Eesti Rahvaluule

Avaleht | Kontakt | KKK | Otsing | Folklore.ee-st | WebMail | English | Deutsch

Tere tulemast!

Te külastate Eesti folkloristide serverit Haldjas.

Sellest serverist leiate mitmekülgset informatsiooni suulise pärimuse, folkloori ja rahvausundi, Eesti folkloristikaga tegelevate institutsioonide, folkloristide ja nende uurimisprojektide kohta. Samuti saate siit informatsiooni mõnede teiste uurali keelkonna rahvaste pärimuse kohta ja lugeda meie 1996. aastast ilmuvaid ajakirju Mäetagused ja Folklore: An electronic Journal of Folklore.

Suurem osa serveri e-väljaannetest ja andmestikust on eesti keeles. Inglise, saksa ja muudes keeltes on selles serveris esialgu märksa vähem lugeda, kuid selle hulk kasvab kindlasti aja jooksul.

Haldjas on loodud 1995. aastal Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühma poolt. Praegu haldab serverit Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.

Meie uudised!

Akadeemilise Rahvaluule Seltsi 16. sügiskonverents „Vaikimisest välitööde kontekstis“ 31. oktoobril 2019 Eesti Kirjandusmuuseumis

Vaikimine kätkeb endas mitmesuguseid sotsiokultuurilisi aspekte, mis avaldavad mõju kõigile välitöösituatsioonis osalejatele ning on määravaks teguriks ka arhiivikogude kujunemisel. Mahavaikimine ja vältimine on üks võimu teostamise viisidest, ent vahel ka ühiskondlik kaitsemehhanism. Ühelt poolt on vaikimist käsitletud sotsiaalse jõuna, mis annab võimaluse kontrollida kultuurilist teist (nt võõrale kõigest ei räägita - tabulisus ja grupikuuluvus). Teisalt on vaikimine seotud sotsiaalse tõrjutuse ja marginaalsusega ühiskonnas (nt vallasemad, puudega inimesed, seksuaalvähemused).
Vaikimise aspekt ilmutab oma kohalolu ka arhiivimaterjalis. Rahvaluulekogusid on kritiseeritud neis leiduvate nö valgete laikude pärast ja arutletud arhiiviainese representatiivsuse üle. Väljajätted rahvaluulekogudes on ühelt poolt tekkinud ideoloogilistel põhjustel (nt nõukogude perioodil ei kogutud kuigivõrd religiooniga seotud pärimust), aga kogumist on piiranud ka mitmesugused moraalsed ja esteetilised eelistused. Ilmselgelt pole ka tänapäevased kultuuri ja folkloori jäädvustajad avatud kõike ja kõiki jäädvustama. Seega võime küsida, millised teemad jäävad tänapäeval uurijate poolt tähelepanuta või millistel teemadel pole inimesed altid kõnelema. Kas ja kuidas on jäädvustatud kogemusi (nt kehalisi), mille sõnastamine on keeruline, ning kuidas märgata iseenesest mõistetavaid ja argiseid olukordi uurija töös. Vaikimise ja vältimise aspekti tõstatamine annab muuhulgas võimaluse uurida mitmesuguseid normatiivsest käitumisest hälbivaid nähtusi ja delikaatseid teemasid (nt vägivald, seksuaalsus, poliitilised hoiakud, religioon jms).
Ootame ettekandeid teemadel, millest välitöödel ei taheta, ei suudeta või ei saada rääkida, millest vaikitakse ja millest kõnelemist välditakse.
Ettekande pikkus 20 min (+ 10 min küsimuste jaoks). Teesid palume saata 1. oktoobriks aadressile pihla.siim@ut.ee või karri.toomeos-orglaan@folklore.ee.
Lisainfo: Kärri Toomeos-Orglaan (karri.toomeos-orglaan@folklore.ee), +372 55571447

Akadeemik Arvo Krikmanni 80. sünniaastapäevale pühendatud ettekandepäev Eesti Kirjandusmuuseumis

Tänavu juulis oleks tunnustatud eesti folklorist ja akadeemik Arvo Krikmann (1939–2017) saanud 80-aastaseks. Sel puhul toimub laupäeval, 7. septembril Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis Eesti-uuringute Tippkeskuse aastakonverentsi raames ingliskeelne ettekandepäev. Ühtlasi märgitakse Arvo Krikmanni isikliku raamatukogu üleandmist Eesti Kirjandusmuuseumile.
Arvo Krikmanni teadustöö oli rahvusvaheliselt tuntud ja kõrgelt hinnatud, oma laiahaardelises uurimistegevuses käsitles ta peaasjalikult folkloori lühivorme ja nende allikalugu, rahvahuumorit, ütluste semantikat ning kujundkõne teooriat.
Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonnal oli detsembris 2018 suur au Arvo Krikmanni perekonnalt vastu võtta akadeemiku isiklik raamatukogu, mis peegeldab tema eripalgelisi ja rikkalikke teaduslikke huve. Kogus on üle 1500 nimetuse akadeemilist kirjavara, sh raamatuid, käsikirju, loengukonspekte, mida saavad edaspidi kasutada teadlased-kolleegid, kraadiõppurid ja kõik humanitaariahuvilised. Raamatukogu sisaldab ka Eestis ainulaadseid eksemplare, mis on saadud tänu tihedatele rahvusvahelistele kontaktidele.
Ettekandepäeval saavad sõna Arvo Krikmanni kolleegid, kelle ettekanded seonduvad akadeemiku uurimisteemadega.
Kava
9.00-10.00 Akadeemik Arvo Krikmanni isikuraamatukogu avamine
Juhatab Liisi Laineste
Władysław Chłopicki: Study of Folklore and Humour through Creative Imagination
10.00-10.30 Kohvipaus
10.30-12.00 Representations of Short Forms of Folklore and Humour: In Honour of Academician Arvo Krikmann
Juhatab Piret Voolaid
Liisa Granbom-Herranen: With Sense and Sensibility. Academic Arvo Krikmann’s Studies in Paremiology
Jonathan Roper: Dictionaries as a Source for Folklore: Advantages and Disadvantages
Sergey Troitskiy: Between Fun, Gun and Ban. Is Parody Dangerous for Official Discourse?
Ettekandepäeva korraldab Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond, sündmus toimub tänu Euroopa Regionaalarengu Fondi (Eesti-uuringute Tippkeskus TK 145) ja Haridus- ja Teadusministeeriumi (IUT 22-5) toele.
Info: Liisi Laineste, liisi@folklore.ee; Piret Voolaid, piret@folklore.ee

Folklore: EJF 76 - Komi folkloristika erinumber

Äsjailmunud Folklore: Electronic Journal of Folklore erinumber on pühendatud Komi folkloorile, selle tänastele uuringutele. Erinumbr koostajad Nikolay Kuznetsov ja Ljudmila Lobanova valisid metodoloogiliselt erineva lähenemisega käsitlused, mis annavad ülevaate Komi teadlaste uurimisvaldkondadest ja teadushuvidest. Erinumber valmis Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna ja Komi Teadusuuringute Keskuse folkloristika osakonna koostöö raamides. Ühtlasi jätkab ajakirja toimetus selle numbriga eri Euroopa piirkondade rahvuslike folklooriuuringute tutvustamist. Ajakirjast leiate:
Oleg Uliashevi käsitluse komi, handi ja mansi rahvuslik kultuurilistest ja etnilis-geneetilistest ühisjoontest. Folkloori, etnograafia ja ajalooandmete valguses peab autor võimalikuks mitme handi rühma formeerumise manside ja komide osalusel.
Pavel Limerov analüüsib komi loomismüütide motiive, kus kontamineeruvad sukeldujalinnu-müüt ja maailmamuna-müüt. Artikkel vaatleb detailselt unikaalseid loomismüüdi variante, millele puuduvad muudes traditsioonides vasted.
Anatoly Paniukov tutvustab komplitseeritud ja erilise nähtuse - zaum’ – algupära ja kasutusviisi loitsuriitustes, nende rütmimaatrikeśeid.
Liudmila Lobanova arutleb verbaalsuse kasutamise üle veisepidamise rituaalide näitel. Autor jagab verbaalse suhtlemise viide kategooriasse: ütlused, rituaalne dialoog, loits, itk ja palve. Strukturaalne ja semantiline analüüs osutab, et ütlustekstid jagunevad omakorda suletud ja avatud struktuuriga tekstideks.
Alexei Rassykhaevi artikkel käsitleb komi unikaalseid lastemänge, mis on seotud majavaimu (domovoi) väljakutsumisega. Mängus kasutakse sarnaseid skripte, nende eesmärk on kontrollida olendi olemasolu ja astuda temaga kontakti.
Galina Savelyeva vaatleb noorte jõuluaegsete kogenemiste dünaamikat Vishera mikrotraditsiooni näitel. Kirjeldatakse traditsioonilist, nõukogudeaegsete teismeliste ja tänapäevast tavandit.
Julia Krasheninnikova ja Svetlana Nizovtseva jälgivad 21. sajandil Komi Vabariigi vene kaevuriküladest kogutud jõulukombestikku ning laste ja täiskasvanute salmikesi, mida loetakse naabreid külastades.
Kogumiku lõpetab Julia Krasheninnikova käsitlus samade külade suulise ajaloo jutustustest.
Toimetuse poolt lisatud Bibiziya Kalshabayeva, Gulnara Dadabayeva ja Dauren Eshkebaevi artikkel vaatleb kasahhi diasporaa kujunemist Kirgiisia Vabariigi aladel.
Järgnevad tavapärane raamatututvustute ja intervjuude osa.
Eelretsenseritav ajakiri ilmub järjepidevalt aastast 1996 ja on loetav aadressil http://www.folklore.ee/folklore/vol76

Eesti-uuringute Tippkeskuse 9. aastakonverents keskendub kultuurinähtuste etenduslikkusele ja tajule tehnoloogiliste muutuste ajastul

5.-7. septembrini toimub Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis Eesti-uuringute Tippkeskuse üheksas aastakonverents „Perception and Performativity in Arts and Culture in the Age of Technological Change“ („Taju ja performatiivsus kunstis ja kultuuris tehnoloogiliste muutuste ajastul“).
Tänapäeva ühiskond on tehnoloogiast läbi imbunud ning selle mõjusid meie igapäevaelule, aga ka tulevikule, uuritakse pidevalt kõigis teadusvaldkondades. Kultuuris ei väljendu digitaliseerimine ainult tehnoloogia kasutamises, vaid uute kommunikatsiooni- ning sotsiaalkultuuriliste kontekstide tekkimises.
Konverentsil keskendutaksegi muutustele kultuuris laiemalt, nt teatris, kirjanduses, filmis, muusikas ning folklooris.
Rahvusvahelise interdistsiplinaarse konverentsi peaesinejad on kultuuriteoreetik, professor Mieke Bal Hollandist, kirjandusteooria professor Marina Grišakova Tartu Ülikoolist ning professor Władysław Chłopicki Poolast Jagiello Ülikoolist.
Konverentsi täpsem ajakava ja ettekannete teesid on leitavad kodulehelt https://www.folklore.ee/CEES/2019/performance
Ettekandega esinevad lisaks Eesti teadlased ka kultuuri uurijad Lätist, Leedust, Soomest, Indiast, Venemaalt, Bulgaariast, Valgevenest, Poolast, Saksamaalt, Austriast, Rumeeniast, Iirimaalt.
Ettekannete kuulamine on huvilistele tasuta.
Konverentsi korraldavad Eesti-uuringute Tippkeskuse narratiiviuuringute töörühm ja PUT 1481.
Konverents toimub Haridus- ja Teadusministeeriumi (PUT 1481, IUT 22-5) ning Euroopa Regionaalarengu Fondi (Eesti-uuringute Tippkeskus) toel.
Info: Hedi-Liis Toome, teatriteaduse lektor, Kultuuriteaduste Instituut, hedi-liis.toome@ut.ee;
Piret Voolaid, folkloristika osakonna vanemteadur, Eesti Kirjandusmuuseum, piret.voolaid@folklore.ee

Ilmusid kaks värvikat valimikku värskest koolipärimuse materjalist

Lisaks juba varem trükivalgust näinud temaatilist pärimust koondavale kogumikule „Eesti õpilaste naljad“ ilmusid 2019. aasta kevadsuvel Reet Hiiemäe koostatud „Eesti õpilaste üleloomulikud kogemused“ ja Mare Kõiva koostatud „Eesti õpilaste lemmikloomalood“.
Lõviosa mõlema kogumiku tekstidest on pärit 2017. aasta lõpus ja 2018. aastal Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna eestvõttel toimunud koolipärimuse kogumisaktsiooni “Koolipärimus 2018” käigus laekunud materjalist.
Reet Hiiemäe raamatu eesmärk on pakkuda sissevaadet ehedasse õpilaspärimusse ja näitlikustada, et üleloomulikud kogemused ja kujutelmad pole kuhugi kadunud ka teadus- ja tehnikaajastul. Materjali hulgas leidub nii klassikalisi vaimunägemisjuhtumeid, mis võiksid samahästi olla üles kirjutatud sadakond aastat tagasi, kui ka moodsaid meediamõjulisi kirjeldusi, näiteks on viimastel aastatel lisandunud lood Slendermanist ja tapjaklounidest, mainitakse vaimude väljakutsumiseks kasutatavat äppi, samuti esineb taas sagedamini jutte ufodest. Endist viisi paelub õpilasi mahajäetud majadega ja tahtliku vaimude väljakutsumisega seotud närvikõdi.
Mare Kõiva raamat pakub ilmeka läbilõike lemmikloomadega seotud kogemustest, arusaamadest ja tunnetest, saamis- ja nimelugudest, lõbusamatest ja kurvematest seikadest, mille põhjal saab lugeja ühtlasi aimu kultuurimuutustest - näiteks uutest lemmikloomaliikidest (lisandunud on eksootilisi tõuge ja haruldasi liike), inimeste ja loomade suhete uuenenud mudelitest ning viisidest, kuidas oma kogemusi lemmikloomadega üldse sõnastatakse.

Ajakirja Mäetagused trükisoe number keskendub laste- ja noortekultuurile

Trükist on ilmunud ajakirja Mäetagused interdistsiplinaarne erinumber, mis on pühendatud laste ja noorte pärimus-, taju- ja mõttemaailmadele. Erinumbri koostamist ajendasid nii 2017. aasta lõpus ja 2018. aastal Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna eestvõttel toimunud koolipärimuse kogumisaktsioon “Koolipärimus 2018” kui ka 2018. aasta novembris korraldatud humanitaarvaldkonna kraadiõppuritele suunatud sügiskool “Dialoogid laste ja noortega”, milles laste- ja noortekultuuri mitmesuguseid tahke avasid etnoloogid, folkloristid, keeleteadlased, semiootikud ning meedia- ja religiooniuurijad. Sügiskoolis esitatud ettekannetest mõnedki (Babič ja Voolaid, Hiiemäe, Kalda ja Tuisk, Ventsel) vormusid käesoleva erinumbri artikliteks.
Ka seekordse ajakirjanumbri uurimuste valik pakub peale folkloristide uurimuste käsitlusi teistegi humanitaar- ja sotsiaalvaldkondade esindajatelt, näiteks sotsioloogid Dagmar Kutsar ja Kadri Soo vaatlevad üliõpilastelt kogutud koolimälestusi ja toovad välja nendes esinevad korduvad ja iseloomulikud jooned ning Andrus Tins uurib õpilastega tehtud fookusgrupiintervjuude põhjal laste omasõnalisi hinnanguid haavatavusele ja heaolule.
Lisaks Eesti kontekstile tuuakse paralleele ka mujalt, näiteks esitavad võrdleva vaate iseloomulikele sõimuvormelitele Sloveenia ja Eesti pärimuses Saša Babič ja Piret Voolaid. Arutledes noorte subkultuuride rahvusliku mõõtme üle globaliseeruvas ja üha suureneva mobiilsusega maailmas, toob Aimar Ventsel näiteid Saksa, Vene ja muude maade subkultuursetest eripärasustest ja nendega haakuvatest uurimisteoreetilistest valupunktidest. Asjakohase terminoloogilise raami laste- ja noortekultuuri temaatikale pakub Pia Schmidi arutelu termini “lastekultuur” ning selle kasutusvõimaluste üle ajaloolises lapsepõlveuurimises. Samuti ajas tagasivaatav, kuid mõnevõrra hilisemale perioodile keskenduv on Astrid Tuisu artikkel täiskasvanute mälestustest Teise maailmasõja järgse aja mänguasjade, täpsemalt nukkudega mängimise kohta.
Värsket ja aktuaalset õpilaspärimuslikku materjali vaatlevad Mare Kalda ja Astrid Tuisk oma kirjutises koolimeemide, nende peamiste teemade, esitusviiside, kuid ka nende pinnal sündinud põlvkondade ja gruppide vaheliste konfliktide kohta. Koolipärimuse kogumisaktsiooni vastuseankeedid sisaldavad muuhulgas rikkalikku võrdlusmaterjali õpilaste üleloomulike kogemuste, nendes figureerivate olendite ning vastavate uskumuste mõjutajate ja allikate kohta, millele keskendub Reet Hiiemäe artikkel. Uudse uurimismeetodi – jututamise – üle arutleb Pihla Siim, kes rakendas seda fantaasialugusid ja joonistamist kaasavat materjali kogumise viisi laste rändekogemuse uurimisel ja nentis, et see võimaldab saada lastelt unikaalset ja sisukat teavet rändekogemustega seotud maailmanägemise, unistuste, tunnete, murede ja nende väljendumise viiside kohta.
Nagu ikka, annab ajakiri ülevaate toimunud konverentsidest ja muudest teemakohastest sündmustest. Artiklitele on lisatud ingliskeelsed kokkuvõtted. Eelretsenseeritav teadusajakiri Mäetagused ilmub järjepidevalt aastast 1996 ja on veebis loetav aadressil http://www.folklore.ee/tagused/nr74.

Magistritööde kaitsmine Tartu ülikoolis

Teisipäeval, 27. augustil toimub Tartu Ülikoolis (Ülikooli 16) auditooriumis 212 magistritööde kaitsmine "Folkloristika ja pärandirakenduste" õppekaval. Kõik on oodatud kuulama!
12:00 Mohammad Abu Sayed Toyon "Opportunities and Challenges in promoting culture: empirical study on cultural institutions of Tartu"; juhendaja Elo-Hanna Seljamaa, oponent Anastasiya Astapova
13:00 Savannah Rivka Powell "Songs for the end of Kyriarchy: Care and repair through critical emancipatory historiography in folk ensembles"; juhendaja Ergo-Hart Västrik, oponent Rebeka Põldsam
14:15 Nurjahan Hadi "Transformation of a traditional textile craft: A case study of Nakshi Kantha"; juhendajad Ave Matsin ja Kristi Jõeste, oponent Kadri Tüür

Vastilmunud teadusväljaande „Eesti loitsud“ esimene köide on pühendatud arstimissõnadele

Sõnadega ravimine on osa eestlaste müütilisest pärimusest, mis sisaldab vanemaid kujutelmasid, osutab ajaloolistele kontaktidele eri kultuuripiirkondade vahel ning on seotud paljude kultuurivaldkondaega.
Folkloristi ja rahvausundi uurija Mare Kõiva koostatud ja kommenteeritud "Eesti loitsude" esimene köide sisaldab arstimissõnu, mis on olnud kasutusel nakkus- ja sisehaigustest kuni kasvajate ja kultuurispetsiifiliste haiguste ravimisel. Loitsud sisaldavad motiive kristlikest ja eelkristlikest teadmistest. Haiguste ülekandmine ja minemasaatmine, abistavate jõudude poole pöördumine ja muud võtted on aegade-ülene oluline teave.
Iga haiguse käsitluse alguses tutvustatakse haiguse rahvalikke nimetusi, mõningaid ravivõtteid, seoseid teiste rahvapärimuse liikidega ja iseloomustatakse loitsude tüpoloogiat ja levikut.
Esmakordselt avaldatakse loitsudega koos andmeid nende kasutamisega seotud laiema sõnamaagilise süsteemi kohta, sh tuuakse näiteks esile seoseid maagiliste märkidega. Mahukas, ligikaudu 800leheküljelises teoses avaldatud tekstid pärinevad Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi ja Emakeele Seltsi kogudest.
Raamatu väljaandja on Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus. Teose väljaandmist on toetanud Eesti Kultuuriministeeriumi projekt “Eesti kirjandusklassika” ja Eesti Kultuurkapital. Väljaande valmimine on seotud Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fondi (Eesti-uuringute Tippkeskus) ja Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi uurimisprojektiga IUT 22–5 ning riikliku programmi “Eesti keel ja kultuurimälu II” projektiga EKKM 14–344.

Jakob Hurda rahvuskulturi auhinnad Janika Orasele ja Meelis Kihulasele

Jakob Hurda nimelise Põlva Rahvahariduse Seltsi rahvuskulturi auhindade laureaatideks kuulutati sel aastal Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluulearhiivi vanemteadur Janika Oras ja Põlvamaa puutöömeister Meelis Kihulane. Auhinnad anti üle 27. juulil Himmaste külakeskuses.
Palju õnne!

Professor Timothy R. Tangherlini (California Ülikool, Los Angeles) peab professor Walter Andersonile pühendatud loengu 6. septembril 2019

Professor Timothy R. Tangherlini (California Ülikool, Los Angeles) peab eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli asutamisele ja esimesele professorile Walter Andersonile pühendatud loengu 6. septembril 2019 kell 14.15, Ülikooli 16-212.
Loeng "Keiser ja andmed: folkloristika algoritmilisel ajastul".
Oma kuulsas monograafias „Keiser ja abt“ sõnastas Walter Anderson folkloori enesekontrolli seaduse (sks das Gesetz der Selbstberichtigung) ning arendas rahvajutu võrdleva uurimise metodoloogiat. Uuenduslikud olid ka tema tööd eksperimentaalse folkloristika vallas, milles ta selgitas rahvajututraditsiooni püsivust ja muutusi jutuvestmise käigus. Andersoni ideed valmistasid ette suurte andmemassiivide uurimist tänapäeva digitaalses folkloristikas.
Loengus analüüsitakse Evald Tang Kristenseni 19. sajandil kogutud taani folkloori korpust digitaalsete meetoditega ja tutvustatakse kolme ulatuslikku eksperimenti. Esimene neist käsitleb folkloorsete teemade geograafilist levikut Taanis. Teine eksperiment aitab mõista juttudes mainitud kohtade ja jutustamiskohtade omavahelisi seoseid. Kolmas geograafiline eksperiment uurib rahvajuttudes esinevate fraaside stabiilsust ja varieeruvust suhetes žanride, jutuvestja repertuaari ning juttude piirkondliku levikuga. Loengu lõpus käsitletakse arhiveeritud ja „digitaalselt sündinud“ sotsiaalmeedia folkloori uurimise kontseptuaalseid võimalusi tänapäeval.
Kõik on oodatud kuulama!
Info: eesti ja võrdleva rahvaluule osakond, Liilia Laaneman, liilia.laaneman@ut.ee

Valid XHTML 1.0! Valid CSS! Powered by FreeBSD PostgreSQL Powered Eesti Kultuurkapital

Copyright © 2004-2005 EKM FO