Eesti Rahvaluule

Avaleht | Kontakt | KKK | Otsing | Folklore.ee-st | WebMail | English | Deutsch

Tere tulemast!

Te külastate Eesti folkloristide serverit Haldjas.

Sellest serverist leiate mitmekülgset informatsiooni suulise pärimuse, folkloori ja rahvausundi, Eesti folkloristikaga tegelevate institutsioonide, folkloristide ja nende uurimisprojektide kohta. Samuti saate siit informatsiooni mõnede teiste uurali keelkonna rahvaste pärimuse kohta ja lugeda meie 1996. aastast ilmuvaid ajakirju Mäetagused ja Folklore: An electronic Journal of Folklore.

Suurem osa serveri e-väljaannetest ja andmestikust on eesti keeles. Inglise, saksa ja muudes keeltes on selles serveris esialgu märksa vähem lugeda, kuid selle hulk kasvab kindlasti aja jooksul.

Haldjas on loodud 1995. aastal Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühma poolt. Praegu haldab serverit Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.

Meie uudised!

XV folkloristide (talve)konverents „Loodus-keskkond-kultuur“

8.-9. aprillini 2020 toimub Pühajärve Spa ja Puhkekeskuses viieteistkümnes Eesti folkloristide (talve)konverents „Loodus-keskkond-kultuur“.
Alates 2005. aastast on Eesti rahvaluuleteadlased korraldanud iga-aastaseid talvekonverentse, mille eesmärk on ühendada Eesti eri institutsioonide folkloriste ning luua ühiste arutelude foorum.
2020. aastal toimuva konverentsi üldteema on „Loodus keskkond-kultuur“. Konverentsi eesmärgiks on analüüsida ja kriitiliselt hinnata inimeste ja looduse vaheliste igapäevaste kokkupuutepunktide mitmetisust. Looduse ja keskkonnaga seotud teemad on hetkel ühiskonnas aktuaalsed ning teravaid vastasseise tekitavad. Need debatid rõhutavad inimesi ümbritseva (loodus)keskkonna muutumist, ning peegeldavad seda kuivõrd tugevalt on kujutelmad loodusest ja keskkonnast seotud (rahvus)kultuuri ja (nii rühma kui üksikisiku) identiteediga.
Konverentsile ootame ettekandeid looduse ja keskkonna teemade kajastumisest nii varasemas kui ka tänapäevases kultuuris ja folklooris, samuti ka sellest, milline võiks olla folkloristide roll tänapäevastes looduse ja keskkonnaga seotud avalikes debattides.
Kutsume esinejaid üles loovalt ühendama üleskutses olevaid märksõnu: looduskultuur, loodus vs kultuur, looduskeskkond, kultuurikeskkond, loodus kui keskkond, kultuur kui keskkond ning otsima vastuseid järgmistele (aga ka muudele märksõnadest hargnevatele) teemadele:
* folkloor kui inimese ja keskkonna suhte muutumise kajastaja, folkloori kasutamine (ja ärakasutamine) erinevate aegade keskonnateemalistes debattides;
*keskkonnateemaliste debattide ambivalentsus – kuidas põimuvad teaduslikud ja tavateadmised; kuidas suhestuvad majanduslikud ja keskkondlikud eesmärgid;
*looduse ja keskkonna emotsionaalne väärtus, emotsioonide roll keskkonna teemalistes aruteludes;
*looduse seos religiooni ja spirituaalsuse, rahvuskultuuri ja üksikisiku identiteediga; looduse ja keskkonnaga seotud moraalsed väärtused;
*loodus, tehnoloogia ja inimtekkeline keskkond; looduslähedus ja linn; virtuaalne reaalsus kui keskkond ning virtuaalne reaalsus kui keskkondlike debattide platvorm.
Folkloristide viieteistkümnenda talvekonverentsi korraldavad Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond, Eesti-uuringute Tippkeskus ja Akadeemiline Rahvaluule Selts.
Ettekannete teese (kuni 300 sõna) ja registreerumist ootame hiljemalt 23. märtsiks 2020 veebivormi kaudu https://forms.gle/yzpckQG1Bqj953wTA.
Täpsem info Katre Kikas (katreki@folklore.ee) või Mare Kalda (kalda@folklore.ee).

Eesti-uuringute Tippkeskuse nüüdiskultuuri ja meediauuringute töörühma seminar koroonaviiruse kajastusest meedias

Teisipäeval, 25. veebruaril kell 12.00 toimub Eesti Kirjandusmuuseumi IV korruse seminaritoas.Eesti-uuringute Tippkeskuse nüüdiskultuuri ja meediauuringute töörühma seminar koroonaviiruse kajastusest meedias.
Maris Kuperjanov peab ettekande "Uue koroonaviiruse SARS-CoV-2 vastukaja (sotsiaal)meedias".
Paralleelselt ametliku informatsiooni vastuvõtmisega reageerivad inimesed aset leidnud sündmustele mitmesuguste lugude, naljade, vandenõuteooriate, legendide ja kuulujuttudega. Digiajastul levivad niisugused reaktsiooni-jutud väga kiiresti ja globaalselt, üleilmsete kujutelmade kõrval tekib ka kohalikke arendusi. Teisipäevaseminaris on arutluse all praegusel ajal päevakorral oleva koroonaviiruse rahvalik vastukaja sotsiaalmeedias.
Kõik on oodatud kuulama ja arutlema.
Toetavad Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus) ja EKM 8-2/20/3 "Folkloori narratiivsed ja uskumuslikud aspektid".

25. ja 27. veebruaril Carsten Friede (Bonni ülikool, Saksamaa) loengud Mongoolia kultuurist Tartu Ülikoolis

Carsten Friede (Bonni ülikool, Saksamaa) peab kaks loengut eesti ja võrdleva rahvaluule osakonnas:
25. veebruaril "Tourism and the Making of Nomads in Mongolia" (kl 12.15-14.00, Ülikooli 16-109) ja 27. veebruaril "Current Representations and Discourses of Gender Minorities in Mongolia" (kl 14.15-16.00, Ülikooli 16-109).
Olete oodatud kuulama!

Eesti-uuringute Tippkeskuse aastakonverentsi „Mythology of Metamorphoses: Comparative & Theoretical Perspectives“ korraldustoimkond sai Tartu linna tunnustuse

18. veebruaril toimus Tartu Ülikooli Delta keskuses Tartu konverentsisaadiku programmi tänuüritus. Sündmusel tunnustati 2019. aasta parimaid konverentsikorraldajaid, linna tunnustuse eduka ja silmapaistva sündmuse korraldamise eest pälvis Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna, Eesti-uuringute Tippkeskuse ja Rahvusvaheline Võrdleva Mütoloogia Assostsiatsiooni korraldatud 13. rahvusvaheline võrdleva mütoloogia aastakonverentsi „Mythology of Metamorphoses: Comparative & Theoretical Perspectives“ (“Metamorfooside mütoloogia: võrdlevad ja teoreetilised perspektiivid”) korraldustoimkond (Mare Kõiva, Nataliya Yanchevskaya, Tõnno Jonuks, Anne Ostrak, Piret Voolaid).
Teadussündmus tõi Tartusse mitme põlvkonna tuntud mütoloogia-uurijad kõigilt mandritelt, konverentsil osales 100 delegaati, sh 60 teadlast väljastpoolt Eestit 23 eri riigist. Müüdid kui ajatu ja uuenev inimvaimu väljendus oli vaatluse all erinevate perioodide ja levilate näitel.
Konverentsi koduleht: https://www.folklore.ee/rl/fo/konve/2019/mytholog

Ajakirja Keel ja Kirjandus kaksiknumber "Meedia. Visuaalsus. Folkloor" kajastab Eesti-uuringute Tippkeskuse​​​​​​​ teadlaste värskemaid uurimistulemusi

Ilmunud on ajakirja Keel ja Kirjandus kaksiknumber (nr. 1-2/2020), mille ühendavaks teemaks on meedia, visuaalsus ja folkloor. Teemanumbri on koostanud Eda Kalmre ja see koondab endas põhiliselt Eesti Kirjandusmuuseumi üheteistkümne autori üheksat folkloristika-alast artiklit, mille uurimisainese kontekst, sh levikukanalid on seotud kino, (trüki)ajakirjanduse, televisiooni, digitaalse ajakirjanduse ja internetiga. Ajakiri annab aimu põnevatest uuringutest, millega tegelevad Eesti-uuringute Tippkeskuse tänapäeva meediauuringute, narratiiviuuringute, sooliste uuringute ja ajalooliste väljendus- ja kultuuripraktikate töörühmadesse kuuluvad folkloristid.
Liisi Laineste ja Anastasiya Fiadotava võrdlev käsitlus eesti ja valgevene etnilistest naljadest internetis toob välja selle huumori arengud, sh pildilise huumori globaliseerumise tendentsid. Airika Harrik vaatleb oma artiklis Facebooki grupi KalambuuR reaktsioone meedia vahendatud nn tähetark Igor Mangi ahistamisskandaalile 2018. aasta maikuu postituste põhjal. Eesti spordikommentaatorite spontaanseid värvikaid ütlusi vaatlevad ja süstematiseerivad huumoriteoreetilises raamistikus Piret ja Kalle Voolaid. Maili Pildi käsitluse huvifookuses on kehavälise viljastamise teekonnale keskenduvad kogemuslood sotsiaalvõrgustikus Instagram. Reet Hiiemäe keskendub laste omakäelistele kirjapanekute põhjal viisidele, kuidas õpilased kirjeldavad tänapäevastes õpilaspärimuse tekstides oma hirme ja viise nendega toimetulekuks, ning analüüsib meediamõju (nt filmid, Youtube’i videod, arvutimängud, narratiivne folkloor) nendele hirmukujutelmadele suuna ja sisu andjana. Mängude uurija Astrid Tuisk käsitleb oma artiklis sõjajärgse põlvkonna poolt kirja pandud mälestuste põhjal 1950. aastate Nõukogude kinost inspireeritud laste mänge ja harrastusi. Andreas Kalkun vaatleb oma artiklis 1907–1909 Saksamaal toimunud kõmuliste kohtuprotsesside, nn Eulenburgi skandaali, representatsioone ja peegeldusi ning protsessiga seotud seksuoloog Magnus Hirschfeldi tegevuse, väljaütlemiste ja Eesti külaskäigu vastukajasid Eesti ajakirjanduses. Katre Kikas vaatleb oma artiklis ajastu inimeste ja avalikkuse suhet, seda, kuidas piiratud avaliku kogemusega osaliste, rahvaluulekogujate, äratussõnades (üleskutsetes rahvaluule kogumiseks) avaldub kogujate suhe avaliku ruumiga. Ajakirja viimases artiklis avab Eda Kalmre varjusurma kultuurilist fenomeni läbi ajaloo, rahvapärimuse ja meedia.
Keele ja Kirjanduse erinumbrit esitletakse Tartus 20. veebruaril kl 16.15 Eesti Kirjandusmuuseumis (Vanemuise 42) toimuval Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolekul ja Tallinnas 4. märtsil kl 15 Eesti Keele Instituudis (Roosikrantsi 6) toimuval Keele ja Kirjanduse 2019. aasta paremate artiklikirjutajate tänuüritusel.
Vt. http://kjk.eki.ee/ee/issues/2020/1-2

Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolek 20. veebruaril 2020 Eesti Kirjandusmuuseumis

Neljapäeval, 20. veebruaril 2020 kell 16.15 toimub Eesti Kirjandusmuuseumis Eesti Rahvaluule Arhiivi uurimissaalis (Vanemuise 42, ruum 202) Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolek.
Olete oodatud kuulama Aado Lintropi ettekannet "Folkloor ja olme. Kuidas kajastub manside argimaailm rahvaluules".
Esineja avab oma teemat järgmiselt: „Seekord jätan kõrvale folkloristile suuremat huvi pakkuva mütoloogia ja püüan vaadata, kuidas ja millistes seostes peegeldub mansi rahvaluules reaalne maailm – loodus, loomad, külad, majad, liikumis- ja veovahendid, jahi- ja kalapüügiriistad, kodused esemed. Ehk aitab selline lähenemine paremini mõista nii mansi rahva minevikku kui nende rahvaluule väljendusvahendeid.“
Ettekande järel tutvustab Eda Kalmre ajakirja Keel ja Kirjandus eriväljaannet "Meedia. Visuaalsus. Folkloor" (1-2/2020).
Ootame kuulama!
Info: Kärri Toomeos-Orglaan (karri.toomeos-orglaan@folklore.ee)

Eesti-uuringute Tippkeskuse kõne ja muusika uuringute töörühma/Eesti Rahvaluule Arhiivi seminar etnomusikoloogiast

Kolmapäeval, 5. veebruaril kell 10.15 toimub Eesti Kirjandusmuuseumis Eesti-uuringute Tippkeskuse kõne ja muusika uuringute töörühma/Eesti Rahvaluule Arhiivi seminar. Jeffers Engelhardt, Eesti-seostega etnomusikoloog USA-st tutvustab vestlusringis oma uurimistööd (uurinud ka õigeusu kirikulaulu Eestis) muusika ja religiooni/religioossuse suhete teemal.
Toimumiskoht: Eesti Rahvaluule Arhiivi ruumides.
Kõik, kellel huvi, on oodatud!
Seminari korraldab Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv, toetab Eesti Haridus- ja Teadusministeerium (IUT22-4) ning Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus).
Kontakt: Janika Oras, janika@folklore.ee

Folkloristid jätkasid Hurda traditsiooni monumentaalteosega Laiuse regilauludest

Jakob Hurda alustatud monumentaalse regilaulusarja „Vana kannel“ traditsiooni jätkates esitlevad Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi teadurid neljapäeval, 30. jaanuaril sarja äsja trükist ilmunud kolmeteistkümnendat osa „Laiuse regilaulud“.
Praegu Jõgevamaale, varem kultuuriliselt Põhja-Tartumaale kuulunud Laiuse kihelkond on iidsetest aegadest asunudteede ristumispaigas. „Seetõttu asendus vana regilaul uue rahvalauluga suhteliselt varakult, võrreldes mõnegi muu Eesti piirkonnaga,” ütles väljaande koostaja Kristi Salve. „Õnneks oli rahvusliku ärkamise ajal Laiusel piisavalt missioonitundega mehi ja naisi, kes Jakob Hurda üleskutset järgides vanu regilaule kirja panid. 20. sajandil jäädvustati silmapaistev hulk lastelaule.”
Salve sõnul on Laiuse kihelkonna laulutraditsioonis sulandunud ainulaadseks tervikuks põhjaeestilised regilaulud lõunaeestiliste ning idaeestiliste erijoontega.
„Laiuse laulukorpuse omapära on jutustavate ja lüürilise laulude suur osakaal ning tavandiga seotud laulude vähesus,” märkis Salve.
„Tänu meeslauljate suurele hulgale esitajate seas avanevad Laiuse ”Vanas kandles” regilaulukeele kõik väljendusvõimalused. Siin on esindatud ilusad looduspildid, tütarlapselik rõõmutsemine ning nukker tundeluule, aga ka mehelik otseütlemine, järsud vihapursked ning argine elutarkus kuni kõige ihulisema huumorini,” sõnas teine koostaja Liina Saarlo.
Mahukas teos koondab 1709 regilaulu- ja loitsuteksti ning 36 regiviisi, andes ammendava ülevaate selle piirkonna rahvalauludest. Väljaande tekstiosa koostasid Eesti Kirjandusmuuseumi regilaulu-uurijad Kristi Salve ja Liina Saarlo, viisiosa Janika Oras.
Asjahuviline leiab raamatust ka ülevaated Laiuse kihelkonna ajaloost (autor Andres Andresen), regilaulude keelest (Jüri Viikberg), Laiuse laulutraditsioonist, laulikutest ja kogujatest (Kristi Salve, Liina Saarlo, Rein Saukas) ning regiviisidest (Janika Oras).
Raamatu „Vana kannel XIII. Laiuse regilaulud“ ettevalmistamist ja väljaandmist toetasid Eesti Haridus- ja Teadusministeerium, Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus), Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupp, SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital ning SA Eesti Rahvuskultuuri Fond.
Regilauluseeria „Vana kannel“ XIII osa „Laiuse regilaulud“ esitletakse neljapäeval, 30. jaanuaril kell 16.15 Eesti Kirjandusmuuseumis Akadeemilise Rahvaluule Seltsi ettekandeõhtul. Esitlusele eelneb Taive Särje ettekanne „Laulude ja muusikaliste häälitsustega lood“.
Info: Liina Saarlo (liina.saarlo@folklore.ee) ja Kärri Toomeos-Orglaan (karri.toomeos-orglaan@folklore.ee)
Vana Kannel, XIII (Monumenta Estoniae Antiquae I). Laiuse regilaulud.
Koostajad: Kristi Salve, Liina Saarlo, Janika Oras
Toimetaja: Kanni Labi
Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus 2019
Vaata raamatust lähemalt http://www.folklore.ee/kirjastus/?raamat=106

Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolek 30. jaanuaril 2020 Eesti Kirjandusmuuseumis

Neljapäeval, 30. jaanuaril 2020, kell 16.15 toimub Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis Eesti Rahvaluule Arhiivi uurimissaalis (ruum 202) Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolek.
Alanud aasta esimesel kõnekoosolekul peab Taive Särg ettekande „Laulude ja muusikaliste häälitsustega lood“.
Ettekandes vaadeldakse laulmist rahvajuttudes, mille seas on näiteks lauludega muinasjutud, looduskõnelused, lauludega anekdoodid jm. Miks hakkavad tegelased kõnelemise asemel laulma või värsse esitama; mis roll on lauludel jutu ning jutustamise kontekstis; kuidas piiritleda laulmist (muusikalist häälitsemist) jutus, eriti kui tegemist on üleskirjutuse, mitte helisalvestusega?
Tekstide ja inspiratsiooni allikaks on olnud Eesti Rahvaluule Arhiivi materjalid ning nende põhjal Kristi Salve ja Vaike Sarve koostatud „Setu lauludega muinasjutud“ (1987) ning Pille Kippari “Eesti loomamuinasjutud“ (1997).
RAAMATUESITLUS:
Liina Saarlo, Kristi Salve ja Janika Oras esitlevad akadeemilist regilauluväljaannet „Vana Kannel“, mille XIII köide koondab Laiuse kihelkonna lauluvara. Väljaanne sisaldab 1709 laulu- ja loitsuteksti ning 60 fotot ja käsikirjanäidet. Asjahuviline leiab ka ülevaated Laiuse ajaloost (Andres Andresen), regilaulude keelest (Jüri Viikberg), Laiuse laulutraditsioonist, laulikutest ja kogujatest ning viisidest.
„Vana Kandle“ andis välja EKM teaduskirjastus, selle valmimist toetasid Eesti Haridus- ja teadusministeerium, Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu, Eesti Kultuurkapital ning SA Eesti Rahvuskultuuri Fond.
Kõnekoosoleku korraldavad Akadeemiline Rahvaluule Selts ja Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv.
Lisainfo: Liina Saarlo (liina.saarlo@folklore.ee) ja Kärri Toomeos-Orglaan (karri.toomeos-orglaan@folklore.ee)

Ilmunud on ajakirja Mäetagused erinumber meditsiiniantropoloogiast

Jõulueelses saginas jõudis kirjandusmuuseumisse ajakirja Mäetagused 75. number, kuhu on koondatud artiklid meditsiiniantropoloogiast, inimese ja looduse suhetest ning folkloori ja folkloristika järjepidevusest.
Mare Kõiva käsitleb artiklis „Pärimusmeditsiin ja globaliseeruvad tervisetrendid“ Eestis kasutatava alternatiivmeditsiini tendentse aastail 2015–2017, mil traditsioonilise ja täiendmeditsiini praktiseerimise institutsionaliseerumise kõrval võis täheldada kursuste nihkumist linnadest maapiirkondade tervisekeskustesse. Terviseteemat jätkab Age Kristel Kartau artiklis „„Ega ma arsti juurde ju ometi ei lähe!“ Eemiline uskmatus oletataval uue vaimsuse uurimisväljal“. Meditsiiniteema lõpetab Indrek Linnuste, kes analüüsib vaimse tervisega seonduvaid religioosseid ja spirituaalseid kriise.
Inimese ja looduse suhete teema avab Andres Kuperjanov artikliga „Miks haavalehed värisevad? Puudega seotud etioloogiliste tekstide peajooni“, seda jätkab Ruth Mirovi artikkel „Loomtegelaste kujutamine laulumängudes“.
Minevikku süüvib Tiiu Jaago artikliga „Rahvaluule õpetamise alguskümnendid Tartu Riiklikus Ülikoolis. Eduard Laugaste 110“. Anneli Mihkelev (artikkel „Folkloorist kirjandusse ehk variatsioonid Rainisega läti ja eesti kultuuris“) on käsitlenud Läti üht kuulsaimat modernistlikku kirjanikku, kelle tööd esindavad möödunud sajandi alguse, keerulise ja pöördelise perioodi kultuuri. Artiklis käsitletakse Rainise näidendites leiduvat folkloorist pärit materjali ning selle seost ilukirjandusega. Valgevene teadlane Tatsiana Valodzina tutvustab oma kodumaa folkloristide tegemisi artiklis „Valgevene folkloristika õnnestumised ja valupunktid 21. sajandil“.
Ajakiri annab ülevaate toimunud konverentsidest ja ilmunud erialakirjandusest ja kaitstud väitekirjadest. Artiklitele on lisatud ingliskeelsed kokkuvõtted.
Eelretsenseeritav teadusajakiri Mäetagused ilmub järjepidevalt aastast 1996 ja on veebis loetav aadressil http://www.folklore.ee/tagused/nr75.

Valid XHTML 1.0! Valid CSS! Powered by FreeBSD PostgreSQL Powered Eesti Kultuurkapital

Copyright © 2004-2005 EKM FO