Eesti Rahvaluule

Avaleht | Kontakt | KKK | Otsing | Folklore.ee-st | WebMail | English | Deutsch

Tere tulemast!

Te külastate Eesti folkloristide serverit Haldjas.

Sellest serverist leiate mitmekülgset informatsiooni suulise pärimuse, folkloori ja rahvausundi, Eesti folkloristikaga tegelevate institutsioonide, folkloristide ja nende uurimisprojektide kohta. Samuti saate siit informatsiooni mõnede teiste uurali keelkonna rahvaste pärimuse kohta ja lugeda meie 1996. aastast ilmuvaid ajakirju Mäetagused ja Folklore: An electronic Journal of Folklore.

Suurem osa serveri e-väljaannetest ja andmestikust on eesti keeles. Inglise, saksa ja muudes keeltes on selles serveris esialgu märksa vähem lugeda, kuid selle hulk kasvab kindlasti aja jooksul.

Haldjas on loodud 1995. aastal Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühma poolt. Praegu haldab serverit Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.

Meie uudised!

Konverents „Hääl, ühendus ja sõnum traditsioonilisel laulmisel“ Tartus 30.11-1.12.2020


Lugupeetud pärimusliku laulu uurijad!

Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv kutsub Teid osalema pärimusliku laulu teemalisel rahvusvahelisel hübriidkonverentsil 30. novembrist – 1. detsembrini 2020. Sõltuvalt oludest ja võimalustest saab osa võtta kas kohapeal, Tartus, Eesti Kirjandusmuuseumis (Vanemuise 42) või elektroonilisi kanaleid kasutades.

Koroonaviirus on muutnud mõnevõrra kõikide meie elusid, olukord on ettenägematu ja tulevikuvõimalused reisimiseks ja kokkusaamiseks on praegu teadmata. Siiski oleme otsustanud jätkata üle-aastaste laulukonverentside traditsiooni, mida alustasime 2000. aastal. Mõnevõrra mõjutatuna piiratud kohtumisvõimalustest, kerkis tänavuse konverentsi teemana esile laulu osa suhtluses.

HÄÄL. Konverentsi esimene alateema on lauluhääl kui laulu füüsiline vahendaja. Lauluhääl kannab edasi teavet nii laulja enda kui tema poolt väljendatud sõnumi kohta, olles ühtlasi sõnumi osa. Kuidas kuuldud hääli tõlgendatakse, missugust teavet hääles kuuldakse; mida peetakse näiteks mehelikuks või naiselikuks esituseks? Kuidas on hääle kvaliteet seotud sõnumi sisuga? Missuguseid hääle ja tämbriga seotud kvaliteete peetakse laulmisel oluliseks saavutada ja mida välditakse; kuidas neid kirjeldatakse ja õpetatakse; kuidas nende vajalikkust selgitatakse? Kuidas ja kas laulude sisus, vormis ja kirjapanekutes kajastuvad laulja hääl, laulu kõla ja selle omadused?

ÜHENDUS. Konverentsi teiseks teemaks on laulmisolukorras kohalolek, ümbruse ja kaasinimeste tajumine. Milles peegeldub kultuuriline oskus kohandada oma väljendust teiste lauljate, kuulajate, olukorraga? Kuidas mõjub laulmisel kaaslaulja nägemine, füüsilise läheduse tajumine ja kehaline kontakt? Missugused ühendused on seotud eri laululiikide ja olukordadega? Kuidas ja kas laulutekstides kajastuvad laulja meelelised tajud – see, mida ta näeb, kuuleb või kogeb kehaliselt, kuidas ta tajub ruumi, keskkonda ja ümbritsevaid inimesi? Kuidas ja millisena kajastuvad laulutekstis laulja soovid ideaalse laulmise olukorra ja kaaslas(t)e kohta? Milline toime on laulmisel kriisiolukordades? Millal, mida ja miks lauldakse üksi olles?

SÕNUM. Mis laadi sõnumeid antakse edasi just traditsioonilise laulu kaudu? Kuidas on sellega (ajaloolise laulustiili kaudu antavate sõnumite laadiga) seotud laulu sisu ja poeetilised tunnused ja nende võimalik ajalooline kujunemine? Mis sõnumit kannab sama kultuuri eri laulustiilide kasutamine – nii traditsioonilises kontekstis kui väljaspool traditsioonilist konteksti (nt muusikas, kirjanduses, ka tsitaatidena)? Kuidas mõjutab kontekst laulu stiilitunnuseid? Millised on laulmise ja eri laulustiilide kultuurilised tähendused? Mis võis olla laulutekstides semantilise tähenduseta või raskesti mõistetava tähendusega väljendite või tekstide sõnum?

TEOORIA ja MEETOD. Konverentsile on oodatud ka ettekanded, mis käsitlevad laulu-uurimise teoreetilist ja metodoloogilist külge, samuti laulukorpuste loomist ja süstematiseerimist eri ajaperioodidel. Selles kontekstis saame tõlgendada rahvalaulu „häält“ ka laiemas tähenduses, näiteks kuidas mõjutab arhiivisalvestuste digiteerimine laulude ja nende uurimise kõlapinda ühiskonnas?

Tänavuse konverentsi teemadest võime mõelda ka kriisiaja kontekstis. Väga oodatud on ettekanded, mis käsitlevad laulmist koroonaaegses eriolukorras.

Ootame u 350 sõna pikkusi ingliskeelseid teese ja esineja andmeid (nimi, institutsioon, e-post) 15. augustiks 2020 aadressile efa.conference@folklore.ee
Konverentsil osalemise kinnituse saadame 1. septembril 2020.

Korraldajad: Janika Oras, Mari Sarv, Helen Kõmmus, Andreas Kalkun, Liina Saarlo, Taive Särg
Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv, Vanemuise 42, 51003 Tartu
efa.conference@folklore.ee
https://www.folklore.ee/regilaul/konverents2020

Ilmunud on raamat „Viis ritta. Meie kooliaja mängud“

Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastuses ilmus 1990. aastate mängusid kaardistav ja talletav raamat „Viis ritta. Meie kooliaja mängud“, koostajateks Astrid Tuisk ja Inge Annom.
Eesti Kirjandusmuuseumi teaduri, folklorist Astrid Tuisu sõnul on tegemist raamatuga, mis on mõeldud ajalooliste mängude huvilistele kui ka inimestele, kes tahaksid saada sissevaadet ühe ajajärgu lapsepõlve. Kõik raamatus sisalduvad mängud on tema sõnul talletatud Eesti Rahvaluule Arhiivis, kuhu nad jõudsid 1992. aastal toimunud koolipärimuse kogumisvõistluse kaudu. Kokku talletati toona üle 27 000 lehekülje rahvaluulet eri teemadel: anekdoote, keerdküsimusi, õudusjutte, ennustamisviise jne, teiste seas ka mänge ja mängualguse salme. Mänge pani kirja enam kui 630 kooliõpilast 89 koolist üle Eesti. Kokku saadeti kogumisvõistlusele ligikaudu 3500 mängukirjeldust ja 780 liisklugemist ja nendega on huvilisetl võimalik tutvuda rahvaluulearhiivi mängude lehel.
Toonast kogumisvõistlust vedasid eest Ants Johanson, Eda Kalmre, Mare Kõiva, Astrid Tuisk, Anu Vissel ja mitmed teised Eesti Kirjandusmuuseumist ning Eesti Keele Instituudist.
Raamatusse valitud kaastööd pärinevad viielt toonaselt koolilapselt: Lele Aak, Jaagup Kippar, Annika ja Angela Matson ning Maarja Villandi, kes saatsid võistlusele rohkelt mängukirjeldusi ning liisklugemisi ja kelle sünniaastad jäävad vahemikku 1976–1978.
Mängukirjeldusi illustreerivad üleskirjutajate koolipõlveaegsed fotod, samuti joonised ja leheküljed rahvaluule arhiivis olevatest käsikirjadest. Samuti kirjeldavad toonased lapsed tagasivaatavalt oma lapsepõlve mänguaega. Tuisu sõnul palusid koostajad tagasivaatavalt kirjeldada ka seda, kus, kellega ja missugustes situatsioonides mängiti. „See teeb mänguraamatu mängud elavaks ja need pole pelgalt mänguõpetused, vaid pigem isikupärased kirjeldused mängimisest laiemalt.“
Tuisu sõnul on osa raamatus kirjeldatud mängudest tuntud põlvkonniti, osa mänge pärineb nõukogude ajast, osa tekkis ja levis selleaegsete välismaiste tuntud mängude eeskujul. 1990. aastate alguse ühiskondlikud muutused jätsid oma jälje ka mängudele ja mängutraditsioonile tervikuna. „Seoses piiride avanemisega tekkis lastel võimalus mängida uute vahenditega näiteks välismaiste nätsupaberitega või näha „Monopoli“ lauamängu, mille järgi sarnane mängulaud ka endale joonistati. Mängutraditsioon sai üha suuremaid mõjutusi poppkultuurist, näiteks välismaistest multifilmidest, mis televisiooni vahendusel lasteni jõudsid.“
Tuisk ütleb, et on vajalik talletada ja meeles hoida mängukirjeldusi, mida on mängitud rohkem kui saja aasta jooksul, kuid mille järjepidevus võib seoses mängutraditsiooni muutusega katkeda. „Need on mitmete põlvkondade lemmikmängud nagu mädamuna, trihvaa ehk ukauka, pallikool või paberil mängitav laevade pommitamine.“
Tuisk loodab, et raamat võiks ärgitada ka tänaseid lapsi, ja miks mitte nende vanemaidki, vanu mängu uuesti avastama ja mängima.
Raamat „Viis ritta. Meie kooliaja mängud“ EKM teaduskirjastuse kodulehel: http://www.folklore.ee/kirjastus/?raamat=108
Sissevaade raamatusse: http://www.folklore.ee/era/pub/files/viisritta_algus.pdf
Raamatut saab osta poodidest üle Eesti. EKM Teaduskirjastuses maksab raamat 10 eurot.

Tartu Ülikoolis kaitsti kaks magistritööd ingliskeelsel õppekaval "Folkloristika ja pärandirakendused"

29. juunil kaitsti õppekaval "Folkloristika ja pärandirakenduste" edukalt kaks magistritööd.
Amaliya Prtavyan maagiast tänapäeva Armeenias (juhendaja Ülo Valk, oponent Kis-Halas Judit) ja Paulina Vituščanka rahvalikust kirjalikkusest 1920-30. aastatel Teise Poola vabariigi idaprovintside näitel (juhendaja Katre Kikas, kaasjuhendaja Elo-Hanna Seljamaa; oponent Jonathan Roper). Palju õnne kahele vaprale lõpetajale!

Eesti-uuringute Tippkeskuse nüüdiskultuuri uuringute töörühma seminar kasvatusest kui fenomenist eesti vanasõnades

Kolmapäeval, 17. juunil kl 12 toimub Eesti Kirjandusmuuseumi neljanda korruse seminariruumis ümarlaud kasvatuse fenomenist eesti vanasõnades. Tallinna Ülikooli kasvatusteaduste magistrant Bianka Makoid, kes arutleb värskelt kaitstud magistritöö teemal.
Ettekanne selgitab, kuidas on kasvatust kui fenomeni eesti vanasõnades kajastatud ja missugustes aspektides haakuvad argiarusaamad kasvatusteadusliku teadmisega. Tähelepanu on neljal uurimisküsimusel: 1) millised kasvatuslikud aspektid tulevad vanasõnades esile? 2) kas ja kuidas on võimalik kategoriseerida ja piiritleda vanasõnu kasvatuse aspektist lähtudes? 3) kuivõrd ja kuidas kajastuvad vanasõnades kasvatusmeetodid kui kasvatusliku reaalsuse ja kasvatuspraktikaga enim seonduvad fenomenid? 4) millised seosed on täheldatavad vanasõnade argiteadmise ja kasvatusteadusliku teadmise vahel?
Analüüsitav allikmaterjal pärineb vanasõnaraamatutest, e andmebaasist ja Eesti Kirjandusmuuseumi vanasõnakartoteegist. Empiirilised andmed on saadud dokumendianalüüsi ja vanasõnu analüüsitud kvalitatiivse sisuanalüüsi meetodiga.
Tulemusena selgus, et vanasõnad haakuvad teatud kasvatusteaduslike käsitustega, eriti nendega, mis pärinevad biheivioristlikust mõtlemiskontekstist. Kasvatus kui fenomen vanasõnades kõneleb meile peamiselt vanema ja lapse kasvatussuhtest, milles lapsel on madalam allutatu positsioon. Kasvatusest kõneldakse valdavalt kui lapse arengu juhtimisest. Pojad on perekonnas eelistatumas seisundis tütardega võrreldes. Vanasõnades on ülekaalus negatiivsed kasvatusmeetodid, sh kehaline karistamine.
Seminari toetavad Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus) ja EKM 8-2/20/3 "Folkloori narratiivsed ja uskumuslikud aspektid".
Info: Piret Voolaid, piret@folklore.ee

Reet Hiiemäe videoloeng avab kodukitse, kuradi ja kriisiaegse süüdlastejahi vahelisi seoseid

Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna loengusarjas valmis järjekordne videoloeng, mis räägib kodukitsega seotud usundilistest tähendustest.
Vanemteadur Reet Hiiemäe selgitab loengus kodukitse usundilist tausta eesti folklooris ja laiemalt, näiteks miks on sedavõrd paljudes kultuurides mõni kitse kujul ilmuv deemonlik olend või jumalus ja kust on pärit selle looma seostamine viljakussümboolikaga. Juttu tuleb ka väljendi „patuoinas“ usundilis-rituaalsest taustast
„Sellel väljendil ja vastaval käitumisviisil on seos iidse rituaaliga, mille käigus epideemia või siis ka mingi inimrühma patud seoti sümboolselt mõne looma – näiteks kitse – selga ja aeti loom kuhugi tühermaale või kõrbe, et sel moel kõigest ebasoovitavast vabaneda. Mõnikord võidi patuoina funktsioonis kasutada ka inimest. Kaasinimeste seas patuoina otsimine kipub üles kerkima eriti just seoses kriisiolukordadega, nagu võisime näha ka seoses koroonakriisiga, ja nimetatud käitumisviisi on uurijad pidanud inimkonnale eriomaseks,“ märkis Hiiemäe.
Usundiliste nähtuste psühholoogilise aspekti uurimine ning muistse rituaalkäitumise ja usundiliste kujutelmade uuskasutuse vaatlemine tänapäeva ühiskonnas on üks Hiiemäe meelisteemasid.
Reet Hiiemäe loeng on Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna loengusarjas kuueteistkümnes. Seni on ilmunud loengud nii eesti, vene kui ka inglise keeles. Loengute teemad katavad teemasid koroonafolkloorist kuni soome-ugri rahvaste tavade uurimiseni.
Loeng on kuulatav aadressil: http://www.folklore.ee/rl/fo/loeng/Sikuvideo.mp4
Loengu valmimist on toetanud Eesti Teadusagentuur (järeldoktorantuuri projekt PUTJD962) ja Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus).
Kõik Eesti Kirjandusmuuseumi videoloengud on leitavad aadressil: https://www.kirmus.ee/et/tegevus/videoloengud

Irina Sadovina kaitseb Tartu Ülikoolis doktoritööd alternatiivsest vaimsusest tänapäeva Venemaal

Esmaspäeval, 15. juunil algusega kell 12.15 toimub kultuuriteaduste instituudi nõukogu ees veebikeskkonnas Microsoft Teams Irina Sadovina doktoriväitekirja "In Search of Vedic Wisdom: Forms of Alternative Spirituality in Contemporary Russia" ("Veedade tarkuse otsinguil: alternatiivne vaimsus tänapäeva Venemaal") kaitsmine filosoofiadoktori kraadi (PhD) taotlemiseks folkloristika alal.
Juhendaja: professor Ülo Valk
Oponent: Dr Kaarina Aitamurto (Helsingi Ülikool)
Kokkuvõte:
Tänapäeva Venemaa sotsiaalses õhkkonnas pole alternatiivne vaimsus kuigivõrd soositud. Kuna sedalaadi liikumised on seaduse silmis „ajalooliste religioonidega“ võrreldes teisejärgulised, põhjustavad nad sageli poleemikat ja ajakirjanduslikku sulesõda. Ometi on alternatiivne vaimsus tänapäeva Venemaal üllatavalt elujõuline. Näiteks on veedade tarkus tugevasti mõjutanud rahvapärast psühholoogiat. Kuidas seletada selle nähtuse ja alternatiivse vaimsuse vastupidavust sellises vaenulikus keskkonnas?
Venemaa alternatiivse vaimsuse uurijad käsitlevad neid küsimusi tavaliselt suures plaanis: kas riigis toimunud üldiste religioossete muutuste kontekstis või siis analüüsides üksikute liikumiste dünaamikat. Väidan, et alternatiivse vaimsuse paremaks mõistmiseks on vajalik kolmas vaatepunkt, mis peab silmas miljöösiseseid vastastikuseid mõjutusi ja lõimumisi. Käesolevas uurimuses olen arendanud sellist käsitlusviisi, analüüsides veedade tarkust.
Mu Venemaal tehtud traditsiooniline ja digietnograafiline uurimistöö (2012–2019) lubab väita, et veedade tarkus pole ühtne õpetus, vaid diskursiivne kogum ja rahvausundiline traditsioon, mis tõuseb Venemaa alternatiivse vaimsuse miljöös selgelt esile. Väitekirjas kirjeldan selle kolme põhilist ilmingut: neo-hinduistlikke õpetusi, slaavilikku vaimsust ja rahvapärast psühholoogiat. Üksikuurimustes vaatlen seda, kuidas erinevad osalised (vaimsed otsijad, feministlikud aktivistid jt) on kaastegevad mitmesugustes diskursiivsetes praktikates läbirääkimistest vaidlusteni, mis kokkuvõttes nii loovad kui ka lammutavad veedade tarkuse traditsiooni. Selgitan veedade tarkuse paradoksaalset vastupidavust sellega, et liikumine on tihedalt seotud rahvuslike ja üleilmsete kultuurinähtustega, millest märkimisväärseimad on pöördumine traditsiooniliste väärtuste poole ja neoliberaalse eneseteostuse populaarsus.
Toimumiskoht: veebikeskkonnas Microsoft Teams
URL: https://siseveeb.ut.ee/et/node/2495678/edit

Anastasiya Fiadotava loeng ämma-naljadest valgevene perepärimuses

Eesti Kirjandusmuuseumi nooremteadur Anastasiya Fiadotava vaatleb loengus, kuidas ämma-naljad toimivad valgevene perefolklooris. Jutt keskendub nende naljade peateemadele, sotsiaalsele kontekstile, milles need levivad, ja nende naljade tähendusele pereliikmete isiklikes suhetes.
Loengut toetab Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uurimise Tippkeskus). http://www.folklore.ee/rl/fo/loeng/MotherInLaw_Jokes.mp4

Mare Kõiva loeng "Maa päev – 22. aprill. Hääletu kevade vastu, maailmas ja Eestis"

Olete palutud kuulama Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna juhtivteaduri Mare Kõiva loengut Maa päevast.
22. aprillil 1970 osales üle 20 miljoni USA kodaniku esimese Maa päeva tähistamises. Tänaseks on see üks laiema levikuga ilmalikke tähtpäevi, mida peetakse 194 riigis.
Muidugi ei sünni mitte miski tühjale kohale ja Maa päeva sõnumeid võimendasid 1960. aastate protestiliikumised, Euroopa, Ameerika ja India loodusuurijate ja – filosoofide teosed. Nende sõnumid olid tähtsad ka eestlastele.
Muutusi pole palju, sest tegutsetakse ikka sama planeedi elanikena, kellest igaüks saab aidata kaasa elukeskkonna säilimisele; ka üleskutsed – liigume rohkem jalgratastega ja jala, ei liigsele keemia kasutamisele, kaitseme puhast vett ja loodust, ulatame abikäe neile, kellel on kehvemad võimalused, maailm prügivabaks – on 50 aasta jooksul püsinud.
Kas me aga mäletame, milline seos ja tähendus on Maa päeval ja puude kallistamisel? Kuhu paigutub Eestis algatatud kampaania „Teeme ära!“?
Loeng algab legendaarse loomade käitumise uurija Jane Goodalli intervjuuga (1.48! - uskuge, iga sekund on väärt kuulamist!) ja vaatleb lähemalt päeva erinevaid tähendusi ja vabal tahtel põhineva liikumise praktikaid.
https://www.kirmus.ee/sites/default/files/2020-06/maapev.mp4.
Mare Kõiva loeng valmis EKM FO inimese ja keskkonna suhete uurimissuuna raames.
Toetaja: Euroopa Regionaalarengu Fond (Eesti-uuringute Tippkeskus)

Nikolay Kuznetsovi loeng "Krista Ojasaare luule komi keeles"

Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna pikaaegne koostööpartner on Komi Ajaloo, Keele ja Kirjanduse Instituut, kellega koostöös on valminud rida eesti-, vene-, komi- ja ingliskeelseid teaduskogumikke ja peetud ühiskonverentse. Folkloristika osakonna teadur, TÜ lektor, EKI leksikograaf, keeletadlane Nikolay Kuznetsov on vahendanud komi teadusuuringute kõrval kultuuri avarusi ja olnud eesti luule tõlkija komi keelde.
Komi teadus- ja kultuuriajakirja ART tellimusel on ettevalmistamisel eesti erinumber, millesse valiti peatoimetaja poolt kahe eesti luuletaja loomingu näiteid.
Seekordses loengus kuuleme luuletaja Krista Ojasaare loomingut. Krista Ojasaar debüteeris 2006. aastal kogumikuga „Hommikused unenäod”, tänaseks on tema loomingu ainesel valminud muusikateoseid, ta on sõnakas kirjandusülevaadete kirjutaja.
Aga sinul, hea kuulaja, on unikaalne võimalus lugeda ekraanilt eesti- ja komikeelset teksti ja kuulata Krista Ojasaare värsiloome kõla komi keeles ja tõlkija esituses.
Loeng veebis: https://www.kirmus.ee/sites/default/files/2020-06/KristaOjasaareluulekomikeeles.mp4
#humanitaariaonoluline

Liisi Laineste huumoritraditsiooni käsitlus eesti keele riigieksamil

29. mail toimunud eesti keele riigieksamil oli ühe võimaliku eksamitekstina keskkoolilõpetajatele välja pakutud Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteaduri Liisi Laineste 2017. aastal Müürilehes ilmunud artikkel „Üldse pole naljakas! Huumoritraditsioonist ja tsensuurist“.
Õpilased said Liisi Laineste artikli najal mõtestada huumori vajalikkust ning selgitada, mis on huumorikonfliktid ja miks need võivad puhkeda. Samuti oli õpilastel võimalik küpsusseksamil analüüsida interneti kasutuselevõtu mõju huumorile.
Kirjandis pidid keskkoolilõpetajad analüüsima, miks on huumorit vaja nii ühiskonnale kui ka üksikisikule.
Liisi Laineste on Eesti Kirjandusmuuseumi ja Eesti-uuringute Tippkeskuse vanemteadur, kelle peamine uurimisobjekt on rahvahuumor ja selle erinevad avaldumisvormid minevikus ja tänapäeval. Tema doktoritöö (2008) käsitles postsotsialistlikku naljatraditsiooni ja pälvis ka Lennart Meri nimelise teadustöö auhinna.
Laineste viimaste aastate uurimisteemad on seotud nii interneti meemide kui ka etniliste naljade uurimisega.
https://www.muurileht.ee/uldse-pole-naljakas-huumoritraditsioonist-ja-tsensuurist

Valid XHTML 1.0! Valid CSS! Powered by FreeBSD PostgreSQL Powered Eesti Kultuurkapital

Copyright © 2004-2005 EKM FO