Eesti Rahvaluule

Avaleht | Kontakt | KKK | Otsing | Folklore.ee-st | WebMail | English | Deutsch

Tere tulemast!

Te külastate Eesti folkloristide serverit Haldjas.

Sellest serverist leiate mitmekülgset informatsiooni suulise pärimuse, folkloori ja rahvausundi, Eesti folkloristikaga tegelevate institutsioonide, folkloristide ja nende uurimisprojektide kohta. Samuti saate siit informatsiooni mõnede teiste uurali keelkonna rahvaste pärimuse kohta ja lugeda meie 1996. aastast ilmuvaid ajakirju Mäetagused ja Folklore: An electronic Journal of Folklore.

Suurem osa serveri e-väljaannetest ja andmestikust on eesti keeles. Inglise, saksa ja muudes keeltes on selles serveris esialgu märksa vähem lugeda, kuid selle hulk kasvab kindlasti aja jooksul.

Haldjas on loodud 1995. aastal Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühma poolt. Praegu haldab serverit Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.

Meie uudised!

Prof Barbara Hillersi loeng Tartu Ülikoolis

Reedel, 30. jaanuaril, kell 12.15 peab külalisloengu prof. Barbara Hillers (University College Dublin). Ingliskeelne loeng on teemal "International Narrative Charms in Irish Tradition".
Loeng toimub Ülikooli 16-212.
Kõik on oodatud kuulama!

Akadeemilise Rahvaluule Seltsi koosolek 29. jaanuaril

Neljapäeval, 29. jaanuaril 2015 kl 16.15 toimub Eesti Kirjandusmuuseumi saalis (Vanemuise 42) ARSi ettekandekoosolek, mis on pühendatud kohapärimuse seostele maastiku ja kaartidega. Räägitakse nii välitöödel esilekerkinud küsimustest kui ka arhiivitekstide kõnekusest ja kasutusvõimalustest tänapäevastes oludes.
Lona Päll ja Valdo Valper "Rahvusparkide mälumaastike kaardirakendus: teekond ja tulemused.
Jüri Metssalu "Eesti looduslike pühapaikade maastikulise määratlemise probleeme Karja kihelkonna Metsaääre hiieala näitel"
Raamatuesitlused:
Mare Kõiva - Through the Ages 2: Time, Space and Eternity (Sator 13; 2014).
Aado Lintrop - Loomisaja lood. Uurimusi ja tõlkeid Põhja Euraasia rahvaste usundist (Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused, 32; 2014).
Ingrid Rüütel - Saaremaa laule ja lugusid (Mis on jäänud jälgedesse I) (2015).
**
Kõik on oodatud!
ARSi juhatus

Mäetaguste 58. number pakub lugemist mitmest vallast

Ajakirja Mäetagused 58. numbri avaartikli "Jumala jälgi ajamas" on kirjutanud Ene Vainik, kes tutvustab eestikeelse sõna "jumal" võimalikke pärinemisi.
Maria Zavjalova käsitleb Itaalias 2012. aastal tohutu populaarsusega omandanud suvehitti tibupoeg Piost ja toob välja peamised tegurid, mis aitasid laulul end masside teadvuse kinnistada: kumulatiivseid muinasjutte, liisulugemise salme ja primitiivseid lastelaulukesi meenutav vorm; teksti ja videojada ahelstruktuur, loomade hääljäljendused, meeldejääv rütm ja ootamatu finaal.
Piret Voolaid vaatab folkloristi pilguga tagasi Andrus Veerpalu dopingujuhtumile. Artiklis analüüsitakse olümpiakangelase kui rahvusliku sümboli ja tema usaldamise ilminguid folklooris.
Mare Kõiva annab folkloori vahendusel ülevaate Äksi nõiaga seotud juttudest ja tema tegevusest nõukogude ajal.
Liisi Laineste artikkel "Huumoripoleemikad ja uurijaeetika" on ajendatud meediareaktsioonist, mis järgnes venevastaste naljade avastamisele põhikooli õpiku lisamaterjalis 2007. aastal. Ta ütleb oma uurimuse kokkuvõttes: "Uurijad peavad olema aina rohkem teadlikud sellest, et nende uurimust (või isegi selleks kogutud materjali) võidakse pidada solvavaks ja ebaeetiliseks."
Maarja Villandi tutvustab artiklis "Pseudolingvistika kui folkloorinähtus" ebakeeleteaduslikke keelesuguluse teooriaid ning toob välja nende tunnused ja tekkepõhjused.
Vladimir Sazonov heidab pilgu kaugesse minevikku artiklis ""Lahesõjad" 3. eelkristlikul aastatuhandel. Sumeri ja Akkadi kuningate sõjaretked Pärsia lahe kanti 2700–2150 eKr".
Ajakiri annab ülevaate vahepealsetest konverentsidest, ilmunud erialakirjandusest ja kaitstud väitekirjadest. Artiklitele on lisatud ingliskeelsed kokkuvõtted.
Eelretsenseeritav teadusajakiri Mäetagused ilmub järjepidevalt aastast 1996 ja on veebis loetav aadressil http://www.folklore.ee/tagused

Regilaulutuba 28. jaanuaril

Selle kalendriaasta esimene Tartu regilaulutuba tõotab vägevat laulu ja hubast atmosfääri Supilinnas. 28. jaanuaril kell 18-20 võtab Supilinna Kikerkohvikus laule eest Lauri Õunapuu.
Regilaulutuba on kokkutulemise ja kooslaulmise koht, kus mõelda regilaulmise tähendusele praegusel ajal. Eestvõtjateks on kutsutud inimesed, kel regilaulmisega "oma asi ajada". Nende hääle ja pilli järgi laulamegi. Laulutuba toimub kord kuus, selle kevadtalve viiel õhtul Kikerkohvikus Supilinnas, Emajõe 1A.
Laulutoa sissepääs on prii tänu Eesti Kultuurkapitali ja Kikerkohviku toetusele.
Olete väga oodatud Kikerkohvikusse laule õppima, eest- ja järellaulma ning kaasa mõtlema!
Sündmus Facebookis: https://www.facebook.com/events/765888816828224/

27. jaanuari teisipäevaseminar

27. jaanuaril teeb Turku ülikooli doktorant Sonja Hukantaival Kirjandusmuuseumis ettekande maagiast rahvausundis. Ettekanne põhineb tema doktoritööl, mis käsitleb arheoloogilise leiumaterjali põhjal ehitusohvreid Soomes. Ettekanne on inglise keeles, algab kell 12 Kirjandusmuuseumi neljandal korrusel seminariruumis, järgneb arutelu.
The Materiality of Finnish Folk Magic with Special Reference to Concealed Objects in Buildings
The presentation discusses practices that can be labelled as folk magic in Finland from the perspective of archaeology. This implies that the main focus is on the material aspects of the practices and on the traces they leave in the archaeological record. When interpreting these remains of human activity in the historical period, the use of additional sources, such as folklore and historical records, offer a wider understanding of the contexts and meanings of the material evidence.
Objects that have been deliberately concealed in buildings form the main case study of the presentation. These have been widely documented as a part of the PhD thesis work of the presenter, estimated to be finished in late 2015. This dynamic tradition includes many different kinds of forms and meanings, but the main meaning is, in the light of late modern folklore, protecting the building against evil influences. Similar practices have occurred in the whole studied period (c. AD 1200–1950).
Other objects that have been studied are the collection labelled as ‘magic objects’ in the National Museum of Finland. This collection comprises of more than 300 objects, mostly dating to the 19th century, such as so called ‘snake’s court stones’, frogs in miniature coffins, wooden human figures, and body parts of bear and other animals. Since the study of folk religion has long been the interest of folkloristics and comparative religion, both being disciplines working with immaterial data, this collection has remained unstudied until recently.
The wider implication of the topic at hand is a realization of the importance of material aspects of folk rituals in historical times, and the formation of an ‘archaeology of folk religion’.

Magistritöö kaitsmine Tartu Ülikoolis

Neljapäeval, 22. jaanuaril kaitseb TÜ etnoloogia osakonnas magistritööd Keiu Telve.
Töö teema: „Kvalitatiivne lähenemine pendeltööle Soomes töötavate Eesti meeste näitel". Juhendaja: Aimar Ventsel, retsensent: Pihla Maria Siim.
Kaitsmine toimub 22.01 kell 11.15 Ülikooli 16-102.
Huvilised on oodatud kuulama!

20. jaanuari teisipäevaseminar

Teisipäeval, 20. jaanuaril kl 12 toimub Eesti Kirjandusmuuseumis seminar, kus vanemteadur Eda Kalmre kõneleb tänapäevastest linnalegendidest, valeuudistest ja meedialoorist.
Täpsemalt tuleb juttu ühest tänapäeval enim dokumenteeritud ja mõjukamast vene propaganda ja poliitika teenistuses olevast kuulujutust. Ettekanne tugineb Amandine Regamey monograafiale “Les femmes snipers de Tchetchenie: interpretations d’une legende de guerre“ (Tšetšeenia naissnaiprid: ühe sõjalegendi tõlgendusi).
Seminar toimub Eesti Kirjandusmuuseumi neljandal korrusel seminarinariruumis.
Kõik huvilised oodatud!

13. jaanuari teisipäevaseminar

Kõik huvilised on 13. jaanuaril oodatud Eesti Kirjandusmuuseumis toimuvale seminarile. Külas on Tartu Ülikooli süstemaatilise usuteaduse teadur ja õppejõud Roland Karo, kes kõneleb ekstaasist, epilepsiast, seksist ja spirituaalsusest.
Viimasel kümnekonnal aastal on neuroteadustes taasavastatud Sigmund Freudi idee, et religioon ning spirituaalsus on otseselt seotud seksuaalsusega.
Üks selle seose intrigeerivamaid väljendusi on nn ekstaatiline epilepsia. Selle all kannatavad patsiendid kogevad haigushoogude käigus seksuaalset või spirituaalset (või mõlemat!) ekstaasi.
Ettekandes tutvustatakse selle fenomeniga seonduvat ning küsitakse, mida see ütleb spirituaalsuse, religiooni ja seksuaalsuse seoste kohta tervete inimeste puhul.
Kohtume 13. jaanuaril Kirjandusmuuseumi IV korruse seminariruumis kell 12.

Oodatakse ettekandeid folkloristide talvekonverentsile 26.-27. veebruaril 2015

Folkloristide kümnes talvekonverents “Mälu. Meenutamine. Muistend.” toimub 26.-27. veebruaril 2015 Taevaskoja puhkekeskuses,
2014. aasta sügisel möödus 70 aastat keele- ja rahvaluuleteadlase Aino Laaguse sünnist. Eesti folkloristide kümnendat korda toimuv talvekonverents on pühendatud teemadele, mis kajastusid tema uurijahuvides ja on ka üldisemalt folkloristliku kultuurianalüüsi keskmes. Kolm konverentsi pealkirja hõlmatud märksõna puudutavad pärimusprotsessi eri tasandeid. Mälu on kultuuriuuringute üks kesksetest kontseptsioonidest, mille folkloristlike uurimisaspektidena kerkivad esile näiteks individuaalne ja sotsiaalne mõõde. Meenutamise kaudu modelleeritakse sündmused ja kogemused kultuuris kõnekateks üksusteks, mis osutab folkloori protsessuaalsusele.
Aino Laaguse uurimistöö fookuses oli muistend kui folkloori žanrisüsteemi dünaamiline pidepunkt ning ta tõi eesti folkloristikasse situatsioonianalüüsi. Nii soovime pöörata tähelepanu muistendi ja teiste folkloorižanrite omavahelistele kokkupuudetele ning nende analüüsis rakendatavatele uurimismeetoditele. Osa sessioone on kavas korraldada ümarlaua vormis (nt Teaduskeel interdistsiplinaarses kontekstis).
Allpool on esitatud valik teemasid ja küsimusi, millele ühiselt konverentsi käigus vastuseid otsida.
* Folkloristlik vaatepunkt mälule ja ajaloole. Kuidas formeeruvad ja suhestuvad omavahel erinevad minevikku kajastavad nn. ametlikud ja alternatiivsed lood? Millistes aspektides väljendub lugude rivaliteet ning kuidas see folklooris kajastub? Kuidas panevad lood inimesi liikuma ning kuidas selles dünaamikas väljendub mälu, meenutamise ja muistendi tasand?
* Kogemuse ja sündmuse vormimine lugudeks. Mis mõjutab kogemuse sõnastamist? Millest soovitakse kõnelda ja millest eelistatakse vaikida? Kuidas kujuneb kogemus sotsiaalseks kompetentsiks? Millised on need lood, mis käivad inimesega kaasas ning aktualiseeruvad teatud aegadel või kohtades? Kuidas väljenduvad folklooritekstis kogetud situatsioon ja jutustamist raamiv kontekst?
* Folkloorižanrid, mis mõjutavad kogemuste sõnastamist ning meenutamisprotsessi. Kuidas lood loovad lugusid? Kuidas on kogemus ja meenutamine seotud žanriküsimustega ja žanrite omavahelise “tööjaotusega”?
* Rahvajuttude uurimise meetodid ja interdistsiplinaarsus. Milliseid uurimismeetodeid kasutades saab arhiivis leiduvaid muistenditekste “kõnelema panna”? Millist rolli mängivad muistendite tõlgendamisel parajasti moes olevad teooriad? Kuivõrd on võimalik saada jälile sellele, mis tähendust kandis mingi rahvajutt selle kõneleja jaoks omal ajal? Millist tüüpi interdistsiplinaarseid lähenemisi saab rakendada muistendiuurija?
* Teaduskeel interdistsiplinaarses kontekstis (tõlkelaenud ja -probleemid, mõistepiiride hägustumine teadusalade vahelisel maastikul). Kuidas on viimaste kümnendite arengud mõjutanud folkloristika (ja teiste erialade) sõnavara ja keelekasutust?
* Elulood eesti diasporaa kogukondades.
Palume konverentsile registreeruda TÜ kultuuriteaduste kodulehel (http://www.flku.ut.ee/et/osakonnad/talvekonverentsi-registreerimisvorm) asuva elektroonilise vormi kaudu 31. jaanuariks. Sama vormi kaudu palume esitada ka ettekandesoov ning teesid (kuni 4000 tähemärki).
Transport 26. veebruari hommikul Tartust Taevaskotta ja 27. veebruari pärastlõunal tagasi Tartusse korraldatakse tellitud bussiga.
Talvekonverentsi korraldab TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule osakond. Konverentsi korraldamist toetab Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Kultuuriteooria tippkeskus, CECT) ja Eesti Kultuurkapital.
Lähem info: Kristel Kivari, e-post kristel.kivari@ut.ee, tel. 5111290, Tiina Sepp, e-post tiina.sepp@ut.ee, Ergo-Hart Västrik, e-post ergo-hart.vastrik@ut.ee, tel. 7376214.

Aasta viimane regilaulutuba 15. detsembril

Selle kalendriaasta viimane regilaulutuba läheb lätetele ja juurte juurde.
Laulutuba toimub Eesti Kirjandusmuuseumis (Vanemuise 42, Tartu) 15. detsembril kell 18.
Aastalõpu laulutoa eestvõtja ja tagantutsitaja Helen Kõmmuse sõnadega:
"Aastaringi viimases regilaulutoas läheme regilaulu allikatele nii lähedale kui rahvaluulearhiivis võimalik. Otsime kõige vanemaid laule ja lugusid nii esivanemate kogutud varasalvest kui ka oma elust. Igal regilaulutuppa tulijal paluks võtta külakostiks kaasa oma esimene regilaul."
Laulutoa sissepääs on tänu Eesti Kultuurkapitali (rahvakultuur ja Tartumaa) ning Eesti Kirjandusmuuseumi toetusele prii.

Valid XHTML 1.0! Valid CSS! Powered by FreeBSD PostgreSQL Powered Eesti Kultuurkapital

Copyright © 2004-2005 EKM FO