Eesti Rahvaluule

Avaleht | Kontakt | KKK | Otsing | Folklore.ee-st | WebMail | English | Deutsch

Tere tulemast!

Te külastate Eesti folkloristide serverit Haldjas.

Sellest serverist leiate mitmekülgset informatsiooni suulise pärimuse, folkloori ja rahvausundi, Eesti folkloristikaga tegelevate institutsioonide, folkloristide ja nende uurimisprojektide kohta. Samuti saate siit informatsiooni mõnede teiste uurali keelkonna rahvaste pärimuse kohta ja lugeda meie 1996. aastast ilmuvaid ajakirju Mäetagused ja Folklore: An electronic Journal of Folklore.

Suurem osa serveri e-väljaannetest ja andmestikust on eesti keeles. Inglise, saksa ja muudes keeltes on selles serveris esialgu märksa vähem lugeda, kuid selle hulk kasvab kindlasti aja jooksul.

Haldjas on loodud 1995. aastal Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühma poolt. Praegu haldab serverit Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.

Meie uudised!

Ilmunud on Mäetagused Virumaa rahvakultuurist

Ajakirja Mäetagused 66. number keskendub ajaloolise Virumaa omapärasele rahvakultuurile ja on omalaadne ühe piirkonna vaimse pärimuse koguteos.
Külalistoimetaja Mall Hiiemäe koostatud esimesse Virumaa erinumbrisse mahtus seitse artiklit. Anu Korb kirjutab Virumaa rahvaluule kogujatest, kelle töö tulemusena saame jälgida kohapealse kultuuri erijooni kahe sajandi vältel. Aivar Jürgenson keskendub ühele Virumaalt pärit mehele, August Martinile, kes jõudis kooliõpetajana töötada nii Virumaal kui ka Kaukaasia eestlaste juures ning pärast Kaukaasiast naasmist ohtralt Virumaalt pärimust koguda ja talletada.
Mall Hiiemäe annab üldülevaate Virumaa usundilisest pärimusest, käsitledes mütoloogilisi olendeid ja nende esinemust. Mare Kalda tutvustab Virumaa kohajutte ning Ahto Kaasik avab hiie mõiste ja tähendused ning esitab Virumaa hiite nimekirja.
Piret Voolaid on vaatluse alla võtnud mõistatused nende liigilises mitmekesisuses ning analüüsib nii vana kui ka uuemat kihistust koos kasutuskonteksti ja funktsioonimuutustega. Anneli Baran tutvustab Virumaalt vanasõnade repertuaari.
Ajakiri annab ülevaate toimunud konverentsidest, ilmunud erialakirjandusest ja kaitstud väitekirjadest. Artiklitele on lisatud ingliskeelsed kokkuvõtted.
Eelretsenseeritav teadusajakiri Mäetagused ilmub järjepidevalt aastast 1996 ja on veebis loetav aadressil http://www.folklore.ee/tagused/nr66.

Eesti folkloristika aastapreemia 2017: ootame kandidaate!

Kevad laseb end sel aastal küll oodata, kuid siiski on taas käes aeg mõelda, kes võiks pälvida selleaastase Eesti folkloristika aastapreemia.
Aastapreemia määratakse silmapaistva tulemuse eest folkloori teaduslikul uurimisel ja/või uurimistulemuste populariseerimisel. Kandideerimisel võetakse arvesse 2016. aasta jooksul ilmunud publikatsioone ja teadustegevust.
Auhinna määramisel peetakse silmas publikatsioonide kõrget taset; teema ja tulemuste tähtsust ja uudsust (nt unarusse jäänud või varem uurimata valdkonna või piirkonna käsitlemist, uute meetodite kasutamist); olulisust eesti rahvuskultuurile ja folkloristikale. Kandidaatidena eelistatakse eesti kultuuriruumiga seotud üksikisikuid. Kandidaate võivad esitada institutsioonid, uurimisrühmad ja üksikisikud.
Kandidaatide ülesseadmiseks tuleb esitada ARSi juhatusele kirjalik avaldus koos põhjendusega, kus tutvustatakse kandidaadi teadustegevust 2016. aasta jooksul. Ettepanekuid 2017. aasta eesti folkloristika aastapreemia määramiseks ootame 15. maiks meiliaadressile: katreki@folklore.ee.
Preemia antakse välja Eesti Kultuurkapitali toel.
Akadeemilise Rahvaluule Seltsi juhatus

25. aprilli teisipäevaseminar

25. aprillil kell 12.00 toimub Eesti Kirjandusmuuseumi IV korruse seminaritoas ametipärimuse praktikum või töötuba, mille initsiaatoriks on Tatjana Minnijahmetova.
Töiste tegevuste vahel sooritatavad rituaalid ja muu töökohal aktualiseeruv traditsioon moodustab loomupärase osa organisatsioonikultuurist.
Ametipärimus aitab luua kollektiivis ühist ajalugu ning töötajate kui rühma sidusust.
Olete palutud osa saama!

Kultuuriteadlaste konverents „Across Borders VII: Cultures in Dialogue“ Tartus

27.-29. aprillini 2017 toimub Tartus kultuuri-uurijate konverents „Across Borders VII: Cultures in Dialogue“, mis kutsub teadlasi arutama keele ja kirjanduse kongnitiivsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste aspektide üle.
27. ja 28. aprillil toimub konverents Eesti Kirjandusmuuseumis ja 29. aprillil Eesti Rahva Muuseumis.
Kolme päeva jooksul on võimalik kuulata ühtekokku 100 ettekannet. Plenaarloengutega esinevad prof. Gerard McCann (Suurbritannia), prof. Mariusz Misztal (Poola) ja prof. Mihhail Lotman (Eesti). Kolme päeva jooksul toimuvad üldised keele, kultuuri ja kirjanduse paneelsessioonid ning töötoad.
Eesti Kirjandusmuuseumi saalis on Poola Vabariigi Suursaatkonna toel avatud fotonäitus "Stanisław Ignacy Witkiewicz – Witkacy (1885 – 1939) metafüüsilised portreed".
Kava ja ettekannete lühitutvustused on kodulehel http://www.folklore.ee/rl/fo/konve/AcrossBorders/2017/index.html, samuti konverentsi leheküljel Facebookis https://www.facebook.com/events/1587717398203255/permalink/1605414346433560)
„Across Borders VII“ saab teoks Eesti Kirjandusmuuseumi koostöös Poola Jagiello ja Krosno ülikoolidega, Eesti-uuringute Tippkeskuse ja Eesti Rahva Muuseumiga. Konverentsi toetavad Eesti Kultuurkapital, Poola Vabariigi Suursaatkond Tallinnas, Eesti Teaduste Akadeemia ja Euroopa Regionaalarengu Fond.
Lisainfo: Liisi Laineste (liisi@folklore.ee)

Konverents „Noorte hääled“ 2017 Eesti Rahva Muuseumis

Igakevadine folkloriste, etnolooge ja nende lähierialade esindajaid koondav konverents „Noorte hääled“ toimub 26. aprillil Eesti Rahva Muuseumis. Konverents pakub hea võimaluse tutvuda noori kultuuriuurijaid huvitavate küsimuste ja valdkondadega.
Seekordse konverentsi avab Ida-Euroopa pärimuskultuuri uuringute problemaatikat käsitlev plenaarettekanne. Konverentsi teistes ettekannetes tuleb käsitlemisele rahvapedagoogika mõiste ning traditsioonilise Hiina meditsiini kajastamine Eesti meedias, avatakse rahvapärase õigeusu representatsiooni Oskar Looritsa käsitluses ning tutvustatakse arhiivimaterjalide põhjal Pelli kultust Mulgimaal. Veel saab lähemalt teada, kuidas kajastuvad reisimälestused elulugudes, kuidas ja mida mäletatakse kolhoosiajast ning kuidas elavad eestlased ja eestlus Moskvas.
Konverentsi kava ja ettekannete teesid on tutvumiseks aadressil http://www.erm.ee/et/noortehaaled ja http://folklore.ee/era/nt/.
Kõik on oodatud kuulama ja kuuldu üle arutlema!
Konverentsi korraldavad ja toetavad Eesti Rahva Muuseum ja Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv. Konverentsi toetab Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus)
Lisainfo:
Piret Koosa, Eesti Rahva Muuseumi teadur, piret.koosa@erm.ee, 7350414
Ave Goršič, Eesti Rahvaluule Arhiivi teadur, avegorsic@folklore.ee, 7377737

18. aprilli teisipäevaseminar valgevene pulmakommetest ja lauludest

18. aprilli seminaril kõneleb Aljona Pavlova. Teemaks on Valgevene pulmalaulude kujundisüsteem: funktsioon, semantika, poeetika.
Ettekandes analüüsitakse valgevene pulmakommetes esinevaid peamisi kujundite gruppe, keskendudes nende semantikale, sümboolikale ning funktsioonidele. Nii varem avaldatud kui esineja poolt Valgevene eri piirkondades sooritatud folkloristlike välitööde käigus salvestatud rikkaliku pulmalaulude-folkloori põhjal vaadeldakse kujundite regionaalseid iseärasusi. Põhiettekanne on vene keeles.
Seminar 18. aprillil 2017 algusega kell 12.00 Kirjandusmuuseumi IV korruse seminaritoas.
Teadusvahetuse koostööprojekti rahastab Välisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest. Seminari toimumist toetab Euroopa Regionaalarengu Fond (Eesti-uuringute Tippkeskus).
Kõik huvilised on oodatud kuulama ja arutlema.

Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolek 20. aprillil

Neljapäeval, 20. aprillill 2017 kell 16.15 toimub Eesti Kirjandusmuuseumi saalis (Vanemuise 42) Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolek.
Kavas:
Liina Saarlo „Kohtumisi Laiusel. Murdekorrespondent Agu Tamme rahvaluule kirjapanekutest ja kogumispäevikutest.“
Kärri Toomeos-Orglaan „Kirillitsas üleskirjutatud seto jutusõ'. Mitmekeelsusest munk Arkadi, Stepan Dimitrjevi ning Jüri Truusmanni kirjapanekutes."
Kõik on oodatud!
ARSi juhatus

11. aprilli teisipäevaseminar rahvaluulekogujate moraalsetest dilemmadest

11. aprillil peab Katre Kikas ettekande “Nagu apteeker mürgiga... Jakob Hurda ja tema korrespondentide moraalsed dilemmad”.
19. sajandi lõpu rahvaluulekogumise aktsioonid olid osa kaasaegsest avalikkusest - üleskutsed ja aruanded ilmusid ajalehtedes ning igaühel oli võimalik saada ülevaade sellest, kes, kus ja mida on kogunud. Info toimuva kohta jõudis sel viisil ka nendeni, kes rahvaluulekogumist heaks ei kiitnud. Kogumist tajuti katsena taaselustada ebausku ning selles nähti ohtu kogujate moraalsele palgele. Teisalt küsisid ka paljud kogujad ise Hurdalt nõu, kuidas moraalselt küsitavate folklooripaladega toimida.
Ettekandes heidab Katre Kikas pilgu sellele, kuidas erinevad osalised neid dilemmasid lahendasid, nagu ka sellele, mis osa sellest arutelust kuulus avalikku ja mis osa privaatsesse kirjaruumi.
Seminar 11. aprillil 2017 kell 12.00 Kirjandusmuuseumi IV korruse seminaritoas
Kõik huvilised on oodatud kuulama ja arutlema.
Seminari toimumist toetab Euroopa Regionaalarengu Fond (Eesti-uuringute Tippkeskus).

EV presidendi rahvaluule kogumispreemia pälvisid Maie Erik, Merili Metsvahi ja Maria Peep

4. aprillil andis president Kersti Kaljulaid kätte preemiad parimatele rahvaluulekogujatele. Preemiad pälvisid Maie Erik sisukate kaastööde eest aastatel 2009–2016, Merili Metsvahi Tartu Ülikooli tudengite folkloristlike välitöökursuste juhendajana korrastatud materjalide arhiivi üleandmise eest aastatel (2001–2016) ning Maria Peep silmapaistvate kaastööde eest rahvaluule kogumisvõistlustel 2009–2016.

Valid XHTML 1.0! Valid CSS! Powered by FreeBSD PostgreSQL Powered Eesti Kultuurkapital

Copyright © 2004-2005 EKM FO