Eesti Rahvaluule

Avaleht | Kontakt | KKK | Otsing | Folklore.ee-st | WebMail | English | Deutsch

Tere tulemast!

Te külastate Eesti folkloristide serverit Haldjas.

Sellest serverist leiate mitmekülgset informatsiooni suulise pärimuse, folkloori ja rahvausundi, Eesti folkloristikaga tegelevate institutsioonide, folkloristide ja nende uurimisprojektide kohta. Samuti saate siit informatsiooni mõnede teiste uurali keelkonna rahvaste pärimuse kohta ja lugeda meie 1996. aastast ilmuvaid ajakirju Mäetagused ja Folklore: An electronic Journal of Folklore.

Suurem osa serveri e-väljaannetest ja andmestikust on eesti keeles. Inglise, saksa ja muudes keeltes on selles serveris esialgu märksa vähem lugeda, kuid selle hulk kasvab kindlasti aja jooksul.

Haldjas on loodud 1995. aastal Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühma poolt. Praegu haldab serverit Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.

Meie uudised!

Eesti Rahvaluule Arhiiv tähistab oma 90. juubelit 25.–28. septembril rahvusvahelise konverentsiga

Oskar Loorits, kelle eestvedamisel Eesti Rahvaluule Arhiiv 1927. aastal loodi, on toonitanud: „ERA ei taha põrmugi olla ainult endisaja vaimukultuuri panipaik, vaid taotleb tihedat kontakti ka tänapäeva maailmaga ja tahab teadlikult rakendada end elu teenistusse."
Sama põhimõtet järgib arhiiv tänaselgi päeval, rahvaluule kogumise ja säilitamise kõrval on arhiivi eesmärgiks kogutud teadmiste vahendamine, uurimine ning tagasipeegeldamine. Arhiiv ei ole pelgalt rahvusliku identiteedi ning minevikupärandi hoidla, vaid kõigile avatud teadmiste kogum. Nii saab Jakob Hurda rahvaluulekogu lehitseda internetist ning tabavate ERA- teradega tutvuda Facebooki ja Instagrami vahendusel.
Juubelikonverentsi keskmes ongi arhiivide roll nüüdismaailmas, erinevate kultuuriliste ning ühiskondlike protsesside jäädvustamisel ja uurimisel. Kõne alla tuleb rahvaluulekogude kujunemise lugu, kogumist mõjutanud ideoloogiad ning ühiskondlikud ootused, minevikupärandi uus elu ning avardunud uurimisväli. Konverentsi raames toimub folklooriarhiivide tulevikku käsitlev ümarlaud. Peale Eesti teadlaste saavad konverentsil sõna ka Ameerika Ühendriikide, Austraalia, Soome, Venemaa ja teiste maade uurijad.
Vaata konverentsi kava ja teese: http://www.folklore.ee/era/conference2017/.
Eesti Kirjandusmuuseumi saalis peetavaid ettekandeid saab jälgida veebis.
Esmaspäeval kell 16.15 esitletakse Helen Kõmmuse Hiiumaa rahvalaulude, pillilugude ja tantsude plaati ning ajakirjade Folklore ja Mäetagused uusi numbreid. Trepigaleriis avatakse Aivo Põlluääre koostatud näitus Fototerad, mis tugineb rahvaluule arhiivi Facebooki-lehel ja Instagramis ilmunud postitustele ehk erateradele. Esimese korruse galeriis saab vaadata näitust arhiivimaterjalide tsenseerimisest.
Konverentsi korraldavad EKM Eesti Rahvaluule Arhiiv, Põhja- ja Baltimaade Pärimusarhiivide koostöövõrgustik ja Eesti-uuringute Tippkeskus.
Lähem info: Ave Goršič 51 76 643, Risto Järv 51 904 371, Mari Sarv 56 456 699 või era@folklore.ee.

Seminar rahvalikust värsiloomest Valgevenes

Reedel, 22. septembril kell 12.00 algab Eesti Kirjandusmuuseumis (Vanemuise 42, IV korruse seminaritoas) seminar rahvalikust värsiloomest Valgevenes.
Juras Paciupa peab venekeelse ettekande "Kuidas on moodustatud rahvalik värss? Mõningaid teoreetilisi, metodoloogilisi ja tekstoloogilisi probleeme valgevene materjali põhjal".
Ettekandes vaadeldakse rahvaliku värsi moodustumise, funktsioneerimise ning kasutamise aluseid.
Tulge kuulama ja arutlema.
Teadusvahetuse koostööprojekti rahastab Välisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest.
Toetavad Euroopa Regionaalarengu Fond (Eesti-uuringute Tippkeskus) ja Eesti Teadusagentuuri IUT 22-5.

Prof. Dr. Sadhana Naithani loeng Tartu Ülikoolis

22. septembril kell 12.15 peab Prof. Dr. Sadhana Naithani (Jawaharlal Nehru Ülikool, New Delhi) loengu teemal "Magic, Wonder & Ethics".
Loeng toimub von Bocki majas (Ülikooli 16) ruumis 109. Kõik on oodatud!

19. septembri teisipäevaseminar nüüdiskultuuri uurimisest

19. septembril kl 12 koguneb seminarile Eesti-Uuringute Tippkeskuse nüüdiskultuuri töörühm, mida sellest sügisest koordineerib Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna teadur Saša Babič.
Kokkusaamine on pühendatud nii korralduslikele kui sisulistele küsimustele: missuguste teemadega uurijad tegelevad, missugustele tänapäevastele ühiskondlik-kultuurilistele ilmingutele tuleks veel tähelepanu pöörata.
Nüüdiskultuuri uurimise töörühma seminar 19. septembril 2017 kell 12.00 Kirjandusmuuseumi IV korruse seminariruumis.
Toetajad Euroopa Regionaalarengu Fond (Eesti-uuringute Tippkeskus) ja Eesti Teadusagentuuri uurimisprojekt IUT 22-5.

Teadlaste Öö Eesti Kirjandusmuuseumis

Reedel, 29. septembril toimub Eesti Kirjandusmuuseumis Teadlaste Öö teemal "Moraal, eetika ja tulevik kummitus- ja hirmuolendite pilgu läbi"
Kava
18.00-19.30 Juturing moraalist, eetikast ja tulevikust vaimolendite pilgu läbi. Otsime vastust küsimustele, millised eetilised normid kehtivad kodukäijale, kas vanade heade muinasjuttude tegelased käituvad eetiliselt, miks peavad tulnukad oluliseks isikuandmete kaitset, kuivõrd oskavad endeolendid ette näha iseenda tulevikku.
19.30-21.00 tutvustab muuseumikummitus Lilla Daam põnevamaid paiku Eesti kirjandusmuuseumi keldrites ja muudes harva ligipääsetavates soppides.
Kogu nädala jooksul on fuajees avatud näitus käsikirjade tsenseerimisest läbi aegade (kell 9-17, reedel kuni 21.00).
Info: Reet Hiiemäe, reet@folklore.ee

Seminar “Võimalik missioon: Folklooriuurimise perspektiivid 3” Valgevene Kultuuri, Keele ja Kirjanduse Uurimiskeskuses

3.–6. septembrini 2017 toimus Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna teadlaste visiit Minskisse. 5. septembril toimus Valgevene Rahvusliku Teaduste Akadeemia Kultuuri, Keele ja Kirjanduse Uurimiskeskuses Eesti-Valgevene ühisseminar „Миссия выполнима: Перспективы изучения фольклора 3“ (“Võimalik missioon: Folklooriuurimise perspektiivid 3”). Visiidi ja seminari eesmärk oli vastastikku tutvustada värskemaid uurimistulemusi, sõlmida edasisi koostööleppeid ja täpsustada järgnevaid ühisväljaandeid, välitöid ja küsitlusi.
Seminari kava, ettekannete teeside ja fotogaleriiga on võimalik tutvuda veebilehel http://www.folklore.ee/rl/fo/konve/2017/vv/index.html
Teaduskoostööd rahastab Välisministeeriumi arengu- ja humanitaarabi programm. Visiit sai teoks tänu Eesti Teaduste Akadeemia ja Valgevene Teaduste Akadeemia toetusele. Seminari toimumist toetas Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus -
CEES, TK 145), see on seotud Eesti Teadusagentuuri institutsionaalse uurimisprojektiga IUT 22-5.

Ilmunud on Mäetagused 67. Virumaa rahvakultuurist II

Ajakirja Mäetagused 67. number jätkab ajaloolise Virumaa rahvakultuuri vaatlemist. Viru Instituudi toel külalistoimetaja Mall Hiiemäe koostatud teise Virumaa erinumbrisse mahtus kuus ja toimetuse poolse lisandusena pärtliraju pärimust analüüsiv artikkel.
Edgar Saar esitab ülevaate Virumaa talurahva ainelisest kultuurist 19. sajandil ja 20. sajandi alguses. Laia küsimusteringi haaravas artiklis pöörab autor tähelepanu muutustele elamuehituses ja interjööris, traditsioonilistes elatusviisides ja rahvakaubanduses, tavanditoitudes ja rõivastuses.
Ingrid Rüütel keskendub rahvalaulude ja rahvamuusika arhailise osa ja viimastel sajanditel Euroopas laiemalt levinud uuema muusikakultuuri tekstuurile ja olemusele. Igor Tõnurist käsitleb traditsioonilisi muusikariistu ja helitekitamise vahendeid Virumaal, esitleb ühisjooni soome rahvapilli- ja rahvatantsutraditsiooniga ning kokkupuuteid isuri traditsiooniga Narva jõe alamjooksul. Mall Hiiemäe kirjutab Virumaa kalendritavadest ja nende piirkondlikust omapärast.
Mare Kõiva tutvustab loitsude erijooni ja rahvaarstidega seotud pärimust, lähemalt nelja rahvaarsti tegevust poolmüütilisest nõidkarjusest ravijate-kultuuri uuendajateni.
Risto Järv on vaatluse alla võtnud Virumaa tüüpilisemad muinasjutud, sh nimekasutuse juttudes ja seosed konkreetsete kohtadega.
Mait Sepp vaatleb tõe ja fantaasia vahekordi pärtliraju ende näitel, kasutades ilmastikufolkloori, vanemate trükiste ja meteoroloogia andmeid.
Ajakiri annab ülevaate vahepealsetest konverentsidest, ilmunud erialakirjandusest, folkloristlikest sündmustest. Artiklitele on lisatud ingliskeelsed kokkuvõtted.
Eelretsenseeritav teadusajakiri Mäetagused ilmub järjepidevalt aastast 1996 ja on veebis loetav aadressil http://www.folklore.ee/tagused/nr67

30. augustil toimub seminar rahvapiibli(te) uurimisest

Suvi on sügisesse j6udmas, jätkuvad seminarid uute teemade ja uurimisnäidete jagamiseks.
30. augustil kell 12.00 algab Kirjandusmuuseumi seminarisarja avaistung teemal 'Rahvapiibli uurimine tänapäeva humanitaarteadustes. Eesti ja valgevene paralleele.'
Lähema vaatluse all on rahvapiibli määratlus, folkloorsete piiblite uurimisajalugu Lääne-Euroopas ja Ida-Euroopas 20. sajandi lõpus ja 21. sajandi alguses, aga ka žanrid ja põhiliigid ning põhilised teemad ja süžeed valgevene rahvapiibilis.
Kõnelevad Jelena Boganeva ja Mare Kõiva.
Seminar toimub Kirjandusmuuseumi IV korruse seminaritoas.
Põhiettekanne on vene keeles.
Venekeelne tutvustus:
«Народная Библия» как отдельное исследовательское направление в современной гуманитаристике. Белорусская и эстонская «народные Библии»: некоторые параллели Елена Боганева и Маре Кыйва
1. Определение «народной Библии»
2. История изучения фольклорных Библий в Западной и Восточной Европе в конце ХХ - начале ХХI веков (краткий обзор)
3. Видо-жанровый состав белорусской «народной Библии»
4. Основные темы и сюжеты белорусской народной Библии (презентация)
5. Некоторые параллели белорусской и эстонской «народных Библий».
Teaduskoostööd rahastab Välisministeeriumi arengu- ja humanitaarabi programm. Seminari toimumist toetab Euroopa Regionaalarengu Fond (Eesti-uuringute Tippkeskus).
Seminarisarjal on fb-lehekülg https://www.facebook.co//Kirjandusmuuseumi-Seminarid-338913989651593/?ref=aymt_homepage_panel
Kõik on oodatud kuulama ja arutlema.

Lahkunud on sotsioloog ja huumoriuurija Christie Davies (1941 – 2017)

Rahvusvahelist huumoriuurimist on tabanud korvamatu kaotus. 26. augustil viis haigus meie seast silmapaistva Inglise sotsioloogi, ühe etnilise huumori parima spetsialisti, Readingi Ülikooli emeriitprofessori Christie Daviese. Christie Daviese peamised uurimisvaldkonnad olid kriminoloogia, moraali sotsioloogia, tsensuur ja huumor. Christie Daviese sulest on ilmunud ühtekokku 13 raamatut, nt „Ethnic Humor around the World“ (1990), „Jokes and their Relation to Society“ (1998), „The Mirth of Nations“ (2002) and „Jokes and Targets“ (2011), hulgaliselt teadusartikleid, sh ajakirjas Folklore 46 artikkel nõukogude naljade ja tõe vahekorrast („Jokes as the Truth about Soviet Socialism“ – http://folklore.ee/folklore/vol46/davies.pdf). Christie Daviese ettekanded olid alati oodatud ja pakkusid intrigeerivaid seisukohti. Oma töödes ühiskonna ja naljade seostest toonitas ta sageli huumoriuurimise võimalusi ja vajalikkust, osutades, et just huumoriuurijad suutsid juba 1980. aastate keskpaigas ennustada Nõukogude Liidu lagunemist.
Christie Daviesel on olnud tihe koostöö Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristidega, ta on pidanud loenguid Tartu Ülikoolis, esinenud mitmetel siinsetel konverentsidel, osalenud aktiivse autori ja toimetajana ühisväljaannetes. Kaotasime väga hea sõbra ja mõttekaaslase.

Folkloristika eriala magistritöö kaitsmine Tartu Ülikoolis

Folkloristika eriala magistritöö kaitsmine toimub 31. augustil 2017, kell 11 (Ülikooli 16-214).
Laura Mäemets kaitseb magistritööd "Pelli pärimus Mulgimaal: traditsioon, tuntus ja tähendus"
Juhendaja: dotsent Ergo-Hart Västrik
Oponent: teadur Kristel Kivari

Valid XHTML 1.0! Valid CSS! Powered by FreeBSD PostgreSQL Powered Eesti Kultuurkapital

Copyright © 2004-2005 EKM FO