Eesti Rahvaluule

Avaleht | Kontakt | KKK | Otsing | Folklore.ee-st | WebMail | English | Deutsch

Tere tulemast!

Te külastate Eesti folkloristide serverit Haldjas.

Sellest serverist leiate mitmekülgset informatsiooni suulise pärimuse, folkloori ja rahvausundi, Eesti folkloristikaga tegelevate institutsioonide, folkloristide ja nende uurimisprojektide kohta. Samuti saate siit informatsiooni mõnede teiste uurali keelkonna rahvaste pärimuse kohta ja lugeda meie 1996. aastast ilmuvaid ajakirju Mäetagused ja Folklore: An electronic Journal of Folklore.

Suurem osa serveri e-väljaannetest ja andmestikust on eesti keeles. Inglise, saksa ja muudes keeltes on selles serveris esialgu märksa vähem lugeda, kuid selle hulk kasvab kindlasti aja jooksul.

Haldjas on loodud 1995. aastal Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühma poolt. Praegu haldab serverit Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.

Meie uudised!

Eesti folkloristika aastapreemia pälvis Reet Hiiemäe

2017. aasta Eesti folkloristika aastapreemia laureaat on Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna teadur Reet Hiiemäe.
Reet Hiiemäe on uurinud nii klassikalisi folkloorižanre kui tänapäevaseid rahvaluule ja usundiga seotud nähtusi. Tänu heale vana pärimuse tundmisele oskab Reet Hiiemäe näha seoseid vanade ja uute nähtuste vahel. Reet Hiiemäe uurimuste allikateks on nii arhiivides kui meedias ja internetis leiduv elav pärimus. Reet Hiiemäe uurimused aitavad mõista tänapäeva näiliselt sekulaarses Eestis toimuvaid nähtusi (nt üleloomulikud kogemused ja teispoolsusega suhtlemine) ning näitavad pärimuse dünaamikat. Lisaks teadustegevusele on Reet Hiiemäe ka aktiivne oma uurimuste populariseerija.

2017. aasta Eesti folkloristika preemia kätteandmine

25. mail kell 16.15 Eesti Kirjandusmuuseumis (Tartu, Vanemuise 42)
Alates 2011. aastast on Akadeemiline Rahvaluule Selts koostöös Eesti Kultuurkapitali Rahvakultuuri sihtkapitaliga andnud välja Eesti folkloristika aastapreemiat. Preemia eesmärk on tõsta esile preemia saamisele eelnenud aasta jooksul silma paistnud folkloristi tegevust. Eelmisel aastal pälvis preemia Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi teadur Andreas Kalkun.
Sel aastal esitati preemiale neli kandidaati: Reet Hiiemäe, Helen Kõmmus, Aado Lintrop ja Merili Metsvahi. Kõigi mainitute 2016. aasta oli tegus ja laiahaardeline -
valminud on nii teadusartikleid kui ka allikapublikatsioone. Mitmete nominentide puhul saab esile tõsta nende teadusorganisatoorset tegevust; ning pea kõik tegelevad aktiivselt oma uurimustulemuste populariseerimisega.
Reet Hiiemäel ilmus möödunud aastal seitse uurimisartiklit eesti, inglise, saksa ja bulgaaria keeles. Artiklites keskendus ta muuhulgas näiteks elavate ja surnute vahelisesele kommunikatsioonile, narratiivsetele ohukaartidele, inglikujutelmadele reklaamides. Ka valmis Hiiemäel doktoritöö „Folkloor kui mentaalse enesekaitse vahend: usundilise pärimuse pragmaatikast“.
Helen Kõmmusel ilmus möödunud aastal raamat „Hiiumaa meremees jutustab I. Uurimusi ja mälestusi Hiiumaa mereloost“. Selle visuaalselt äärmiselt köitva teosega jätkas Kõmmus oma vanaisa Jegard Kõmmuse mitmekülgse pärandi vahendamist tänapäeva lugejale.
Aado Lintropil ilmus möödunud aastal artiklikogumik „Loomisaja laulud“, mis sisaldab varem ilmunud ja ka päris uusi regilaulualaseid uurimusi. Kirjutised on mõjutatud nii autori regilauluteemalistest süvauurimustest kui ka praktilisest laulmiskogemusest.
Merili Metsvahi jätkas möödunud aastal eestlaste varasema perekonna ajalooga tegelemist. Tal ilmusid artiklid talupoegade seksuaalsuse kujutamisest A. W. Hupeli teostes ning sugudevahelise suhtlemise teemast seto naise Ksenia Müürsepa intervjuudes.
Tänavune preemiasaaja kuulutatakse välja 25. mail kell 16.15 algaval Akadeemilise Rahvaluule Seltsi aastakoosolekul Eesti Kirjandusmuuseumi saalis. Preemia väljakuulutamisele eelneb eelmise aasta laureaadi Andreas Kalkuni ettekanne. Järgneb Akadeemilise Rahvaluule Seltsi üldkoosolek.
Info: Andreas Kalkun, andreas@folklore.ee

23. mai teisipäevaseminar valgevene folkloorist ja etnograafiast

23. mail kell 12.00 toimub Tartus Eesti Kirjandusmuuseumi IV korruse seminariruumis venekeelne seminar valgevene kohalikust kultuurist "Valgevenelased-litviinid Tšernigovi kubermangus: nende uurimise ajalugu XIX ja XX sajandil; poliitilised piirid ning etnograafia".
Kõne all on etnilised valgevenelased, kes elasid keerulise poliitilise ajalooga territooriumil, mille riigipiirid muutusid korduvalt (Leedu suurvürstiriik, Poola, Vene Impeerium, NSVL). Tšernigovi kubermangu loodeosa maakondade valgevenelaste kultuuri ja eluolu uurimine sai alguse 19. sajandil G.N. Esimontovsky ja M.N. Kosichi tegevusega. 1920. aastatel, mil pandi paika Nõukogude Liidu ja liiduvabariikide riigipiirid, läks valdav osa etniliste valgevenelaste maast Vene Brjanski oblasti koosseisu. Folkloori ja etnograafia uurimine lõpetati.
Viimastel aastakümnetel on huvi Valgevene, Ukraina ja Vene piirialade kultuuride kui üleminekukultuuri vormide vastu taas tärganud.
Kõneleb Irina Smirnova, Valgevene Kultuuri, Keele ja Kirjanduse Uurimise Keskuse teadur.
Teadusvahetuse koostööprojekti rahastab Välisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest. Seminari toimumist toetab Euroopa Regionaalarengu Fond (Eesti-uuringute Tippkeskus).
Tulge kuulama ja arutlema.

Akadeemilise Rahvaluule Seltsi aastakoosolek

Neljapäeval, 25. mail kell 16.15 toimub Eesti Kirjandusmuuseumi saalis (Vanemuise 42) Akadeemilise Rahvaluule Seltsi aastakoosolek.
Kavas:
Andreas Kalkun "Veelkord elatud usust ja seto marioloogiast."
Eesti folkloristika aastapreemia saaja välja kuulutamine
Akadeemilise Rahvaluule Seltsi üldkoosolek
Kõik on oodatud!
ARSi juhatus

Venemaale veerenud VI. Eestlased Kaukaasiast Siberini

"Venemaale veerenud" on ürituste sari, mis sai alguse 2003. aasta sügisel. Huvilistele tutvustatakse omaaegse Vene impeeriumi eri paigus rajatud eesti külasid, räägitakse Venemaa eesti kogukondade asustusloost, elu olust ja kultuurist minevikust tänapäevani.
Laupäeval, 20. mail algusega kell 11 toimuval ettekandepäeval Eesti Kirjandusmuuseumis (Tartu, Vanemuise 42) tuleb juttu Kaukaasia eestlaste kohta arhiivides leiduvatest materjalidest, eestlastest Venemaa pealinnas Moskvas ning Siberi külades ja linnades. Ühtlasi kutsume üles jagama mälestusi eestlaste elust Venemaal.
Venemaale veerenud VI. Eestlased Kaukaasiast Siberini
KAVA
Kell 11.00 – 12.40
Avamine – Anu Korb
Kaukaasia eestlaste lätete otsingud arhiivides – Leeni Langebraun
Märkmeid välitöödelt Moskva eestlaste juurde – Johanna Rannula ja Marika Alver
Kohvipaus
Kell 13.10 – 14.30
Siberi eestlased tänapäeval – Eva Sepping
Kohtumised Siberis: 15 Siberi reisi – Anu Korb
ERA küsitluskava „Imelik nimi" tutvustus. Venemaa eestlaste nimelood väärivad talletamist
Jagame mälestusi elust Venemaal
Kõik huvilised on oodatud!
Korraldajad: Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv ja Ida-eestlaste Selts
Toetajad: Eesti Kirjandusmuuseum, Haridus- ja Teadusministeeriumi projekt IUT 22-4, riiklik programm „Eesti keel ja kultuurimälu", Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus)
Lähem info: Anu Korb, korb@folklore.ee

Prof. Karl Reichli loeng türgi rahvaste suulistest eepostest Tartu ülikoolis

15. mail algusega kl 12.15 peab Bonni ülikooli emeriitprofessor Karl Reichl Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakonnas loengu "Epics as song. The interplay of words and music in Turkic oral epics".
Loeng toimub Ülikooli 16-215. Olete väga oodatud!
Prof. Dr. Karl Reichl on medievist, kes on tegelenud keskaja suulise kirjanduse ja tänapäevase eepilise laulupärimusega Türgis ning muudel türgikeelsetel aladel Kesk-Aasias. Tema publikatsioonide hulgas on mitmed hinnatud eepilise luule teemalised monograafiad nagu nt Turkic Oral Epic Poetry: Traditions, Forms, Poetic Structure (Garland Publishing, 1992), Singing the Past: Turkic and Medieval Heroic Poetry (Cornell University Press, 2000) ja Edige, a Karakalpak Oral Epic as Performed by Jumabay Bazarov (FFC No. 293, 2007). Samuti on tema toimetamisel ilmunud mahukas käsiraamat Medieval Oral Literature (De Gruyter, 2011).
Prof. Reichl külastab Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna kutsel. 17.-19. mail osaleb Reichl Helsingi ülikoolis toimuval kõrgetasemelisel seminaril "Formula: Units of Speech 'Words' of Verbal Art".
Lähem info: TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna vanemteadur Jonathan Roper, roper@ut.ee

16. mai teisipäevaseminar folkloorist ja avalikkusest

16. mail kell 12.00 toimub Eesti Kirjandusmuuseumi IV korruse seminariruumis seminar folkloori avalikust kuvandist.
Folkloor toimetab ja konkureerib avalikul väljal kõrvuti kultuuripärandi, rahvakultuuri, argikultuuri või lihtsalt kultuuri ja veel mitmete teiste terminitega.
Folkloristikal tuleb territooriumi jagada etnoloogia ja üha enam ka antropoloogiaga. Elo-Hanna Seljamaa ettekande fookuses on avalikkuse esindajate arusaamad ja kirjeldused folkloorist ja folkloristikast ning folkloristide võime, soov ja soovimatus neile kujutelmadele ja ootustele – stereotüüpidele – vastata või vastu hakata.
Ettekande teese vt viimase talvekonverentsi kogumikust http://www.folklore.ee/rl/fo/konve/2017/ftk/teesid.pdf.
Kõik on oodatud kuulama ja arutlema!
Toetab Euroopa Regionaalarengu Fond (Eesti-uuringute Tippkeskus) ja Eesti Teadusagentuuri uurimisprojekt IUT 22-5

9. mai teisipäevaseminar

Teisipäeval, 9. mail kl 12 kõneleb Eesti Kirjandusmuuseumi IV korruse seminariruumis Daniel Sävborg teemal "Vormelid traditsioonilises jutustavas proosas islandi saagade näitel".
Seminar on inglise keeles.
Kõik on oodatud kuulama ja arutlema!
Seminar saab teoks tänu Euroopa Regionaalarengu Fondile (Eesti-uuringute Tippkeskus), samuti tänu Eesti Teadusagentuuri institutsionaalsele uurimisprojektile IUT 22-5.

Konverents "Sooteadliku kultuuriuurimise suundi Eestis" 5. mail Eesti Kirjandusmuuseumis

Reedel, 5. mail 2017 toimub Tartus, Eesti Kirjandusmuuseumis konverents "Sooteadliku kultuuriuurimise suundi Eestis". Konverentsil kogunevad erinevate kultuuriuurimise suundade esindajad, kes arutlevad sootundlike meetodite kasutamise üle kirjanduses, filosoofias, kultuuriajaloos ja teistes valdkondades.
Kava
10.00–10.15 Avamine ja tervitussõnad
Eesti Kirjandusmuuseumi juhtivteadur, Eesti-uuringute Tippkeskuse juht Mare Kõiva
Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur Eve Annuk
10.15–10.45 Raili Marling „Afekt, diskursus, sugu”
10.45–11.15 Andreas Kalkun „Ajalugu, mida polnud Homoseksuaalne iha 1920. aastate kohtuasjades”
11.15–11.45 Leena Kurvet-Käosaar „„Kõik mu „halb” on tungist hää, ilu – tõe järele välja läinud.” Marie Under traditsioonilise abieluinstitutsiooni kriitikuna”
11.45–12.15 Johanna Ross „Aira Kaalu nõukogude romaanid”
12.15–13.30 Lõuna
13.30–14.00 Kadri Simm „Filosoofia ja soouurimus. Feministlikust kriitikast poliitika- ning moraalifilosoofia näidetel”
14.00–14.30 Redi Koobak „Koostöö kui feministlik metodoloogia”
14.30–15.00 Tiina Ann Kirss „Sootundliku metodoloogia märgid Adriana Cavarero ja Julia Kristeva teostes”
15.00–15.30 Kohvipaus
15.30–17.00 Kokkuvõttev diskussioon „Soouurimuslikud ja sootundlikud lähenemised”
Konverentsi toetab Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus), samuti Eesti Teadusagentuuri institutsionaalne uurimisprojekt IUT 22-2.
Lisainfo: Eve Annuk (eve@kirmus.ee)

Ilmunud on Mäetagused Virumaa rahvakultuurist

Ajakirja Mäetagused 66. number keskendub ajaloolise Virumaa omapärasele rahvakultuurile ja on omalaadne ühe piirkonna vaimse pärimuse koguteos.
Külalistoimetaja Mall Hiiemäe koostatud esimesse Virumaa erinumbrisse mahtus seitse artiklit. Anu Korb kirjutab Virumaa rahvaluule kogujatest, kelle töö tulemusena saame jälgida kohapealse kultuuri erijooni kahe sajandi vältel. Aivar Jürgenson keskendub ühele Virumaalt pärit mehele, August Martinile, kes jõudis kooliõpetajana töötada nii Virumaal kui ka Kaukaasia eestlaste juures ning pärast Kaukaasiast naasmist ohtralt Virumaalt pärimust koguda ja talletada.
Mall Hiiemäe annab üldülevaate Virumaa usundilisest pärimusest, käsitledes mütoloogilisi olendeid ja nende esinemust. Mare Kalda tutvustab Virumaa kohajutte ning Ahto Kaasik avab hiie mõiste ja tähendused ning esitab Virumaa hiite nimekirja.
Piret Voolaid on vaatluse alla võtnud mõistatused nende liigilises mitmekesisuses ning analüüsib nii vana kui ka uuemat kihistust koos kasutuskonteksti ja funktsioonimuutustega. Anneli Baran tutvustab Virumaalt vanasõnade repertuaari.
Ajakiri annab ülevaate toimunud konverentsidest, ilmunud erialakirjandusest ja kaitstud väitekirjadest. Artiklitele on lisatud ingliskeelsed kokkuvõtted.
Eelretsenseeritav teadusajakiri Mäetagused ilmub järjepidevalt aastast 1996 ja on veebis loetav aadressil http://www.folklore.ee/tagused/nr66.

Valid XHTML 1.0! Valid CSS! Powered by FreeBSD PostgreSQL Powered Eesti Kultuurkapital

Copyright © 2004-2005 EKM FO