Eesti Rahvaluule

Avaleht | Kontakt | KKK | Otsing | Folklore.ee-st | WebMail | English | Deutsch

Tere tulemast!

Te külastate Eesti folkloristide serverit Haldjas.

Sellest serverist leiate mitmekülgset informatsiooni suulise pärimuse, folkloori ja rahvausundi, Eesti folkloristikaga tegelevate institutsioonide, folkloristide ja nende uurimisprojektide kohta. Samuti saate siit informatsiooni mõnede teiste uurali keelkonna rahvaste pärimuse kohta ja lugeda meie 1996. aastast ilmuvaid ajakirju Mäetagused ja Folklore: An electronic Journal of Folklore.

Suurem osa serveri e-väljaannetest ja andmestikust on eesti keeles. Inglise, saksa ja muudes keeltes on selles serveris esialgu märksa vähem lugeda, kuid selle hulk kasvab kindlasti aja jooksul.

Haldjas on loodud 1995. aastal Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühma poolt. Praegu haldab serverit Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.

Meie uudised!

Eesti folkloristika aastapreemia 2021 - oodatakse avaldusi

Oodatakse avaldusi eesti folkloristika aastapreemia väljaandmiseks. Kandidaate saab esitada 30. aprillini.
Eesti folkloristika aastapreemia määratakse silmapaistva tulemuse eest folkloori teaduslikul uurimisel ja/või uurimistulemuste populariseerimisel.
Auhinna määramisel peetakse silmas kandidaadi publikatsioonide kõrget taset, teema ja tulemuste tähtsust ja uudsust ning olulisust eesti rahvuskultuurile ja folkloristikale.
Kandidaatidena eelistatakse eesti kultuuriruumiga seotud üksikisikuid. Kandidaate võivad esitada institutsioonid, uurimisrühmad ja üksikisikud.
Kandidaatide ülesseadmiseks tuleb esitada ARSi juhatusele kirjalik avaldus koos põhjendusega, kus tutvustatakse kandidaadi teadustegevust 2020. aastal.
Ettepanekud palume saata meiliaadressile karri.toomeos-orglaan@folklore.ee
Esialgse plaani kohaselt kuulutatakse laureaat välja 27. mail (infot täpsustatakse mais).
Eesti folkloristika aastapreemia väljaandmist toetab Eesti Kultuurkapital.
Akadeemilise Rahvaluule Seltsi juhatus

Eesti-uuringute Tippkeskuse seminar etnilistest naljadest (tšuktši anekdootidest)

12. aprillil 2021 kell 11.00 toimub järjekordne folkloristika osakonna ja Eesti-uuringute Tippkeskuse seminar. Guillem Castañar peab ettekande etnilistest naljadest (peamiselt tšuktši anekdootidest).
1970. aastatel kujunesid toonases Nõukogude Liidus etniliste naljade tegelasteks millegipärast tšuktšid. Anekdoodid olid jätkuvalt populaarsed ka pärast NL lagunemist. Eesti Kirjandusmuuseumi doktorandina on Guillem uurinud niisuguseid anekdoote Eesti Rahvaluule Arhiivi kogutud andmete põhjal. Ettekandes tehakse sissevaade vene anekdoodipärimuse arengusse väljaspool Venemaad ning esitatakse üldisemaid tähelepanekuid Nõukogude perioodi järgse sõnalise huumori kohta.
Seminar Teamsis: Join Microsoft Teams Meeting
Seminari toetab teadusprojekt EKM 8-2/20/3 ning Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus TK145)
Info: Mare Kalda mare.kalda@folklore.ee

Koroonapärimuse meemikogu Vanalinna Päevade näitusele

Tallinna Vanalinna Päevad ning Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv kutsuvad kõiki üles jagama oma koroonalugusid, fotosid ning meeme 39. Tallinna Vanalinna Päevade ajal toimuva näituse jaoks.
Oodatud on folkloor juba aasta kestvast pandeemiast – koroonapärimus (jutud, uskumused, naljad, tähtpäevad, muutunud igapäevaelu), fotod ja meemid.
Eesti Kirjandusmuuseum on koroonapärimuse ning mälestuste kogumisega tegelenud terve viimase aasta, talletades nii ühe erilise ajajärgu meeleolusid, muutuseid kui ka kohanemisi, ütles Eesti Kirjandusmuuseumi teadur Ave Goršic.
„Sellise ainulaadse materjali kogumine võimaldab teadvustada ja tõlgendada nihkeid inimeste mõtlemises ja erinevates kriisiolukorra lahendustes – miks mõeldakse ja käitutakse just nii nagu seda tehakse. Materjal on ühtlasi allikaks mitmekihilistele humanitaaruuringutele. Ootame praeguse üleskutsega väga tallinlaste panust,“ lisas Goršic.
Huvilistel on kaastöid võimalik teha veel ERA kogumisvõistlusele "Tähtpäevad ja muutuvad tavad koroonakriisi ajal" (9.01.2022) http://www.folklore.ee/era/kysitlus/ ning EKLA mälestuste kogumisele "Koroonaviiruse mõju minule ja minu perele" (1.09.2021) https://www.kirmus.ee/et/uudised/kutsume-jatkama-koroonaviiruse-moju-dokumenteerimist.
„Praegune koroona ajastu on meid kõiki ära kurnanud, aga samas on see aeg pakkunud võimalusi loovuseks ja kastist välja mõtlemiseks. Juba koroona alguses hakkasid sotsiaalmeedias ja mujal levima erinevad humoorikad fotod ja üleskutsed. Huumor on alati rasketes olukordades inimesi aidanud ning teeb seda ka sel korral. Kõike seda toredat, mis selle viimase aasta jooksul aga loodud oleks vaja säilitada ka tulevastele põlvedele. Ning kindlasti on palju põnevat inimestel veel sahtlites tallel. Nüüd on aeg meid sellel rusuval ajal oma loominguga taas rõõmustada“, kommenteeris Vanalinna Päevade juht Anne Velt.
Oma lood ning meemid ja fotod koos kommentaaridega palume postitada hiljemalt 14. juuniks Facebooki gruppi aadressil https://www.facebook.com/groups/502182500785886/.
Tööde postitajatega sõlmitakse Eesti Rahvaluule Arhiiviga materjalide kasutusleping.
Lisainfo: info@vanalinnapaevad.ee
Eesti Rahvaluule Arhiivi teadur Ave Goršic ave.gorsic@folklore.ee

Seminar keldi tähtpäevadest vana reisiraamatu põhjal

5. aprillil 2021 algusega kell 11.00 toimub SIEFi rituaalse aasta töörühma, Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna ning Eesti-uuringute Tippkeskuse usundi- ja müüdiuuringute töörühma ühine online seminar.
Anna Muradova peab ettekande “Breton Christmas and other holidays in Ekaterina Balobanova’s traveler’s notes”.
Seminar Teamsis: Join Microsoft Teams Meeting
Toetavad teadusprojekt EKM 8-2/20/3 ja Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond (Eesti-uuringute Tippkeskus TK-145)

Eesti-uuringute Tippkeskuse nüüdiskultuuri uuringute töörühma veebiseminar folkloorist ja kollektiivsest mälust

29. märtsil kell 11.00 algab Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna ja Eesti-uuringute Tippkeskuse nüüdiskultuuri uuringute töörühma online-seminar folkloorist ja kollektiivsest mälust.
Ettekande „The folklore research and collective memory at Institute of Ethnology Czech Academy of Sciences” peab Eva Šipöczová.
Folkloor on kollektiivse mälu osa mitte ainult ajaloo või pärandi tähenduses, vaid osutub viisiks, kuidas omandada mineviku teadmisi ning möödanikust kõnelda. Folkloor täidab aktiivset rolli kollektiivse mälu loomises, vahendamises ja tõlgendamises.
Tšehhi Teaduste Akadeemia Etnoloogia Instituudi mälu-uuringute osakonnas uuritakse muuhulgas tänapäevase folkloori kaudu vahendatavat kollektiivset mälu. Eva Šipöczová tutvustab seminaril nimetatud asutuse tööd. Seejärel analüüsib ta lähemalt valitsusevastaseid anekdoote XX sajandi teisest poolest. Eva Šipöczová postdoktorandi-projekt keskendub aga poliitiliste liidrite kuvandile anekdootides, mis levivad postsotsialistlike riikide kollektiivses mälus.
Join Microsoft Teams Meeting
Seminari toetab teadusprojekt EKM 8-2/20/3 ning Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus TK145)
Info: Mare Kalda mare.kalda@folklore.ee

Eesti folkloristide 15. (talve)konverents „Loodus-keskkond-kultuur"

Olete oodatud selleaastasele Eesti folkloristide talvekonverentsile „Loodus-keskkond-kultuur“.
Konverents toimub 24.-25. märtsil 2021 MS Teams keskkonnas. Liitumislink: Join Microsoft Teams Meeting
Konverentsi kava:
24. märts
9.45 Konverentsi avamine
10.00–11.30
Madis Arukask: Looduse probleem eesti rahvaluule käsitlemisel
Merili Metsvahi: Animism ja analogism kui abivahendid eesti talupoja rahvapärase ontoloogia mõistmiseks
Atko Remmel: Vaateid religiooni ja looduse kokkupuutepunktidele
12.00–13.00
Liisa Granbom-Herranen: Miks loodus sai vanasõnade kogumisel oluliseks
Ulrike Plath: Kliimamälu: igapäev ja katastroofid pikal 19. sajandil
13.30–15.00
Kadri Tüür: Heeringas regilaulus: mis ta seal teeb?
Katre Kikas: Loodusest kahe 19. sajandi keskpaigas sündinud mehe omaeluloolistes tekstides
Ene-Reet Soovik: Metsamuinasjutud ökokodanikele? „Metsavaimu heategu“ ökokriitilisest vaatevinklist
25. märts
9.00–10.30
Eva Šipöczová: Collective memory and public anti-government demonstration in Czech Republic in 2019
Guillem Castañar: Chukchi without Borders: Fortunes and Misfortunes of a Russian Joke Cycle outside Russia
Anastasiya Fiadotava: “When you try to tell people about climate change, and they start making memes about you”: Greta Thunberg memes in the context of her climate change activism
11.00-12.30
Mall Hiiemäe: Folkloor kui inimese ja keskkonna suhte ning selle muutumise kajastaja
Piret Pungas-Kohv, Lona Päll: Kohapärimuse roll looduskaitseliste tegevuste vahendamisel: soode taastamise näide
13.30–15.00
Mare Kõiva: Tuhat aastat lõputut malemängu männipuu all (Zuriaake)
Kalle Voolaid, Piret Voolaid: Loomariik Eesti spordiorganisatsioonide nimede inspiratsiooniallikana: kultuuriline vaade
Mare Kalda: Geopeitjad kui loodusrahvas. Looduse representatsioonist harrastusrühmas
15.30–17.00
Ümarlaud: Postkolonialism ja postsotsialism – kas neid saab ühendada?
Aimar Ventsel, Elo-Hanna Seljamaa, Keiu Telve, Mare Kõiva, Andreas Kalkun
Konverentsi kava, teesid ja liitumislink on peagi leitavad ka konverentsi kodulehelt: www.kirmus.ee/loodus-keskkond-kultuur
Konverentsi korraldavad Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond, Eesti-uuringute Tippkeskus ja Akadeemiline Rahvaluule Selts.
Konverentsi läbiviimist toetab Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, teadusprojekt EKM 8-2/20/3 ja Eesti-uuringute Tippkeskus (TK-145).

Presidendi rahvaluulepreemiad pälvisid Adik Sepp, Urve Vares ja Aino Liivik

Emakeelepäeval kuulutas president Kersti Kaljulaid välja presidendi rahvaluule kogumispreemia laureaadid 2021. Adik Sepp pälvis elutööpreemia silmapaistvate kaastööde eest aastail 1960–2020, Urve Vares preemia väljapaistvate tööde eest 2020. aasta kogumisvõistlustel ning koostöö eest aastatel 2011–2020 ning Aino Liivik järjekindla kogumisvõistlustest osavõtu ja esile tõstetud tööde eest aastail 2013–2020. ERA kaastööliste päev toimus seekord veebiüritusena, ürituse klipid on järelvaadatavad ERA Youtube'i kanalil https://www.youtube.com/eestirahvaluulearhiiv

Eesti Kirjandusmuuseum tähistab emakeelepäeva ettekannete ja Gustav Suitsu luulepreemia üleandmisega

Esmaspäeval, 15. märtsil algusega kl 14 tähistab Eesti Kirjandusmuuseum MS Teams keskkonnas emakeelepäeva traditsioonilise ettekandekoosolekuga. Samuti antakse koostöös Tartu linna ja Tartu Kultuurkapitaliga sel päeval üle Gustav Suitsu nimeline luulepreemia.
Emakeelepäeva korraldaja Krista Ojasaare sõnul on tegemist iga-aastase sündmusega, kus kirjandusmuuseumi inimesed ja kutsustud külalised esinevad avalikkusele ettekannetega eesti keele ja meele teemadel. „Püüame emakeelepäeva ettekandeid välja pakkuda nii, et need kõnetaksid just kooliõpilasi ja õpetajaid, aga ka kõiki huvitatuid. Ettekandepäev on ka hea võimalus tutvustada meie maja inimeste teadustööga seotud teemasid.“
Ojasaare sõnul juhitakse emakeelepäeval tähelepanu nii eesti keelele, kirjandusele kui ka keelega seotud keelenditele ja vanasõnadele. Sel aastal esinevad ettekannetega Eesti Kultuuriloolise Arhiivi vanemteadur Aija Sakova teemal „Meelesügavus ja keelejulgus. Eestlus ja mitmikkultuurilisus“ ja folkloristika osakonna vanemteadur ja Eesti-uuringute tippkeskuse tegevjuht Piret Voolaid teemal „Mis meele peal, see keele peal ehk emakeelepäeval vanasõnadele mõeldes“. Samuti on sel aastal kavas ka ettekanne literaadilt Janika Kronbergilt „Keel kui toormaterjal, kirjandus(teos) kui toode“.
Gustav Suitsu nimeline luulepreemia on Tartu linna ja Tartu Kultuurkapitali koostöös välja antav Tartu linna tunnustus luuletajale, kes on eelmisel kalendriaastal avaldanud vähemalt ühe kunstiliselt kõrgetasemelise luulekogu, mis kannab Gustav Suitsu luulele omaseid väärtusi. Kandidaate luulepreemiale oli võimalik esitada 26. veebruarini.
Gustav Suitsu luulepreemiat on välja antud alates 2004. aastast. Viimaste aastate laureaatide seas on Jüri Kolk, Tõnis Vilu, Aare Pilv, Mehis Heinsaar, Timo Maran ja Maarja Pärtna.
Emakeelepäeva kava: https://www.kirmus.ee/et/emakeelepaev-ja-gustav-suitsu-luulepreemia-uleandmine
Liitumise link: Join Microsoft Teams Meeting
Kontakt: Krista Ojasaar, krista.ojasaar@kirmus.ee, tel 58 580 190

Eesti Rahvaluule Arhiiv peab kaastööliste päeva ja tunnustab parimaid rahvaluulekogujaid

Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastööliste päeva tähistatakse sel aastal pühapäeval, 14. märtsil algusega kell 12 ja seda saab jälgida arhiivi veebikanalite vahendusel.
President Kersti Kaljulaid kuulutab emakeelepäeval välja presidendi rahvaluule kogumispreemia tänavused laureaadid, tehakse kokkuvõtteid 2020. aasta kogumistööst ning tutvustatakse arhiivi uut kogumisteemat. Videofilmide vahendusel saavad sõna ERA kaastöölised Eesti eri paigust. Kaastööliste päeva lõpetab lühikontsert Toomas Valgu pereansamblilt.
Eesti Rahvaluule Arhiivi juhataja Risto Järve sõnul jõuab keerulistel aegadel aktuaalsete teemade käsitlemiseks ringlusse rohkelt folkloori, seetõttu kujunes koroona-aasta kogumistöö edukaks nii sisulises kui vormilises plaanis. „Kokku saatis arhiivile mitmesugust materjali üle 180 inimese, kõige suuremal määral täienes käsikirjakogu – 4450 paber- ja elektroonilise leheküljega.“
Aasta eest kaastööliste päeval välja kuulutatud kogumisvõistlusele „Vägivald ja selle piirid eesti kultuuris“ lisandusid kevadel erakorralisele olukorrale kiirelt reageerides koroonapärimuse kogumine sotsiaalmeedia-postitustest ning küsitlus „Tervise hoidmine koroonakriisi ajal“. „Koostöös Viru Instituudiga talletati Virumaa liisusalme, viimastel aastatel arhiivis koos käinud rahvaluule arhiivi kaastööliste ring jätkas 2020. aastal kaugtöö vormis. Kaastöid saadeti ERA Facebooki-lehekülje, veebilehtede, kogumisportaali Kratt ning e-posti ja tavaposti teel,“ selgitas Järv.
Koroona-pärimuse kogumist korraldanud Astrid Tuisk ja Ave Goršič märgivad, et kuigi pandeemia ajal ringlevad ka mitmed uskumused ja vandenõuteooriad, püüavad inimesed neid valdavaid tundeid loominguliselt ja pigem huumori-võtmes kajastada, seda nii meemide, naljade, luuletuste, kalambuuride kui ka paroodiate näol. „Tervisekäitumist puudutavates kogemuslugudes tunti muuhulgas muret arstiabi kättesaadavuse ning üksilduse ja sotsiaalse isoleerituse pärast, samuti ebakindlust rohke uue viirusega seotud informatsiooni ees. Koroonapärimus ühtaegu väljendab ja aitab „läbi elada“, aga ka kujundab ja määrab ühiskonna ning üksikisikute suhtumisi ja arusaamu.“
Kogumisvõistlusele „Vägivald ja selle piirid eesti kultuuris“ laekunud kaastööd tõid korraldaja Mari Sarve sõnul esile ühiskonnas käibiva vägivalla vormide äärmise mitmekesisuse: „Need puudutasid inimese eri eluetappe ning eri elusfääre – suhteid lähedaste pereliikmetega, kokkupõrkeid avalikus ruumis, võimusuhete kehtestamist kollektiivides ja riigivõimu tasandil.“
2021. aasta arhiivi kogumisteema on „Tähtpäevad ja muutuvad tavad koroonakriisi ajal“. Kogumisvõistluse korraldaja Olga Ivaškevitš selgitab: „Kogumisvõistluse abil püüame jäädvustada koroonaajal kujunenud uusi traditsioone, uusi viise vanade tavade jätkamiseks ja emotsioone, mis muudatustega on kaasnenud. Võib-olla on uued ajad kitsenduste ja ärajäämiste kõrval andnud ka suurepäraseid ideid tähistamiskombestiku rikastamiseks või ettekäändeid millestki ebavajalikust loobumiseks?“
Kaastööliste päeva läbiviimist ning preemiafondi on toetanud Eesti Kultuurkapital.
Presidendi rahvaluulepreemiat antakse välja alates aastast 1935, tava taastati 1993. aastal Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu toel ning see on riigipea autasu parimatele rahvaluulekogujatele.
Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastööliste päeva on peetud koos presidendi rahvaluulepreemiate üleandmisega alates aastast 2015.
Veebiaadressid kaastööliste päeva jälgimiseks leiab Eesti Kirjandusmuuseumi kodulehelt.

Lähem info:
Risto Järv, risto.jarv@folklore.ee, 51 904 371
Kadri Tamm, kadri.tamm@folklore.ee, 55 649 285
Olga Ivaškevitš, olga.ivaskevits@folklore.ee, 55 98 3381

8. märtsil toimub Eesti-uuringute Tippkeskuse seminar näitamisvõtetest videomeemides

8. märtsil kl 11 toimub Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna ja Eesti-uuringute Tippkeskuse nüüdiskultuuri ja meedia uuringute töörühma seminar.
Osaluskultuuri võimalused, head digioskused, nooruslikult kriitiline tähelepanu ümbritsevate olukordade suhtes ning loomislust on andnud tõuke mitte ainult liikumatute piltidega meemide meisterdamiseks ning levitamiseks, vaid ka rahvaliku videožanri mitmekesistele väljendustele.
Mare Kalda refereerib seminariettekandes näitamisvõtteid, mida videote uurijad on pulbitseva ekraanimaterjali põhjal sõnastanud. Märksõnadeks sellistes käsitlustes on adaptatsioon, paroodia ning esitus.
Liitu seminariga keskkonnas Microsoft Teams!
Toetab Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fond (Eesti-uuringute Tippkeskus, TK-145)
Kontakt: Mare Kalda mare.kalda@folklore.ee

Valid XHTML 1.0! Valid CSS! Powered by FreeBSD PostgreSQL Powered Eesti Kultuurkapital

Copyright © 2004-2005 EKM FO