Eesti Rahvaluule

Avaleht | Kontakt | KKK | Otsing | Folklore.ee-st | WebMail | English | Deutsch

Tere tulemast!

Te külastate Eesti folkloristide serverit Haldjas.

Sellest serverist leiate mitmekülgset informatsiooni suulise pärimuse, folkloori ja rahvausundi, Eesti folkloristikaga tegelevate institutsioonide, folkloristide ja nende uurimisprojektide kohta. Samuti saate siit informatsiooni mõnede teiste uurali keelkonna rahvaste pärimuse kohta ja lugeda meie 1996. aastast ilmuvaid ajakirju Mäetagused ja Folklore: An electronic Journal of Folklore.

Suurem osa serveri e-väljaannetest ja andmestikust on eesti keeles. Inglise, saksa ja muudes keeltes on selles serveris esialgu märksa vähem lugeda, kuid selle hulk kasvab kindlasti aja jooksul.

Haldjas on loodud 1995. aastal Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühma poolt. Praegu haldab serverit Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.

Meie uudised!

Üheteistkümnes folkloristide talvekonverents teemal „Omad ja võõrad“

4.–5. veebruaril 2016 toimub Viljandimaal üheteistkümnes folkloristide talvekonverents teemal „Omad ja võõrad“. Alates 2005. aastast on Eesti rahvaluuleteadlased korraldanud igatalviseid konverentse, mille eesmärgiks on ühendada Eesti eri institutsioonide folkloriste ning luua ühiste arutelude foorum. Tänavune talvekonverents kutsub kaasa mõtlema oma ja võõra piiride ning dialoogi võimaluste üle. Euroopat tabanud põgenikekriisi tingimustes on oma identiteedi ja omapära säilimise pärast mures mitmekultuurilises keskkonnas elavad inimesed, kuid ootamatult on ärevil ka monokultuursed kogukonnad. Konverentsil käsitletakse oma ja võõra teemat nii ajaloolisest perspektiivist (nt eestlaste ja baltisakslaste ning diasporaa ja kodumaa suhted) kui arutletakse tänaste probleemide üle (nt põgenikekriisi kajastusi Sloveeni folklooris).
Konverentsi kava ja teesid: www.folklore.ee/era/tk2016
Konverents toimub Kivi Turismitalus Loodi Looduspargi Sinialliku orus.
Folkloristide talvekonverentsi korraldab Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv koostöös Akadeemilise Rahvaluule Seltsiga.
Info Anu Korb: korb@folklore.ee.

Näitus ja film vadja keele õpetamisest ning lauluväljaande esitlus

Kolmapäeval, 3. veebruail, Paul Ariste sünniaastapäeval, kell 13 toimub TÜ Jakobi 2 õppehoone 4. korruse B-tiivas vadjalaste keeleõpinguid (2010–2015) kajastava fotonäituse "Ämmesse vunukkassaa" avamine. Näituse avamise järel esitletakse auditooriumis 438 Madis Arukase filmi "Vadja aabitsa lugu" (ca 30 minutit) ning internetiväljaannet "Vadja ja isuri rahvalaulud" (koostaja Janika Oras, toimetaja Kadi Sarv, salvestustel laulavad Väike Hellero, Mari Kalkun ja Timo Kalmu).
Pärast esitlusi pakutakse suupisteid.
Kõik on oodatud!

2. veebruari teisipäevaseminar

Küünlapäeval, 2. veebruaril kl 12 toimub Eesti Kirjandusmuuseumi 4. korruse seminariruumis seminar, kus räägitakse muljeid kahest hiljuti toimunud teadusüritusest. Kõne all on EKM FO teadlaste Renata Sõukandi, Mare Kõiva ja Piret Voolaiu visiit Minskisse Valgevene Teaduste Akadeemia Kultuuri, Keele ja Kirjanduse Instituuti. Külaskäigu raames toimus 28. jaanuaril teaduslik-praktiline koolitusseminar andmebaasidest ja teadustööde avaldamise võimalustest.
Ühtlasi kuulame muljeid Mare Kõiva ja Andres Kuperjanovi osavõtust SIEFi rituaalse aasta töörühma 12. konverentsilt Šotimaal Findhornis, samuti visiidist Aberdeeni Ülikooli Elphistoni Instituuti.
Kõik on oodatud kuulama!

Akadeemilise Rahvaluule Seltsi koosolek 28. jaanuaril Eesti Kirjandusmuuseumis

Neljapäeval, 28. jaanuaril kell 16.15 toimub Eesti Kirjandusmuuseumi saalis (Vanemuise 42) Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolek.
Kavas:
Matej Goršič „Taevatulede vabastamise müüdid regilauludes“
Ettekanne põhineb 18. detsembril 2015 Ljubljana ülikoolis kaitstud doktoritööl, mis käsitleb kolme taevatulede vabastamise teemalist regilaulumüüti ehk nende sündi ja sisulist arengut läbi muutuste erinevates (laulu)kultuurides, tõlkeraamides, žanrides ning kasutustes. Võrdlev mütoloogiline meetod on globaalse haardega. Sel meetodil põhinev arenguline rekonstruktsioon koosneb tekstuaalsest (etümoloogia, värsitüübid, klišeed, motiivid) ja kontekstuaalsest (looduslik, kultuuriline ja sotsiaalne keskkond; lauljate motivatsioon ja improvisatsioon) analüüsist ja sünteesist. Kuigi tähelepanu pööratakse ka regilauludest tehtu uuringutele, pakub doktoritöö palju uusi, põhjalikult tõestatud ja mõnikord ka uljaid teooriaid regilaulude erinevate sisuliste elementide ja külgede, mh varasemate uurijate vastamata jäänud küsimuste kohta. Doktoritöö on kirjutatud sloveeni keeles ning sisaldab paljusid regilaululõikude tõlkeid soome (ja eesti) keelest sloveeni keelde, mis on saavutus iseenesest, sest Sloveenias oli regilaulude tundmine ja seda enam uurimine siiamaani praktiliselt olematu. Autori juhendaja, prof. dr. Marko Terseglavi sõnul on doktoritöö omapärane ja uuenduslik ning tähtis mitte ainult Sloveenia, vaid ka terve Euroopa rahvaluule- ja mütoloogiateadusele.
Raamatututvustus:
"Ussi naine. Muinasjutte soovide täitumisest" (2015)
Kogumiku on koostanud Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi ja Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna muinasjutuprojekti täitjad Risto Järv, Inge Annom, Kaisa Kulasalu, Mairi Kaasik, Moon Meier, Reeli Reinaus ja Kärri Toomeos-Orglaan. Väljaande on illustreerinud Kärt Summatavet.
Kõik on oodatud!
Info: Katre Kikas, katreki@folklore.ee

Eesti Akadeemiline Usundiloo Selts ettekandekoosolek 20. jaanuaril Eesti Kirjandusmuuseumis

Eesti Akadeemiline Usundiloo Selts kutsub selle aasta esimesele ettekandekoosolekule:
Kolmapäeval 20.01.2016
Kell 16.15
Eesti Kirjandusmuuseumi saalis Vanemuise 42, Tartu
Urmas Sutropi ettekanne "Laplaste ja teiste rahvaste jumalatest"
Ettekandes kommenteeritakse Eesti Kirjandusmuuseumi saalis väljas olevat näitust, kus on 18. sajandi graafikat (vaselõiked) laplaste jumalatest, kommetest ja eluolust (laulatus, ristsed). Lisaks on eksponeeritud graafiline leht sojootide jumalate koopast Jenissei ääres, kaks terrakotaskulptuuri eestlaste (nimetust) jumalast ning taies jumal Pekost. Näitusel on väljas ka 17. sajandi kirjelduse järgi valmistatud punasest kangast lapi altar. Näitust täiendavad kaks puulõiget ühest hävinud juudi templist ning joonistus Kristusest. Näituse lõpetab 19. sajandi keskpaiga lito sellest, kuidas Ivan hävitab slaavlaste jumalad.
Info: madis.arukask@ut.ee

TÜ ja Eesti Kirjandusmuuseumi lepingu allkirjastamine 13. jaanuaril kell 13

13.jaanuaril kell 13.00 toimub Eesti Kirjandusmuuseumi saalis EKM ja TÜ koostöölepingu allkirjastamine.
Kõik huvilised on lahkelt palutud!
Ajakava
13.00–13.05 Eesti Kirjandusmuuseumi direktor prof Urmas Sutropi avasõnad
13.05–13.10 Tartu Ülikooli rektor prof Volli Kalmu tervitussõnad
13.10–13.20 EKM folkloristika osakonna vanemteadur Liisi Laineste „Ülevaade kirjandusmuuseumi teadustööst“
13.20–13.30 TÜ kirjandusteooria dots ja EKM vanemteadur Leena Kurvet-Käosaar „Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vaheline koostöö elulugude uurimisel“
13.30–13.40 EKM Eesti Rahvaluule Arhiivi juhataja ja TÜ eesti rahvaluule dots Risto Järv „Ülevaade Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivide kogudest“
13.40–13.55 TÜ eesti murrete teadur Kristel Uiboaed ja eesti keele dots Liina Lindström „Tekstiandmete töötlusest ja visualiseerimisest“
13.55–14.00 Koostöölepingu allkirjastamine
14.00–14.30 Kohvipaus ja muusikaline üllatus
14.30–15.00 Ringkäik majas ja kogudega tutvumine

12. jaanuari teisipäevaseminar: mets, karjamaa, linnaloodus jt kooslused inimeste arusaamades

12. jaanuaril 2016 on teisipäevaseminar teemal "Muutuv looduskeskkond ja kuidas me seda tajume".
Raivo Kalle arutleb oma ettekandes, kuidas inimesed kirjeldavad kooslusi läbi eemiliste kategooriate (mets, põld, karjamaa, heinamaa ja linnaloodus), kuidas tajutakse oma looduskeskkonna muutust ning milliste liikide ja maamärkide kadumist ja tulemist märgatakse. Ettekandest selgub ka, mis põhjustel arvati neid muutusi tekkivat.
Ettekanne põhineb Saaremaal 2014 ja 2015 toimunud etnoökoloogilistel välitöödel.
Seminar algab 12.01. 2016 kell 12.00 Kirjandusmuuseumi IV korruse seminariruumis.
Kõik on oodatud kuulama ja arutlema.

Ulla Lipponen (5. IX 1941 – 25. XI 2015 Kuopio)

2015. aasta tõi meieni kurva uudise Soomest - manalateile on lahkunud soome folklorist, laste- ja noortepärimuse suurkoguja ja uurija Ulla Lipponen.
Ulla Lipponen töötas Soome Kirjanduse Seltsi rahvaluule arhiivis erinevates ametites ja oli 1980. ja 1990. aastatel põhitöö kõrval rahvaluule uute vormide innukas jäädvustaja. Tööst vabal ajal valmisid esmased traditsiooni liigitused ja üle kümne uuenenud pärimusel põhineva populaarse tekstivalimiku, aga ka uurimused. 1990. aastatel osales U. Lipponen eesti lastepärimuse jäädvustamismatkadel Eestis ja siinsete ühisseminaride oodatud esineja. 1992. aastal toimunud Eesti-Soome lastepärimuse suurkogumise ajal oli ta Soome esindaja.
Tema väljaannetest on tuntuim kümne kordustrükina ilmunud "Kilon poliisi" (1987) ja selle täiendatud trükk "Kilon toinen poliisi" (2005).
Mälestame muheda meelega kolleegi.

Muinasjutuline Haapsalu ootab huvilisi muinasjutuseminarile

Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli muinasjuttude töörühm korraldab igal aastal Eesti eri paigas muinasjututeemalise seminari, mis on nüüd jõudnud järjega Haapsalusse. 29. detsembril 2015 kuuendat korda toimuv seminar kannab sel aastal nimetust "Muinasjutust mitme kandi pealt".
Vaatluse alla tulevad muinasjutud nii Läänemaalt kui eesti asundustest Lätis ja Siberis. Muinasjutte käsitletakse eri vaatenurkade alt kuulujuttudest reklaamide ja tõsielusarjadeni.
Ettekannetega esinevad folkloristid ja muinasjutu-uurijad Pille Kippar, Anu Korb, Inge Annom, Kärri Toomeos-Orglaan, Krista Kumberg, Reeli Reinaus ja Risto Järv.
Lisaks tutvustatakse 2015. aastal ilmunud kolme muinasjuttudega seotud väljaannet. Kogumikku "Ussi naine. Muinasjutte soovide täitumisest" on seitse folkloristi valinud igaüks kolm tähenduslikult seotud muinasjuttu ning neid kommenteerinud. Väljaanne "Roosi Siberi lood" tutvustab Ida-Siberi Krasnojarski krai lõunaosas asuva küla rahvapärimust, mille on rahvaluulearhiivile saatnud rahvaluulekoguja Rosalie Ottesson. Lastele mõeldud TEA kirjastuse väljaandesse "Eesti imemuinasjuttude kuldraamat" on koondatud esinduslik valik raamatutest tuntud ja armastatud imemuinasjutte, ligi kolmandik rahvajutte on pärit Eesti Rahvaluule Arhiivi kogudest.
Seminari lõpetavad 2015. aastal Eestis valminud muinasjututeemalised filmid. Animafilm "Pulmamäng" on loodud loomamuinasjutu "Vares ja tihane" ainetel. Seikluslikus dokumentaalfilmis "Teekond Ussinuumajani" otsivad autorid ühe tðuktði muinasjutu tähendusi ja alltekste. Pärast filme on võimalik esitada küsimusi filmi "Teekond ussinuumajani" tegijatele.
Vt Eesti Rahvaluule Arhiivi muinasjuttude töörühmast ning muinasjutuseminaridest lähemalt http://folklore.ee/era/teema muinasjutud
Seminari korraldavad Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv, Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakond ning Lääne Maakonna Keskraamatukogu.
Lähem info: Risto Järv, risto@folklore.ee, 51 904 371

In memoriam Heikki Silvet (10.03. 1942 – 11.12. 2015)

Lõppev aasta on meie hulgast viinud kurvastavalt palju endisi kolleege ja kaastöölisi. Viimane sõnum selle kohta, et lahkunud on Heikki Silvet, tuli alles jõulueelses saginas.
Heikki Silvet (10.03. 1942 – 11.12. 2015) jõudis oma elus palju teha ja õieti oli etnomusikoloogia ainult üks, kuigi üle kümne aasta väldanud etapp ta elus. Kui muud uksed olid suletud, leidis ta töökoha 1978. a. moodustatud Ingrid Rüütli juhitud rahvamuusika sektoris. Tema uurimisaineks sai obiugri rahvamuusika. Kogumistöö, materjali korraldamine, esinemised, artiklid... nagu ikka. Jäävamaks etnomusikoloogia-alaseks võib pidada seeria Ars musicae popularis 10. numbrina ilmunud teost Ob-ugric Instrumental Music. I
Viimased aastakümned õppis ja õpetas Heikki teoloogilisi teadmisi Venemaal, Ameerika Ühendriikides ja lõpuks Eestis. Ta oli 1999-2013 Tartu Teoloogia akadeemia õppejõud, aga õpetas ka Tallinna 32. keskkoolis mitmeid aineid, sealhulgas vanakreeka keelt. Oma distsiplineeritusega folkloristidest kolleege hämmastanud Heikki suutis elu viimasel kolmandikul õppejõu- ja õpetajatöö kõrvalt tõlkida terve raamatukogu jagu teoloogilist kirjandust ja kirjutada artikleid.

Valid XHTML 1.0! Valid CSS! Powered by FreeBSD PostgreSQL Powered Eesti Kultuurkapital

Copyright © 2004-2005 EKM FO