Eesti Rahvaluule

Avaleht | Kontakt | KKK | Otsing | Folklore.ee-st | WebMail | English | Deutsch

Tere tulemast!

Te külastate Eesti folkloristide serverit Haldjas.

Sellest serverist leiate mitmekülgset informatsiooni suulise pärimuse, folkloori ja rahvausundi, Eesti folkloristikaga tegelevate institutsioonide, folkloristide ja nende uurimisprojektide kohta. Samuti saate siit informatsiooni mõnede teiste uurali keelkonna rahvaste pärimuse kohta ja lugeda meie 1996. aastast ilmuvaid ajakirju Mäetagused ja Folklore: An electronic Journal of Folklore.

Suurem osa serveri e-väljaannetest ja andmestikust on eesti keeles. Inglise, saksa ja muudes keeltes on selles serveris esialgu märksa vähem lugeda, kuid selle hulk kasvab kindlasti aja jooksul.

Haldjas on loodud 1995. aastal Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühma poolt. Praegu haldab serverit Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.

Meie uudised!

Seminar Hiiumaa juttudest, paikadest ja inimestest: "Jutte maalt ja merelt"

Teisipäeval, 16. augustil toimub Hiiumaal Kärdlas, Hiiumaa Muuseumi Pika Maja saalis seminar Hiiumaa juttudest, paikadest ja inimestest pealkirjaga "Jutte maalt ja merelt".
Hiiumaa kirjanik ja rahvaluulekoguja Jegard Kõmmus on 1961. aastal kirjapandud Leigri muistendite juurde lisanud üleskutse: "Noored iidlasd, käigi oma saar risdati-pöigiti ja pitkuti-püuti läbi, siis löiati veel palju änam kohdasi ja nimesi, müsusd Leigerd meele tuladavad. Pangi nee meele ja reekigi nesd oma lasdelasdele kut ennemuisdisd muinasjüttu!"
Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi muinasjuttude töörühm on eesti jutupärimusele keskenduvaid seminare korraldanud 2010. aastast alates. Kohtumiste eesmärgiks on tutvustada Eesti eri paigus elavatele rahvaluulehuvilistele arhiivis leiduvat muinasjutuainest ning rahvajutte laiemalt.
Seitsmendat korda toimuval muinasjutuseminaril räägitaksegi Hiiumaa muinasjuttudest, koha- ja hiiumuistenditest, meremeeste lugudest, tantsust ja veel muustki. Tutvustatakse Hiiumaalt alguse saanud
muinasjuturaamatut "Metsavaimu heategu. Sada eesti muinasjuttu metsast ja meist".
Seminari korraldavad Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv, Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakond, Hiiumaa Muuseum, Sõru Muuseum ning Rahvakultuuri Keskus.
Kava:
11.00-13.15
Helgi Põllo: Meremeeste rollist Hiiumaa jutupärimuse kujunemises
Reeli Reinaus: Pärimusest kirjandusse. Mõningaid inspireerivaid seiku Hiiumaa välitöödelt
Mairi Kaasik, Kärri Toomeos-Orglaan: Hiiumaa muinasjutud Eesti Rahvaluule Arhiivi kogudes
Risto Järv: Mõnest Hiiumaa metsa- ja meremuinasjutust Raamatututvustus: "Metsavaimu heategu. Sada eesti muinasjuttu metsast ja meist" (kirjastus Varrak koostöös Eesti Kirjandusmuuseumiga, 2016).
14.00-16.30
Helen Kõmmus: Koerakong ehk hiiumuistendite Leigri omapärasest huumorist
Andreas Kalkun: Mida roppudest naljadest õppida? Feodor Vanahundi (1890-1965) jutupärandi obstsöönne osa
Astrid Tuisk: Uued ja vanad mängud lastemängude andmebaasis
Helle-Mare Kõmmus: "Ega sääl pole kedagi, rahi ike edasi..." Hiiu valsist sõna ja sammuga
Vaata muinasjutuseminaridest lähemalt ning seminari kava http://www.folklore.ee/era/teema/muinasjutt.htm#seminarid.
Lähem info: Risto Järv 51 904 371 (era@folklore.ee), Kärri Toomeos-Orglaan 55 571 447 (karri@folklore.ee), Helen Kõmmus 56 504 126 (helen@folklore.ee).

In memoriam Katre Õim (25. VIII 1970 – 20. VII 2016)

20. juulil lahkus meie hulgast ootamatult ja ebaõiglaselt vara keeleteadlane, Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi dotsent Katre Õim.
Katre Õim lõpetas 1994. aastal Tartu Ülikooli eesti ja soome-ugri filoloogia erialal. Ülikooli lõpetamise järel alustas Katre tööd Tartus assistendina Eesti Keele Instituudi rahvaluule osakonna parömioloogia uurimisrühmas. Töö kõrvalt jätkusid õpingud Tartu Ülikooli eesti ja soome-ugri filoloogia magistrantuuris, mille lõpus kaitstes Katre 1997. aastal magistritöö eesti võrdluste struktuurist. Aastail 2000–2004 töötas Katre Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna teadurina. 2004. aastal kaitses ta Tartu Ülikoolis eesti keele erialal doktoriväitekirja teemal “Võrdluste struktuurist ja kujundisemantikast”. Valdkondadeüleses uurimuses analüüsis Katre fraseoloogilis-folkloorset ainest (eesti kõnekäändude suurimat ning vormilt homogeenseimat ja selgepiirilisimat alaliiki – võrdlusi), rakendades kaasaegsest keele- ja kujundkõneteooriast pärinevaid uurimisviise. Kognitiivlingvistilise lähenemisviisiga rahvaluulematerjalile pakkus Katre unikaalseid ja teedrajavaid vaatenurki.
Värske doktorina siirdus Katre 2004. aastal eesti keele dotsendina tööle Tallinna Ülikooli, kus luges eesti keele süntaksi, semantika, fraseoloogia jm kursusi. Ühtlasi jätkas ta kuni 2013. aastani Eesti Kirjandusmuuseumis osalise koormusega vanemteaduri ametis.
Katre peamised uurimisvaldkonnad on olnud seotud eesti keele fraseoloogia ja kujundkõne, fraseologismide ehituse ja tähenduse ning metafoorsete tähendusülekannetega eesti keele korpustes. Ta on olnud kümnete teadusartiklite autor ja kaasautor ning eesti kõnekäändude ja fraseologismide andmebaasi ja elektroonilise alussõnastiku loojaid.
Kolleegid jäävad Katret meenutama kui sihikindlat ja väljapaistvat teadlast, eluterve huumorimeelega säravat ja hoolivat inimest. Südamlik kaastunne lähedastele.

Kutse ARSi konverentsile 27. oktoobril

Välitööd ja konfliktid
14. ARSi välitöödele pühendatud sügiskonverentsi fookuses on erinevad konfliktid, lahkhelid ja erimeelsused millega uurija väljal olles kokku võib puutuda. Need konfliktid võivad lähtuda nii uuritavast kogukonnast, uurija ja kogukonna vahelistest eriarvamustest kui ka uurija enda sisemistest kõhklustest.
Konfliktide tähendus kogukonna või uurija jaoks pole kunagi ühene. Näiteks võib just konflikt olla see, mis kultuuri uurija konkreetsesse paika välitöid tegema tõmbab. Kui eri väärtuste pinnalt võrsunud konfliktid võivad ühiskonnas takistada näiteks riiklike ja alternatiivsete struktuuride ühist rahulikku kooseksisteerimist, siis kultuuri-uurija näeb neis tohutut potentsiaali. Konfliktid osutavad kokkupõrgetele üksteisele vastanduvate isikute või võrgustike vahel ning aitavad sedakaudu paremini määratleda nende maailmavaatelisi erinevusi.
Teiselt poolt aga võib juhtuda, et uurija põrkub välitöid tehes konfliktidele, mille olemasolust tal väljale minnes aimugi polnud. Ta võib juhuslikult sattuda tööle sisemiselt konfliktsesse kogukonda või omavahel vaenujalal olevate uuritavate juurde. Ta võib ka ise tahtmatult tekitada olukorra, milles vaadeldavad või intervjueeritavad satuvad omavahel pahuksisse. Samuti võib uurijal endal tekkida uuritava kogukonna või mõne selle liikmega kultuurierinevuste pinnalt konflikt, mida ta oma teadmistele ja varasematele kogemustele toetudes ei osanud ette näha.
Lisaks nähtavatele kahe või rohkema osapoolega konfliktidele võib välitöid tegev uurija sattuda mingil põhjusel ka sisekonflikti omaenda südametunnistusega.
Kas kultuuri-uurija ülesandeks on pelk konflikte kajastavate sündmuste ning verbaalsete ja visuaalsete väljenduste jäädvustamine? Või saab folklorist, etnoloog või antropoloog täita ka vahendajarolli erinevate maailmanägemistega rühmade vahelises suhtluses? Kui jah, siis kuidas?
Ootame kultuuri-uurijaid arutlema neil ja teistelgi teemadel, mis puudutavad välitöid ja konflikte. Konverents toimub 27. oktoobril kirjandusmuuseumis. Ettekannete teesid palume saata 30. septembriks Anu Korbile (korb@folklore.ee) ja Merili Metsvahile (merili.metsvahi@ut.ee).

Moostes selgusid pärimuskultuuri auhindade saajad

Eesti Rahvuskultuuri Fond koostöös Eesti Folkloorinõukoguga andis 14. korda välja pärimuskultuuri auhindu. Eesti Rahvuskultuuri Fondi stipendiumi said tänavu pärimuskultuuri õpetaja ja muusik Celia Roose ning seto kultuuri uurija ja -kandja Paul Hagu ning Eesti Folkloorinõukogu auhinna pärimusmuusik, pärimuse koguja ja mõtestaja Lauri Õunapuu. Eesti Rahvuskultuuri Fondi Kristjan Toropi nimelise rahvaluule kogumisstipendiumi said Janika Oras (EMTA ja TÜ VMKA pärimusmuusika üliõpilaste ning õppejõudude Soome-Ugri kogumisretkede koordineerimise, läbiviimise ja kogutud materjalide vahendamise ja korraldamise eest aastail 2012–2015) ja Sille Kapper (Pakri saare muusika- ja tantsupärimuse jäädvustamise eest Eestis ning Rootsis ning materjali arhiivile annetamise eest aastail 2012-2014).
Auhindade pidulik üleandmine toimus 22. juunil rahvusvahelise pärimuspeo Baltica avapeol Mooste folgikojas.

Oodatakse ettekandeid konverentsile "Diasporaa kultuurid: "Oma", "teise", "võõra" ja "vaenlase" kujund eksiilkultuurides"

Tallinna Ülikooli Vene ja Ida-Euroopa Uuringute korraldusel toimub 6.-8. oktoobrini 2016 järjekordne, XII rahvusvaheline kultuuride diasporaa konverents. Seekord on alateemaks "oma", "teise", "võõra" ja "vaenlase" kujund eksiilkultuurides.
„Oma“ ja „teise“ probleem on juba ammu ühiskonnateaduslike (kultuurilugu, ajalugu, sotsioloogia, filoloogia jne) uuringute huvisfääris. Äärmiselt teravaks muutub oma ja võõra (ja selle teisendite: oma-teine, teine-vaenlane) küsimus sunnitud või vabatahtliku emigratsiooni korral, sest põgenik (või migrant) vahetab oma ruumi ja kultuuri võõra vastu. Kultuuriloolise ja sotsiaal-poliitilise välis- (või siseeksiili) valiku küsimus provotseerib rea probleeme nii rahvuslikul, poliitilisel, kultuuri reflektsiooni ja eneseteadvustamise tasanditel.
Ühise teema raames on kavas käsitleda järgmist probleemideringi:
• Diasporaa ja metropol: oma võõraste ja võõras omade seas
• Oma-teine-võõras-vaenlane opositisoon diasporaa kultuurides ja selle mõtestamine kirjanduses, teatris, kinos, publitsistikas, arhitektuuris jne
• Välis- ja siseemigratsioon kui oma-teise-võõra vaenlase opositisooni aktualiseerimine
• Eesti Ida ja Lääne vahel: vaenlase kuju modelleerimine Eesti kultuurides XIX saj lõpus ja XX sajandil
• XX ja XXI saj vene emigratsioon: ajalugu, suundumused, probleemid, perspektiivid
Välja pakutud teemasid on soovitav käsitleda eksiilkultuuri osiste - kirjanduse, teatri, kino, kunsti, arhitektuuri, meedia jt sotsiaal-ajalooliste - praktikate materjalil.
Osavõtumaks – 30 EUR.
Kõik lähetuskulud katab lähetaja pool.
Konverntsi materjalide põhjal on kavas üllitada eelretsenseeritav teadusartiklite kogumik.
Töökeeled: vene ja inglise keel
Oma soovist osaleda konverentsil palume teada anda (nimi, töökoht, teema ja lühiteesid) 1. juuliks 2016 järgmistel kontaktidel (soovitavalt üheaegselt)
Irina Belobrovtseva: venefil@tlu.ee
Aurika Meimre: rusmedia@tlu.ee

Eesti digitaalhumanitaaria aastakonverents "Visuaalne digitaalhumanitaaria: humanitaarandmete esitamine ja tõlgendamine"

13.-14. oktoobril 2016 toimub Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis konverents "Eesti digitaalhumanitaaria ° 2016: Visuaalne digitaalhumanitaaria: humanitaarandmete esitamine ja tõlgendamine.
Arvutiajastu on kaasa toonud üha rohkem võimalusi suhtluseks eri meediumide vahendusel. Humanitaarvaldkonnas puudutab see nii lähteandmeid, uurimisprotsessi kui ka tulemuste esitamist. Ühest küljest peavad humanitaarteadused toime tulema ülesandega tuletada pidevalt muutuvast ja paigalpüsimatust mitte tekstilisest kultuurisuhtlusest uurimistöö jaoks valiidsed andmestud. Teisalt võimaldavad arvutuslikud meetodid meil töödelda andmeid palju suuremas mahus. Digitaalhumanitaaria loomingulisus seisneb andmeanalüüsi uute võimaluste uurimises, avastamises ja arendamises.
Andmete visuaalne esitamine (nt. võrgustike, ajajoonte ja sõnapilvede abil) parandab märkimisväärselt ainestiku tõlgendusvõimalusi. Humanitaarteadlased on juba kasutusele võtnud teistes uurimisvaldkondades välja töötatud visualiseerimismeetodid, nt. GIS kaardid, graafikud jms. Ometi tuleks kriitiliselt üle vaadata väited, mis on aluseks teistes valdkondades välja töötatud andmete kuvamise ja interpreteerimise töövahenditele, et kohandada neid kunsti, kirjanduse, muusika või ajaloo andmekogude uurimisel. Uued võimalused parandavad ka ainestikust ülevaate saamise võimalusi arvutuslike meetodite abil, mis täiendavad detailsemate, kuid samas väiksemamahuliste uuringute tulemusi. Seda tehes peab meeles pidama, et kvalitatiivsete andmete puhul vajame ka meetodeid mitmetimõistetavuse ja hägusate tulemuste oskuslikuks esitamiseks. Humanitaarandmete esitamine peab olema vastavuses uurimuse eesmärkidega. Humanitaaruurimisse tuleks kaasata arvutiteadlasi, sest see võimaldaks kasutada oskuslikumalt olemasolevaid vahendeid ning arendada välja uusi.
Konverents on neljas Eesti digitaalhumanitaaria konverentside seerias ning sel aastal korraldavad seda ühiselt Eesti Digitaalhumanitaaria Selts, Eesti Kirjandusmuuseum ning Eesti-uuringute tippkeskus.
Lisaks konverentsi üldteemale on konverentsile oodatud kõik ettekanded, mis tutvustavad või analüüsivad arenguid Eesti digitaalhumanitaarias.
Ootame konverentsile ettekandeid järgmistest digitaalhumanitaaria valdkondadest:
– visuaalsete andmete kaeve, haldamine ja analüüs;
– andmete interpreteerimine ja uute teadmiste loomine;
– erilaadiliste (ruumiliste, ajalooliste, folkloorsete, keeleliste jne.) andmete visualiseerimine;
– ideed, plaanid, arengud Eesti ja maailma digitaalhumanitaarias ning digitaalhumanitaaria kriitika.
Palun saatke oma ettekande teesid (200-250 sõna koos viidetega) ja pealkiri ning akadeemiline lühielulugu 1. augustiks 2016 aadressile digitaalhumanitaaria@gmail.com.
Lisaks ettekannetele on oodatud ettepanekud konverentsijärgsete õpitubade ja seminaride korraldamiseks.
Konverentsi töökeel on inglise keel.
Korraldustoimkond:
Mari Sarv
Liisi Laineste

Linnalegendide uurijate rahvusvaheline konverents Tallinna vanalinnas

Rahvusvahelise Tänapäevamuistendite Uurimise Seltsi iga-aastane konverents „Perspectives on Contemporary Legend“ toimub 28. juunist kuni 2. juulini Tallinnas Pühavaimu 6. Paljude maade kultuuri- ja meediauurijaid ühendava seltsi juba 34. konverentsi korraldavad Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond ning Akadeemiline Rahvaluule Selts.
Sheffieldi Ülikoolis 1982. aastast peetud tänapäevafolkloori seminaride osalejaskonnast mõne aastaga rahvusvaheliseks seltsiks kujunenud organ satsioon ühendab mitme valdkonna teadlasi. Konverentsil tulevad arutlusele anomaalsed kogemused, poliitiline ja katastroofifolkloor, kaasaegsed vandenõuteooriad, Internetist välja kasvanud ja juba varasemast traditsioonist tuttavad õudusolendid, samuti tänapäevajuttude ülevaated eri kultuurides. Aspektid, mida ettekannete pidajad eriliselt valgustavad, on juttude ja päriselu kokkupuuted ning lõikumised, meedia osalus linnalegendide ja kuulujuttude levikus, samuti mõju, mida nüüdisjuttude kirev palett inimestele avaldab.
Programm lisatud manusesse.
Konverentsi kodulehekülg Internetis http://www.folklore.ee/rl/fo/konve/2016/legend/program.htm
Kontaktisikud: Mare Kalda, kalda@folklore.ee; Eda Kalmre, eda@folklore.ee

Oodatakse ettekandeid Eesti-uuringute Tippkeskuse aastakonverentsile ja Kreutzwaldi päevade 60. konverentsile

12. ja 13. detsembril 2016 toimub Eesti Kirjandusmuuseumis Eesti-uuringute Tippkeskuse aastakonverents ja Kreutzwaldi päevade 60. konverents "Suuline ja kirjalik kultuuris: põimumised ja põrkumised".
Konverents võtab luubi alla suulise ja kirjaliku teabe vahekorra (Eesti või laiemalt Baltimaade) kultuuris nii ajaloolises plaanis kui ka tänapäeval, kirjakultuuri näiliselt totaalse valitsemise ajal, ning ärgitab dialoogi eri distsipliinide vaatepunktide vahel.
Oodatud on ettekanded, mis käsitlevad keelt, kõnet, teksti suulist ja kirjalikku vahendamist, nende teemade filosoofilisi ja eetilisi küsimusi, samuti kirjaliku, pildilise ja akustilise vahekorda kultuuris. Arutelu võiks tõukuda Eesti-uuringute Tippkeskuse kirjakultuuri ja kirjandusuuringute töörühma suulisest mõttevahetusest, mille leiate konverentsi kodulehelt http://www.folklore.ee/CEES/2016/konve_2.htm nupu Juhendiks alt.
Palume esinejatel registreerida ja 20-minutilise ettekande pealkiri ja teesid (kuni 300 sõna) esitada 30. septembriks konverentsi registreerimisvormi http://folklore.ee/CEES/regform.html vahendusel.
Korraldajad: IUT 20-1 „Eesti kirjandus võrdleva kirjandusuurimise paradigmas“ ning CEESi kirjakultuuri ja kirjandusuuringute töörühm.
Konverentsi toetab Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus), see on seotud Eesti Teadusagentuuri institutsionaalsete uurimisprojektidega IUT 20-1 ja IUT 22-5.
Korraldustoimkond:
Liina Lukas, liina.lukas@ut.ee
Meelis Roll, meelis.roll@folklore.ee
Piret Voolaid, piret@folklore.ee
Mare Kõiva, mare@folklore.ee

Eesti Digitaalhumanitaaria Seltsi tarkvaraseminar

Reedel 10.06, kell 14.00 toimub esimene Eesti Digitaalhumanitaaria Seltsi tarkvaraseminar. Seminari eesmärk on jagada osalejate vahel teadmisi arvuti kasutusviisidest, mis võivad abiks olla humanitaarteadlaste töös ja igapäevaelus. Kõigil osalejatel on võimalus kaasa rääkida, aga võib tulla ka lihtsalt kuulama ja õppima.
Seminar koosneb kahest osast, kõigepealt esitame mõned demod rakendustest ja töövoogudest, mida peame kasulikuks tunda. Teises osas arutleme osalejate pakutud teemasid ning probleeme, millele arvutivahendid võiks pakkuda head lahendust. Võimalik, et keegi seminari osalejatest saab aidata. Vajadusel ka töö väiksemates gruppides.
Prognoositud kestus on ~3 h. Seminar toimub Tartus, Kirjandusmuuseumi 4. korruse seminariruumis.
Demod:
Peeter Tinits - Docear & dokumentide annoteerimine
Benson Muite - Github & Markdown keel
Andres Karjus - R & RMarkdown, andmeanalüüsi ja artiklite kombineerimiseks
Oleg Sobchuk - Evernote
Demod on inglise keeles aga seminar kakskeelne. Teemad ja järjekord võivad muutuda.
Osalejate hulk on piiratud 16 inimesega.
Üritusele palume registreerida siin: http://goo.gl/forms/Edx9A2KZ5jKyULVu1
Üritus on tasuta.

Usundi-uurija Aado Lintropi 60. sünnipäevale pühendatud sümpoosion

Olete oodatud usundi-uurija Aado Lintropi 60. sünnipäevale pühendatud sümpoosionile „Sarvedega mammutist suure härjani“ neljapäeval, 9. juunil kell 13 Eesti Kirjandusmuuseumis.
Idapoolsete soomeugri rahvaste mütoloogiates elab maa all mammut, kes uuristab kihvade või sarvedega jõgede kaldajäärakuid, mis varisevad ja kust pärast leitakse mammuti kihvu ja luid. Mansidel on see maahar, hantidel ves, komidel muhor. Udmurdi mütoloogias elab maa all aga suur härg, kes maad sarvede otsas kannab – muz'em utis' oš. Sealt meie regilaulude suure härjani pole enam palju maad...
Kava
13.00
Hasso Krull „Soome sild“
Madis Arukask „Ebakohased surnud, ebakohased esivanemad“
Art Leete „Handi jumalate maa“
14.30 Kohvipaus
15.00
Mall Hiiemäe „Milleks meile mõistatamine?“
Ergo-Hart Västrik „Usundiliste arusaamade edasiandmisest (Aado innustusel ja Peko näitel)“
16.00
Raamatuesitlused. Aado Lintrop „Loomisaja laulud. Uurimusi eesti rahvalaulust“ (ERA toimetused, 35)
Aado Lintrop „Päev on ulakas plika“ Luulet aastaist 2013 – 2015 (Ilmamaa)
Aado Lintropi näituse „1000 kilomeetrit Himaalajas“ avamine Eesti Kirjandusmuuseumi trepigaleriis
17.00 Tõeline συμπόσιον
Sümpoosioni korraldamist on toetanud HTM uurimisteema IUT 22-4 ning Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus)
Lähem info: Mari Sarv mari@folklore.ee 56 456 699, Risto Järv risto@folklore.ee 51 904 371

Valid XHTML 1.0! Valid CSS! Powered by FreeBSD PostgreSQL Powered Eesti Kultuurkapital

Copyright © 2004-2005 EKM FO