Eesti Rahvaluule

Avaleht | Kontakt | KKK | Otsing | Folklore.ee-st | WebMail | English | Deutsch

Tere tulemast!

Te külastate Eesti folkloristide serverit Haldjas.

Sellest serverist leiate mitmekülgset informatsiooni suulise pärimuse, folkloori ja rahvausundi, Eesti folkloristikaga tegelevate institutsioonide, folkloristide ja nende uurimisprojektide kohta. Samuti saate siit informatsiooni mõnede teiste uurali keelkonna rahvaste pärimuse kohta ja lugeda meie 1996. aastast ilmuvaid ajakirju Mäetagused ja Folklore: An electronic Journal of Folklore.

Suurem osa serveri e-väljaannetest ja andmestikust on eesti keeles. Inglise, saksa ja muudes keeltes on selles serveris esialgu märksa vähem lugeda, kuid selle hulk kasvab kindlasti aja jooksul.

Haldjas on loodud 1995. aastal Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühma poolt. Praegu haldab serverit Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.

Meie uudised!

Konverents „Hääl, ühendus ja sõnum traditsioonilisel laulmisel“ veebikeskkonnas MS Teams

Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv kutsub huvilisi jälgima pärimusliku laulu teemalist rahvusvahelist ingliskeelset veebikonverentsi „Hääl, ühendus ja sõnum traditsioonilisel laulmisel“ (“Voice, connection and message in traditional singing“), mis toimub 30. novembrist 1. detsembrini 2020 veebikeskkonnas MS Teams.
Ühe korraldaja Helen Kõmmuse sõnul jätkab tänavune 11. konverents vaatamata keerukatele oludele Tartus 2000. aastal alustatud rahvalaulukonverentside traditsiooni. Ettekannete teemad ulatuvad läänemeresoome regilauludest kuni kogu maailma laulutraditsioonideni. „Mõjutatuna piiratud kohtumisvõimalustest on tänavuse konverentsi huvivälja tõusnud hääle ja laulu osa suhtluses, ühenduse hoidmine ja kohaloleku tajumine laulmisolukorras ning sõnumite tähendus ja nende edastamise muutuvad võimalused traditsioonilises ja kaasaegses laulukultuuris.“
Kahepäevasel rahvusvahelisel konverentsil osalevad veebiettekannetega rahvamuusikateadlased Eestist, Soomest, Leedust, Serbiast, Rumeeniast, Indiast ja Ameerikast. Tutvustatakse näitust regilaulust inspireeritud koomiksitest ja uusi rahvamuusika teemalisi väljaandeid.
Konverentsi korraldab Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv.
Üritust toetavad Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus) ning EKM baasrahastusprojekt EKM 8-2/20/2.
Konverentsi kava ja teesid on koduleheküljel https://www.folklore.ee/regilaul/konverents2020/
Osalemislink: Join Microsoft Teams Meeting
Laululiste tervitustega konverentsi korraldustoimkond
Lähem info: Helen Kõmmus, Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv, efa.conference@folklore.ee

Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna ja Eesti-uuringute Tippkeskuse usundiuurimise töörühma seminar

30. novembril kell 11.00 toimub Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna ja Eesti-Uuringute Tippkeskuse usundiuurimise töörühma seminar.
Rumeenia Akadeemia Sotsioloogia Instituudi teadur Irina Stahl peab ingliskeelse ettekande teemal “Inimeste ruumilisest paiknemisest kirikuteenistusel Rumeenias Drăgușe külas. Välitööandmetele toetuv ajalooline vaade 1929–2020.”
Stahl käsitleb huvitavat, seni uurijate poolt vähe tähelepanu pälvinud etnograafilist materjali, mida koguti Bukaresti sotsioloogilise koolkonna poolt Rumeenia külades 1920ndatel ja 1930ndatel aastatel suure rahvusliku kampaania käigus. Aktsiooni eesmärk oli koostada 15 000 küla monograafia.
Ettekanne on pühendatud ühest külast koondatud allikatele ja selgitab, kuidas paigutusid kirikulised teenistuse ajal. Igaühel oli oma kindel koht sõltuvalt soost, sotsiaalsest staatusest ja perekonnaseisust. Stahl näitab veenvalt, et inimeste paiknemine kirikus peegeldas otseselt kogukonna sotsiaalset struktuuri. Tema sõnul on tänu rumeenia sotsioloogi Henri H. Stahli ja kaastöötajate tegevusele hilisemate uurijate käsutuses hinnaline andmekogu, milles on jäädvustatud Drăgușe küla talupoegade ehedat idiomaatilist kõnet ning väljendeid.
Ettekandes tutvustakse ka tänapäevast olukorda hiljutiste, 2020. aasta augustis toimunud välitöödel salvestatud intervjuude põhjal.
Seminar algab Microsoft Teamsis 30. novembril kell 11.00
Seminaril osalemiseks palume saata meil mare.kalda@folklore.ee või maris.kuperjanov.folklore.ee
Seminari toetavad uurimisprojekt “Folkloori narratiivsed ja usundilised aspektid ” (EKM 8-2/20/3) ja Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fond (Eesti-uuringute Tippkeskus, TK-145).

Akadeemilise Rahvaluule Seltsi koosolek Tartu Ülikoolis

Neljapäeval, 26. novembril 2020 kell 16.15 toimub Tartu Ülikoolis (Ülikooli 16, ruum 212) ARSi kõnekoosolek. Kavas on Merili Metsvahi ettekanne "Folkloristika nõukogude Eestis: Emakeele Seltsi rahvaluulesektsiooni koosolekutest".
Korraldajad paluvad kõigil, kes tulevad kohale, kanda maski, desinfitseerida käsi ja hoida teistega vahet.
Ettekannet on võimalik jälgida ka veebikeskkonnas järgmise lingi kaudu: https://button.ut.ee/b/mer-n2t-yqy-vle
ARSi juhatus
Info: Kärri Toomeos-Orglaan, karri@folklore.ee

Eesti-uuringute Tippkeskuse nüüdiskultuuri uuringute töörühma seminar tähtpäevadest koolides

Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna ja Eesti-uuringute Tippkeskuse nüüdiskultuuri uuringute töörühma seminar algab 23. novembril 2020 kell 11.00. Mare Kõiva ja Kristiina Muhu ettekande teemaks on "Eesti koolipühad muutumises (perioodil 1990-2018)"
Eesti koolipärimuse kolme suure kogumisaktsiooni näitel (1992, 2007 ja 2018) jälgime muutusi tähtpäevade tähistamise struktuuris ja olemuses ning lõikumisi koolis ja kodus või sõpruskondades tähistatavate pidulike sündmuste vahel.
20. sajandi jooksul muutus eestlaste pühade süsteem kolm korda (1918, 1940/1945, 1991) seoses poliitiliste muutustega. Keset ulatuslikke reforme on põhjust vaadata, mida on reformid toonud kaasa viimase kolmekümne aasta jooksul ja kas koolipühad täidavad oma eelduspäraseid rolle kooli kui kogukonna liitmisel ning aktiivsete, nutikate ja ajalooteadlike kodanike kasvatamisel.
Kuidas on adapteerunud rahvusvahelised pühad (sõbrapäev, emade- ja isadepäev, Halloween jm ) ja rahvuslikud algatused (nt emakeele päev)? Missuguses positsioonis on riigi- ja kirikupühad ning kooli enda tähtpäevad?
Liitumissoovist andke palun märku meilitsi:
mare.kalda@folklore.ee või maris.kuperjanov@folklore.ee
Seminari toetavad uurimisprojekt “Folkloori narratiivsed ja usundilised aspektid ” (EKM 8-2/20/3) ja Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fond (Eesti-uuringute Tippkeskus, TK-145) ning tagasiulatuvalt uurimisprojekt IUT 22-5.

Doktorantide sügiskool keskendub interdistsiplinaarsetele dialoogidele tervisega

19.-20. novembril 2020 toimub Eesti Kirjandusmuuseumi eestvõttel Värska Veekeskuse seminarialas humanitaarteaduste doktorantidele suunatud rahvusvaheline sügiskool „Dialoogid tervisega“, mille raames vaadeldakse selle ülimalt aktuaalse teemaga seotud narratiive, uskumusi, keelekasutust, tähendusi ja toimetulekuviise. Kirjandusmuuseum viib ürituse läbi keeleteaduse, filosoofia ja semiootika doktorikooli partnerina. Ettekandeid-töötube pakuvad lisaks Eesti asjatundjatele ja doktorantidele valdkonna tunnustatud eksperdid mujalt, näiteks lahkab Thomas Ndaluka (Tansaania) usu rolli koroonaviiruse mõtestamisel Tansaanias, Angelina Ilieva (Bulgaaria) vaatleb Bulgaarias koroonaepideemiat ohjama määratud sõjaväearsti ja sõjandusprofessori kujunemist populaarseks folkloorseks kangelaseks, Virginia García-Acosta (Mehhiko) kirjeldab epideemiate ja muude katastroofide religioosse tõlgendamise mudeleid Ladina-Ameerikas, Terhi Utriainen ja Linda Annunen (Soome) tutvustavad alternatiivmeditsiini, vaimsuse ja õppimise seostele keskenduvat teadusprojekti LeNeRe, vaadeldes lähemalt helidega tervendamise praktikaid. Välisesinejad osalevad üritusel virtuaalsilla kaudu.
Ürituse toimumist rahastab Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond (Eesti Kirjandusmuuseumi ASTRA projekt EKMDHUM), see on seotud ka Eesti-uuringute Tippkeskusega ja järeldoktorantuuriprojektiga PUTJD962.
Lisainfo: Reet Hiiemäe, reet@folklore.ee
Ürituse kava: https://www.folklore.ee/CEES/doktorikool/sk2020/Program_abstracts_2020.pdf

Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna ja Eesti-uuringute Tippkeskuse narratiiviuuringute töörühma seminar mängust ja reaalsusest

Esmaspäeval, 16. novembril 2020 kell 11.00 toimub veebikeskkonnas TEAMS seminar "Mäng ja reaalsus A. Kivirähki lasteraamatutes. Kujutlusvõime kiituseks". Ettekande peab Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna teadur Katre Kikas.
Info:
Mare Kalda, mare.kalda@folklore.ee
Maris Kuperjanov, maris.kuperjanov@folklore.ee
Seminari toetavad uurimisprojekt “Folkloori narratiivsed ja usundilised aspektid ” (EKM 8-2/20/3) ja Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fond (Eesti-uuringute Tippkeskus, TK-145).

Balti ja Balkani teadlased jõudsid Ida-Euroopa uuringute dialoogis uue kvaliteediga aruteludeni

Kolmepäevasel teaduslikul veebikonverentsil "Balkani ja Balti riigid ühendatud Euroopas - ajalugu, religioon ja kultuur IV" osales üle 50 teadlase Balkani ja Balti regioonist ning naaberriikidest, keskendudes religioossusele ja vaimsusele Balkani ja Baltikumi kultuuriruumis.
11.-13. novembrini 2020 kestnud konverentsi peakorraldaja oli Läti Ülikooli filosoofia ja sotsioloogia instituut, mida assisteeris Bulgaaria Teaduste Akadeemia Etnoloogia ja Rahvaluule Uurimise Instituut koos Etnograafiamuuseumiga. Konverentsi tööd virtuaalses Riias koordineeris tuntud usundiuurija Solveiga Krūmiņa-Koņkova.
Solveiga Krūmiņa-Koņkova arvates oli muljetavaldav konverentsi interdistsiplinaarsus (kaasatud oli enamik humanitaaria ja sotsiaalteaduste harusid) ja uuenduslikud tulemused.
Balkani ja Baltikumi teadlaste uurimistöö (BBS) on suunatud piirkonnaülestele küsimustele (religioossus, usuliikumised, sakraalne ruum, migratsioon, postsotsialism, etnoökoloogia, rahvameditsiin, kultuuripärand jne). Globaalsete suundade kõrval analüüsitakse uusimaid kultuurinähtusi.
Ekaterina Anastasova kinnitas, et üle kümne aasta kestnud ühine uurimistöö on väga viljakas. Selle aja jooksul on laienenud teemade diapasoon ja mitmekesisus, töösse on kaasatud noori uurijaid Balkani, Baltikumi ja postsotsialistliku Euroopa aladelt. Balkani-Balti regioonist on kogutud märkimisväärne kogus uut ainestikku ja keskseks on tõusnud arengudünaamika jälgimine Balkani-Balkani ühiskondades, rakendades sotsiaal- ja humanitaarteaduste metoodika ja teooria uusi mõõtmeid.
Eestit esindasid seekordsel konverentsil Marju Kõivupuu (TLÜ), Mare Kõiva ja Andres Kuperjanov (Eesti Kirjandusmuuseum).
Valikut konverentsi artiklitest on võimalik lugeda Balkani ja Balti uuringute aastaraamatu (YBBS) järgmises köites (2021). Järgmine kohtumine, loodetavasti silmast silma, toimub Eestis (2022).
Konverentsi korraldamist toetasid veel Rahvusvaheline Balkani ja Balti Uuringute Selts, Eesti Kirjandusmuuseum ja Leedu Ajaloo Instituut, Euroopa Regionaalarengu Fond (Eesti-uuringute Tippkeskus). Korraldajad tänavad osalenud riikide Teaduste Akadeemiaid.
Veebileht: http://www.folklore.ee/rl/fo/bbs/2020
Kontakt: Solveiga Krūmiņa-Koņkova, konkova@latnet.lv

Rahvusvaheline konverents "Medica XIII" ootab mõnusas õhkkonnas arutlema

8. detsembril toimub veebikeskkonnas MS Teams või/ja Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis (Vanemuine 42, 4. korruse seminariruum) rahvusvaheline interdistsiplinaarne foorum "Medica XIII", mis kutsub osalema ja jagama tulemusi uute ja vanade allikate, varasemate ja viimaste perioodide kohta.
Kuigi COVID-19 pandeemia ei ole kaugeltki lõppenud on meil põhjust vaadata taas üle oma uurimistulemused ja arutleda ka erinevate toimetuleku ilmingute ja oskuste üle. Kiiret lahendust nõudvate probleemide kõrval soovime traditsiooniliselt jätkata ka kaugemate ja sügavamate probleemide käsitlemist vanu ja uuemaid allikaid ja probleeme kõrvutades. Mitmed 20. sajandi alguses ja keskel tehtud alusuuringud vajavad värsket vaadet, et protsesside dünaamikat ja mudeleid täpsemalt määratleda. Tänane olukord rõhutab vajadust hinnata uue kogemuse pinnalt ka tänaseid kohanemistaktikaid, intuitiivseid ja ametlikke võtteid, kasutades humanitaaria ja sotsiaalteaduste võimalusi.
Palun saatke oma esinemissoov ja teesid kas emailiga (medica@folklore.ee) või veebi kaudu (http://www.folklore.ee/rl/fo/konve/medicaXIII) 1. detsembrini 2020.
Ettekannete põhjal valminud artiklid avaldatakse. Töökeeled on eesti, ka inglise või vene keel.
Kontakt:
Mare Kõiva: mare@folklore.ee
Anne Ostrak: anne.ostrak@folklore.ee
Tõnno Jonuks: tonno@folklore.ee
Konverentsi toetavad uurimisprojekt “Folkloori narratiivsed ja usundilised aspektid ” (EKM 8-2/20/3) ja Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fond (Eesti-uuringute Tippkeskus, TK-145).

Oskar Looritsa päev 9.novembril on pühendatud rahvausundile ja ideoloogiale

9. novembril algusega kell 11 toimub Eesti Kirjandusmuuseumi saalis ja keskkonnas Teams Eesti Rahvaluule Arhiivi asutaja Oskar Looritsa 120. sünniaastapäevale pühendatud ettekandepäev.
Akadeemik Oskar Loorits (1900–1961) oli mitmekülgne teadlane, keeleteaduse ja folkloristika võimaluste ühendaja, rahvausundi originaalse tõlgendussüsteemi looja, liivi kultuuri pühendunud kaitsja ja talletaja ning rahvuslane. Ta esindas oma ajastu kaasaegseid rahvusvahelisi folkloristika- ja rahvausundiuuringuid.
Eesti Rahvaluule Arhiivi juhataja Risto Järve sõnul suutis karismaatiline Loorits algatada Eesti Rahvaluule Arhiivi loomise ning panna aluse siinsele etnoloogilisele koolkonnale folkloristikas, mille mõju võib näha nii arhiivikogude struktuuris kui ka eesti folkloristika edasises arengus. „Rahvusvahelises folkloristikas on Oskar Loorits tuntud eelkõige usundiuurijana, sellesse valdkonda kuulub ka tema peateos „Grundzüge des estnischen Volksglaubens“ (1949–1960).“
Oskar Looritsa sünnipäeva on folkloristid varasemalt tähistanud iga viie aasta tagant toimunud konverentsidel ja seminaridel, neist suurim oli 1990. aasta rahvusvaheline konverents, kus peeti ligi 80 ettekannet. 2020. aastal tähistatakse esmakordselt Oskar Looritsa päeva ühepäevase teadusüritusena.
Päeva ühe korraldaja Ave Goršiči sõnul puudutab ettekandepäev kahte Looritsa tegevusega oluliselt seotud teemat: esiteks ideoloogiad, mida Loorits ise on aktiivselt kujundanud ja ellu viinud ning mis on mõjutanud ka tema erialast tegevust, ning teiseks rahvausund, kus Looritsa tööd ei ole kaotanud oma tähendust ja aktuaalsust tänase päevani. „Oskar Looritsa jälg ja mõju eesti folkloristikas on äärmiselt oluline, teda võib kahtluseta pidada 20. sajandi eesti folkloristika üheks kesksemaks kujuks ning tema teadlaspanuse uuesti üle vaatamine aitab meil mõista paremini nii meie folkloori ja rahvausundit kui ka kogu eesti folkloristika lugu.“
Oskar Looritsa päeval kuuleb ettekandeid nii tema tööst kui ka väärtustest, avatakse Oskar Looritsale pühendatud veebinäitus. Juttu tuleb ka laiemalt arhiivitööst ja sellega seotud väljakutsetest. Esinevad folkloristid ja keeleteadlased Madis Arukask, Mall Hiiemäe, Tõnno Jonuks, Risto Järv, Andreas Kalkun, Mare Kõiva, Mari Sarv, Tuuli Tuisk ja Ülo Valk.
Samuti allkirjastatakse Eesti Kirjandusmuuseumi ja SA Setu Kultuuri Fondi vastastikuse mõistmise memorandum ning ühiste kavatsuste leping Eesti Kirjandusmuuseumi ja Eesti Pärimusmuusika Keskuse vahel.
Konverentsi korraldavad Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv ja folkloristika osakond ning Eesti-uuringute Tippkeskus.
Oskar Looritsa päeva toetavad Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus) ning EKM baasrahastusprojektid EKM 8-2/20/2 ja EKM 8-2/20/3.
Konverentsi kava: https://www.kirmus.ee/et/oskar-looritsa-paev
Konverentsi koduleht: http://www.folklore.ee/CEES/2020/loorits
Konverentsi teesiraamat: http://www.folklore.ee/era/pub/Loorits2020.pdf
Lähem info:
Ave Goršič (ave.gorsic@folklore.ee, tel 737 7737);
Tõnno Jonuks (tonno.jonuks@folklore.ee, tel 737 7744);
Risto Järv (risto.jarv@folklore.ee, tel 737 7732)

ARSi kõnekoosolek 29.oktoobril kell 16.15 Eesti Kirjandusmuuseumi saalis

Neljapäeval, 29. oktoobril peab astrofüüsik Laurits Leedjärv ARSi kõnekoosolekul ettekande „Meie kodune kõiksus“.
Ettekandja avab teema järgmiselt:
Inimesed tunnevad erinevalt, mis on neile oma, mis võõras. Paljudele piirdub kodu oma toa, korteri või majaga. Aga on ju ka kodutänav, koduküla, kodulinn või - vald, kodumaa. Euroopa tundub ikka kuidagi kodusem kui kauged ookeanitagused maad. Oma koduplaneeti Maad me naljalt teise vastu ei vahetaks. Vähemalt Päikesesüsteemis paremat ei leia. Ja Päike on ju meie kodutäht. On üsna paratamatu, et koos sadade miljardite teiste tähtedega kuulub Päike Linnuteesse ehk meie kodugalaktikasse. Galaktikate parved ja superparved koos salapärase tumeaine ja tumeenergiaga moodustavad Universumi ehk kõiksuse. Või on ehk kuskil veel teisi universumeid? Vähemalt meie oma näib olevat kuidagi eriliselt sobiv Maa-taoliste planeetide ja nende asukate tekkeks. Kui mõned füüsika konstandid oleksid natuke teistsugused, võinuks Universum kujuneda hoopis teistsuguseks. Ometi meie, kõiksuse vaatlejad, oleme siin.
Suve lõpus ilmus Ilmamaa kirjastuselt Laurits Leedjärve artiklitekogumik „Rännakud kõiksuses“. Mitmel kogumikus ilmunud teemal tuleb ettekandes ka juttu.
Ootame kõiki kuulama!
Lisainfo: Kärri Toomeos-Orglaan (karri.toomeos-orglaan@folklore.ee)

Valid XHTML 1.0! Valid CSS! Powered by FreeBSD PostgreSQL Powered Eesti Kultuurkapital

Copyright © 2004-2005 EKM FO