Eesti Rahvaluule

Avaleht | Kontakt | KKK | Otsing | Folklore.ee-st | WebMail | English | Deutsch

Tere tulemast!

Te külastate Eesti folkloristide serverit Haldjas.

Sellest serverist leiate mitmekülgset informatsiooni suulise pärimuse, folkloori ja rahvausundi, Eesti folkloristikaga tegelevate institutsioonide, folkloristide ja nende uurimisprojektide kohta. Samuti saate siit informatsiooni mõnede teiste uurali keelkonna rahvaste pärimuse kohta ja lugeda meie 1996. aastast ilmuvaid ajakirju Mäetagused ja Folklore: An electronic Journal of Folklore.

Suurem osa serveri e-väljaannetest ja andmestikust on eesti keeles. Inglise, saksa ja muudes keeltes on selles serveris esialgu märksa vähem lugeda, kuid selle hulk kasvab kindlasti aja jooksul.

Haldjas on loodud 1995. aastal Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühma poolt. Praegu haldab serverit Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.

Meie uudised!

L J.V. Veski päev teemal "Keel täis kujundeid"

L J. V. Veski päev teemal "Keel täis kujundeid" toimub teisipäeval, 27. juunil 2017 algusega kell 11.15 Tartu Ülikooli peahoones Veski auditooriumis (139).
Ajakava:
11.15 Avasõnad. Jüri Valge
11.20 Asta Õim "Kujundsõnast eesti fraseoloogias"
11.50 Ann Veismann "Ajametafooridest eesti keeles"
12.20 Reet Hendrikson "Ikka sõja- ja kujundkeele ristteel"
Sirutuspaus 12.50 kuni 13.00
13.00 Ekaterina Kornilitsina "Metafooride tõlkimisest kognitiivse keeleteaduse seisukohalt"
13.30 Kadri Muischnek "Püsiühendid keeleressurssides"
14.00 Piret Voolaid "Kujundiloomest eesti mõistatuste alaliikides"
15.30 Raadi kalmistule sõit (Jakobi tänavalt)
Info: Emakeele Selts, Killu Paldrok, killu@eki.ee

Kutse esinema ARSi konverentsil "Välitööd väärtuste skaalal"

30. novembril 2017 toimub Eesti Kirjandusmuuseumis Akadeemilise Rahvaluule Seltsi 15. välitöökonverentsil, kus arutletakse väärtuste üle. Kõne alla võetakse küsimused, mida välitöödel väärtustatakse ja kelle väärtusi esindatakse.
Esimene väärtuste teemaline küsimustering puudutab välitööde ettevalmistusetappi, sest selle käigus tuleb otsustada, mis teemal ja mil viisil välitöid tehakse. Otsuseid võib teha kas institutsioon või välitöid läbi viiv isik, valikud võivad olla seotud konkreetse riikliku või eraalgatusliku tellimusega ja sõltuda välitöödel osalejate väärtushinnangutest. Kuivõrd on jäädvustatava materjali traditsioonilisus ja autentsus välitööde väärtustamise kriteeriumidena muutunud? Kui välitööd tellitakse, siis kuivõrd otsustab välitööde käigu ja sisu üle tellija ning kuivõrd institutsioon või isik, kelle poole tellija pöördub?
Teine teemadering puudutab välitööde kulgu. Kuidas on aja jooksul muutunud see, mida me välitöödel väärtustame Milline on uurija ja uuritava roll välitööde õnnestumisel? Kas uurija ja uuritava kirjalik suhtlus (küsitluslehtedele vastamine, sotsiaalmeedia kanalites või e-maili teel lävimine) kvalifitseerub välitöödeks Milliste uurimiseermärkide korral saab ka sõna-sõnalt fikseerimata (salvestamata) intervjuud kasutada uurimismaterjalina? Kas ühte liiki välitööd on väärtuslikumad kui teised? Kuidas leida tasakaalu olukordades, kui kaalukausile on seatud teaduslikud ambitsioonid ja uurija(te) või uuritava(te) isiklik heaolu? Millised eetilised väärtused meie käitumist välitöödel suunavad?
Kolmas plokk koondab küsimusi, mis võivad üles kerkida välitööde järel. Kes otsustab välitööde tulemuslikkuse üle ning kas teadlaskogukonna kõrval saavad selles kaasa rääkida ka need, keda uuritakse? Mil viisil ja kuivõrd tasub välitöömaterjale publitseerida? Kas ja kuivõrd peaks teadlane olema uuritava(te) hääletoru? Mismoodi lahendada uurija(te) ja uuritava(te) väärtushinnangute erinevustest tulenevaid konflikte?
Kutsume kultuuriuurijaid esinema ettekandega (20 + 10 minutit) teemal, mis tõstataks kas mõne loetletud küsimuse või vaagiks muul moel väärtuste ja väärtustamise küsimusi seoses välitöödega minevikust tänapäevani.
Teesid palume saata Anu Korbile (korb@folklore.ee) ja Merili Metsvahile (merili.metsvahi@ut.ee) 3. novembriks. Teeside vastuvõtu kohta teeme otsuse hiljemalt 7. novembril.
Info: Merili Metsvahi, merili.metsvahi@ut.ee

20. juuni teisipäevaseminar valgevene mõistatustest tänapäeval ja plastpudelite rahvapärasest taaskasutusest

Teisipäeval 20. juunil kell 12.00 algab Kirjandusmuuseumi IV korruse seminaritoas kahe ettekandega seminar. Värskeid uurimusi tutvustavad kolleegid Valgevenest.
Iryna Vasilyeva teemaks on seekord Valgevene mõistatused tänapäeval: funktsionaalsus ja transformatsioonid Белорусские загадки сегодня: функциональность и трансформация/ Belarusian riddles today: functionality and transformation).
Yanina Hrynevich peab ettekande “’Paradiisiaed Valgevene moodi’ – loovusest plastpudelite taaskasutusel” («Райский сад по-белорусски»: креативные способы повторного использования пластиковых бутылок/"Garden of Eden in Belarus": creative ways to reuse of plastic bottles).
Põhiettekanded on vene keeles.
Tulge kuulama ja arutlema.
Teadusvahetuse koostööprojekti rahastab Välisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest.
Toetavad Euroopa Regionaalarengu Fond (Eesti-uuringute Tippkeskus) ja Eesti Teadusagentuuri IUT 22-5

Sümpoosium

29. juunil toimub Tartu Mänguasjamuuseumis ja Eesti Kirjandusmuuseumis sümpoosium "Kodukujutelmad nõukogude Eestis: kultuuripraktikad ja inimkogemuse ainutisus" (Home imaginaries in Soviet Estonia: cultural practices and the singularity of human experience).
Vabas vormis suvesümpoosium eksperimenteerib teadusliku arutelu formaadiga. 10-20-minutilised sõnavõtud kirjeldavad ja analüüsivad nõukogude-ajajärgu kodukogemusi autoetnograafilisest, fenomenoloogilisest ja/või kirjanduskriitilisest perspektiivist.
9:00 – 14:15 Tartu Mänguasjamuuseum
Kõnelevad
Arne Merilai
Eduard Parhomenko
Aare Pilv
Eret Talviste
Tiia Allas
Astrid Tuisk
Inga Sapunjan
Leena Kurvet-Käosaar (ingl k)
Zita Karkla (ingl k)
15:45 Eesti Kirjandusmuuseum
Plenaarettekanne: Ben Highmore (Sussexi ülikool), "Form and Feeling: Writing about Experience, Domesticity, and Culture".
Sümpoosium ja plenaarloeng on avatud kõigile huvilistele. Et teaksime pakkuda kohvi jm, palun registreeruge epp.annus@gmail.com.
Sümpoosiumi korraldavad Eesti-uuringute Tippkeskuse ajalooliste väljendusvahendite ja kultuuripraktikate töörühm ja Eesti Teadusagentuuri uurimisprojekt PUT1218.
Sümpoosiumi toimumist toetavad Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus TK 145 ja institutsionaalne arendusprogramm teadus- ja arendusasutustele ja kõrgkoolidele (ASTRA) projekt EKMDHUM).

Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi külalisloengusarja avaseminar Pärnu Muuseumis 14. juunil

2017. aasta septembris täitub Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivil (ERA) 90 tegevusaastat.
Arhiiv tähistab juubelit Eesti eri paikades juunist detsembrini toimuva avaliku loengusarjaga „ERA tuleb külla“. Loengute eesmärgiks on tutvustada rahvaluulearhiivis leiduvat eriilmelist ainest. Loengusarja projekti juhi, Eesti Kirjandusmuuseumi teaduri Ave Goršiči sõnul on selle 90 aasta jooksul arhiivi kogusid aidanud täiendada tänuväärne hulk kaastöölisi, nii varasemal ajal kui tänapäeval: „Tahame arhiivmaterjali tutvustamise kaudu viia arhiivi lähemale kohalikele inimestele ning kutsuda neid üles uutele kaastöödele.“ Ettekandjateks on ERA teadurid ja arhivaarid, loengud toimuvad koostöös kohalike kogukondade ja asutustega.
Esmakordselt tuleb ERA külla Pärnu Muuseumis 14. juunil kell 15. Üritusel esitleb Ingrid Rüütel enda koostatud värsket CD-plaati „Pärnumaa rahvalaule ja pillilugusid. Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist 10“. Plaadile on koondatud valik helisalvestusi Audru, Tõstamaa, Tori ja Vändra kihelkondadest. Ettekannetega astuvad üles Ave Goršič teemal „Üleloomulikud kohtumised“ ja Astrid Tuisk teemal „Lapsepõlv, mängud ja mängimine“.
Info loengusarja kohta on leitav veebiaadressilt http://www.folklore.ee/era/loengudERA90/.
Oma juubeliaastat tähistamist jätkab rahvaluulearhiiv septembris rahvusvahelise konverentsiga „Archives as Knowledge Hubs: Initiatives and Influences“ (Arhiivid kui teadmuspesad: algatused ja mõjutused), millest võtavad osa üle 40 eri riikide ja maailmajagude teadlase. Kaugemad külalised on Austraaliast, Brasiiliast ja USA-st.
Rahvaluule arhiivi käsikirjakogu ületas eelmisel aastal 1,5 miljoni lehekülje piiri. Peale selle leidub arhiivis rohkelt rahvaluuleainesega seotud fotosid, heli- ja videosalvestusi ning digiteeritud käsikirju. Järjest täieneb kirjandusmuuseumi üldandmebaas https://kivike.kirmus.ee/, muuhulgas on sealt leitavad kõik Jakob Hurda rahvaluuleköited, koostatud on mitmeid temaatilisi netis vabalt kättesaadavaid andmebaase.
Loengusarja toimumist toetavad Eesti Kultuurkapital ja Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus).
Lähem info: Ave Goršič, avegorsic@folklore.ee, 51 76 643, Risto Järv risto@folklore.ee, 51 904 371

Liina Paalese raamatu „Kurtide rahvarühm. Kehastus, kultuur ja nimed" esitlus Eesti Kirjandusmuuseumis

Kõik kurtide kultuuri huvilised on lahkesti oodatud raamatuesitlusele, mis toimub neljapäeval, 15. juunil kell 14.00 - 17.00 Tartus Eesti Kirjandusmuuseumi saalis, Vanemuise 42.
On ilmunud esimene eestikeelne raamat kurtide rahvarühma, iseäranis Eesti kurtide kogukonna kultuurist ja viipenimedest. Raamatu "Kurtide rahvarühm. Kehastus, kultuur ja nimed" autor on Liina Paales, kes on uurinud kurtide kultuuri ja folkloori alates 1996. aastast.
Väljaanne on suunatud kultuuriuurijatele, folkloristidele, etnoloogidele, keeleteadlastele ja nimeuurijatele, aga ka teistele kuulmisvõimetuse eri külgedega kokkupuutuvatele spetsialistidele. Loomulikult pakub raamat äratundmisrõõmu või avastusi kõikidele viipekeelsetele inimestele. Monograafia sisaldab rikkalikult kurtide kunstnike loodud illustratsioone.
Tervitussõnad lausuvad Eesti Kirjandusmuuseumi direktor Urmas Sutrop, Eesti Kurtide Liidu president Tiit Papp ja Eesti Rahvaluule Arhiivi juhataja Risto Järv. Raamatu sisututvustus autorilt. Sõnavõtud tõlgitakse eesti keelde ja eesti viipekeelde.
Esitluse raames on võimalik tutvuda Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivide ja raamatukoguga.
Info: Liina Paales, liina.paales@mail.ee

Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel jõudis Maa-ameti kohapärimuse kaardile rohkem kui veerand tuhat pärimuspaika Matsalu ja Vilsandi rahvuspargist

Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi kohapärimuse töörühm on valmis saanud ligi kaks aastat kestnud mahuka koostööprojekti Keskkonnaameti ja Maa-ametiga.
Tegemist oli sisulise jätkuga varasemale projektile ning rahvusparkide mälumaastike ideele, mis sai alguse Soomaalt aastal 2006. Selle tulemusel valminud infoküllane kohapärimuse kaardirakendus on olnud alates 2014. aastast avalikult kättesaadav Maa-ameti kaardiserveris.
Nüüd on Matsalu ja Vilsandi rahvuspargi interaktiivset kaarti täiendatud uute andmetega ning rakendus on saanud mobiilsetes seadmetes kasutamise toe.
Tänu Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastusele sai Matsalu ja Vilsandi rahvuspargi kohapärimust ja tähelepanuväärseid maastikuobjekte kajastav kaart rikkamaks 260 uue maastikul lokaliseeritud pärimuspaiga võrra – varasemaga kokku on kohapunkte 640. Lisandus ka hulk paigasidusaid helisalvestusi, tekste, fotosid ja videoklippe. Üle 620 uue näite on valitud peamiselt viimastel aastatel kogutud teabe seast, mis on korrastatud ja liidetud Eesti Rahvaluule Arhiivi kogudega.
Võimalusterohket rakendust on arendatud kasutajasõbralikumaks, tekstide, fotode ja video jälgimine on muutunud mugavamaks.
Pärimusobjektide kõrval on võimalik kuvada kaitsealuseid muistiseid, pärandkultuuriobjekte, kohanimesid, valida taustaks ajaloolisi kaarte jm.
Projekti juhi, Eesti Kirjandusmuuseumi teaduri Mari-Ann Remmeli sõnul on Matsalu ja Vilsandi rahvuspargi kaardil esindatud suhtarvult väike, kuid sisu poolest kõnekas valik piirkonnas aegade vältel talletatud kohapärimusest. See tutvustab just läänerannikule omaseid loodusobjekte, asustusjälgi ja külamiljööd. Keskustest kaugel asuvatel ääremaadel on veel säilinud nii mõndagi omapärast, mis mujalt kadunud (ravikivid- ja puud, lautrikohad jne). Fotod peegeldavad kaitsealade lummavat loodust ja arhailist arhitektuuri, heli- ja videonäited annavad edasi kohaliku keelekasutuse ja jutustamistraditsiooni ehedust. Virtuaalne mälumaastik kutsub avastama päris maastikku. Avalik rakendus on abistavaks teejuhiks kõigile, keda huvitab kohapärimus kõige laiemas mõttes – selles saavad kokku legendid ja ajalugu, inimene ja keskkond. Looduses kohapeal viibides on võimalik oma asukohta kaardil näha ning seeläbi lihtsamalt leida enda läheduses olevaid pärimuspaiku. Kaardil kajastuvad ka Soomaa ja Karula rahvuspargi objektid, lisandumas on Lahemaa. Koostöös Maa-ametiga on plaanis rakendust laiendada üle Eesti, lisades sinna teiste piirkondade andmeid.
Uus rakendus on leitav aadressil https://xgis.maaamet.ee/kohaparimus
Lisainfo:
Eesti Kirjandusmuuseum: Mari-Ann Remmel, Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi teadur, mariann@folklore.ee, 56 568 436
Maa-amet: Sulev Õitspuu, geoinfosüsteemide büroo juhataja, sulev.oitspuu@maaamet.ee, 675 0867

Eesti Akadeemiline Usundiloo Seltsi ettekandepäev

Eesti Akadeemiline Usundiloo Selts lõpetab hooaja kaasaegsete uskumuste teemalise ettekandepäevaga 1. juunil 2017, Ülikooli 16-212, Tartus.
Päevakava:
13.00 Sissejuhatavat
13.15 Pille Runnel „Religiooniga seotud objektide eksponeerimisest muuseumis ERMi püsinäituse näitel“
13.45 Madis Arukask „Puudega kõnelemise usundilistest aspektidest läänemeresoomlastel“
14.15 Triin Lees „Naine metsas kivi otsas. Uskumused naiste loomisväest“
14.45 Eva-Liisa Roht-Yilmaz „Romade pöördumine evangeelsesse kristlusesse Eestis ja Lätis“
15.15 kohvipaus
15.45 Raivo Alla „Pikamaajooksja vaimsed maastikud“
16.15 Katre Koppel „Tervisest religiooni ja meditsiini piirimail Hiina meditsiini näitel“
16.45 Tenno Teidearu „Poolvääriskivide kandmise praktika materiaalse kultuuri uurimise perspektiivis“
17.15 Kristel Kivari „Fátima ime: sada aastat tõlgendusi“
18.00 EAUSi aastakoosolek
Osavõtt ettekandepäevast on kõigile huvilistele vaba.
Info: Madis Arukask, madis.arukask@ut.ee

Pprof Dr. Sadhana Naithani loeng 2. juunil Tartu Ülikoolis

2. juunil kell 12.15 peab prof Dr. Sadhana Naithani (Jawaharlal Nehru Ülikool, New Delhi) loengu "Is Folktale a Hyperlink to Reality?"
Loeng toimub von Bocki õppehoone (Ülikooli 16) auditooriumis 214.
Kõik on oodatud!

Folkloristika eriala magistri- ja bakalaureusetööde kaitsmised Tartu Ülikoolis

Folkloristika eriala magistri- ja bakalaureusetööde kaitsmised toimuvad 31. mail 2017, Ülikooli 16-215.
MA
kell 10.00–11.00
Miikael Jekimov - Armulaualeib eesti rahvausundis: muistendid nõidusest
Juhendaja: professor Ülo Valk
Oponent: vanemteadur Mare Kalda (Eesti Kirjandusmuuseum)
BA
kell 11.00–11.45
Kristel Anja-Palm - Vallaslapsed ja sugudevahelised suhted Eesti Vabariigis aastatel 1918-1940
Juhendaja: vanemteadur Merili Metsvahi
Oponent: dotsent Tiiu Jaago
kell 11.45–12.30
Janika Vaht - Naise ja mehe kujutamine Eesti Rahvaluule Arhiivi kogudes ERA II 271 ja 272 leiduvates seksuaalteemalistes naljandites
Juhendaja: vanemteadur Merili Metsvahi
Oponent: teadur Andreas Kalkun (Eesti Kirjandusmuuseum)
NB! Antud kaitsmisajad on orienteeruvad, palume kaitsjatel, oponentidel ja juhendajatel arvestada veidi varasema ajaga.
http://www.flku.ut.ee/et/uudised/loputoode-kaitsmised-eesti-vordleva-rahvaluule-osakonnas

Valid XHTML 1.0! Valid CSS! Powered by FreeBSD PostgreSQL Powered Eesti Kultuurkapital

Copyright © 2004-2005 EKM FO