Eesti Rahvaluule

Avaleht | Kontakt | KKK | Otsing | Folklore.ee-st | WebMail | English | Deutsch

Tere tulemast!

Te külastate Eesti folkloristide serverit Haldjas.

Sellest serverist leiate mitmekülgset informatsiooni suulise pärimuse, folkloori ja rahvausundi, Eesti folkloristikaga tegelevate institutsioonide, folkloristide ja nende uurimisprojektide kohta. Samuti saate siit informatsiooni mõnede teiste uurali keelkonna rahvaste pärimuse kohta ja lugeda meie 1996. aastast ilmuvaid ajakirju Mäetagused ja Folklore: An electronic Journal of Folklore.

Suurem osa serveri e-väljaannetest ja andmestikust on eesti keeles. Inglise, saksa ja muudes keeltes on selles serveris esialgu märksa vähem lugeda, kuid selle hulk kasvab kindlasti aja jooksul.

Haldjas on loodud 1995. aastal Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühma poolt. Praegu haldab serverit Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.

Meie uudised!

Lasteaiaõpetajate eesti keele õppeseminar

17.-18. oktoobril 2019. aastal toimub Narva-Jõesuus (Meresuu Spa & Hotel) lasteaiaõpetajate eesti keele õppeseminar "Kus on kodukoht? Eesti keel mitmekultuurilises lasteaias".
Seminari eesmärk on tutvustada lasteaiaõpetajatele võimalusi emakeelepõhiste kultuuriväärtuste kujundamisel. Seminari keskmes on eesti keel ja selle õpetamine ja omandamine mitmekultuurilises lasteaias. Kõneks tulevad keelega seotud väljendusviisid, suhted eri kultuuridega meie õppekavades, kirjanduses, lastefolklooris laiemalt. Kahepäevasel seminaril saavad traditsiooniliselt sõna teadlased, muuseumitöötajad, kirjanikud ja alushariduse praktikud. Ettekannetes on tähelepanu all keelemängud, mis aitavad kaasa eesti keele tõhusamale omandamisele nii emakeelena kui ka teise keelena, aga ka laste suhtlemisoskuste ja eneseväljendamise arengule lasteaias.
Toimuvad töötoad, milles tutvustatakse praktilisi väljundeid ja õpitakse/mängitakse mänge, mille eesmärk on omandada teadmisi selle kohta, kuidas rikastada lapse sõnavara ja mõttemaailma, ühtlasi edendada eesti keele õpetamist.
Kava
Neljapäev, 17. oktoober
10.30 Registreerimine, tervituskohv
11.00 Avamine, tervitussõnad
11.15 Mare Kitsnik (Tartu Ülikool): Rõõmus suhtlemine on parim keeleomandamise viis
12.15 Mika Keränen (Vabakutseline lastekirjanik): Armando - kiusatud kuningas
13.15–14.15 Lõuna
14.30 Aina Alunurm (Johannes Käisi Selts, Jänesselja Lasteaed): Johannes Käisi pedagoogiline pärand alushariduse riikliku õppekava kontekstis ning lõimituna looduskasvatuse ja rahvakultuuriga
16.00 – 16.15 Kohvipaus
16.15 – 18.00 Töötoad
Mare Kitsnik (Tartu Ülikool): Keelemängu rõõm
Virve Tuubel (Eesti Rahva Muuseum): Rahvuslikud mänguasjad

Reede, 18. oktoober
8.00 Hommikusöök
8.30 Ida-Virumaa lasteaedade külastamine:
Väljasõit: ühe bussiga Toila Lasteaeda Naerumeri ja Kohtla-Järve Lasteaeda Punamütsike; teise bussiga Kohtla-Järve Lasteaeda Kirju-Mirju.
9.30 - 11.45 Vaatlus-arutelud lasteaedades
12.45 - 13.15 Lõpuarutelu, tunnistuste kätteandmine
13.15 - 14.15 Lõuna
14.15 Ärasõit
Seminari koduleht: http://www.folklore.ee/kp/lp/2019/kodukoht.html, varasemate õppepäevade kohta vt http://folklore.ee/kp/lp
Seminari korraldavad Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Eesti-uuringute Tippkeskus, Haridus- ja Teadusministeerium, Toila Lasteaed Naerumeri, Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit.
Seminari toetavad Haridus- ja Teadusministeerium ja Euroopa Regionaalarengu Fond (Eesti-uuringute Tippkeskus).
Info: Tiina Peterson, Tiina.Peterson@hm.ee; Leena Tukkia, naerumeri@lasteaed.eu; Virve Tuubel, Virve.Tuubel@erm.ee; Piret Voolaid, piret.voolaid@folklore.ee

Dr. Tuulikki Kurki loeng 22. oktoobril Tartu Ülikoolis

Teisipäeval, 22. oktoobril algusega kell 12:15 Ülikooli 16 auditooriumis 214Dr. Tuulikki Kurki (Ida-Soome Ülikool) ingliskeelne külalisloeng piiride ja mobiilsusega seotud traumanarratiivide interdistsiplinaarsest uurimsest. Kõik on oodatud!

Kirjastuselt Cambridge Scholars Publishing ilmus Eesti-uuringute Tippkeskuse artiklikogumik varieerumisest

Meil on suur rõõm teatada kirjastuses Cambridge Scholars Publishing ilmunud uuest artiklikogumikust "Variation in Folklore and Language" ("Varieerumine folklooris ja keeles“).
Eesti Kirjandusmuuseumi ja Eesti-uuringute Tippkeskuse teadlaste Piret Voolaiu ja Saša Babiči toimetatud ingliskeelne väljaanne pakub üksikasjalisi käsitlusi erinevate kultuurinähtuste varieerumisest. Raamatu üheksas peatükis analüüsitakse varieerumise erinevaid ajalisi (sünkroonseid ja diakroonseid) aspekte, erinevaid (individuaalseid, piirkondlikke, ajaloolisi) tasemeid, erinevaid keeleregistreid (sh murded) ja žanre (rahvalaul, müütilised narratiivid, mõistatused). Varieerumist kui universaalset keelt, aga ka kogu maailmapilti läbivat ilmingut peetakse folkloori- ja kultuuridünaamika põhialuseks.
Raamatu esimene osa „Ethnos in Words“ (’rahvus sõnades’) põhineb peamiselt ühel kultuuri-uurimises sagedamini kasutataval, s.o keeleteaduse, etnoloogia ja folkloristika piirimaile kuuluval etnolingvistilisel meetodil. Antra Kļavinska keskendub Latgale murrete toponüümilisele ja antroponüümilisele süsteemile ning analüüsib eestlasi tähistavate etnonüümide kontekstilist tähendust latgale rahvaluuletekstides ja tänapäevastes latgalikeelsetes tekstikorpustes.
Nikolai Antropov kirjeldab Moskva etnolingvistilise koolkonna meetodite kasutamist valgevene ainese varieerumise uurimisel ning näitab, kuidas üks meetod võib avada erinevusi eri kultuurikontekstides.
Jelena Boganeva demonstreerib Paabeli torni motiivi kasutamist valgevene rahvapiiblis ja esitab motiivi laiema slaavi tausta paralleelide ja sarnasustega Vana Testamendi teistes ehitusteemalistes motiivides.
Kogumiku teine osa „Colourful Folklore“ (’värviline folkloor’) on pühendatud meid ümbritsevale värvikirevale maailmale, tähelepanu all on värvinimetused, värvide sümboolsed ja sotsiaalsed tähendused ja väljendused, nende kujunemine folklooris. Tiiu Jaago analüüsib värvinime „punane“ esinemist Tartu- ja Läänemaa regilauludes lähtuvalt vormelikontseptsioonist, mille järgi käsitletakse regilaulu sõnavara mitte üksikute sõnade, vaid leksikaalselt kokkukuuluvate püsiseoste kaudu. Järgnevad käsitlused värvinimedest mõistatustes. Piret Voolaid analüüsib värvisõnade esinemis(sagedu)st ja kujundiloomet eesti mõistatuste kolmes levinumas mõistatuste alaliigis – klassikalistes mõistatustes, keerdküsimustes ja piltmõistatustes, Saša Babič keskendub oma kirjutises vastavalt sloveeni mõistatusmaterjalile.
Kolmas osa „Culture and Entertaining Variation“ (’kultuur ja meelelahutuslik varieerumine’) võtab luubi alla kalendritähtpäevade, rahvatantsu ja teleseriaalide variatiivsuse. Julia Krasheninnikova tutvustab nigulapäeva kombestikku Komi Vabariigi Kazõmi tööstuspiirkonnast 21. sajandil kogutud materjali põhjal ning keskendub selle tähtpäeva uuele elule. Sille Kapper ja Madli Teller näitavad, kuidas videopõhise tantsuanalüüsi ja kehaliste teadmiste rakendamine võimaldab tuvastada uusi rikastavaid tahke eesti tantsu variatiivsusest, võrdlusmaterjalina on kasutatud ungari ja norra audiovisuaalseid tantsusalvestusi.
Viimases kirjutises uurib Siim Sorokin narratiivse tegelaskujuga suhestumist teleseriaali „Halvale teele“ netiretseptsioonis väljenduva digitaalse jutuvestmise mikroanalüüsi põhjal.
Kogumiku valmimist toetas Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eestiuuringute Tippkeskus – CEES, TK 145), see on seotud Eesti Teadusagentuuri institutsionaalse uurimisprojektiga IUT 22-5 ja Mobilitas Pluss järeldoktoritoetuse projektiga MOBJD33.

Humanitaarainete õpilaskonverents HUNTS 2019 - 27. septembril Eesti Kirjandusmuuseumis

Eesti Kirjandusmuuseumis Tartus toimub Teadlaste Ööl 27. septembril humanitaarainete õpilaskonverents HUNTS 2019.
HUNTS on mõeldud õpilastele üle Eesti, kes seisuga september 2019 õpivad 9.-12. klassis. „Konverentsiga soovime laiemalt teadvustada humanitaarainete vajalikkust Eesti riigile ja ühiskonnale ning avada noortele humanitaarteadusi kui üht võimalikku karjäärisuunda,“ ütles konverentsi üks korraldajatest, Kirjandusmuuseumi teadur Ave Goršič. „HUNTS on ühtlasi noortele humanitaaridele võimalus üksteist innustada ja tunnustada. Seekordse konverentsi teeb eriliseks õpilaste rohkus ning et esinejate seas on ka vene emakeelega noori.“
Teist korda toimuval konverentsil astuvad üles üle kolmekümne koolinoore mitmelt poolt Eestist, kes arutlevad keele, kirjanduse, arhitektuuri, filmi, muusika, pärimuse ning nendega seostuvate teemade üle. Kell 12 toimub õpilaste ja tegevteadlaste (Riina Oruaas (Tartu Ülikooli kultuuriteaduste instituut), Sulev Iva (Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut), Ragnar Saage (Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut), Risto Järv (Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv) vahel arutelu humanitaarteaduste rolli ja väljundite üle ühiskonnas. Arutelul osaleb ka Kaili Kaseorg-Cremona Eesti Teadusagentuurist. Kell kümme kirjandusmuuseumis algav konverents on avatud kõigile huvilistele.
Konverentsi kavaga on võimalik tutvuda aadressil http://www.kirmus.ee/est/teenused/hunts
HUNTS 2019 korraldajad on Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahva Muuseum ja Hugo Treffneri Gümnaasium. HUNTSi toetavad veel Eesti-uuringute Tippkeskus, Rootsi Instituut ja Tartu linna haridusosakond.
Lähem teave:
Ave Goršič (Eesti Kirjandusmuuseum) 7 377 737
Koduleht: http://www.kirmus.ee/est/teenused/hunts
Facebook: HUNTS2018
E-post: hunts@kirmus.ee

Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolek 26. septembril Eesti Kirjandusmuuseumis

Neljapäeval, 26. septembril 2019, kell 16.15 toimub Eesti Kirjandusmuuseumi saalis (Vanemuise 42) Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolek.
Sügishooaja esimene kõnekoosolek on pühendatud Jakob Hurdale, kelle sünnist möödus suvel 180 aastat. Hurda aegsest Eestist kõnelevad Katre Kikas Eesti Kirjandusmuuseumist ja Indrek Jääts Eesti Rahva Muuseumist.
Katre Kikas peab ettekande teemal „Moderniseerumine ja/kui valikud. Vaade 19. sajandi lõpukümnendi rahvaluulekogujate modernsuskogemustele“. Rahvaluulekogumises osalemist võib käsitleda soovina suhestuda modernse maailmaga. Esineja keskendub valikutele, mida moderniseerumine üksikisiku ette seadis, ning küsimusele, kuivõrd võib neid valikuid arhiivitekstide kaudu uurida.
Indrek Jääts keskendub oma ettekandes „Miks meil ei ole lõunaeesti rahvust?“ küsimusele, kust pärineb ja kui vana on arusaam ühest eesti rahvast (varasema nimega maarahvas), kes kõneleb kaht peamurret (põhja- ja lõunaeesti). Kui lõunaeesti keel oli (ja on) tõepoolest eraldi keel, siis miks ei tekkinud vastavalt Euroopa rahvusluse üldise loogikaga 19. sajandil lõunaeesti rahvuslikku liikumist ja selle tulemusena lõpuks ka lõunaeesti rahvust.
Ettekannetele järgneb raamatuesitlus.
Mari-Ann Remmel esitleb väljaannet „Igal asjal on kaks otsa – akats ja lõpets. Lugusid Kõrbja kandist.“ Autor Aada Aasa, koostaja ja toimetaja Mari-Ann Remmel (EKM Teaduskirjastus ja MTÜ Eesti Kohapärimuse Keskus).
Lisainfo: Kärri Toomeos-Orglaan (karri.toomeos-orglaan@folklore.ee)

Eluloopäev „Tartu minu elus“ Tallinnas Rahvusraamatukogus

Tallinnas Rahvusraamatukogu kuppelsaalis toimub 19. septembril kell 15.00 eluloopäev „Tartu minu elus“. Selle eesmärgiks on tutvustada Eesti Kirjandusmuuseumi ja Ühenduse Eesti Elulood ühiselt korraldatavat kogumisvõistlust „Mälestused Tartust“.
Eluloopäeval kõneldaksegi võistlusest. Ühenduse esinaise ja elulugude uurija Maarja Hollo sõnul on väga paljude eesti inimeste elu olnud mingil ajaperioodil seotud Tartuga. „Tahame julgustada eri vanuses inimesi kirjutama oma elust Tartus või seotusest Tartuga. Võistlusega soovime rikastada teadmisi nii sellest Tartust, mida enam olemas ei ole, kui ka sellest, millisena nähakse ja kogetakse Tartut praegusel hetkel.“
Kaastööde kogumine võistlusele „Mälestused Tartust“ kestab selle aasta lõpuni. Parimatele kirjutajatele on auhinnad. Kaastööd saab saata e-postile: elulood@kirmus.ee või postiga: kogumisvõistlus „Mälestused Tartust“, Eesti Kirjandusmuuseum, Vanemuise 42, Tartu 51003.
Eluloopäev „Tartu minu elus“ 19.09. kell 15.00
15.00-15.10 Avamine, katkendid elulugudest
15.10-15.20 Astrid Tuisk – Eluloovõistlusest „Mälestused Tartust“
15.20-15.30 Katkendid elulugudest
15.30-16.00 Rein Veidemann – Koht ja kohavaim
16.00-16.20 Kaisa Luik – „Minu laulupeo lugu“: mälestuste kogumisaktsiooni ootused ja tegelikkus
16.20-17.00 Mari Tarand – Tartu ja Tallinna vahel
17.00-17.20 Jürgen Volmer – Elulookirjutis draamateksti alusena. Filmiprojekt „Kohtumised“
Lähem info: Maarja Hollo, maarja.hollo@kirmus.ee, tel 737 7722; Ülle Kaart, ulle.kaart@kirmus.ee, tel 56 904 905
Eluloopäeva toetavad Eesti Kultuurkapital, Haridus- ja Teadusministeerium (IUT22-2, IUT 22-4) ning Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus TK 145).

Akadeemilise Rahvaluule Seltsi 16. sügiskonverents „Vaikimisest välitööde kontekstis“ 31. oktoobril 2019 Eesti Kirjandusmuuseumis

Vaikimine kätkeb endas mitmesuguseid sotsiokultuurilisi aspekte, mis avaldavad mõju kõigile välitöösituatsioonis osalejatele ning on määravaks teguriks ka arhiivikogude kujunemisel. Mahavaikimine ja vältimine on üks võimu teostamise viisidest, ent vahel ka ühiskondlik kaitsemehhanism. Ühelt poolt on vaikimist käsitletud sotsiaalse jõuna, mis annab võimaluse kontrollida kultuurilist teist (nt võõrale kõigest ei räägita - tabulisus ja grupikuuluvus). Teisalt on vaikimine seotud sotsiaalse tõrjutuse ja marginaalsusega ühiskonnas (nt vallasemad, puudega inimesed, seksuaalvähemused).
Vaikimise aspekt ilmutab oma kohalolu ka arhiivimaterjalis. Rahvaluulekogusid on kritiseeritud neis leiduvate nö valgete laikude pärast ja arutletud arhiiviainese representatiivsuse üle. Väljajätted rahvaluulekogudes on ühelt poolt tekkinud ideoloogilistel põhjustel (nt nõukogude perioodil ei kogutud kuigivõrd religiooniga seotud pärimust), aga kogumist on piiranud ka mitmesugused moraalsed ja esteetilised eelistused. Ilmselgelt pole ka tänapäevased kultuuri ja folkloori jäädvustajad avatud kõike ja kõiki jäädvustama. Seega võime küsida, millised teemad jäävad tänapäeval uurijate poolt tähelepanuta või millistel teemadel pole inimesed altid kõnelema. Kas ja kuidas on jäädvustatud kogemusi (nt kehalisi), mille sõnastamine on keeruline, ning kuidas märgata iseenesest mõistetavaid ja argiseid olukordi uurija töös. Vaikimise ja vältimise aspekti tõstatamine annab muuhulgas võimaluse uurida mitmesuguseid normatiivsest käitumisest hälbivaid nähtusi ja delikaatseid teemasid (nt vägivald, seksuaalsus, poliitilised hoiakud, religioon jms).
Ootame ettekandeid teemadel, millest välitöödel ei taheta, ei suudeta või ei saada rääkida, millest vaikitakse ja millest kõnelemist välditakse.
Ettekande pikkus 20 min (+ 10 min küsimuste jaoks). Teesid palume saata 1. oktoobriks aadressile pihla.siim@ut.ee või karri.toomeos-orglaan@folklore.ee.
Lisainfo: Kärri Toomeos-Orglaan (karri.toomeos-orglaan@folklore.ee), +372 55571447

Akadeemik Arvo Krikmanni 80. sünniaastapäevale pühendatud ettekandepäev Eesti Kirjandusmuuseumis

Tänavu juulis oleks tunnustatud eesti folklorist ja akadeemik Arvo Krikmann (1939–2017) saanud 80-aastaseks. Sel puhul toimub laupäeval, 7. septembril Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis Eesti-uuringute Tippkeskuse aastakonverentsi raames ingliskeelne ettekandepäev. Ühtlasi märgitakse Arvo Krikmanni isikliku raamatukogu üleandmist Eesti Kirjandusmuuseumile.
Arvo Krikmanni teadustöö oli rahvusvaheliselt tuntud ja kõrgelt hinnatud, oma laiahaardelises uurimistegevuses käsitles ta peaasjalikult folkloori lühivorme ja nende allikalugu, rahvahuumorit, ütluste semantikat ning kujundkõne teooriat.
Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonnal oli detsembris 2018 suur au Arvo Krikmanni perekonnalt vastu võtta akadeemiku isiklik raamatukogu, mis peegeldab tema eripalgelisi ja rikkalikke teaduslikke huve. Kogus on üle 1500 nimetuse akadeemilist kirjavara, sh raamatuid, käsikirju, loengukonspekte, mida saavad edaspidi kasutada teadlased-kolleegid, kraadiõppurid ja kõik humanitaariahuvilised. Raamatukogu sisaldab ka Eestis ainulaadseid eksemplare, mis on saadud tänu tihedatele rahvusvahelistele kontaktidele.
Ettekandepäeval saavad sõna Arvo Krikmanni kolleegid, kelle ettekanded seonduvad akadeemiku uurimisteemadega.
Kava
9.00-10.00 Akadeemik Arvo Krikmanni isikuraamatukogu avamine
Juhatab Liisi Laineste
Władysław Chłopicki: Study of Folklore and Humour through Creative Imagination
10.00-10.30 Kohvipaus
10.30-12.00 Representations of Short Forms of Folklore and Humour: In Honour of Academician Arvo Krikmann
Juhatab Piret Voolaid
Liisa Granbom-Herranen: With Sense and Sensibility. Academic Arvo Krikmann’s Studies in Paremiology
Jonathan Roper: Dictionaries as a Source for Folklore: Advantages and Disadvantages
Sergey Troitskiy: Between Fun, Gun and Ban. Is Parody Dangerous for Official Discourse?
Ettekandepäeva korraldab Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond, sündmus toimub tänu Euroopa Regionaalarengu Fondi (Eesti-uuringute Tippkeskus TK 145) ja Haridus- ja Teadusministeeriumi (IUT 22-5) toele.
Info: Liisi Laineste, liisi@folklore.ee; Piret Voolaid, piret@folklore.ee

Folklore: EJF 76 - Komi folkloristika erinumber

Äsjailmunud Folklore: Electronic Journal of Folklore erinumber on pühendatud Komi folkloorile, selle tänastele uuringutele. Erinumbr koostajad Nikolay Kuznetsov ja Ljudmila Lobanova valisid metodoloogiliselt erineva lähenemisega käsitlused, mis annavad ülevaate Komi teadlaste uurimisvaldkondadest ja teadushuvidest. Erinumber valmis Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna ja Komi Teadusuuringute Keskuse folkloristika osakonna koostöö raamides. Ühtlasi jätkab ajakirja toimetus selle numbriga eri Euroopa piirkondade rahvuslike folklooriuuringute tutvustamist. Ajakirjast leiate:
Oleg Uliashevi käsitluse komi, handi ja mansi rahvuslik kultuurilistest ja etnilis-geneetilistest ühisjoontest. Folkloori, etnograafia ja ajalooandmete valguses peab autor võimalikuks mitme handi rühma formeerumise manside ja komide osalusel.
Pavel Limerov analüüsib komi loomismüütide motiive, kus kontamineeruvad sukeldujalinnu-müüt ja maailmamuna-müüt. Artikkel vaatleb detailselt unikaalseid loomismüüdi variante, millele puuduvad muudes traditsioonides vasted.
Anatoly Paniukov tutvustab komplitseeritud ja erilise nähtuse - zaum’ – algupära ja kasutusviisi loitsuriitustes, nende rütmimaatrikeśeid.
Liudmila Lobanova arutleb verbaalsuse kasutamise üle veisepidamise rituaalide näitel. Autor jagab verbaalse suhtlemise viide kategooriasse: ütlused, rituaalne dialoog, loits, itk ja palve. Strukturaalne ja semantiline analüüs osutab, et ütlustekstid jagunevad omakorda suletud ja avatud struktuuriga tekstideks.
Alexei Rassykhaevi artikkel käsitleb komi unikaalseid lastemänge, mis on seotud majavaimu (domovoi) väljakutsumisega. Mängus kasutakse sarnaseid skripte, nende eesmärk on kontrollida olendi olemasolu ja astuda temaga kontakti.
Galina Savelyeva vaatleb noorte jõuluaegsete kogenemiste dünaamikat Vishera mikrotraditsiooni näitel. Kirjeldatakse traditsioonilist, nõukogudeaegsete teismeliste ja tänapäevast tavandit.
Julia Krasheninnikova ja Svetlana Nizovtseva jälgivad 21. sajandil Komi Vabariigi vene kaevuriküladest kogutud jõulukombestikku ning laste ja täiskasvanute salmikesi, mida loetakse naabreid külastades.
Kogumiku lõpetab Julia Krasheninnikova käsitlus samade külade suulise ajaloo jutustustest.
Toimetuse poolt lisatud Bibiziya Kalshabayeva, Gulnara Dadabayeva ja Dauren Eshkebaevi artikkel vaatleb kasahhi diasporaa kujunemist Kirgiisia Vabariigi aladel.
Järgnevad tavapärane raamatututvustute ja intervjuude osa.
Eelretsenseritav ajakiri ilmub järjepidevalt aastast 1996 ja on loetav aadressil http://www.folklore.ee/folklore/vol76

Eesti-uuringute Tippkeskuse 9. aastakonverents keskendub kultuurinähtuste etenduslikkusele ja tajule tehnoloogiliste muutuste ajastul

5.-7. septembrini toimub Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis Eesti-uuringute Tippkeskuse üheksas aastakonverents „Perception and Performativity in Arts and Culture in the Age of Technological Change“ („Taju ja performatiivsus kunstis ja kultuuris tehnoloogiliste muutuste ajastul“).
Tänapäeva ühiskond on tehnoloogiast läbi imbunud ning selle mõjusid meie igapäevaelule, aga ka tulevikule, uuritakse pidevalt kõigis teadusvaldkondades. Kultuuris ei väljendu digitaliseerimine ainult tehnoloogia kasutamises, vaid uute kommunikatsiooni- ning sotsiaalkultuuriliste kontekstide tekkimises.
Konverentsil keskendutaksegi muutustele kultuuris laiemalt, nt teatris, kirjanduses, filmis, muusikas ning folklooris.
Rahvusvahelise interdistsiplinaarse konverentsi peaesinejad on kultuuriteoreetik, professor Mieke Bal Hollandist, kirjandusteooria professor Marina Grišakova Tartu Ülikoolist ning professor Władysław Chłopicki Poolast Jagiello Ülikoolist.
Konverentsi täpsem ajakava ja ettekannete teesid on leitavad kodulehelt https://www.folklore.ee/CEES/2019/performance
Ettekandega esinevad lisaks Eesti teadlased ka kultuuri uurijad Lätist, Leedust, Soomest, Indiast, Venemaalt, Bulgaariast, Valgevenest, Poolast, Saksamaalt, Austriast, Rumeeniast, Iirimaalt.
Ettekannete kuulamine on huvilistele tasuta.
Konverentsi korraldavad Eesti-uuringute Tippkeskuse narratiiviuuringute töörühm ja PUT 1481.
Konverents toimub Haridus- ja Teadusministeeriumi (PUT 1481, IUT 22-5) ning Euroopa Regionaalarengu Fondi (Eesti-uuringute Tippkeskus) toel.
Info: Hedi-Liis Toome, teatriteaduse lektor, Kultuuriteaduste Instituut, hedi-liis.toome@ut.ee;
Piret Voolaid, folkloristika osakonna vanemteadur, Eesti Kirjandusmuuseum, piret.voolaid@folklore.ee

Valid XHTML 1.0! Valid CSS! Powered by FreeBSD PostgreSQL Powered Eesti Kultuurkapital

Copyright © 2004-2005 EKM FO