Eesti Rahvaluule

Avaleht | Kontakt | KKK | Otsing | Folklore.ee-st | WebMail | English | Deutsch

Tere tulemast!

Te külastate Eesti folkloristide serverit Haldjas.

Sellest serverist leiate mitmekülgset informatsiooni suulise pärimuse, folkloori ja rahvausundi, Eesti folkloristikaga tegelevate institutsioonide, folkloristide ja nende uurimisprojektide kohta. Samuti saate siit informatsiooni mõnede teiste uurali keelkonna rahvaste pärimuse kohta ja lugeda meie 1996. aastast ilmuvaid ajakirju Mäetagused ja Folklore: An electronic Journal of Folklore.

Suurem osa serveri e-väljaannetest ja andmestikust on eesti keeles. Inglise, saksa ja muudes keeltes on selles serveris esialgu märksa vähem lugeda, kuid selle hulk kasvab kindlasti aja jooksul.

Haldjas on loodud 1995. aastal Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühma poolt. Praegu haldab serverit Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.

Meie uudised!

ARSi kõnekoosolek 29.oktoobril kell 16.15 Eesti Kirjandusmuuseumi saalis

Neljapäeval, 29. oktoobril peab astrofüüsik Laurits Leedjärv ARSi kõnekoosolekul ettekande „Meie kodune kõiksus“.
Ettekandja avab teema järgmiselt:
Inimesed tunnevad erinevalt, mis on neile oma, mis võõras. Paljudele piirdub kodu oma toa, korteri või majaga. Aga on ju ka kodutänav, koduküla, kodulinn või - vald, kodumaa. Euroopa tundub ikka kuidagi kodusem kui kauged ookeanitagused maad. Oma koduplaneeti Maad me naljalt teise vastu ei vahetaks. Vähemalt Päikesesüsteemis paremat ei leia. Ja Päike on ju meie kodutäht. On üsna paratamatu, et koos sadade miljardite teiste tähtedega kuulub Päike Linnuteesse ehk meie kodugalaktikasse. Galaktikate parved ja superparved koos salapärase tumeaine ja tumeenergiaga moodustavad Universumi ehk kõiksuse. Või on ehk kuskil veel teisi universumeid? Vähemalt meie oma näib olevat kuidagi eriliselt sobiv Maa-taoliste planeetide ja nende asukate tekkeks. Kui mõned füüsika konstandid oleksid natuke teistsugused, võinuks Universum kujuneda hoopis teistsuguseks. Ometi meie, kõiksuse vaatlejad, oleme siin.
Suve lõpus ilmus Ilmamaa kirjastuselt Laurits Leedjärve artiklitekogumik „Rännakud kõiksuses“. Mitmel kogumikus ilmunud teemal tuleb ettekandes ka juttu.
Ootame kõiki kuulama!
Lisainfo: Kärri Toomeos-Orglaan (karri.toomeos-orglaan@folklore.ee)

Prof Terry Gunnell peab Tartu Ülikoolis prof Walter Andersonile pühendatud e-loengu

Professor Terry Gunnell (Islandi ülikool) peab eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli asutajale professor Walter Andersonile pühendatud loengu 30. oktoobril 2020 kell 16.15, Ülikooli 16-212.
Loeng "Grimmide järellainetus: Grimmide Deutsche Sagen ja rahvuslikud rahvajutukogumikud Põhja-Euroopas"
Kui mõtleme vendade Grimmide mõjust rahvajuttude kogumisele, siis meenub esmalt nende teos Kinder- und Hausmärchen (1812-1815). Palju vähem tähelepanu on saanud Grimmide hilisem kogumik Deutsche Sagen (1816-1818), mis oli eelnevast poliitilisem. Loeng tutvustab rahvusvahelist suurprojekti “Grimmide järellainetus”, mis käsitleb Grimmide mõju Põhja-Euroopas 19. sajandil. Kinder- und Hausmärchen oli mõeldud lasteraamatuna ja just see tagas kogumikule kiire rahvusvahelise edu. Deutsche Sagen seostub tugevamalt rahvuslik-romantilise liikumisega, mis ilmneb raamatu sissejuhatusest ja tõsiasjast, et Saksa muistendite alla on koondatud ka Šveitsist, Austriast ja vaidlusalustelt Saksamaa ja Taani piirialadelt kogutud aines. Vaevalt aasta jooksul kutsus raamat esile rahvajuttude kogumise kultuurilise tsunami, mis sai loogilistel põhjustel alguse Taanis, aga ei piirdunud Põhjamaadega, vaid ulatus ka Iiri- ja Šotimaale, kus rõhk oli esialgu mitte muinasjuttude vaid muistendite kogumisel ja avaldamisel. Loengus käsitletakse neid arenguid ja vaadeldakse selle uue materjali mõju rahvusliku kirjanduse, kunsti ja muusika uute vormide tekkimisele, samuti rahvuslike ja rahvusvaheliste võrgustike kujunemisele, kuhu kuuluvad inimesed olid pühendunud rahvuste ülesehitustööle.
Terry Gunnell on Islandi Ülikooli folkloristika professor.
Vaata siit: https://www.flku.ut.ee/et/uudised/professor-terry-gunnell-peab-professor-walter-andersonile-puhendatud-e-loengu-30-oktoobril
Kõik on oodatud!
Info: eesti ja võrdleva rahvaluule osakond, Liilia Laaneman, liilia.laaneman@ut.ee
Loeng on järelvaadatav UTTV lehel.

Eesti-uuringute Tippkeskuse X aastakonverents "Dialoogid Eestiga: Kaljujoonistest robootikani" veebikeskkonnas Teams

20. ja 21. oktoobril 2020 veebikeskkonnas Teams Join Microsoft Teams Meeting Eesti-uuringute Tippkeskuse X aastakonverents "Dialoogid Eestiga: Kaljujoonistest robootikani".
2019. aastal läbitud silmapaistvate hinnetega vahehindamise järel on meid tabanud heitlikud ajad. Hoolimata vahepealsest eriolukorrast on Eesti-uuringute Tippkeskuse töö sujunud kõigis 12 valdkondadeüleses töörühmas: ajalooliste väljendus- ja kultuuripraktikate uuringute töörühm; biograafika töörühm; digitaalhumanitaaria ja keeletehnoloogia töörühm; eetika, keele- ja vaimufilosoofia töörühm; kirjakultuuri ja kirjandusuuringute töörühm; korpuspõhiste keele-, kirjanduse ja folklooriuuringute töörühm; kõne- ja muusikauuringute töörühm; migratsiooni- ja diasporaauuringute töörühm; narratiiviuuringute töörühm; nüüdiskultuuri ja meediauuringute töörühm; soouuringute töörühm ning usundi- ja müüdiuuringute töörühm.
2020 on mitmes mõttes iseäralik aasta. Aga meenutagem mõnda fakti, mis toimus sada aastat tagasi ja mille järelmid on kujunenud täna argireaalsuseks. 1920. aastal kasutas Karel Čapek oma venna Josefi loodud sõna „robot” näidendis "R.U.R." ja 1920. aastal sündis Mogiljovis Valgevenes (tema sünniajaks juba Venemaale loovutatud piirkonna) juudiperekonnas Isaac Asimov. Asimovist kujunes ulmekirjanduse ja robootika promootor, kelle looming mõjutas ka Eesti kultuuripilti. Esimene Asimovi teos „Kadunud robot“ ilmus eesti keeles 1965. aastal. Meil on põhjust meenutada ka 1917. aastal Tallinnas sündinud Boris Kaburit, kelle robot Rops (1964) ja „Rops tegutseb jälle“ (1965) jõudsid teatrilavale veel enne Asimovi teost, olles omalaadne sümbioos teaduse edusammude kiitusest, paroodiast ja iseloomustades täiel määral inimliku meele tehnoloogiast ja teadusest aeglasemat arengut, mida Asimov on tabavalt iseloomustanud: “The saddest aspect of life right now is that science gathers knowledge faster than society gathers wisdom.”
Kaburi ulmetekst „Kosmose rannavetes“ on ilmselt esimene Eesti algupärane ulmeteos, mis pälvis välismaal auhinna. Kui mitte muu, siis luule- ja eeposetõlgetega on Kabur olnud meist kõigi teekaaslane.
Valdkondadeülese konverentsi eesmärk on suhestuda aktuaalsete humanitaar- ja sotsiaalküsimustega ühiskonnas, kajastada tippkeskuse teadlaste käsilolevaid põnevaid uurimisküsimusi ning teadustulemusi. Konverentsil on programmis töörühmade ettekandepaneelid, arutlusfoorumid, väljaannete esitlused. Kutsutud külalisettekande peab Tallinna Tehnikaülikooli professor Ivo Fridolin, kes esindab IT Tippkeskust EXCITE ja kõneleb meditsiinitehnika globaalsetest arengutest ja arendustest TK EXCITE näitel.
Kuigi praegune aeg on ebakindel, on loodetavasti meie seekordne konverents oma vahetulemustega sama tulevikku vaatav kui vennad Čapekid. Või Asimov. Kuidas me ka ei hinda neid ammuseid kirjandusteoseid ja nendega seotud isiksusi – avastusi ja dialooge, kas või tiba (jäme)koomikat on neis kindlasti.
Konverentsi kava ja ettekannete kokkuvõtted leiate veebilehelt https://folklore.ee/CEES/2020/dialoogideestiga/
Konverentsil osalemine on tasuta. Konverentsi toimumist toetab Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus), samuti Eesti Kirjandusmuuseumi teadusprojekt EKM 8-2/20/3.
Korraldajad: Mare Kõiva, mare@folklore.ee; Anne Ostrak, anne.ostrak@folklore.ee, Piret Voolaid, piret@folklore.ee

Ümarlaud "Soome-ugri rahvaste pühakohad"

Mis on pühakoht? Kuidas määratleda pühadust? Kuidas tekivad pühakohad? Kuidas ja kui kaua nad on võimelised inimestele, kogukondadele mõjuma? Kuidas väljendub looduse kummardamine kohtadel, kus kristlusel või islamil on valdav mõju?
Nendele ja teistele küsimustele vastasid Nikolai Kuznetsovi (Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu ülikool) eestvedamisel ümarlauas osalejad: Eva Toulouze (Pariisi idakeelte ja kultuuride Instituut, Tartu ülikool), Nikolai Anisimov (Eesti Kirjandusmuuseum, Udmurti teadusinstituut) ja Tatjana Alõbina (vabakutseline teadlane): oma välitööde ja vaatluste põhjal udmurtide, komide, maride ja neenetsite juures arutavad nad antud teema erinevaid tahkeid. Ümarlaua geograafia katab Uuralite ja Volga ala.
Ümarlaua osalejad rõhutavad soome-ugri maailmavaadete avatust, sallivust ja nende uudishimu ja huvi erinevate usundite vaimsete spetsialistide ja väärtuste vastu. Arutluse all oli ka, kuidas erinevates regioonides võim suhtub pühakohtadesse, kuidas suhtutakse pühapaikade kaitsmisesse? Kas neid on vaja kaitsta? Mida selle kohta arvavad kogukonnad ja teadlased?
Ümarlauda salvestasid Maido Selgmäe ja Liivo Niglas. Ümarlauda saab kuulata ja vaadata: http://www.folklore.ee/rl/fo/loeng/2020_Ymarlaud_01.mp4
Ümarlaua korraldas Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond ja pühapaikade kultuurilise representatsiooni uurimine on osa plaanilisest uurimistööst. Vestlusringi toetasid projektid EKM 8-2/20/3 ja Eesti-uuringute Tippkeskus (CEES, TK-145).

Venekeelne veebiseminar „Mission possible V: kohanemisviisid, ümberkujundamised ja rahvakultuuri põhiaspektid“

Kolmapäeval, 14. oktoobril kl 9.30-16.45 toimub venekeelne veebiseminar „Mission possible V: kohanemisviisid, ümberkujundamised ja rahvakultuuri põhiaspektid“
Folkloor on sügavalt seotud igapäevaeluga ja kajastab kiiresti kõiki muutusi sotsiaalses, poliitilises, majanduslikus ja kultuurilises sfääris. Kuigi need muutused võivad olla peened ja vähem märgatavad kui sündmused, mis neid stimuleerivad, on folkloori adaptiivne strateegia meie ühiskonna toimimise mõistmiseks rohujuure tasandil ülioluline. Seminari ettekannetes käsitletakse nii hiljutisi nähtusi kui ka Eesti, Valgevene ja maailma folkloori põhiaspekte.
TULE ja KUULA! Meil on põnevaid tulemusi mitmes valdkonnas!
Seminari ajakava vaata veebilehelt http://www.folklore.ee/rl/fo/konve/2020/mp5/program.pdf. Seminaril osalemiseks kasutage veebilinki, mis avaneb pool tundi enne seminari algust.
Tegemist on viienda ühisseminariga sarjast “Mission possible”, mille korraldab Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond koos oma partneritega Valgevene Rahvusliku Teaduste Akadeemia Valgevene Kultuuri, Keele ja Kirjanduse Uurimise Keskusest. Seminaril osalevad folkloristid, etnoloogid ja meedia-uurijad Valgevenest ja Eestist.
Seminari üks olulisi eesmärke on toetada humanitaarteaduste infovahetust ja Valgevene kolleege sel raskel ajal.
Seminari toetavad projektid “Folkloori usundilised ja narratiivsed aspektid” (EKM 8-20/2/3) ja Euroopa Regionaalarengu Fond (Eesti-uuringute Tippkeskus, TK 145).
Lisainfo:
Anastasiya Fiadotava, Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna nooremteadur, anastasiya.fiadotava@folklore.ee
Mare Kõiva, Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna juhataja, mare@folklore.ee

Eesti-uuringute Tippkeskuse usundiuuringute töörühma venekeelne seminar „Ettekujutused kurguvaevustest Kaukaasias: ravipraktikast ja hooldusest migratsiooni kontekstis”

Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna ja Eesti-uuringute Tippkeskuse (CEES) usundiuuringute töörühma seminaril peab 12. oktoobril kl 11.00 veebikeskkonnas Teams ettekande "Представления о чопе на Кавказе: целительская практика в контексте миграции и заботы" Kaasani Ülikooli teadur Maria Vyatchina.
Ettekandes esitletakse mitmekesiseid haigustõlgendusi erinevate Põhja- ja Lõuna-Kaukaasia etniliste rühmade esindajate seast kogutud empiiriliste materjalide põhjal. Laste tervisehäired, mida vestluskaaslased väljendasid mõistega tchop (klomp kurgus; tunne, et kurgus on tükk), osutuvad spetsiifiliste sotsiaalsete suhete võrgustiku lähtepunktideks. Nende ilmingute ärahoidmiseks tehtavatesse tegevustesse tõmmatakse kaasa lähedased ja kauged sugulased, pöördutakse ravitseja (chopchi) poole, sugulased vaagivad asja lähemalt. Ent meditsiinisõnaraamatutest puudub niisuguste kurguvaevuste mõiste, kasvava kommertsialiseerumise tingimustes tõlgendavad arstid „ravi” kui maagilist praktikat. Esineja on seisukohal, et ravi osutub mitmesuguste vastastikuste võrgustike toetamise oluliseks elemendiks ja puudutab suhteid vanemate ja nooremate naiste vahel laiendatud perekonnas, samuti linna ja maa vahel, kuid ka biomeditsiini ja rahvalike ravialaste teadmiste vahekordi. Veel laiemalt vaadatuna näeme suhteid translokaalsetes võrgustikes.
Seminari toimumist toetab Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus), samuti Eesti Kirjandusmuuseumi teadusprojekt EKM 8-2/20/3.
Lisainfo ja veebiseminari link: Mare Kalda, kalda[@]folklore.ee

Lasteaiaõpetajate eesti keele veebiseminar "Hobustega tuli, härgadega läheb: Lasteaed õpetab ka epideemiate ajal" 7. oktoobril

Kolmapäeval, 7. oktoobril toimub veebikeskkonnas Teams lasteaiaõpetajate eesti keele seminar "Hobustega tuli, härgadega läheb: Lasteaed õpetab ka epideemiate ajal".
2020. aasta märtsikuu tõi meile COVID-19 kriisiolukorra, millega kaasnesid suured muudatused kogu maailma elukorralduses. Koroonakriisist sai suur katsumus haridusasutustele, sh koolidele ja lasteaedadele. Seekordne seminar ongi pühendatud lasteaedade toimetulekule olukorras, kus epideemia jõudis meile õigupoolest üleöö, kuid sellega kaasnevad uued töötamis- ja õppemeetodid (nt distantsõpe, lasteaiaõpetajate ja lapsevanemate tihedam õppesuhe) jäävad kontaktõppe kõrvale ilmselt pikalt püsima.
Seminaril saavad traditsiooniliselt sõna teadlased, muuseumitöötajad ja alushariduse praktikud. Ettekannetes on tähelepanu all ideed ja mõtted, kuidas laste igakülgset arengut ja keeleoskust toetada ka keerulistel haiguste perioodidel, kui tähelepanu on ühiskonnas koondunud haiguse ennetamisele, toimetulekule. Kõneks tulevad keelega seotud väljendusviisid, sealhulgas tervisega seotud nüansid meie kultuuripärandis ja lastefolklooris laiemalt.
Toimuvad töötoad, milles tutvustatakse praktilisi väljundeid ja õpitakse mänge, mille eesmärk on omandada teadmisi selle kohta, kuidas rikastada lapse sõnavara ja mõttemaailma, ühtlasi edendada eesti keele õpetamist, laste suhtlus- ja eneseväljendusoskuse arengut.
KAVA
11.00 Avamine, tervitussõnad
Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna peaekspert Tiina Peterson
Eesti Kirjandusmuuseumi direktori kt Martin Eessalu
11.15-12.45 Pille Lille (Lõimitud aine- ja keeleõppe koolitaja): Lapse ja õpetaja inimlik kontakt
12.45-13.15 Kerda Eiert (Toila valla abivallavanem): Eriolukord lasteaias nõuab tihedat koostööd kohaliku omavalitsusega: Toila valla näide
13.15–13.45 Lõuna
13.45–14.15 Piret Voolaid (Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur): A-B hakka pähe, kui ei hakka, lükkan takka! Salmitraditsioonist ja keelelisest lastepärimusest
14.15–14.30 Kelly Lilles (ALPA Kids tegevjuht): Eesti keele oskuse arendamisest läbi digiõppemängu. ALPA mobiilirakenduse näitel
14.30–16.45 Töötoad
14.30–15.15 Janika Oras (Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur): Ringmängu rõõm
15.15–16.00 Virve Tuubel (Eesti Rahva Muuseumi giid-metoodik): Märka märki!
16.00–16.45 Velle Rohelpuu ja Maali Kaasik (Jänesselja lasteaia õpetajad): Pärijata pole pärandit! Õuesõppe töötuba
16.45–17.05 Seminari lõpetamine ja lõpuarutelu

Koolitusseminari koduleht asub aadressil http://folklore.ee/kp/lp/2020. Varasemate õppepäevade kohta vt http://folklore.ee/kp/lp
Seminari korraldavad Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Eesti-uuringute Tippkeskus, Haridus- ja Teadusministeerium, Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit, Toila Lasteaed Naerumeri.
Seminari toetavad Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakond ja Euroopa Regionaalarengu Fond (Eesti uuringute Tippkeskus).
Info: Piret Voolaid, piret@folklore.ee

Eluloopäev 7. oktoobril kell 14.00 Eesti Kirjandusmuuseumis

Olete oodatud Eluloopäevale, mis toimub kolmapäeval, 7. oktoobril kell 14.00 Eesti Kirjandusmuuseumis.
Kava
14.00 Avasõnad. Ülevaade Ühenduse Eesti Elulood möödunud aasta tegevusest
14.10 Astrid Tuisk, Ave Goršič „Koroona Eesti Rahvaluule Arhiivis“
14.30 Mare Kalda, Piret Voolaid „Tänapäevase folkloori kogumisest EKM folkloristika osakonnas: koroona eri“
14.50 Leena Kurvet-Käosaar „Kas maailm on veel alles? Eriolukorra päevikutest“
15.10 Maarja Hollo „Kokkuvõte võistlusest „Mälestused Tartust““
15.30 Parimate kaastööliste autasustamine
Vastust osalemise kohta ootame 2. oktoobriks.​
Info: Maarja Hollo, maarja.hollo@kirmus.ee

Veebiväljanne „Regilaulu lugu“

27. septembril kell 14.00 esitlevad Eesti Kirjandusmuuseum ja regilauluansambel Väike Hellero Eesti Rahva Muuseumis veebiväljaannet “Regilaulu lugu”.
„Regilaulu loo“ esitluse ja kontserdiga tähistatakse ühtlasi ka Väikese Hellero 25. tegutsemise aastapäeva. Kontserdil astuvad üles Väike Hellero, Karula naase, Liinatsuraq, Lummo Kati leelokoor, Maatasa, Röntyskä ja teised.

Väike Hellero on Tartus tegutsev naiste regilauluansambel, mille eesmärk on eesti, seto ja teiste soomeugri hõimurahvaste vanema rahvalaulupärandi tundmaõppimine ning sellega seotud mõtte- ja muusikamaailmade avastamine. Laulude õppimisel tuginetakse peamiselt Eesti Rahvaluule Arhiivi helisalvestustele ja käsikirjalisele materjalile, samuti regilaulu tekstide, viiside ja esituse alastele teaduslikele uurimustele.
Ansambli eestvedaja, rahvamuusikateadlane, õppejõud ja Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur Janika Oras on koos ansambliliikmetega katsetanud eri võimalusi laulude esitamist puudutava arhiivimaterjali interpreteerimiseks, et saavutada muusikaliselt huvitavat ja vanale traditsioonile lähedast tulemust.

Ansambli 25. sünnipäevaks valminud veebikogumik tutvustab ühe koostaja, Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteaduri Mari Sarve sõnul eesti regilaulu kujunemist ja muutumist selle laulustiili ligikaudu 2000 aasta pikkuse ajaloo jooksul. „Väikese Hellero esituses kõlavad laulunäited annavad ettekujutuse regilaulust eri ajaperioodidel ja esitusolukordades.“ Laulusõnad ja selgitavad tekstid, mille autorid on Janika Oras ja Mari Sarv, on veebiväljaandes nii eesti kui inglise keeles. Laulud on salvestatud 2019. aasta sügisel Võrumaal, salvestas helirežissöör Patrick Tubin McGinley.

Kogumik on Mari Sarve sõnul mõeldud nii neile, kes tunnevad-teavad regilaulu, kui ka neile, kellele see on esimene kokkupuude meie vanima laulupärandiga. Samuti sobib see õppematerjaliks regilaulu tutvustamisel koolides ja kursustel. Kogumiku eripäraks on võimalikult eheda esituse kõrval ka see, et salvestuste kõlapilti on jäädvustatud erinevaid laulmiskeskkondi ja liikumisi. „Soovitame laule kuulata stereokõlarite või kõrvaklappidega – sel viisil tuleb salvestuste ruumilisus eriti hästi esile.“

Veebiväljaandega „Regilaulu lugu“ on võimalik tutvuda siin: https://www.folklore.ee/regilaul/lugu
Kogumik ilmus ansambli Väike Hellero ja EKM Teaduskirjastuse ühisväljaandena. Kogumiku väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital, Roosu talu, Kinetski talu Kärgulas ja murmerrings.com. Väljaande kujundas Andrus Kalkun (Lorem Ipsum).

Valid XHTML 1.0! Valid CSS! Powered by FreeBSD PostgreSQL Powered Eesti Kultuurkapital

Copyright © 2004-2005 EKM FO