Eesti Rahvaluule

Avaleht | Kontakt | KKK | Otsing | Folklore.ee-st | WebMail | English | Deutsch

Tere tulemast!

Te külastate Eesti folkloristide serverit Haldjas.

Sellest serverist leiate mitmekülgset informatsiooni suulise pärimuse, folkloori ja rahvausundi, Eesti folkloristikaga tegelevate institutsioonide, folkloristide ja nende uurimisprojektide kohta. Samuti saate siit informatsiooni mõnede teiste uurali keelkonna rahvaste pärimuse kohta ja lugeda meie 1996. aastast ilmuvaid ajakirju Mäetagused ja Folklore: An electronic Journal of Folklore.

Suurem osa serveri e-väljaannetest ja andmestikust on eesti keeles. Inglise, saksa ja muudes keeltes on selles serveris esialgu märksa vähem lugeda, kuid selle hulk kasvab kindlasti aja jooksul.

Haldjas on loodud 1995. aastal Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühma poolt. Praegu haldab serverit Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.

Meie uudised!

3. mai teisipäevaseminar toitumisteadusest

3. mai teisipäevaseminar on pühendatud toitumisteadusele.
Ettekande toidukultuuri alasest haridusest Pollenzo Toitumisteaduste Ülikooli kogemuse näitel peab keskkonnasotsioloog ning turismiuurija Paolo Corvo.
Toidukultuuri alane haridus on väga oluline uute elukutsete kujunemisel toitlustuses ja põllumajanduses. Pollenzo Toitumisteaduste Ülikooli (University of Gastronomic Sciences in Pollenzo) rahvusvaheline ja interdistsiplinaarne tegevus on huvitav katse anda holistilist toitumisalast haridust. Toitu käsitletakse loodus- ja sotsiaalteaduste dialektilisest vaatepunktist. Ülikooli lõpetanutest lausa 80% leiab aasta jooksul tööd toitlustuse ja maamajanduse valdkonnas.
Huvilistel on võimalus kuulata ka Paolo Corvo loenguid Eesti Maaülikoolis, vt lähemalt https://goo.gl/b2hNi7
Ingliskeelne seminar algab Kirjandusmuuseumi IV korruse seminariruumis 3. mail algusega kell 12.00.
Kõik on oodatud kuulama ja arutlema!

Oodatakse kaastöid Eesti Rahvaluule Arhiivi 90. aastapäeva märkivasse kogumikku

Eesti Rahvaluule Arhiivil täitub 2017. aastal 90. tegevusaasta, millest suure osa on ta tegutsenud Riikliku Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonna nime all. Soovime tähistada ERA juubelit artiklikogumikuga, mis käsitleks eelkõige perioodi 1940–1990 tegevust ning kutsume teid oma artiklites arutlema rahvaluulearhiivi tegevuse eri aspektide, nende muutumise ning arhiivi ühiskondliku rolli üle sellel ajajärgul. Oodatud on ka tolleaegse arhiivielu võrdlused II maailmasõja eelse aja ja/või tänapäevaga.
Ühiskonnas on end ikka vastandatud nii muutustele kui traditsioonidele, mis omakorda on kaasa toonud uusi traditsioone ja muutusi. Riikliku Kirjandusmuuseumi rajamisega 1940. aastal muutus Eesti Rahvaluule Arhiivi nimetus (RKMi rahvaluule osakond) ja väline külg, kas ka sisemine? RO tegevus järgis üldjoontes ERAs välja kujunenud tegutsemisprintsiipe. Ei olnud mõttekas muuta hästitoimivat arhiivikorraldussüsteemi ning nõudmisi selle oluliseks muutmiseks ei tulnud ka väljastpoolt. Ühiskondlik-poliitilised olud ja suunised siiski mõjutasid paljuski arhiivi tegevust ja toimimist. Millised väärtused on ERA-aegsetest printsiipidest kinni hoidmisel, millised muudatustel? Kogutava materjali muutumine ajas ja selle eripalgelisus on samuti lisanud arhiivile üha enam mitmekülgsust.
Arhiivi formeerumisprotsessi on mõjutanud mitmesugused ideoloogiad (poliitilised, institutsionaalsed, isikulised, regionaalsed jne). Arhiivi olemuse määravad inimesed, kes seal töötavad ja need, kes arhiivi juhivad. Tänuväärselt suudeti läbi nõukogude perioodi arhiivi töös hoida ja edendada. Millisena näeme toonast Riikliku Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonda praegu, milliseks kujundasid seda lisaks ideoloogiatele ametlikud juhised, arhiivitöötajad, kolleegid naaberosakondadest, korrespondendid ning muutuv folkloor, printsiibid, töövahendid ja tehnika? Millised olid ootused, millistena need täitusid või täitumata jäid?
Kui olete nõus kirjutama artikli ERA juubelikogumikku, siis palun saatke 4. maiks aadressile avegorsic@folklore.ee selle võimalik pealkiri ja lühike teematutvustus, aitamaks meil paremini kavandada kogumikuartiklite temaatilist jagunemist ja katvust. Kogumiku eestikeelsetest artiklitest on kavas teha tõlge inglise keelde ning avaldada need eraldi paralleelväljaandena. Artiklite pikkus võiks olla 35000 -45000 tähemärki, tähtaeg on 21. november 2016.
Info: Mari Sarv, mari@folklore.ee; Ave Goršič, avegorsic@folklore.ee

Toidukultuuri-teemaline konverents Eesti Kirjandusmuuseumis

2. mail algusega 11:00 toimub Eesti Kirjandusmuuseumis rahvusvaheline toidukultuuri-teemaline konverents, kus esinevad uurijad Poolast, Valgevenest, Bulgaariast ja Eestist. Konverentsi kava asub aadressil http://www.folklore.ee/rl/fo/koostoo/poola/news.html. Olete oodatud kuulama!

Eesti-uuringute Tippkeskuse avakonverents 28.–29. aprillil 2016 Jõgevamaal Trofee jahimajas

Veebruaris 2016 tehti teatavaks üheksa Euroopa Liidu regionaalarengu fondi toetusraha pälvinud tippkeskust, humanitaaria valdkonnas rahastatakse Eesti Kirjandusmuuseumi juhitavat Eesti-uuringute Tippkeskust (Centre of Exellence in Estonian Studies – CEES).
Tippkeskuse moodustavad viieteistkümne institutsionaalse ja personaalse uurimisprojekti põhitäitjad, samuti tippkeskuse ülesannetega seotud projektitäitjad, sh doktorandid.
28. ja 29. aprillil 2016. aastal toimub Jõgevamaal Trofee jahimajas Eesti-uuringute Tippkeskuse avakonverents “Eesti-uuringute interdistsiplinaarsed dialoogid”, mille peamised eesmärgid on konsortsiumiga liitunud uurimisprojektide vastastikune tutvustamine, taotlusest lähtuvate töörühmade teoreetiliste ja praktiliste lähtekohtade määratlemine ning edasiste interdistsiplinaarsete koostööplaanide täpsustamine.
Esimese päeva ettekanded keskenduvad tippkeskusega liitunud institutsionaalsetele ja personaalsetele uurimisprojektidele, õhtul toimuvad töörühmade kogunemised-arutelud vastavalt rühmajuhtide äranägemisele.
Tippkeskuse taotluses plaanitud tegevuskava piires alustavad tööd 12 valdkondadeülest töörühma: ajalooliste väljendus- ja kultuuripraktikate uuringute töörühm, biograafika töörühm, digitaalhumanitaaria ja keeletehnoloogia töörühm, eetika, keele- ja vaimufilosoofia töörühm, kirjakultuuri ja kirjandusuuringute töörühm, korpuspõhiste keele-, kirjanduse ja folklooriuuringute töörühm, kõne- ja muusikauuringute töörühm, migratsiooni- ja diasporaauuringute töörühm, narratiiviuuringute töörühm, nüüdiskultuuri (sh. meedia) uuringute töörühm, soouuringute töörühm ning usundi- ja müüdiuuringute töörühm. Konverentsi teise päeva ettekanded lähtuvadki töörühmadest ning kajastavad konkreetsemaid uurimistulemusi ja esindavad töörühmade suundumusi ja tegevusliine.
Konverentsil esitletakse teadusväljaandeid: soouuringute ajakirja Ariadne Lõng 1/2 (2015), ajakirja Journal of Baltic Studies 47/1 (2016) (erinumber ”Between Art and Politics: A Postcolonial View on Baltic Cultures of the Soviet era”), ajakirju Mäetagused: Hüperajakiri 63 (2016) (rahvuslike suurürituste erinumber), Folklore: EJF 63 (2016) (Kasahhi kultuuri erinumber) ning muusikateaduse aastaraamatut „Res Musica“.
Konverentsi kava ja ettekannete lühikokkuvõtted on kodulehel http://www.folklore.ee/CEES/2016/konve_1.htm.
Konverentsi toimumist toetab Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus), samuti Eesti Teadusagentuuri institutsionaalne uurimisprojekt IUT 22-5.
Info: Mare Kõiva, mare@folklore.ee; Meelis Roll, meelis.roll@folklore.ee, Piret Voolaid, piret@folklore.ee

Ajakirja Mäetagused 63. number räägib suurpidudest ja eestlaste omakultuurist

Mäetaguste 63. numbri ajendiks on uuringu "Rahvatantsuharrastuse ja rahvatantsijate suurürituste roll omakultuuri hoidmisel” raames Tallinna Ülikoolis korraldatud rahvusvaheline konverents “Eesti kultuuri suurpeod maailmapärandis”. Harrastustegevust ja suurpidusid käsitleva teemanumbri pani kokku Iivi Zajedova.
Numbri üks muljetavaldavamaid uurimusi pärineb Triinu Ojamaa sulest: “Kroonikaklipp kui kultuuriloo dokument: Hindåsi juhtum”. Artikli aluseks on Harald Perteni filmid, mis on hoiustatud Stockholmis Rootsi eestlaste arhiivis ning millel puuduvad algustiitrid ja arhiiviandmed on puudulikud. Artikkel kirjeldab ühe filmiklipi analüüsimise käiku ning filmitud sündmuste ja isikute tuvastamisel kerkinud probleeme koos võimalike lahendusteedega. Ajakirja internetiversioonis on artiklile lisatud uurimuse raames subtiitritega varustatud filmiklipp, mille sisuks on eesti pagulaskooride vabaõhukontsert, millega oletatavalt 1940. aastate lõpul tähistati võidupüha (23. juuni).
Guntis Šmidchens Seattle’i Washingtoni Ülikoolist mõtiskleb Baltimaade laulupidude koha üle maailma vaimses kultuuripärandis ning vaatleb uute ja traditsiooniliste laulude suhet laulupidudel. Sille Kapper Tallinna Ülikoolist analüüsib kahte tantsumaailma – pärimuslik tantsimine ja rahvatantsuharrastus –, küsides, missugune on tantsupidudel osalemise, pärimusliku tantsimisega seotud teadmiste ja oskuste säilitamise ning edasikandmise roll nüüdisaja Eestis ning missugust omakultuuri hoiame tantsupidudel. Petri Hoppu Tampere Ülikoolist käsitleb põhjanaabrite koltasaamide rahvatantsu osa nende ajaloo, identiteedi ja tuleviku määratlemisel ning tänapäeva koltasaamide rahvatantsu ja identiteedi seoseid. Indiana Ülikooli emeriitprofessor Ain Haas käsitleb vanade rahvapillide traditsioonide taaselustumist nii Eestis kui ka väliseestlaste seas, nähes seda kui vastupanu ilmingut moodsa ühiskonna homogeensusele ning linnastumisele. Kieli ülikooli emeriitprofessor Hain Rebas arutleb võõrvõimu mõjude üle, keskendudes rahva vägivaldse lahutamise tulemusel tekkinud lõhestatusele koorimuusikas.
Ajakiri annab ülevaate vahepealsetest konverentsidest, ilmunud erialakirjandusest ja kaitstud väitekirjadest. Artiklitele on lisatud ingliskeelsed kokkuvõtted. Eelretsenseeritav teadusajakiri Mäetagused ilmub järjepidevalt aastast 1996 ja on veebis loetav aadressil http://www.folklore.ee/tagused

Prof. Terhi Utriaineni loeng Tartu Ülikoolis

3. mail kell 16.15 peab professor Terhi Utriainen (Helsingi ülikool, Soome) inglisekeelse loengu "Ritually Framing Enchantment: Momentary Religion and Everyday Realities".
Loeng toimub von Bocki õppehoone (Ülikooli 16) auditooriumis 214.
Kõik on oodatud!

26. aprilli teisipäevaseminar

26. aprilli teisipäevaseminari teemaks on Eesti rahvusatlas. TÜ geograafia osakonnas on koostamisel Eesti rahvusatlas. Taavi Pae annab ülevaate atlase kontseptsioonist ja teemaderingist ning toob näiteid erinevatest võimalustest Eesti kartograafilisel kujutamisel.
Millised teemad (ja kaardid) võiks olla Kirjandusmuuseumi abiga koostatavad? Arutame.
Seminar algab Kirjandusmuuseumi IV korruse seminariruumis 26. aprillil 2016 kell 12.00.
Kõik huvilised on oodatud kuulama ja arutlema.

Dr. Wladyslaw Chlopicki ja Dr. Hab. Prof. Dorota Brzozowska loeng Tartu Ülikoolis

28. aprillil, kl 14.15 peavad Dr. Wladyslaw Chlopicki (Jagiello ülikool, Krakow, Poola) ja Dr. Hab. Prof. Dorota Brzozowska (Opole ülikool, Poola) loengu "Linguistics of Humour".
Loeng toimub Ülikooli 16-215.
Kõik on oodatud kuulama!

Margaret Lyngdohi doktoriväitekirja kaitsmine Tartu Ülikoolis

25. aprillil kell 12.15 kaitseb TÜ kultuuriteaduste ja kunstide instituudi doktorant Margaret Lyngdoh doktoriväitekirja "Transformation, Tradition and Lived Realities: Vernacular Belief Worlds of the Khasis of Northeastern India" filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks eesti ja võrdleva rahvaluule erialal. Toimumiskoht: Ülikooli 16-214.
Margaret Lyngdohi juhendaja on professor Ülo Valk (TÜ kultuuriteaduste ja kunstide instituut), oponendid dr Lidia Guzy (University College Cork (UCC), National University of Ireland) ja dr Ergo-Hart Västrik (TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule osakond).
Väitekirja PDF-vormingus faili on võimalik alla laadida aadressilt hdl.handle.net/10062/51059
Kokkuvõte: http://www.ut.ee/folk/index.php/et/syndmused/498-lyngdoh-doktoritoo-kaitsmine

Konverents "Noorte hääled" 2016

Igakevadine folkloriste, etnolooge ja nende lähierialade esindajaid koondav konverents „Noorte hääled“ toimub 20. aprillil Eesti Kirjandusmuuseumis. Konverents pakub hea võimaluse tutvuda noori kultuuriuurijaid huvitavate küsimuste ja valdkondadega.
Konverentsi mitmekesises kavas on seekord vaatluse all Jõhvi etniline linnaruum naiste silme läbi, naiste kujutamine muinasjutusüžees, ajalooline sõjapärimus ning siberi rahvaste usundiline maailmapilt kirjanduses. Muusikateemalised ettekanded keskenduvad laulupidudele, Kihnu viiulitraditsioonile ja tänavamuusikute elule. Veel käsitletakse ekspeditsioonide näituseks vormimise problemaatikat, materiaalset kultuuri usundilises kontekstis, maaelu tajumise keerukust, ristiusu ja traditsioonilise usu põimumist maride seas ning kudumeid mälestuste kandjatena.
Konverentsi kava on leitav aadressil http://www.folklore.ee/era/nt/ ja ettekannete teesid on tutvumiseks aadressil: http://www.folklore.ee/era/nt/NTteesid2016.pdf
Kõik on oodatud kuulama ja kuuldu üle arutlema!
Konverentsi korraldavad ja toetavad Eesti Rahva Muuseum ja Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv.
Lisainfo:
Ave Goršič, Eesti Rahvaluule Arhiivi teadur, avegorsic@folklore.ee, 7377737
Piret Koosa, Eesti Rahva Muuseumi teadur, piret.koosa@erm.ee, 7350414

Valid XHTML 1.0! Valid CSS! Powered by FreeBSD PostgreSQL Powered Eesti Kultuurkapital

Copyright © 2004-2005 EKM FO