Eesti Rahvaluule

Avaleht | Kontakt | KKK | Otsing | Folklore.ee-st | WebMail | English | Deutsch

Tere tulemast!

Te külastate Eesti folkloristide serverit Haldjas.

Sellest serverist leiate mitmekülgset informatsiooni suulise pärimuse, folkloori ja rahvausundi, Eesti folkloristikaga tegelevate institutsioonide, folkloristide ja nende uurimisprojektide kohta. Samuti saate siit informatsiooni mõnede teiste uurali keelkonna rahvaste pärimuse kohta ja lugeda meie 1996. aastast ilmuvaid ajakirju Mäetagused ja Folklore: An electronic Journal of Folklore.

Suurem osa serveri e-väljaannetest ja andmestikust on eesti keeles. Inglise, saksa ja muudes keeltes on selles serveris esialgu märksa vähem lugeda, kuid selle hulk kasvab kindlasti aja jooksul.

Haldjas on loodud 1995. aastal Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühma poolt. Praegu haldab serverit Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.

Meie uudised!

Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolek 22. septembril

Neljapäeval 22. septembril 2016 kl 16.15 toimub Eesti Kirjandusmuuseumi saalis (Vanemuise 42) Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolek
Kavas:
Mall Hiiemäe: Eesti rahvakalendri tähtpäevade tagamaad
Urmas Kalla: Võnnu kihkonna kotussõjutuq piirkondõ kaupa ja laembal Lõuna-Eesti tagapõhjal

Väljaannete tutvustused:
Lemming Rootsmäe, Ilse Rootsmäe „Võnnu kihelkonna kohanimed ja minevik“ (ERA toimetused, 34).
Mall Hiiemäe, Selma Lätt „Eesti rahvakalender“. Koguteose veebi jõudev väljaanne.

Koosoleku korraldavad Akadeemiline Rahvaluule Selts ja Eesti Rahvaluule Arhiiv
Kõik on oodatud!
Eelteade: ARSi selleaastane sügiskonverents "Välitööd ja konfliktid" toimub 27. oktoobril Tartu Ülikooli Philosophicumis. Teeside tähtaeg on 30. september. Täpsem info Anu Korbilt (korb@folklore.ee) ja Merili Metsvahilt (merili.metsvahi@ut.ee).

Etnobotaanik Renata Sõukand sai esimese Eesti humanitaarteadlasena Euroopa prestiižseima uurimistoetuse

Euroopa Teadusuuringute Nõukogu (ERC) avalikustas tänavused alustava teadlase toetuse saajad. Euroopa kõrgeima alustavale teadlase suunatud, pea 1,5 miljoni euro suuruse toetuse pälvis esimese Eesti humanitaarteadlasena Eesti kirjandusmuuseumi etnobotaanik Renata Sõukand.
ERC jagatud toetuste kogusumma oli 485 miljonit eurot. Alustava teadlase starditoetuse said 325 teadlast üle Euroopa. Euroopa Teadusuuringute Nõukogu grandi saamine on igale teadlasele väga kõrge rahvusvaheline tunnustus, sest konkurents on tihe ning nõuded uuringutele ülikõrged.
Renata Sõukandi sõnul on kirjandusmuuseumi etnobotaanikaga tegelev uurimisrühm seni ainus Eestis ning saadud grant võimaldab muuseumis luua esimese Ida- Euroopa etnobotaanika keskuse, kus grandi toel asuvad tööle neli järeldoktorit ja neli doktoranti.
Loodav Ida-Euroopa etnobotaanika keskus hakkab Renata Sõukandi juhtimisel uurima, mis suunas arenes taimekasutus pikka aega koos elanud, kuid nüüd riigipiiridega jagatud rahvus- või keelevähemuse kogukondades.
Selline võrdlus lubab hinnata, kas ja kuidas mõjutavad sotsiaalsed, majanduslikud, hariduslikud ja poliitilised tingimused taimekasutust. Renata Sõukandi töö üheks hüpoteesiks on, et tsentraliseeritud meditsiini ja hariduse mõjul on endise nõukogude liidu territooriumile tekkinud rahvuse-ülesed taimekasutuse mustrid.

Eesti-uuringute Tippkeskuse usundi- ja müüdiuuringute töörühma seminar

27. septembril kell 12 toimub Eesti Kirjandusmuuseumi IV korruse seminariruumis Eesti-uuringute Tippkeskuse usundi ja müütide töörühma seminar.
Seminari põhiettekande "Loodus ja Eesti usund" peab töörühma juht Tõnno Jonuks, kes teemavaldkonna visandas juba tippkeskuse esimesel konverentsil aprillis 2016 (teese vt http://www.folklore.ee/CEES/2016/cees2016_a5.pdf, lk 51). Sõnavõtu keskmes on mitte niivõrd looduse roll usundis, kuivõrd selle kajastamine Eesti usundiuurimustes alates looduse kontseptsiooni defineerimisest ning mõtestamisest. Selgub, et sõnast on saanud amorfne katusmõiste, kultuuriline konstruktsioon, mille alla näib õnnestuvat paigutada peaaegu kõike, sõltuvalt uurijate isiklikest eelistustest ja huvidest loodusele iseloomulike tunnuste väljatoomisel.
Eesti loodususundi kontseptsioonid apelleerivad tavaliselt minevikule. Tegu on universaalse lähenemisega, enamik religioone ja ideoloogiaid kasutavad enda legitimeerimiseks viiteid minevikule. See tõsiasi ning arheoloogi kogemused lubavad mitmete näitejuhtumite põhjal vaadata, kuidas Eestis loodust on retrospektiivselt manifesteeritud ja kas näiteks loomade lindude kujutamise puhul üldse on tegemist 'loodusega'.
Soovitavat lugemist probleemi tausta kohta: Jonuks, Tõnno; Veldi, Martti; Oras, Ester (2014). Looduslikud pühapaigad – uue ja vana piiril. Vikerkaar 7–8, lk 93−108. Vt https://www.academia.edu/8224617/Looduslikud_p%C3%BChapaigad_-_uue_ja_vana_piiril.
Oodatud on igasugune tagasiside ja sisukas diskussioon. Info: Tõnno Jonuks, tonno@folklore.ee

13. septembri teisipäevaseminar

Algab Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna teisipäevaseminaride sügissemester. Esimene seminar toimub 13. septembril kell 12.00 Kirjandusmuuseumi IV korruse seminariruumis.
Egge Kulbok-Lattik peab ettekande “Seltsimajast rahvamajaks. Eesti kultuuripoliitika ajaloolisi arengujooni”.
Interdistsiplinaarne ühiskonnauurimus avab kultuuripoliitika spetsiifilisi tahke, paigutudes mõnevõrra eemale Eesti tavapäraste kultuuriteaduste fookusest.
Kõik on oodatud kuulama ja arutlema!

Konverents "Mul viil sõna' sõõrunõsõ' ... - Paul Hagu 70"

Laupäeval, 1. oktoobril 2016 algusega kell 11 toimub Obinitsa külakeskuses Paul Hagu 70. sünnipäevale pühendatud konverents "Mul viil sõna' sõõrunõsõ' ...".
Kava
10.30 Saabumine Obinitsa, tervituskohv
11.00 Konverentsi avasõnad
11.05 – 11.45 Osmo Pekonen „Peko ja Beowulf“
11.45 – 12.15 Heiki Valk „Jumala lahkumine: järelpudemeid Peko kohta, peamiselt 1990. aastatest“
12.15 – 12.50 Olga Kalinina „О предварительных результатах исследования церковной жизни населения Печорского района во вт. пол. ХХ в“
12.50 – 13.20 Terry Gunnell „The role of performance studies in folkloristics“ („Esituse uurimisest folkloristikas“)
13.30 Lõuna
14.30 Väljasõit Meremäele
15.45 – 16.00 Ülo Valk „Paul Hagu teadusmehena“
16.00 – 16.15 Sulev Iva, Karl Pajusalu „Hao Paul – seto keele vidosnik“
16.15 – 16.30 Aare Hõrn „Hao Paali – Setoma iist iloh, tüüh ja võitlusõh“
16.30 – 17.00 Janika Oras „Seto vana helilaad tänapäeval – rakendusetnomusikoloogi pilgu läbi“
17.00 – 17.30 Madis Arukask „Mütoloogilise regilaulu „Lemmeleht“ usundilis-kombestikulisest tagapõhjast“
17.30 Juubelikogumiku esitlus, sõnavõtud, iloõdak Juubelikonverentsi modereerib Ahto Raudoja.
Konverentsi toimumist toetavad Kultuuriministeerium, Rahvakultuuri Keskus (Setomaa kultuuriprogramm 2014–2018), Tartu Ülikool.
Konverentsi korraldavad Seto Instituut ja Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus.
Lisainfo: Ahto Raudoja, raudahto@gmail.com; Eva Saar, eva.saar@ut.ee

Külalisõppejõud Dr Dmitriy Antonovi loengud Tartu Ülikoolis

Külalisõppejõud Dr Dmitriy Antonov (Venemaa Riiklik Humanitaarülikool, Moskva) peab inglisekeelse valikkursuse " Icons and Devotion in Russian Tradition" ("Ikoonid ja vagadus vene traditsioonis"), mis on arvestatav kõikide õppeastmete valikainena.
Loengud toimuvad: reedeti (09.09; 23.09) kl 14.15-18 Ülikooli 16-214.
Olete oodatud kuulama!

In memoriam Erna Tampere (20. XI 1919 – 3. IX 2016)

Laupäeval, 3. septembril lahkus folkloristide kauaaegne kolleeg Erna Tampere, kes töötas Kirjandusmuuseumis aastail 1958–1993, neist neli esimest aastat Arhiivraamatukogus laborandi ja vanemlaborandina, edaspidi Eesti Rahvaluule Arhiivis (toonases Riikliku Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonnas) algul vanemtehniku, siis teaduri ja heliarhiivi sektori juhatajana.
Erna Johanna Leesment sündis 20. novembril 1919. aastal Saarde kihelkonnas Kiusumetsa külas, tema lapsepõlv möödus aga pärast Vabadussõda Läti territooriumile jäänud asundustalus Salatsi jõe ääres. 1939. aastal lõpetas ta Valmiera Riikliku Gümnaasiumi, kus tema lemmikaineteks olid inglise, prantsuse jt keeled. Hea keelteoskus oli abiks aastail 1940–1941 Staicele telefonikeskjaamas töötades. Seejärel tõi elu ta Tartusse.
Arvatavasti tunnevad kõik rahvaluulekogusid kasutanud folkloristid Erna Tampere selget käekirja ning teavad teda kui suurkogujat. Aastail 1943–1974 käis ta enamasti välitöödel koos folkloristist ja muusikateadlasest abikaasa Herbert Tamperega ning ühiselt kogutu arhiivi jaoks puhtakskirjutamine ja vormistamine jäi Erna ülesandeks. Pärast Herbert Tampere surma jätkusid iga-aastased ekspeditsioonid koos kolleegidega rahvaluulearhiivist. Nii on ERAs Erna Tampere kirjapanekuid üle 10 000 lehekülje, lisaks palju tunde tema osalusel tehtud helisalvestusi.
Erna Tampere on üks Eesti muusikamaastikku tugevalt mõjutanud rahvamuusika helisalvestuste antoloogia koostajaid („Eesti rahvalaule ja pillilugusid“ 1970, CD- ja e-versioon 2003, 2016; II osa 1974). Abikaasa Herbert Tampere kõrval osales ta regilauluväljaande „Vana Kannel“ Mustjala kihelkonna köite koostamisel („Vana Kannel. Mustjala regilaulud“ 1985). Ta oli paljudele kolleegidele abiks oma läti keele oskusega, tema tõlkeid on avaldatud eesti mõistatuste teiste rahvaste paralleelide väljaandes („Eesti mõistatused III:2. Paralleelide register“ 2013) ja mitmes muus väljaandes.
Suurima aja Erna Tampere tööelust hõivas kindlasti arhiivikorralduslik tegevus, eriti hinnatud oli ta heliarhiivi hoidja, korrastaja ja folklooritekstide litereerijana. Tänaseni kasutatakse lauluväljaannete ja andmebaaside koostamisel masinkirjamappe, mis sisaldavad tuhandeid Erna poolt salvestustelt maha kirjutatud laulusõnu.
Mäletame Erna Tamperet tõsise, täpse, korrektse kolleegina, kuid ka inimesena, kes ühistel välitöödel äratas kolleegid hommikul kohvi ja aurava pudruga, olles ise juba ammu teinud karastava supluse.
Erna Tampere ärasaatmine toimub reedel, 9. septembril kl 13.00 Raadil.

Ilmunud on ajakirja Folklore: EJF usundiliste juttude erinumber

Äsja ilmus trükist ja on veebis loetav ajakirja Folklore: Electronic Journal of Folklore 65. number (http://www.folklore.ee/folklore/vol65/), mis on pühendatud usundilistele juttudele.
Ajakirja sissejuhatav osa annab ülevaate asjakohast terminoloogiat puudutavast poleemikast ja usundilise pärimuse seostest uskumisega. Lõviosa artiklitest põhineb ettekannetel, mis peeti kahel 23.–28. märtsil 2015. aastal Macaus (Hiina) toimunud simultaansel üleloomulikkuse uurimisele pühendatud konverentsil (Vernacular Religion, Folk Belief, and Traditions of the Supernatural ja The Supernatural in Literature and Film).
Mitmed artiklid keskenduvad tänapäevastele üleloomulikele kogemustele ja nende mõtestamispüüetele kogejate ja jutustajate poolt. Karin Maria Raahauge osutab, et ka inimesed, kes ei usu üleloomuliku maailma olemasolusse, elavad jätkuvalt läbi seletamatuid kogemusi, mille mõtestamisel nad otsivad abi traditsioonilisest folkloorist, täiendades seda elementidega kummitustemaatikat puudutavatest telesaadetest, filmidest ja reklaamidest. Kokkuvõttes on jutustatud representatsioonidel võime vähehaaval kujundada sotsiaalset reaalsust, nagu näitlikustab ka Reet Hiiemäe uurimus mitteverbaalsest kommunikatsioonist usundilistes juttudes. Huai Bao kirjeldab oma Hiina õudusfilme käsitlevas artiklis, kuidas traditsioonilised arusaamad meediumitest ja ennustamisest leiavad taaskasutamist moodsates filmides ja annavad sel moel omakorda ainest vaatajaskonna uutele või modifitseeritud uskumustele ja rituaalidele. Kaarina Koski analüüs keskendub muutustele
Soome üleloomulikkusega seotud traditsioonides, näiteks püütakse tänapäeval oma üleloomulikele kogemustele sageli seletust leida teaduslikku või kristlikku sõnavara kasutades.
Victoria Chervaneva läheneb oma artiklis usundilistele juttudele strukturaalsest aspektist, pöörates erilist tähelepanu süntagmaatilisele tasandile, eelkõige lingvistilistele vahenditele, mida kasutatakse deemonlike tegelaskujude kirjeldamisel. Struktuuri ja klassifitseerimist puudutavad küsimused on esikohal ka Vito Carassi kirjutises, milles vaadeldakse Iiri muinasjutte nende ajaloolis-kultuurilises kontekstis. Kirsten Møllegaard juhtumiuuring kirjanik Edgar Allan Poega seonduva folkloori kohta kombineerib kirjanduse ja üleloomulikkuse temaatika. Eraldi sektsioonina pakub ajakiri lugemiseks Elizabeth Ann Berton-Reilly juhtumiuuringu ühe Ameerika-Eesti naise kohta, milles esitatakse näiteid üleloomulike uskumuste integreerimisest eluloojutustusse ja identiteediloomesse.
Ajakirjanumbri võtavad kokku tavakohased raamatututvustused ja konverentsiülevaated.
Erinumbri külalistoimetaja on Reet Hiiemäe.
Inspireerivat lugemist!

Ajakirja Mäetagused 64. number keskendub värvilise maailma väljendustele keeles ja folklooris

Olete palutud lugema ajakirja Mäetagused 64. numbrit (www.folklore.ee/tagused/nr64), mis on pühendatud meid ümbritsevale värvikirevale maailmale, tähelepanu all on värvid - värvinimetused, värvide sümboolsed ja sotsiaalsed tähendused ja väljendused, nende kujunemine – nii folklooris kui ka keeles laiemalt. Värviteemalise erinumbri külalistoimetaja on Piret Voolaid.
Tiiu Jaago, kelle varasemad tööd värvinimetustest ja nende kujundilisest osast regilaulus (nt regivärsilises pulmalaulus) ilmusid juba 1980. aastatel, analüüsib värvinime punane esinemist Tartu- ja Läänemaa regilauludes lähtuvalt vormelikontseptsioonist, mille järgi käsitletakse regilaulu sõnavara mitte üksikute sõnade, vaid leksikaalselt kokkukuuluvate püsiseoste kaudu.
Kahes artikli keskmes on värvide kasutusalad muinasjutus. Kärri Toomeos-Orglaan uurib lähemalt värvuste esinemist ja värvuste abil loodavaid assotsiatsioone eesti imemuinasjuttudes. Urmas Sutrop uurib värvinimesid ja värve vendade Grimmide muinasjutu “Lumivalguke” kolmes variandis. Tulipunktis on värvide ja värvinimede tähendused ning nii nimede kui ka tähenduste muutumine. Strukturaalse meetodi abil analüüsib autor värvide ja nende nimede sümboolseid tähenduste opositsioone.
Piret Voolaid analüüsib värvisõnade esinemis(sagedu)st ja kujundiloomet kolmes levinumas mõistatuste alaliigis – klassikalistes mõistatustes, keerdküsimustes ja piltmõistatustes.
Keeleteadlane Vilja Oja, kes on pika teadlasekarjääri vältel värvinimetuste eri aspekte käsitlevaid publikatsioone avaldanud umbes 40, annab oma seekordse uurimusega süsteemse ülevaate värvinimede moodustamisviisidest (juursõnad, tuletised, liitnimetused) eesti kirjakeele ja murrete baasil. Usundi rubriigis kirjutab Linda Eek eestikeelsest katehheesist (usuõpetusest) Eesti õigeusu kirikutes – Eesti Apostlik Õigeusu Kirikus ja Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu kirikus.
Mõnevõrra haakub erinumbri juhtliiniga ka ajakirja ülevaaterubriik, milles värvitemaatikat puudutavad kaks kirjutist. 7. juunil tähistas 60. sünnipäeva Eesti Kirjandusmuuseumi direktor, Tartu Ülikooli antropoloogilise ja etnolingvistika professor Urmas Sutrop, kellega tehtud intervjuus on juttu värviteemast, põhivärvinimedest, mis on olnud pikka aega intervjueeritava peamisi uurimishuvisid. Eesti Rahva Muuseumi peakunstnik Jane Liiv ja giid-metoodik Virve Tuubel teevad ülevaate muuseumis aastail 1994–2015 avatud püsinäituse juurde kuulunud populaarsest haridusprogrammist ja õppematerjalist “Kirju-mirju värvimaailm”.

Seminar Hiiumaa juttudest, paikadest ja inimestest: "Jutte maalt ja merelt"

Teisipäeval, 16. augustil toimub Hiiumaal Kärdlas, Hiiumaa Muuseumi Pika Maja saalis seminar Hiiumaa juttudest, paikadest ja inimestest pealkirjaga "Jutte maalt ja merelt".
Hiiumaa kirjanik ja rahvaluulekoguja Jegard Kõmmus on 1961. aastal kirjapandud Leigri muistendite juurde lisanud üleskutse: "Noored iidlasd, käigi oma saar risdati-pöigiti ja pitkuti-püuti läbi, siis löiati veel palju änam kohdasi ja nimesi, müsusd Leigerd meele tuladavad. Pangi nee meele ja reekigi nesd oma lasdelasdele kut ennemuisdisd muinasjüttu!"
Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi muinasjuttude töörühm on eesti jutupärimusele keskenduvaid seminare korraldanud 2010. aastast alates. Kohtumiste eesmärgiks on tutvustada Eesti eri paigus elavatele rahvaluulehuvilistele arhiivis leiduvat muinasjutuainest ning rahvajutte laiemalt.
Seitsmendat korda toimuval muinasjutuseminaril räägitaksegi Hiiumaa muinasjuttudest, koha- ja hiiumuistenditest, meremeeste lugudest, tantsust ja veel muustki. Tutvustatakse Hiiumaalt alguse saanud
muinasjuturaamatut "Metsavaimu heategu. Sada eesti muinasjuttu metsast ja meist".
Seminari korraldavad Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv, Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakond, Hiiumaa Muuseum, Sõru Muuseum ning Rahvakultuuri Keskus.
Kava:
11.00-13.15
Helgi Põllo: Meremeeste rollist Hiiumaa jutupärimuse kujunemises
Reeli Reinaus: Pärimusest kirjandusse. Mõningaid inspireerivaid seiku Hiiumaa välitöödelt
Mairi Kaasik, Kärri Toomeos-Orglaan: Hiiumaa muinasjutud Eesti Rahvaluule Arhiivi kogudes
Risto Järv: Mõnest Hiiumaa metsa- ja meremuinasjutust Raamatututvustus: "Metsavaimu heategu. Sada eesti muinasjuttu metsast ja meist" (kirjastus Varrak koostöös Eesti Kirjandusmuuseumiga, 2016).
14.00-16.30
Helen Kõmmus: Koerakong ehk hiiumuistendite Leigri omapärasest huumorist
Andreas Kalkun: Mida roppudest naljadest õppida? Feodor Vanahundi (1890-1965) jutupärandi obstsöönne osa
Astrid Tuisk: Uued ja vanad mängud lastemängude andmebaasis
Helle-Mare Kõmmus: "Ega sääl pole kedagi, rahi ike edasi..." Hiiu valsist sõna ja sammuga
Vaata muinasjutuseminaridest lähemalt ning seminari kava http://www.folklore.ee/era/teema/muinasjutt.htm#seminarid.
Lähem info: Risto Järv 51 904 371 (era@folklore.ee), Kärri Toomeos-Orglaan 55 571 447 (karri@folklore.ee), Helen Kõmmus 56 504 126 (helen@folklore.ee).

Valid XHTML 1.0! Valid CSS! Powered by FreeBSD PostgreSQL Powered Eesti Kultuurkapital

Copyright © 2004-2005 EKM FO