Eesti Rahvaluule

Avaleht | Kontakt | KKK | Otsing | Folklore.ee-st | WebMail | English | Deutsch

Tere tulemast!

Te külastate Eesti folkloristide serverit Haldjas.

Sellest serverist leiate mitmekülgset informatsiooni suulise pärimuse, folkloori ja rahvausundi, Eesti folkloristikaga tegelevate institutsioonide, folkloristide ja nende uurimisprojektide kohta. Samuti saate siit informatsiooni mõnede teiste uurali keelkonna rahvaste pärimuse kohta ja lugeda meie 1996. aastast ilmuvaid ajakirju Mäetagused ja Folklore: An electronic Journal of Folklore.

Suurem osa serveri e-väljaannetest ja andmestikust on eesti keeles. Inglise, saksa ja muudes keeltes on selles serveris esialgu märksa vähem lugeda, kuid selle hulk kasvab kindlasti aja jooksul.

Haldjas on loodud 1995. aastal Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühma poolt. Praegu haldab serverit Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.

Meie uudised!

Folklorist Mall Hiiemäe pälvis teaduse elutööpreemia

Valitsus kinnitas riigi teaduspreemiate tänavused laureaadid, preemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest määrati folklorist Mall Hiiemäele!
Eesti kirjandusmuuseumi vanemteadur Mall Hiiemäe on Eesti silmapaistvamaid rahvaluuleteadlasi, kes on üle poole sajandi tegelenud eesti rahvaluule kogumise ja uurimisega. 1960. aastatel uuendas ta märkimisväärselt eesti folkloristikat, selgitades oma teadustöödes, kuidas rahvajutud tekivad ja levivad elavas jutustamistraditsioonis. 1990. aastatel aitasid tema tööd omaks võtta arusaama, et folkloor ei ole hääbuva talurahvakultuuri jäänuk, vaid osa elavast kultuuriprotsessist, mis hõlmab ka linnakeskkonda ja internetimaailma. Mall Hiiemäe suurtöö on kaheksaköiteline «Eesti rahvakalender».
Palju õnne!

Seminar Valgevene pühadest veekogudest Eesti Kirjandusmuuseumis

Esmaspäeval, 19. veebruaril kell 12.00 esineb Eesti Kirjandusmuuseumi neljanda korruse seminariruumis ettekandega Vladimir Lobach. Tema teema on “Põhja Valgevene pühad veekogud: tüpoloogia, sümbolism, rituaalid.”
Ettekandes vaadeldakse diakroonilisest ja sünkroonilisest aspektist järvede ja allikate sümboolikat ja rituaalseid funktsioone maa põhjaosa valgevenelaste maailmapildis. Regiooni legendidega seotud järved ja kultuslikud allikad pole kaotanud oma tähendust ka tänapäeval. Ühtlasi pööratakse tähelepanu Valgevene sakraalsete veekogude uurimise ja alleshoidmise probleemidele nüüdisajal.
Kõik on oodatud kuulama ja arutlema!
Teadusvahetuse koostööprojekti rahastab Välisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest. Toetavad Euroopa Regionaalarengu Fond (Eesti-uuringute Tippkeskus) ja Eesti Teadusagentuuri IUT 22-5.

Katre Kikas pälvis ajakirja Keel ja Kirjandus kaastööauhinna

Selgusid Keele ja Kirjanduse 2017. aasta kaastööauhindade laureaadid. Kultuuriloo ja folkloristika kategoorias pälvis tunnustuse Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna teadur Katre Kikas artikli "Rahvaluulekogumine epistolaarses kontekstis. Helene Maaseni kirjad Jakob Hurdale" eest (K&K nr 4).
Palju õnne!

19. veebruaril toimub Siim Sorokini doktoritöö kaitsmine folkloristika alal

Esmaspäeval, 19. veebruaril kell 12.15 kaitseb Siim Sorokin kultuuriteaduste instituudi nõukogu ees doktoriväitekirja "Character Engagement and Digital Community Practice: A Multidisciplinary Study of "Breaking Bad"" (Karakteritega suhestumine ja digikogukondlik praktika: sarja "Halvale teele" multidistsiplinaarne uurimus) filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks folkloristika alal. Kaitsmine toimub TÜ senati saalis.
Juhendajad: professor Marina Grišakova, professor Ülo Valk.
Oponent: professor Marco Caracciolo, Ghenti ülikool, Belgia.
Kokkuvõte: Kuidas suhestab vaataja end narratiivse karakteriga? Kirjandusteadus, folkloristika, narratoloogia, psühholoogia, ja meediauuringud laiemaltki on antud seoses rakendanud käsitlusi samastumisest, empatiseerimisest ja (väljamõeldud maailma) sukeldumisest.
(Loe edasi: https://www.flku.ut.ee/et/uudised/siim-sorokini-doktoritoo-breaking-bad-telesarja-pohjal)
Korraldaja: Kultuuriteaduste instituudi koordinaator Hille Roots
Toimumiskoht: Ülikooli 18-2014 (senati saal)
URL: http://dspace.ut.ee/handle/10062/59057

Konverents "Noorte hääled" ootab osalejaid

Konverents „Noorte hääled” pakub Sulle, noor teadlane, kõlapinda ja vastukaja!
Traditsioonilisest igakevadisest noorteadlaste konverentsist on oodatud osa võtma kõik kultuuri- ja sotsiaalteaduste ning nende rakenduslike erialade tudengid üle Eesti, kes uurivad pärimuslikke nähtusi ja protsesse kultuurilisest, sotsiaalsest, digitaalsest või pärandipoliitilisest aspektist. Konverents toimub 24. aprillil Eesti Kirjandusmuuseumis (Vanemuise 42, Tartu).
Oma valdkonna aktuaalseid probleeme ja suundumusi käsitlevate ettekannete pikkuseks on 20 minutit, lisaks 10 minutit küsimusteks ja aruteluks. Esineda võib ka stendiettekandega. Ootame nii traditsioonilisi akadeemilisi ettekandeid kui ka eksperimentaalsemaid või uuenduslikel digitaalsetel lahedustel põhinevaid esinemisi. Ettekanded võivad olla nii eesti kui inglise keeles.
Konverents annab võimaluse valmis uurimuste ja ka alles algusjärgus olevate teadustööde tutvustamiseks ja neile tagasiside saamiseks. Valitud ettekannete põhjal on hiljem võimalik kirjutada artikkel mõnda Eesti Rahva Muuseumi või Eesti Kirjandusmuuseumi akadeemilisse väljaandesse.
Osaleda soovijatel palume saata korraldajatele elektroonilisel teel 4. märtsiks ettekande teesid (kuni 250 sõna) ja oma andmed (nimi, töökoht või õppeasutus ja õppekava, meiliaadress, telefon). Konverentsiettekannete teesid avaldatakse trükisena.
Ootame rohket ja innukat osavõttu!
Korraldajad:
Marleen Metslaid, Eesti Rahva Muuseum, Marleen.Metslaid@erm.ee
Lona Päll, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahvaluule Arhiiv, lona.pall@kirmus.ee
KOnverentsi toetab Euroopa Regionaalarengu Fond (Eesti-uuringute Tippkeskus).

Seminar läti loitsutraditsiooni uurimisest

Kolmapäeval, 7. veebruaril 2018 kell 12.00 toimub Eesti Kirjandusmuuseumi IV korruse seminaritoas seminar.
Aigars Lielbārdis peab ettekande teemal “Läti loitsutraditsiooni uurimine: minevikust digitaalsesse ajastusse” (Research on Latvian charm tradition: from past to digital era). Tegu on sissevaatega läti loitsupärimuse uurimisse läti folkloristika algusaastatest 19. sajandi teisel poolel kuni tänapäevani.
Ettekandes tutvustatakse valdkonna peamisi uurijaid, nende teadustegevust ning kirjutisi. Koos ajaloolise vaatega näitab esineja digitaalseid lahendusi läti loitsude online-kataloogi loomisel.
Kõik on oodatud kuulama ja arutlema.
Seminari toetavad Euroopa Regionaalarengu Fond (Eesti-uuringute Tippkeskus) ja IUT 22-5.

Oodatakse ettekandeid Eesti-uuringute Tippkeskuse aastakonverentsile "On the Move: Migration and Diasporas"

29. novembrist 1. detsembrini 2018. aastal toimub Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis Eesti-uuringute Tippkeskuse aastakonverents. Seekordne põhikorraldaja on tippkeskuse migratsiooni- ja diasporaa-uuringute töörühm, mistõttu oodatakse konverentsile ettekandeid kitsamalt ja laiemalt migratsiooni ja diasporaaga seotud teemadel. Ettekannete esitamise tähtaeg on 15. juunil 2018.
Põhjalikum info konverentsi kodulehel: https://www.folklore.ee/CEES/migrationdiaspora2018/
Konverentsi toimumist toetavad Euroopa Regionaalarengu Fond (Eesti-uuringute Tippkeskus) ja IUT 22-2, Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professuur, Nordplusi projekt “From Past to Present: Migration and Integration trough Life-stories’ Network”.

Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolek

Neljapäeval, 1. veebruaril 2018, kell 16.15 toimub Eesti Kirjandusmuuseumis saalis (Vanemuise 42) Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolek.
Ingrid Rüütel tutvustab oma vastvalminud raamatut ning peab ettekande teemal "Mis on jäänud jälgedesse folkloristide välitöödel Audru, Tõstamaa, Tori ja Vändra kihelkonna alale 1960. - 1970. aastatel (raamatu „Pärnumaa laule ja lugusid“ põhjal)".
Olete oodatud kuulama!
Korraldajad: Akadeemiline Rahvaluule Selts, Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv
Info: Kärri Toomeos-Orglaan karri.toomeos-orglaan@folklore.ee, Risto Järv risto.jarv@folklore.ee

30. jaanuari teisipäevaseminar: Tagasi tulevikku: tapjaklounid ja youtuberid

30. jaanuaril kell 12.00 toimub Eesti Kirjandusmuuseumis IV korruse seminaritoas seminar "Tagasi tulevikku: tapjaklounid ja youtuberid" koolipärimuse kogumise pilootfaasi kokkuvõtteks. Koordinaator Reet Hiiemäe teatab, et kogumise pilootfaasis laekus õpilastelt u 300 vastust. Vastuste põhjal saame teha esimesi kokkuvõtteid ning järeldusi põhiaktsiooniks: millist materjali eeldasime, mis tegelikult laekus; kas on uusi märkimist väärivaid pärimusaspekte; mida tuleks küsitluskavas või kogumisviisis muuta jne.
Lisaks kaks näidet laekunud korjandusest:
"Mulle meeldib vabal ajal süüa. Vaba aega on mul palju."
"No see pole küll anekdoot, kuid pigem naljakas tõestisündinud lugu. Eestlased läksid Prantsusmaal sööma ja mõtlesid, et kui raske see prantsuse keel ikka on, et paned lihtsalt igale sõnale la ette. Tellivad siis toitu ja ütlevad, et mulle palun la lambapraad ja la seapraad. Saavad oma toidu kätte kah ja arutavad omavahel, et saab niiviisi hakkama küll. Aga ettekandja kuuleb seda pealt ja ütleb neile, et kui mina poleks la saarepoiss, siis ei saaks te la persetki."
Kõik on oodatud kuulama ja arutlema.
Seminari toetavad Euroopa Regionaalarengu Fond (Eesti-uuringute Tippkeskus) ja IUT 22-5.

Lahkunud on folklorist ja etnoloog Barbro Klein (15. III 1938–15. I 2018)

15. jaanuaril suri Stockholmi ülikooli emeriitprofessor Barbro Klein. Doktoriväitekirja folkloristika ja antropoloogia alal kaitses ta Indiana ülikoolis 1970. aastal. Hiljem on ta olnud õppejõud California, Berkeley, Pennsylvania, Philadelphia, Bergeni ja Stockholmi ülikoolides. Barbro Kleini uurimistöö peasuunad on olnud jutud ja jutustamine, muuseumiekspositsioonide temaatika ja ideoloogiad, arhiivid, mitmerahvuselised kogukonnad, distsiplinaarne ajalugu. Kogu oma tegevuse jooksul on ta aktiivselt ja tulemuslikult osalenud folkloori teooria ja metodoloogia diskussioonides. Muuhulgas on ta analüüsinud vähemärgatud teemat – Baltimaade etnoloogide ja folkloristide saatust Rootsis pärast II maailmasõda (ilmunud D. Bula ja S. Laime kogumikus „Mapping the History of Folklore Studies“ 2017), kusjuures uurimus ei piirdu ühe või teise uurija panuse esitlemises, vaid toob välja ka eksiili sunnitud teadlase valikute ja olukorra varjukülgi.
Vt Barbro Kleini kui folkloristi tegevusest ja põhimõtetest tema intervjuud Ülo Valgule Rahvajuttude uurimise seltsi uudiskirjas ISFNR Newsletter nr 4, 2009, lk 9–10 (http://www.isfnr.org/files/isfnr_newsletter_2009.pdf).

Valid XHTML 1.0! Valid CSS! Powered by FreeBSD PostgreSQL Powered Eesti Kultuurkapital

Copyright © 2004-2005 EKM FO