Eesti Rahvaluule

Avaleht | Kontakt | KKK | Otsing | Folklore.ee-st | WebMail | English | Deutsch

Tere tulemast!

Te külastate Eesti folkloristide serverit Haldjas.

Sellest serverist leiate mitmekülgset informatsiooni suulise pärimuse, folkloori ja rahvausundi, Eesti folkloristikaga tegelevate institutsioonide, folkloristide ja nende uurimisprojektide kohta. Samuti saate siit informatsiooni mõnede teiste uurali keelkonna rahvaste pärimuse kohta ja lugeda meie 1996. aastast ilmuvaid ajakirju Mäetagused ja Folklore: An electronic Journal of Folklore.

Suurem osa serveri e-väljaannetest ja andmestikust on eesti keeles. Inglise, saksa ja muudes keeltes on selles serveris esialgu märksa vähem lugeda, kuid selle hulk kasvab kindlasti aja jooksul.

Haldjas on loodud 1995. aastal Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühma poolt. Praegu haldab serverit Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.

Meie uudised!

Magistriõppekava "Folkloristika ja pärandirakendused" lõputööde kaitsmised 27. mail 2019 Tartu Ülikoolis

27. mail toimuvad Tartu Ülikoolis (Ülikooli 16-212) magistriõppekava "Folkloristika ja pärandirakendused" lõputööde kaitsmised.
10:15-11:15 Yuliya Len "Jewish community of Berdychiv and the early Soviet policies" (MA thesis), supervisor Elo-Hanna Seljamaa, reviewer Ergo-Hart Västrik
11:15-12:15 Kateřina Fuksová "Memory of Stalinist deportations in Moldova: an analysis of Chisinau memoryscape" (MA thesis), supervisor Ene Kõresaar, reviewer Christiana Holsapple
12:15-12:30 break
12:30-13:30 Michele Tita "Tarantism: from an Ancient Syndrome to a New Form of Heritage in Southern Italy" (MA thesis), supervisors Ülo Valk, Elo-Hanna Seljamaa, reviewer Dario Tamburrano
13:30-14:30 Denise McKeown "Folklore and the vernacular of companion dog cloning" (MA project), supervisor Maarja Kaaristo, reviewer Kristel Kivari

Dr Mrinal Medhi (Gauhati Ülikool, India) loengud 14. ja 15. mail 2019 Tartu Ülikoolis

Dr Mrinal Medhi (Gauhati Ülikool, India) peab kaks loengut eesti ja võrdleva rahvaluule osakonnas.
14. mail kell 16.15 peab loengu teemal “History of Folklore Study in North East India” (Ülikooli 16-214).
North East India is bounded by China, Myanmar, Nepal and Bangladesh. This region comprises of seven states, with Assam the largest in area and population. With other parts of India, this region also became free from the British rule in 1947. The first university in this region, the Gauhati University in Assam was established in 1948 and since then, it is playing a very important role in the study and teaching of different academic disciplines including folklore. In fact, this university was the first to start the teaching and study of Folklore in the entire region. This lecture will discern the history of Folklore Study in in North East India.

15. mail kell 16.15 toimub teine loeng “Narrative Structure of Assamese Folktales” (Ülikooli 16-212)
Assamese is a major Indian language spoken in the north eastern part of India. This language has been derived from the classical Sanskrit language interspersed with many words and expressions from various Mongoloid groups living together. Assamese language is quite rich in oral literature, particularly, in folk narratives. Folktales and ballads have been the subjects of major analytical studies, including motifs, types and morphologies. This lecture will attempt to throw light into the narrative structure of Assamese Folktales.
Kõik on oodatud kuulama!

Oodatakse kandidaate Eesti folkloristika aastapreemiale

Eesti folkloristika aastapreemia määratakse silmapaistva tulemuse eest folkloori teaduslikul uurimisel ja/või uurimistulemuste populariseerimisel.
Kandidaatide ülesseadmiseks tuleb esitada ARSi juhatusele kirjalik avaldus koos põhjendusega, kus tutvustatakse kandidaadi teadustegevust 2018. aastal.
Auhinna määramisel peetakse silmas kandidaadi publikatsioonide kõrget taset; teema ja tulemuste tähtsust ja uudsust (nt unarusse jäänud või varem uurimata valdkonna või piirkonna käsitlemist, uute meetodite kasutamist); olulisust eesti rahvuskultuurile ja folkloristikale.
Kandidaatidena eelistatakse eesti kultuuriruumiga seotud üksikisikuid. Kandidaate võivad esitada institutsioonid, uurimisrühmad ja üksikisikud.
Ettepanekuid 2019. aasta eesti folkloristika aastapreemia määramiseks ootame 17. maiks meiliaadressile karri.toomeos-orglaan@folklore.ee
Preemia antakse üle 30. mail toimuval ARSi koosolekul.
Eesti folkloristika aastapreemia väljaandmist toetab Eesti Kultuurkapital.

Ilmus Mäetaguste 73. number

Trükist on ilmunud ajakirja Mäetagused 73. number. Vabanumbrisse on koondatud artikleid mitmest vallast: ajaloost ja tänapäevast, kombestikust ja filosoofiast. Jaan Lahe ja Vladimir Sazonov analüüsivad artiklis „Mitra esmamainimine Hetiidi kuninga Šuppiluliuma I ja Mitanni kuninga Šattiwaza lepingus?“ 1907. aastal hetiidi kuninglikust arhiivist Hattuša linnas avastatud lepingut, mille kohta on seni arvatud, et seal on esmakordselt mainitud jumal Mitra nime. Artikli autorid sellega ei nõustu ning tõestavad nime mitmuslikule esinemiskujule tuginedes, et tõenäoliselt on tegu teatud jumalaterühma üldnimega.
Enn Ernits on võtnud tõlkida Aleksander Nevski pühakuloo, lisanud sellele kommentaarid ja artikli „Aleksander Nevski pühakulugu“. Kirjutises antakse sissevaade keskaegse Novgorodi ja Vladimiri suurvürsti Aleksander Nevski pühakulukku, sisuks ta elulugu ja sündmused Novgorodi vürstiriigi piirialadel. Osa teadlasi väidab, et pühakuloos kirjeldatud Neeva lahing (1240) ja Jäälahing (1242) on Venemaa ajaloos otsustava tähtsusega, teiste arvates on need vaid kohalikud kokkupõrked. Artikli autor nõustub viimase seisukohaga ja nendib, et Aleksander Nevski pühakulugu on Venemaa poliitilises ja kirikuajaloos väga oluline usuteos, mille eesmärgiks oli sangari tegude ületähtsustamisega luua ideaalvalitseja kuju ja see kanoniseerida ning nõnda tugevdada vene riiklust ja venelaste rahvuslikku identiteeti.
Jelena Nõmm ja Olga Burdakova on võtnud luubi alla pulmasõitude ajaloo Narvas („Pulmapäeva külastuspaigad Narvas: pulmasõidu kujunemise ajaloost“). Aivar Jürgenson käsitleb artiklis „Millest kõnelevad ja millest vaikivad triibud Abhaasia lipul?“ religioosset situatsiooni Abhaasias, samuti religioosset kuvandiloomet – abhaasi autorite pingutusi vabaneda grusiinide loodud abhaasi islamikuvandist kristliku kuvandi juurutamise abil. Ajaloolisi arenguid jälgides analüüsitakse artiklis mõistete sünkretism ja sekulaarsus kasutusvõimalusi abhaaside religioosse maailmapildi käsitlemisel.
Heideggeri filosoofiat tõlgendab Ave Mets artiklis „Mägi on naine, mäendus on mees: etümoloogiline-feministlik vaade Entbergen’ile essees „Küsimus tehnika järele““. Siim Sorokin käsitleb artiklis „Paradoksaalsed igapäevakujut(l)used? Narratiivsed persoonid, pärisustamine ja „Halvale teele““ suhestumist narratiivsete tegelaskujudega.
Ajakiri annab ülevaate toimunud konverentsidest ja ilmunud erialakirjandusest ja kaitstud väitekirjadest. Artiklitele on lisatud ingliskeelsed kokkuvõtted.
Eelretsenseeritav teadusajakiri Mäetagused ilmub järjepidevalt aastast 1996 ja on veebis loetav aadressil http://www.folklore.ee/tagused/nr73.

UNESCO õppetooli avaüritus 2. mail 2019 Tartu Ülikoolis

7. märtsil sõlmisid UNESCO peadirektor Audrey Azoulay ja Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser koostöökokkuleppe, mis loob ametliku koostööraamistiku UNESCO ja alates 2018. aastast kultuuriteaduste instituudi koosseisus tegutsenud vaimse kultuuripärandi rakenduslike uuringute UNESCO õppetooli vahel. Õppetooli juhatab kultuuriteaduste professor ja UNESCO Eesti rahvusliku komisjoni nõukogu esimees Kristin Kuutma.
TÜ ja UNESCO koostöökokkulepe järgib kultuuriteaduste instituudi arengueesmärki õppe- ja teadustegevuse rahvusvahelistumise suunal, realiseerides ühtlasi laiemalt TÜ strateegilist arengukava riigisisese ja -välise koostöö osas. UNESCO õppetooli keskseks ülesandeks on võrgustumise edendamine. Seda eesmärki täidab ka tulevane loengupäev.
Päevakava (Ülikooli 16-212)
11.00-11.15 Avasõnad
11.15-12.15 Katherine Borland (Ohio State University, USA) “That is Maine”: Local Character Stories and the Narrative Negotiation of Difference"
12.15-13.15 Anita Vaivade (Latvian Academy of Culture, Läti) "Legal Encounters on Intangible Cultural Heritage"
13.45-15.00 Magistrantide projektide tutvustused, arutelu ja lõpusõnad
Teesid ja rohkem infot ettekandjate kohta leiab siit: https://www.flku.ut.ee/et/uudised/kulalisloengud-kohalike-pihta-kaivatest-anekdootidest-seadusandlusest-vaimse-kultuuriparandi
Korraldajad:
professor Kristin Kuutma, kristin.kuutma@ut.ee
vanemteadur Elo-Hanna Seljamaa, elo-hanna.seljamaa@ut.ee
Ürituse toimumist toetavad ERASMUS+ õppejõuvahetus ja Eesti Teadusagentuuri rahastatavad projektid "Kultuuripärand kui ühiskondlik-kultuuriline ressurss ja probleemne valdkond” (IUT34-32) ning "Folkloristlik vaade kuulumisele ja mitte-kuulumisele Eestis” (PSG48).

24. aprillil toimub Tartu Ülikoolis seminar konspiratsiooniteooriatest

Kolmapäeval, 24. aprillil kl 10 toimub Tartu Ülikoolis (Jakobi 2-114) seminar "Conspiracy Theories in Eastern Europe and Beyond" (Konspiratsiooniteooriad Ida-Euroopas ja kaugemal".
Kava
10:00 Avasõnad
10:15 Corneliu Pintilescu (The Romanian Academy, Cluj Napoca), Attila Kustán Magyari (Babeş-Bolyai University Cluj-Napoca)
Soros conspiracy theories and the rise of populism in post-socialist Romania and Hungary
10:45 Mari-Liis Madisson, Andreas Ventsel (University of Tartu)
Attention-grabbing function of conspiracy theories
11:15 Anastasiya Astapova (University of Tartu)
In Pursuit of nationhood vis-à-vis Russia: the search for lost manuscripts in post-Soviet countries
11:45–12:30 Kohvipaus
12:30 Alexander Panchenko (European University in Saint-Petersburg, Russian Academy of Sciences)
“Conspirituality” in Russia: how and why late Soviet and post-Soviet New Age culture was related to conspiratorial thinking
13:00 Onoriu Colacel (University of Suceava)
Politics on Moldovan TV: conspiracy theories and disinformation
13:30 Toni Saarinen (University of Helsinki)
How New World Order narratives explain our world
14:00–14:15 Arutelu ja lõpetamine
Konverents toimub tänu Euroopa Regionaalarengu Fondi toele (Tartu Ülikooli ASTRA projekt PER ASPERA).
Info: Anastasiya Astapova, anastasiya.astapova@ut.ee.

Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolek 25. aprillil Eesti Kirjandusmuuseumis

Neljapäeval, 25. aprillil 2019 kell 16.15 algab Eesti Kirjandusmuuseumi saalis ARSi kõnekoosolek, millele järgneb üldkoosolek.
PÄEVAKAVA
16.15 Pihla Maria Siim: Jututamise meetodist laste rändelugude uurimisel.
17.00 Ülo Valk: Khoibu rahva eepos Tlou Rachaanad: kas testament või rahva sünnitunnistus? (raamatu esitlus)
17.20 Enn Ernits tutvustab väljaannet Rock Carvings of Lake Onega 2: The Besov Nos Region: Karetski and Peri Localities.
17.30 ARSi üldkoosolek – juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmete valimine.
Korraldavad Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakond ja Akadeemiline Rahvaluule Selts.
Info: Kärri Toomeos-Orglaan, karri.toomeos-orglaan@folklore.ee, +372 5557 1447; Liilia Laaneman, liilia.laaneman@ut.ee, +372 737 53 04
ETTEKANNETE TUTVUSTUSED
Pihla Maria Siim räägib oma ettekandes jututamise meetodist (storycrafting) laste rändelugude uurimisel ja selle kasutamisel saadud kogemustest. Jututamise meetodit on Pihla Siim ja Keiu Telve kasutanud Eestist Soome kolinud perede laste uurimisel. 2018. aastal kohtusid nad Soome lasteaedades ja koolides 7-14 aastaste lastega ning jututasid ja joonistasid nendega kolimise teemadel.
Ülo Valk esitleb 2018. aasta lõpus Tartu Ülikooli kirjastuselt ilmunud khoibukeelset eepost Tlou Rachaanad (’õpetussõnad’), mille on inglise keelde tõlkinud, toimetanud ja kommenteerinud TÜ folkloristika ja pärandirakenduste magistriõppe esimene lõpetaja Tolheishel Khaling. Ettekandes tuleb juttu khoibudest kui Kirde-India põlisrahvast, nende eepose sisust ja saamisloost. Ühtlasi selgitab ettekanne khoibu folklooripärandi poliitilise rakendamise riske ja loodetavaid tulemusi sisepoliitiliselt konfliktses Manipuri osariigis.
Enn Ernits tutvustab Eesti Muinastaideseltsi poolt välja antud kataloogi Rock Carvings of Lake Onega 2: The Besov Nos Region: Karetski and Peri Localities.
Kolmeköitelisena kavandatud kataloogis avaldatakse kõik (üle 1500) Karjalast Äänisjärve idakalda kaljudelt avastatud linnu-, põdra-, kuu-, vene-, inimese- ja muulaadsed kujutised, mis pärinevad nooremast kiviajast. Aines on kogutud Eesti Muinastaideseltsi arvukate ekspeditsioonide käigus. Teos peaks huvi pakkuma muistsete kultuuride, usundite ja kunsti ajaloo uurijatele. Kataloogi teises köites kirjeldatakse Äänisjärve kaljutaideregiooni keskosa petroglüüfe. Teose autorid on Eesti Muinastaideseltsi esimees, toiduteaduse doktor Väino Poikalainen ning loomaanatoom ja keeleteadlane, veterinaarmeditsiini teadusdoktor Enn Ernits.

Eesti-uuringute Tippkeskuse usundi- ja müüdiuuringute töörühma seminar

Kolmapäeval, 17. aprillil kell 11 toimub Eesti Kirjandusmuuseumi IV korruse seminariruumis ingliskeelne seminar.
Ekaterina Anastasova annab oma ettekandes "Usundi, maagia ja esoteerika vahel: Püha Cyprianus ja tema riitus" ülevaate Püha Cyprianuse palve (Kipriyanova molitva) päritolust ning ajaloost Bulgaarias ning arutleb selle tähenduse üle kaasaegses linnakultuuris. Tegu on kirikliku riitusega, milles liturgia põimub maagia elementidega. Võrdlevaid näiteid on tuua ka teistelt slaavi ja Balkanimaade rahvastelt. Püha Cyprianuse palvel on laiem katoliiklik, samuti esoteeriline praktiseerimise kontekst.
Seminar toimub Haridus- ja Teadusministeeriumi (IUT 22-5) ning Euroopa Regionaalarengu Fondi (Eesti-uuringute Tippkeskus) toel
Tulge kuulama ja arutlema!

Eluloopäev keskendub Tartuga seotud mälestustele

17. aprillil kell 14.00 toimub Eesti Kirjandusmuuseumis (Vanemuise 42, Tartu) eluloopäev, mis keskendub Tartuga seotud mälestuste kogumisele ja esitlemisele erinevates mäluasutustes.
Oma sellealast tegevust tutvustavad Tartu Linnaraamatukogu, Tartu Ülikooli muuseumi ja suulise ajaloo portaali „Kogu Me Lugu“ esindajad. Sõna saab 2018. aasta Tartu linnakirjanik Mika Keränen, kes on öelnud, et just ülikoolilinn Tartu on tema Oxford, Cambridge ja Sigatüügas.
Eluloovõistluse „Minu elu ja armastus“ lugude põhjal kavandatava filmi esimesi katkendeid näitab režissöör Jürgen Volmer.
Uut hoogu antakse elulugude kogumisvõistlusele "Mälestused Tartust“, kuhu saab mälestusi saata 2019. aasta lõpuni, neid oodatakse e-posti aadressile elulood@kirmus.ee või postiaadressile Tartu, Vanemuise 42, märksõna „Mälestused Tartust“.
Kava
14.00 Avamine – Piret Voolaid (Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti-uuringute Tippkeskus)
14.05 Kuidas meie tartlastele elulugusid loome. Andmebaas „Tartu ilukirjanduses“ – Katrin Raid (Tartu Linnaraamatukogu)
14.20 Jäljed. Lood minu ülikoolist – Terje Lõbu (Tartu Ülikooli muuseum)
14.40 Elulugude võistlus „Mälestused Tartust“, katkendid elulugudest – Ühendus Eesti Elulood
14.50 Kogu Me Tartu Lugu – Elmar Gams (Eesti Mälu Instituut, portaal „Kogu Me Lugu“)
15.10 Elulooline filmiprojekt „Kohtumised“ – režissöör Jürgen Volmer
15.25 Minu mälestused Tartust – kirjanik Mika Keränen
Ürituse toimumist on toetanud Tartu Kultuurkapital, Haridus- ja Teadusministeerium (IUT 22-2, IUT22-4) ning Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus).
Lähem info:
Astrid Tuisk, astrid.tuisk@folklore.ee, tel 52 12457
Ülle Kaart, ulle.kaart@kirmus.ee, tel 56 904 905

Seminar folkloori lühivormidest

Teisipäeval, 9. aprillil kell 12.00 toimub Eesti Kirjandusmuuseumi IV korruse seminariruumis ingliskeelne seminar folkloori lühivormidest.
Sõna saab Eesti Kirjandusmuuseumi teadur Saša Babič, kelle ettekanne on teemal "Traditsioonist ja innovatsioonist ehk kuidas väikse kühvliga terve põld üles kaevata' / Tradition and Innovation … or how to take a big bite with a small spoon".
Keel on kultuuri kandja ja varamu; selle abil on võimalik väljendada kõike, mis meeles mõlgub, kasutades kas otseseid väljendeid või metafoore. Mitmesugused väljendid on moodustatud rohkem või vähem fikseeritud vormis ning levinud põlvest põlve – kas samas tähenduses või aja jooksul muutununa. Niisugused folkloori lühivormid on Saša Babič järeldoktoriprojekti “Tradition and Innovation: Short forms of folklore and contemporary cultural Dialogues” teemaks. Seminaril tutvustab ta projekti seniseid tulemusi.
Kõik on oodatud kuulama ja arutlema!
Seminar toimub Haridus- ja Teadusministeeriumi (IUT 22-5) ning Euroopa Regionaalarengu Fondi (Eesti-uuringute Tippkeskus) toel.

Valid XHTML 1.0! Valid CSS! Powered by FreeBSD PostgreSQL Powered Eesti Kultuurkapital

Copyright © 2004-2005 EKM FO