Eesti Rahvaluule

Avaleht | Kontakt | KKK | Otsing | Folklore.ee-st | WebMail | English | Deutsch

Tere tulemast!

Te külastate Eesti folkloristide serverit Haldjas.

Sellest serverist leiate mitmekülgset informatsiooni suulise pärimuse, folkloori ja rahvausundi, Eesti folkloristikaga tegelevate institutsioonide, folkloristide ja nende uurimisprojektide kohta. Samuti saate siit informatsiooni mõnede teiste uurali keelkonna rahvaste pärimuse kohta ja lugeda meie 1996. aastast ilmuvaid ajakirju Mäetagused ja Folklore: An electronic Journal of Folklore.

Suurem osa serveri e-väljaannetest ja andmestikust on eesti keeles. Inglise, saksa ja muudes keeltes on selles serveris esialgu märksa vähem lugeda, kuid selle hulk kasvab kindlasti aja jooksul.

Haldjas on loodud 1995. aastal Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühma poolt. Praegu haldab serverit Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.

Meie uudised!

Mihály Hoppáli külalisloeng 29. novembril Tartu Ülikoolis

29. novembril kell 14:15 toimub Tartu Ülikoolis (Jakobi 2-336) Mihály Hoppáli KTKDK külalisloeng "Influence of the Tartu-Moscow semiotic school on Hungarian ethnosemiotics".
Kokkuvõte inglise keeles:
SEMIOTIC RESEARCH IN HUNGARY (2017 TARTU)
In Hungary research into semiotics began in the late 1960's. This departure and later increasing significance had a great deal to do with the fact that both linguists and literary scholars became acquainted with the achievements and publications of the Moscow-Tartu school of semiotics. Thus, e.g., the essays of Yury Lotman were published in Hungarian translation. Mihály Hoppál received grant in late 1969 to carry out research in Moscow and, under the guidance of V. V. Ivanov and V. N. Toporov familiarised himself with the work on semiotics published in Tartu. Next, upon returning to Budapest, in 1970-71 he and Vilmos Voigt jointly launched regular education in semiotics at Budapest University. As a result of a few years' effort they developed a methodology they came to call ethno-semiotics which aimed to provide semiotic analysis of cultural phenomena.
1973 saw the publication of a whole volume of selected essays by Yury Lotman, with a concluding chapter by Mihály Hoppál. Another selection was published a decade later, which again presented the achievements of the Russian semiotic school in Hungarian: papers by V. V. Ivanov on linguistics and mythology were edited and annotated by Mihály Hoppál (1984). Besides these volumes a number of other major papers were translated and published in the journal of the Mass Communication Research Centre of the Hungarian Radio, Jel-Kép.
Summing up, it is fair to state that semiotic research in Hungary would not even have begun if it had not been for publications in Russia and Estonia and progressed along their lines even later – in other words, the achievements of the papers published there had a formative influence on the work of Hungarian researchers.
Üritust korraldab Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikool, finantseerib Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond (Tartu Ülikooli ASTRA projekt PER ASPERA).

Akadeemilise Rahvaluule Seltsi 15. sügiskonverents „Välitööd väärtuste skaalal“

Neljapäeval, 30. novembril 2017 toimub Eesti Kirjandusmuuseumis Akadeemilise Rahvaluule Seltsi 15. sügiskonverents „Välitööd väärtuste skaalal“.
Kava
10.15 Avamine
10.30–11.00 Mall Hiiemäe „Ood osalusvaatlusele“
11.00–11.30 Anu Korb „Siberi välitööpäevikud arhiivis ja valikutest nende publitseerimisel“
11.30–12.00 Madis Arukask, Eva Saar, Käbi Suvi „Välitööd Venemaa keelesugulaste juures: muutuvad olud, püsivad väärtused?“
kohvipaus
12.15–12.45 Marika Alver, Liina Lepik „Terroristid või ususekt: Eesti Kunstiakadeemia ekspeditsioon 1949. aastal küüditatute jälgedes Siberisse“
12.45–13.15 Hanna-Maria Mets, Marija Toomjõe, Rauno Juntson, Karl-Johannes Kõiv „Välitööpraktika Mõnistesse ja Setumaale“
lõunapaus
14.15–14.45 Mare Kalda „Meemimered ja viraliväljad. Internetimeemid rahvaluulekoguja töölaual(e)“
14.45–15.15 Anastasiya Fiadotova „Etic and Emic Approach to Values in Humour Research Fieldwork“
15.15–15.45 Alena Leshkevich „Researching Calendar Holidays in Modern Belarus: Traditional Festivals, Performative Practices and Intangible Cultural Heritage“

Ajakirja Folklore nr 69 on vandenõuteooriatele ja kuulujuttudele pühendatud erinumber

Kirjutatud ja räägitud teksti mõjuvõim inimeste mõtlemise ja arvamuste üle on tänapäeva sotsiaalses ja poliitilises elus määravam kui interneti-eelsel ajastul. Sellepärast tähendab tänapäevane valeuudiste, kuulujuttude, linnamuistendite ja vandenõuteooriate, ja eelpoolnimetatute esitusega seotud huumori uurimine üha rohkem meedia uurimist selle originaalses toimimises. Temaatilise erinumbri kuus eesti, vene, valgevene, prantsuse ja slovaki teadlase uurimust on sellest tulenevalt nii või teisiti seotud ka ajakirjanduse ja sotsiaalmeedia uurimisega. Väljendades erinevaid poliitilisi ja kultuurilisi väärtusi, illusioone, eelarvamusi, hirme ja lootusi nii personaalsel kui kogukonna tasandil, võib kuulujuttudest, linnalegendidest ja vandenõuteooriatest saada poliitiline relv, mida poliitilised režiimid osavalt ära kasutavad nagu näiteks Amandine Regamey artiklis naissnaiperite legendis Venemaaga seotud sõjalistes konfliktides esile toob. Anastasiya Astapova analüüsib Valgevene presidendivalimistega seotud kuuldusi ja nalju selles ühiskonnas valitsevate pingete võtmes. Liisi Laineste ja Eda Kalmre president Putini kultust ja tema väidetava kadumisega seotud sotsiaalmeedia kajastusi. Erinevaid konspiratsiooniteooriaid Slovakkias ja tänasel Venemaal käsitlevad Zuzana Panczova ja Alexander Panchenko. Eesti meedias Snowdeni skandaaliga seotud ohu ja hirmu konstrueerimisest kirjutab Mari-Liis Madisson. Erinumbri on külalistoimetajana koostanud Eda Kalmre, kes on kirjutanud ka teemanumbri sissejuhatava artikli.
Number on avatud veebilehel http://folklore.ee/folklore/vol69/.
Erinumber ilmumist toetas Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus TK 145), Eesti Teadusagentuuri uurimisprojekt IUT 22-5.

Eesti Rahvaluule Arhiiv tuleb novembri teisel poolel külla Tartumaal, Järvamaal ning Raplamaal

2017. aasta septembris sai Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv (ERA) 90-aastaseks. Arhiivi kogusid on aidanud selle aja jooksul täiendada tänuväärne hulk kaastöölisi, nii vanema kui kaasaegse folkloori osas.
Rahvaluulearhiivi käsikirjakogu maht ületas eelmisel aastal 1,5 miljoni lehekülje piiri, arhiivis leidub rohkelt rahvaluuleainesega seotud fotosid, heli- ja videosalvestusi. Järjest täieneb kirjandusmuuseumi üldandmebaas https://kivike.kirmus.ee, muuhulgas on sealt leitavad kõik Jakob Hurda rahvaluuleköited, koostatud on mitmeid temaatilisi, veebis vabalt kättesaadavaid andmebaase.
Tänutäheks pikaajalise koostöö eest tuleb Tartus tegutsev arhiiv lähemale oma kaastöölistele üle Eesti loengusarjaga „ERA tuleb külla“. Avalike loengute eesmärk on tutvustada rahvaluulearhiivis leiduvat ainest ning kutsuda uutele kaastöödele, ettekannetega astuvad üles ERA teadurid ja arhivaarid. Loengud toimuvad juunist detsembrini üle Eesti koostöös kohalike kogukondade ja asutustega.
Novembri teisel poolel tuleb ERA külla Tartumaal endises Kodavere kihelkonnas 17. novembril, Järvamaal Paides 24. novembril ning Raplamaal Raplas 29. novembril.

Kodavere kihelkond on rahvaluule jäädvustamise ajaloos silmapaistev piirkond: sealt pärinevad ühed vanimad (1825) avaldatud regilaulud, sinna saatis Jakob Hurt ühed oma esimestest stipendiaatidest (1887), seal on 20. sajandil toimunud mitmed „tiheda kogumise“ välitööd. Kogutu põhjal on uuritud Kodavere säravaimat jutuliiki – pajatust. 2014. aastal ilmus ammendav Kodavere regilaulude kogumik „Vana Kannel XI“, neli aastat on arendatud Kodavere veebiväravat.
Seminar on pühendatud ERA ja Kodavere kihelkonna koostöö mitmekesistele tahkudele. Lisaks ERA ajaloole ja rahvaluulekogudele internetis tulevad jutuks ka erinevad pärimuse teemad. Eesti kogenuim loodusfolkloori uurija, Kodavereski omainimene Mall Hiiemäe räägib lindudest rahvajuttudes, Astrid Tuisk aga lapsepõlve ja pärimuse suhetest.
Juhan Liivi muuseumis, Rupsi külas esinevad 17. novembril kell 15
Ave Goršič „Killukesi ERA ajaloost“
Liina Saarlo „Rahvaluulekogud kogukonnale: Kodavere veebivärav“
Mall Hiiemäe „Lõevuke, piäske ja teised linnud Kodavere rahvapärimuses“
Astrid Tuisk „Lapsepõlv, mängud ja mängimine“
Seminar toimub koostöös Juhan Liivi Muuseumiga.

Koostöö ERA folkloristide ja Järvamaa inimeste vahel on olnud pikk ja rõõmustavalt viljakas. Mitmete kogumisretkede tulemusena on arhiivi jõudnud aukartust äratav hulk eri liiki pärimustekste. 2004. aastal ilmus Järvamaa kohapärimuse kogumik „Arad veed ja salateed“; 2012. aastal ilmus ammendav Paide ja Anna regilaulude kogumik „Vana Kannel X“, valmimas on uus, Peetri regilaulude köide. 2016. aastal loodi Kesk-Eesti pillilugude veebivärav. Seminaril tuleb kõne alla ERA ajalugu ja tänapäev ning rahvaluulekogud internetis. Eraldi pööratakse tähelepanu kohapärimusele ja regilauludele.
Paide raekoja saalis esinevad 24. novembril kell 16
Risto Järv „Eestimaa südamest ja rahvaluulearhiivist“
Mari-Ann Remmel „Meenutusi Järvamaa kohapärimuse teekonnast arhiiviandmebaasi ja raamatusse“
Liina Saarlo „Rahvaluulekogud kogukonnale: Kesk-Eesti pillilugude ja Peetri regilaulude veebiväravad“
Janika Oras „Kohtumised laulumaailmades“
Seminar toimub koostöös SA Ajakeskus Wittenstein/Järvamaa Muuseumiga.

Raplamaa seminaril räägitakse Vigala kihelkonnas Oese külas 160 aastat tagasi sündinud Matthias Johann Eisenist, tema Raplamaa kaastöölistest ning Eiseni mahuka käsikirjalise rahvaluulekogu (90100 lk) käekäigust tänapäeval. Hilissügisele kohaselt tuleb seminaril juttu hingedeajast, väravad avatakse Eesti Rahvaluule Arhiivi ajalukku ja virtuaalkaasaega. Seminaril tuleb juttu ka kohapärimusest ja selle talletamisest ERAs. 1998. aastal loodud ERA kohapärimuse töörühm tegeleb Eesti kohapärimuse digiteerimise, uurimise ja publitseerimisega ning pärimuspaikade kaardistamisega. Ajaloolise Harjumaa Rapla, Juuru ja Hageri kihelkond on üks ERA kohapärimuse töörühma paremini käsitletud uurimispiirkondi.
Raplas kultuuriklubis Baas esinevad 29. novembril kell 16
Kadri Tamm „Matthias Johann Eisen ja tema rahvaluulekogu“
Ave Goršič „Killukesi ERA ajaloost“
Mari Sarv „ERA virtuaalsed sisse- ja väljapääsud“
Jüri Metssalu „Meeleolukaid momente ERA kohapärimuse töörühma välitöödelt“
Mall Hiiemäe „Hingedeaeg meie looduses ja rahvapärimuses“
Seminar toimub koostöös MTÜga Eesti Kohapärimuse Keskus, mille on ERA kohapärimuse töörühma liikmed loonud keskkonnapärandi laiema tutvustamise ja kogukonnakoostöö eesmärgil.

Lähem info:
Tartumaa ja Järvamaa seminar – Liina Saarlo (52 11 663),
Raplamaa seminar – Jüri Metssalu (53 405 189).
Loengusarja koduleht http://www.folklore.ee/era/loengudERA90

21. novembri teisipäevaseminar valgevene vastlatest

Teisipäeval, 21. novembril kell 12.00 toimub Kirjandusmuuseumi IV korruse seminaritoas järjekordne valgevene rahvakultuuri tutvustav seminar.
Alena Leshkevich peab ettekande teemal "Valgevene vastlanädal tänapäeval ja selle lokaalsed erijooned".
Vastlad, mille tähistamises ilmneb mitmekesiseid lokaalseid variante, paigutuvad valgevene rahvakalendris talvise ja kevadise kalendritsükli vahele. Maa põhjaosa rituaalides on tähtis kiikumine, Lääne-Valgevenes naiste müsteeriumid jne. Üldisemalt levinud on vastlaperioodil pliinide, samuti piimatoodete valmistamine ja söömine, samuti liikumine ja liulaskmine, külaskäimine ning laulmine. Sanditamine on erandlik, kuuludes pigem valgevene jõulukombestikku. Tänapäevases vastlate tähistamises esineb arhailisi motiive hoolimata sellest, et kombeid on mõjutanud 1950.-1960. aastate vene linnakultuur. Maagiline tähendus on enamasti taandunud, kuid püsib tähistamisele omane mängulisus, pühademeeleolu, energia ning aktiivsus.
Kõik on oodatud kuulama ja arutlema.
Teadusvahetuse koostööprojekti rahastab Välisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest. Toetavad Euroopa Regionaalarengu Fond (Eesti-uuringute Tippkeskus TK 145) ja Eesti Teadusagentuuri IUT 22-5.

Prof Simon Bronneri loeng Tartu Ülikoolis

Teisipäeval, 14. novembril kell 12.15 peab professor Simon Bronner (The Pennsylvania State University, USA) ingliskeelse loengu “Folkloor kui praktika". Loeng toimub von Bocki majas (Ülikooli 16–109).
Vt: https://harrisburg.psu.edu/faculty-and-staff/simon-bronner-phd

Folkloristide 13. talvekonverents „Kas sugu loeb?“

8.-9. märtsil 2018 väljaspool Tartut (koht täpsustub)
Esimene ringkiri
Eesti ühiskond on muutunud viimasel ajal sootundlikumaks: sugudevahelise ebavõrdsuse ning paarisuhete ja seksuaalsuse teemad on jõudnud senisest hulga jõulisemalt peavoolumeediasse ning sedakaudu ka eravestlustesse.
Paraku on sooteemalistes avalikes aruteludes üldjuhul puudunud ajaloolis-kultuuriline mõõde. Ühelt poolt on see seletatav üleilmastumisega, mille kontekstis sootemaatika Eestisse saabus. Teiselt poolt aga on tegemist arvamusliidrite ja ajakirjanike teadmatusega, mis tuleneb asjakohaste käsitluste nappusest, mille on omakorda põhjustanud ajaloolaste ja folkloristide suhteliselt vähene huvi sootemaatika vastu.
Nii ongi saanud võimalikuks vildakate ettekujutuste levik avalikus mõtteruumis, nagu näiteks arusaam, nagu oleks eelajaloolisest ajast tänaseni eestlaste ühiskond kõigi sajandite vältel olnud samavõrd patriarhaalne.
Folkloristide ja ajaloolaste käsutuses on materjale, mis lubavad näha minevikku nüansseeritumalt. Millise sootemaatika alaliigi avamiseks sobib milline osa rahvaluulest? Kuidas kajastavad eri rahvaluuležanrid ja alažanrid, samuti kohtuprotokollid ning muud ajaloolised dokumendid naise ja mehe rolli ning omavahelisi suhteid ja perekonnaajalugu? Kuidas kajastuvad rahvaluules ja rahvakommete kirjeldustes muutused, mis sugudevahelistes suhetes aegade jooksul aset on leidnud? Mil moel seostuvad rahvaluules seksuaalsuse ja võimu teema? Kuidas kajastatakse folklooris seksuaalteemasid? Kas ja mil moel väljendub heteroseksuaalsus kui norm? Millistes žanrides ja kirjalikes allikates ning mil viisil avaldub romantilise armastuse idee?
Teiseks on folkloristidel välitööde näol vahend, mis võimaldab sügavamalt mõista tänapäeva ja lähimineviku kultuuri. Milliseid soostereotüüpe vahendavad ja levitavad internetimeemid ja muud sotsiaalmeedia postitused ning millised kultuurilised eripärad neis ilmnevad? Milliseid soostereotüüpe edastatakse avalikel ja poolavalikel üritustel ja haridusasutuste kaudu? Missuguseid arvamusavaldusi soosuhete teemal postitatakse meediakommentaaridesse ja netifoorumitesse? Millistena nähakse tänapäeval nõukogudeaegseid naise ja mehe positsioone, rolle, seoseid ning suhteid? Mismoodi hinnatakse muutusi naiseks- ja meheksolemise kogemustes viimase poolsajandi jooksul? Millised tänapäeva folkloori žanrid ja alažanrid võimaldavad sootundlikke tõlgendusi?
Folkloristika ja sootemaatika seostuvad aga ka isikute kaudu, kes on välitöid teinud ja teevad, kes on folkloorikogusid loonud ja publitseerinud ning folkloori mõtestanud ja analüüsinud. Kas ja kui jah, siis millised soolised erinevused ilmnevad välitööde tegemisel, allikmaterjalide avaldamisel ja analüüsil? Kas ja kuivõrd on folkloristide uurimisteemade valiku ja teemale lähenemisviisi puhul tähtsust uurija sool?
Siin esitatud küsimused on ainult mõned tervest hulgast võimalikest.
Konverentsile on loomulikud oodatud ka ettekanded, mis käsitlevad sugude temaatikat teistsuguste uurimisküsimuste kaudu või muudele allikmaterjalidele toetudes. Väga oodatud on erinevat laadi interdistsiplinaarsed lähenemised.
Teesid palume saata 5. veebruariks e-posti aadressil merili.metsvahi@ut.ee. Otsuse teeside vastuvõtmise kohta teeme hiljemalt 14. veebruaril.

Sümpoosion "Humanitaaria rahvusvahelises ja rahvuslikus teadusruumis" Tartu Ülikoolis

Kutsume Teid osalema sümpoosionil "Humanitaaria rahvusvahelises ja rahvuslikus teadusruumis", millega tähistatakse ajakirja Journal of Ethnology and Folkloristics 11. sünnipäeva. Sümpoosion toimub esmaspäeval, 13. novembril 2017 algusega kell 16.15 Tartu Ülikooli peahoones senati saalis.
Journal of Ethnology and Folkloristics (JEF) loodi 2007. aastal Tartu Ülikooli, Eesti Rahva Muuseumi ja Eesti Kirjandusmuuseumi ühise ajakirjana. Etnoloogia ja folkloristika kõrval avaldatakse uurimusi museoloogiast ja kultuuri- ning sotsiaalantropoloogiast. JEF on rahvusvahelise kolleegiumiga eelretsenseeritav ajakiri, mis ilmub kaks korda aastas. Kogu sisule on tagatud vaba juurdepääs ning nähtavuse tõstmiseks teeb ajakiri alates 2016. aastast koostööd rahvusvahelise kirjastajaga De Gruyter Open.
JEFi loomisel mängis olulist rolli teaduspoliitiline taust, mida iseloomustab ingliskeelne ajakirjastumine. Samas ei tähenda teaduspoliitika pelgalt soovitud tulevikureaalsuse kirjeldamist, mille teadlased ja ajakirjatoimetused peavad täide viima. Poliitilise tellimuse ja teaduse praktilise tegemise vahel toimuvad nüansirikkamad dialoogid. JEFi tähtpäevale pühendatud sümpoosion kutsubki kõiki kaasa mõtlema, mis on teadusajakirjanduse roll ja kuidas toimub etteantud mänguruumi kodustamine. Millised valikud tulenevad rahvusliku või rahvusvahelise teadusruumi survest? Kuidas viia tasakaalu ühiskondlik vastutus ja teaduspoliitiline tellimus?
Ühe teemaringina soovime sümpoosioniga tähelepanu pöörata keeleküsimustele. Milliseid märgilisi tähendusi kannab rahvusteaduste vahendamine omakeelsena või selle tõlkimine rahvusvaheliseks? Teiseks huvitume, kuidas kõnetada korraga nii kohalikku kui rahvusvahelist auditooriumi. Kuidas jääda kohaliku uurimiskeskuse kroonikuks, kuuludes samal ajal üleilmsesse sotsiaalsesse võrgustikku? Kolmandaks intrigeerivad meid distsipliinide ja valdkondade piirid. Etnoloogia ja folkloristika lähedus on JEFi eripära ja niisugune interdistsiplinaarsus on kujundanud meie uurimisvälja. Rahvusvahelises kontekstis määratletakse meid sageli hoopis antropoloogiana. Milliseid on tagajärjed, kui toimub niisugune nihe humanitaarteadustest sotsiaalteaduste suunas? Kuidas mõjutavad distsiplinaarsed ja valdkondlikud valikud nii ajakirja identiteeti kui seda, kuidas seda mõistetakse ja loetakse rahvusvaheliselt? Needki teemad on seotud üleilmse teaduspoliitika kontekstiga.
Palume oma osavõtust teada anda hiljemalt 9. novembriks e-posti aadressil taive@folklore.ee.

Eesti Rahvaluule Arhiiv tuleb novembri esimesel poolel külla Setomaal ning Viljandimaal

Novembri esimesel poolel tuleb ERA külla Setomaal Värskas 3. novembril, Viljandimaal Kärstnas 10. novembril ning Kolga-Jaanis 14. novembril.

Seto pärimusel on eesti rahvaluuleteaduse ajaloos olnud eriline koht. Nii F. R. Kreutzwald, Jakob Hurt kui Oskar Loorits pidasid seto pärimuse kogumist väga oluliseks. Eesti Rahvaluule Arhiivis on maailma suurim seto folkloori kogu ning 19. sajandi lõpus alanud intensiivne kogumine jätkub tänapäevani. Seminaril kõneldakse, kuidas folkloristika setod „avastas“ ning millised olid rahvaluulekogujate eesmärgid ja ideoloogiad välitööle minnes; tutvustatakse varaseimaid seto päritolu rahvaluulekogujaid, kes kirjutasid seto pärimust üles kirillitsas ning antakse ülevaade Lätist Lutsi keelesaarelt kogutud lõunaeestikeelsest pärimusest.

Setomaal Seto tsäimajas Värskas esinevad 3. novembril kell 16.00
Andreas Kalkun „Setode „avastamisest“ ja seto rahvaluule kogumise algusest“
Kärri Toomeos-Orglaan „Kirillitsas kirja pandud seto jutusõ'“
Inge Annom „Lutsi maarahvast“


Viljandimaa esimesel loengupäeval Mulke sügüskuulis tutvustatakse ERA tegevust muinasjuttude uurimisel.

EKM Eesti Rahvaluule Arhiivi ning Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna ühise muinasjuttude töörühma eesmärgiks on ERA käsikirjaliste ning helisalvestatud muinasjuttude digiteerimine ja andmebaasi lisamine, eesti muinasjuttude tüpoloogia läbitöötamine ning eesti muinasjutuväljaannete ettevalmistamine. Aastast 1999 tegutseva töörühma tegevuse tulemusena on ilmunud üle 15 erineva muinasjutuväljaande – nii raamatu, veebiväljaande kui auvisena. Eesti muinasjuttude akadeemilised väljaanded ilmuvad sarjas „Monumenta Estoniae Antiquae“ (V), seni on ilmunud imemuinasjuttude väljaanne kahes köites (2009 ja 2014).

Viljandimaal Kärstna mõisas esinevad 10. novembril kell 13.00
Risto Järv „Eesti Rahvaluule Arhiivist ja eesti rahva muinasjuttudest“
Inge Annom „„Hundi patutunnistus“. Žanripiirid loomamuinasjuttudes“
Kärri Toomeos-Orglaan „Naise tegelaskujust Eesti imemuinasjuttudes“
Rein Saukas „Jakob Hurda kaastöölised Tarvastu ja Helme kihelkonnas“
Rein Saukas „Vanasõnu ja mõistatusi“

Päev toimub koostöös Mulgi Kultuuri Instituudiga Mulke sügüskuuli 2017 esimese osana. Vajalik eelregistreerumine (mki@mulgimaa.ee)!


Viljandimaa oli ERA loomise järel, 1930tel aastatel, kogutud rahvaluule hulga poolest Eestis esimesel kohal. Kolga-Jaani laulupärandi tegid Vana Kandle II köitega kuulsaks juba Jaan Bergmann ja Jakob Hurt. Muusikuid inspireerivad siinsed nõiduslikud viisid, mis salvestati heliplaatidele 1937. aastal. Seminaril räägitakse arhiivi kohalikest kaastöölistest läbi aja ning antakse ülevaade ERA tegevusest tänapäeval. Kolga-Jaanist pärit muusik Säde Tatar, kelle tutvus arhiiviga algas juba siin koolis käies, toob kuulajateni elava pärimusmuusika ja jutustab oma unistuste loo. Et ERA üheks uurimissuunaks on ka soome-ugri rahvaste uurimine, tutvustab viimane ettekanne kaugel idas elava hõimurahva legendimaailma.

Viljandimaal Kolga-Jaani koolis esinevad 14. novembril kell 10.00
Janika Oras „Kolga-Jaani kuulsused Eesti Rahvaluule Arhiivis“
Astrid Tuisk „ERA tänapäeval: andmebaasid ja rahvaluule kogumine“
Säde Tatar „Julged unistused“
Aado Lintrop „Üks mansi jutt ERA soome-ugri kogudest“

Lähem info: Setomaa seminar – Andreas Kalkun (56 984 077), Mulgimaa muinasjutuseminar – Kärri Toomeos-Orglaan (5557 1447), Viljandimaa seminar – Janika Oras (58 116 793).

Loengusarja koduleht http://www.folklore.ee/era/loengudERA90.

Doktoriväitekirjade kaitsmine Tartu Ülikoolis

Reedel, 10. novembril kell 12.15 kaitseb Nikolai Anisimov doktoriväitekirja "Диалог миров в матрице коммуникативного поведения удмуртов" ("Maailmadevaheline dialoog udmurtide kommunikatiivse käitumise maatritsis").
Juhendajad:
vanemteadur Madis Arukask, PhD, Tartu Ülikool
dotsent Galina Gluhova, Udmurdi Riiklik Ülikool (Venemaa)
Oponendid:
Dr Aado Lintrop, Eesti Kirjandusmuuseum
Dr Jelena Popova, Udmurdi Ajaloo, Keele ja Kirjanduse Instituut (Venemaa)
Toimumiskoht: Ülikooli 18-140
URL: hdl.handle.net/10062/58074

Reedel, 10. novembril kell 14.15 kaitseb Tatyana Alybina kultuuriteaduste instituudi nõukogu ees doktoriväitekirja "Трансформация марийской религиозной традиции в постсоветский период"("Mari religioossete traditsioonide muutused nõukogujärgsel ajal") filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks etnoloogia erialal.
Juhendajad:
prof Art Leete, Tartu ülikool
prof Galina Purõnõtsheva, Volga riiklik tehnoloogiaülikool (Venemaa)
Oponendid:
dr Eva Toulouze, Tartu ülikool, INALCO
dr Tatiana Minnijakhmetova, Innsbrucki ülikool (Austria)
Toimumiskoht: Ülikooli 18-140
URL: dspace.ut.ee/handle/10062/58075

Valid XHTML 1.0! Valid CSS! Powered by FreeBSD PostgreSQL Powered Eesti Kultuurkapital

Copyright © 2004-2005 EKM FO