Eesti Rahvaluule

Avaleht | Kontakt | KKK | Otsing | Folklore.ee-st | WebMail | English | Deutsch

Tere tulemast!

Te külastate Eesti folkloristide serverit Haldjas.

Sellest serverist leiate mitmekülgset informatsiooni suulise pärimuse, folkloori ja rahvausundi, Eesti folkloristikaga tegelevate institutsioonide, folkloristide ja nende uurimisprojektide kohta. Samuti saate siit informatsiooni mõnede teiste uurali keelkonna rahvaste pärimuse kohta ja lugeda meie 1996. aastast ilmuvaid ajakirju Mäetagused ja Folklore: An electronic Journal of Folklore.

Suurem osa serveri e-väljaannetest ja andmestikust on eesti keeles. Inglise, saksa ja muudes keeltes on selles serveris esialgu märksa vähem lugeda, kuid selle hulk kasvab kindlasti aja jooksul.

Haldjas on loodud 1995. aastal Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühma poolt. Praegu haldab serverit Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.

Meie uudised!

Emakeele Seltsi fraseoloogiateemaline kõnekoosolek ja monograafia "Lähtekohti eesti fraseoloogia käsitlemiseks" esitlus

Kolmapäeval, 11. detsembril kell 14 toimub Eesti Keele Instituudi 3. korruse suures saalis (Roosikrantsi 6, Tallinn) Emakeele Seltsi fraseoloogiateemaline kõnekoosolek ning Asta Õimu ja Katre Õimu monograafia "Lähtekohti eesti fraseoloogia käsitlemiseks" esitlus.
Ettekanded:
Pille Eslon, Tee keelekasutusmustrist fraseologismini
Piret Voolaid, Aadama ajast oleme kõik sugulased: Vanasõnadega pilgates
Airika Harrik, Ka pahal lapsel mitu nime: kuradi sünonüümidest
Järgneb monograafia "Lähtekohti eesti fraseoloogia käsitlemiseks" esitlus. Tutvustab Asta Õim.
Olete oodatud!
ESi juhatus

EUTK narratiiviuuringute töörühma seminar episteemilisest mõistatusest ja kontekstitundlikkusest

Teisipäeval, 10. detsembril kl 12 toimub Eesti Kirjandusmuuseumi 4. korruse seminariruumis Eesti-uuringute Tippkeskuse narratiiviuuringute töörühma seminar "Episteemiline mõistatus ja kontekstitundlikkus".
Henri Zeigo tutvustab üht episteemilist mõistatust, mille on sõnastanud John Hawthorne oma raamatus „Knowledge and Lotteries“.
See mõistatus on osutanud tõsiseks väljakutseks epistemoloogidele, pannes proovile meie arusaama teadmisest kui niisugusest ning sellest, kuidas me kasutame verbi „teadma“ oma uskumuste väljendamisel. Henri pakub erinevaid lahendusi probleemile, kuid peaasjalikult keskendub siiski kontekstipõhisele käsitusele. Muu hulgas jagab folkloristidele soovitusi, mida tähele panna välitööde ajal, kui kogutakse teavet informantide käest.
Kõik on oodatud kuulama ja arutlema!
Toetavad Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus) ja HTM uurimisprojekt IUT 22-5.

EAUSi konverents "Uurija ja andmed" 6. detsembril Tartus

Olete asjatundlike osalejatena oodatud Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi konverentsile „Uurija ja andmed“ reedel, 6. detsembril Ülikooli 16 (von Bocki maja) aud. 212.
KONVERENTSI KAVA
14.00 Avasõnad
14.05-14.35 Helen Haas: Uurimisandmed kui uurija ja uuritava koostöö tulemus
14.35-15.05 Ain Riistan: Uurimisandmete metamorfoosid Uue Testamendi tekstikriitikas
15.05-15.35 Merili Metsvahi: Abielu 18. sajandi Eestis. Kuidas põimida erinevat päritolu andmeid?
15.35-16.00 Kohvipaus
16.00-16.30 Tõnno Jonuks: Arheoloogia ja religioon – kas ainult anekdoot?
16.30-17.00 Vladimir Sazonov: Kiilkiri ja uurija: andmete analüüs ühe Kesk-Assüüria dokumendi näitel
17.00-17.30 Mare Kõiva, Andres Kuperjanov: Lapsepõlve hirmud ja lastehirmutised. Muutused perioodil 1920-2018
17.30-18.00 Seltsi koosolek
Info: Madis Arukask, madis.arukask@ut.ee, EAUS

Konverents digitaalse kultuuripärandi kasutamise võimalustest hariduses ja teaduses

4. kuni 6. detsembrini toimub Eesti Rahvusraamatukogus rahvusvaheline digitaalhumanitaaria konverents, mis keskendub kultuuripärandi kasutamisele hariduses ja teaduses. Eesti Digitaalhumanitaaria Seltsi egiidi all toimuvat konverentsi korraldavad ühiselt Eesti Kirjandusmuuseum ja Eesti Rahvusraamatukogu, toetavad Euroopa Regionaalarengu Fond (Eesti-uuringute Tippkeskus), Tallinna Ülikool, Eesti Kultuurkapital ja kultuuri- ning haridus- ja teadusministeerium.
Konverentsi avavad Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo, kultuuriminister Tõnis Lukas ja Eesti-uuringute Tippkeskuse juhataja Mare Kõiva. Konverentsil osaleb 150 teadlast, raamatukogude ja muuseumide töötajat kokku 22 riigist. Oma kogemusi ja teadmisi jagavad nii Eesti ja meie naaberriikide (Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Venemaa) uurijad-praktikud kui ka digitaalhumanitaaria spetsialistid Inglismaalt, Ameerika Ühendriikidest, Küproselt, Taivanist ja Türgist.
Konverentsi peaesinejad on Tartu Ülikooli meediauuringute professor Andra Siibak, Helsingi Ülikooli digitaalhumanitaaria professor Mikko Tolonen ja Briti Raamatukogu Innovatsioonilabori juhataja Mahendra Mahey. Kui Andra Siibaku loeng keskendub sotsiaalmeedia generatsiooni noorte arusaamadele ja harjumustele, siis Mikko Toloneni ettekanne käsitleb digitaalhumanitaaria õpetamise väljakutseid ülikoolis. Mahendra Mahey ettekanne keskendub digitaalsete kogude võrgustikele ning juhib tähelepanu sellele, kuidas julgustada ja motiveerida kasutajaid digiteeritud kultuuripärandit taas- ning uuskasutama.
Eesti kultuuripärandi kogudest leiavad tutvustust nii filmi-, kaardi-, kunsti-, keele-, folkloori- kui ka kirjakultuuripärandi kogud ja nende kasutamine hariduses ja teaduses ning kaasatud on nii mälu- kui uurimisasutused. Eesti kultuuriministeerium tutvustab konverentsil ka Eesti kultuuripärandi massdigiteerimise plaane järgnevateks aastateks.
Konverentsi idee autori ja ühe peakorraldaja, kirjandusteadlase Marin Laagi sõnul on digitaalhumanitaaria näol tegemist valdkonnaga, kus kohtuvad teadmised ja praktika. „Humanitaaria seisab paratamatult küsimuste ees, kuidas muutub meie arusaam kultuurist üha enam digitaliseeruvas maailmas. Kuidas kasutada alanud kultuuripärandi massdigteerimise järjest suurenevaid ressursse haridusvaldkonnas, et hoida kultuurimälu elavana, näiteks uute õppevahendite loomisel. Side digitaalse kultuuripärandi loojate ja haridusvaldkonna vahel on seetõttu eriti oluline. Samuti peame küsima, milliste uute uurimisküsimuste ees seisame teadlastena täna ja tulevikus.“
Folklorist Mari Sarv, kes on ühtlasi Eesti Digitaalhumanitaaria Seltsi üks asutajatest ja selle valdkonna konverentside seeria algataja, peab oluliseks rõhutada seda, et arvutid saavad aidata humanitaaruurijat suurte andmekogude läbitöötamisel. „On oluline, et humanitaarvaldkonna teadlased, nüüd mil meie käsutuses on mahukad digitaalkujul kultuuripärandi kogud, julgeksid ja tahaksid proovida oma uuritavale ainele läheneda arvutuslike meetoditega ja küsida suuremaid küsimusi. Kõike ei pea tegema üksi, vaid saab leida partnerid. Kuid endal peab olema huvi ja küsimus.“
Juba järjekorras 7. digitaalhumanitaaria konverents kutsubki eesti ja välismaiseid uurijaid ning praktikuid omavahel kohtuma ning kogemusi jagama.
Konverentsi info ja programm: https://dh.org.ee/events/dhe2019
Rohkem infot:
Marin Laak, marin.laak@kirmus.ee, 5269320
Mari Sarv, mari.sarv@kirmus.ee, 56456699

Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolek 28. novembril Eesti Kirjandusmuuseumis

Sada aastat tagasi pandi alus folkloristika erialale Tartu ülikoolis. Sellega seoses palume kõiki neljapäeval, 28. novembril 2019 kell 16.15 Eesti Kirjandusmuuseumi saalis (Vanemuise 42) toimuvale Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolekule.
Tiiu Jaago peab ettekande „Kümme aastat enne algust. Jaan Jõgeveri rahvaluuleloengud keiserlikus Tartu Ülikoolis“. Tartu ülikooli juurde loodi rahvaluule professuur 1919. aastal. Seni võis eesti keele lektor oma loengutes rahvaluule kõneks võtta (mida kindlasti tegi näiteks Mihkel Veske), ent otsest rahvaluuleõpetust ülikoolis ei olnud. Jaan Jõgever (1860–1924) valiti eesti keele lektoriks 1909. aasta sügisel ja tema pühendas ajavahemikus 1909–1911 ühe tunni nädalas rahvaluulele. Kuna tema loengute käsikirjad on Tartu Ülikooli raamatukogust leitavad, võib täpsemalt jälgida, kuidas Jõgever rahvaluuleteemasid käsitles. Jõgever oli 1887. aastal lõpetanud Tartu ülikooli slaavi filoloogina, tema kandidaaditöö oli slaavi ja soome loomajuttude võrdlusest. Ta tegutses ajal, mil folkloristika ei olnud veel iseseisev teadusharu, ent arengud selles suunas olid märkimisväärselt intensiivsed. Jõgeveri erialaks kujunes keeleteadus, ent tema rahvaluulealased tööd väärivad eesti rahvaluuleteaduse ajaloos samuti tähelepanu.
Meeri Ott räägib oma ettekandes „Muinasjuttude meeldejätmisest psühholoogia vaatepunktist“ sellest, kuidas ettekujutus „tavalisest“ muinasjutust võib mõjutada kuuldud jutu hilisemat mäletamist ja reprodutseerimist. Uurimuse hüpotees lähtub Frederic C. Bartletti (1920) ja Walter Andersoni (1923) muinasjutu taasloomise printsiipidest. Ettekandja tutvustab eksperimenti, mille tarbeks koostas ta Eesti Rahvaluule Arhiivi kogude põhjal oma versiooni muinasjutust „Vaeslaps ja peretütar“ (ATU 480). Selle loo taasloomise katses osales 130 Tartumaa põhikooli õpilast.
Ave Goršič peab lühiettekande „Mälestused ülikoolist“, milles ta meenutab tudengipärimuse kogumist (1994–1995) ja seiku õppetooli pikast ajaloost.
Korraldab: TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule osakond
Lisainfo: Kärri Toomeos-Orglaan (karri.toomeos-orglaan@folklore.ee)

Sügiskool "Dialoogid keskkonnaga" 21.-22. novembril Pühajärvel

21.-22. novembril 2019. aastal toimub Eesti Kirjandusmuuseumi eestvõttel humanitaarteaduste doktorantidele suunatud iga-aastane rahvusvaheline sügiskool, mis seekord kannab pealkirja „Dialoogid keskkonnaga“.
Nagu mitmes muuski distsipliinis, on ka humanitaarteadustes viimastel aastatel üha enam fookuses keskkonnateemad. Sügiskooli ettekanded ja arutelud lähenevad keskkonnatemaatikale avaralt ja interdistsiplinaarselt: vaadeldakse keskkonnaga seotud keelekasutust, usundilist mõtlemist ja pühadusetaju, emotsioone ja hirme, filosoofiaid ja elamisviise, samuti heli- ja visuaalmaastikke, jõudes välja linna- ja tehnokeskkondadeni. Juttu tehakse muuhulgas humanitaarteaduste rollist keskkonnaprobleemide ja muude keskkonnaga seotud teemade uurimisel, andmete kogumisel ja töötlemisel, aga ka uurimistulemuste esitlemisel laiemale avalikkusele.
Ettekandeid-töötube viivad lisaks Eesti asjatundjatele läbi valdkonna tunnustatud eksperdid mujalt, näiteks lahkab Minna Opas (Soome) oma välitööde põhjal inimeste ja looduse suhteid Amasoonias, Anna-Sophie Jürgens (Saksamaa/Austraalia) keskendub parasiitide kujutamisele mitmesugustes meediaväljundites, Ekaterina Velmezova (Šveits) annab koos Kalevi Kulliga ülevaate keskkonna käsitlemisest eelkõige Tartu semiootika ja keeleteaduse näitel ning Marjetka Golež Kaučič (Sloveenia) visandab zoo- ja ökofolkloristika uudseid võimalusi. Lisaks hõlmavad ettekanded ka laia ajalise diapasooni, ulatudes eelajaloolistest allikatest zooarheoloogias kuni moodsaimate loomamõistatusvormideni parömioloogias.
Kirjandusmuuseum viib ürituse läbi keeleteaduse, filosoofia ja semiootika doktorikooli partnerina, kuid esinejate hulgas on nii folkloriste, etnolooge, meediauurijaid, arheolooge, religiooniteadlasi kui semiootikuid. Sügiskooli üks eesmärke on kokku viia erinevate valdkondade teadlased ja kraadiõppurid, algatada mitmetasandilisi dialooge ning lähendada doktorante-magistrante interdistsiplinaarse teadusmaailma argipäevale, andes sel moel õppetööle praktilise lisamõõtme ja -perspektiivi.
Ürituse toimumist rahastavad Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond (Eesti Kirjandusmuuseumi ASTRA projekt EKMDHUM, Eesti-uuringute Tippkeskus) ja Eesti Kirjandusmuuseum (IUT22-5).
Lisainfo: Reet Hiiemäe, reet@folklore.ee
https://folklore.ee/CEES/doktorikool/sk2019/index.html

Sümpoosion "Suhestumised: uurides eluloolist ja kirjanduslikku" Eesti Kirjandusmuuseumis

Reedel, 22. novembril toimub Eesti Kirjandusmuuseumis sümpoosion "Suhestumised: uurides eluloolist ja kirjanduslikku".
Kava
12.00 Avasõnad
12.15 Tiina Ann Kirss. Minni Kurs-Oleski ja Lui Oleski kirjad 1899–1910: küsimusi kirjavahetuste uurimisest
12.45 Triinu Ojamaa. „Näe, sügismõtted, eks!“ Aksel Valgma kirjad Artur Adsonile
13.15 Maarja Hollo. Bernard Kangro „Oktoobri sonetid“ kui poeetiline testament
13.45 Brita Melts. Mõni täheldus sinategelasest autobiograafilises teoses
14.15 Kohvipaus
14.45 Arne Merilai. Autobiograafia
15.15 Raili Marling. Autofiktsiooni potentsiaal elu mõtestamisel
15.45 Imbi Paju. Biograafia kui loominguline mitteilukirjandus. Haavatavus ja vastutamine
16.15 Meie elulood. Kristiine-Nändi Hõim, Frida Jantson-Köstner, Birgit Pettai, Siim Pulst, Katrin Riso
Info: Leena Kurvet-Käosaar, leena.kurvet-kaosaar@ut.ee
Sümpoosioni toetab Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus), see on seotud Eesti Teadusagentuuri institutsionaalse uurimisprojektidega IUT 22-2 ja TÜ eesti kirjanduse rahvusprofessuuriga.

19. novembril toimub Eesti-uuringute Tippkeskuse nüüdiskultuuri ja meediauuringute töörühma seminar Batmanist, arvutimängudest ja kogukondadest

Teisipäeval, 19. novembril kl 12.00 toimub EUTK tänapäeva kultuuriuuringute töörühma seminar kahe ettekandega.
1. Anna-Sophie Jürgens: "Batman and the World of Tomorrow: Stages of Yesterday’s Technological Future".
2. Mikhail Fiadotau: "Technology, Community, and Creativity in Videogame Production: Subverting Game Engine Conventions as Metacommentary."
Seminar leiab aset Eesti Kirjandusmuuseumi IV korrusel.
Kõik on oodatud kuulama ja arutlema.
Toetavad Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus ja ASTRA) ja HTM uurimisprojekt IUT 22-5.

Kollokvium "Folkloristika Tartu Ülikoolis: 100 aastat poole päevaga" 13. detsembril 2019

13. detsembril algusega kell 12.15 toimub von Bocki maja (Ülikooli 16) auditooriumis 212 kollokvium "Folkloristika Tartu Ülikoolis: 100 aastat poole päevaga".
1919. aastal koos eestikeelse rahvusülikooli sünniga pandi alus folkloristika erialale Tartu ülikoolis. Tähistame sajandi möödumist lühiettekannetega, milles vaatame tagasi ajaloole ja arutleme ühiselt uuemate arengute ja tulevikusuundumuste üle.
Esialgne kava:
12.15–13.45
Merili Metsvahi: Elu Tartus sada aastat tagasi õppejõu (M. J. Eisen) ja üliõpilase (H. Metsvahi) silme läbi
Jonathan Roper: Esimene ingliskeelne doktoritöö folkloristikas Tartus
Madis Arukask: Iginoor Udo Kolk
Tiiu Jaago: Aino Laagus – uurija piiril
Paul Hagu: Rahvaluule muusa musu mekk kolmel (õppur, laborant ja õppejõud) tasemel
13.45–14.15 Kohvi- ja teepaus
14.15–16.00
Ülo Valk: Eduard Laugaste jt juhatusel rahvaluule juurde: loengukonspekt õpetusliku allikana
Tiia Ristolainen: Killukesi Vanavaravedaja ja NEFA sünniloost
Ergo-Hart Västrik: Rahvaluule õppetooli esimene arvuti (1992): Humanitaaria ja humanitaarabi
Liisi Laineste: Erakorraline professor Kriku
Risto Järv: Elas kord üks käbi ja muinasjutt sai läbi. Muinasjutuprojektist
Anastasiya Astapova: Rahvaluule osakond Ameerika folklooriseltsi konverentsidel
16.00–16.30 Kohvi- ja teepaus
16.30–17.30 Ümarlaud. Ümarlauda juhib Elo-Hanna Seljamaa
17.30 Vein ja suupisted
18.30 Jonathan Roper: A Hundred Years of Folklore Studies at the University of Tartu (in ten minutes!)
Arutelu jätkub vabas vormis
Külalised on oodatud!
TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule osakond

Seminar "Traumateooriad ja kultuurikontekstid" 30. oktoobril kell 14.00 Kirjandusmuuseumis

30. oktoobril 2019 kell 14.00 toimub Eesti Kirjandusmuuseumi IV korruse seminariruumis seminar "Traumateooriad ja kultuurikontekstid". Esinevad Tuulikki Kurki (Ida-Soome Ülikool) "Trauma and the context of borderlands" ja Leena Kurvet-Käosaar (Tartu Ülikool, Eesti Kirjandusmuuseum) „The Possibilities and Limits of Trauma Theory“.
Korraldajad: Eesti-uuringute Tippkeskuse biograafika töörühm; Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakond.
Lähem teave: Maarja Hollo (maarjahollo@hotmail.com), Tiiu Jaago (tiiu.jaago@ut.ee)

Valid XHTML 1.0! Valid CSS! Powered by FreeBSD PostgreSQL Powered Eesti Kultuurkapital

Copyright © 2004-2005 EKM FO