Eesti Rahvaluule

Avaleht | Kontakt | KKK | Otsing | Folklore.ee-st | WebMail | English | Deutsch

Tere tulemast!

Te külastate Eesti folkloristide serverit Haldjas.

Sellest serverist leiate mitmekülgset informatsiooni suulise pärimuse, folkloori ja rahvausundi, Eesti folkloristikaga tegelevate institutsioonide, folkloristide ja nende uurimisprojektide kohta. Samuti saate siit informatsiooni mõnede teiste uurali keelkonna rahvaste pärimuse kohta ja lugeda meie 1996. aastast ilmuvaid ajakirju Mäetagused ja Folklore: An electronic Journal of Folklore.

Suurem osa serveri e-väljaannetest ja andmestikust on eesti keeles. Inglise, saksa ja muudes keeltes on selles serveris esialgu märksa vähem lugeda, kuid selle hulk kasvab kindlasti aja jooksul.

Haldjas on loodud 1995. aastal Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühma poolt. Praegu haldab serverit Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.

Meie uudised!

30. jaanuari teisipäevaseminar: Tagasi tulevikku: tapjaklounid ja youtuberid

30. jaanuaril kell 12.00 toimub Eesti Kirjandusmuuseumis seminar "Tagasi tulevikku: tapjaklounid ja youtuberid" koolipärimuse kogumise pilootfaasi kokkuvõtteks. Koordinaator Reet Hiiemäe teatab, et kogumise pilootfaasis laekus õpilastelt u 300 vastust. Vastuste põhjal saame teha esimesi kokkuvõtteid ning järeldusi põhiaktsiooniks: millist materjali eeldasime, mis tegelikult laekus; kas on uusi märkimist väärivaid pärimusaspekte; mida tuleks küsitluskavas või kogumisviisis muuta jne. Lisa: 2 näidet laekunud korjandusest: "Mulle meeldib vabal ajal süüa. Vaba aega on mul palju." "No see pole küll anekdoot, kuid pigem naljakas tõestisündinud lugu. Eestlased läksid Prantsusmaal sööma ja mõtlesid, et kui raske see prantsuse keel ikka on, et paned lihtsalt igale sõnale la ette. Tellivad siis toitu ja ütlevad, et mulle palun la lambapraad ja la seapraad. Saavad oma toidu kätte kah ja arutavad omavahel, et saab niiviisi hakkama küll. Aga ettekandja kuuleb seda pealt ja ütleb neile, et kui mina poleks la saarepoiss, siis ei saaks te la persetki." Seminar 30. I 2018 kell 12.00 Kirjandusmuuseumi IV korruse seminaritoas.
Kõik on oodatud kuulama ja arutlema.
Seminari toetavad Euroopa Regionaalarengu Fond (Eesti-uuringute Tippkeskus) ja IUT 22-5.

Lahkunud on folklorist ja etnoloog Barbro Klein (15. III 1938–15. I 2018)

15. jaanuaril suri Stockholmi ülikooli emeriitprofessor Barbro Klein. Doktoriväitekirja folkloristika ja antropoloogia alal kaitses ta Indiana ülikoolis 1970. aastal. Hiljem on ta olnud õppejõud California, Berkeley, Pennsylvania, Philadelphia, Bergeni ja Stockholmi ülikoolides. Barbro Kleini uurimistöö peasuunad on olnud jutud ja jutustamine, muuseumiekspositsioonide temaatika ja ideoloogiad, arhiivid, mitmerahvuselised kogukonnad, distsiplinaarne ajalugu. Kogu oma tegevuse jooksul on ta aktiivselt ja tulemuslikult osalenud folkloori teooria ja metodoloogia diskussioonides. Muuhulgas on ta analüüsinud vähemärgatud teemat – Baltimaade etnoloogide ja folkloristide saatust Rootsis pärast II maailmasõda (ilmunud D. Bula ja S. Laime kogumikus „Mapping the History of Folklore Studies“ 2017), kusjuures uurimus ei piirdu ühe või teise uurija panuse esitlemises, vaid toob välja ka eksiili sunnitud teadlase valikute ja olukorra varjukülgi.
Vt Barbro Kleini kui folkloristi tegevusest ja põhimõtetest tema intervjuud Ülo Valgule Rahvajuttude uurimise seltsi uudiskirjas ISFNR Newsletter nr 4, 2009, lk 9–10 (http://www.isfnr.org/files/isfnr_newsletter_2009.pdf).

Ilmunud on ajakirja Folklore: EJF erinumber Nõukogude sõjaväebaaside tänapäevast Kesk- ja Ida-Euroopas

Folklore: An Electronic Journal of Folklore 70. number “Small Places, Large Issues” (http://www.folklore.ee/folklore/vol70/) pakub võrdleva sissevaate külma sõja perioodil Kesk-ja Ida-Euroopasse püstitatud Nõukogude sõjaväebaaside ja -rajatiste tänasesse eksistentsi kohalikus maastikus, tsiviilelanike mälestustes, riiklikus mälupoliitikas ja regionaalsetes tulevikuvisioonides. Erineva distsiplinaarse taustaga uurijate fookuses on igapäevane elu võõrvägede naabruses ja nende lahkumise järel nii, nagu sellest jutustavad kohalikud elanikud, samuti katsed kunagist sõjaväetaristut tsiviilellu lõimida. Teemanumbri kaheksa artiklit hõlmavad juhtumianalüüse Lätist, Poolast, Ida-Saksamaalt, Tšehhist, Ungarist ja Venemaalt.
Christoph Lorke käsitleb Nõukogude vägede kohalolekule ja lahkumisele omistatud vastakaid tähendusi Wünsdorfis, kus asus vene relvajõudude peastaap Saksa Demokraatlikus Vabariigis. Evgeny V. Volkov seevastu analüüsib Ida-Saksamaal teeninud ohvitseride autobiograafilisi jutte oma tööst ning kokkupuudetest sakslastega, saksa kultuuri ja elukorraldusega.
Oma ja võõra kategooriate teema läbib ka mitmeid teisi kaastöid. István Sántha uurib, kuidas Ungari ühe maapiirkonna elanikud räägivad lugusid külma sõja aastail ehitatud salajasest lennubaasist, käsitlemaks selle kaudu enda ja oma lähedaste traumaatilisi kogemusi II maailmasõjast.
Dominka Czarnecka analüüsib Borne Sulinowo nimelise endise sõjaväelinnaku näitel võõrvägede kontrolli all olnud territooriumide kujutamist lagastatud ja saastatud tühermaana, mis vastandub sinna elama kolinute positiivsete kogemuste ja ootustega. Dagnosław Demski omalt poolt arutleb tegurite üle, mis takistavad Poola riiklikku mälupoliitikat käsitlemast Nõukogude vägedest maha jäänud taristut Poola kultuuripärandi osana, tuues samas esile nende objektide olulisuse kohalikul tasandil. Melinda Harlov-Csortán tõstatab sarnaseid küsimusi Ungari kontekstis, analüüsides pärandiloome protsesse Ungari ja Austria piiril, kust jooksis külma sõja ajal raudne eesriie.
Prokop Tomek võrdleb kahte endist Nõukogude sõjaväelinnakut (Milovice, Ralsko) praeguse Tšehhi Vabariigil territooriumil ja nende edukat taaskasutust mõjutavaid tingimusi. Ilze Boldāne-Zeļenkova käsitleb samu probleeme Lätis Mārcienas, mida ilmestab kohaliku elanikkonna nostalgia möödunud aegade järele.
Erinumbri on toimetanud ja sissejuhatuse kirjutanud Elo-Hanna Seljamaa, Dominka Czarnecka ja Dagnosław Demski. Selle väljaandmist toetasid TÜ baasfinantseeritav projekt “Kuulumine Eestis folkloristlikust esituse uurimise perspektiivist” ja Euroopa Regionaalarengu Fond (Eesti-uuringute Tippkeskus).

16. jaanuari teisipäevaseminar "Kass kui kood"

16. jaanuaril kell 12.00 toimub Eesti Kirjandusmuuseumis IV korruse seminariruumis seminar lemmikloomast linnakultuuris.
Tatjana Volodina teema on “Kassi staatus ja roll valgevene mütopoeetilises maailmamudelis”.
Viimase 50 aasta jooksul on kass omandanud väljapaistva koha linnakultuuris ja koos sellega ka nüüdisaegses valgevenelaste elukeskkonnas. Maaeluidüll hiirepüüdjast ahju kõrval on muutunud, kass (ja kassi kuvand) on aktiivselt kaasatud internetisuhtlusse. Loomal ja tema kujundil kui semiootilisel tähistajal on tänapäevases suhtluses kaalukas funktsioon: kass ilmneb kui kood, kui vahend ja instrument kogemuste väljendamiseks laias spektris. Ettekandes pööratakse erilist tähelepanu kassi staatusele ja rollile valgevene mütopoeetilises maailmamudelis, millest kujunesid välja nii mõnedki tänapäevased trendid.
Põhiettekanne on vene keeles. Kõik huvilised on oodatud kuulama ja arutlema.
Teadusvahetuse koostööprojekti rahastab Välisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest. Toetavad Euroopa Regionaalarengu Fond (Eesti-uuringute Tippkeskus) ja Eesti Teadusagentuuri IUT 22-5.

Ajakirja Mäetagused erinumber „Keel on teekond“

Ilmunud on ajakirja Mäetagused 69. number (http://folklore.ee/tagused/nr69/), mille külalistoimetajad on Pille Eslon ja Piret Voolaid. Erinumber „Keel on teekond“ on pühendatud varalahkunud keeleteadlase Katre Õimu tööle Eesti Kirjandusmuuseumis ja Tallinna Ülikoolis. Number sisaldab artikleid, mis on kirjutatud peamiselt 17. veebruaril 2017. aastal Tallinna Ülikoolis toimunud konverentsi „Keel on teekond: Diakroonilise ja sünkroonilise keelekäsitluse piirimail” ettekannete põhjal, lisaks teemaga seotud kirjutisi teistelt uurijatelt. Kümnes teadusartiklis käsitletakse lingvistika, eesti keele kujunemisloo ja folkloristika valdkondi, mis haakuvad Katre Õimu mitmekülgsete tegevusalade ja uurimissuundadega: kujundkeel ja fraseoloogia, kognitiivne lingvistika, morfosüntaks, sõnaloome, semantika, andmebaasid ja korpuslingvistika, eestikeelse teksti automaatanalüüsi arendamine.
Ene Vainik esitab kognitiivsel metafooriteoorial põhineva ülevaate tunnete mõistestamiseks kasutatavatest kujunditest. Asta Õimu uurimuse fookuses on sagedamate kujundsõnade eritlemise võimalikud teed ning keelelis-ontoloogiline analüüs fraseologismi tähenduse aluseks olevate metafoorsete ülekannete allikmõistetest.
Pirkko Muikku-Werneri võrdlevkeeleteaduslik kirjutis keskendub eesti ja soome fraseoloogia tõlke problemaatikale. Anneli Baran vaatleb eestikeelse termini kõnekäänd kujunemislugu eesti keele kirjalike allikate (sõnastikud, grammatikad, õpikud, käsiraamatud, monograafiad, aga ka kirjavahetused, käsikirjalised kogud) põhjal. Piret Voolaid analüüsib Eesti ja eestlaste rahvusspordi tõsimeelseid ja iroonilisi väljendusviise huumori- ja identiteediteooriate valguses. Annika Viht teeb lühiülevaate eesti sõnamuutmise uurimisest, ulatudes 17.–18. sajandi grammatikatest tänapäeva käsitlusteni välja.
Mati Hint küsib, kuivõrd on eesti süntaksiuurimine valmis tunnustama keelemuutust, mis kõigutab eesti ja teiste läänemeresoome keelte traditsioonilist moodust väljendada grammatilist aspekti (perfektiivus/imperfektiivus) objekti kaudu: täisobjekti käändevormid (genitiiv ja nominatiiv) väljendavad perfektiivset aspekti ning osaobjekti käändevorm (partitiiv) väljendab imperfektiivset aspekti. Jekaterina Trainis võrdleb 1890. ja 1990. aastate ilukirjanduskeele kasutusmustreid.
Pille Eslon analüüsib kasutuspõhise keelekäsitluse pedagoogilist perspektiivi.
Annekatrin Kaivapalu käsitleb lähtekeele mõju muutemorfoloogia omandamisele ja selgitab soome keelt õppivate eestikeelsete gümnaasiumiõpilaste toel, millistel tingimustel viib keeltevahelise sarnasuse tunnetamine sihtkeelepärase keelekasutuseni või mis seda takistab.
Ajakiri annab ülevaate vahepealsetest konverentsidest, ilmunud erialakirjandusest, folkloristlikest sündmustest. Artiklitele on lisatud ingliskeelsed kokkuvõtted. Erinumbri valmimist toetasid Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fond (Eesti-uuringute Tippkeskus), Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi uurimisprojekt IUT 22-5, riikliku programmi “Eesti keel ja kultuurimälu II” projekt EKKM 14-344, Eesti Kultuurkapital ja Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate Instituut.
Eelretsenseeritav teadusajakiri Mäetagused ilmub järjepidevalt aastast 1996 ja on veebis loetav aadressil http://www.folklore.ee/tagused/
Info: Piret Voolaid, piret@folklore.ee

Palverännuteemaline sümpoosion Tartu Ülikoolis

Esmaspäeval, 8. jaanuaril kell 12.00–14.00 toimub Tartus Ülikooli 16-212 Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsis sümpoosion „Peterburist Petserini: õigeusu palverännu sisust“.
Kavas:
Georg Allik "Palverännaku idee areng teoks. Õigeusu sümboolikast"
Anne Kukermann ja Ingrid Mäsak "Palverändurite muljeid koos piltidega"
Arutelu
Olete oodatud osalema!
Info: Liilia Laaneman, liilia.laaneman@ut.ee

Ajakirja Mäetagused erinumber „Kõne ja muusika“

Ajakirja Mäetagused 68. number koondab artikleid, mis on sündinud konverentsil „Kõne ja muusika: prosoodiast meloodiani“ peetud ettekannete põhjal. Konverents toimus 21. aprillil 2017 Eesti Keele Instituudis 16. rakenduslingvistika kevadkonverentsi raames ning selle korraldasid Eesti Keele Instituut ja Eesti Uuringute Tippkeskuse kõne ja muusika uurimisrühm. Konverentsi eesmärk oli tuua kokku kõne- ja muusikauurijad, et kõrvutada nende kahe erineva, kuid olulisi kokkupuutepunkte omava uurimisvaldkonna meetodeid, tulemusi ja lähenemisviise ning luua eeldusi sünergiliseks efektiks ja interdistsiplinaarseteks uurimusteks.
Neli erinumbri artiklit tegelebki otseselt kõne ja muusika omavaheliste seostega: Pärtel Lippus ja Jaan Ross võrdlevad silbipikkusi lauldud ja loetud tekstides, Janika Oras ja Sulev Iva uurivad eri vältes sõnade paiknemist seto regilaulude värsimõõdus, Eerik Jõks kirjeldab eesti keele prosoodiast lähtuvaid printsiipe Piibli proosatekstil põhineva kirikulaulu loomiseks ja esitamiseks ning Kerri Kotta näitab, kuidas Jaan Malini häälutustes kui luule ja muusika piirile jäävas kirjandusvormis kasutatakse muusikalise arenduse võtteid.
Kaks erinumbri artiklit on pühendatud häälele. Allan Vurma uurib lauljate vokaaltehnilisi võtteid häälekõla tajutava ühtluse parandamiseks ning Hille Pajupuu, Jaan Pajupuu ja Rene Altrov tutvustavad hääle meeldivuse akustilise kirjeldamise ja automaatse tuvastamise võimalusi.
Kolmes artiklis käsitletakse prosoodiat. Mari-Liis Kalvik ja Liisi Piits uurivad varieerumist väldete kasutamises ja tajumises, Meelis Mihkla ja Heete Sahkai lauserõhu avaldumist eesti keeles ning Eva Liina Asu eestirootsi murrete prosoodiat võrdluses riigirootsi ja eesti keelega.
Kahes erinumbri artiklis käsitletakse segmentaalfoneetikaga seotud teemasid. Liis Ermus vaatleb intervokaalsete klusiilide koartikulatsioonist tingitud varieerumist ning Einar Meister ja Lya Meister võrdlevad omavahel kahte eestikeelse kõne automaatsegmentimise programmi.
Erinumbri toimetasid Meelis Mihkla ja Heete Sahkai ning selle ilmumist toetasid Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute tippkeskus) ning Eesti Teadusagentuur uurimisprojekti IUT 35-1 kaudu. Ajakiri annab ülevaate toimunud konverentsidest, ilmunud erialakirjandusest ja kaitstud väitekirjadest. Artiklitele on lisatud ingliskeelsed kokkuvõtted.
Eelretsenseeritav teadusajakiri Mäetagused ilmub järjepidevalt aastast 1996 ja on veebis loetav aadressil http://www.folklore.ee/tagused/nr68.

Keskkonnaamet ja ERA ootavad pilte ja kirjeldusi jõulukommetest Karula, Lahemaa, Matsalu, Soomaa ja Vilsandi rahvusparkide külades

Keskkonnaamet ja Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv ootavad pilte ja kirjeldusi jõulukommetest Karula, Lahemaa, Matsalu, Soomaa ja Vilsandi rahvusparkide külades.
Konkursile oodatakse pilte tänavustest jõuludest, mis kannavad endas sõnumit, kuidas traditsioonilisi tavasid tänaseni elus hoitakse. Oodatud on fotod, mis kajastavad selle aasta jõule: Tahma-Toomast, jõulupuud ja jõuluvana, näärisokku ja jõuluroogade valmistamist, loomade toitmist ja metsas käimist, külarahva sündmusi ja teisi vahvaid traditsioonilisi tegemisi toomapäevast kolmekuningapäevani.
Pilte ja piltide lühikirjeldusi saab esitada 21. detsembrist 15. jaanuarini e-posti aadressil kaja.lotman@keskkonnaamet.ee.
Žüriisse kuuluvad Keskkonnaameti ja Eesti Kirjandusmuuseumi esindajad, kes hindavad eelkõige foto sõnumit, kirjelduse täpsust ja ülevaatlikkust ning sündmuse seotust vanade traditsioonidega. Igast rahvuspargist valitakse parim fotolugu, millele on auhinnad välja pannud Keskkonnaamet ja Eesti Kirjandusmuuseum. Fotod avaldatakse ka Eesti kaitsealade ja Keskkonnaameti kodulehtedel, saadetud materjalid säilitatakse Eesti Rahvaluule Arhiivis.

Koolipärimuse kogumisaktsioon 2017-2018

Äsja lõppes üle ootuste edukalt Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna koolipärimuse kogumise võistluse pilootprojekt, mis kestis 20. oktoobrist 2017 kuni 20. detsembrini 2017. Sellega valmistasime ette üle-eestilist koolipärimuse kogumise põhiaktsiooni „Koolipärimus 2018“, mis toimub 2018. aasta kevadtalvel – alates Eesti Vabariigi aastapäeval ehk 24. veebruarist 2018. Need ettevõtmised on jätkuks 1992. ja 2007. aastal läbi viidud koolipärimuse kogumisaktsioonidele. Kuna vahepealsete aastate jooksul on peale kasvanud uus põlvkond noori, soovisime materjalikogusid taas täiendada ja ootasime osalema 4.–12. klasside õpilasi (samuti kutsekoolide õpilasi) kogu Eestist.
Pilootprojekti eesmärk oli välja selgitada küsitluskava sobivus, kogumise veebirakenduse kasutuskindlus ning saada ülevaade materjali sisust ja esitamise viisist. Pilootprojektis osales üle 300 õpilase, mis on oodatust oluliselt enam. Laekunud vastuste hulgas on kirjeldusi lastemängudest, huumorist, usundilistest tõekspidamistest, tähtpäevade tähistamisest, laste ja noorte tänapäevastest hirmudest jms. Kokku laekus materjali kaheksa kooli õpilastelt, nendest kõige aktiivsemad olid Rõngu keskkool ja Are põhikool, kuid samuti paistsid silma Orissaare gümnaasium ja Vaimastvere põhikool.
Koolipärimuse üle-eestiline kogumisaktsioon valiti ka üheks Euroopa kultuuripärandi aasta sõlmsündmuseks. Aktsiooni põhifaasis ootame lisaks küsitluskava vastustele sisukaid õpilasuurimusi; laekunud materjal moodustab olulise baasi Eesti Uuringute tippkeskuse töötajate edasiseks uurimistööks.
Üle-eestilise koolipärimuse kogumisaktsiooni koduleht asub veebiaadressil http://folklore.ee/kp/
Koolipärimuse pilootprojekti läbiviimist on toetanud Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond Eesti-uuringute Tippkeskuse kaudu.
Info: Reet Hiiemäe, reet@folklore.ee

Eesti Rahvaluule Arhiiv tuleb detsembris külla Haapsalus ning Tallinnas

2017. aasta septembris sai Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv (ERA) 90-aastaseks. Arhiivi kogusid on aidanud selle aja jooksul täiendada tänuväärne hulk kaastöölisi, nii vanema kui kaasaegse folkloori osas.
Rahvaluulearhiivi käsikirjakogu maht ületas eelmisel aastal 1,5 miljoni lehekülje piiri, arhiivis leidub rohkelt rahvaluuleainesega seotud fotosid, heli- ja videosalvestusi. Üha suurem osa arhiivikogudest on avalikkusele kättesaadav kirjandusmuuseumi digitaalarhiivi vahendusel aadressil https://kivike.kirmus.ee, muuhulgas on tervikuna skaneeritud ja kasutatav Jakob Hurda monumentaalne rahvaluulekogu. Lisaks sellele on arhiivimaterjale avatud ja vahendatud erinevates temaatilistes andmebaasides, allikapublikatsioonides ja folkloristlikes uurimustes.
Tänutäheks pikaajalise koostöö eest tuleb Tartus tegutsev arhiiv lähemale oma kaastöölistele üle Eesti loengusarjaga „ERA tuleb külla“. Avalike loengute eesmärk on tutvustada rahvaluulearhiivis leiduvat ainest ning kutsuda uutele kaastöödele, ettekannetega astuvad üles ERA teadurid ja arhivaarid. Loengud toimuvad juunist detsembrini üle Eesti koostöös kohalike kogukondade ja asutustega.

Detsembris tuleb ERA külla Haapsalus 12. detsembril ning loengusarja lõpetab pidulik üritus Tallinnas 15. detsembril.

Läänemaalt liitus Jakob Hurda algatatud ülemaalise vanavara kogumisega 19. sajandi viimasel veerandil esialgu vähe kaastöölisi. Üliõpilastest-stipendiaatide (Oskar Kallas ja Mihkel Ostrov) kõrval andis olulise panuse rahvalaulude talletamisse maalikunstnik Ants Laikmaa (kuni 1935 a Hans Laipman). Oskar Kallase algatatud helilise vanavara korjamistöö haaras kaasa Läänemaa päritolu Cyrillus Kreegi, kes rahvaviiside kirjaliku ülestähendamise kõrval hakkas esimese eestlasena fonograafiga rahvaviise salvestama. ERAle tegid kaastööd August Hiiemägi (varem Iisberg) Martnast, Linda Uusküla Hanilast, Vello Eenveer, Alfred Samet, Johannes Nurme Kullamaalt, ERA stipendiaadina kogus kodukihelkonnast Lääne-Nigulast jm Läänemaalt pärimust Enda Ennist.
Haapsalu Lasteraamatukogus esinevad 12. detsembril kell 13.00
Anu Korb „Eesti Rahvaluule Arhiivi kujunemislugu ja Läänemaa kaastöölised“
Mari Sarv „Rahvaluule kogumise välitööd Läänemaal läbi aegade“
Jüri Metssalu „Kohalugusid ja pärimuspaiku Matsalu rahvuspargis“
Pille Kippar „Koluvere lossi mitu nägu“
Üritus toimub koostöös Lääne Maakonna Keskraamatukoguga.

Sarja „ERA tuleb külla“ pidulik lõpuüritus Tallinnas võtab viie kuu jooksul toimunud külaskäigud kokku – 14 loengupäevaga jõuti Eesti erinevatesse paikadesse, üritused toimusid nii suuremates maakonnakeskustes kui ka väiksemates külades. Tallinna päeval on tutvustamiseks valitud mõned olulised arhiivi teadustöö uurimissuunad. ERA kui eesti keskse kohapärimust koguva institutsiooni materjalide põhjal heidetakse pilk sellele, mis jääb teele Tartu poolt tulles, ning Tallinnale endale selle lähedal asuva Nabala kohapärimuse kaudu. Soome-ugri rahvaste uurimist tutvustatakse mansi näitel ning Siberi eesti asundustes toimunud välitöid kogujate silme läbi.

Tallinna Rahvaülikooli saalis (Vene tn 6) esinevad 15. detsembril kell 12.00
Risto Järv „Lillast Daamist Linda kivini“
Mari-Ann Remmel „Linna tornid paistavad. Tallinna kajastusi Nabala pärimuses“
Aado Lintrop „Veeuputus mansi rahvaluules“
Anu Korb „Kohtumised Siberis: välitööpäevikuist raamatuni“
Esitletakse Anu Korbi väljaannet „Kohtumised Siberis“ (Eesti asundused, 8).

Siberi eesti kogukonnad on olnud viimase veerandsaja aasta vältel üks ERA kogumis- ja uurimissuundi: 16 kogumismatka jooksul on külastatud ühtekokku umbes 40 eesti kogukonda. Raamatusse koondatud välitööpäevikud toovad lugejani südamlikud kohtumised Siberi ja kodueestlaste vahel, loovad pildi külade eluolust, mitmekultuurilises ümbruses kasvanud eestlaste kommetest, ning sellest, mil moel riikidevahelised suhted kultuuriuurija tööd mõjutavad. Vt lähemalt http://folklore.ee/kirjastus/?raamat=92.

Kell 14.00 esitletakse kogumikku „Kandlemängija Heino Sõna“ (Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist 12, EKM Teaduskirjastuse koostööväljaanne Eesti Folkloorinõukoguga). Räägivad ja pilli mängivad Heino Sõna, plaadi koostajad Tuule Kann, Kaisa Nõges, Eva Väljaots jpt.

Heliplaadil kõlavad nii Heino Sõna isalt saadud pillilood, eri põlvkondade pillimeestelt ja meediast õpitud viisid kui ka kandlemängija omalooming. Videoplaadil avaldatud kontsertsalvestused näitavad hästi tema hoogsat esinemisstiili ja vahetut suhtlemist publikuga. Pillimehega salvestatud õpitoad-vestlused annavad ettekujutuse Heino Sõnast kui kogenud kandleõpetajast, tema mänguvõtetest ja õpetamismeetoditest. Vt lähemalt http://www.folklore.ee/kirjastus/?meedia=65.
Üritus toimub koostöös Eesti Folkloorinõukoguga.

Lähem info: Haapsalu loengupäev – Anu Korb (50 89 035),
Tallinna loengupäev – Risto Järv (51 904 371).
Sarja toimumist toetavad Eesti Kultuurkapital, Haridus- ja Teadusministeerium (IUT 22-4) ning Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus).
Loengusarja koduleht http://www.folklore.ee/era/loengudERA90/.

Valid XHTML 1.0! Valid CSS! Powered by FreeBSD PostgreSQL Powered Eesti Kultuurkapital

Copyright © 2004-2005 EKM FO