|
|
||
LauludVõitegemise laul jüripäevalVõitegemise laul on töö juurde kuuluv loits, mida teadaolevatel andmetel on lauldud jüripäeval Kirde-Eestis. Tavaliselt esitati seda rütmiliselt lugedes või vanemal kitsa ulatusega rühmaviisil. Jaanilaulud. Põhja-EestiPõhja-Eestis esitati jaanilaule harilikult mõnel tavandilaulude rühmaviisil. Mustjala jaanilaul on lauldud näiteks sealse tüüpilise pulmaviisiga. NÄIDE 134 j Mare Pook Mustjala Jaanilaulud. Lõuna-EestiLõuna-Eesti jaanilauludes esinevad vanemad kalendrilaulude rühmaviisid, mille juurde kuulub refrään. Vastavalt piirkonnale kordub refräänsõna ühe (näit jaanika Mulgimaal) või kaks korda (näit jaaniku, jaaniku mujal Lõuna-Eestis ja Kesk-Eestis). NÄIDE Pl 49 A2 Marie Sepp Kolga-Jaani Kagu-Eestis, eriti Hargla ja Rõuge kihelkonnas on refrääniks Lätist laenatud liigu, liigo vms. Setumaal on erinevaid jaanilaulude viise, sealhulgas ka ilma refräänita. NÄIDE 83 g Pauline Pihlak Hargla NÄIDE 322 c Anne ja Ode Vabarna Setu HingesandilauludHingesantide laulude viisid sarnanevad tavaliselt vanemate kalendrilauluviisidega. Nad on tuntud Mulgimaal ja selle lähikonnas, kus neil on enamasti lühikese refrääniga üherealised viisid. NÄIDE 1000 b Jaan Toomiste Audru Mardi- ja kadrilaulud. Põhja-EestiJärgnevad näited on Põhja-Eesti vanematest üherealistest ja kaherealistes viisidest, millel on iseloomulik värsirea pikendatud lõpp. NÄIDE 740 h Kuusalu Leena Maisto Kadrilaul NÄIDE Pl 27 B3 Jõelähtme Marie Paemurd Kadrilaul NÄIDE Pl 83 A1 Miina Lambot, Anna Paalberg Kuusalu Mardilaul NÄIDE 1024 g Anette Raagul Kose Mardilaul NÄIDE Pl 67 A1 Hindrek Tamm Jõelähtme Mardilaul Martide tants oli varemalt hüppetants 3/4 taktis, mille viisid tuletavad meelde kas labajalavalssi või polkamasurkat (viruvalssi). Lauldavaid marditantsuviise on leitud kõige rohkem Lääne- ja Põhja-Eestist. NÄIDE Pl 41 B 2 Liina Kaskmann Haljala Marditants Põhja-Eesti uuemates sanditamislauludes esinevad ka 2-realised ilma lõpupikenduseta viisid, mis on sageli üsna tantsulise iseloomuga. NÄIDE 735 e Kristjan Kiviloo Kuusalu Mardilaul NÄIDE Pl 42 A2 Liina Kaskmann Haljala Kadrilaul NÄIDE Pl 88 B1 Anna Lindvere Kodavere Mardilaul Mardi- ja kadrilaulud. Lõuna-EestiLõuna-Eesti vanemates viisides esineb tavaliselt 2-sõnaline refrään, näit marti, marti; märti, santi või kadriko, kadriko jms. Viimases kõlab vastu läti sanditamislaulude refrään kalado, kalado. Vanemad viisid on ühe- või kaherealised ja kitsa heliulatusega. NÄIDE 106 a Marie Nutt Rõuge Mardilaul 1-realine viis NÄIDE 1165 h Emilie Kõiv Põlva Kadrilaul sama 1-realine viis NÄIDE 98 b Rosalie Parts Rõuge Kadrilaul 2-realine viis Lõuna-Eesti uuemas kihistuses esinevad oktavi heliulatusega ma˛oorsed viisid. Kõige tuntum neist on viis, kus igale reale järgneb pikalt välja venitatud 1-sõnaline refrään märti või katri. Tõusva suunaga refrääni muudab väga meloodiliseks see, et refräänsõna jaotatakse mitme noodi vahel, libisedes ühelt helikõrguselt teisele. Selle tagajärjel muutub lühike ühesõnaline refrään värsireaga ühepikkuseks ning kogu viis moodustab 4-osalise vormi. Viis on kohati tuntud ka Mulgimaal (vrdl NÄIDE 616 a), pärineb ilmselt läti liigo-lauludest ning seda esineb ka Lõuna-Eesti jaanilauludes refrääniga liigo, liigo. NÄIDE 83 f Pauline Pihlak Hargla Kadrilaul NÄIDE 1182 a Marta Kleemeier Kanepi Kadrilaul NÄIDE 1202 a Maria Kool Mardilaul Põlva Mardilaul On loodud isegi mõned uuemad lõppriimilised sanditamislaulud. NÄIDE 1203 a Linda Kool Põlva Mardilaul Põhja-Eesti piirkonda kuuluva Lääne-Eesti mardi- ja kadrilauludLääne-Eesti mardilauludes valitseb kohati hoogne meestepärane uuem esitusstiil, kus on suhteliselt teravad rõhud ja ulatuslikud viisikäigud. Pl 85 B1 Hindrek Pukk Saarde Mardilaul Lõuna-Eesti poolt on levinud Lääne-Eestisse, eriti Pärnumaale ja saartele refräänilisi viise. Järgnevates näidetes on kuulda Pärnumaa vanemaid 1-realisi refrääniga mardilaulude viise. Martide sissetulekulaul, tants ja soovid-sajatused esitatakse sageli erinevatel viisidel. NÄIDE 1004 d Anna Ojakallas Audru Mardilaul, Martide tantsulaul ja Martide sajatused NÄIDE Pl 20 B1 Hendrek Jantson Tõstamaa Mardilaul ja Martide tantsulaul NÄIDE Pl 20 B2 Hendrek Jantson Tõstamaa Mardilaul ja Martide tantsulaul NÄIDE 1005 c Madis Lõõbas Tõstamaa Mardilaul ja Martide sajatus NÄIDE 312 b, c Melania Meriloo Häädemeeste Kadrilaul ja Kadride õnnistamine NÄIDE 269 c Anna Köster Kihnu Kadrilaul Lõuna-Eesti piirkonda kuuluva Mulgimaa mardi- ja kadrilauludLõuna-Eesti piirkonda kuuluva Mulgimaa vanemad viisid on kitsa heliulatusega ja üherealised, igale reale järgneb lühike refrään (märti, kadri). NÄIDE 384 d Kadri Kukk Karksi Mardilaul Mulgimaa uuemad viisid on kaherealised, seal kasutatakse erinevaid pikki refrääne. Need on sageli spetsiaalviisid, mida lauldakse ainult sanditamislauludega. Viisid on ma˛oorse iseloomuga, tavaliselt oktavi ulatusega ning moodustavad koos 2-sõnalise või pikema refrääniga 4-osalise vormi. Mitmete tunnuste poolest meenutavad nad uuemate riimiliste salmilaulude viise ning on kasutusel rohkem kadri- kui mardilauludega. NÄIDE 622 e Marie Helimets Karksi Kadrilaul NÄIDE 616 a Anna Naaris Halliste Mardilaul Mulgimaal sai 20. sajandil kõige tuntumaks sanditamisviis, mis kuulub uuemasse kihistusse. Viis on selgelt ma˛oorne ja sisaldab küllalt suuri hüppeid (väike ja suur sekst üles), värsireale järgneb sellega ühepikkuseks venitatud refrään. Refrääni on pikendatud kas silpide pikendamise abil (märti-i, märti-i või katri-i, katri-i) või korduste abil (4-kordne kadri, kadri, kadri, katri vms). NÄIDE 430 d Greete ja Anna Jents (Jõnts) Karksi Mardilaul NÄIDE 608 c Amalie Akerberg Halliste Mardilaul NÄIDE 416 d Helena Animägi Kadrilaul Karksi JõululauludRegivärsilistel jõululauludel on tavaliselt vanemate kalendrilauludega ühised viisid. Vestlus uuemate riimiliste jõululaulude tegemisest Saaremaal. NÄIDE 172 c Selle laulu seda jutt
Vastlalaulud. Põhja-EestiPõhja-Eesti ja Muhu vastlalauludes on iga laulurea lõpuheli teistest pikem. NÄIDE 306 c Pauline Vapper Muhu Erandina leidub ka suurema heliulatusega tantsulisi viise, mis on kogutud valdavalt Virumaalt. NÄIDE Pl 42 A3 Haljala Liina Kaskmann Lõuna-Eesti mõjul on Lääne-Eesti vastlalauludesse ilmunud refräänid liuge, lauge ja algselt pulmalaulude juurde kuulunud kaske, kaske; kaski vms. NÄIDE 313 f Melania Meriloo Häädemeeste NÄIDE Pl 57 B3 Liis Alas Kihnu NÄIDE 258 b Melania Mätas Kihnu Vastlalaulud. Lõuna-EestiVastlalauludel on tavaliselt kohalike vanemate tavandi- või mängulaulude viisid. Lõuna-Eesti (peamiselt Viljandi- ja Tartumaa) vastlalaulude juurde kuulub refrään liuge, lauge; liugu, laugu vms. NÄIDE 89 g Katri Prääts Urvaste < Rõuge NÄIDE 2050 h Greete Jents Karksi Tsõõtamine urbepäevalTsõõtamise laule on jäädvustatud Setust. Need on sageli iseloomuliku refrääniga tsõõ, tsõõ, mis asetati nii värsirea lõppu kui keskele. NÄIDE 322 a Anne ja Ode Vabarna Setu Kiigelaulud. Põhja-EestiPõhja-Eesti kiigeviise iseloomustavad pikemalt väljapeetud helid ja viisikaunistused. Pikemalt väljapeetud helid värsirea lõpus on levinud mitmete praegu eraldiseisvate piirkondade (Edela-Järvamaa, Kirde-Pärnumaa, Kirde-Harjumaa, Lõuna-Läänemaa, Ida-Saaremaa) vanemates viisides. Pikendatud värsilõppudega stiil on olnud varem levinud arvatavasti suuremal territooriumil (kus nüüd kohati valitsevad uuemad kiigeviisid). Muhus nimetatakse niisugust laulmisviisi õetamiseks. Mõnikord sobitatakse pikenduse abil viis kiige liikumisperioodiga. Värsijalgade lõpu pikendamine esineb Järvamaa, Kirde-Harjumaa ja Virumaa kiigeviisides. Näites 797 e on pikendatud 3. värsijala lõpusilp ja värsirea (ehk 4. värsijala) lõpusilp. NÄIDE pl 82 A1 Miina Lambot, Anna Paalberg Kuusalu NÄIDE 797 e Aliide Salström Kuusalu Järvamaal, Kirde-Harjumaal ja Lääne-Virumaal on välja kujunenud väga omapärased, otseselt suure kiige liikumisperioodiga kooskõlla viidud viisid. NÄIDE Pl 82 B1 Miina Lambot, Anna Paalberg Kuusalu NÄIDE Pl 28 B2 Mari Kilu, Liisu Tamp Jõelähtme NÄIDE 1022 b Lisette Kautlenbach Järva-Madise NÄIDE 738 b Risanda Kravtsov Kuusalu Mitmetes Põhja-Eesti piirkondades esinevad ka uuemad, kaherealised tantsulise iseloomuga kiigeviisid. NÄIDE Pl 37 A 2 Liina Kaskmann Haljala NÄIDE 797 f Aliide Salström Kuusalu Lääne-Eestisse on levinud Mulgimaalt lühikese refrääniga kiigelaule. Pärnumaal lauldakse rea lõppu kiigele või (sealkandis erinevatele laululiikidele liituv) kaske. NÄIDE 277 c Marta Mäesalu Häädemeeste Kiigelaulud. Lõuna-EestiMulgimaa kiigelaulude refrääniks on tavaliselt lühike kiigele või kiikäle vms. Mulgimaalt kogutud materjali põhjal paistab, et kiigelaulud on hakanud varem ununema kui töö- ja pulmalaulud. Lühikese refrääniga kiigelaulud on levinud arvatavasti Mulgimaalt ka kaugemale. Harva esineb siin ka pikk refrään kiike, kaake või üles, (üles) (viimane on ilmselt laen lõikuslauludest). NÄIDE Pl 94 A2 Mari Sarv Karksi Kesk-Eesti refrään kiike-(j)ääle võiks olla mälestus vanemast sõnakujust *kiikehelle (tähendab kiigele). Viisides ja esituses on sarnaseid jooni lõikuslauludega. NÄIDE Pl 49 B1 Marie Sepp Kolga-Jaani Tartumaal esineb samuti refrääni kiigele, lisaks kiige, kaage; kiikee, kaikee jm. Lõuna-Eesti tüüpiline kahesõnaline refrään, näiteks kiigäle, kiigäle, esineb kiigelauludes vähem. Kagu-Eestis esineb seni veel ära seletamata refrääne häde ää kägo, häde äia kägo, äde ää kaikah vms. Häde tähendab ‘naine, eit’, nii et küllap on siin pöördumine teiste naiste poole. |