BERTA - Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas

Tutipäev

ehk sada päeva ennne eksamite algust, vahel ka viimane viimane koolipäev enne lõpueksamite algust, kuulub vanemate koolikalendri pühade hulka. Mõnevõrra on muutunud üksnes selle tähistamisviis. 1960. aastatel ja hiljem oli kombeks, et pidulikult riietatud põhikooli või keskkooli lõpetajad, tüdrukutel valged tutid peas, käisid ühiselt koolimaja läbi. Pärast koolipäeva lõppu tehti veel kätest kinni hoides tiir linna peal. Enamasti olid igal koolil oma kindlad paigad, mida tuli tingimata külastada ja osal muud tavad. Näiteks Tallinna Reaalkoolil on olnud 20. sajandi algusest tava sel puhul teha nn pudirida ehk käia üks jalg kõnniteel ja teine rentslis.

Paljudes koolides viisid esimese klassi õpilased suured käekõrval saali. Tihti anti pidulikul aktusel üle kooli märk ja sõrmus, peeti kõnesid, anti elluastumisvanne. Pidulik ja vallatu meeleolu jätkus hiljemgi, kui õhupallidele või täispuhutavatele mänguloomadele (need tuli igavesti säilitada!) allkirju koguti. Allkirju ja salmikesi kirjutati mälestuseks üksteise valgetele pluusidele, fotodele, märkmikesse, albumitesse.

1970. aastatel hakati tutipäeva puhul koolis veesõda pidama ja üksteist märjaks pritsima. Tegemist on taas vanema kalendritava mugandumisega koolikalendrisse. Varem kasteti enamasti varem ja kehvemate ilmadega, kuid oluliste sündmuste ja tööde puhul – karjast esimesel karjapäeval, kündjat esimese künni puhul, sõnnikutalgulisi töö lõpetamisel, pulmas pulmalisi.

1990. aastateks olid õpetajad veesõjast aga nii tüdinenud, et viidates rikutud seintele ja koolitiiki kukkunud õpilastele hakkasid osad koolid veega kastmist ja pritsimist keelama. Oma osa oli ka ajakirjanduse tekitatud meediakäral.

1980. aastatel hakati tutipäeval riietuma algkoolilasteks: otsiti välja põlvikud, tutid, lühikesed püksid või muu algkoolieale tunnuslik, kaasa võeti mänguasju ja etendati igati muretuid ja mängulustis lapsi. Selline riietus annab rohkem võimalusi tembutamiseks. Paljudes paikades on tutipäevalised ja nende rongkäigud märkimisväärne kohalik sündmus.

Mida teised teevad

Pidutsevad igal kombel. Rootsis olid sajandi teisel poolel kombeks pidulikes riietes rongkäigud ja näiteks sõitmine autokapotil. Münchenis on komme kirjutada nimesid üksteise pluusidele, kolada linnas ringi, vilistada poole ööni spordivilesid, tantsida, lärmata, kanda veidraid rõivaid, laiutada ja laulda kesklinna tänavail.

Sloveenias olid 2004. aastal lõpetajad Siemensi kingitud erekollastes pluusides ja mustades pükstes, viled kaelas ja vihmavarjud käes ning tantsisid pealinna Ljubljana keskväljakul. Vilekontsert oli kõrvulukustav ja kestis poole ööni, samuti laulmine ja ringi kolamine.

Lisa enda kommentaar tähtpäeva kohta | Loe selle tähtpäeva kommentaare