Ussimaarjapäev - 8. september

Väike maarjapäev ehk ussimaarjapäev ehk ussi magamise päev (setud tähistavad hoopis 14. septembrit ehk viissenjapäeva kui usside magama minemise päeva) on selle 19. sajandil vähetuntud ja 20. sajandiks unustatud päeva paralleelnimetused.

Eestis teatakse püha alates 16. sajandist. Üldine on olnud metsaminekukeeld põhjendusega, et mets tahab puhata ja ussid rahulikult urgu minna. Sel päeval kaotavad nõelussid maaga kokku puutudes oma mürgi ja nende salvamine pole enam ohtlik.

Kui enamik koristus- ja külvitöid (rukkikülv, viljakoristus) pidi olema lõpetatud, siis mõnel pool usuti, et kesa sümboolselt kündmine hävitab kahjurid ja rukkiussid.

Ussimaarjapäeva peeti õunte valmimise päevaks.

Keelud

Üldiselt oli töötegemine ja metsaminek keelatud, kuid lubatud oli minna marjule. Mõnevõrra oli levinud õmblemis- ja ketramiskeeld, et uss ei nõelaks.

Neitsi Maarja sündimispäev

Varaseim teade päeva tähistamisest pärineb 6. sajandist, algusega Süürias või Palestiinas, kus apokrüüfide mõjul kujunes välja jumalaema kultus. Katoliku kirik adapteeris 7. sajandil Maarja austamise tava idakirikust. Kuna Maarja sündimine on tuntud üksnes apokrüüfide kaudu, siis tunnustati püha aeglaselt, ehkki näiteks Kreeta püha Andreas pühitses 9. sajandil päeva mitmete jutlustega, et põhjendada 8. septembrit Maarja sünnipäevana. Veel 9. sajandil polnud jumalaemakultus laialt levinud.

Prantsusmaal on püha seostatud ilmutusega – püha Maurilius kuulis Angeris jumalaema sündi tähistavate inglite laulu.

Jumalaema sündimist tähistavad erinevad kirikud erineval ajal. Näiteks tähistab idakirik püha 12. septembril, kopti kirik aga 1. mail, selle katoliiklik haru omakorda 10. septembril.

Vt lähemalt http://www.newadvent.org/cathen/10712b.htm

Lisa enda kommentaar tähtpäeva kohta | Loe selle tähtpäeva kommentaare