Ülo Valk(25. 08. 1962),
	professor;
	fil. dr. (1994, "Eesti rahvausu kuradi-kujutelm kristliku demonoloogia ja rahvusvahelise folkloori kontekstis: ilmumiskujud")

OLULISEMAD TÖÖD: 

• Kust tuli ilmalind? - Läänemeresoome loomisloo päritolust I-II. – Vikerkaar, 1993/2-3 (lk. 21-29; 60-66). 
• On the Connections between Estonian Folk Religion and Christian Demonology. – Mitteilungen für Anthropologie und Religionsgeschichte, Band 8. Münster: Ugarit-Verlag, 1994 (pp. 191-209). 
• On the Descent of Demonic Beings: Fallen Angels, Degraded Deities and Demonized Men. – Mitteilungen für Anthropologie und Religionsgeschichte, Band 9. In Memoriam Alfred Rupp (1930-1993). Münster: Ugarit-Verlag, 1994 (pp. 311-332). 
• Inimene ja teispoolsus eesti rahvausundis. – Eesti rahvakultuur. Toim. Ants Viires ja Elle Vunder. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 1998. Lk. 485-511. 
• Kurat Euroopa usundiloos. Sissejuhatus demonoloogiasse. Kirjastus "Vikerkaar". Tallinn, 1994. 
• Allilma isand. Kuradi ilmumiskujud eesti rahvausus. Eesti Rahva Muuseumi sari 1.Tartu, 1998. 

sünkretism eesti rahvausundis
Ristimise tähendusest eestlasele rahvausundi andmetel. - Sator I. Artikleid usundi- ja kombeloost. Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühm. Tartu, 1998. lk. 137-156;
Estonian Serfdom Songs as a Manifestation of Popular Christianity. – Congressus Octavus Internationalis Fenno-Ugristarum. Jyväskylä 10.-15. 8. 1995. Pars VI. Ethnologia & Folkloristica. Redegerunt Heikki Leskinen, Risto Raittila, Tõnu Seilenthal. Moderatores, Jyväskylä 1996. (pp. 477-480.);
Angels in Estonian Folk Religion. Töid folkloori ja rahvausundi alalt 2. köide. Tartu, 1999. Lk. 219-238  

usundiline muistend
The Evil One as a Pedagogue. – The Family as the Tradition Carrier. Conference Proceedings Volume 2. Ed. by Ingrid Rüütel, Kristin Kuutma. NIF Publications No. 31. Tallinn, 1997. (pp. 176-181.);  
Estonian Devil Legends in the International Context: Problems of Classification. – Die heutige Bedeutung oraler Traditionen. Ihre Archivierung, Publikation und Index-Erschliessung. Herausgegeben von Walther Heissig, Rüdiger Schott. Abhandlungen der Nordrhein-Westfälischen Akademie der Wissenschaften Band 102. Westdeutscher Verlag. Opladen/Wiesbaden, 1998. Pp. 301-306.
Traditional Legends in Contemporary Estonian Folklore.- Traditional Storytelling Today. An International Sourcebook. Ed. by Margaret Read MacDonald. Fitzroy Dearborn Publishers. Chicago, London. 1999. Pp. 207-211.

võrdlev mütoloogia 
Eesti mardilaulude usundilisest taustast (teekonna-motiiv). - Rahvausund tänapäeval. Toim. Mall Hiiemäe ja Mare Kõiva. Tartu, 1995. (lk. 471- 478);  
Thunder Chasing the Devil - An Estonian Folk Belief in the Indo-European Context – Profesor August Robert Niemi and Comparartive Folklore Investigations of the Balts and Baltic Finns". Papers of the International Conference held on 1-2 December, 1994 Vilnius, Lithuania. Vilnius, 1996. pp. 16-21)  

india usund ja mütoloogia
Rigveeda. Seitsme hümni tõlked veedade keelest, kommentaarid, saatesõna "Esoteeriline "Rigveeda"". – Vikerkaar, 1993/9, lk. 12-40; 
Mara kuju kui rahvapärase demonoloogia ja budistliku dharma ühendus. – Akadeemia, 1993/10, lk. 2144-2163; 
Atharvaveeda. Valik loitse. (Tõlge veedade keelest ja kommentaarid). Akadeemia 1997/ 9. (lk. 1866-1884.);
Some Remarks on the Cult of the Dead in Contemporary India: Afterlife in "Scriptural" and Popular Hinduism. – Acta Ethnographica Hungarica, 43 (1-2), pp. 163-174 (1998), Budapest
  

LOETAVAD KURSUSED:

Eesti rahvausund 
Rahvajututeooria 
Rahvausundi demonoloogia
Magistri- ja doktoriõppe seminar

VASTUVÕTT: E 11-12.00 Ülikooli 16-210, tel. 375 310, E-post: ylo@haldjas.folklore.ee

	Arvo Krikmann (21. 07. 1939),
	külalisprofessor (Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur);
	fil. dr. (1998, "Sissevaateid folkloori lühivormidesse I. Põhimõisteid, žanrisuhteid, üldprobleeme")

OLULISEMAD TÖÖD: 

• On Denotative Indefiniteness of Proverbs. Remarks on proverb semantics 1. Preprint KKI-1. Tallinn, 1974.  

Kordustrükk: Proverbium. Yearbook of International Proverb Scholarship 1 (1984), pp. 47-91 
• Some Additional Aspects of Semantic Indefiniteness of Proverbs. Remarks on proverb semantics 2. Preprint KKI-2. Tallinn, 1974   

Kordustrükk: Proverbium. Yearbook of International Proverb Scholarship 2 (1985), pp. 58-85 
• Towards the typology of Estonian folklore regions. Preprint KKI-16. Tallinn, 1980 
• Fraseoloogiline aines eesti vanimais grammatikates ja sõnastikes. Tallinn, 1986 
• Sissevaateid folkloori lühivormidesse I. Põhimõisteid, zhanrisuhteid, üldprobleeme. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 1997 
• Ainepublikatsioonid:   

Eesti vanasõnad. (Monumenta Estoniae Antiquae III: Proverbia Estonica). I-V: 2. Toim. A. Krikmann ja I. Sarv. Tallinn, 1980-1988 
Vanasõnaraamat. Koost. A. Hussar, A. Krikmann ja I. Sarv 1984 
Proverbia septentrionalia. 900 Balto-Finnic Proverb Types with Russian, Baltic, German and Scandinavian Parallels. By Matti Kuusi in cooperation with Marje Joalaid, Arvo Krikmann, Pentti Leino, Elsa Kokare, Kari Laukkanen, Vaina Mälk, Ingrid Sarv. (FF Communications 236.) Helsinki, 1985 

Vanasõnade süntaktilis-modaalne tüpoloogia 
Retoorilise, modaalse, loogilise ja süntaktilise plaani seostest eesti vanasõnades. - Keel ja Kirjandus 1997, nr. 4, lk. 232-244; nr. 5, lk. 327-343; nr. 6, lk. 384-393  

Ütluste troobisemantika 
Suure Ahela Metafoor - võti või muukraud vanasõnade semantikasse? - Keel ja Kirjandus 1994, nr. 2, lk. 93-98. Ingliskeelne variant: The Great Chain Metaphor: An Open Sesame for Proverb Semantics? ֠Proverbium. Yearbook of International Proverb Scholarship 11 (1994), lk. 117-124. Viimase elektrooniline variant: Folklore. Electronic Journal of Folklore, Vol. 1. (http://haldjas.folklore.ee/folklore/nr1/gcm.htm). Ed. by M. Kõiva & A. Kuperjanov. Tartu, 1996, lk. 74-83.  

Läänemeresoome vanasõnade geograafiline levik:
Millised piirid nähtuvad läänemeresoome vanasõnades? ֠Õdagumeresoomõ lõunapii`r. Võro Instituudi toimõtiseq 1. Võro, 1997, lk. 62-80.  
  
  

LOETAVAD KURSUSED:

Sissejuhatus folkloori lühivormidesse 
Eesti lühivormide allikalugu 
Ütluste semantika 
Rahvahuumor 

	Paul Hagu (02. 10. 1946),
	dotsent;
	ajal. kand. (1983, "Setude agraarkombestik ja uskumused")

• Eitav parallelism regivärsi stiilivõttena. ֍ Eesti rahvaluule zhanriprobleemid. (TRÜ Toim. 528). Tartu 1980. Lk. 49-68.  
• Fuhfhyfz jdhzlyjcnm b dthjdfybz ctne. Fdnjhtathfn lbccthnfwbq yf cjbrfybt extyjq cntgtyb rfylblfnf bcnjhbxtcrb[ yfer. Ktybyuhfl 1983.  
• "Uba ja hernes" setu laulutraditsioonis. ֠Keel ja Kirjandus. 1987, nr. 9 (lk. 544-557).  
• Jämmerbröllop hos setofolket. ֠Nord Nytt, 56 (1994), lk. 29-37  
• Lamenter's strategy in the Performance of Wedding Laments. ֠ARV. Nordic Yearbook of Folklore, 1995. Vol. 51 (p. 115-124)  
• Saateks. - Paul Hagu ja Seppo Suhonen (toim.), Setu rahvuseepos Peko. (Snellman-instituutin A-sarja 18.) Kuopio 1995. (lk.15-39).  
• Setukaisten identiteetin ongelmat. ֠Tuija Saarinen ja Seppo Suhonen (toim.), Koltat, karjalaiset ja setukaiset. Pienet kansat maailmojen rajoilla. (Snellman-instituutin A-sarja 19.) Kuopio 1995. (lk. 169-181.)  
• Poeesia eksam: Setu mõrsjaitkudest kõrvutuses läänemeresoomlaste põhjapoolsema itkutraditsiooniga. - Akadeemia nr. 11 (1995), lk. 2262-2287.  

Setu rahvatraditsioon (mõrsjaitkud ja setu laulud) 
  
 

LOETAVAD KURSUSED:

Vene (slaavi) folkloor  

Eesti rahvajutt 
Läänemeresoome rahvaste folkloor 
Skandinaavia folkloor 
Setu traditsioon 
Postseminar 
Välitööd 

	Tiiu Jaago (16. 03. 1960),
	dotsent;
	fil. kand. (1991, "Epiteet eesti regivärsilises rahvalaulus")

OLULISEMAD TÖÖD: 

• Kuldnaine /Laulutüübi stiilikeskne uurimus/, Tartu 1993. 
• On Which Side of the Frontier Are Trespassers? About the Identity of Ethnic Croups in Kohtla-Järve. ֠Studies in Folklore and Popular Religion 1, Tartu 1996, lk.181-195. 
• See olevat olnudŠRahvaluulekeskne uurimus esivanemate lugudest, Tartu 1996. Kaasautor Kalev Jaago. /Zusammenfassung. Eine Untersuchung über die Familienüberlieferung vom folkloristischen Gesichtspunkt aus betrachten./ 
• Mis sealt tõuseb, soost sinine, /soost sinine, maast punane. Sinise ja punase võimalikust tähendusest regilaulus. ֠Elektrooniline väljaanne ӼI>MäetagusedԠnr. 5. Tartu, 1997; http://haldjas.folklore.ee/tagused/nr5/tiiu.htm. /Summary. The possible meaning of the parallel words blue and red in runo songs./ Paberväljaanne: Tartu 1998, lk. 54 -72. 
• Perepärimus. Rahvaluule ülemastme kursus. Õppevahend. Tartu 1997. Elektrooniline väljaanne http://haldjas.folklore.ee/rl/folkte/pere/pere.htm 
• Rahvaluule mõiste kujunemine Eestis. ֠Elektrooniline väljaanne ӼI>MäetagusedԠnr. 9. http://haldjas.folklore.ee/tagused/nr9/rhl.htm  Tartu 1998 

rahvaluuleteaduse kujunemislugu
elektrooniline loengukursus Ӓegilaulu poeetikaԠhttp://haldjas.folklore.ee/UTfolkl/loengud/poeetika;  
Ӓahvaluule mõiste kujunemine EestisԖ Elektrooniline väljaanne ӼI>MäetagusedԠnr. 9. Tartu, 1999; http://haldjas.folklore.ee/tagused/nr9/rhl.htm

vanema rahvalaulu stiili regionaalsed ja ajalised erijooned
rmt: Kuldnaine, 1993; Regilaulu varasemast kihist Läänemaal. Summary. The Older Stratification of runo in West-Estland. ֠Läänemaa Muuseumi Toimetised I, Haapsalu 1997, lk.113-122; 

värvinimed regilaulu kujundis, nende seotus sõnavara ja poeetika kujunemise ning usundiga
Mis sealt tõuseb, soost sinine,/soost sinine, maast punane. Sinise ja punase võimalikust tähendusest regilaulus. ֠Elektrooniline väljaanne Mäetagused nr.5; http://haldjas.folklore.ee/tagused/nr5/tiiu.htm; Summary. The possible meaning of the parallel words blue and red in runo songs. Paberväljaanne: Tartu 1998, lk. 54 ַ2; peatükk "Värvisõnad regilaulu kujundis" õppevahendis "Regilaulu poeetika" 

pere-, isiku- ja ajalooline pärimus 
teated ja jutud esivanematest; motiivid ja nende muutumine taustsüsteemist sõltuvalt; pärimusandmete kõrvutamine ajalooallikatega. Rmt: See olevat olnud... Rahvaluulekeskne uurimus esivanemate lugudest, Tartu 1996, kaasautor Kalev Jaago; elektrooniline väljaanne: Perepärimus. Rahvaluule ülemastme kursus. Õppevahend http://haldjas.folklore.ee/rl/folkte/pere/pere.htm; Suulise traditsiooni eripära vaimses kultuuris. Peculiarities of oral radition in intellectual culture. – Pro Ethnologia 3, Tartu 1995, lk.110-121, http://www.erm.ee/pro/pro3; teemakirjutused – elulood – rahvaluule ainena; võrdlus soome analoogilise materjaliga); 
  
  

LOETAVAD KURSUSED:

• Sissejuhatus eesti rahvaluulesse ja folkloristikaasse  

Eesti rahvaluuleteaduse ajalugu 
Rahvalaul 
Regilaulu uurimise meetodeid
Perepärimus 
Proseminar

	Tiia Köss (20. 06. 1966),
	lektor;
	fil. mag. (1998, "Surmakultuurist eesti rahvausundi põhjal")

OLULISEMAD TÖÖD: 

• Marras ֠dödens framträdande i Virumaa (Virland), Norra Estland. ֠Nord Nytt, 56. Viborg 1994, 42-47  
• Kiriku ja usuga seotud surmaended. ֠Õpetatud Eesti Seltsi Aastaraamat 1988 - 1993. Tartu, 1995 (lk. 177-179)  
• Virolaiset kuolemanenteet. ֠Aamun Koitto, 22. Kuopio, 1993 (ss. 15 - 17)  
• Kalevala ja Kalevipoika. ֠Savon Sanomat, 57. Kuopio 1995 (s. 2)  
• "Vanavaravedaja" 1-3 toimetamine (1994-1996)  
• "Eesti Rahva Kalendri" toimetamine (1997)  
• T. Jaago monograafia "Kuldnaine" toimetamine (1993)  

Eestlaste surmakultuur 

Elu pöördemomendid traditsioonis (sarnaseid jooni sünni-, pulma- ja matusekombestikus) 

Tänapäeva folkloori teooria: terminid, liigitus, metoodika (loengukursus TÜ-s) 
  
  

LOETAVAD KURSUSED:

Eesti rahvausund  

Perekonnatavand 
Tänapäeva folkloor 

	Aino Laagus (22. 11. 1944),
	teadur (0,5);
	filos. kand. (1990, "Eesti metshaldjatekstide struktuur ja semantika")

• Eksimise motiiv eesti mütoloogias. – Poeetika ja folkloor. Tartu, 1976 (lk. 25-40). 
• Ühest vanast kihistusest eesti metshaldjauskumustes. – Poeetika ja folkloor. Tartu, 1976 (lk. 41-52). 
• Eesti metshaldjas. – TRÜ Toimetised, vihik 396. Studia metrica et poetica I. Tartu, 1976 (lk. 20-29). 
• Struktura I semantika tekstov predanij ob estonskih lesnyh duhah. Väitekirja autoreferaat. Tallinn, 1990. 
• Kaali järv rahvapärimustes. – Vanavaravedaja 2. Tartu, 1994 (lk. 80-86). 

soome-ugri ja skandinaavia võrdlev mütoloogia
Ӆesti ja soome metshaldjatekstide võrdlev analüüsԍ ֠Ettekande teesid läänemeresoome keelte sümpoosionil. Turku 1988.

suulise pärimuse uurimise meetodid
Situatsioonianalüüsist folkloristikas. - Keel ja Kirjandus 1973, nr. 7, lk. 404-412. 

välis-eestlaste keel ja identiteet
Lundi Ülikooli ja Tartu Ülikooli ning Eesti Keele Instituudi uurimisprojekt Lõuna-Rootsi eestlastest 
  
  

VASTUVÕTT: Ülikooli 16-206, tel. 375 214. E-post: alaagus@ut.e

	Risto Järv (15. 01. 1971),
	teadur;
	fil. mag. (1997, "Eesti usundi uurimise lähtel. Kr. J. Petersoni kommenteeritud tõlge Kr. Gananderi <Mythologia Fennicast>")

• “Vanasõna ei ole varnast võtta”? Vanasõnadele viitamine ajalehetekstis. – Mäetagused, 10. Hüperajakiri. Toim. M. Kõiva & A. Kuperjanov. Tartu 1999, lk 130-155.  http://haldjas.folklore.ee/tagused/nr10/varn.htm
• An Outline of Everyday Credos: from the Aspect of Gender and Profession. ֠Contemporary Folklore: Changing World View and Tradition. Edited by Mare Kõiva. Tartu, 1996 (pp. 213-233).  
• Millised on kõik punapead? Argiarvamuste näide: tüükate peal proovitud 113 väidet. ֠Vanavaravedaja 3. Tartu, 1996 (lk. 50-57).  
• Kristian Jaak Peterson Eesti mütoloogiat kokku kandmas. – Kirjandusteadus. Mõte ja Ulm, Rakendus ja Uurimus. (Tartu Ülikooli eesti kirjanduse õppetooli toimetised, 1). Tartu, 1996 (lk. 118-135).  
• Kristfrid Ganander ja Kristjan Jaak Peterson –teemeistrid või sillategijad? Antiikmütoloogia heiastusi "Soome Mütoloogias". – Vaga vares. (Pro Folkloristica IV). Toimetanud Janika Oras. Tartu, 1996 (lk. 26-37).  

muinasjututeooria
Vale-Jüri kiusatus Valekangelasest "Lohetapja" (AT 300) põhjal – Lohetapja (Pro folkloristica VI). E-trükis http://haldjas.folklore.ee/rl/pubte/ee/NT/Jarv.htm
  

kaasaja folkloor – maailmavaate peegeldumine folklooris
The Only Good Stranger Is a Dead Stranger? Stereotypes – Identity of Peripheries: Minorities, Borderlands and Outskirts. (Vanavaravedaja 5). Tartu 1997, pp. 27-40; Tarbetarkusest argiarvamuseni, vahel vanasõnaks välja? – Maa ja ilm. (Pro Folkloristica V). Toimetanud Mall Hiiemäe, Janika Oras. Tartu. Eesti Kirjandusmuuseum, 1997, lk 26-42. 

LOETAVAD KURSUSED:

Rahvaluule seminar

OLULISEMAD TÖÖD: 

• Müüdikatked regilaulus. Katse regilaulu süvastruktuuri avamiseks Vladimir Propi muinasjutumorfoloogia järgi. Vaga Vares. Pro Folkloristika IV. Tartu, 1996, 5 - 14.
• Death and Afterwards. Folklore, vol. 8. Tartu, 1998, 7 - 20. http://haldjas.folklore.ee/folklore/vol8/mds.htm
• Setu lüroeepiliste regilaulude eepilisest kihist. Mäetagused, nr. 8. Tartu, 1998, 96 - 103. http://haldjas.folklore.ee/tagused/nr8/mreg.htm
• Religious Syncretism in Setu Runo-Songs (tulemas TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli toimetistes Studies in Folklore and Popular Religion, vol. 2);
• Setu lüroeepilise regilaulu stseenid. Lohetapja. Pro Folkloristica VI. Tartu, 1999, 5 - 19. http://haldjas.folklore.ee/rl/pubte/ee/NT/Arukask.htm

Setu lüroeepilise regilaulu maailmapilt
Müüdikatked regilaulus. Katse regilaulu süvastruktuuri avamiseks Vladimir Propi muinasjutumorfoloogia järgi. Vaga Vares. Pro Folkloristika IV. Tartu, 1996, 5 - 14. 

Nimekasutusest setu müüdilistes regilauludes. Maa ja Ilm. Pro Folkloristica V. Tartu, 1997, 5 - 11. 

Setu lüroeepiliste regilaulude eepilisest kihist. Mäetagused, nr. 8. Tartu, 1998, 96 - 103. http://haldjas.folklore.ee/tagused/nr8/mreg.htm

Religious Syncretism in Setu Runo-Songs –  Studies in Folklore and Popular Religion, vol. 2

Setu lüroeepilise regilaulu stseenid. Lohetapja. Pro Folkloristica VI. Tartu, 1999, 5 - 19. http://haldjas.folklore.ee/rl/pubte/ee/NT/Arukask.htm

Vadja rahvausund
Death and Afterwards. Folklore, vol. 8. Tartu, 1998, 7 - 20. http://haldjas.folklore.ee/folklore/vol8/mds.htm

Surm ja pärast seda (vadja ainese põhjal). Õdagumeresoomõ Väikuq Keeleq. Läänemeresoome Väikesed Keeled. Võro Instituudi Toimetised 4. Võro, 1998, 151 - 159. 

Artikleid vadja rahvausundi komponentidest: http://haldjas.folklore.ee/rl/folkte/sugri/vadja/mytol/mytindex.htm
  
  

LOETAVAD KURSUSED:

Setu traditsioon (setu lüroeepilise regilaulu maailmapilt)

Mall Hiiemäe (09. 01. 1937),
õppeülesande täitja (Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteadur); 
fil. dr. (1998, "Der estnische Volkskalender") 

OLULISEMAD TÖÖD: 

• Kodavere pajatused. Kujunemine ja koht rahvajututraditsioonis. Tallinn, 1978 
• Eesti Rahvakalender II - VIII. Tallinn, 1981-1999 
• Der estnische Volkskalender. FFC 268. Helsinki, 1998 

Inimese ja looduse suhte ökoloogiline aspekt rahvausundis 
"Nelikümmend lindu eesti rahvausundis" –Mäetagused 1996-1997, nr 1- 5, http://haldjas.folklore.ee/tagused; "Vähid, lülijalgsed, putukad eesti rahvausundis" (artiklisari) http://www.zbi.ee/satikad; "Kakskümmend kaks kala eesti rahvausundis" – Mäetagused 1999, nr 11 jj, http://haldjas.folklore.ee/tagused

rahvajuttude kujunemine ja jutustamine; folkloristika ajalugu; usund ja kombestik (eriti rahvakalender); tänapäeva folkloor
  
  

LOETAVAD KURSUSED:

Rahvakalender (iseseisev töö kirjandusega)

VASTUVÕTT: E-R 9-17, Eesti Kirjandusmuuseum, Vanemuise 42-228, tel. 430-035, 420-370 

Eda Kalmre (12. 09. 1958),
õppeülesande täitja (Eesti Rahvaluule Arhiivi teadur) 

OLULISEMAD TÖÖD: 

• See pikk lühike tee salmialbumist oraaklini. Tüdrukute kirjalikust pärimusest aastatel 1970-1990. – Lipitud-lapitud. Tänapäeva folkloorist. Toim. M. Kõiva. Tartu: Eesti TA Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Eesti Keele Instituut, 1995 (lk. 161-173.) 
• Vorstivabrikutest kassitoiduni ehk mõnda linnalugudest. – Mängult-päriselt. Tänapäeva folkloorist II. Toim. M. Kõiva. Tartu: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Keele Instituut, 1996, lk. 136-155. 
• Legends of the Afganistan War: the Boy Saved by the Snake. – Contemporary Folklore: Changing Tradition and World View of the Youth. Edited by M.Kõiva. Tartu: Institute of Estonian Language, Estonian Museum of Literature, 1996, 243-253. 

Tänapäeva folkloor: kaasaegne rahvajutt ja tüdrukute kirjalik pärimus.
Legends of Afganistan War. - Folklore. An Electronic Journal of Folklore, vol. 1 http://haldjas.folklore.ee/folklore/nr1/afga.htm
  

LOETAVAD KURSUSED:

Praktikum (arhiivipraktika)

OLULISEMAD TÖÖD: 

• On a Possible Model of the Gaseous Corona of Galaxy. – Tartu AO teated. No 91. Tartu 1988 (lk 48-58). 
• Gasodünaamilised protsessid kuumas galaktilises gaaaskroonis (v. k). Tartu, 1990. 126. lk. 
• T. Tender, E. Kasak. Võru uuemad kirjaviisid ja Brown(e)'i liikumine. – Keel ja Kirjandus, 5/1995 (lk 312-319.) 
• T. Tender, Iva S., E. Kasak. Võru uuemad kirjaviisid ja Brown(e) liikumine II. – Keel ja Kirjandus, 6/1996, lk 606-610. 
• Inimene ja Universum – Universum. Tallinn, 1997. 
• Loogika ja lõpmatus. – Arutlusi teadusest ja tõest. (Võru Instituudi toimetised, nr. 5), lk 127-134. 

UURIMISSUUNAD: 

Kaasaegne folkloor, pseudoteadused rahvausundina
Back to the Past. Some Aspects of the History of Astrology in Estonia – Contemporary Folklore. Tartu 1996, pp. 194-199; Tähistaeval põhinevatest uskumustest. "Elektrooniline väljaanne "Mäetagused" nr.1/2; http://haldjas.folklore.ee/tagused/nr1/fart.htm, Tartu 1996. 

Astraalmütoloogia ajalugu, antiikastroloogia
  
  

LOETAVAD KURSUSED:

Astraalmütoloogia ja kosmoloogia 

OLULISEMAD TÖÖD: 

• Lauliku lapsepõlv. – Vanavaravedaja 2. Tartu 1995, lk 47-56.
• Traditional melody variations in Karksi parish (South-Estonia) – Folklore. Journal of Folklore. Vol.1. http://haldjas.folklore.ee/folklore/nr1/taivem.htm
• Of singers blood? About kins of singers from the Karksi parish. – The family as the tradition carrrier. Conference proceedings, Volume I. Tallinn 1996, lk 161 -  170.
• Contra: meedia, kirjanduse ja folkloori vahel. – Vikerkaar 5-6, 1999, lk 153-162.
• Tänapäeva folkloor ja Tartu noorte kirjanike laulud http://www.suri.ee/etnofutu/3/doc/taive.html

 

UURIMISSUUNAD: 

Lõuna-Eesti regilaulud

Tänapäeva folkoori ja kirjanduse suhted
 

LOETAVAD KURSUSED:

Rahvamuusika

	Liina Sillaots (20. 10. 1975),
	vanemmetoodik;

UURIMISSUUNAD: 

Felix Oinas folkloristina

VASTUVÕTT: E-R 10-14 Ülikooli 16-208, tel. 375 304, E-post: liinas@ut.ee

	Merili Metsvahi (24. 07. 1973),
	vanemmetoodik, TÜ II aasta magistrand;

UURIMISSUUNAD: 

libahundipärimus
Muundumised libahundimuistendeis ֠Lohetapja. Pro Folkloristica VI. Tartu, 1999, 5 - 19. http://haldjas.folklore.ee/rl/pubte/ee/NT/Metsvahi.htm

muistenditeooria

 E-post: merili@ut.ee