Päälehele
löüt: 15371 kiräkotust
 
a(q) < agaq aga, kuid; tä taht, a tä ei saaq ta tahab, kuid ta ei saa; a mille? aga miks?
aabi|ts, -dsa, -tsat13 = aavits aabits
.aadli, -, -t1 aadel; aadlimiis' aadlimees, aadlik
aadom', -i, -it4 = atom' aatom; aadom'(pomm') v atom'(pomm') aatomipomm
aalo, -, -t2 aaloe
aam', aami, .aami37 aam
.aama, ajjaq e aiaq, aa, kesks aet55 = ajama ajama
aas, aasa, .aasa30 aas, silmus
.aasta, -, -t3 > .aastak
.aasta(ga)|aig, -ao, -.aigo36 aastaaeg
.aastaga|nõ, -dsõ, -st5 = .aastanõ = aast.aonõ = ajastanõ aastane; üte-, katõ-, neläaastaganõ, katsa-aastaganõ ühe-, kahe-, nelja-aastane, kaheksa-aastane
.aast|aig, -ao, -.aigo36 = .aastak = ajastaig
.aasta|k, -ga, -kka38 e -gat13 = .aastaig = .aestak < .aasta aasta; aastak (aigo) tagasi aasta tagasi; katõ aastaga vana lats' kaheaastane laps
.aasta|nõ, -dsõ, -st7 = aast.ao|nõ, -dsõ, -st7 = .aastaganõ
.aasta(ga)|päiv, -päävä, -.päivä35 aastapäev
.aasta(ga)|sada, -saa, -sata29 = saa-.aastak sajand, aastasada; mineväl aastagasaal möödunud sajandil
.aasta(ga)tuha|t, -ndõ, -ndõt13 = tuhat.aastak aastatuhat
aavi|ts, -dsa, -tsat13 = aabits
abi, -, api26 abi
abi|elo, -elo, -ello26 abielu
abili|nõ, -(d)sõ, -st5 abiline
abi|mii:s', -mehe, -mii:st39 abimees; abinõu, vahend; tüü kerendämises om egäsugumaidsi abimiihi vällä löüt töö kergendamiseks on leiutatud igasuguseid vahendeid
abina|anõ, -asõ, -ist8 armuke
abirah|a, -a, -ha28 abiraha; stipendium
abi|valmis, -.valmi, -valmist22 abivalmis
a(a)drõs', -i, -sit13 aadress
a'dvo|kaat', -kaadi, -.kaati37 advokaat
adõr = adyr', adra, .atra45 = atr ader
.ael|õma, -daq, -õ85 hulkuma, (ringi v ümber) aelema; hullama; indlema; paarituma; las lehm aelõs ärq las lehm paaritub
.aesta|k, -ga, -kka38 = .aastak
af|gaan', -gaani, -.gaani37 afgaan
agaq > a(q)
ago, ao, ako27 koit; eha; hummogunõ ago koit; õdagunõ ago eha
agras, .akra, agrast22 > akar'
aguq kõnek a ku(q) aga kui
ahas, .ahta, ahast23 kitsas, ahas
aher, .ahtra, aherd23 aher
ah|hil, -ila, -ilat4 = hahhil ahel
ah|hun', -una, -unat4 = ahnik [1.] = ahun < ahunik ahven
ahi, aho e ah'o, .ahjo44 = aho ahi
ahini|k, -gu, -kku38 pottsepp; ahinigutüü pottsepatöö
ahk, aha, .ahka33 > hahk
ahni|k, -gu, -kut13 1. = ahhun' ahven; 2. ahne, ablas; vana ahnik inemisetükk igavene ablas inimesetükk
ahni|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 ahnitsema
.ahnus, -õ, -t9 ahnus
.ahnõhe = .ahnõlõ ahnelt, ahnesti
ahnõq|kaal, -kaala, -.kaala30 = ahnõqkot|t', -i, -ti37 = ahnõq|päits', -päidsi, -.päitsi37 ahnepäits
ahnõq, .ahnõ, ahnõt18 ahne, ablas
aho, -, .ahjo44 = ahi
aho|kuur', -kuuri, -.kuuri37 ahjukapp
aho.paistus, -õ, -t9 ahjupaiste; kass' piisles ahopaistusõn kass soojendab end ahjupaistel
aho|rind, -rinna, -.rinda33 = aho|rynd, -rynna, -.rynda33 ahju esikülg
.ahtagõ|nõ, -sõ, -ist8 kitsas
.ahtli|k, -gu, -kku38 kitsavõitu; püksiq ommaq ahtliguq, julgu-i kumardagiq püksid on kitsavõitu, ei julge kummardadagi
ahun, -a, -at4 = ahhun'
ahuni|k, -gu, -kku38 = .ahvni|k, -gu, -kku38 > ahhun'
aiamaa, -, -d50 > tahramaa
aid, aia, .aida33 aed
.aidni|k, -gu, -kku38 aednik
aid|saibas, -.saiba, -saibast22 aiateivas
aid|vii:r', -veere, -vii:rt40 aiaäär; aidveereq ommaq ilosahe ärq niidedüq aiaääred on ilusti ära niidetud
aig, ao, .aigo36 aeg
aigaolt aegajalt
.aigla|nõ, -dsõ, -st5 aeglane
.aigo (millegi) ajal, aegu; tüü aigo töö ajal; kellä viie aigo kella viie aegu
.aigopite((h)n) aegamööda, aeglaselt
aigraama|t*, -du, -tut13 kroonika; kalender; Henrigu Liivimaa aigraamat Henriku Liivimaa kroonika
.aigsahe = .aigsalõ = .aigsast(õ) aegsasti
.aigsambahe = .aigsambalõ = .aigsambast aegsamini
.aigsast(õ) = .aigsahe
.ainugõ|= ainukõ|nõ, -sõ, -ist8 = ainuli|= (.)ainuma|nõ, -dsõ, -st5 = (.)ainus, .ainu, (.)ainust10 ainuke, ainus; üts'ainumanõ kõrd üksainus kord
.ainu(i)si = ainustõ hädasti, pakiliselt; vaenõ saa-i ostaq tuudkiq, miä ainuisi vaia vaene ei saa osta sedagi, mida hädasti vaja; mul om ainustõ vaia liina minnäq mul on hädasti vaja linna minna
ainuütsi(ndä) ainuüksi, üksnes
ainõq, .ainõ, ainõt18 aine
ait, aida, .aita30 ait
aiteh aitäh
aitjumma = ait'um(m)a aituma, aitüma, aitäh
aivasta|ma, -q, -83 aevastama
aivastus, -õ, -t9 aevastus
.aivõq, m .aividõ, .aivit18 = ajo aju
aja|k', -gi, -kit13 ajamine; kar'a kodoajagi aig karja kojuajamise aeg
ajama, ajjaq e aiaq, aja, kesks aet, min 1. ja 3. p .ai(õ)56 = .aama ajama
ajasta, -, -t3 = ajast|aig, -ao, -.aigo36 = .aastaig aasta
ajasta|nõ, -dsõ, -st5 = ajast.ao|nõ, -dsõ, -st7 = .aasta(ga) aastane; mitmõ ajastaonõ tä om? mitme aastane ta on?
ajo, -, ajjo e aio26 = .aivõq aju
a'kadeemili|ne, -dse, -st5 akadeemiline
a'kadeemiä, -, -t3 akadeemia
akan', agana, aganat4 agan
akar', agara, agarat4 < agras agar
akõn', .aknõ, akõnd17 aken; aknõkruut', -laud, -raam' aknaruut, -laud, -raam
al|a, -a, -la28 (maa)ala; (tegevus)ala
ala(q) 1. (millegi) alla; lavva alaq laua alla (vrd .alla); 2. > ärq [1.]
ala- ala-, alumine; alapuul' alumine pool
alaala|du, -du, -tut1 väga alatu
ala|du, -du, -tut1 alatu
alahan = ala(h)n = alava(h)n all(pool); sääl alahan om viil üts' talo seal allpool on veel üks talu
ala.iäli|ne, -dse, -st5 alaealine
alali|nõ, -dsõ, -st5 alaline
alalõ alles, järel; alalõ hoitma alles hoidma, säilitama
alamb, -a, -at13 alam
alambahe = alambalõ madalamale, allapoole
alambal = alamba(h)n
alambalõ = alambahe
alamba(h)n = alambal madalamal, allpool; Alatarõ om Mäetarõst alamban Alatare on Mäetarest allpool
ala(h)n = alahan
alanda|ma, -q, -83 alandama
alandligult alandlikult
alandli|k, -gu, -kku38 alandlik
alanpuu:l allpool
ala|nõma, -daq e -nõdaq, -nõ89 alanema
alapannus, -(s)õ, -t11 allapanu (loomadele)
alasi < alati alati; sul om alasi kipõ, olõ-i aigo kynõldagiq sul on alati kiire, pole aega rääkidagi
alasi|nõ, -dsõ, -st5 alatine
alaspäidi alaspidi
ala(ha)st madalamalt, altpoolt
alastus, -õ, -t9 alastiolek; rõivanappus; vaesus
alastõ(llaq) alasti; sannan ommaq inemiseq iks alastõllaq saunas on inimesed ikka alasti
alati > alasi
alava(h)n = alahan
albaanla|nõ, -(d)sõ, -st5 albaanlane
.algaja, -, -t3 = alostaja algaja
alg|klass', -klassi, -.klassi37 algklass
alg|kuu:l', -kooli, -kuu:li37 algkool
.algnõma, alõdaq, .algnõ, min 1. p .algsi, min 3. p alõs'75 algama; jõgi algnõs lättest jõgi algab allikast; eeläq alõs' kuul' eile algas kool
.algu|s, -(sõ), -(s)t10 algus; algusõn oll' tüü rassõ alguses oli töö raske
ali† ehk; nääq ali nimäq, tuu om sama nad ehk nemad, see on sama
all all
.alla (kuskilt) alla(poole); taivast alla taevast alla (vrd ala(q))
(.)allapoolõ allapoole
al|las', -asi, -asit4 alasi
all|kiri, -kirä e -kir'a, -.kirjä e -.kirja43 allkiri
al|lõv', -õvi e -õva, -õvit e -õvat4 asula; suurem kirikuküla; alev(ik)
aloma|nõ < alomi|nõ, -dsõ, -st5 alumine
alo|nõ, -dsõ, -st7 -alune; mõtsaalonõ metsaalune; kanglialonõ kaenlaalune
alos, -(s)õ, -st11 alus
alos|kleit', -kleidi, -.kleiti37 aluskuub, kombinee
alos|püksiq, m -.pükse, -.pükse37 aluspüksid
alos|rõivas, -.rõiva, -rõivast22 vooder; ihupesu
alos.säädü(se)(h)n* põhimõtteliselt; alossäädü(se)n om tuu võimalik põhimõtteliselt on see võimalik
alos.säädü|s*, -(se), -(s)t10 printsiip, põhimõte
alos.säädüsli|ne*, -dse, -st5 põhimõtteline
alostaja, -, -t3 = .algaja algaja
alos.taldri|k, -gu, -kku38 alustass; kohvikroosiq kääväq alostaldrigidõgaq üten kohvitassid käivad koos alustassidega
alosta|ma, -q, -83 algust tegema, pihta hakkama; asutama, rajama; algama; tä alost' kirotamist ta alustas kirjutamist; taa talo om mu esäesä alostõt see talu on mu isaisa rajatud; pia alostas süküs varsti algab sügis
alostus, -õ, -t9 algus, hakatus; iispäiv om nädäli alostus esmaspäev on nädala algus
alostõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv alostama: alostõllõs ütte ja tõist, a kunagi saa-i midägiq valmis alustab ühte ja teist, aga kunagi ei saa midagi valmis
alt alt
alt.kulmõ = altlaka altkulmu
altnaha salakavalalt; taa om sääne inemine, kelle miil'düs altnaha tõõsõlõ käändäq see on selline inimene, kellele meeldib salakavalalt teisele probleeme valmistada
.altri, -, -t1 altar
a'lu|miin', -miini, -.miini37 alumiinium
alõng', -i, -it13 = alõng, -u, -ut13 algus; alõng'ots algusots
ameerikla|nõ, -(d)sõ, -st5 = meeriklanõ ameeriklane
ammak† kuni; ammak mereniq kuni mereni; ammak surmaniq kuni surmani
amma|t', -di, -tit13 = ammõt' amet
ammukallaq ammukil
ammukillõ ammukile
ammu(q)kiq ammugi; hoopiski
ammukõsõ = ammus ammuks, kui ammu siis, nüüdsama
ammulõ ammuli
ammu|nõ, -dsõ, -st7 = ammuskinõ = ammusinõ ammune
ammuq ammu
ammus = ammukõsõ: sul massa-i süvväq tuvvaq, ammus ma sei sul ei tasu süüa tuua, ammuks ma sõin
ammusi|= ammuski|nõ, -dsõ, -st5 = ammunõ
ammu|tama, -taq, -da82 1. ammutama (vedelikku, heinu vms); peksma, lööma; muguq ammut' ynnõ tõist rusikugaq muudkui aga peksis teist rusikaga; 2. (suud) ammutama, ammuli ajama
ammõdi|mii:s', -mehe, -mii:st39 ametimees
ammõ|t', -di, -tit13 = ammat' amet
ammõt'li|k, -gu, -kku38 ametlikuvõitu; sääl oll' sääne ammõt'lik hyng seal oli selline ametlikuvõitu õhkkond
ammõt'li|nõ, -dsõ, -st5 ametlik
ammõt'ni|k, -gu, -kku38 ametnik
a'na|nass', -nassi, -.nassi37 ananass
and', anni, .andi37 anne, andekus, talent; täl um tuu as'a pääle andi tal on selle asja peale annet
.andis .andma < vabandama andeks andma, andestama, vabandama
.andis .pallõma < vabandust .pallõma andeks paluma, vabandust paluma
.andma, (.)andaq, anna66 andma
.andrõ|päiv, -päävä, -.päivä35 andresepäev, 30. november
ands'a|k, -ga e -gu, -kat e -kut13 < imelik 1. imelik, naljakas, kummaline; 2. saksik, upsakas, uhke
ands'akahe = ands'akalõ = ands'akuhe = ands'akulõ 1. imelikult, naljakalt, kummaliselt; 2. saksikult, upsakalt, uhkelt
ands'akus, -õ, -t9 veidrus
angõrda|ma, -q, -83 = yngõrdama vingerdama, väänlema
angõr|hain, -haina, -.haina30 > angõrpist'
angõrja|s, -, -t15 = angõrus angerjas
angõr|pist', -pisti, -.pisti37 < angõrhain angervaks
angõrus, -õ, -t9 = angõrjas
.ankri = .ankro, -, -t1 ankur
annus, -õ, -t11 and, antav asi; ohvriand
an|nom', -oma, -omat4 nõu, anum
annõq, .andõ, annõt19 < .ohvri annetus, kink; ohver; andit andma e tuuma annetama, kinkima; ohverdama
anomamõsumassin, -a, -at4 nõudepesumasin
a'n(d)sambli, -, -t1 ansambel
.antslagõ|nõ, -sõ, -ist8 antsla elanik
a'nõk|duu:t', -doodi, -duu:ti37 anekdoot
ao.arvami|nõ, -sõ, -st5 ajaarvamine
.aohna = .aolõ õigel ajal, õigeks ajaks; aegsasti; mi piät aohna liina joudma me peame õigeks ajaks linna jõudma
aokan|a, -a, -na28 väga varajane ärkaja (vrd üü:kana)
ao|kiri, -kirä e -kir'a, -.kirjä e -.kirja43 ajakiri
aokirändüs, -e, -t9 ajakirjandus
aokiräni|k, -gu, -kku38 ajakirjanik
.aokõ|nõ, -sõ, -ist8 varahommik
.aoldõ ajuti
.aoldõ|nõ, -dsõ, -st5 = .aotlinõ ajutine; ajalik
ao|leht', -lehe, -.lehte34 ajaleht
.aoli|nõ, -dsõ, -st5 = .aonõ -aegne; ajaline; ajalik; õigeaegne
aolu|gu, -u, -ku27 ajalugu
.aolõ = .aohna õigel ajal, õigeks ajaks; aegsasti
.ao|nõ, -dsõ, -st7 = .aolinõ
aopikkä ajapikku
.aotli|nõ, -dsõ, -st5 = .aoldõnõ
ao|täht', -tähe, -.tähte34 koidutäht, ehatäht
ao|tütär', -.tütre, -tütärd22 ööbik
ao.valgu|s, -(sõ), -(s)t10 = ao.valgõ, -, -t3 aovalgus, koiduvalgus, ehavalgus
ao|viideq, -.viite, -viidet18 = aoviidäng, -u, -ut13 = aoviidüs, -(s)se, -t11 = ao|viit, -viidü, -.viitü37 = ao.viitmi|ne, -se, -st5 ajaraiskamine; ajaviide, (ajaviite)tegevus, harrastus, hobi
apa.kaari ringiratast, tiirutades, ringe tehes
apar', abara, abarat4 1. = avvar' avar; 2. abar (kalavõrk)
apa|t', -di, -tit13 1. lobiseja; 2. õgard
a'plaagri, -, -t1 vaene, varanduseta; aplaagri(h)n olõma viletsas seisukorras olema
.aplamiisi hoolimatult, huupi; ettevaatamatult
appi appi
a'pri|kuu:s', -koosi, -kuu:si37 > karvapluu:m'*
.ap|ril', -rili, -.rilli38 > mahlakuu
.apte|k', -gi, -kki38 apteek
a'ptekri, -, -t1 apteeker
a'põl'|siin', -siini, -.siini37 = a'põl'|sin', -sini, -.sinni38 apelsin
araabla|nõ, -(d)sõ, -st5 araablane
ar'aq = arq > är(ä)q
arb, arva, .arba33 1. kriimustus; joon; soon, süvend; pragu, mõra; 2. > arm'
.arbja, -, -t3 tark, posija
.arb'ma, .arbiq, arbi63 nõiduma, ravitsema
ar|buus', -buusi, -.buusi37 > makõkürvits
arg, ara, .arga33 arg, pelglik
.argnõma, arõdaq, .argnõ75 hargnema, harunema
arima, arriq, ari57 > harima
a'rkeoloogia, -, -t3 > vanaao.vällä.kaibminõ*
a'rkeo|luu:g', -loogi, -luu:gi37 > vanaao.vällä.kaibja*
arm, armu, .armu37 1. arm, armastus, kiindumus; headus, südamlikkus; 2. armulikkus, kaastunne, haletsus
arm', armi, .armi37 < arb [2.] (haava) arm
armas, .arma, armast22 > .armsa
armasta|ma, -q, -83 > .hoitma [3.]; > .tahtma [2.]
armastus, -õ, -t9 > .hoitminõ [3.]; > .tahtminõ [2.]
arma|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 armatsema
armii:nlä|ne, -(d)se, -st5 armeenlane
armi|tsõma†, -tsaq e -daq, -dsõ90 hoidma, säästlikult kasutama; mul tulõ yks armidaq naid rõivit, naidõgaq hüä kohe minnäq, parõmbit mul olõ-iq mul tuleb neid riideid ikka hoida, nendega on hea kuhugi minna, paremaid mul pole
arm|pant'†, -pandi, -.panti37 > vahr
.armsa, -, -t3 < armas armas; kygõ armsamb raamat, film', oppaja, hopõn', värm' lemmikraamat, -film, -õpetaja, -hobune, -värv
.armsahe = .armsalõ armsasti, meeldivalt
armualo|nõ, -dsõ, -st7 soosik
armu|annõq, -.andõ, -annõt19 armuand
armukadõ, -(hõ), -(hõ)t14 armukade
armukadõhus, -õ, -t9 armukadedus
armukõ|nõ, -sõ, -ist8 armuke
armuldaq armutu
armuli|k, -gu, -kku38 armulik, halastav
armuli|nõ, -dsõ, -st5 armuline, lahke, vastutulelik
armustõ armsasti, lahkelt
armõ|du, -du, -tut1 1. armetu, vilets; haletsusväärne; 2. = armõtuhe [2.]; armõdu hulga väga palju
armõtuhe = armõtulõ 1. armetult, viletsalt, vaeselt; 2. tohutult, (üli)väga, palju; kõvasti, tugevasti
aro, aro, arro26 aru, kuiv rohumaa; aromaa arumaa
aro|kõiv, -kõ(iv)o, -.kõivo37 = varikkõiv arukask
aro|nõma, -nõdaq e -daq, -nõ89 hargnema
aroonia, -, -t3 > sitikpihl*
aro|tama, -taq, -da82 1. harutama; 2. arutama
arotus, -õ, -t9 1. harutamine; 2. arutus, arutamine, kaalumine
arotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 arutlema, arutama
arq = ar'aq > är(ä)q
arst', arsti, .arsti37 > .tohtri
arstiruhe, -, -t2 = arsti|ruu:h, -roho, -ruu:ht39 ravim, arstirohi
.arst'ma, .arstiq, arsti63 arstima, ravima
a'rtikli, -, -t1 artikkel
arv, arvo, .arvo37 1. aru, mõistus; arusaam; muq arvost minu arust; arvo saama aru saama; arvo pidämä aru pidama; 2. arv, number; arvsyna arvsõna
.arvama, arvadaq, .arva77 arvama, mõtlema; oletama
.arvami| -sõ, -st5 arvamus, arvamine
.arvosaamaldaq 1. taipamatu, rumal; 2. mõistetamatu, selgusetu, segane
arvo|t', -di, -tit13 > puutri
arvõq, .arvõ, arvõt18 arve; arvit õiõndama, arvit klaar'ma arveid klaarima
arõnda|ma, -q, -83 1. harutama; 2. > edendämä
arõ|nõma, -daq e -nõdaq, -nõ89 1. hargnema, harunema; 2. arenema
as'a|aiai e -ajjai, -ajaja, -ajajat4 asjaajaja, ametnik
as'aldaq = as'andaq
as'ali|k, -gu, -kku38 asjalik, tõsine, arukas
as'ali|nõ, -(d)sõ, -st5 asjaga seotu, asjaosaline
as'a|lugu, -luu:, -luku27 olukord; asjaolu; asjalugu
as'a|mii:s', -mehe, -mii:st39 asjamees, ametmees, tegelane
as'andaq = as'aldaq asjatu(lt)
as'a|tama, -taq, -da82 (mänguasjadega) mängima; sekeldama; sihitult talitama
as'a.tundja, -, -t3 asjatundja, spetsialist; asjatundlik
as'atõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv as'atama
asi, as'a, .asja43 1. asi; 2. mänguasi; latsi as'aq laste mänguasjad
ask, aso, .asko36 < praht', < prügü prügi, praht (halv ka inimes(t)e kohta), pühkmed
askuni|k, -gu, -kut13 = asoaid = asounik prügihunnik, prügimägi
askõlda|ma, -q, -83 = asõldama = asõndama askeldama, toimetama, talitama, sekeldama
aso|aid, -aia, -.aida33 = askunik
asoni|k, -gu, -kku38 1. asunik, uusasukas; 2. asunik (0,25-liitrine viinapudel)
aso|nõ, -dsõ, -st7 < prahinõ prügine, prahine, räpane
aso|tama, -taq, -da82 1. asutama, rajama, looma; 2. (midagi tegema) asutama, valmistuma; 3. sisse seadma, platsi võtma
asotus, -õ, -t9 asutus
asouni|k, -gu, -kut13 = askunik
a'ssõsri, -, -t1 assessor
.astma, .astuq, astu64 astuma; kõndima; astus tiid piten kõnnib teed mööda
.astmi|nõ, -sõ, -st5 = astuk' kõnnak
.astri, -, -t1 aster
a'stroloogia, -, -t3 > tähetiieq*
a'stronoomia, -, -t3 > .taivaoppus*
astu|k', -gi, -kit13 = .astminõ
astõq, .astmõ, astõnd16 aste
asõl', .asklõ, asõld23 kodune talitus, askeldus
asõlda|ma, -q, -83 = askõldama
asõmal = asõmõl asemel
asõmalõ = asõmõlõ asemele
asõmi|k, -gu, -kku38 asemik, asetäitja, asendaja
asõmõl = asõmal
asõmõlõ = asõmalõ
asõmõ.rõiv|aq, m -idõ, -it22 voodiriided
asõnda|ma, -q, -83 = askõldama
asõndõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv asõndama
asõ|q, -mõ e -ma, -nd16 ase; voodi; jälg; koht; varas jätt varna, tuli ei jätäq varna asõndkiq varas jätab varna, tuli ei jäta varna jälgegi (vanasõna)
asõsyn|a, -a, -na28 keel asesõna, pronoomen
ata|k, -gu, -kut13 soot, umbejäänud jõekäär
.atma, attaq, ata61 1. ahtma, vilja parsile kuivama panema; 2. võrku, noota sisse laskma; 3. sööma, õgima
atom', -i, -it4 = aadom' aatom
atr, adra, .atra45 = adõr ader
a'tõ|ism', -ismi, -.ismi37 ateism
a'tõ|ist', -isti, -.isti37 ateist
au, avvo, (.)avvo37 = avv 1. au, austus; autunne; 2. neitsilikkus, puutumatus
au|ahnõq, -.ahnõ, -ahnõt18 auahne, kuulsushimuline
august', -i, -it13 > põimukuu
aur, auru, .auru37 aurumasin; auruvedur
.aurama, auradaq, .aura77 aurama
.ausa, -, -t3 aus, siiras; õiglane, korralik; austatud, (hea ühiskondliku) positsiooniga
.ausahe = .ausalõ ausasti, ausalt
austraalla|nõ, -(d)sõ, -st5 austraallane
.austri, -, -t3 auster
austõrla|nõ, -(d)sõ, -st5 austerlane
ausyn|a, -a, -na28 ausõna
.au|tama, -taq, -da81 > avitama
.auto, -, -t1 auto
.auto|juht', -juhi, -.juhti36 autojuht
.auto|koda*, -kua, -kota27 < garaas' garaaž
a'utonoomia, -, -t3 > .hindävoli*
a'utonoomili|nõ, -dsõ, -st5 > .hindävolinõ*
.autor', -i, -it4 autor
avahus, -õ, -st9 avaus, ava, auk
avalda|ma, -q, -83 (välja) rääkima; üles tunnistama
avaldus, -õ, -t9 avaldus
avali|k, -gu, -kku38 avalik
avi|tama, -taq, -da82 < .autama aitama
avv, avvo, (.)avvo37 = au
av|var', -ara, -arat4 = apar' [1.] avar
avvoli|nõ, -dsõ, -st5 auline, lugupeetud
avvosta|ma, -q, -83 austama, lugu pidama
ball', balli, .balli37 tantsupidu, ball
ba|naan', -naani, -.naani37 banaan
bask', baski, .baski37 bask
.ben|(d)sin', -(d)sini, -.(d)sinni38 = ben(d)sin', -i, -it4 bensiin
bill'ard', -i, -it13 piljard
bi'oloogia, -, -t3 > elotiieq*
botaani|ga, -ga, -kat3 > kasvotiieq*
bu|di'sm', -di'smi, -.di'smi37 e buda usk budism, buda usk; budausolinõ, budist' budausuline, budist
bulgaarla|nõ, -(d)sõ, -st5 bulgaarlane
buss', bussi, .bussi37 buss
bü'ro|kraat', -kraadi, -.kraati37 bürokraat
bü'rokraatia, -, -t3 bürokraatia
daam', daami, .daami37 daam
daamõ, -, -t2 vuhva; daam
.datli, -, -t1 dattel
de'mo|kraat', -kraadi, -.kraati37 demokraat
de'mokraatia, -, -t3 demokraatia
de'tsembri, -, -t1 > joulukuu
detsi.liitri, -, -t1 detsiliiter
detsi.metri, -, -t1 = detsimii:tre, -, -t3 = detsimii:tri, -, -t1 detsimeeter
dia.metri, -, -t1 = diamii:tre, -, -t3 = diamii:tri, -, -t1 diameeter
.diisli, -, -t1 diisel; diislimotor' diiselmootor; diisliküteq diislikütus
diivan', -i, -it4 > sohva
dire'ktor', -i, -it4 = di'rektri, -, -t1 > .juhtja*
disko, -, -t2 disko
dollar', -i, -t4 dollar
dress', dressi, .dressi37 dress (spordiriietus)
duss', dussi, .dussi37 dušš
dü'nä|miit', -miidi, -.miiti37 dünamiit
ede, ede, ete24 sõiduki esiosa;
ede- esi-
ede|hammas, -.hamba, -hammast23 lõikehammas
ede|jalg, -jala, -.jalga33 (looma) esijalg
edendä|mä, -q, -83 < arõndama [2.] edendama; arendama
ede|nemä, -nedäq e -däq, -ne89 edenema, arenema; sujuma
edeots, -otsa, -.otsa31 esiosa; algus
edeotsa(h)n algul; nädäli edeotsa(h)n nädala algul
ede|puu:l', -poolõ, -puu:lt40 esiosa, esipool
edesi edasi
edesipoolõ 1. ettepoole; 2. edaspidi
edeske|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv edestämä
edespite(h)n edaspidi
edestä|mä, -q, -83 edvistama
edetar|õ, -õ, -rõ24 eestuba, eeskamber
ede|tsyyr', -tsõõri, -tsyyri37 esiratas
edevüs, -e, -t edevus, edvistamine
edi kõnek ei tiiäq ei tea; edikiä e ei tiiäq kiä ei tea kes, keegi; edikohe e ei tiiäq kohe ei tea kuhu, kusagile; ediko(h)n e ei tiiäq ko(h)n ei tea kus, kusagil; edikost e ei tiiäq kost ei tea kust, kusagilt; edikui e ei tiiäq kui(s) ei tea kuidas, kuidagiviisi; edikuna e ei tiiäq kuna ei tea kunas, kunagi; edimiä e ei tiiäq miä ei tea mis, miski
edimält esmalt, algul, kõigepealt
edimä|ne, -dse, -st5 esimene
edi|ne, -dse, -st7 1. esine; rynnaedine rinnaesine; 2. = edü|ne, -dse, -st7 = edüs, -(s)e, -st11 = ehüs esik
edüstäjä*, -, -t3 esindaja
edüstä|mä*, -q, -83 esindama
edüstüs*, -e, -t9 esindus
eeder', -i, -it4 eeter
eelä|ne, -dse, -st7 = eeläskine eilne; lämmistimiq söögis eeläskiidsi kapstit soojendasime söögiks eilseid kapsaid
eeläq eile
eeläski|ne, -dse, -st5 = eeläne
eesti.aig|nõ, -sõ, -sõt6 = eesti.aoli|-dsõ, -st5 eestiaegne
eestikeeli|ne, -dse, -st7 < eestikii:l'|ne, -se, -set6 eestikeelne
ega = egä [I]
egaq = õgaq ega; egaq taa olõ-i nal'aasi ega see pole naljaasi
egas = õgas ega siis
egä I = õga = ega iga; egä üü, nädäli, aastaga igal ööl, nädalal, aastal
egä II, iä, ekä, sisseü ekkä, m omast ja osast eie, m sisseü ekki(he), m alaleü iele > igä [2], > i(j)ä
egäalasi alatasa; alati; suqkaq om egäalasi üts' hädä sinuga on alatasa üks häda
egäpäivi iga päev
egäpäävä|ne, -dse, -st7 igapäevane
egäsugu(ma)|nõ, -dsõ, -st5 igasugune
egäüts', egäüte, ekäütte, sisseü ekkäütte, alaleü egäleütele35 igaüks
eheq, .eht'me, ehend16 e .ehte, ehet19 ehe, kaunistus
eherüs, -e, -t9 = iherüs jõeforell
ehes, -(s)e, -t11 = ihes < siig siig
ehite|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv ehitämä: miä sa nii kavva ehitelet hinnäst mis sa nii kaua ennast ehid
ehi|tsemä, -däq e-tsäq, -dsä90 = eht'mä ehtima
ehi|tämä, -täq, -dä82 1. = ehitsemä; 2. = .eihtämä
ehitüs, -e, -t9 = .eihtüs
ehitüs|mii:s', -mehe, -mii:st39 = .eihtüsmii:s'
.ehtepuu, -, -d50 ilupuu
.eht'mä, .ehtiq, ehi63 = ehitsemä
.ehtsä, -, -t3 ehtne
eh|vekt', -vekti, -.vekti37 efekt
ehüs, -(s)e, -t11 = edüs
ei(q) min es ei; olõ eiq e olõ-(õ)iq e ei olõq ei ole; saa eiq e saa-(a)iq e ei saaq ei saa; olõ es e olõ-(õ)s e es olõq ei olnud; saa es e saa-(a)s e es saaq ei saanud
.eihte|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv .eihtämä: aastit eihtelleseq tuud majja, a valmis ei saaq aastaid ehitavad seda maja, aga valmis ei saa
.eihtä|mä, -q, -81 = ehitämä [2.] ehitama
.eihtüs, -e, -t9 = ehitüs ehitus
.eihtüs|mii:s', -mehe, -mii:st39 = ehitüsmii:s' ehitaja, ehitustööline
.ei|tämä, -täq, -dä81 eitama
e'koloogia, -, -t3 ökoloogia
e'kska.vaatri, -, -t1 ekskavaator
e'kskur|s'uu:n', -s'ooni, -s'uu:ni37 ekskursioon
e'kslibris, -e, -t9 eksliibris
.eksäm', -i, -it1 eksam
e'(e)lektri, -, -t1 elekter
e'(e)lektriläügäh(t)üs, -e, -t9 = e'(e)lektri|läük, -läügü, -.läükü37 elektrilöök
e'(e)lektrooni|ga, -ga, -kat3 elektroonika
e'(e)le|vant', -vandi, -.vanti37 = ho'lopont' elevant
elitar|õ, -õ, -rõ24 = elotarõ elutuba, eluruum
el|läi, -äjä, -äjät4 loom; elukas, olend; eläjäsüüt loomasööt
el|läv, -ävä, -ävät4 1. elav, elus; 2. elav, erk; vilgas
ellävhõpõ, -, -t14 elavhõbe
elo, elo, ello26 1. elu; elamine; 2. = elotus [1.]
elo|aig, -ao, -.aigo36 eluaeg, kogu elu
elo.aig|nõ, -sõ, -sõt6 eluaegne
eloasõ|q, -mõ, -nd16 eluase, maja
eloel|läi, -äjä, -äjät4 eluloom, elujõuline loom või inimene taast joht saa ei inämb eloeläjät sellest ei saa küll enam elulooma
elo|igä, -iä, -ikä25 eluiga, eluaeg
elokala|haud, -havva, -.hauda33 eluskala hoidmise tiik
elokotus, -(s)õ, -t11 elukoht
elo|käük', -käügi, -.käüki37 elukäik, elu(kulg)
eloli|nõ, -dsõ, -st5 1. elujõuline; elus; 2. elusolend
elolu|gu, -u, -ku27 elulugu, elukäik
eloma|ja, -ja, -ia28 elumaja
elo|märk', -märgi, -.märki37 elumärk, elu olemasolu tunnus
elo(h)n elus, elav
eloni|k, -gu, -kku38 = elänik elanik
elopuu, -, -d50 elupuu
elosahe = elosalõ elusalt
elo|suu:n', -soonõ, -suu:nt40 arter, tuiksoon
elo|tama, -taq, -da82 = elotsõma elutsema
elotar|õ, -õ, -rõ24 = elitarõ elutuba, eluruum
elo|tiieq*, -.tiide, -tiiet19 < bi'oloogia bioloogia
elo|tsõma, -tsaq, e -daq, -dsõ90 = elotama
elotus, -õ, -t9 1. = elo [2.] = elämine [2.] eluase, elamu; majapidamine; kodu; talu; korter; 2. korrus
elo|vaim, -vaimo, -.vaimo37 elu(vaim), hing, elumärk
eläh(t)änü|q, -q, -t1 = elänüq elatanud
eläh(t)ünü|q, -q, -t1 = eläh(t)änüq
eläjä|pii:t', -peedi, -pii:ti37 loomapeet
eläjä|tahr*, -tahra, -.tahra30 loomaaed
elämi|ne, -se, -st5 1. elamine, elu; 2. = elo [2.]; 3. m elämiseq suguelund(id)
el|ämä, -läq, -ä69 elama; eläguq! elagu!
eläni|k, -gu, -kku38 = elonik elanik
elänü|q, -q, -t1 = eläh(t)änüq
elä|tämä-täq, -dä82 elatama, elatist muretsema, toitma
eläväneelähtäjä, -, -t3 elavaloomuline inimene
e'(e)nergiä, -, -t3 > vägi [2.]
enge†, 1. vaid; tüüd tetä-i üts'kyik' kui, enge kõrraligult tööd ei tehta ükskõik kuidas, vaid korralikult; 2. > ynnõ
.engli, -, -t1 ingel
ersälä|ne, -(d)se, -st5 ersa
er|ä, -ä, -rä24 era, eraldiolev; eraviisiline; errä tegemä e errä pidämä omaette (hrl üksi-kaksi midagi paremat) sööma
eräkullõ = eräl(d)e
eräkult eraldi, lahus; omaette
erä|kund, -kunna, -.kunda32 erakond, partei
eräldä|mä, -q, -83 = erätämä (liigselt) valima; eraldama
eräldü|mä, -däq, -84 = erätümä maha jääma, eksima; eralduma
eräl(d)e = eräkullõ eraldi, lahus; lahku; omaette
erä.näütäjä*, -, -t3 keel isikuline; eränäütäjä asõsyna, tegomuud isikuline asesõna, tegumood
erä.näütämäldäq* keel umbisikuline (tegumood)
eräpoolõ|du, -du, -tut1 erapooletu
eräs*, -(s)e, -t11 isik
eräs|kuu:d'*, koodi, kuu:di37 isikukood
eräsli|ne*, -dse, -st5 isiklik
erästunnistus*, -õ, -t9 isikutunnistus
erä|tämä, -täq, -dä82 = eräldämä
erä|tümä, -tüdäq, -dü84 = eräldümä
es vt ei(q)
e(s)s' > esiq
esi, ii:, ett42 esi, eesolev töötamisriba, töölõik
esi(q)kiq < esi(q)kinäq < .es'kiq isegi
esi|mii:s', -mehe, -mii:st39 esimees
esiq < e(s)s' ise, isiklikult
esiqasi iseasi
esiqeräli|k, -gu, -kku38 = esiqeräli|ne, -dse, -st5 iseäralik, kummaline
esiq.hindäst 1. iseenesest; 2. endal, omast käest; meil om süük' esiqhindäst meil on söök omast käest
esiqmuu:du isemoodi;
esiqsugu(ma)|nõ, -dsõ, -st5 isesugune
esiq.tahtli|nõ*, -dsõ, -st5 vabatahtlik
esiqviisili|ne, -dse, -st5 isemoodi
.es'kiq > esi(q)kiq
.essümä, .essüdäq, essü79 eksima
essüske|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 ekslema
essüsse(h)n eksinud; eksiteel
essütäjä, -, -t3 teelt eksitaja (vaim)
essü|tämä, -täq, -dä82 eksitama
essütüs, -e, -t9 eksitus; eksimus
es|ä, -ä, -sä24 isa; esäkodo isakodu; esä- isa(s)-, isane; esähani, -parts' isahani, -part
esäes|ä, -ä, -sä24 isaisa
esä|k, -gu, -kut13 võõrasisa
es(s)äke|ne, -se, -ist8 issake, issand, jumal
esäldäq|lats', -latsõ, -last39 vallaslaps
esäli|k, -gu, -kku38 isalik
esänd, -ä, -ät13 isand, härra, peremees
esä|ne, -dse, -st 7 isane
et < õt et
e(t)temb etem, parem
etendüs, -e, -t9 etendus
etev, edevä, edevät4 edev
et|t, -u, -tu37 vana (umbekasvav) jõesäng
ette < ettehe ette
ette.kaeli|k, -gu, -kku38 ettevaatlik
ette|kannõq, -.kandõ, -kannõt19 ettekanne
ette kujotama < fa'ntasi·i·r'mä ette kujutama; fantaseerima
ettekujotus, -õ, -t9 < fantaasia ettekujutus, fantaasia
ette kuulutama ennustama, ette kuulutama
ettekuulutus, -õ, -t9 ennustus, ettekuulutus; ilma ettekuulutus e ilmakuulutus ilmaennustus
ettepan(n)us, -õ, -t11 loomatoit
ettepanõ|k', -gi, -kit13 ettepanek
ettepoolõ(q) ettepoole
ette.võtja, -, -t3 1. ettevõtlik; tä om ettevõtja inemine ta on ettevõtlik inimene; 2. ettevõtja, peamees
ettevõt|õq, -tõ, -õt18 ettevõte
etteütelüs, -e, -t9 etteütlus
faas', faasi, .faasi37 faas
fail', faili, .faili37 > teedüstü*
fakt', fakti, .fakti37 fakt
fanaati|k, -gu, -kut13 fanaatik
fanaatili|nõ, -dsõ, -st5 fanaatiline
fantaasia, -, -t3 > ettekujotus
fa'nta|sii:r'mä, -sii:riq, -seeri63 > ette kujotama
fas|sism', -sismi, -.sismi37 fašism
fas|sist', -sisti, -.sisti37 fašist
fi'ligraanili|nõ, -dsõ, -st5 filigraanne
film', filmi, .filmi37 film
fi'loloogia, -, -t3 filoloogia
fi'lo|luu:g', -loogi, -luu:gi37 filoloog
fi'losoofia, -, -t3 filosoofia
fi'lo|suu:f', -soofi, -suu:fi37 filosoof
firma, -, -t2 firma, ettevõte
flandsõ, -, -t2 äärik (tehnikas)
fluu:r', floori, fluu:ri37 fluor
foto, -, -t2 > pilt', > pääväpilt'
fund', fundi, .fundi37 fond
fu·tu|rism', -rismi, -.rismi37 futurism
fu·tu|rist', -risti, -.risti37 futurist
fü'sioloogia, -, -t3 füsioloogia
füüsi|ga, -ga, -kat3 > luu:du(s(õ))tsäpändämine*, > luu:du(s(õ))tsäpändüs*
füüsi|k, -gu, -kut13 > luu:du(s(õ))tsäpändäjä*
gaas', gaasi, .gaasi37 gaas
ga'llõrii, -, -d50 galerii
ga|raas', -raasi, -.raasi37 > .autokoda*
ga'rantii, -, -d50 > taganus
ga'ran|tii:r'mä, -tii:riq, -teeri63 garanteerima
ge'oloogia, -, -t3 geoloogia
ge'o|luu:g', -loogi, -luu:gi37 geoloog
gii:n', geeni, gii:ni37 geen
glo'balisii:rü|mä, -däq, -80 globaliseeruma
golf', golfi, .golfi37 golf
graafi|ga, -ga, -kat3 graafika
graafi|k, -gu, -kut13 graafik
gramm', grammi, .grammi37 gramm
grip|p', -i, -pi37 gripp
grup|p', -i, -pi37 grupp
gruusiala|= .gruusla|nõ, -(d)sõ, -st5 grusiin
gümnaasi|um', -umi, -.ummi38 gümnaasium
gü'mna|sist', -sisti, -.sisti37 gümnasist
.haabja|= .haabja|s, -dsõ, -st5 haabjas, haavakoore värvi, hallikas
.haag'ama, haag'adaq, .haag'a77 taga rääkima; ette heitma; laimama
haah', hahe, haaht39 > hani
haaju, -, -t2 narr, kergemeelne
haak', haagi, .haaki37 haak; haaki minemä tülli minema
.haakri, -, -t1 pootshaak
.haakõlõma, haagõldaq, .haakõlõ85 1. (joostes) haake tegema; 2. tüli norima
.haal'ma, .haaliq, haali63 1. haarama; ahnitsema; õgima; tööd rabama; 2. kahlama, sumpama
.haanigõ|nõ, -sõ, -ist8 Haani (Haanja) elanik
haani|k, -ga e -gu, -kat e -kut13 õlu, taar (hrl luulekeeles)
.haani|mii:s', -mehe, -mii:st39 meessoost Haani (Haanja) elanik
haar', haari, .haari37 tiib, laba (tuulikul, vesiveskil, masinail)
haarahta|ma, -q, -83 < haarahu|tma, -taq, -da62 < habahutma korraks v kiiresti haarama, krahmama
haaras|.kits'ma, -.kitsiq, -kitsi63 > haariskõ(l)lõma
.haardma, haardaq, haara66 haarama, kahmama
.haarduma, .haardudaq, haaru79 1. ulatuma, küündima; jätkuma, piisama; 2. sattuma, juhtuma; 3. nakkuma, sidurduma
haariskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 < haaras.kits'ma (siit-sealt) haarama, midagi hookaupa tegema
haarus, -(s)õ, -t11 < situr' sidur
haav, haava, .haava30 1. haab; 2. haav, vigastatud koht
.haavama, haavadaq, .haava77 haavama, vigastama
haava|nõ, -dsõ, -st7 = haavinõ haavapuine, haavapuust
haavaporovi|k = haavapuravi|k, -gu, -kku38 = haavatatt' haavapuravik, punapuravik
haava|sii:n', -seene, -sii:nt40 haavariisikas
haavatat|t', -i, -ti37 = haavaporovik
haavi|nõ, -dsõ, -st7 = haavanõ
haavisti|k, -gu, -kku38 = haavisto, -, -t1 haavik
.haavli, -, -t1 haavel
habahu|tma, -taq, -da62 > haarahtama
habahõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = habal|õma, -daq, -õ85 = habõhõ(l)lõma < haba|.rits'ma 1. kiiruga, rabeldes, uisapäisa tegutsema; 2. siit-sealt haarama; ahnitsema; jagelema, sõnelema
haba|.rits'ma, -.ritsiq, -ritsi63 > habahõ(l)lõma
habask', -i, -it13 1. kergats, lobiseja; 2. lai rõivas, ürp
ha|bima, -piq, -bi57 haarama; ahnitsema; suur' kala habi suurt süütä suur kala haarab suurt sööta
habinahe = habinallaq = habinalõ kiiresti, häälekalt (hrl söömise kohta)
habis|õma, -taq, -õ87 1. vabisema, värisema; kahisema, kohisema; nohisema; 2. lobisema; vastu rääkima
habras, .hapra, habrast22 habras, kergesti murduv, pude, rabe; mäda, pehkinud
habrasta|ma, -q, -83 hapraks muutma; pehastama
habrastu|ma, -daq, -84 = hubrastuma hapraks muutuma; pehkima
habõhõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = habõl|õma, -daq, -õ85 = habahõ(l)lõma
habõn|aq, m -idõ, -it4 < hapõn' habe; habõnit ajama habet ajama
habõna|raud, -ravva, -.rauda33 > habõna|väits', -väidse, -väist39 habemenuga
habõndu|ma, -daq, -84 habetuma, habemesse kasvama
habõni|k, -gu, -kku38 habemik
had'a|k, -gu, -kut13 kergats (hrl naine)
had'ra = had're, -, -t2 kerglane, edev inimene
ha|go, -o, -ko27 hagu, oks, vits
hagras, .hakra, hagrast22 hapu; tilgastanud
ha|gõma, -kõq, -e59 1. (hunti) hurjutama; hurjutama, keelama (hrl last); 2. haarama, ahnitsema; koguma, korjama;
haheq, .hahkõ, hahet19 = hahetus
hahe|tama, -taq, -da82 1. = .hahkama [1.] valgenema hakkama, koitma; 2. halli(ka)ks muutuma
hahetus, -õ, -t9 = haheq nõrk valgus, eha-, koidukuma
hah|hil, -ila, -ilat4 = ahhil ahel
hahk, haha, .hahka33 < ahk 1. (valkjas)hall, tuhkjas; hallikas; 2. nõrk valgus, koidukuma; 3. tühi jutt, loba
.hahkama, hahadaq, .hahka77 1. = hahetama [1.] valgenema hakkama, koitma; hahkama nakkas joq koitma hakkab juba; 2. tühja juttu ajama, luiskama; 3. halli(ka)ks muutma
hahka|tama, -taq, -da82 = hähkätämä lõõtsutama, hingeldama
hahka|ts', -dsi, -tsit13 lobiseja, tühja jutu rääkija
.hahkja|= .hahkja|s, -dsõ, -t5 hallikas
hahmah(t)u|ma, -daq, -84 = jahmah(t)uma jahmuma, ehmuma
hahmah(t)us, -õ, -t9 = jahmah(t)us jahmatus, ehmatus
haiba, -, -t2 = haiba|k, -gu, -kut13 = haibats' kergemeelne, edev inimene (hrl tüdruku kohta)
haiba|tama, -taq, -da82 edvistama; vigurdama; hullama
haiba|ts', -dsi, -tsit13 = haiba
haida|k, -gu, -kut13 kergemeelne; kergats
.haigla|nõ, -dsõ, -st5 = .haigõnõ
.haigus, -õ, -t9 haigus, tõbi
haigu|tama, -taq, -da82 haigutama
haigutus, -õ, -t9 = haik [1.] haigutus; mullõ tüküs haik pääle mind ajab haigutama
haigutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv haigutama
.haigõ, -, -t3 haige, tõbine; valus
.haigõma|ja, -ja, -ia28 haigla
.haigõ|nõ, -dsõ, -st5 = .haigõpooli|nõ, -dsõ, -st7 = .haiglanõ haiglane, haigevõitu, haigepoolne
.haigõtallitaja, -, -t3 põetaja
.haihkõlõma, haihõldaq, .haihkõlõ85 < .haikõlõma, < .harkõlõma [2.] kahtlema, kõhklema; viivitama, aega raiskama
haik, haigu, .haiku37 1. = haigutus haigutus; 2. kerglane; lapsik; saamatu
.haikama, haigadaq, .haika77 halvaks minema; haisema, lehkama; kala piät suula pandma, muido lätt haikama kala peab soola panema, muidu läheb haisema; liha om haiganuq hyngugaq liha on halvaks läinud haisuga
.haiklõma, haigõldaq, .haiklõ78 (rumalalt) vigurdama, edvistama, alpima
.hai(h)klõmiisi kaheldes, kõheldes
.haikõlõma, haigõldaq, .haiklõ85 > .haihkõlõma
hain, haina, .haina37 hein; rohi; umbrohi
haina|k, -gu, -kut13 = hainang heinaaeg, heinailm; heinategu
haina|kaar', -kaari, -.kaari37 heinakaar
haina|kands, -kandsu, -.kandsu37 rohutüügas; niidetud heinamaa
hainaka(d)sa|k, -gu e -ga, -kut e -kat13 = hainaritsik
hainakuu, -, -d50 < juuli juuli
hainali|nõ, -(d)sõ, -st5 heinaline
hain-alo|nõ, -dsõ, -st7 madu; rästik
hainamaa, -, -d50 heinamaa
haina.maarja|päiv, -päävä, -.päivä35 heinamaarjapäev, 2. juuli
hainang, -u, -ut13 = hainak heinaaeg, heinailm; heinategu
haina|nõ, -dsõ, -st7 rohune, rohuga kaetud; umbrohtunud; heinane
hainaritsi|k, -ga e -gä, -kat e -kät13 = haina.rits'ka|s, -, -(s)t15 = hainaka(d)sak = hainatsirts rohutirts
haina|tama, -taq, -da82 = hainotama (umb)rohtuma
hainate|go, -o, -ko27 heinategu
haina|tsirts, -tsirdsu, -.tsirtsu37 = hainaritsik
haino|tama, -taq, -da82 = hainatama
hais, haisu, .haisu37 hais, lõhn
.haisama, haisadaq, .haisa77 haisema, lõhnama
haiska, -, -t2 = has'ka latatara
haiska|tama, -taq, -da82 = has'katama latrama, keelt peksma
haisu|tama, -taq, -da82 haisutama
ha|jo, -jo, -io26 = hojo hulkuja, seikleja; vallatleja, ringiaeleja
hajol|õma, -daq, -õ85 1. vallatlema, kergemeelselt käituma; 2. hulkuma
hajopin|i, -i, -ni26 = hojopini hulkuv koer
hajovallaq = hajovillaq laokil, lohakil, hooletuses; hajuvil
hajovallõ = hajovillõ laokile, lohakile, hooletusse; hajuvile
hakk', haki, hakki37 1. hakk (viljavihud v linapeod); 2. hakk (lind); 3. Kasaritsa, Haanja või Võru kandi elanike pilkenimetus
haksikõ|nõ, -sõ, -ist8 kaltsakas
halahõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 halama; haletsema, kaasa tundma
hal|a(ha)ma, -laq, -la88 halama
hala|pai, -paiu, -.paiu37 = hala(k)puu, -, -d50 leinapaju
hal'as, .halja e .hall'a, hal'ast22 haljas, roheline; selge, klaar (viina kohta)
ha(l)l'a|tama, -taq, -da82 = ha(l)l'õ|tama haljendama, rohetama
halg, halo, .halgo36 (puu)halg
halgahta|ma, -q, -83 meenutama, meelde tuletama; ma halgahta miilde ma tuletan meelde
halgah(t)u|ma, -daq, -84 meenuma, meelde tulema
hall, halla, .halla30 hall, härmatis, öökülm
hall', halli, .halli37 hall (värvitoon)
.hallama, halladaq, .halla77 = hallatama
halla|nõ, -dsõ, -st7 hallane
halla|tama, -taq, -da82 = .hallama hallatama, hallaga kat(tu)ma; hain om ärq hallatõt rohi on hallatanud
hallika|= hallika|s, -dsõ, -st5 hallikas
halli|tama, -taq, -da82 = hallõtama = hallõtuma hallitama
hallitus, -õ, -t9 > hallõq [1.]
hal|lus, -usa, -usat4 < vallus valus
hallõ, -, -t14 hale; täbar, vilets
hallõldõ = halõhõhe haledasti; täbarasti
hallõq, .hallõ, hallõt18 < hallitus 1. hallitus; 2. kirme, õhuke kord
hallõ|tama, -taq, -da82 = hallõ|tuma, -tudaq, -du84 = hallitama
hal|u, -u, -lu26 < valu [I 2.] valu; hamba-, kõtu-, päähalu hamba-, kõhu-, peavalu
halusahe = halusalõ < valusahe valusasti
halu|tama, -taq, -da82 < valutama valutama
halv, halva, .halva30 halb
halvastõ halvasti; halvastõ pall'o väga palju, liiga palju
halõhe = halõhõhe
halõhus, -õ, -t9 = halõndus haledus; haletsus
halõhõhe = halõhõlõ = hallõldõ = halõhe haledasti; täbarasti
ha(l)lõli|k, -gu, -kku38 haleda-, härda-, tundelisevõitu
ha(l)lõli|nõ, -dsõ, -st5 hale, härras, tundeline; kaastundlik
halõndus, -õ, -t9 = halõhus
halõsta|ma, -q, -83 halastama, armu heitma; haletsema, kaasa tundma
halõstus, -õ, -t9 halastus; haletsus, kaastunne
ha(l)l'õ|tama, -taq, -da82 = ha(l)l'a|tama haljendama, rohetama
halõ|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 haletsema, kaasa tundma, (kellestki) kahju olema
halõtuhe = halõtulõ haledalt; haledal kombel; väga kõvasti
hama|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 mõistma, aru saama; märkama; kavatsema
.hamba|(h)inds', -(h)indsi, -.(h)indsi37 naer(mine); irve, irvitus; naljahammas, irvhammas
.hamba|tahas*, .tahta, tahast23 hambapasta
hammas, .hamba, hammast23 hammas
.hampsama, hampsadaq, .hampsa77 = .hapsama (suhu) haarama, ahmama; hammustama
.hamps'ma, .hampsiq, hampsi63 = .haps'ma [1.] aplalt, ahmides sööma, lõmpsima (sea kohta)
.hams'ma, .hamssiq, hamsi63 1. = .hamps'ma; 2. sumama (läbi lume, vilja vms)
hamõh, .hammõ, hamõht20 = hamõq, .hammõ, hamõt18 särk; naasõl olliq nisaq hammõpuust välän naisel olid rinnad särgipõuest väljas
hand, hanna, .handa33 1. saba; 2. tarberiista osa, käepide, vars; 3. rida, rivi; järjekord, kõnek saba; haniq lääväq hannan haned lähevad rivis; võtkõq handa! võtke järjekorda (v rivvi)!
hand|ruu:ds, -roodsu, -ruu:dsu37 sabaroots, sabaluu
hang', hangõ, .hangõ35 kõva jäätunud koorik lumel; (lume)hang
hangi|tama, -taq, -da82 = hangõtama lumekoorikut, jääkirmet peale tõmbama
hangi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 ahnitsema, endale püüdma
hangu(h)n 1. konksus, kõveras; küürus; kängus; 2. tülis, riius
hangu|tama, -taq, -da82 = .hankõlõma
hangõlda|ma, -q, -83 hangeldama, sahkerdama, kaubitsema
hangõ|tama, -taq, -da82 = hangitama lumekoorikut, jääkirmet peale tõmbama
han|i, -i, -ni26 < haah' hani
hani|pai, -paiu, -.paiu37 hanepaju (pajuliik)
hank, hangu, .hanku37 1. konks; 2. paaditull; 3. vigur, krutski
.hankama, hangadaq, .hanka77 = .hank'ma, .hankiq, hangi63 1. hankima, muretsema; 2. ahnitsema; 3. tööd rassima
.hanku 1. konksu, küüru, kõverasse, kängu; 2. tülli, riidu; meheq lätsiq hanku mehed läksid riidu
.hankõlõma, hangõldaq, .hankõlõ85 = hangutama vaidlema, sõnelema
hannaalo|nõ, -dsõ, -st7 sabaalune; (naise või emaslooma) suguelund
hannana|anõ, -asõ, -ist8 pruutneitsi, pulmades mõrsjat saatev naine
hannatõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 kurameerima, sõbrustama
hans'a, -, -t2 = hanss', hansi, .hanssi37 puskar, samagonn
hao|kubo, -kuu:, -kupo27 haokubu
hap|as*, -pa, -ast22 hape
hapasni|k, -gu, -kku38 hapnik
hapa|tama, -taq, -da82 hapendama, hapneda laskma
hapa|ts', -dsi, -tsit13 1. = hapatus [4.] = happ lobiseja, lõuapoolik, luiskaja; 2. hobuse peakott
hapatus, -õ, -t9 1. mudane, porine koht; mülgas; 2. hapendav või hapnev segu (naha parkimiseks; leivajuuretis); 3. jama, rumalus; 4. = hapats' [1.]
ha|pin, -bina, -binat4 1. värin; kohin, kahin; sahin; 2. sagin; kiirustamine
.hapni|k, -gu, -kku13 hapu aine, ollus; (maitselt) hapu
.hapnõma, hapadaq, .hapnõ, kesks hapanuq75 1. hapnema, hapuks minema; hapanuq jutt lorijutt, rumal jutt; 2. laisklema, tegevuseta ole(le)ma, olesklema
hap|p, -a, -pa30 = hapats' [1.]
hapsahta|ma, -q, -83 mulksatama, potsatama
hapsah(t)us, -õ, -t9 mulksatus, potsatus
.hapsama, hapsadaq, .hapsa77 = .hampsama
.haps'ma, .hapsiq, hapsi63 1. = .hamps'ma aplalt, ahmides sööma, lõmpsima (sea kohta); 2. mulksuma, potsuma (keemisel)
.hapsna, mulksumine, potsumine
hapsõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv haps'ma
hapu, .hapnõ, hapund17 hapu
hapuhain, .hapnõhaina, hapund.haina30 1. hapuoblikas; 2. jänesekapsas
hapupiim, .hapnõpiimä, hapund.piimä35 hapupiim
ha|põn', -bõna, -bõnat4 > habõnaq
haraga|lill', -lilli, -.lilli37 = haraklill' 1. karikakar; härjasilm; 2. = varõslill' ülane
harah|(t)ama, -taq, -(t)a83 1. eksitama; eemaldama; silmist kaotama; 2. võõrutama
harah(t)u|ma, -daq, -84 1. eksima; eemalduma; silmist kaduma; 2. võõrduma
hara|k, -ga, -kat13 harakas
harak|lill', -lilli, -.lilli37 = harak|ninn', -ninni, -.ninni37 = haragalill' = harakninn' 1. karikakar; härjasilm 2. ülane
harali(ga)|nõ, -dsõ, -st5 = .hargli(ga)= hargõlinõ = .hark'liganõ = harõlinõ haraline, haruline
har'as, -(s)õ, -t11 (sea)harjas, (siili) okas
harask', -i, -it13 haraline, haruline ese
haraskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = harõskõ(l)lõma vigurdama; eputama; lõkerdama
haravillaq (olõma) harali (olema)
haravillõ (ajama) harali (ajama)
harga, -, -t2 = hargats' = hargo = harisk' = harõlg' = harõsk' eputis, kekats, lõkerdis, latatara
hargahu|tma, -taq, -da62 korraks v kiiresti sirutama, harki ajama
hargakillaq = hargikallaq = hargi(h)n = hargukillaq = harguvallaq harkis, harali, laiali
harga|ts', -dsi, -tsit13 = harga
hargikallaq = hargakillaq = hargi(h)n
.hargli(ga)|nõ, -dsõ, -st5 = harali(ga)= harikanõ haraline, haruline
hargo, -, -t2 = harga
hargukillaq = hargakillaq
hargukillõ = harguli = hargulõ = .harki harki, harali, laiali
hargu|tama, -taq, -da82 hargitama, (jalgu, käsi) harki või laiali ajama
hargutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv hargutama
harguvallaq = hargakillaq
hargõli|nõ, -dsõ, -st5 = .hargli(ga) haraline, haruline
hari, har'a, .harja43 hari (katusel; linnul; puhastamiseks, kammimiseks; linatöötlemiseks)
harikallaq kaksiratsi
harika|nõ, -dsõ, -st5 = .hargli(ga) haraline, haruline
hariligult harilikult, tavaliselt
harili|k, -gu, -kku38 harilik, tavaline
harima, harriq, hari84 < arima (maad) harima; hooldama, kasima; harima, teadmisi, oskusi, kooliharidust andma või saama
hari|nõma, -daq e -nõdaq, -nõ89 harjuma; kohanema; käsile harinuq taltsas
harinõmaldaq harjumatu, ebaharilik
harisk', -i, -it13 = harga
haritus, -õ, -t9 harjumus, komme
hark', hargi, .harki37 1. hark; 2. ärtu
.harki = hargukillõ harki, harali, laiali
.hark'liga|nõ, -dsõ, -st5 = harali(ga) haraline, haruline
.harku harki(s), harali, laiali
.harku|ma, -daq, -80 = .harpuma eralduma, eksima, teistest maha jääma
.harkõlõma, hargõldaq, .harkõlõ85 1. karglema, hüplema; edvistama; 2. > .haihkõlõma
harm', harmi, .harmi37 hall
harmooni|k, -gu, -kut13 1. harmoonium; 2. = härmoonik lõõtspill
har|o, -o, -ro26 haru
ha|r'o, -r'o, -rr'o26 tõhk, tuhkur
harokallaq harali
har'okõ|nõ, -sõ, -ist8 1. harjusk, rändkaupmees; 2. = har'olill'
har'o|lill', -lilli, -.lilli37 > rüälill'
haroli|nõ, -dsõ, -st5 haruline; haraline
har'o|tama, -taq, -da82 < tri·i·n'mä harjutama; treenima; har'otaminõ harjutamine, treening; käsile har'otama taltsutama, dresseerima
har'otus, -õ, -t9 harjutus
.harpu lahku, eraldi
.harpu|ma, -daq, -80 = .harkuma eralduma, eksima, teistest maha jääma
hars'akõ|nõ, -sõ, -ist8 kasimatu, karvadesse kasvanud inimene
.harss'u|ma, -daq, -80 räbalduma, näruseks muutuma
harv, harva, .harva30 1. harv, hõre; 2. harva esinev, haruldane
.harva 1. harva, mõnikord, vähe; 2. = harvakult = harvalt = harvast(õ) = .harvuisi = harõvallaq hõredalt, hajali
harvõnda|ma, -q, -83 harvendama
harõlg', -a, -at13 = harga
harõli|nõ, -dsõ, -st5 = harali(ga) haraline, haruline
harõsk', -i, -t13 = harga
harõskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = haraskõ(l)lõma vigurdama; eputama; lõkerdama
harõvallaq = .harva [2.] hõredalt, hajali
has'ka, -, -t2 = haiska = has'kats' = haskõrus latatara
has'ka|tama, -taq, -da82 = haiskatama = haskõrdama = .hassama = hassatama = hassõrdama latrama, keelt peksma
has'ka|ts', -dsi, -tsit13 = has'ka
haskõrda|ma, -q, -83 = has'katama
haskõrus, -õ, -t9 = has'ka
hass', hassi, .hassi37 1. > hauss' [1.]; 2. vanamees; habemik
hassa|k, -gu, -kut13 1. vits, hagu; ma võta sullõ üte hassagu! ma võtan sulle (ühe) vitsa!; 2. nigel, kidur, kängu jäänud olend v taim
.hassama, hassadaq, .hassa77 = hassa|tama, -taq, -da82 = has'katama
has|sin, -ina, -inat4 lobisemine, latramine
hassõrda|ma, -q, -83 = has'katama
ha|s'u, -s'u, -ss'u26 lollike, napakas
hatala|lats', -latsõ, -last39 halv vallaslaps
hata|nõ, -dsõ, -st7 = hatik 1. emane (koera kohta); 2. kergete elukommetega (naise kohta)
hata|sõlm', -sõlmõ, -.sõlmõ35 kergesti järele andev umbsõlm
hati|k, -gu, -kut13 = hatanõ
hat'okõ|nõ, -sõ, -ist8 kergats; Võrumaa lõunaosa elanike pilkenimetus
.hatsama, hatsadaq, .hatsa77 pulmi pidama (koerte kohta); ringi tõmbama (liiderlike inimeste kohta)
hat|t, -a, -ta30 1. emane koer; 2. hatt, liiderlik naine
hatt|sa(a)jaq, m -.saaju, -.saaju30 koerte jooksuaeg, koerapulm
haud, havva, .hauda33 1. (suurem) auk, koobas; süvend, lohk, nõgu; 2. haud (kalmistul)
.haudliga|nõ, -dsõ, -st5 = .haudlinõ = havvonõ ebatasane, auklik
.haudli|k, -gu, -kku38 ebatasase-, auklikuvõitu
.haudli|nõ, -dsõ, -st5 = .haudliganõ
.haudma, .hauduq, havvu64 hauduma
haug', havvõ, .haugõ, m alaleü havvilõ34 haug
haugahta|ma, -q, -83 < haugahutma haugatama
haugah(t)us, -õ, -t9 haugatus
haugahu|tma, -taq, -da62 > haugahtama
haugas, .hauka, haugast22 kull; kanakull; haugas
haugu|tama, -taq, -da82 etteheiteid tegema; sõimama, pahandama; osatama
haugutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv haugutama
.haugõlõma†, havvõldaq, .haugõlõ85 mängima; hullama, vallatlema, jandama
hau(h) auh (koera haukumine)
.hauka|küüds', -küüdse, -küüst39 kibuvits
.haukama, haugadaq, .hauka77 haukama, hammustama
.haukma, .haukuq, haugu, min 1. p haugi64 haukuma, klähvima; halvasti v järsult ütlema
.haurama, hauradaq, .haura77 valju häälega nutma, karjuma, röökima (lapse kohta)
haus'a, -, -t2 lobiseja, mõtlematu, kerglane, räpakas, alp inimene
haus'a|tama, -taq, -da82 = .haus'ma, .haussiq, hausi63 lobisema, pilama, naljatlema; vigurdama
hauss', hausi, .haussi37 1. < hass' [1.] loba, lori; pila; haussi ajama lori ajama; 2. kerglane, räpakas inimene; vigurivänt
.haussõlõma, hausõldaq, .haussõlõ85 = korduv .haus'ma
havvo|nõ, -dsõ, -st7 = .haudliganõ ebatasane, auklik
havvu|tama, -taq, -da82 hautama
hebehüisi = hebelüisi = hebevälläq kohevil; kergelt, lohakalt (riides)
hebevälle kohevile
hebevälläq = hebehüisi
hebo, -, -t2 edvistaja, eputis, kergats, pirtsutaja (hrl naine)
hebosk', -i, -it13 = hebo
heboskõ|(l)õma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv hebotama
hebo|tama, -taq, -da82 edvistama, eputama; uhkeldama (rõivastega)
heegeldä|mä, -q, -83 heegeldama; heegeldüsnõgõl heegelnõel
heemeke|ne, -se, -ist8 õhuke kord, kirme; õhuke v läbipaistev riie
heemendämä, -q, -83 = heeme|tämä, -täq, -dä82 narmendama; hõredaks kuluma
heemi|k, -gu, -kut13 õhuke vilets riie
heemile õhukeseks kulunud; heemile peet rõivas õhukeseks kulutatud rõivas
heenüs, -(s)e, -t11 korratu, lohaka välimusega inimene
heering, -ä, -ät13 heeringas
heeri|ts, -dsä, -tsät13 kelm, lurjus; kergats
heidüske|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 > hiidüske(l)lemä
heidü|tämä, -täq, -dä82 > hiidütämä
heiga, -, -t2 = heigats' = heigo = heik edvistaja, kergats
heiga|tama, -taq, -da82 = heigotama edvistama, eputama; vigurdama
heiga|ts', -dsi, -tsit13 = heigo, -, -t2 = heiga
heigo|nõ, -dsõ, -st7 edev, kerglane
heigo|tama, -taq, -da82 = heigatama
heigotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv heigotama
heik, heigo, .heiko37 = heiga
.heikelemä, heigeldäq, .heikele85 1. = korduv heigotama; 2. vilklema
heim', heime, .heime35 kirme, õhuke kord
.heitmä, .heitäq, heidä61 > .hiitmä
.heitämä, heidädäq, .heitä77 > .hiitämä
.heitü|mä, -däq, -79 > .hiitümä
hek|k', -i, -ki82 hekk
.heksli, -, -t1 heksel; hekslimassin hekseldi, hekslimasin
he'k|täär', -tääri, -.tääri37 = .hek|tär', -täri, -.tärri38 hektar
.helde, -, -t3 helde
.heldüs, -e, -t9 heldus, armulikkus
helehehe = helehele heledasti, heledalt
hele|tämä, -täq, -dä82 helendama
helevälläq 1. elevil, ärevil, erutatud; 2. võimuses, meelevallas; puulehekene om tuulõhelevälläq puuleheke on tuule meelevallas; 3. paljas, irevil, katmata; kindsuq helevälläq kintsud paljad
helgeq, .helke, helget18 1. kõrvetav kuumus; 2. läige, sära
helge|tämä, -täq, -dä82 kõrvetavalt paistma, hõõguma, kuumust õhkuma
helgähtä|mä, -q, -82 helgatama; vilksatama
helinälläq helinal
helis|emä, -täq, -e87 helisema
helistä|mä, -q, -83 1. helistama, kõlistama; 2. helistama, telefoneerima
.helkelemä, helgeldäq, .helkele85 helklema, sädelema
.helksä, -, -t3 = .hilksa lõõskav; helkjas, helkiv; särav, hiilgav
.helkämä, helgädäq, .helkä77 = .hilkama lõõskama; helkima; läikima, hiilgama, sätendama
hell, hellä, .hellä35 hell, õrn
helle, -, -t14 1. hele, heledavärviline; hellerohilinõ, -sinine, -pruun' heleroheline, -sinine, -pruun; 2. helisev; kõrge (heli v hääle kohta)
hellever|rev, -evä, -evät4 helepunane; roosa
helli|k, -gu, -kut13 = helläne tundlik, õrn, hell; hellik, hellitatud
hel|lin, -inä, -inät4 helin
helläh(t)ü|mä, -däq, -84 heldima
helläh(t)üs, -e, -t9 heldimus
helläli|ne, -dse, -st5 lopsakas
helläliste lopsakalt
.hellämä, hellädäq, .hellä77 (hästi) hoolitsema, hellitama; loomi talitama, nuumama
hellä|ne, -dse, -st7 = hellik
hellänim|i, -e, -me24 hellitusnimi
hellä|tämä, -täq, -dä82 = hellütämä hellitama
hellätüs, -e, -t9 (üleriiete) volt, voldikimp; särgil ommaq hellätüseq sälä pääl pintsakul on voldid seljal
hellümun|a, -a, -na26 hellitatud laps
hellüte|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv hellütämä
hellü|tämä, -täq, -dä82 = hellätämä
helm', helme, .helme35 helmes
helme|kõrd, -kõrra, -.kõrda33 helmekee
he|l'oma, -ll'oq, -l'o70 = helümä = hõl'oma hõljuma; kõikuma, õõtsuma; aeglaselt liikuma
helähtä|mä, -q, -83 < helähü|tmä helatama, äkki või korraks helisema, heli tekitama
helähtü|mä, -däq, -84 = enesekoh helähtämä: edimiä helähtü miski helatas
heläh(t)üs, -e, -t9 helatus, (äkiline või ühekordne) heli, häälitsus
helähü|tmä, -täq, -dä62 > helähtämä
hel|ämä, -läq -lä88 helisema, helama; kajama
hel|ü, -ü, -lü26 1. hääl, häälitsus, heli; hellü andma hääletama, valima; 2.* keel häälik; peethelü ja vabahelü kaashäälik, konsonant ja täishäälik, vokaal; puul'peethelü heliline konsonant; täüs'peethelü helitu konsonant; tuhmhelü sulghäälik, klusiil (vt ka hurt*)
helü|lyyr', -lõõri, -lyyri37 = hyngulyyr' hingekõri, hingetoru
helümä, -llüq, -lü70 = hel'oma
.hendä > .hindä
heng', henge, .henge = hing' 1. (inimese vm elusolendi) hing; 2. (ukse, akna vms) hing
hengeli|ne, -(d)se, -st5 = hingeline hingeline, elusolend; elav, elus
henge.matmishä|dä*, -dä, -tä24 astma
.hengi|päiv, -päävä, -.päivä35 = .hingipäiv hingedepäev, 2. november
hengitse|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = hingitse(l)lemä = korduv hengitsemä
hengi|tsemä, -tsäq e -däq, -dse90 = hingitsemä hingitsema
heng'puhussi(h)n = hing'puhussi(h)n hing kinni
hengähtä|mä, -q, -83 = hingähtämä korraks puhkama, puhata laskma
.hengämä, hengädäq, .hengä77 = .hingämä 1. hingama; 2. puhkama; 3. = .hengümä
.hengü|mä, -däq, -80 = .hingümä lahtuma, aurustuma
.hengüs, -e, -t9 = .hingüs 1. tuulevinu, tuuleõhk; 2. (igavene) puhkus, rahu; hengüsele minemä hingusele minema, tegutsemast lakkama, surema
hen|u, -u, -nu26 Saru valla elanike pilkenimi
he|pem', -beme, -bend16 ebe, kübe, helves
herehehe eredasti
herende|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv herendämä = hereske(l)lemä
herendä|mä, -q, -83 eputama; püsimatu või kärsitu olema
heresk', -i, -it13 edev, kasvatamatu
hereske|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = herende(l)lemä
herevilläq = herevälläq ärevil; elevil
herga|ts', -dsi, -tsit13 = hergo, -, -t2 püsimatu inimene; eputis
hergo|nõ, -dsõ, -st7 edev; püsimatu; meeleline, himur (naisterahva kohta)
hergo|tama, -taq, -da82 eputama, edvistama
her|imä, -riq, -i57 tähele panema, häirida laskma; las rüük', heri ei ma tuud las röögib, ma ei pane seda tähele
herk, hergo, .herko37 tundlik; kartlik; külmäherk külmakartlik
.herksä, -, -t3 ergas, erk, elav
.herkvälle elevile, ärevile
.herkvälläq elevil, ärevil
herneh, .herne, herneht20 = herneq 1. hernes; 2. m = .hernetõbi
.hernehirmutus, -õ, -t9 = .hernetunt' hernehirmutis
.herne|kõdõr, -kõdra, -.kõtra45 hernekaun
herneq, .herne, hernet18 = herneh
.herne|ruu:g, -ruvva, -ruu:ga33 hernesupp
.herne|tunt', -tundi, -.tunti37 = .hernehirmutus
.hernetõ|bi, -võ, -põ25 = herneh [2.] rõuged
.hernetähi|ne, -dse, -st7 rõugearmiline
.herne|täht', -tähe, .tähte34 rõugearm
herr, herrä, .herrä35 = herrä härra; saks; tõusik
herre, -, -t14 ere
herrä, -, -t2 = herr
herändä|mä, -q, -83 = herätämä äratama
herä|nemä, -däq e -nedäq, -ne89 ärkama
herä|tämä, -täq, -dä82 = herändämä
heräville ärkvele
herävilläq = herävälläq ärkvel
heüd, hevvü, .heüdü36 > höüd
hibali|k, -gu, -kku38 = hibõlik = hipal' = hipõl' (riide)hilp; õhuke rõivas; räbal
hibis|emä, -täq, -e87 = libisemä = vibisemä lehvima, heljuma, värisema
hibõli|k, -gu, -kku38 = hibalik
hidsõq, .hitskmõ, hidsõnd16 külvirinna äärejoon; külviesi
hi|gi, -i, -ki27 higi
higi|mulk, -mulgu, -.mulku37 poor
higi|ne, -dse, -st7 = .hiine higine
higistä|mä, -q, -83 > higitsemä
higitsemä, higitsäq e .hiidäq, higidse90 = higonõma higistama
higoma, hikoq, hio59 ihuma, teritama
higonõma < higovama, .hiodaq e higonõdaq, higonõ89 = higitsemä higistama; tei taad tüüd hiotõn tegin seda tööd higistades
hii:(q) vaata!, näe(d)!; hiiq, kohe om hindä käknüq! näe(d), kuhu on enda peitnud!
.hiibõlõma, hiibõldaq, hiibõlõ85 (tuules) lehvima; (ringi) lonkima; jalus tolknema
hiideq, .hiite, hiidet18 1. heide; 2. sademed; kerge sadu; lumelörts
.hiidla|nõ, -(d)sõ, -st5 hiidlane
hiid'o, -, -t2 hajameelne v tähelepanematu inimene
hiid'o|nõ, -dsõ, -st7 hajameelne; tähelepanematu
hiidüske|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 < heidüske(l)lemä korduv ehmuma, (kergesti) kohkuma
hiidüski|ne, -dse, -st5 pelglik, kergesti ehmuv
hiidüte|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 korduv ehmatama, hirmutama
hiidü|täma, -täq, -dä82 < heidütämä ehmatama
.hiilama, hiiladaq, .hiila77 hiilgama, särama; hõõguma
hiilas, .hiilsa, hiilast22 = .hiilva särav, hiilgav
hiile|tämä, -täq, -dä82 läikima, hiilgama; hõõguma
.hiilka, -, -t3 trääs; pässä ots läbi sõrmi om hiilka pöidla ots läbi sõrmede on trääs
.hiil'mä, .hiiliq, hiili63 hiilima
.hiilva, -, -t3 = hiilas
.hii|ne, -dse, -st7 < higine 1. higine; 2. udune, aurune (nt aken)
.hiinla|nõ, -(d)sõ, -st5 hiinlane
hiir, hiiro, .hiiro40 valkjashall, hiirekarva; hiir hopõn' hiirekarva hobune; hiiroq habõnaq valkjashall habe
hiir', hiire, hiirt40 1. hiir (ka arvutil); 2. näärmete kogumik; tuu hiir' om ümärik muna, läbi naha um tundaq see näärmete kogumik on ümarik muna, läbi naha on tunda
hiire|herneh, -.herne, -herneht20 1. hiirehernes; 2. suvivikk
hiiro, hiiro, hiirot2 = hiir'o, hiir'o, hiir'ot2 valkjashall, hiirekarva hobune
hiis' hiie, hiit, m alaleü hiisile e hiijile49 hiis
.hiitelemä, hiideldäq, .hiitele85 heitlema
.hiitli|k, -gu, -kku38 1. muutlik, vahelduv; 2. kergesti heituv, pelglik
.hiitmä, .hiitäq, hiidä61 < .heitmä viskama, heitma, loopima
.hiitämä, hiidädäq, .hiitä77 < .heitämä ennast (kuhugi v mingisse asendisse) heitma; ma hiitä pikäle ma heidan pikali
.hiitü|mä, -däq, -79 < .heitümä ehmuma, heituma
hiiv, hiiva, .hiiva30 (peen) puru
hiivalõ peeneks, puruks; viledaks, hatule
hikite|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv hikitämä
hiki|tämä, -täq, -dä82 = kikitämä itsitama; eputama
hikko = hikkõ = hikkõhe = hikkõlõ: lätsi hikkõ(he) läksin higiseks
hikõrda|ma, -q, -83 naeru kihistama
hilba|k, -gu, -kut13 hilp, räbal; närune, katkine
.hilbõlõma, hilbõldaq, .hilbõlõ85 = .hilplõma = .vilbõlõma 1. lehvima, lipendama; 2. lippama, hüplema
hilestä|mä, -q, -83 = ilestämä silitama; siluma
.hiljüisi = .hillä
.hilkama, hilgadaq, .hilka77 = .helkämä lõõskama; helkima; läikima, hiilgama, sätendama
.hilksa, -, -t3 = .helksä lõõskav; helkjas, helkiv; särav, hiilgav
hil|le, -le e -ehe, -let e -ehet14 = ille sile; libe
hill'o.kõisi = hill'o.kõtsi > .hillä
.hillä = .hiljüisi = hillä.keisi = hillä.keiste aeglaselt; tasa(kesi), vaikselt; sõidaq hillembähe! sõida aeglasemalt!
hillä|k, -gu, -kut13 aeglane; laisk, saamatu
hillä.keisi = hillä.keiste = .hillä
.hillä.tassa = .hillätassa.kõistõ pisitasa, tasahilju
hilp, hilbu, .hilpu37 hilp
hilphara|k, -ga e -gu, -kat e -kut13 hilpharakas
.hilplõma, hilbõldaq, .hilplõ78 = .hilbõlõma 1. lehvima, lipendama; 2. lippama, hüplema
himmastu|ma, -daq, -84 = himmästümä pehastuma
himmu, -, -2 > himo
himmusta|ma, -q, -83 > himostama
himmästü|mä, -däq, -84 = himmastuma
him|o, -o, -mo26 < himmu himu, kange tahtmine, isu; mul olõ-i määnestkiq himmo tuud tetäq mul pole mingit tahtmist seda teha
himoka|= himoka|s > himoli|nõ, -dsõ, -t5 himukas, himuline
himosta|ma, -q, -83 < himmustama himustama, tahtma
hinaragõ|nõ, -sõ, -ist8 vt hinnar'
hind, hinna, .hinda30 hind
.hindama, hinnadaq, .hinda77 hindama, hinda määrama
hindse|tämä, -täq, -dä82 narmendama
hinds'o, -, -t2 varsa meelitusnimi ja kutsumishüüd
hindu, -, -t2 hindu
hi'ndu|ism', -ismi, -.ismi37 hinduism
.hindä = .hinne < .hendä enda, enese
.hindä(t) > hinnäst
.hindäette omaette, endamisi
.hindä.isk'mi|ne*, -se, -st5 astendamine
.hindä.keske(h)n = .hindävaihõl omavahel
.hindä.keske|ne, -dse, -st omavaheline
.hindä.kotsilt = .hindäkottalt 1. ise, iseseisvalt, omal jõul; 2. iseenesest; tä om hindäkotsilt peris hää inemine ta on iseenesest päris hea inimene
.hindäle = hinele endale, enesele
.hindämiisi = .hindä(h)n endamisi
.hindäperi sõltumatu, iseseisev
.hindäpidämi|ne*, -se, -st5 identiteet; eneseteadvus
.hindäpääl iseseisev, iseseisvalt, omaette
.hindäsugunõ, -dsõ, -st7 omasugune
.hindä.tapmi|nõ, -sõ, -st5 enesetapp
.hindä.vaihõl = .hindä.keske(h)n
.hindävol|i*, -i, -li26 < a'utonoomia autonoomia
.hindävoli|nõ*, -dsõ, -st7 < a'utonoomilinõ autonoomne
.hindäväsünü|q, -q, -t1 rase
hinele = .hindäle
hing', hinge, .hinge35 = heng' 1. (inimese vms elusolendi) hing; 2. (ukse, akna vms) hing
hingeli|ne, -(d)se, -st5 = hengeline hingeline, elusolend; elav, elus; hingelidseq eläseq edesi elavad elavad edasi (kaastundeavaldus)
.hingi|päiv, -päävä, -.päivä35 = .hengipäiv hingedepäev, 2. november
hingitse|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = hengitse(l)lemä = korduv hingitsemä
hingi|tsemä, -tsäq e -däq, -dse90 = hengitsemä hingitsema
hing'puhussi(h)n = heng'puhussi(h)n hing kinni
hingähtä|mä, -q, -83 = hengähtämä korraks puhkama, puhata laskma; jovva-i inämb edesi minnäq, piät hingähtämä ei jõua enam edasi minna, peab korraks puhkama; hingähti hobõst lasin hobusel korraks puhata
.hingämä, hingädäq, .hingä77 = .hengämä 1. hingama; 2. puhkama; 3. = .hingümä
.hingü|mä, -däq, -80 = .hengümä lahtuma, aurustuma
.hingüs, -e, -t9 = .hengüs 1. tuulevinu, tuuleõhk; 2. (igavene) puhkus, rahu
hin|nar', -ara, -arat4 (naha- v liha)riba; lihatükk om hinaragõist piten tõõsõ külen kinniq lihatükk on ribakest pidi teise küljes kinni
.hinne = .hindä enda, enese
hinneq, .hinde, hinnet19 kiud (hrl lina-, kanepikiud)
hinnõq, .hindõ, hinnõt19 hinne
hinnäst < .hindä(t) ennast
hinnästpite(h)n 1. rase; 2. omaette, iseseisev, iseseisvalt
hinnästtäüs' ennasttäis
.hintvas(ki(na)q) .pandma: tä panõ es tuud hintvaskinaq ta ei pannud seda tähelegi
hi|pal', -bali, -balit4 = hipõl' = hibalik (riide)hilp; õhuke rõivas; räbal
hipi, -, -t2 1. edvistaja, eputis; 2. hipi
hipi|tämä, -täq, -dä82 edvistama, eputama
hipusk', -i, -it13 kips
hipõkõ|nõ, -sõ, -ist8 Mõniste valla naiste hüüdnimi
hi|põl', -bõli, -bõlit4 = hibalik = hipal'
hirm, hirmu, .hirmu37 hirm
hirmah(t)u|ma, -daq, -84 korraks hirmuma, ehmuma
.hirmsa, -, -t3 = hirmudu; 1. hirmus, kole, õudne; julm, toores; 2. = .hirmsahe [2.]
.hirmsahe = .hirmsalõ 1. hirmsasti, koledasti, õudselt; julmalt, toorelt; 2. = hirmutuhe väga, tohutult
hirmu|du, -du, -tut1 = .hirmsa
.hirmu|ma, -daq, -80 hirmuma, ehmuma
hirmu|tama, -taq, -da82 hirmutama
hirmutuhe = hirmutulõ = .hirmsahe [2.]
hirmutus, -õ, -t9 hirmutis
hirnahta|ma, -q, -83 hirnatama
hirnah(t)us, -õ, -t9 hirnatus
.hirnma, .hirnuq, hirnu64 hirnuma
hiro(h)n-haro(h)n segi, laiali
hirre|mõts, -mõtsa, -.mõtsa30 noor palgimets
.hirro-.harro siia-sinna laiali
hirs', hirre, hirt49 (jämedam) ümarpuit, palk
.hirskama, hirsadaq, .hirska77 hirskama, vallatult käratsema, hullama; ringi aelema; muguq hirskas ilma piten muudkui aeleb ilma mööda ringi
.hirskõlõma, hirsõldaq, .hirskõlõ85 = korduv .hirskama
hirss', hirsi, .hirssi37 hirss
hirv', hirve, .hirve35 hirv
his.paanla|nõ, -(d)sõ, -st5 hispaanlane
.hiuhkma, .hiuhkuq, hiuhu64 kiljuma
.hiuhkõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv .hiuhkma
hius, -(s)õ, -st11 juus; hiusnuuta vidämä (teine)teist juustest kiskuma
hius|karv = .hiu(s)|karv, -karva, -.karva30 juuksekarv
.hiu(s).lõikaja, -, -t3 juuksur, juukselõikaja
hiu(s)|nall', -nalli, -.nalli37 juukseklamber
.hiu(s)s|õq, m -idõ, -it11 juuksed
hobõ|nõ, -sõ, -st7 > hopõn'
hobõsõ|joud, -jovvu, -.joudu36 hobujõud
ho|d'o, -d'o, -t'o26 = hojo = hud'o = huid'a = huid'o hulkuja, seikleja; vallatleja, ringiaeleja
hod'os*, -(s)õ, -t11 = hod'o|täht'*, -tähe, -.tähte34 planeet
hod'o|tama, -taq, -da82 = hojotama = hud'otama hulkuma, seiklema; ringi aelema, vallatlema
hoi, -, -d53 kangapool, kääv
hoia|tama, -taq, -da82 hoiatama
hoim, hoima, .hoima31 uim, uimasus
hoima|nõ, -dsõ, -st7 uimane
hoimast'*, -i, -it13 uimasti, narkootikum
hoimussihe = hoimussilõ uimaseks
hoimussillaq = hoimussi(h)n uimas, uimane; minestanud
hoimussilõ = hoimussihe
hoimussi(h)n = hoimussillaq
.hoitli|k, -gu, -kku38 (kokku)hoidlik
.hoitma, .hoitaq, hoia, kesks hoiõt, 3. p hoit, min 1. p hoiji, min 3. p hoit'66 1. (midagi kuskil) hoidma; (millekski) hoidma, säilitama; 2. (midagi) kinni hoidma; 3. < armastama, hoidma; 4. (last) hoidma; 5. (mingis olekus, nt püsti) püsima; kui hoit? kuidas püsib? (nalj, vulg meeste omavaheline tervitusküsimus suguti erektsiooni kohta).
hoitmi|nõ, -sõ, -st5 1. hoidmine; säilitamine; 2. kinnihoidmine; 3. < armastus armastus, hoolitsus; 4. (lapse)hoidmine; 5. (mingis olekus, nt püsti) püsimine; erektsioon; vanalmehel olõ-iq inämp hoitmist vanamehel pole enam erektsiooni
.hoitu|ma, -daq, -80 1. hoiduma; 2. säilima; talvõubinaq hoitusõq keldren keväjäniq taliõunad säilivad keldris kevadeni
.hoitus, -õ, -t9 hoiukoht
hoi|võrgõq, -.võrkõ, -võrgõt18 kehv lõng
ho|jo, -jo, -jjo e -io26 = hod'o = hajo hulkuja, seikleja; vallatleja, ringiaeleja
hojopin|i, -i, -ni26 = hajopini hulkuv koer
hojo|tama, -taq, -da82 = hod'otama hulkuma, seiklema; ringi aelema, vallatlema
hojotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv hojotama
ho|l'a, -l'a, -ll'a26 rumal, edev
holahta|ma, -q, -83 solksatama, sulpsatama
holah(t)us, -õ, -t9 solksatus, sulpsatus
hol'ahõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 rumalusi tegema, edvistama; vallatlema
hol'a|laul, -laulu, -.laulu37 lorilaul
holinallaq = volinallaq vulinal, sulinal
holis|õma, -taq, -õ87 = volisõma vulisema, sulisema
hollandla|nõ, -(d)sõ, -st5 hollandlane
hol|lin, -ina, -inat4 = vollin vulin, sulin
ho|l'o, -l'o, -ll'o26 = hol'o|p', -bi, -pit13 tobu; logard
ho'lo|pont', -pondi, -.ponti37 = e'(e)levant' elevant
hol'o|tama, -taq, -da82 lollitama; logelema; hol'otas kyik' uma ao maaha logeleb kogu oma aja maha
holvand', -i, -t13 loikam
hoobis hoopis
hoods' = voods' lehmade jooma kutsumise hüüd
hoodõq†, huu:tõ, hoodõt18 = voodõq† sag m voodi; hiidäs' huutidõ pääle pikäle heitis voodi peale pikali
hoolas, huu:la, hoolast22 = voolas kiirevooluline
hoolika|nõ, -dsõ, -st5 = hoolõlinõ hoolas
hooli|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 1. hoolitsema; 2 = voolitsõma voolima
hoolõ|du, -du, -tut1 hooletu
hoolõli|nõ, -dsõ, -st5 = hoolikanõ hoolas
hoolõlistõ hoolsalt
hoolõtuhe = hoolõtulõ hooletult; hooletusse; aid om hoolõtuhe jätet aed on hooletusse jäetud
hoolõtus, -õ, -t9 hooletus
hoon'a, -, -t2 tossike
hoonakõ|nõ, -sõ, -ist8 = voonakõnõ talleke
hoonõh, huu:nõ, hoonõht20 = hoonõq, huu:nõ, hoonõt18 hoone
hoora|poig, -puja, -.poiga32 nurg (kala)
hoora|sõlm', -sõlmõ, -.sõlmõ35 kergesti järele andev umbsõlm
ho|põn', -bõsõ, -bõst12 < hobõnõ hobune
horgulõ = hõrgulõ = hõrsulõ kohevil(e)
horgu|tama, -taq, -da82 = hõrgutama = hõrsutama < sorgutama kohevile ajama, hõredalt laotama, raputama; horgudaq hainaq lakja päävä kätte kuioma laota (raputa) heinad laiali päikese kätte kuivama
horguvallaq = .horkvallaq = hõrguvallaq = .hõrkvallaq kohevil
horl'o, -, -t26 = horl'o|p', -bi, -pit13 = hor'o = hor'op = hor'osk' lollike; kergemeelne inimene; loru
horm, horma, .horma30 = hormus = hurm = hurmus 1. uim; lõpus; 2. kest, tupp (nt pähklil)
horm', hormi, .hormi37 = vorm' vorm
.horm'ma, .hormiq, hormi63 = .vorm'ma vormima
hormus, -(s)õ, -t11 = horm: ahunal ommaq vaibaq hormussõq ahvenal on teravad uimed
ho|r'o, -r'o, -rr'o26 = hor'o|p', -bi, -pit13 = hor'osk', -i, -it13 = horl'o
hor'oskõ|(l)lõma, -llaq, -l(l)õ86 = korduv hor'otama
hor'o|tama, -taq, -da82 lollitama; lorutama, logelema; ringi hulkuma
hors'a, -, -t2 = hors'a|k, -gu, -kut13 = hors'o = horss' = horsõnd' = hurs'a lohakas inimene, soperdis
hors'akuhe = hors'akulõ = hors'ostõ lohakalt
hors'a|tama, -taq, -da82 = hors'otama = .horss'ama = horsõndama = hurs'atama = .hurss'ama lohakalt töötama, soperdama
hors'o, -, -t2 = hors'a
hors'ostõ = hors'akuhe = hors'akulõ lohakalt
hors'o|tama, -taq, -da82 = hors'atama
horss', horsi, .horssi37 = hors'a
.horss'ama, hors'adaq, .horss'a77 = hors'atama = .hurss'ama
.horss'u|ma, -daq, -80 = .hurss'uma sassi minema
horsõnd', -i, -it13 = hors'a
horsõnda|ma, -q, -83 = hors'atama
horsõndus, -õ, -t9 lohakus; lohakas töö
hor|vaat', -vaadi, -.vaati37 horvaat
hu|ba, -ba, -pa26 1. pude, rabe; pehkinud; 2. rumal
hubahus, -õ, -t9 = huba|k, -gu, -kut13 hoop, obadus
hubaligu(h)n kobaras, koos, ligistikku
hu|ba(ha)ma, -paq e -badaq, -pa e -baha88 = hubisõma hubisema, võbelema, värelema; tuli hupa tuli hubiseb; leheq hubahasõq lehed värelevad
huba|nõ, -dsõ, -st7 pude, rabe; kohev
hubastu|ma, -daq, -84 pehkima
huba|t', -di, -tit13 rumal, kerglane inimene
hu|bi, -bi, -pi26 kärsitu
hubinallaq hubinal, võbinal, väreldes
hubis|õma, -taq, -õ87 = huba(ha)ma = hübisemä
hubli|k, -gu, -kut13 väike oblikas
hubrastu|ma, -daq, -84 = habrastuma hapraks muutuma; pehkima
hudil|aq, m -idõ, -it4 hobuse suurauad
hu|d'o, -d'o, -t'o26 = hod'o hulkuja, seikleja; vallatleja, ringiaeleja
hud'o|tama, -taq, -da82 = hod'otama hulkuma, seiklema; ringi aelema, vallatlema
huds'a|tama, -taq, -da82 = huts'utama [2.] (tagant) sundima, (tagant) utsitama
huheq, .huhtmõ, huhend16 hrl m loputusvesi
huhka|tama, -taq, -da82 > hähkätämä
.huhmri, -, -t1 = huhmõr', .huhmrõ, huhmõrd22 uhmer
.huhtma, .huhtaq, huha63 = .uhtma loputama, uhtma
huhu|tama, -taq, -da82 häälitsema (jänese kohta)
huhvi|tama, -taq, -da82 irvitama
huid'a = huid'o, -, -t2 = hod'o hulkuja, seikleja; vallatleja, ringiaeleja
hujuq (peletamis)hüüatus
huka(h)n hukas, raisus; kos sa no huka(h)n mis sa nüüd, kus sa sellega
hukatus, -õ, -t9 hukatus
hukkama, hukadaq, hukka77 hukkama
huku|tama, -taq, -da82 hukutama
hul'ahõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv hul'atama
hul'a|tama, -taq, -da82 ulakust tegema, hullama
hulbõli|nõ, -dsõ, -st5 kirjatud
hulbõq, .hulpõ, hulbõt18 muster, kiri
hulga palju, hulga; pall'o hulga liiga palju
hulga.kõisi = hulga(h)na = hulgani hulgakesi; hulgahna om julgõmb minnäq hulgakesi on julgem minna
hulga(h)n hulgas
hulga(h)na = hulgani = hulga.kõisi
hulga.nistõ hulganisti
hulg'us, -(s)õ, -t11 = hulgõrus, -õ, -t9 hulgus
huli|tama, -taq, -da82 laaberdama
hulk, hulga, .hulka31 hulk
.hulka hulka, sekka
.hulk'ma, .hulkiq, hulgi63 hulkuma
.hulk'vallaq hulkvel, hulkumas
hull, hullu, .hullu37 > ull'
.hullama, hulladaq, .hulla77 = hullõrdama hullama
hul|lin, -ina, -inat4 vulin, sulin, mulin
.hullus, -õ, -t9 hullus
hullõrda|ma, -q, -83 = .hullama
hum|mal', -ala, -alat4 humal
hummo(n)g, -u, -ut13 = hummok hommik
hummo(n)gidõ hommikuti
hummo(n)gu hommikul
hummo(n)gu|nõ, -dsõ, -st5 hommikune
hummo|k, -gu, -kut13 = hummo(n)g hommik
hummõn' homme
hummõni|nõ, -dsõ, -st5 homne
hu|n'a, -n'a, -nn'a26 = hun'e|p' = hun'o = hünä tuim, laisk inimene, uimerdis
hun'ahta|ma, -q, -83 = hünähtämä ühmama, korraks pomisema
hun'ah(t)us, -e, -t9 = hünäh(t)üs ühmatus
hu|n'a(ha)ma, -nn'aq e -n'adaq, -nn'a e -n'aha88 = .hunn'ama sumisema, ümisema, undama
hun'a|puss, -pussu, -.pussu37 käpard
hunda|ment', -mendi, -.menti37 < undõrmann', < vundament' vundament
hunds'a|k, -gu, -kut13 untsakas
hun'e|p', -bi, -pit13 = hun'a
hunis|õma, -taq, -õ87 = hünisemä ümisema, inisema; pomisema
hunn', hunni, .hunni37 < vunn' 1. vurrkann, vurriluu; 2. hoop, löök; 3. hoog, kiirus; auto tulõ hüä hunnigaq siiäpoolõ auto läheneb õige suure kiirusega; 4. kerge joove, sumin
.hunn'ama, hunn'adaq, .hunn'a77 = hun'a(ha)ma
hunni(h)n purjus
hun|nin, -ina, -inat4 = hünnin sumin, ümin, inin, undamine; pomin
hunni|tama, -taq, -da82 vurritama; ringi jooksma
hu|n'o, -n'o, -nn'o26 = hun'a tuim, laisk inimene, uimerdis
hunt', hundi, .hunti37 hundikoer
hunts'hands'a|k, -gu, -kut13 untsantsakas
hunts'|valt', -valdi, -.valti37 mürakaru, müraja
hupa|tama, -taq, -da82 upatama, hüpitama
hupa|ts', -dsi, -tsit13 kergats, eputis
hu|pin, -bina, -binat4 = hüpin hubin, võbin, värelus
hupista|ma, -q, -83 = hup|pama, -adaq, -pa77 upitama
hups': tuli palas nii: hups'-hups' tuli põleb nii: vups-vups
hupsahta|ma, -q, -83 = vupsahtama lahvatama, vupsatama
hupsahtu|ma, -daq, -84 enesekoh lahvatama, vupsatama
hupsah(t)us, -õ, -t9 lahvatus, vuhvatus (tule kohta)
.hupsama, hupsadaq, .hupsa77 = .vupsama vupsama
.hups'ma, .hupsiq, hupsi63 vupsuma
.hups'na, -, -t3 vupsumine, võbin
.hupsti: liha hupsti rasvagaq lei pliiniravval palama liha vupsti rasvaga lõi pannil põlema
hu|r'a, -r'a, -rr'a27 tõre inimene
hurahta|ma, -q, -83 = vurahtama vuratama
hurah(t)us, -õ, -t9 = vurah(t)us vuratus
hurask', -i, -it13 nokatsmüts
hurdsi|k, -gu, -kut13 hurtsik
hurga|tama, -taq, -da82 lohakalt töötama
hurga|ts', -dsi, -tsit13 tatraveski; lobiseja
hurista|ma, -q, -83 = vuristama vuristama
huristõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv huristama
huris|õma, -taq, -õ87 = vurisõma vurisema; sumisema
.hurjama, hur'adaq, .hurja77 tõrelema
hurl'o, -, -t2 = hurlõ|t', -di, -tit13 = vurl'o vurle; logard, hulgus
hurlõ|tama, -taq, -da82 hulkuma, logelema, looderdama
hurm, hurma, .hurma30 = hurmus, -(s)õ, -t11 = horm 1. uim; lõpus; kala sälähurmaq kala seljauimed; 2. kest, tupp (nt pähklil)
hurmõli|nõ, -dsõ, -st5 haraline, sakiline
hurr', hurri, .hurri37 kurt
hurri|kaan', -kaani, -.kaani37 > pöörüs [1.]
hur|ril, -ila, -ilat4 1. viril; haigevõitu; pohmeluses; 2. vurrkann; 3. kuljus
hur|rin, -ina, -inat4 sumin, vurin; mehidseaian käve kõva hurrin mesilas käis kõva sumin
hur'sa, -, -t2 = hurs'a|k, -gu, -kut13 = hors'a = hors'ak lohakas inimene, soperdis
hurs'a|tama, -taq, -da82 = .hurss'ama, hurs'adaq, .hurss'a77 = hors'atama = horss'ama = hursõndama lohakalt töötama, soperdama
.hurss'u|ma, -daq, -80 = .horss'uma sassi minema
hursõnda|ma, -q, -83 = hurs'atama = horsõndama
hurt, hurda, .hurta31 1. hurt (koer); 2.* keel hurt e nõstõt puul'korgõ ülipikk vabahelü kõrgenenud keskkõrge ülipikk täishäälik, nt ii: sõnas kii:l' (keele, kii:lt)
husahus, -õ, -t9 susin
hus|a(ha)ma, -saq e -adaq, -sa e -aha88 = husisõma = .hussama susisema, vusisema; nohisema
husista|ma, -q, -83 susistama, vusistama; nohistama
husis|õma, -taq, -õ87 = husa(ha)ma < vusisõma
huska, -, -t2 mesiniku lõõts, suitsik
huskar', -i, -it4 köbi, toss, hädavares
huska|tama, -taq, -da82 tossutama; pussutama
huska|ts', -dsi, -tsit13 liivasoss, kehv liivamaa
huss', hussi, .hussi37 < mado madu; uss
hussa-hassa lohakalt
.hussama, hussadaq, .hussa77 = husa(ha)ma susisema, vusisema; nohisema; tuuraq puuq hussasõq ahon toored puud susisevad ahjus
hussi.maarja|päiv, -päävä, -.päivä35 ussimaarjapäev, 8. september
hus|sin, -ina, -inat4 susin, vusin; nohin
.hussu|ma, -daq, -80 vaevaliselt põlema, hingitsema
huti pääl .käümä = .hut'ma
.hut'ma, .hutt'aq, huti63 ehal käima
huts'u|tama, -taq, -da82 1. ässitama; 2. = huds'atama (tagant) sundima, (tagant) utsitama; 3. kiigutama, kussutama
hut|t', -i, -ti37 = hütt kaelustuvi, meigas
huu:|g, -, -gu36 hoog
huu:gsahe = huu:gsalõ hoogsalt
huu:guisi hooti
huul', huulõ, huult40 huul
huu:l', hoolõ, huu:lt40 hool
huuli|ts, -dsa, -tsat13 < uulits tänav
huu:l'ma, huu:liq, hooli63 1. hoolima; 2. = vuu:l'ma voolima
huu:l'maldaq hoolimatu; hoolimata
huulõ.hämmäjä, -, -t3 inimene, kes istub peolauas ilma suuremat söömata ega joomata
huu:nis|a, -a, -sa28 kevadkogrits (seen)
huu:p', hoobi, huu:pi37 hoop
huu:|paads', -paadsi, -.paadsi37 = paadsapuu = uhupaads' = vohopaads' paakspuu
huu:pama, hoobadaq, huu:pa77 sõudma
.huupi = hüppä 1. ilma asjata; asjatu(lt), kasutu(lt); miä sa huupi rabõhõlõt mis sa ilma asjata rabeled; taa oll' mul huupi käümine see oli mul kasutu käik; 2. huupi, umbropsu
huu:r, hoora, huu:ra31 hoor
huu:rama, hooradaq, huu:ra77 hoorama
huu:ska, -, -t3 = huu:s|laar', -laari, -.laari37 = huu:s|pill', -pilli, -.pilli37 tuulepea, võrukael; aeleja, vallatleja; hoolimatu, lohakas inimene
huust', huusti, .huusti37 sasipea
huu:v', hoovi, huu:vi37 hoov
huv|i, -i, -vi26 huvi
huvi|tama, -taq, -da82 huvitama
huvitav, -a, -at4 huvitav; naljakas, imelik
hõbõhõ|nõ, -dsõ, -st5 hõbedane
hõdras, .hõtra, hõdrast22 = hõdõr habras
hõdrastu|ma, -daq, -84 habrastuma
|ds'o, -ds'o, -ts'o26 = hõtsk 1. õõtsuv soopind; 2. hõõtsik, liivapugu (linnul)
hõds'o|nõ, -dsõ, -st7 soine, õõtsuv (kallas)
hõdõr = hõdyr', hõdra, .hõtra45 = hõdras = hõtr habras
hõel, hõela, .hõela30 õel; kehv, vilets; hõel ütlemine solvang; hõel lugu külh vilets lugu küll
.hõelahe = .hõelalõ = hõelastõ kehvalt, viletsasti; õelalt; solvavalt
.hõelus, -õ, -t9 õelus
hõginallaq aplalt
hõhka|tama, -taq, -da82 > hähkätämä
hõhv, hõhva, .hõhva30 = hõhvakõ|nõ, -sõ, -ist8 < õhv, < õhvakõnõ mullikas, õhv(ake)
hõhvildõ < õhvildõ mullikana, õhviti; lehm tull' hõhvildõ nüsmä lehm tuli mullikana lüpsma
(h)hõrda|ma, -q, -83 = hõkõrdama lõkerdama
hõi(q) hõi, hei
hõigahta|ma, -q, -83 hüüatama, hõigatama
.hõikama, hõigadaq, .hõika77 hõikama, hüüdma
.hõikma, .hõikuq, hõigu64 hõikuma
.hõikus, -õ, -t9 mahakuulutamine; kutse; tugev tahtmine, sisemine sund; näil om hõikus täämbä pitto minnäq neil on tugev tahtmine täna peole minna
hõim, hõimo, .hõimo37 hõim, suguvõsa
.hõimla|= hõimoli|nõ, -(d)sõ, -st5 hõimlane, sugulane
hõisi|tama, -taq, -da82 (hüüetega) sigu peletama
.hõiskama, hõisadaq, .hõiska77 hõiskama
hõkatõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 kõkutama
.hõks'ma, .hõksiq, hõksi63 = .jõks'ma = .lõks'ma = .niks'ma luksuma
.hõks'na, -, -t3 = .lõks'na [1.] luksumine
hõkõrda|ma, -q, -83 =(h)hõrdama lõkerdama
hõkõrdõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv hõkõrdama
hõkõrus, -õ, -t9 lõkerdus; lõkerdis
|l'a, -l'a, -ll'a28 = hõl'ahus, -õ, -t9 igatsus, ihaldus, soov; unistus
hõl'ahõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = hõl'al|õma, -daq, -õ85 < unistama [2.] igatsema, ihaldama, soovima; unistama; kedä sa hõl'alõt? kelle järele sa igatsed?; vang' hõl'ahõlõs vabahust vang unistab vabadusest
hõlgas, .hõlka, hõlgast22 = hõllõ, -, -t14 halgas; hõlgas puu lahksas häste halgas puu läheb hästi lõhki
hõlm, hõlma, .hõlma31 hõlm
.hõlmama, hõlmadaq, .hõlma77 kaisutama, sülelema
hõlmi|k, -gu, -kut13 lai pealiskuub, keep, vihmamantel; võtaq hõlmik vihma vasta pääle võta vihmamantel vihma kaitseks peale
|l'oma, -ll'oq, -l'o70 = hel'oma hõljuma; kõikuma, õõtsuma; aeglaselt liikuma
hõl'o|tama, -taq, -da82 hõljutama, lehvitama; kõigutama, õõtsutama
hõl'ova, -, -t3 liikva, eeterpiiritus
hõlp, hõlbu, .hõlpu37 hõlp, lust, kergus; hopõn' oll' hõlpu täüs' hobune oli puhanud, lustlik
.hõlpsa, -, -t3 hõlbus
.hõlpsahe = .hõlpsalõ hõlpsalt
hõlst', hõlsti, .hõlsti37 hõlst
hõlõsti|k, -gu, -kku38 hõre mets
.hõps'ma, .hõpsiq, hõpsi63 = .hymps'ma = .lymps'ma lõmpsima
|põ, -, -t14 hõbe
hõpõhalapuu, -, -d50 hõbepaju
hõra|k, -ga e -gu, -kat e -kut13 punane sõstar; valgõ hõrak valge sõstar
hõra|silm, -silmä, -.silmä35 sõrasilm, kõõrdsilm
hõrga|ts', -dsi, -tsit13 = hõrga|tsim', -tsimi, -.tsimmi38 sõrgats (kabjaliste jalal)
hõrgulõ = horgulõ = hõrsulõ kohevil(e)
hõrgu|tama, -taq, -da82 = horgutama = hõrsutama kohevile ajama, hõredalt laotama, raputama
hõrguvallaq = .hõrkvallaq = horguvallaq kohevil
hõril|aq, m -(i)dõ, -it4 orel
.hõrksa, -, -t3 habras
.hõrkvallaq = hõrguvallaq
hõrn, hõrna, .hõrna30 = hõrnas, .hõrna, hõrnast22 jõeforell, hõrnas
hõrrõ, -, -t14 hõre
hõrrõli|k, -gu, -kku38 hõredavõitu
.hõrssama, hõrsadaq, .hõrssa77 sõimama; ruigama
hõrsulõ = horgulõ = hõrgulõ kohevil(e)
hõrsu|tama, -taq, -da82 = horgutama = hõrgutama kohevile ajama, hõredalt laotama, raputama
hõrts, hõrdso, .hõrtso37 mülgas, tüma koht
.hõrtsama, hõrdsadaq, .hõrtsa77 1. hullama; 2. tõrelema
hõr|u, -u, -ru26 1. tugev külm; 2. leinaloor
hõrõhuisi = hõrõhõhe = hõrõhõlõ hõredalt; vili om pall'o hõrõhuisi külbet vili on liiga hõredalt külvatud
hõrõnda|ma, -q, -83 harvendama
hõrõ|tama, -taq, -da82 punetama
|til, -dila, -dilat4 1. ehe; 2. kartuliseemnenupp
hõtr', hõdra, .hõtra45 = hõdõr habras
hõtsk, hõdso, .hõtsko37 = hõds'o 1. õõtsuv soopind; 2. hõõtsik, liivapugu (linnul)
hõõda|k, -gu, -kut13 võõras, arusaamatu (keele kohta); taa om sääne hõõdakkeelegaq inemine, taast saa-iq midägiq arvo see on selline võõra keelega inimene, sellest ei saa midagi aru
hõõlas, hyyla, hõõlast22 rida, esi
hõõrahta|ma, -q, -83 < hõõrahu|tma, -taq, -da62 korraks hõõruma
hõõra|tama, -taq, -da82 = hyyr(d)ma hõõruma
häbehüs, -e, -t9 häbedus
häbeli|k, -gu, -kku38 = .häülik häbelik(uvõitu)
häbelä|ne = häbelä|s, -dse, -st5 = häüläs häbelik
häbemäldäq häbematu; rõve; aja häbemäldäq juttu ajab rõvedat juttu
häbende|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv häbendämä
häbendämiisi häbenedes, häbelikult
häbendä|mä, -q, -83 häbenema
|bä, -bä, -pä24 lastek valu(s), haige
|bü, -ü, -pü27 häbi
häbüstä|mä, -q, -83 häbistama
|dä, -dä, -tä24 häda; viga; probleem
hädä|abi, -abi, -api26 kiirabi; hädaabi; päästeteenistus
hädäldä|mä, -q, -83 hädaldama
hädäli|k, -gu, -kku38 hädise-, põduravõitu
hädäli|ne, -dse, -st5 1. pakiline, hädavajalik, tähtis; hädäline asi sai kõrda aetus pakiline asi sai korda aetud; 2. hädaline, hädasolija
hädände|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv hädäldämä
hädä|ne, -dse, -st7 hädine, põdur
hädä.ohtli|k, -gu, -kku38 hädaohtlik
hädäste hädasti
(i)elm, -ä, -ät4 = häierm
häh mis, kuidas, ah (küsi- v hüüdsõna)
hähkä|tämä, -täq, -dä82 = hahkatama < huhkatama, < hõhkatama, < hühkätämä lõõtsutama, hingeldama
hähn, hähnä, .hähnä35 rähn
hähäq, m .hähki, .hähki34 pulmad
häidseq, .häitsme, häidsend16 = häidseq, .häitse, häidset18 õis
häiehtä|mä, -q, -83 heietama
häierm, -ä, -ät4 =(i)elm õis; pähnähäiermäq pärnaõied
.häitsemä, häidsedäq, .häitse77 = .häitsnemä, häidsedäq, .häitsne75 õitsema
.hälk'mä, .hälkiq, hälgi63 helkima; iiveldama; valutama
.hälksämä, halksädaq, .hälksa77 helgatama, korraks helkima
häll, hällü, .hällü37 < hüll häll, kätki; kiik
.hällä|ne, -(d)se, -st5 linavästrik
hällü|tämä, -täq, -dä82 hällitama, kiigutama
hällüvälläq vetruvalt, õõtsuvalt
.hälmä, .hällüq, hällü73 kiikuma, õõtsuma
hälväh(t)ü|mä, -däq, -84 halvatuma
hälväh(t)üs, -e, -t9 halvatus
.hälvämä, hälvädäq, .hälvä77 1. halvama; 2. teotama
hämm, hämmä, .hämmä35 märg, niiske
hämmähtä|mä, -q, -83 < hämmähütmä korraks niisutama, kastma; hämmäht' leibä hämmähüse sisse kastis leiba kastmesse
hämmäh(t)ü|mä, -däq, -84 = .hämmümä niiskuma, märjaks saama
hämmäh(t)üs, -e, -t9 = hämmätüs kaste, soust
hämmähü|tmä, -täq, -dä62 > hämmähtämä
.hämmämä, hämmädäq, .hämmä77 kastma, märjaks tegema; hämssi jalaq ärq tegin jalad märjaks
häm|mär, -ärä, -ärät4 hämar; hämarus; videvik
hämmästä|mä, -q, -83 pehastama
hämmästü|mä, -däq, -83 pehastuma
hämmä|tämä, -täq, -dä82 niisutama, kastma
hämmätüs, -e, -t9 = hämmäh(t)üs
.hämmü|mä, -däq, -80 = hämmäh(t)ümä
häm|o, -o, -mo26 hämarik, hägu
hämälä|ne, -(d)se, -st5 häbelik, saamatu inimene
hämäri|k, -gu, -kku38 hämarik
hämärüs, -e, -t9 hämarus
hänilä|ne, -(d)se, -t5 linavästrik
häpe, -, -t14 häbi
.härbän', -i, -it4 = .här|bänn', -bänni, -.bänni37 häärber, härrastemaja
härel|emä, -däq, -e85 riidlema; urisema
härg, härä, .härgä34 härg
härg|hain, -haina, -.haina30 härghein (rohttaim)
härgüte|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv härgütämä
härgü|tämä, -täq, -dä82 ärgitama; ärritama
häris|emä, -täq, -e87 urisema
häristä|mä, -q, -83 tõrelema, riidlema; ma sai häristäq ma sain tõrelda
härm, härmä, .härmä35 1. härmatis; 2. = .härmläne = härmävitäi ämblik
härmi|k, -gu, -kut13 õhuke riie
.härmlä|ne, -e, -st5 = härm [2.]
härmooni|k, -gu, -kut13 = härmul', -i, -it4 = harmoonik [2.] lõõtspill
härmä|ne, -dse, -st7 ämblikuvõrke täis; härmane
härmä|tämä, -täq, -dä82 härmatama
härmätüs, -e, -t9 härmatis
härmävi|täi, -däjä, -däjät4 = härm [2.] ämblik
härmä|võrk, -võrgo, -.võrko37 ämblikuvõrk
.härrämä, härrädäq, .härrä77 = .hürrämä urisema; sõimama; mürisema
hässä, -, -t2 = hässä|k, -gu, -kut13 aeglane, saamatu inimene, kohmard
.hässämä, hässädäq, .hässä77 aeglaselt töötama, kohmerdama
.häste =(v)äste(le) [1.] < hästeq < .höste(he) hästi; mul läts' tüü häste mul läks töö hästi; tä om olõst häste lag'a ta on õlgadest hästi lai
hätserdä|mä, -q, -83 lohakalt töötama
hää, -, -d50 =(v)ä 1. hea; hästi; küllaltki, üpris; hää (külh) hea küll, hästi; hääd aigo! head aega!; hää pall'o hästi (v üpris) palju; hää viiegaq viisakas, (peene)tundeline; 2. vara, varandus
häädkätt = hüvväkätt paremat kätt
.häädü|mä, -däq, -80 = häömä hävima, kaduma
.häädüs, -e, -t9 1. headus, heasoovlikkus; 2. väärtus, kvaliteet
.häägämä, häägädäq, .häägä77 kiruma
hääle|tämä, -täq, -dä82 > hellü andma (vt helü); > kätt nõstma (vt käsi)
.hääli|ne, -dse, -st5 healoomuline
hääli|tsemä, -tsäq e -däq, -dse90 meelitama; vaigistama, rahustama; silitama
hääpooli|nõ, -dsõ, -st7 = hää.puul|nõ, -sõ, -sõt6 =(v)äpoolinõ parempoolne
hää.tahtli|nõ, -dsõ, -st5 heatahtlik
hääte|go, -o, -ko27 heategu; teene
.häö|mä, -däq, -, min 1. ja 3. p .hävvü68 = .häädümä hävima, kaduma
häöng', -i, -it13 häving
.häössihe .jäämä kaduma jääma
.häössi(h)n olõma kadunud olema
.häöte|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv .häötämä
.häö|tämä, -täq, -dä81 hävitama
.häötüs, -e, -t9 häving, hävimine; hävitus, tõrje
.häüldäq = .häütü häbitu
.häüligä|ne, -dse, -st5 = häüläs
.häüli|k, -gu, -kku38 = häbelik häbelik(uvõitu)
häüläs, .häülä, häüläst22 = häbeläne = häbeläs = .häüligäne häbelik
häüsendä|mä, -q, -83 = .häüssämä = häüsätämä 1. ilastama; 2. hooletult, asjatundmatult töötama
häüss, häüsä, .häüssä35 1. ila, sülg; 2. lori; ropendamine
.häüssämä, häüsädäq, .häüssä77 = häüsendämä
.häüstä|mä, -q, -81 häbistama
häüsäte|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv häüsätämä
häüsä|tämä, -täq, -dä82 = häüsendämä
.häütü, -, -t1 = .häüldäq häbitu
.häütühe = .häütüle häbitult
.hölpämä, hölbädäq, .hölpä77 = .hülpämä kalpsama; hüpleva v koogutava kõnnakuga kõndima; sumama
hörsä-härsä ülepeakaela
hösserdä|mä, -q, -83 lohakalt tegema, vusserdama
.höste < .höstehe > .häste
hööberüs, -e, -t9 = hööde, -, -t2 = hööderüs
hööderde|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv hööderdämä
hööderdä|mä, -q, -83 lööberdama, hulkuma
hööderüs, -e, -t9 = hööberüs = hööde lööberdis, hulgus; lohakas inimene
hööli|tsemä, -tsäq e -däq, -dse90 < hööveldämä hööveldama; vestma, siluma
hööl(m)äs, hüü:l(m)ä, hööl(m)äst22 = hü:ü(v)li höövel
hööri|k, -gu, -kut13 ümarik
hööriske|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 veerlema, keerlema, pöörlema; korduv hööritama
höörä|tämä, -täq, -dä82 = höörü|tämä, -täq, -dä82 = vöörütämä veeretama, keerutama; hööritama
hööveldä|mä, -q, -83 > höölitsemä
höüd, hövvü, .höüdü36 < heüd ebe, helves, peenike kiud, kübe, ude; õhuke kord, kirme; välän satas höüdü väljas sajab peenikest lund (lumekübemeid); ijäheüdü juusk jõkõ piten jõge mööda voolab jääkirmet
.höühkelemä, höüheldäq, .höühkele85 uhkeldama, eputama (riietega)
.höüstelemä, höüsteldäq, .höüstele85 sõnelema
hübis|emä, -täq, -e87 = hubisõma hubisema, võbelema, värelema
hüdis|emä, -täq, -e87 värisema; tudisema
hüdsi, hüdse, hüst41 süsi
hüdsihappa|gaas'*, -gaasi, -.gaasi37 süsihappegaas
hüdsäsni|k*, -gu, -kku38 süsinik
|dü, -dü, -tü26 ude
hüdüke|ne, -se, -ist8 udemeke; (hallipäine) vanainimene, rauk, tudi(ke)
hühis|emä, -täq, -e87 eriliselt häälitsema (hobuse kohta); ku hopõn' näge, et läät hainugaq vai joogigaq, sys aja pää ette ja hühises kui hobune näeb, et lähed heintega või joogiga, siis ajab pea ette ja häälitseb eriliselt
hühkä|tämä, -täq, -dä82 > hähkätämä
.hüiämä, hüiädäq, .hüiä77 1. askeldama, ringi käima; 2. ringi ajama, keerutama (nt võid)
hükerdä|mä, -q, -83 = hükü|tämä, -täq, -dä82 lohakalt töötama
hülbäh(t)ü|mä, -däq, -84 poolpaksuks muutuma (toidu kohta)
hülbäh(t)üs, -e, -t9 poolpaks toit; lake; laisk inimene
.hülge, -, -t3 hüljes
hüll, hüllü, .hüllü37 1. hunnik; hulk, kogu, laam; ütte hüllü läbisegi, kokku; üte(h)n hüllü(h)n koos, laamas, segi; 2. > häll
.hüllelemä, hülleldäq, .hüllele85 vaaruma, kõikuma
.hülp*, hülbä, .hülpä35 tarretis, kallerdis
.hülp'mä, .hülpiq, hülbi63 1. lürpima, helpima; 2. sumama
.hülpämä, hülbädäq, .hülpä77 = .hölpämä kalpsama; hüpleva v koogutava kõnnakuga kõndima; sumama
.hülpü|mä, -däq, -80 poolpaksuks muutuma, hanguma, kallerduma, tarretuma; hülpünüq niguq süldiliim' kallerdunud nagu süldileem
hülü pääle oletamisi
hülüvälläq poolhangunud (süldi kohta)
hünis|emä, -täq, -e87 = hunisõma ümisema, inisema; pomisema
hünk', hüngi, .hünki37 hink (kala)
.hünk'mä, .hünkiq, hüngi63 nuuksuma, tihkuma; inisema, ümisema
.hünksnä, -, -t3 nuuksumine, tihkumine; inin, ümin
hün|nin, -inä, -inät4 = hunnin sumin, ümin, inin, undamine; pomin
hün|ä, -ä, -nä24 = hun'a tuim, laisk inimene, uimerdis
hünähtä|mä, -q, -83 = hun'ahtama ühmama, korraks pomisema
hünäh(t)üs, -e, -t9 = hun'ah(t)us ühmatus
|pin, -binä, -binät4 = hupin hubin, võbin, värelus
.hüppä = .huupi 1. ilma asjata; asjatu(lt), kasutu(lt); 2. huupi, umbropsu
.hüppämä, hüpädäq, .hüppä77 > .kargama [1.]
hüpä(h)n asjatu, tarbetu
hüpä|ts', -dsi, -tsit13 kerglane; kelkija
hüpüske|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 hüplema
hürel|emä, -däq, -e85 tülitsema; purelema
.hürgämä, hürgädäq, .hürgä77 üürgama, karjuma, röökima
hürgä|ts', -dsi, -tsit13 1. soperdaja; 2. karjuja, röökija
hürgä|tämä, -täq, -dä82 soperdama
hür|i, -i, -ri26 toriseja
hüris|emä, -täq, -e87 urisema; ümisema; jorisema
hüristä|mä, -q, -83 müristama
.hürkelemä, hürgeldäq, .hürkele85 kõhklema
.hürmelemä, hürmeldäq, .hürmele85 = hürmiste|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = hürmäste(l)lemä
hürmistä|mä, -q, -83 = .hürmämä
hürmä, -, -t2 tõre
hürmähtä|mä, -q, -83 käratama; kärgatama
.hürmämä, hürmädäq, .hürmä77 = .hürmistämä = hürmütämä kärkima, sõimama
hürmäste|(l)lemä = hürmüske|(l)lemä = hürmüte|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = .hürmelemä = hürmiste(l)lemä tõrelema; sõimlema; torisema
hürmü|tämä, -täq, -dä82 = .hürmämä
hürp', hürbi, .hürpi37 ürp
.hürrämä, hürrädäq, .hürrä77 = .härrämä urisema; sõimama; mürisema
hür|rül', -ülä, -ülät4 1. tige; viril; purjus; 2. = kivihürrül rünt (kala)
.hürske, -, -t3 turske, tüse, priske
hürss', hürsi, .hürssi37 linamasin
hürsü|tämä, -täq, -dä82 loksutama; hüpitama
hürähtä|mä, -q, -83 uratama
hürähüs, -e, -t9 uratus
hüräsk', -i, -it13 toriseja
hür(r)ümür(r)ü, -, -t2 1. pikne; 2. toriseja
|tin, -dinä, -dinät4 judin, värin
hüt|t, -ü, -tü 37 = hutt' kaelustuvi, meigas
|tül, -dülä, -dülät4 udejas, hõre; hüdüläq hiussõq udejad juuksed
hütü|tämä, -täq, -dä82 häälitsema (kaelustuvi kohta); hütt hütütäs kaelustuvi häälitseb
hüvihüs, -e, -t9 headus; voorus
hüvilde parempidi; õigetpidi
hüvväkätt = häädkätt paremat kätt
hüvvüs, -(s)e, -t11 varandus, rikkus
hüvvü|tämä*, -täq, -dä82 rikastama
(v)ä, hü(v)ä, hüvvä24 = hää 1. hea; hästi; küllaltki, üpris; hüä (külh) hea küll, hästi; (kykkõ) hüvvä! kõike head!, nägemiseni!; hüvvä aigo! head aega!; hüä pall'o tüüd om taa as'agaq hästi (v üpris) palju tööd on selle asjaga; 2. vara, varandus; Kost sa taa hüä olõt saanuq? A vet ma taa iks üle uma hüä hoolõ sai. Kust sa selle varanduse oled saanud? No eks ma selle ikka oma hoole ja vaevaga sain
(v)ä.keiste kaunis hästi, kaunikesti
(v)ändüs, -e, -t9 1. headus; 2. vara
(v)äpooli|nõ, -dsõ, -st7 =(v)ä.puul|nõ, -sõ, -sõt6 = hääpoolinõ parempoolne
(v)äske|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 (ennast teiste silmis) heaks tegema; heastama; hüvitama; käü ümbre ja hüäskeles hinnäst kyigilõ käib ringi ja teeb ennast teiste silmis heaks; mul tulõ taa sullõ ärq hüäskelläq mul tuleb see sulle hüvitada
(v)äste(le) 1. = .häste hästi; 2. hüvasti; hü(v)äste jätmä hüvasti jätma
hüü:, -, -d51 = vü:ü vöö; vööde
.hüübü|mä, -däq, -80 hüübima; kallerduma
.hüübüs, -e, -t9 kallerdis
hü:ü(v)li, -, -t1 = hööl'mäs höövel
.hüüpli, -, -t1 hüüp (lind)
hüü:rdümä, hüü:rdüdäq, höörü79 = vii:rdümä = vüü:rdümä veerema
hüü:rlä|ne, -(d)se, -st5 herilane
hyisk, hyisu, .hyisku36 (liigne) optimism, innustus; tormakus; hyisku täüs' (liialt) optimistlik, innustunud; tormakas
.hyiskama, hyisadaq, .hyiska77 hõiskama
.hymps'ma, .hympsiq, hympsi63 = .hõps'ma = .lymps'ma lõmpsima
hyng, hyngu, .hyngu37 lõhn, hõng; hingamine; hyngu haardma natuke puhkama, hingama
hyngahta|ma, -q, -83 < hyngahu|tma, -taq, -da62 = hyngutama veidi panema, lisama; hyngahti söögile vähä verevät pipõrd kah lisasin toidule ka natuke punast pipart
.hyngama, hyngadaq, .hynga77 = .hynkama lõhnama
.hyngsa, -, -t3 lõhnav
hyngukõ|nõ, -sõ, -ist8 natuke
hyngu|lyyr', -lõõri, -lyyri37 = helülyyr' hingekõri, hingetoru
hyngu|tama, -taq, -da82 = hyngahtama
.hynkama, hyngadaq, .hynka77 = .hyngama
hyygama, hõõadaq, hyyga77 = hyyhkama, hõõhadaq, hyyhka77 hõõgama, õhkama, õhkuma
hyyr(d)ma, hyyr(d)uq, hõõru64 = hõõratama hõõruma
i'de|aal', -aali, -.aali37 ideaal
i'de.aal|nõ, -sõ, -t6 ideaalne
idee, -, -d50 idee
ido, io, ito27 idu
idonõma, .iodaq e idonõdaq, idonõ89 = idänemä idanema
ido|tama, -taq, -da82 idusid küljest noppima; latsõq idotasõq kardohkit lapsed nopivad kartulitelt idusid
idänemä, iädäq e idänedäq, idäne89 = idonõma
igi|ha(l)l'as, -.ha(l)l'a, -ha(l)l'ast23 igihaljas
igra|tama, -taq, -da82 1. urgitsema, uuristama; tä igrat' mulgu ta uuristas augu; 2. jandama, nihelema; miä sa tan igratat tuu tooligaq! mis sa seal jandad selle tooliga!; 3. manguma; jonnima; närvidele käima; nii kavva tä igrat', ku ma tälle tuu ärq osti ta mangus nii kaua, kuni ma talle selle ära ostsin
igri|tsemä, -tsäq e -däq, -dse90 immitsema
igä, iä, ikä25 1. iga, vanus; 2. = i(j)ä < egä [II] jää
igähü|mä, -däq, -84 vananema; iganema
igähüs, -e, -t9 vanadus, iga
igä|tsemä, -tsäq, -dse90 igatsema
igätsüs, -e, -t9 igatsus
igävä|ne, -dse, -st5 igavene
igäväste igavesti
igävüs, -e, -t9 1. igavus; 2. = ikävaig* igavik; 3. = ikävruum'* lõpmatu ilmaruum
ihatõ|(l)lõma†, -llaq, -(l)lõ86 hästi hoolitsema, hoidma
iherüs, -e, -t9 = eherüs jõeforell
ihes, -(s)e, -t11 = ehes < siig siig
.ihkama, ihadaq, .ihka77 ihkama, himustama
.ihkus, -õ, -t9 ihk, iha; vai no kyik' ihkus täüde lätt, miä ihkat kas siis kõik iha täide läheb, mida ihkad
.ihnama, ihnadaq, .ihna77 ihnsusest (mitte) raatsima; ihnõq ihna-i esiq süvväq ei tõsõlõ andaq ihne ei raatsi ise süüa ega teisele anda
ihna|ts', -dsi, -tsit13 = ihnus, -(s)õ, -t11 = ihnusk' ihnur, ihnuskoi
.ihnus, -õ, -t9 ihnsus
ihnusk', -i, -it13 = ihnus
ihnuskoi, -, -d53 = ihnõqkaal = ihnõqkoi ihnuskoi
ihnõ|du, -du, -tut1 = ihnõq
.ihnõhe = .ihnõlõ ihnelt
ihnõq|kaal, -kaala, -.kaala30 = ihnõqkoi, -, -d53 = ihnuskoi
.ihnõlõ = .ihnõhe
ihnõq, .ihnõ, ihnõt18 = ihnõdu ihne, kitsi
ih|o, -o, -ho26 ihu, keha
ihoalastõ(llaq) ihualasti
ihokat|õq, -tõ, -õt18 kehakate
iho.nuhklus, -õ, -t9 ihunuhtlus
iho|plaan', -plaani, -.plaani37 = kihäplaan' välimus, keha(kuju); tuu lats'kõnõ om väega ilosa ihoplaanigaq see tüdruk on väga ilusa keha(kuju)ga
ihotoidus, -(s)õ, -t11 toit, elatis
iho|täüs', -tävve, -täüt49 kõhutäis
ihovar'otus, -õ, -t9 = ihovar'otus|katsk, -kadso, -.katsko36 menstruatsioon; ku ihovar'otuskatsk säläh oll', sys pannit hammõ alt nõglagaq kinniq menstruatsiooni ajal panid särgi alt nõelaga kinni
ihoütsindä ihuüksinda
.iiba väga; liiga, üleliia; iiba suur' väga suur, liiga suur; iiba hoitminõ ka olõ-iq hüä üleliia hoidmine ei ole ka hea
ii:hnä > ii:(h)n ees
ii:(h)nkav|a, -a, -va28 eeskava
ii:(h)n|kiri, -kirä, -.kirjä43 eeskiri
ii:(h)notsa(h)n eesotsas
ii:(h)nperi(lde) = ii:speri(lde) ettepoole, edasi; hopõn' läts' iihnperi hobune läks ettepoole
ii:(h)npuu:l eespool
ii:(h)ntul|lõv, -õva, -õvat4 eestulev, järgmine
iira|tama, -taq, -da82 nihelema
.iirlä|ne, -(d)se, -st5 iirlane
iis'|kann', -kanni, -.kanni37 kastekann
ii:sli, -, -t1 eesel
ii:speri(lde) = ii:(h)nperi(lde)
ii:s|päiv, -päävä, -.päivä35 esmaspäev
ii:späävä|ne, -dse, -st7 esmaspäevane
ii:st eest
ii:st|kynõq, -.kynnõ, -kynõt18 kõne; ettekanne
ii:st'lä|ne, -(d)se, -st5 eestlane
ii:stol|lõi*, -õja, -õjat4 esindaja; asetäitja; asendaja; presidendi aokirändüsiistollõi presidendi pressiesindaja; juhtja iistollõi direktori asetäitja
ii:st olõma eest olema, asendama; esindama; tä om latsilõ imä iist ta on lastele ema eest; ta asendab lastele ema; tä om seminääril instituudi iist ta esindab seminaril instituuti
ii:stvi|täi, -däjä, -däjät4 eestvedaja, juht
ii:st.võtja, -, -t3 eestvõtja, algataja, organisaator
ii:st.ütlejä, -, -t3 eeslaulja
ikahta|ma, -q, -83 < ikahu|tma, -taq, -da62 korraks nutma
ikeldä|mä*, -q, -83 takistama
ikeldü|mä, -däq, -84 takerduma; ikalduma
ikelüs, -e, -t9 takistus; õnnetus, viperus; ikaldus; mul tullõn juhtu üts' ikelüs mul juhtus tulles üks õnnetus
ik|eq, -ke, -et18 = ikäs
ikim, igime, igend16 ige
ik|k, -u, -ku37 nutt; itk
.ikma, ikkõq, ikõ61 nutma
iks = yks ikka
ikuli|nõ, -dsõ, -st5 = iku|nõ, -dsõ, -st7 nutune
iku|tama = ikõ|tama, -taq, -da82 nutma ajama, nutta laskma
ik|äs, -kä, -äst22 = ikeq ike; ku härgigaq künneti, panti ikäs härile sarvi külge kui härgadega künti, pandi ike härgadele sarvede külge
ikäv, igävä, igävät4 1. igav; 2. pikk, kauakestev; 3. igavus
ikäv|aig*, -ao, -.aigo36 = igävüs [2.] igavik
ikäv|ruum'*, -ruumi, -.ruumi37 = igävüs [3.] lõpmatu ilmaruum
.ilda hilja
.ilda.aigo hiljuti, hiljaaegu
.ildampa hiljem
.ildas .jäämä hiljaks jääma, hilinema
ilehehe = ilehele 1. siledasti; 2. korralikult, mõistlikult
ilestä|mä, -q, -83 = hilestämä < .paitama, < silestämä, < silitsemä, < .sillämä silitama; siluma
ile|tämä, -täq, -dä82 läikima
illaha|nõ, -dsõ, -st5 = illanõ
illahu|tma, -taq, -da62 hilinema; ku tä üts' puul' tunni illahut, tuust olõ-i midägiq, a ku märk' naadagiq illahutma, sis tulõvaq pahandusõq kui ta üks pool tundi hilineb, pole sellest midagi, aga kui mõtleb hakatagi hilinema, siis tulevad pahandused
illa|k, -gu, -kut13 1. aeglane; 2. hiline; tuu jääs pall'o illagu ao pääle see jääb liiga hilisele kellaajale
illakult = illaldõ hiljuti; hilja
illa|nõ, -dsõ, -st7 = illahanõ hiline; illanõ õdak hiline õhtu; illadsõq kardohkaq hilised kartulid
ille, -, -t14 = hille sile; libe
il|los, -osa, -osat4 ilus, kaunis, kena
ilm, ilma, .ilma30 1. ilm; kliima; ilmatiidüs e -teedüs ilmateade; ilmakuulutus e ilma ettekuulutus ilmaennustus; palmiq kasusõq lämmän ilmavüün palmid kasvavad soojas kliimavöötmes; 2. maailm; universum, kõiksus; seo ilma aigu tänapäeval, nüüdsel ajal
ilma ilma; ilma as'andaq ilma asjata
.ilma = .ilmu(isi) [1.] ilmsi; unõn vai ilma unes või ilmsi
ilma.aigo ilmaaeaegu
ilma|du, -du, -tut1 tohutu, ilmatu, väga
ilmael|o, -o, -lo26 maailma elu; ilmalik elu
ilmahulg'us, -(s)õ, -t11 rändur, hulkur
ilmaja|go, -o, -ko27 manner, maailmajagu
ilmakäänüs*, -(s)e, -t11 < ilma.ütlejä* ilmaütlev (kääne), abessiiv
ilmamaa, -, -d50 = maailm maailm
ilmamer|i, -e, -d, m omast ja osast -ri41 = suur'meri ookean, maailmameri
ilma(h)n = ilma(h)ngi ilmaski, (mitte) kunagi
ilma|rahvas, -.rahva, -rahvast22 küla- v linnarahvas, võõrad inimesed; avalikkus; säet hinnäst ilmarahva naarus asetad enese avalikkuse naerualuseks
ilmast .ilma alati, ühtelugu
ilma|sõda, -sya, -sõta29 = ilmatapõlus, -õ, -t9 maailmasõda
ilmatuhe = ilmatulõ tohutult, väga
ilma.ütlejä*, -, -t3 > ilmakäänüs*
ilm.essümäldäq (ilm)eksimatu(lt)
ilm.kistumaldaq tohutult, väga
.ilmli|k, -gu, -kku38 1. maine, maapealne, ilmalik; 2. ühiskondlik; ühiskondlikult aktiivne
ilm.lõpmaldaq = ilmotsatulõ väga, tohutult, lõputult
.ilmu(isi) 1. = .ilma ilmsi, tõeliselt; 2. avalikult, suisa
ilmuli|nõ, -(d)sõ, -st5 maapealne olend, elusolend (vrd kalmulinõ)
.ilmu|ma, -daq, -80 ilmuma; ilmsiks tulema
ilmus*, -sõ, -t11 nähtus; ilming
ilmu|tama, -taq, -da82 ilmutama
ilmvõimaldaq ilmvõimatu
il|o, -o, -lo26 1. rõõm, lõbu, lust; 2. ilu, kaunidus
ilo|du, -du, -tut1 = ilõdu inetu, ebameeldiv; kohatu
ilodus, -õ, -t9 1. ilu, kaunidus; 2. iludus, kaunitar
ilojut|t, -u, -tu37 (nalja)jutt
iloli|nõ, -dsõ, -st5 < lõpus [II] lõbus, rõõmus, lustlik
ilo|mii:s', -mehe, -mii:st39 pillimees, eeslaulja
ilo|puhm, -puhma, -.puhma31 ilupõõsas
ilopuu, -, -d50 ilupuu
ilosahe = ilosalõ ilusasti; korralikult
ilos.ampa ilusamini
ilosta|ma, -q, -83 kaunistama
ilo|tama, -taq, -da82 1. lõbutsema; 2. uhkeldama
ilotuhe = ilotulõ inetult, ebameeldivalt; kohatult
ilotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv ilotama
ilovi|täi, -däjä, -däjät4 mardisant
ilves, -(s)e, -t11 = ilvessusi ilves
ilves|hain, -haina, -.haina30 villpea (rohttaim)
ilves|susi, -soe, -sutt42 = ilves: ilvessusi lätt puuhtõ niguq orravgiq ilves läheb puu otsa nagu oravgi; muuq soeq kaksasõq eläjäle lyyri, a ilvessusi kaksas lehmäl takast udarat (muud) hundid lähevad loomale kõri kallale, aga ilves rebib lehmal tagant udarat
ilõ|du, -du, -tut1 = ilodu
imah(t)u|ma, -daq, -84 = .imbu|ma, -daq, -80 = .imbü|mä, -däq, -80 = imäh(t)ümä (pisut) magusaks muutuma, imalduma; seismisel riknema (vilja kohta); imähtünüq vili ei lääq häste kasuma riknenud vili ei lähe hästi kasvama
ime|asi, -as'a, -.asja43 imeasi, ebaharilik asi v nähtus
imeh, .imme, imeht20 = imeq ime
imehte|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 korduv imestama; imetlema
imehtä|mä, -q, -83 1. imestama; 2. (imestamisega) kaetama
imeh(t)üs, -e, -t9 1. imestus; vaimustus, imetlus; 2. kaetus, kuri silm
imeli|k, -gu, -kku38 > ands'ak
im|emä, -meq, -e69 imema
imeq, .imme, imet20 = imeh
ime(h)te|go, -o, -ko27 imetegu
imete|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv imetämä
imetäjä, -, -t3 imetaja
ime|tämä, -täq, -dä82 imetama
im|i, -i, -mi26 lastek ema, emme
immis, -(s)e, -t11 emis
immi|tsemä, -tsäq e -däq, -dse90 1. immitsema; 2. (pikkamisi) imema; juuq, mis sa tuust pudelist immitset joo, mis sa sellest pudelist imed
immo, -, -t2 lastek emise meelitusnimetus ja kutsumishüüd
im|ä, -ä, -mä24 ema
imähius, -(s)õ, -t11 sünnijuus, -juuksed
imähtä|mä, -q, -83 pisut magusaks muutma, imaldama
imäh(t)ü|mä, -daq, -84 = imah(t)uma = imbuma pisut magusaks muutuma, imalduma; seismisel riknema (vilja kohta)
imä|k, -gu, -kut13 võõrasema
imäkeeli|ne, -dse, -st7 emakeelne
imä|kii:l', -keele, -kii:lt40 emakeel
imä|koda, -kua, -kota27 emakas
imälep|p, -ä, -pä35 sanglepp
imäli|ne, -dse, -st5 1. ema omav (st ema on elus); 2. ema ligi hoidev; suur' lats', a yks imäline suur laps aga ikka hoiab ema ligi; 3. võimeline emaks saama
imänd, -ä, -ät13 emand, proua
imändäkal|a, -a, -la28 võldas (kala)
imä|ne, -dse, -st7 emane
imä|saibas, -.saiba, -saibast22 kuhjavarras
inahta|ma, -q, -83 korraks inisema
inahus, -õ, -t9 = inähüs (hetkeline) inin
in|a(ha)ma, -naq e -adaq, -na e -aha88 = inisemä inisema; pinisema
i'ndi.aanla|nõ, -(d)sõ, -st5 indiaanlane
.indiala|nõ, -(d)sõ, -st5 indialane
inds'|hammas, -.hamba, -hammast23 = indsik pidevalt naerja; nalja-, irvhammas
.indsi = indsile irevil(e), irvakil(e); hambaq indsi hambad irevil(e)
indsi|k, -gu, -kut13 = inds'hammas
indsile = .indsi
indsite|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv indsitämä
indsi|tämä, -täq, -dä82 1. irvitama, itsitama; 2. hambaid paljastama
.inds'mä, .indsiq, indsi63 narrima, irvitama
.indsü|mä, -däq, -80 1. irevile minema; 2. immitsema
inemi|ne, -se, -st5 inimene; isik
inemise|lats', -latsõ, -last39 inimeselaps
inemise|luu:m, -looma, -luu:ma31 inimesehakatis
inemisesüü:jä, -, -t3 inimsööja
inemisetük|k, -ü, -kü37 sõim, halv inimene, inimesetükk
inemis|kund*, -kunna, -.kunda32 inimkond
inemli|ne*, -dse, -st5 inimlik
ingerlä|ne, -(d)se, -st5 ingerlane, Ingerimaa soomlane v isur
i'nger|vii:r', -veeri, -vii:ri37 = i'ngvii:r'
.inglis(e)keeli|ne = .inglus(õ)keeli|ne, -dse, -st7 > .inglüs(e)keeline
.inglä|ne, -(d)se, -st5 inglane
.inglüs(e)keeli|ne, -dse, -st7 < .inglis(e)keeline, < .inglus(õ)keeline ingliskeelne
.inglüstin|a, -a, -na28 tina
i'ng|vii:r', -veeri, -vii:ri37 = i'ngervii:r' ingver
ingõrda|ma, -q, -83 = yngõrdama vingerdama, väänlema
ingõrdõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv ingõrdama
inis|emä, -täq, -e87 = ina(ha)ma inisema, pinisema
inne 1. enne, esmalt; varemalt; üts' inne viimäst eelviimane; kats' inne viimäst eel-eelviimane; 2. > ynnõ
inne.aigo enneaegu, enneaegselt
innedä|ne, -dse, -st5 = inneskine
inneguq, = inne kuq enne kui
innemb = innembi(de) = innembä 1. enne(m), esmalt; varemalt, aegsamalt, rutem; 2. ennem, pigem(ini), meelsamini
innembägese > innembähe = innembäle = innembüisi rutem
innembä|ne, -dse, -st5 = inneskine
innem.büisi 1. vanasti, enne(malt), varemalt; 2. rutem
innemu(i)stinõ, -dsõ, -st7 = inne.mu(i)stõnõ ennemuistne
inne.mu(i)stõ ennemuiste, ennevanasti
inne.mu(i)stõ|nõ, -dsõ, -st5 = innemu(i)stinõ
inne(t)si|ne = inneski|ne, -dse, -st5 = innedäne = innembäne < innine endine; äsjane; endisaegne; tä käve uma inneskidse ülembä man ta käis oma endise ülemuse juures; kas tiiät, midä tuu inneskine pauk tähend'? kas tead, mis see äsjane pauk tähendas?
innest(ä) ennist, enne, äsja, hiljuti
innevanast(õ) ennevanasti, muiste
inni|ne, -dse, -st7 > inneskine
insi|nör, -nöri, -.nörri38 = insi|nüü:r', -nööri, -.nüü:ri37 insener
insti|tuut', -tuudi, -.tuuti37 instituut
inähüs, -e, -t9 = inahus (hetkeline) inin
inämb < ämp enam; rohkem; olnuq hüä, ku tä inämb siiäq tulnu-s oleks hea, kui ta enam siia ei tuleks
inämblä|ne, -dse, -st5 enamlane, bolševik
inämb-vähämb enam-vähem
inämbält (jaolt) enamasti, enamjaolt
inämbähe = inämbäle = inämbäste = inämbüisi = inämbüste enamasti
inämbüs, -e, -t9 enamus
inämbüste = inämbüisi
ipo, -, -t2 = irbus väike lameda põhjaga lootsik, küna
ir|a, -a, -ra26 = iranõ ihar, himur, tiirane
ir|a(ha)ma, -adaq e -raq, -ra e -aha88 hirnuma, hinkuma; inisema; irisema
ira|nõ, -dsõ, -st7 = ira
irask', -i, -it13 iriseja
irbus, -(s)õ, -t11 = ipo
ir|i, -i, -ri26 irin, nurin; kius, jonn; irri ajama irisema
iri|pill', -pilli, -.pilli37 = irupott' = piripill' = viripill' piripill, viriseja, iriseja
iris|emä, -täq, -e87 = .irrama, irradaq, .irra77 irisema, nurisema, virisema
ir|rin, -inä, -inät4 irin, nurin; nutt; jonn
irupot|t', -i, -ti37 = iripill'
.irvelemä, irveldäq, .irvele85 = korduv irvitämä
irv'|hammas, -.hamba, -hammast23 = irvik irvhammas
.irvi = irvile irvi, irevil(e) (hammaste kohta)
irvi|k, -gu, -kut13 = irvhammas
irvile = .irvi
irvite|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv irvitämä
irvi|tämä, -täq, -dä82 = .irv'mä, .irviq, irvi63 irvitama, nöökama
isah(t)u|ma, -daq, -84 = isonõma isunema, isu tundma
isah(t)us, -õ, -t9 = iso
isa|nõ, -dsõ, -st7 = isonõ
.isk'mä, .iskiq, isi63 1. (lõnga) korrutama, (nööri) keerutama; korrutama (matemaatikas); 2. (ennast) moondama; muundama miis' iske hindä sivvus mees moondas enda maoks
.is|lam', -lami, -.lammi38 islam, muhamedi usk; islamiusolinõ islamiusuline
islandla|nõ, -(d)sõ, -st5 islandlane
is|o, -o, -so26 = isah(t)us isu
isoli|nõ, -dsõ, -st5 = iso|nõ, -dsõ, -st7 = isanõ näljane; hea söögiisuga, ablas; himukas
isonõ|ma, -daq, -89 = isah(t)uma
issi|k, -gu, -kut13 pealekaebaja, nuhk
.issänd, -ä, -ät13 issand
istang, -u, -ut13 istandik
.istma, .istuq, istu73 istuma
istukillaq istuli
.istu istukil(e), istuli
istuskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv .istma: istuskõllõs ütest paigast tõistõ paika, ei viisiq tüüd tetäq istub aina ühest kohast teise kohta, ei viitsi tööd teha
istu|tama, -taq, -da82 istutama
istutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv istutama
.istõ|pink', -pingi, -.pinki37 istepink
istõq, .istmõ, istõnd16 iste
i.taalla|nõ, -(d)sõ, -st5 itaallane
itsite|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv itsitämä
itsi|tämä, -täq, -dä82 itsitama
.iukõlõma, iugõldaq, .iukõlõ85 hinkuma (hobuse kohta)
i(j)ä, i(j)ä, ijjä e iiä, sisseü .ijjä e .iiä, m omast ja osast ijji e iiji, m sisseü .ijji(he) e .iiji(he), m alaleü ijile25 = igä [2.] < egä [II] jää
i(j)ähoki, -, -t2 jäähoki
i(j)ä|kahr, -kahru, -.kahru37 jääkaru
i(j)ä|kard, -karra, -.karda33 = i(j)ä|kirdsõq, -.kirdsõ, -kirdsõt18 jääkirme
i(j)ä|külm, -külmä, -.külmä35 jääkülm
.iäle eales, iganes; saat, miä iäle tahat saad, mida iganes tahad
.iäli|ne, -dse, -st5 1. ealine, vanune; 2. eakas
i(j)ä|mulk, -mulgu, -.mulku37 jääauk
i(j)ä.murdja, -, -t3 jäälõhkuja
i(j)ändü, -, -t1 (suurem) jäätunud koht (nt teel v mäenõlval); *jääliustik
i(j)ä|ne, -dse, -st7 jäätunud; jäine, jääkülm
i(j)ä|plaak', -plaagi, -.plaaki37 jäätükk, -pank
i(j)äpra|gi, -gi, -ki26 jäätükid; peenikesed jääkillud
.iärm, -e e -ä, -et e -ät4 idu
i(j)ä|t(s)ilk, -t(s)ilga, -.t(s)ilka31 jääpurikas
.|tämä, -täq, -dä81 idandama
i(j)ä|tämä, -täq, -dä81 jäätama
i(j)ä|tümä, -tüdäq, -dü84 jäätuma
.iätüs, -e, -t9 eluiga; ma umah iätüseh olõ-i säänest asja nännüq ma pole oma eluea jooksul sellist asja näinud
i(j)ätüs, -e, -t9 1. jäätus, jäide; 2. jäätis
ja ja
jaa jaa
jaabõrda|ma, -q, -83 = laabõrdama laaberdama
jaam, jaama, .jaama30 jaam
.jaamama, jaamadaq, .jaama77 hulkuma, kolama; ringi tõmbamajaamõrda|ma, -q, -83 mässama, hullama; kolama
jaani|hain, -haina, -.haina30 = jaani|lill', -lilli, -.lilli37 jaani-õnnehein (rohttaim)
jaani|mari, -mar'a, -.marja43 sõstar; verrev jaanimari punane sõstar; valgõ jaanimari valge sõstar
jaanipuul'|päiv, -päävä, -.päivä35 jaanilaupäev, 23. juuni
jaani|päiv, -päävä, -.päivä35 jaanipäev, 24. juuni
jaani|silm, -silmä, -.silmä35 = jaanivagõl jaaniuss
jaani|tuli, -tulõ, -tuld, sisseü -.tullõ41 jaanituli
jaani|vagõl, -vagla, -.vakla45 = jaanisilm jaaniuss
jaaniüü:, -, -d51 jaaniöö
jaanu|aar', -aari, -.aari37 = jaanu|ar', -ari, -.arri38 > .vahtsõ.aastakuu
jaapanla|nõ, -(d)sõ, -st5 jaapanlane
ja|gama, -kaq, -a59 1. jagama, jaotama; 2. taipama
jagari|k, -gu, -kku38 kidur, igerik (hrl puu kohta)
ja|go, -o, -ko27 jagu, osa; jako saama jagu saama
jagoli|nõ, -(d)sõ, -st5 = jagoni|k, -gu, -kku38 osanik; osasaaja, osaline; siin jaetas hüvvä, tulõq ruttu jagonigus, muido jäät ilma! siin jagatakse varandust, tule ruttu osaliseks, muidu jääd ilma!
jagonõma, .jaodaq e jagonõdaq, jagonõ89 jagunema
jagõlus, -õ, -t9 jagelus
jagõl|õma, -daq, -õ85 jagelema
jah jah
jahehõhe = jahehõlõ jahedalt, jahedasti
ja(h)he|leht', -lehe, -.lehte34 seakapsas
ja(h)helih|a, -a, -ha28 sült
jahhe, -, -t14 jahe
jahheli|k, -gu, -kku38 = jahhepooli|nõ, -dsõ, -st7 jahedavõitu
jahi|mii:s', -mehe, -mii:st39 jahimees
jahipin|i, -i, -ni26 jahikoer
jahi|püss, -püssä, -.püssä37 jahipüss
jahmah(t)u|ma, -daq, -84 = hahmah(t)uma = jähmäh(t)ümä = jämäh(t)ümä jahmuma, ehmuma
jahmah(t)us, -õ, -t9 = hahmah(t)us = jähmäh(t)üs jahmatus, ehmatus
jaht', jahi, .jahti36 jaht
.jaht'lõma, jaheldaq, .jaht'lõ78 jändama; tülitsema, vaidlema
.jaht'ma, .jahtiq, jahi63 1. jahtima, küttima; 2. jändama
.ja(a)htuma, .ja(a)htudaq, ja(a)hu79 jahtuma
jah|u, -u, -hu26 = jauh jahu
jahu|nõ, -dsõ, -st7 = jauhõnõ jahune
ja(a)hutaja, -, -t3 jahutusseade; radiaator (mootorsõidukeil)
ja(a)hu|tama, -taq, -da79 jahutama
ja(a)hutus, -õ, -t9 jahutamine; jahuti
ja(a)hutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv ja(a)hutama
jahvõrda|ma, -q, -83 1. õgima, sööma; 2. lobisema, latrama
.jairama, jairadaq, .jaira77 kõlvatut elu elama
jakap|päiv, -päävä, -.päivä35 jaagupipäev, 25. juuli
jak|k, -u, -ku37 jätk, lisa, pikendus; liide; liiges; lüli; jätkuvus, piisavus; jakku (leibä)! jätku leivale!; jakuhalu liikmevalu; *jakuq -lik ja -line keel liited (sufiksid) -lik ja -line
jak|k', -i, -ki37 jakk, kuub
jak|kama, -adaq, -ka77 jätkama, lisama, pikendama
jakku|ma, -daq, -80 jätkuma, piisama
jakkus*, -õ, -t9 protsess; *ütsipidine jakkus pöördumatu protsess; *katsipidine jakkus pööratav protsess
.jakliga|nõ, -dsõ, -st5 jätkuline; lüliline
.jaksa, -, -t3 kauaks jätkuv; piisav, tõhus
jakuli|nõ, -dsõ, -st5 jätkuline; lüliline; -osaline; kolmõjakulinõ kolmejätkuline
jaku|tama, -taq, -da82 1. kokku hoidma, pikema aja peale jaotama; taa rahagaq tulõ kuu lõpuniq ärq jakutaq selle rahaga tuleb kuu lõpuni välja tulla; 2. jätkukaupa tegema
jala = jalagaq = .jalgsi jala, jalgsi
jala|jälg', -jäl'e, -.jälge34 = jalats'omp jalajälg
jala.käüjä, -, -t3 jalakäija
jala|n'arts, -n'ardso, -.n'artso37 = jalarätt' = jalgrätt' jalanärts, jalarätt
jalaperähi|ne, -dse, -st5 = jalaperä|ne, -dse, -st7 jala järgi, jalga sobiv
jalapühüs, -(s)e, -t11 jalamatt, -rest; jalapühkimise rätt
jalarät|t', -i, -ti37 = jalan'arts
jalas, -(s)õ, -t11 (kelgu, saani vms) jalas
jala|tall, -talla, -.talla30 jalatald
jala|ts'omp, -ts'ombo, -.ts'ompo37 = jalajälg'
jala|vaiv, -vaiva, -.vaiva30 jalavaev
jalg, jala, .jalga33 jalg (jäse; alus; pikkusmõõt - 0,3048 m)
.jalgama, jaladaq, .jalga77 1. käima; jooksma; põgenema; 2. jalule tõusma, tervenema; haigõ nakkas jo jalgama haige hakkab juba tervenema
.jalgapannus, -õ, -t11 jalanõu
jalg|laud, -lavva, -.lauda33 tallalaud (kangastelgedel, vokil)
.jalgoalo|nõ, -dsõ, -st7 jalgealune
.jalgopite(h)n jalgupidi
.jalgo|vaheq, -.vaihõ e -.vahjõ, -vahet18 jalgevahe
jalg|pall', -palli, -.palli37 jalgpall
jalgra|da, -a, -ta29 jalgrada
jalgrat|as, -ta, -ast22 jalgratas
jalgratta|mii:s', -mehe, -mii:st39 = jalgratta.sõitja, -, -t3 jalgrattur
jalgrät|t', -i, -ti37 = jalan'arts
.jalgsi = jala jala, jalgsi
.jalgu|ma, -daq, -80 idanema, idujuurt ajama
jalg|värdeq, -.värte, -värdet18 = jalgväreht' = jalgväräht', -i, -it13 jalgvärav
jal|lai, -aja, -ajat4 jalakas
jalo|du, -du, -tut1 jalutu
jaloldaq = jalodu
jalo(h)n jalus, ees, tüliks
jalo|tama, -taq, -da82 1. kõnnitama (pms hobust); 2. jalutama, kõndima
jalo|ts', -dsi, -tsit13 jaluts
jalotsi(he) püstijalu; jalotsi põdõma püstijalu põdema
jalotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv jalotama
jalus, -(s)õ, -t11 1. vikati käepide, löe kark; jalus pandas vikahtilõ niitjä naba korgustõ käepide pannakse vikatile niitja naba kõrgusele; 2. (sadula) jalus, jalaraud
jam|a, -a, -ma26 1. = juhm muhk, paise; haavaarm; mõhn, kühm (puul); ärqlüüd kotussõ pääle vai haigõ sõrmõjaku kottalõ aja jama üles ära löödud kohale või haige sõrmeliigese kohale tekib muhk; 2. jama, loba
jambal', -i, -it4 = jandal' [1.] jant; jama, tülin, sekeldus; kagos om no jambal' ku bussi tulõki-iq vaat kus on nüüd jama kui bussi ei tulegi
.jamps'ma, .jampsiq, jampsi63 1. jampsima, segast juttu rääkima, sonima; 2. jampsima, jändama
jandal', -i, -it4 1. = jambal'; 2. vigurivänt, vembumees
.jandama, jannadaq, .janda77 jändama; hullama
jandi|tama, -taq, -da82 janditama, jantima
jand'o, -, -t2 1. vigurimees; tülinorija; 2. jant
.jankõlõma, jangõldaq, .jankõlõ85 riidlema, vaidlema
jan|o, -o, -no26 janu
janoli|nõ, -(d)sõ, -st5 janune, janu tundev olend
jano|nõ, -dsõ, -st7 janune, janus olev
janonõ|ma, -daq, -89 janu tundma; soolanõ aja inemise janonõma soolane paneb inimese janu tundma
jant', jandi, .janti37 1. jant, vigurdamine; sekeldus; 2. jändrik, okslik puu
.jant'ma, .jantiq, jandi63 jantima, jändama; hullama
jao.kaupa jaokaupa
.jaoldõ = jaolt jaoti, kohati, osalt, osaliselt
.jaoldõ|nõ*, -dsõ, -st5 osaline, mittetäielik
jaos jaoks
jaos|kund, -kunna, -.kunda32 jaoskond
.jao|tama, -taq, -da81 jaotama
.jaotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv jaotama
jaotüü:, -, -d52 tükitöö
japa|tama, -taq, -da82 lobisema; tulemusteta vaimset tööd tegema
japatus, -õ, -t9 lobisemine; tulõ es taast kuunolõkist midägiq, oll' üts' japatus ynnõ ei tulnud sellest koosolekust midagi, oli ainult üks lobisemine
jargan', -i, -it4 sõim halb inimene; lobiseja
jark, jargu, .jarku37 jäme (lõnga, jahu, riide kohta)
.jarrama, jarradaq, .jarra77 jorisema; mürisema
jaskar', -i, -it4 külapidu, simman
jats, jatsu, .jatsu37 1. vana inimene v ese; 2. džässmuusika
jauh, jauhõ, .jauhõ35 = jahu jahu
jauha|tama, -taq, -da82 > .jauhma
jauhatus, -õ, -t9 jahvatamine; jahvatatav; jahvatatu
.jauhma, .jauhaq, jauha61 < jauhatama 1. jahvatama; 2. lobisema, latrama
jauhõ|nõ, -dsõ, -st7 = jahunõ jahune
.jaurama, jauradaq, .jaura77 jaurama, lärmitsema
jebona|jalg = jeboni|jalg, -jala, -.jalga33 sõim vastuhakkaja, revolutsionäär
jo(q) 1. ju; om jo on ju; 2. = joba juba; hahetas joq juba koidab
jo|bi, -bi, -pi26 loba; lori; lobiseja
jobis|õma, -taq, -õ87 = jõbisõma vastu rääkima, nurisema; lobisema
jobo|tama, -taq, -da82 jobutama, jändama, (töö juures) aega viitma
jogur|t', -di, -tit13 jogurt
joht < mitte mitte, küll, küll mitte (lauses eitust tugevdavalt); ma joht tiiä-iq mina küll ei tea, mitte ei tea; olõ-i tuu hää joht hea see küll ei ole
.johtuma, .johtudaq, johu79 < .juhtuma juhtuma; sattuma
.johtumiisi juhtumisi
.johtumi|nõ, -sõ, -st5 = johus, -(s)õ, -t11 < juhus juhus; hüä johtumine päst' mu hädäst hea (õnnelik) juhus päästis mu hädast
johusli|nõ, -dsõ, -st5 < juhuslinõ juhuslik
johvi|k, -ga e -gu, -kat e -kut13 = johv'k(as), .johv'ka, johv'kast15 = joobik = joop'kas = joovik sinikas, joovikas
joku|tama, -taq, -da82 jokutama, aega viitma; kokutama
.jommi jommi, purju
jommi(h)n jommis, purjus
.jon'ma, .jonniq, jonni63 = .jun'ma jonnima, kiusu ajama
jonn', jonni, .jonni37 = junn' [2.] jonn, kius
joobi|k, -ga e -gu, -kat e -kut13 = johvik = joop'k(as)
joobõr', -i, -it4 = joobõr'mann' = joobõrus joodik; hulgus
joobõrda|ma, -q, -83 purjutama, jooma, laaberdama, ringi aelema; joobõrdas jo nätäl' aigo purjutab juba nädal aega
joobõr'|mann', -manni, -.manni37 = joobõrus, -õ, -t9 = joobõr'
joodi|k, -gu, -kut13 joodik, alkohoolik
jooga, -, -t2 jooga, India enesetäiustamisõpetus
joogihä|dä, -dä, -tä24 = joogijan|o, -o, -no26 joogijanu; mul om hirmsa joogihädä mul on hirmus joogijanu
joogipooli|nõ, -dsõ, -st7 joogipooline
joomatõ|bi, -võ, -põ25 joomatõbi, alkoholism
jooni|k, -gu, -kut13 = joonika|nõ, -dsõ, -st5 = joonilinõ = jooninõ = joonõlinõ = juu:n'liganõ jooneline; triibuline
joonikli|nõ, -dsõ, -st5 1. = joonik; 2. keeruline, konksuga; tuu olõ-i niisama, tuu om üts' jooniklinõ värk' see ei ole niisama, see on üks keeruline värk
joonili|nõ, -dsõ, -st5 = jooni|nõ, -dsõ, -st7 = joonik
joonista|ma, -q, -83 = joonitsõma joonistama
joonistus, -õ, -t9 joonistus, pilt
jooni|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 = joonistama
joonõli|nõ, -dsõ, -st5 = joonik
joonõ|tama, -taq, -da82 joonestama; jooni tõmbama (nt puutööd tehes)
joop'k(as), .juu:p'ka, joop'kast15 = joobik = johvik
joosi|k, -gu, -kut13 jooksik; hulgus; püsimatu; läämiq püvvämiq tuu joosigu põrsa kinniq lähme püüame selle jooksiku põrsa kinni
joosiskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 jookslema
joosi|tama, -taq, -da82 1. edasi-tagasi jooksma; 2. joosta laskma; jooksutama; 2. paaritama
joositõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv joositama
joospõrda|ma, -q, -83 laaberdama; purjutama
joosu|aig, -ao, -.aigo81 jooksuaeg, innaaeg
joosukotus, -(s)õ, -t11 voolukoht (ojas, jões), lekkekoht (nõul); otsiq piimäkarral joosukotus vällä otsi piimanõul lekkekoht üles
joosul jooksul, kestel
joosu|poiss', -poisi, -.poissi37 jooksupoiss, käskjalg; õpipoiss
joovah(t)u|ma, -daq, -84 purju jääma; joobuma
joovi|k, -ga e -gu, -kat e -kut13 = johvik sinikas, joovikas
jopahta|ma, -q, -83 vedama (hästi minema); tuu sul häste jopaht', et sa ello jäiq sul vedas, et sa ellu jäid
jopa|tama, -taq, -da82 lobisema
jopa|ts', -dsi, -tsit13 lobiseja
jo|pul', -buli, -bulit4 (lamba) pabul
jorahta|ma, -q, -83 < jorahutma korraks jorisema, midagi äkki vihaselt ütlema, nähvama
jorah(t)us, -õ, -t9 äkiline häälitsus, jorin
jorahu|tma, -taq, -da62 > jorahtama
jor|a(ha)ma, -raq e -adaq, -ra e -aha88 = .jorrama lobisema, latrama; torisema, jorisema
jordo|tama, -taq, -da82 laaberdama
joris|õma, -taq, -õ87 jorisema; torisema
jor|o, -o, -ro26 1. joru; laulujoru; jorin; jonn; 2.* tekst
joro|tama, -taq, -da82 (laulu) jorutama; aega viitma; jonni ajama
jorotus, -õ, -t9 jorutus
jorotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 korduv (laulu) jorutama
.jorrama, jorradaq, .jorra77 = jora(ha)ma
jor|rin, -ina, -inat4 jorin
jorss', jorsi, .jorssi37 1. jäme, lõtv nöör; 2. tühi jutt; 3. (teismeline) poiss; noor isasloom; kutsuq umaq jorsiq kokko ja panõmiq taa pullijorsi auto pääle kutsu oma poisid kokku ja paneme selle noore pulli auto peale
jos† kui; jos muna om valmis, sys süüq, a ku eiq, sys keedämiq viil kui muna on valmis, siis söö, aga kui ei, siis keedame veel
joud, jo(vv)u, .joudu36 < jõud jõud, jaks, ramm, võhm
.joudma, (.)joudaq, jovva, min 1. p jovvi e .joudsõ, min 3. p joud' e .joudsõ66 < .jõudma jõudma, jaksama; suutma; (kuhugi) jõudma
.joudsa, -, -t3 jõudus, edenev
.joudsahe = .joudsalõ jõudsasti
.jouduma, .joududaq, jovvu79 jõuduma, edenema, laabuma
.joudumüü:dä jõudumööda
jo(vv)ukahe = jo(vv)ukalõ jõukalt, rikkalt
jo(vv)uka|s, -dsõ, -t5 jõukas, rikas
jo(vv)u.kaupa 1. kõigest jõust; 2. vägisi; 3. jõudumööda
joul, joulu, .joulu37 < jõul sag m jõul; egä joul om esiqmuudu iga jõul on isemoodi
jo(vv)uli|nõ, -dsõ, -st5 1. jõuline, tugev; 2. jõukas, rikas; 2. kehtiv, maksev
joulukuu, -, -d50 < de'tsembri detsember
joulu|kuus', -kuusõ, -kuust39 jõulukuusk
joulupuu:l'|päiv, -päävä, -.päivä35 jõululaupäev, 24. detsember
joulupühiq, m -pühhi, -pühhi24 jõulupühad
jouluvan|a, -a, -na28 jõuluvana
jouluõda|k, -gu, -gut e -kut13 jõuluõhtu
jo(vv)u|mii:s', -mehe, -mii:st39 jõumees, vägimees
jo(vv)u|tama, -taq, -da82 jõudu v energiat andma; aitama; edendama, arendama
jovvõ|du, -du, -tut1 jõuetu
jovvõtus, -õ, -t9 jõuetus
ju|bi, -bi, -pi26 = jubu|ts', -dsi, -tsit13 lühike, napp rõivas (nt seelik); kevväi om käen, tütrigõl jubiq sälän kevad on käes, tüdrukutel miniseelikud seljas; taa jubuts' jätt nabakõsõ kah vällä see lühike rõivas jätab nabakese ka välja
judis|õma, -taq, -õ87 lõdisema, võbisema, värisema
ju|ga, -a, -ka27 juga (mitte kosk); lasõq tullaq nii et juga julgõ! lase julgelt käia!
jugari|k, -gu, -kku38 kidurakasvuline puu v põõsas
juha|tama, -taq, -da82 juhatama, teed näitama
juhatus, -õ, -t9 juhatus, juhatamine
juheq, .juht'mõ, juhend16 juhe
juhi|k, -gu, -kut13 juht, õpetaja; teejuht
juhm, juhma, .juhma31 = jama [1.] = juma muhk, paise; haavaarm; mõhn, kühm (puul)
.juhmliga|nõ, -dsõ, -st5 ebaühtlane, muhklik; tombuline (nt lõng); kühmuline (nt puu)
juht', juhi, .juhti36 juht
.juhti 1. (mingit) värvi; musta juhti rõivas musta värvi riie; 2. (kellegi v millegi) moodi, sarnane; mustlasõ juhti mustlase moodi (st mustavereline)
.juhtja*, -, -t3 < dire'ktor', < di'rektri direktor, juhataja
.juht'ma, .juhtiq, juhi63 1. juhtima, juhendama; juhatama; tüürima; 2. teelt kõrvale libisema; regi juht' regi kisub viltu
.juhtu|ma, -daq, -80 > .johtuma
juhus, -(s)õ, -t11 > johus
juhusli|k, -gu, -kku38 > juhusli|nõ, -dsõ, -st5 > johuslinõ
.juiama, juiadaq, .juia77 manguma, nuiama
juka|ts', -dsi, -tsit13 kurat
.juks'ma, .juksiq, juksi63 jändama, pusima
jukõrda|ma, -q, -83 jukerdama, viletsasti töötama; aega viitma; jändama
jukõrus, -õ, -t9 takistus, viga, rike
.julguma, julõdaq, .julgu77 julgema; riskima; maq joht julõnu-s säänest asja ette võttaq mina küll ei riskiks sellist asja ette võtta
.julgus, -õ, -t9 julgus
julgusta|ma, -q, -83 1. julgustama; 2. suurustama
julgustus, -õ, -t9 1. julgustus, julgestus; 2. tagatis
.julgõ, -, -t3 1. julge, kartmatu; 2. kindel; ohutu
.julgõhe = .julgõlõ julgesti, julgelt; kindlalt
julgõnda|ma, -q, -83 jukerdama, jändama; ära rikkuma; prooviq no kõrragaq ärq massaq, mis sa tan julgõndat! proovi nüüd korraga ära maksta, mis sa siin jändad!
julk, julga, .julka31 julk, pabul; jupp
julm, julma, .julma31 julm, toores
jul|u, -u, -lu26 suur julgus, hulljulgus
jum|a, -a, -ma26 = juhm muhk, paise; haavaarm; mõhn, kühm (puul)
jumalagõ|nõ, -sõ, -ist8 jumaluke(ne)
jumala|koda, -kua, -kota27 jumalakoda, kirik
jumalamuido jumalamuidu, tasuta
jumal(a)|annõq, -.andõ, -annõt19 jumalaand
jumala.pelgli|k, -gu, -kku38 jumalakartlik, vaga
jumalasyn|a, -a, -na28 jumalasõna
jumalateenistüs, -e, -t9 jumalateenistus
jumalavalla|du, -du, -tut1 jumalavallatu
jumalihe = jumalilõ looja (päikese kohta)
jumali|k, -gu, -kku38 usklik
jumalilõ = jumalihe
jumali(h)n loojas (päikese kohta)
jum|mal', -ala, -alat4 jumal; jummal' sekkä! jumal sekka! (tervitus saunasolejaile); (jääq) jumalagaq! (jää) jumalaga!; (tereq) jummal'imeq! tere jumalime! (tervitussõna v vastus tervitusele)
jump', jumbi, .jumpi37 = junt'
.jump'li(ga)|nõ, -dsõ, -st5 = .junt'li(ga)
jumõq, .jummõ, jumõt18 jume
junda|k, -gu, -kut13 kõver okslik (puu)
jundili|nõ, -dsõ, -st5 = .junt'li(ga) tombiline, jomplik, ebatasane
jundsa|k, -gu, -kut13 1. juntsu; jõmpsikas; 2. okslik puu
jundsaku|nõ, -dsõ, -st5 okslik (puu)
jundõrus, -õ, -t9 sõlm, tomp
.jungri, -, -t1 jünger, õpilane, pooldaja
jungõrda|ma, -q, -83 segast juttu ajama, luiskama
jungõr'|mann', -manni, -.manni37 jõmpsikas
.jun'ma, .junniq, junni63 = .jon'ma jonnima, kiusu ajama
junn', junni, .junni37 1. junn, julk; jupp; 2. = jonn' jonn kius
junni|pulk, -pulga, -.pulka31 jonnipunn, kiusupunn
junt', jundi, .junti37 = jump' tomp; jomp, jämedam koht (lõngas, puul), ebatasasus, konarus
.junt'li(ga)|nõ, -dsõ, -st5 = .jump'li(ga) = jundilinõ tombiline, jomplik, ebatasane
junts', jundsi, .juntsi37 juntsu; jõmpsikas
jupa|ts', -dsi, -tsit13 jupats, lühike inimene v loom
jupi|jups', -jupsi, -.jupsi37 suurustaja
jupi.kaupa = jupi.viisi tükkhaaval; mitmes järgus
jupi|tama, -taq, -da82 tükeldama; tükkhaaval tegema
jupi.viisi = jupi.kaupa tükkhaaval; mitmes järgus
jup|p', -i, -pi37 jupp; tükk; (masina)osa; jupats
jupp'|kask, -.kaska, -.kaskat15 lühike kasukas, poolkasukas
jupp'-pali|t, -du, -tut13 jope
.jups'ma, .jupsiq, jupsi63 jupsima, jändama, jukerdama
jupõnda|ma, -q, -83 tükeldama; viilutama; imä om ands'akus lännüq, ost poodist jupõndõdut leibä ema on imelikuks läinud, ostab poest viilutatud leiba
jurask', -i, -it13 sõim hädavares; sa olõt üts' (junn')jurask' sa oled üks hädavares
jurdsa|k, -gu, -kut13 mürsik, 11-15-aastane laps
.jurk'ma, .jurkiq, jurgi63 1. sorkima, torkima; 2. sugutamisliigutusi sooritama
jurla|k, -gu, -kut13 jõmpsikas, põngerjas, põnn
jurss', jursi, .jurssi37 (jõe)vingerjas
juti|k, -gu, -kut13 1. heleda v tumeda seljajoonega loom; 2. Vahtseliina kihelkonna elanike pilkenimi
jutili|nõ, -dsõ, -st5 = .jut'liganõ jooneline, triibuline, jutiline
ju|tin, -dina, -dinat4 1. judin, võbin, värin; 2. kahin, vuhin
.jut'liga|nõ, -dsõ, -st5 = jutilinõ
.jutlõma, jutõldaq, .jutlõ85 juttu puhuma, vestlema
jut|t, -u, -tu37 jutt, kõnelus; lugu; jutujakus jutujätkuks
jut|t', -i, -ti37 joon, triip, vööt, jutt, kiir; (asi) juti(h)n (asi) korras, joones; jutti korda, joonde; pääväjutt' päikesekiir
jutua(j)ami|nõ, -sõ, -st5 jutuajamine
jutuka|s, -dsõ, -t15 > jutuli|nõ, -dsõ, -st5 jutukas
jutu|mii:s', -mehe, -mii:st39 jutumees, jutukas inimene, osav jutustaja
jutu|märk', -märgi, -.märki37 hrl m jutumärk
jutung'*, -i, -it13 romaan
juturaama|t, -du, -tut13 juturaamat
jutus, -(s)õ, -t11 muinasjutt; (muistne, vanaaegne) jutt; narratiiv; jutlus
jutusta|ma, -q, -83 jutustama, rääkima; juttu ajama
jutu|tama, -taq, -da82 juttu ajama, lobisema
juu:bu|ma, -daq, -80 purju jääma, joobuma
juu:bunu|q, -q, -t1 joobnud, purjus
juubõl', -i, -it4 juubel
.juudaho|põn', -bõsõ, -bõst12 kiil (putukas)
.juudakih|ä, -ä, -hä24 = .juudali|nõ, -(d)sõ, -st5 = .juuda|nahk, -naha, -.nahka33 sõim juudaline, põrguline, kurivaim; oh sa juudakihä! oh sa kurivaim!; või um juudanahk! küll on põrguline!
juudas, .juuda, juudast22 juudas, pagan, tont, kurat
.juuda|sitt, -sita, -sitta30 endisaegne ravim
juudihõpõ, -, -t14 melhior (vase ja nikli sulam)
juudisi|pul', -bula, -bulat4 küüslauk
juudi.tapja, -, -t3 Tsooru valla elanike pilkenimetus
juu:g', joogi, juu:gi37 joogi, jooga harrastaja (vt ka painotõ(l)lõma)
juu:k', joogi, juu:ki37 jook
juuli, -, -t2 > hainakuu
juu:m, jooma, juu:ma31 pikk kitsas riba v vööt, pikk lohk v seljandik, joom; sinnäq rabajuumõhe või hopõn' sisse jäiäq sinna rabasoontesse võib hobune kinni jääda; veehoovus, sügav voolukoht (järves)
juu:ma, juvvaq, juu:, min 1. ja 3. p .jõi(õ)54 jooma; purjutama
juu:mi|nõ, -sõ, -st5 joomine; purjutamine; jooming
juu:n', joonõ, juu:nt40 1. joon, kriips; triip; üte joonõgaq, joonõlt ühe hooga; asi om joonõ(h)n asi on korras; 2. < viik' [1.] (püksi)viik; ma tymba püksele joonõq sisse triigin pükstele viigid sisse; juunigaq püksiq viigipüksid
juuni, -, -t2 > piimäkuu
juu:n'|laud, -lavva, -.lauda33 joonlaud
juu:n'liga|nõ, -dsõ, -st5 = joonik jooneline; triibuline
juu|r', -rõ, -rt40 juur
juura|tama, -taq, -da82 pärima, uurima, urgitsema
.juurdlõma, juurõldaq, .juurdlõ85 küsima, pärima, uurima
.juurdu|ma, -daq, -80 juurduma
juuri|k, -ga e -gu, -kat e -kut13 juurikas; juurigaq e juuriguq hrl m juurvili
juuri|nõ, -dsõ, -st7 = .juur'liga|nõ, -dsõ, st5 juuri täis; juurtest valmistatud
.juur'ma, .juuriq, juuri63 juurima (matemaatikas)
juuru|tama, -taq, -da82 uurima, usutama, pinnima; miä sa taad asja nii kavva juurutat mis sa seda asja nii kaua uurid; külh tä juurut', a teedäq es saaq küll ta pinnis, aga teada ei saanud
juurutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv juurutama
juurõtus, -õ, -t9 juuretis
juurõ|vili, -vi(l)lä e -vi(l)l'a, -.viljä e -.vilja43 juurvili
juu:sk, joosu, juu:sku36 jooks; vool; libisemine, liuglemine
juu:skja, -, -t3 jooksja
juu:skma, juu:skõq, joosõ15 jooksma; ruttama; voolama; lekkima; libisema, liuglema; jõgi juusk jõgi voolab; sisse juuskma suubuma
juu:sk|sõlm', -sõlmõ, -.sõlmõ35 jooksev sõlm
juu:skva, -, -t3 reuma, jooksva
juust, juusto, .juusto37 juust
juu:stu|ma, -daq, -80 tiinestuma
juu:stunu|q, -q, -t1 tiine(stunud)
juu:t, joodu, .juutu37 joot hrl m, perekondlik pidu; jooming
juut', juudi, .juuti37 juut
juu:t', joodi, juu:ti37 jood
juu:tma, juu:taq, jooda61 1. jootma, juua andma; purju jootma; 2. jootma, tinutama
juu:trah|a, -a, -ha28 jootraha
jõbis|õma, -taq, -õ87 = jobisõma vastu rääkima, nurisema; lobisema
jõgi, jyy, jõkõ25 jõgi
jõgi|nõ, -dsõ, -st7 jõgederikas; vesine; niidüq ommaq jõgidsõq, saa-i hainu ärq kuivadaq niidud on vesised, ei saa heinu ära kuivatada
jõhi|k, -gu, -kut13 = .jõhkam' julmur, jõhkard
jõhiku|nõ, -dsõ, -st5 julm, jõhker, jultunud
jõhi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 julmalt, jultunult käituma; ahnitsema
.jõhkam', -i, -it4 = jõhik
jõhka|tama, -taq, -da82 = jõhkõrda|ma, -q, -83 = jõhmõrdama = jõhvõrdama 1. hulkuma; 2. pidevalt närima v sööma; 3. raputama, edasi-tagasi liigutama
.jõhm'ma, .jõhmiq, jõhmi63 aplalt sööma
jõhmõrda|ma, -q, -83 = jõhkõrdama
jõhv', jõhvi, .jõhvi37 jõhv
jõhvõrda|ma, -q, -83 = jõhkõrdama
.jõks'ma, .jõksiq, jõksi63 = .hõks'ma luksuma
jõlahõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 õela uudishimuga ringi vahtima
jõldun', -i, -it4 jõmpsikas
jõlga|ts', -dsi, -tsit13 ringihulkuja, vedeleja
jõlgu|tama, -taq, -da82 = .jõlkma jõlkuma, ringi hulkuma
jõlgutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv jõlgutama
.jõlkma, .jõlkuq, jõlgu64 = jõlgutama
jõllilõ jõlli(s), pungi(s), pärani (silmade kohta)
jõlli|tama, -taq, -da82 jõllitama, silmi pungitama
jõll'|silm, -silmä, -.silmä35 pungsilm
jõlvõh(t)u|ma, -daq, -84 nõrgaks, jõuetuks jääma
jõlvõs, -(s)õ, -t11 = jõlõ|p', -bi, -pit13 sõnakuulmatu, üleannetu inimene; ümberaeleja
jõlõpi|nõ, -dsõ, -st5 sõnakuulmatu, üleannetu; jõlõpinõ pois'kõnõ üleannetu poiss
|pin, -bina, -binat4 vastuvaidlemine, nurin, torin; loba; ma lää ärq, ma ei jovvaq inämb taad su jõbinat kullõldaq ma lähen ära, ma jõua enam seda su torinat kuulata
jõps', jõpsi, .jõpsi37 suguühe
.jõps'ma, .jõpsiq, jõpsi63 suguühtes olema, seksima
jõr|a, -a, -ra26 põrin, kõmin, müra, torin
jõrda = jõrga, -, -t2 1. = jõrga|pill', -pilli, -.pilli37 = jõrgats' lõõtspill; 2. lõõtspillimäng (heli)
jõrga|tama, -taq, -da82 1. lõõtspilli mängima; 2. tülitsema
jõrga|ts', -dsi, -tsit13 = jõrgapill'
jõrgatus, -õ, -t9 tehniline võte lõõtspillimängus
jõr|i, -i, -ri26 nutt, joru; jõrri ajama nutma, virisema
jõris|õma, -taq, -õ87 nurisema, torisema; urisema; mürisema
jõrista|ma, -q, -83 jõristama; oskamatult, halvasti pilli mängima
jõristõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv jõristama
.jõrksna, -, -t3 mürin, põrin; sya jõrksna sõja mürin
.jõrmama, jõrmadaq, .jõrma77 = .jõrvama töinama; röökima; möirgama
jõr|rin, -ina, -inat4 jorin; põrin; pirin; nurin
.jõrssama, jõrsadaq, .jõrssa77 ringi hulkuma; aelema; hullama
.jõrvama, jõrvadaq, .jõrva77 = .jõrmama
jõud, jõ(vv)u, .jõudu36 > joud
.jõudma, (.)jõudaq, jõvva, min 1. p jõvvi e .jõudsõ, min 3. p jõud' e .jõudsõ66 > .joudma
jõul, jõulu, .jõulu37 > joul
jõõrah|(t)uma, -tudaq, -(t)u84 teelt kõrvale libisema, viltu kiskuma (hrl ree kohta)
jõõrah(t)us, -õ, -t9 = jõõra|k, -gu, -kut13 = jõõrõq, jyyrdõ, jõõrõt19 jõõre, viltune kallakas koht (talveteel)
jõõsa: jõõsa pääl ehal, ula peal; jõõsa pääle ehale, ula peale
jõõsand', -i, -it13 jõhker; paigalpüsimatu; sõnakuulmatu inimene v loom
jõõsa|tama, -taq, -da82 = jyyskama ringi hulkuma; ehal käima
jähmäh(t)ü|mä, -däq, -84 = jahmah(t)uma jahmuma, ehmuma
jähmäh(t)üs, -e, -t9 = jahmahus jahmatus, ehmatus
jäle|dü, -dü, -tüt1 = jälle hirmus, kole, inetu, jõle; vastik
jälehehe = jälehele = jäletühe hirmsasti, koledasti; vastikult
jälehtä|mä, -q, -83 jälestama
jälehüs, -e, -t9 koledus, inetus, jõledus
jäleh(t)üs, -e, -t9 1. jälestus; 2. koletis, peletis, jõletis
jäletühe = jäletüle = jälehehe
jälg', jä(l)le, .jälge34 jälg
.jäl(q)kiq = jälle(q)kiq
jälle, -, -t2 = jäledü hirmus, kole, inetu, jõle; vastik
jälle(q)kiq = .jäl(q)kiq = jälleq = jälq jälle(gi)
jämehüs, -e, -t9 = .jämmüs jämedus
(m)meli|k, -gu, -kku38 =(r)relik =(r)relik jämedavõitu
jämme, -, -t14 1. < järre, < jürre jäme; paks, turske; päält pühhi olli pääst jämme pärast pühi oli pea paks; 2. = .jämmü, -, -t1 = .jämmü|ne, -dse, -st5 jämedune; käejämmü käejämedune
.jämmüs, -e, -t9 = jämehüs
jämäh(t)ü|mä, -däq, -84 = jahmah(t)uma jahmuma, ehmuma
jänes, -(s)e, -t11 jänes
jänes(s)e|kapstas, -.kapsta, -kapstast22 jänesekapsas
|n'o, -n'o, -nn'o26 lastek jänku
järe|kõrd, -kõrra, -.kõrda30 järjekord
järeldäq 1. kohe, viivitamatult; õigeaegselt, varakult; ku siug om pandnuq, tulõ järeldäq arsti manoq minnäq kui rästik on hammustanud, tuleb kohe arsti juurde minna; 2. järjestikku
(r)reli|k, -gu, -kku38 =(m)melik
järest > kõrrast
järg', järe, .järge34 > kõrd [2.]
.järgemiisi = .järgepite(h)n järgemööda, järjest
.järg'mä|ne, -dse, -st5 järgmine
jär|re, -, -t14 = jürre > jämme [1.]
järv', järve, .järve35 järv; järve kuulminõ kalade suremine järves hapniku puudusel
järvejaak, -jaago, -.jaako37 = järvejaan', -jaani, -.jaani37 = jyyjaak kiil (putukas)
järvekaasi|k, -gu, -kut13 = kaasik [2.] vesiroos
järvi|ne, -dse, -st7 järverikas
järvistü, -, -t1 järvestik
jär|ämä, -räq, -ä56 = jürämä
jäsel|emä, -däq, -e85 = nädselemä = näselemä hullama; purelema, kisklema
.jätmä, jättäq, jätä61 jätma; andis jätmä andeks andma
.jätmä(l)däq väga, tohutu(lt); näil olliq jätmäldäq eläjäq neil oli tohutult palju loomi
jät'ä, -, -t2 sõim (vana)kurat
jätüs, -(s)e, -t11 jäänus, jäätmed hrl m; jätis
.jääbü|mä, -däq, -80 jahtuma
.jäädvä, -, -t3 jäädav
.jäämä, jäiäq, jää67 jääma
(r)reli|k, -gu, -kku38 =(m)melik jämedavõitu
jüri|päiv, -päävä, -.päivä35 jüripäev, 23. aprill
jüris|emä, -täq, -e87 jorisema, urisema
jüri|tuli, -tulõ, -tuld, sisseü -.tullõ41 jürituli
jüriüü:, -, -d51 jüriöö
jürjen', -i, -it4 jorjen, daalia (lill)
jür|re, -, t14 = järre > jämme [1.]
jür|ämä, -räq, -ä56 = järämä närima, järama; hambit jürämä hambaid krigistama
jüv|ä, -ä, -vä24 1. viljatera, iva; (tera v pähkli) tuum; viljaollus; 2. jahurokk, ivaleem; 3. toit; kerge eine, paluke
jüv|ä()mä, -väq e -ädäq, -vä e -ähä88 reht peksma
jüvä|ne, -dse, -st7 jahune, tummine; rammus
jydis|õma, -taq, -õ87 lõdisema, värisema
jymm', jymmi, .jymmi37 jõmm (paks, tugev olend)
jymmõlda|ma, -q, -83 nikastama, välja väänama
jymmõldu|ma, -daq, -84 nikastuma, välja väänduma
jyndõrda|ma, -q, -83 edasi-tagasi käima; vänderdama
jynksah(t)u|ma, -daq, -84 kohalt ära nihkuma, nikastuma
jynksah(t)us, -õ, -t9 jõnksatus, nõksak
.jynks'ma, .jõnksiq, jõnksi63 põruma, kiikuma; müristama
.jynks'na, -, -t3 kolin, mürin
jynksu|tama, -taq, -da82 jõnksutama, kõigutama
jynksutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv jynksutama
jy|tin, -dina, -dinat4 judin, värin, võbin
jyy|jaak, -jaago, -.jaako37 = jyy|jaan', -jaani, -.jaani37 = järvejaak = järvejaan' kiil (putukas)
jyykaasi|k, -gu, -kut13 = kaasik [2.] vesiroos
jyy|luht, -luha, -.luhta32 jõeluht
jyyrdli(ga)|nõ, -dsõ, -st5 jõõrdlik, libe ja kallak
jyyrdma, jõõrdaq e jyyrdaq, jõõra66 jõõrastama, teelt kõrvale libisema, viltu kiskuma (hrl ree kohta)
jyyrduma, jyyrdudaq, jõõru79 = enesekoh jyyrdma
jyyskama, jõõsadaq, jyyska77 = jõõsatama ringi hulkuma; ehal käima
jyy|vang, -vango, -.vango37 = jyy|vars', -varrõ, -vart49 jõekäänak, -käär; kari süü jyyvangon kari sööb jõekäärus
ka(q) ka, samuti
kaabahta|ma, -q, -83 < kaabahu|tma, -taq, -da62 korraks v kiiresti kaapima, kraapima
kaaba|tama, -taq, -da82 kaabitsema, kraapima
kaabi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 kaabitsema, kraapima
.kaabli, -, -t1 kaabel
kaabõq, .kaapõ, kaabõt18 < kaap' kaabe, kraabe (sag m)
kaabõrda|ma, -q, -83 kaaberdama, lonkima
kaadsaq, m .kaadso, .kaadso30 < kaldsaq (vanaaegsed) meeste püksid
kaadsa|tama, -taq, -da82 kädistama (haraka, ka inimese kohta)
kaadsipuu, -, -d50 akaatsia
kaagahta|ma, -q, -83 < kaagahu|tma, -taq, -da62 korraks kaagutama
kaaga|tama, -taq, -da82 kaagutama
.kaaha kobarasse, üksteise kõrvale
kaak', kaagi, .kaaki37 kaabakas; üleannetu
kaal I, kaala, .kaala30 1. kael; 2. eseme v kehaosa kitsam osa; 3. kitsas maa- v veeriba
kaal II, kaalu, .kaalu37 1. kaal, raskus; 2. kaal, kaalumisseade; 3. > kaokuu:k
kaal', kaali, .kaali37 1. kaalikas; 2. suur linane rätt v riie
kaala|dsiq, m -tsidõ, -tsiid13 kaelaehted
kaala.kandja, -, -t3 1. laps, kes suudab juba ise pead tõsta; 2. töövõimeline inimene
kaala|kõrd, -kõrra, -.kõrda33 kaelaehe
kaala.lõikaja, -, -t3 vihamees
kaala|mulk, -mulgu, -.mulku37 1. kurguauk; 2. (särgi vms) peaauk
kaala|rihm, -rihma, -.rihma30 kaelarihm
kaalarät|t', -i, -ti37 kaelarätt
kaala|suu:n', -soonõ, -suu:nt39 kaelasoon
.kaalda|nõ, -dsõ, -st7 = kaaltagonõ krae, kaelus, manisk; vanast oll' miihil triik'särgi asõmal kaaldanõ ynnõ kaalan vanasti oli meestel triiksärgi asemel ainult manisk kaelas
.kaaldu|ma, -daq, -80 kalduma, painduma; puu oll' ärq kaaldunuq puu oli (pinge alla) paindunud
.kaalsa, -, -t3 (kaalult) raske
kaaltago|nõ, -dsõ, -st7 = .kaaldanõ
kaalkirä|k, -gu, -kut13 = kaalkiräs, -(s)e, -t11 kaelkirjak
.kaal(d)ma, .kaal(d)uq, kaalu64 1. kaaluma; 2. kangutama
kaalu|tulp, -tulba, -.tulpa31 kaevusammas
.kaamli, -, -t1 = kaamõl', -i, -it4 kaamel
kaamõra, -, -t3 kaamera
kaanõ|tama, -taq, -da82 kaanetama, kaanega katma
kaap, kaabo, .kaapo37 = kaapküpär' kaabu, kübar
kaap', kaabi, .kaapi37 > kaabõq
kaapkü|pär', -bärä, -bärät4 = kaap
.kaap'ma, .kaapiq, kaabi63 kaapima; kraapima
.kaapõlõma, kaabõldaq, .kaapõlõ85 = korduv .kaap'ma
kaar, kaara, .kaara30 kaer
kaar', kaari, .kaari37 1. kaar, kumerus; 2. (silla, ahju vms) kaar; 3. niiduesi; niidetud heina- v viljaviirg; 4. ilmakaar
kaara.kiisla, -, -t3 kaerakiisel, kaerakile
kaarater|ä, -ä, -rä24 1. kaeratera; 2. poisikese peenis
kaara|tsimm', -tsimmi, -.tsimmi37 kaerajaan (tants)
kaar(d)as, .kaarda, kaarast23 > kaar(d)õq
.kaardaalo|nõ, -dsõ, -st7 > .kaartõalonõ
.kaari kaarjalt, kaardu; ringi; loodsigu külelavvaq ommaq kaari painutõduq paadi küljelauad on kaardu painutatud; latsõq muguq juuskvaq morro piten kaari lapsed muudkui jooksevad hoovi mööda ringi
kaari(h)n kaares, kaardu, kumer
kaari|tama, -taq, -da82 1. kaagutama; kana kaaritas kana kaagutab; 2. kaarena kulgema; ringi käima
.kaarna, -, -t3 = kaarnas, .kaarna, kaarnast22 kaaren, ronk; ku kaarnas üle talo lindas ja rüük', sys om tallo kuuljat uutaq kui ronk üle talu lendab ja karjub, siis on tallu surijat oodata
.kaars'ma, .kaarsiq, kaarsi63 = .kraas'ma (villa) kraasima
kaart', kaardi, .kaarti37 kaart (mängu-, maa-, panga- jm)
.kaartõalo|nõ, -dsõ, -st7 < .kaardaalonõ räästaalune
.kaartõ.pandja, -, -t3 kaardimoor
.kaartõtil|a, -a, -la26 = .kaartõ|tilk, -tilga, -.tilka31 jääpurikas
kaarus, -(s)õ, -t11 ilupael; särgi pääl ommaq vereväq kaarusõq kuue peal on punased ilupaelad
kaar(d)õq, .kaartõ, kaarõt19 < kaar(d)as räästas; kaartõ(veere) all (v kaartõalotsõn) saisi vihmavar'on seisin räästa all vihmavarjus
kaas', kaasõ, kaast39 kaas; käänetävä kaasõgaq purk' keeratava kaanega purk
kaasa, -, -t2 (abi)kaasa
kaasi|k, -gu, -kut13 1. = kaasitaja, -, -t3 pulmalaulik; 2. = järvekaasik = jyykaasik vesiroos
kaasi|tama, -taq, -da82 pulmalaule laulma
kaasitus, -õ, -t9 pulmalaul
kaasõtaja, -, -t3 (purgi)kaanetaja
kaba|k, -gu, -kut13 kõrts
kabi, kabja e kab'a, .kapja43 kabi
kabista|ma, -q, -83 (naisterahvast) kabistama, käperdama; sugutama
kablu|tama, -taq, -da82 (kariloomi) köide panema
ka|bo, -bo, -po26 neiu, tütarlaps
kabõhi|= kabõhõ|nõ, -(d)sõ, -st5 neiu, naisterahvas, tibi; tibu, kanapoeg
kabõl, kabla, .kapla45 = kabyl' = kapl (jämedam) nöör; vas'kal om kabõl kaala ümbre vasikal on nöör kaela ümber; tsuvvakablaq pastlapaelad
kabõli|aid, -aia, -.aida33 surnuaed
kabõr†, kabra, .kapra45 = kabyr' = kapr metskits
kabyl', kabla, .kapla45 = kabõl
kabyr'†, kabra, .kapra45 = kabõr
kadaja|nõ, -dsõ, -st5 kadakane, kadakapuust
kadaji|nõ, -dsõ, -st5 kadakane, kadakaid täis
kadajus, -õ, -t9 > kadasti|k, -gu, -kku38 = kadasto, -, -t1 kadastik, kadarik
ka|do, -o, -to27 kadu, häving, hukk; võhluq tähendäseq kato, ku näid elotustõ pall'o sugõnõs rotid tähendavad hävingut, kui neid majapidamisse palju sugeneb
ka|dsa, -dsa, -tsa28 (kirvõ)kadsa kirvetera nurk
kadõ, -(hõ), -(hõ)t14 kurja, õela silmaga; kade; armukade
kadõhuisi = kadõhõhe
kadõhus, -õ, -t9 kadedus
kadõhõhe = kadõhõlõ = kadõhuisi õeluse, kadeduse pärast; kadedalt; naabri tege kadõhuisi sullõ kaiho naaber teeb kadeduse pärast sulle kahju
kadõ|kops, -kopsu, -.kopsu37 kadekops
kadõli|k, -gu, -kku38 õela-, kadedavõitu
kadõrna|päiv, -päävä, -.päivä35 = .katripäiv kadripäev, 25. november
kadõrna|sant', -sandi, -.santi37 = .katrisant' kadrisant
.kaehta|ma, -q, -81 < .kaehutma 1. korraks vaatama, silma peale viskama; 2. = kahetama
.kaeh(t)us, -õ, -t9 1. pilk, (silma)vaade; 2. vaade, silmapiir; 3. = kahetus
.kaehu|tma, -taq, -da62 > .kaehtama
kaeja|ts', -dsi, -tsit13 sag m 1. katsik(ud); 2. esitlus, presentatsioon; raamadu kaejadsiq e kaejadsõq raamatu presentatsioon
.kaema, kaiaq, kae67 vaatama
ka ka
kaeq < vot vaat(a); ennäe; kaeq nii om lugu vaat nii on lugu
.kaeskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv .kaema silmitsema, vahtima
kag'a = kagja = kago(h)n
kagari|k, -gu, -kku38 kidurakasvuline puu v põõsas; kammimata juuksed, pulstunud juuksetutt
kagja = kag'a = kagoh(n)
k'a|go, -o, -ko27 = kägo kägu
kagoh(n) = kag'a = kagja = kagos(t) = kaeq kos(t) = kaeq koh(n) vaat kus; kagos om lugu! vaat kus lugu!
kah kah, ka
kahanda|ma, -q, -83 1. kahandama; 2. evakueerima; syaliini iist kahandõdiq inemiseq ärq inimesed evakueeriti rindejoone eest
kaha|nõma, -daq e -nõdaq, -nõ89 kahanema
kahe|tama, -taq, -da82 = .kaehtama [2.] = kahima kaetama, kurja pilguga ära nõiduma
kahetus, -õ, -t9 = .kaeh(t)us [3.] kaetus, (kurja pilgu) nõidus
kah|har', -ara, -arat4 kahar
kah|hin, -ina, -inat4 kahin
kahi, kah'a, .kahja43 1. = makõkahi piimast (v sõiraraasukestest) ja õllest valmistatud magus pulmajook; joogiohver; 2. kaetus, (kurja pilgu) nõidus; kaetav; kahi silmägaq kurja (kaetava) silmaga
kah|ima, -hiq, -i57 = kahetama
kahista|ma, -q, -83 kahistama
kahis|õma, -taq, -õ87 kahisema
kahitsus, -õ, -t9 kahetsus
kahitsõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 korduv kahetsema
kahi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 = .kaihkõlõma kahetsema
.kahmama, kahmadaq, .kahma77 kahmama, haarama
kahmista|ma, -q, -83 = kahmustama väristama, võbistama, judistama
kahmistus, -õ, -t9 = kahmustus värin, võbin, judin
kahmistõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = kahmustõ(l)lõma värisema, võbisema, judisema
kahmusta|ma, -q, -83 = kahmistama
kahmustus, -õ, -t9 = kahmistus
kahmustõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = kahmistõ(l)lõma
kahmõq, .kahmõ, kahmõt18 judin, värin, judin
kahmõ|tuma, -tudaq, -du84 ehmuma
ka|h'o, -h'o, -hh'o26 1. kahju, kurb; 2. = kaih kahju; kahjum
kah'oli|k, -gu, -kku38 kahjulik(uvõitu)
kah'oli|nõ, -dsõ, -st5 kahjulik
kah'os kahjuks
kahr, kahru, .kahru37 < karh karu
.kahr'ma, .kahriq, kahri63 1. kroovima; 2. noomima
kahru|kaar, -kaara, -.kaara30 rukkiluste (umbrohi)
kahru|ohtjas, -.ohtja, -ohtjast22 karuohakas
kahru|perseq, -.perse, -perset18 ungas
kahruvabarn = kahruva(v)varn, -a, -at4 = tsiavabarn kitsemurakas; kahruvabarnaq ommaq mustaq vabarna muudu mar'aq, kasusõq mõtsan pikä, pistülidse, terävide nõklogaq varrõ otsan kitsemurakad on mustad vaarika moodi marjad, kasvavad metsas pika, püstise, teravate okastega varre otsas
kahrõq, .kahrõ, kahrõt18 kare
.kahtla|= .kahtliga|nõ, -dsõ, -st5 kahtlane
.kahtlus, -õ, -t9 kahtlus
kahtlusta|ma, -q, -83 kahtlustama
.kahtlõma, kaheldaq, .kahtlõ78 kahtlema
kah|u, -u, -hu26 kahu, külm
kahusk', -i, -it13 kohev karvakera, sasipundar; latsõl pää om niguq kahusk' otsan lapsel on pea otsas nagu sasipundar
kahuski|nõ, -dsõ, -st5 kohev, sassis, karvane
kahu|tama, -taq, -da82 kahutama, külmetama
kahv, kahva, .kahva30 kahv
kahvahtu|ma, -daq, -84 kahvatuma
.kahvli, -, -t1 kahvel
.kaibama, kaivadaq, .kaiba77 1. (nt kohtusse) kaebama; (ära) kaebama; 2. kaebama, kurtma
.kaibli|k, -gu, -kku38 kaeblik
.kaiblõma, kaivõldaq, .kaiblõ85 kaeblema
.kaibma, .kaibaq, kaiba61 kaevama
.kaibus, -õ, -t9 kaebus
kaidsõq, .kaitsõ, kaidsõt18 1. kaitse; kaitsetegevus; julgeolek; tõrje; õhukaidsõq õhutõrje; 2. kaitse (nt teleril)
kaigas, .kaika, kaigast22 kaigas, kepp, tokk
kaih, kaiho, .kaiho37 = kah'o [2.] kahju; kahjum
.kaihkõlõma, kaihõldaq, .kaihkõlõ86 = kahitsama kahetsema
.kaihtu|ma, -daq, -84 vaibuma, lakkama; hajuma, laiali minema; kõlahus om ärq kaihtunuq kõlin (v kuulujutt) on vaibunud; kyik' külä om vaiki, rahvas om ärq kaihtunuq kogu küla on vakka, rahvas on laiali läinud
kainal, .kaindla, kainald23 > kangal'
.kaitsja, -, -t3 kaitsja, advokaat
.kaitsma, kaitsaq, kaidsa61 kaitsma
.kaitsõ|liit, -liido, -.liito37 kaitseliit
kaiv, ka(iv)o, .kaivo37 kaev
kaiva|ts', -dsi, -tsit13 kaebaja, kaebupunn
ka|ja, -ja, -ia28 kaja
kajo|t', -di, -tit13 kajut
kaka'o, -, -d2 kakao
ka|kar', -gara, -garat4 kupar; linakagaraq ommaq siimnit täüs' linakuprad on seemneid täis
kak|k, -u, -ku37 < üü:kakk kakk, öökull
kak|kama, -adaq, -ka77 katkuma
kakkõhel|ü*, -ü, -lü26 keel katkehäälik, kõrisulghäälik, larüngaalklusiil; kakkõhellü märk' täht' q kõrisulghäälikut märgib täht q
kak|kõlõma, -õldaq, -kõlõ85 kaklema, kisklema
kak|kõma, -õdaq, -kõ77 = kakõhuma katkema, rebestuma
.kakma, .kakkuq, kaku64 katkuma, kitkuma; sikutama
.kaksama, kaksadaq, .kaksa77 1. kaksama, kiskuma; 2. (nt selga) ära venitama; katkestama
kakõhu|ma, -daq, -84 = kakkõma
kakõhus, -õ, -t9 katkestus
kakõlus, -õ, -t9 kaklus, kähmlus
kakõnu|q, -q, -t1 rebestus
kak|õq, -kõ, -õt18 katke; katkend
kakõrus, -õ, -t9 kaltsakas
kal|a, -a, -la28 kala
kala|kaur', -kauri, -.kauri37 kajakas
kala|mii:s', -mehe, -mii:st39 kalamees; kalur
.kaldama, kalladaq, .kalda77 kallama, valama
.kaldli(ga)|nõ, -dsõ, -st5 = .kaldõnõ kallakune
kaldsaq, m .kaldso, .kaldso37 > kaadsaq
.kaldu kaldu
.kalduma, .kaldudaq, kallu79 = .kalluma 1. kalduma; 2. minema, suunduma; säält ma kaldu kodo poolõ sealt ma suundusin kodu poole
.kaldõ|nõ, -dsõ, -st7 = .kaldli(g)anõ
kalg', kalõ, .kalgõ37 kõva; kalk; tuim; tundetu
.kalg'us, -õ, -t9 kõvadus; kalkus; tuimus
kalgõndu|ma, -daq, -84 kõvastuma; tuimestuma
ka'li(i)bri, -, -t1 kaliiber
kalk', kalgi, .kalki37 lubi
.kalkun', -i, -it4 > kul'u
kallahta|ma, -q, -83 < kallahu|tma, -taq, -da62 korraks kallama, kallutama
kallis, .kalli, kallist22 kallis
kalliskiv|i, -i, -vi26 kalliskivi
kallista|ma, -q, -83 kallistama
.kalluma, .kalludaq, kallu79 = .kalduma
kalluskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 kõikuma
kallu|tama, -taq, -da82 kallutama
kallutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv kallutama
kallõ, -, -t14 kale, karm, kalk; kõva
kallõh, .kaldõ, kallõht21 = kallõq kallak, kalle
ka'llõndri, -, -t1 kalender
kallõq, .kaldõ, kallõt19 = kallõh
kallõr', -i, -it4 = kallõrdus kallerdis
kallõrdu|ma, -daq, -84 kallerduma, tarretuma
kallõrdus, -õ, -t9 = kallõr'
kallõs, .kaldõ, kallõst23 1. nõlv, kallak; 2. kallas
kal|lõv, -õvi e -õva, -õvit e -õvat4 kalev (riidesort)
kalm, kalmu, .kalmu37 1. kalm, hauaküngas; 2. kalmus
kalm(u)|aid, -aia, -.aida33 kalmistu, surnuaed
kalmu|k†, -ga, -kat13 karusnahk
kalmuli|nõ, -(d)sõ, -st5 1. matuseline; 2. surnu; hauatagune olend (vrd ilmuline)
kalmus, -(s)õ, -t11 kalmus (taim)
kalmõht, -u, -ut13 = kalmõq, .kalmõ, kalmõt18 = kalmõ|t, -du, -tut13 = kalmõ(h)t|aid, -aia, -.aida33 surnuaed
kalõhtu|ma, -daq, -84 kalestuma, jäigastuma
kalõhõhe = kalõhõlõ kalgilt, karmilt
kam|a, -a, -ma28 kama
kama|k, -gu e -ga, -kut e -kat13 kamakas
ka(m)mandaja, -, -t3 < ku.raatri kamandaja, käsutaja; kuraator
ka(m)manda|ma, -q, -83 1. kamandama, käsutama; 2. toimetama, talitama
.kambri, -, -t1 = .kambrõ, -, -t3 = kammõr' kamber
kamm', kammi, .kammi37 kamm
.kam'ma, .kammiq, kammi63 > sugima
kam|mar', -ara, -arat4 kamar
kammi|ts, -dsa, -tsat13 kammits
kammõli|k, -gu, -kku38 kangekaelne; sõnakuulmatu; kinnine
kammõr', .kambrõ e .kambri, kammõrd23 = .kambri
kamp, kamba, .kampa31 kamp
kamps', kampsi, .kampsi37 = kamss', kamsi, .kamssi37 kampsun
kan|a, -a, -na28 kana
kana|arv, -arva, -.arva30 = kanarv
kana|haugas, -.hauka, -haugast22 kanakull
kana|nahk, -naha, -.nahka33 kananahk
kana|nõ, -dsõ, -st7 = kanas kanapoeg
kana.perse|lill', -lilli, -.lilli37 = kana.perse|loks', -loksi, -.loksi37 härjasilm (lill)
kanari|k, -gu, -kku38 = kanarv, -a, -at4 = kanaarv kanarbik; kanarbikunõmm
kanas, -(s)õ, -t11 = kananõ
kand, kanno, .kando36 känd
kandili|nõ, -dsõ, -st5 = .kant'liganõ kandiline
.kandliga|nõ, -dsõ, -st5 kände täis; kandligadsõ lakõ pääl kände täis lagendikul
.kandma, .kandaq, kanna66 kandma
kands, kandso, .kandso37 konts (kontsu)
kandsõlei, -, -d,53 kantselei
.kanduma, .kandudaq, kannu79 välja kannatama, vastu pidama; kas taa auto kodonigiq kannus? kas see auto kodunigi vastu peab?
kan'e|p', -bi, -pit13 > kanõp'
kang', kangõ, .kangõ35 kang; hoob
kangal', .kangla e .kangli, kangald22 < kainal kaenal
kangas, .kanga, kangast22 kangas
.kanglialo|nõ, -dsõ, -st7 kaenlaalune
.kangru, -, -t1 kangur
kangu|tama, -taq, -da82 1. kangutama; 2. aeglaselt, laisalt liigutama
.kangõ, -, -t1 kange, jäik, kõva
.kangõhe = .kangõlõ 1. kangelt, jäigalt; 2. kangesti, väga
kangõh(t)u|ma, -daq, -84 kangestuma
kangõh(t)us, -õ, -t9 kangestus
.kangõ|kaal, -kaala, -.kaala30 kangekaelne, isekas inimene
.kangõlõ = .kangõhe
kann', kanni, .kanni37 kann (kannu)
kannahta|ma, -q, -83 kannatama
kannahtamaldaq kannatamatu
kannahtõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv kannahtama
kannah(t)us, -õ, -t9 kannatus
kan|nal', -ali, -alit4 kanal
kannipuu, -, -d50 hrl m kaelkoogud; kandepuud
kannisti|k, -gu, -kku38 = kannisto, -, -t1 = kannostik kännustik, raiesmik
kanno|sii:n', -seene, -sii:nt40 kännuseen
kannosti|k, -gu, -kku38 = kannistik
kannus, -(s)õ, -t11 = kynnus kannus
kannõl', .kandlõ, kannõld23 1. kannel; 2. (korvi v pangi) vang; nüssikut nõstõtas kandlõst lüpsikut tõstetakse vangust
kant', kandi, .kanti37 kant, nurk
.kant'liga|nõ, -dsõ, -st5 = kandilinõ kandiline
.kant'ma, .kantiq, kandi63 kantima, tahuma
kants', kandsi, .kantsi37 kants, kindlus
.kantsli, -, -t1 kantsel
kanõl', -i, -it4 kaneel
kanõ|p', -bi, -pit13 < kan'ep' kanep
kao|kuu:k, -koogu, -kuu:ku37 < kaal [II 3.] kaevuvinn
kaolt = .kaudu kaudu; lätsi Võrolt Põlva kaolt Tartohe läksin Võrust Põlva kaudu Tartusse
.kaoma, .kaodaq e katoq, kao68 kaduma
.kaonugõ|nõ, -sõ, -ist8 surnu, kadunu(ke)
.kao|tama, -taq, -da81 kaotama
.kaotsihe = .kaotsilõ kaotsi
.kaotsi(h)n kaotsis, kadunud
.kaotus, -õ, -t9 kaotus
ka|pin, -bina, -binat4 kabin; kabjakapin kabjaplagin
.kapjama, kabjadaq, .kapja77 jooksma, lippama
kapl, kabla, .kapla45 = (jämedam) nöör;
kap|p', -i, -pi37 kapp
kapr†, kabra, .kapra45 = kabõr metskits
.kapstapää, -, -d50 kapsapea
kapstas, .kapsta, kapstast22 kapsas
kapst.maar'a|päiv = kapst.maarja|päiv, -päävä, -.päivä35 paastumaarjapäev, 25. märts
kapu|t, -da, -tat13 pikk villane sokk, kapukas
kaput|jalg, -jala, -.jalga33 valgete jalaotstega (hobuse kohta)
ka|põl', -bõli, -bõlit4 kabel (ehitis)
kapõrda|ma, -q, -83 kaperdama, tuikuma
kapõrdõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv kapõrdama
kar'a|küü:k', -köögi, -küü:ki37 karjaköök
kar'ala|nõ, -(d)sõ, -st5 karjalane
kar'a.laskmisõ|päiv, -päävä, -.päivä35 karjalaskepäev, 1. aprill
kar'a|lats', -latsõ, -last39 karjalaps
kar'amaa, -, -d50 karjamaa
karask', -i, -it13 karask, odraleib
karasta|ma, -q, -83 karastama
karastu|ma, -daq, -84 karastuma
kara|vuu:t', -voodi, -vuu:ti37 ringmäng, mängulaul
kard, karra, .karda33 1. plekknõu, kard; 2. kard, ehe
(.)ka(a)rdin, -a, -at4 kardin
kardo(h)k|(as), -a, -at15 = kardol', -i, -it4 = .kartli = .kartol' kartul
kardõ|mon', -moni, -.monni38 = kardõ|muu:n', -mooni, -muu:ni37 kardemon
.kargaja, -, -t3 1. hüppaja; *kavvus-, korgus-, saivaskargaja kaugus-, kõrgus-, teivashüppaja; 2. vurrkann
.kargama, karadaq, .karga77 1. < hüppämä hüppama, kargama; sööstma; 2. (kareldes) tantsima; 3. paaritama, sugutama
.kargami|nõ, -(d)sõ, -st5 hüppamine; hüpe; *kavvus-, korgus-, saivaskargaminõ kaugus-, kõrgus-, teivashüpe
.kargus, -õ, -t9 kargus (tants)
kargu|tama, -taq, -da82 taga ajama, jooksutama; (hobusega) kihutama; pini kargutas vasikit aida piten takan koer ajab vasikaid aeda mööda taga
.kargõlõma, karõldaq, .kargõlõ86 karglema
karh, karhu, .karhu > kahr
kari I, kar'a, .karja43 kari
kar|i II, -i, -ri26 1. kord, distsipliin; karistus; tüü man om kõva kari pääl töö juures on range distsipliin; latsilõ vaia karri andaq lapsi on vaja karistada (v distsiplineerida); 2. = kariaiai
kari|aiai e -ajjai, -ajaja, -ajajat4 koi; kariajajaq ommaq rõivaq ärq ajanuq koid on riided läbi närinud
kari|hain, -haina, -.haina30 vesikarikas (veetaim); karihain kasus jyy veeren, tsiaq sööväq tuud häste vesikarikas kasvab jõe ääres, sead söövad seda hästi
kari|k, -ga, -kat13 karikas
kari|kakar', -.kakra, -kakard22 karikakar
karista|ma, -q, -83 1. keelama; manitsema; hoiatama; imä karist' ärq latsil lumbi viirde minegi ema keelas lastel tiigi äärde mineku ära; ma sinno karisti, a saq es kullõq minno ma hoiatasin sind, kuid sa ei kuulanud mind; 2. karistama
karistus, -õ, -t9 1. keeld; manitsus; 2. karistus
kark, kargu, .karku37 kark
karm, karmu, .karmu37 < ving ving
.karman', -i, -it4 = ka'r|mann', -manni, -.manni37 tasku; karmaniväits' taskunuga
karma'ndsi|k, -gu, -kut13 suli, kelm; võrukael; naaq ei olõq määntsegiq latsõq, naaq ommaq valmis karmandsiguq need ei ole mingid lapsed, need on valmis sulid
karmu|nõ, -dsõ, -st7 1. vingune; 2. purjus; karmunõ miis' purjus mees
karp', karbi, .karpi37 1. karp; 2. karpkala
kars(s), karsa, .kars(s)a31 jäide
karsa|tama, -taq, -da82 jäätama
karsa|tuma, -tudaq, -du84 jäätuma; puuossaq olliq hummogus ärq karsatunuq puuoksad olid hommikuks jäätunud
.kartli, -, -t1 = .kartol', -i, -(i)t4 = kardo(h)k(as) kartul
karts, kardso, .kartso37 karts, vangla
kar'us, -(s)õ, -t11 karjus, karjane
karv, karva, .karva30 karv
karva|nõ, -dsõ, -st7 karvane
karva|pluu:m'*, -ploomi, -pluu:mi37 < a'prikuu:s' aprikoos
karvapäält karvapealt, täpselt
karva|tama, -taq, -da82 pulstuma; karvu ajama; karva kasvama, habetuma; lõug ja kaal olliq täl väega ärq karvatõduq lõug ja kael olid tal väga habetunud
karvopooli pahupidi; karvopooli kask pahupidi kasukas
karvosta|ma, -q, -83 tutistama, sakutama
kas kas
kasa|k, -ga e -gu, -kat e -kut13 vallakorrapidaja; kasakas
kasatsk', -i, -it13 vene tants; kasatšokk
kas|ima, -siq, -i57 kasima
kasinahe = kasinalõ kasinasti
kask, .kaska, .kaskat48 = kasuk kasukas
kass', kassi, .kassi37 kass
kasset|t', -i, -ti37 kassett; helü-, pildikassett' heli-, videokassett
kassikoolussi(h)n = koolussi(h)n = kõtt'koolussi(h)n poolärkvel, poolunes; õgaq ma viil maka es, olli ynnõ kassikoolussi(h)n ega ma veel ei maganud, olin vaid poolunes
kas|sin, -ina, -inat4 kasin
kassuvhädä, kasuvahädä, kasuvathätä24 = kasuja [2.] kasvaja (haigus)
kast', kasti, .kasti37 kast
.kas|tan', -tani, -.tanni38 kastan; hobukastan
.kastma, .kastaq, kasta61 1. tainast sõtkuma; 2. kastma, valama
.kastõ|hain, -haina, -.haina37 kastehein
.kastõ|nõ, -dsõ, -st7 kastene, kastemärg
kastõq, .kastõ, kastõt18 kaste (looduses)
kas|u, -u, -su26 1. kasu, tulu; 2. kasv, võrse; uibul tulõvaq vesikasuq ärq lõigadaq õunapuul tuleb vesivõsud ära lõigata
kasuja, -, -t3 1. kasvav; kasuja lats' taht pall'o süvväq kasvav laps tahab palju süüa; 2. = kassuvhädä
kasu|k, -ga, -kat13 = kask
kasu|lats', -latsõ, -last39 kasulaps
kasuli|k, -gu, -kku38 > kasuli|nõ, -dsõ, -st5 kasulik
kas|uma, -suq, -u, min 1. ja 3. p .kasvi71 kasvama; sirguma; õkva näi, ku lina kasvi kohe nägin, kuidas lina kasvas (lina kiire kasvamise kohta)
kasu|tama, -taq, -da82 = kasvatama kasvatama; mis sa ilma aigo umma vihha kasutat mis sa ilma aegu oma viha kasvatad
kasuvasi|k, -ga, -kat13 kasvama jäetud vasikas; muguq juu ynnõ ilmast ilma nigu kasuvasik muudkui joob aga ilmast ilma nagu kasvama jäetud vasikas
kasv, kasvo, .kasvo37 1. kasv, kasvamine; 2.* taim; puuq, puhmaq ja hainaq ommaq kasvoq puud, põõsad ja rohttaimed on taimed
kasvandi|k, -gu, -kku38 kasvandik
kasva|tama, -taq, -da82 = kasutama
kasvisto*, -, -t1 taimestik
kasvosüü:jä*, -, -t3 taimetoitlane
kasvo|tiieq*, -.tiide, -tiiet9 < botaaniga botaanika
kasvoõl|i*, -i, -li26 taimeõli
ka|tai, -daja, -dajat4 kadakas
kata|laan', -laani, -.laani5 katalaan
kati|kask, -.kaska, -.kaskat48 riidega kaetud (hrl lambanahkne) kasukas
.katla, -, -t3 = katõl' katel
.katma, kattaq, kata61 katma
.katri|päiv, -päävä, -.päivä35 = kadõrnapäiv = .katrõpäiv kadripäev, 25. november
.katri|sant', -sandi, -.santi37 = kadõrnasant'. = katrõsant' kadrisant
.katrõ|päiv, -päävä, -.päivä35 = .katripäiv
.katrõ|sant', -sandi, -.santi37 = .katrisant'
kat|s', -õ, -tõ35 kaks
.katsa.geske = .katsa.gõisi = .katsa.gõistõ = .katsagõsõ kaheksakesi
.katsandi|k, -gu, -kku38 = .katsasjago kaheksandik
.katsa|s, -nda, -ndat13 kaheksas
.katsa|sjago, -ndajao, -ndatjako27 = .katsandik
katsa|tama, -taq, -da82 = katsõrdama = kätsätämä kädistama; miä taa harak tan katsatas? mis see harakas seal kädistab?
katsi kaksi, kahekesi; kas sa tullit ütsi vai katsi? kas sa tulid üksi või kahekesi?
katsi|k, -gu, -kut13 = katsikõ|nõ, -sõ, -ist8 hrl m kaksik; katsikõsõq sysaraq kaksikõed
katsildõ = katsiperi = katsipite((h)n) = katsipooli = katsipäidi kaksipidi, kahtepidi, kaheti
katsiratsakallaq = katsiratsakillaq = katsiratsakullaq = katsiratsi = katsiratsikallaq kaksiratsi
katsk, kadso, .katsko36 katk; surm; muguq istut ja oodat kunas katsk perrä tulõ muudkui istud ja ootad kunas surm järgi tuleb
.kats'ki katki
.kats'ki|nõ, -dsõ, -st5 katkine
kats'kümmend, katõ.kümne, kattõkümmend17 kakskümmend
.katsmi|nõ, -sõ, -st5 eksam
kats'sada, katõsaa, kattõsata29 kakssada
kats'tõist(kümme(nd)), katõtõist(.kümne), kattõtõist(kümmend)17 kaksteist
katsõrda|ma, -q, -83 = katsatama
katus, -(s)õ, -t11 katus
katõgese = katõ.keske = katõ.kõisi = katõ.kõistõ kahekesi
katõ.kõrd|nõ, -sõ, -sõt6 = katõkõrralinõ kahekordne
katõkõrra kahekorra
katõkõrrali|nõ, -dsõ, -st5 = katõ.kõrdnõ
katõl', .katla, katõld23 = .katla katel
katõndi|k, -gu, -kku38 kahendik
kat|õq, -tõ, -õt18 kate
katõs(s)a, .katsa, .katsat3 kaheksa
katõs(s)akümmend, .katsa.kümne, .katsatkümmend17 kaheksakümmend
katõs(s)asada, .katsasaa, .katsatsata29 kaheksasada
katõ(s)satõist(kümme(nd)), .katsatõist(.kümne), .katsattõist(kümmend)17 kaheksateist
katõvõrra kahevõrra
kaudu = kaudõ
.kaudu = kaolt kaudu
kaudu|nõ, -dsõ, -st7 = kaudõnõ
kaudõ = kaudu kaudselt; tä õkva vällä es ütle, a kaudõ tull' tuu asi vällä ta otse välja ei öelnud, kuid kaudselt tuli see asi välja
kaudõ|nõ, -dsõ, -st7 = kaudunõ kaudne; kaudõnõ kynnõviis' keel kaudne kõneviis
.kauga = .kaugu = kavva kaua; külq pand kauga hinnäst rõivilõ küll paneb kaua ennast riidesse
kaugas, .kauka, kaugast22 tasku; rahakott, kukkur
.kaugu = .kauga
.kaugu(h)n = kavvõ(n)da(h)n kaugel
.kaugõ, -, -t3 = kavvõlinõ kauge
.kaugõhe = .kaugõlõ > .kavvõ
.kaugõl = .kaugõ(h)n > kavvõ(n)da(h)n
.kaugõmpa = kavvõmbahe
.kaugõ(h)n = .kaugõl > kavvõ(n)da(h)n
.k'auma, .k'avvuq, k'au, min 1. ja 3. p käve54 = .kjauma > .käümä
kaunis võrdlemisi, küllaltki; taa süük' sai kaunis soolanõ see söök sai küllaltki soolane
kaup, kauba, .kaupa30 kaup; tehing; kokkulepe; ma tei timägaq kauba maaha ma tegin temaga kauba maha
.kauplõma, kaubõldaq, .kauplõ78 kauplema
kaup|mii:s', -mehe, -mii:st39 kaupmees; müüja
.kaur'ma, .kauriq, kauri63 uuristama, urgitsema; nõstaq hindäle ilosahe ette, miä sa kaurit tõsta endale ilusasti ette, mis sa urgitsed
kauss', kausi, .kaussi37 kauss
kaust, kausta, .kausta30 1. kaust; 2. suurem pargitud naha riba, tükk; 3. ree osa
kausti|k, -gu, -kut13 kaustik
kav|a, -a, -va28 kava
kavalahe = kavalalõ = kavaluisi kavalalt; salakavalalt
kavalus, -õ, -t9 kavalus; salakavalus
kava|tsõma, -tsõdaq e -daq, -dsõ90 märkama, tähele panema; ma kavatsõgi-s, ku tä ärq läts' ma ei märganudki, kui ta ära läks
kavva = .kaugu kaua
kav|val', -ala, -alat4 kaval
.kavvõ = kavvõ(n)dahe = kavvõ(n)dalõ = kavvõ(n)dõhe = kavvõ(n)dõlõ = .kavvõhe = kavvõhõhe = kavvõhõlõ = .kavvõlõ < .kaugõhe kaugele
kavvõ(n)dalt = kavvõ(n)dast = kavvõ(n)dõlt = kavvõ(n)dõst = kavvõhõlt = kavvõhõst = kavvõlt = kavvõst kaugelt
kavvõ(n)dalõ = .kavvõ
kavvõ(n)da(h)n = .kaugu(h)n = kavvõ(n)(h)n = kavvõhõn = kavvõl = kavvõ(h)n < .kaugõl, < .kaugõ(h)n kaugel
kavvõ(n)dast = kavvõ(n)dalt
kavvõ(n)dõhe = .kavvõ = kavvõhõhe
kavvõ(n)dõlt = kavvõ(n)dalt
kavvõ(n)dõlõ = .kavvõ
kavvõ(n)(h)n = kavvõ(n)da(h)n
kavvõ(n)dõst = kavvõ(n)dalt
.kavvõhe = kavvõhõhe = .kavvõ
kavvõhõlt = kavvõ(n)dalt
kavvõhõlõ = .kavvõ
kavvõhõmbal = kavvõmbal
kavvõhõmbalt = kavvõmbalt
kavvõhõmba(h)n = kavvõmba(h)n
kavvõhõmbast = kavvõmbast
kavvõhõmpa = kavvõmbahe
kavvõhõn = kavvõ(n)da(h)n
kavvõhõst = kavvõ(n)dalt
kavvõl = kavvõ(n)da(h)n
kavvõli|k, -gu, -kku38 kaugevõitu; kavvõlik kotus kaugevõitu koht
kavvõli|nõ, -dsõ, -st5 = .kaugõ kauge
kavvõlt = kavvõ(n)dalt
.kavvõlõ = .kavvõ
kavvõmbahe = kavvõhõmpa = kavvõmbalõ < .kaugõmpa kaugemale
kavvõmbal = kavvõhõmbal = kavvõmba(h)n kaugemal
kavvõmbalt = kavvõhõmbalt = kavvõmbast kaugemalt
kavvõmbalõ = kavvõmbahe
kavvõmba(h)n = kavvõhõmba(h)n = kavvõmbal
kavvõmbast = kavvõhõmbast = kavvõmbalt
kavvõ(h)n = kavvõ(n)da(h)n
kavvõst = kavvõ(n)dalt
kebimä, kepiq, kebi57 kebima, minema, liikuma
kedsendä|mä, -q, -83 = kedsimä, ketsiq, kedsi57 ronima; kedsiq siiäq parõmba kotusõ pääle roni siia paremale kohale
kedä vt kiä
kedägiq kedagi
kedäs keda (siis)
keebä|k, -gu, -kut13 lonkur, lombakas
keebä|ts', -dsi, -tsit13 1. kerglane; 2. kõhn; sa olõt taa vaiva pääle peris keebätsis jäänüq sa oled selle vaeva peale päris kõhnaks jäänud
keedi- = keedo-
keediq vt kii:d'
keedo- = keedü- = keedi- keedu-; keedoannom oll' lihha täüs' keedunõu oli liha täis; keedükardohkaq keedukartulid
keedüs, -(s)e, -t11 keedus, keedetud toit
keele|dü, -dü, -tüt1 keeletu, tumm
keeleoppu|s, -(sõ), -(s)t10 keeleõpetus; grammatika
keele|tiieq*, -.tiide, -tiiet9 keeleteadus, lingvistika
keeli|ne, -dse, -st7 < kii:l'ne keelne; võro-, seto-, eesti-, vinne-, inglüs(e)keeline võru-, setu-, eesti-, vene-, ingliskeelne
keemiä, -, -t3 keemia
keeri, kii:rdme, keerind16 keder (voki osa)
keerite|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = keerotõ(l)lõma
keeroli|nõ, -dsõ, -st5 keeruline
keero(h)n keeruline
keero|tama, -taq, -da82 keerutama
keerotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = keerite(l)lemä = korduv keerotama
keerähtä|mä, -q, -83 < keerähü|tmä, -täq, -dä62 korraks v äkki keerama, keerutama
keevü|tämä, -täq, -dä82 keevitama
kehv, kehvä, .kehvä35 = kehvä, -, -t2 kehv
kehvä|ne, -dse, -st7 kehvapoolne, kehvavõitu; teisejärguline; timahavva tull' kesv sääne kehväne tänavu tuli oder selline kehvapoolne
kehväste kehvasti
kehvä|ts', -dsi, -tsit13 kehvik
.kehvü|s, -(se), -(s)t10 kehvus
.keisri, -, -t1 keiser
keka|ts', -dsi, -tsit13 = keko, -, -t2 = .keksto kekats, kekutis, kergats
keks', keksi, .keksi37 1. kergats; 2. hooplemine; nakas' hirmsahe hinnäst kitmä - keks' tull' pääle hakkas hirmsasti ennast kiitma - muutus hooplevaks
keksiske|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv .keks'mä
.keks'mä, .keksiq, keksi63 keksima, hooplema
.keksto, -, -t1 = kekats'
keldokal|a, -a, -la28 = kelt [2.] kuivatatud kala
.keldre, -, -t3 = keller' kelder
kele|t', -di, -tit13 = killet' skelett
kell, kellä, .kellä35 kell
keller', -i, -it4 = .keldre
.kellämä, kellädäq, .kellä77 1. (välja) lobisema, kuulutama; mingu-i taad külä pääle kellämä! ära mine seda küla peale kuulutama!; 2. sugutama, tallama; mis kikkal viga kellädäq, ku kana ilma hannaldaq mis kukel viga tallata, kui kana ilma sabata
kelmeq, .kelme, kelmet18 < kile 1. kile; kelme; kelmekott*, -kaasõq* kilekott, -kaaned (vt ka kese); 2. > vesikelmeq
.kelmi|ne, -dse, -st5 kelmeline, kelmeid täis; kilest
.kelm'li|k, -gu, -kku38 kelmikas; kelmivõitu
.kelmüs, -e, -t9 kelmus
kelp, kelbä, .kelpä35 katuse viilualune ots, kelp
.kelpämä, kelbädäq, .kelpä77 kelpa tegema
.kelpü|mä, -däq, -79 kõhnuma
kelt, keldo, .kelto37 1. närb; 2. = keldokala
kelts, keldsä, .keltsä31 kelts; kaara külbetäs keldsä pääle kaera külvatakse keltsale
kep|p', -i, -pi37 kepp
kerembähe = kerembäle = .kergembähe kergemini
kerendä|mä, -q, -83 = kergendämä kergendama; soodustama
kereq, .kerre, keret18 kere; pargõ uma kerre täüs' parkisin oma kere täis
keres, -(s)e, -t11 keris
kerga, -, -t2 = kerga|ts', -dsi, -tsit13 = kergo kergats, kergemeelne inimene
.kerge, -, -t3 kerge
.kergege|ne, -se, -ist8 kerglane
.kergehe = .kergele kergesti, kergelt
.kergembähe = .kergembäle = kerembähe kergemalt
kergendä|mä, -q, -83 = kerendämä kergendama; soodustama
kergo, -, -t2 = kerga
kergokõ|nõ, -sõ, -ist8 (väike) pingike
kergo|tama, -taq, -da82 1. kepslema, hüplema; 2. (setu) laulu kõrgust muutma, moduleerima
kergähtä|mä, -q, -83 võpatama
.kergüisi kergelt, veidi, pisut
.kergüs, -e, -t9 kergus
kergü|tämä, -täq, -dä82 kergitama
ker|i, -i, -ri26 kerilaud; panõq langaq keri pääle! pane lõngad kerilauale!
keriguopõtaja, -, -t3 = opõtaja kirikuõpetaja
keri|k, -gu, -kut13 = ker'k kirik
ker|imä, -riq, -i57 kerima
kerk, kergo, .kerko37 (väike) pink; taburet
ker'k, .ker'ko, .ker'kot48 = kerik
.kerkü|mä, -däq, -80 kerkima
.kerre|täüs', -tävve, -täüt49 keretäis, nahatäis; kõhutäis
ker|ä, -ä, -rä24 kera
kerä|hain, -haina, -.haina30 kerahein (rohttaim)
kes|e, -e, -se24 = kesi < kile kest; kile; kelme; huss' oll' ärq lännüq, kese oll' maaha jäänüq madu oli ära läinud, kest oli maha jäänud; kese- v kesi- v kiihoonõq*, -kott'*, -kaasõq* kilemaja, -kott, -kaaned; mehel oll' kõtukesi kats'ki mehel oli kõhukelme katki (vt ka kelmeq)
kesev, kesvä, .kesvä35 = kesv = kesyv' oder
kesi, kii:, kett42 = kese kiihoonõq*, -kott'*, -kaasõq* vt kese
kesk = kest keset; kesk tiid keset teed
kesk|aig, -ao, -.aigo36 keskaeg; keskao syaq keskaegsed sõjad
.keskehe = .keskele keskele
.keskelt = .keskest keskelt
.keske(h)n keskel
.keskest = .keskelt
keskkotus, -(s)õ, -t11 = keskpaik keskkoht, keskpaik
.keskmä|ne, -dse, -st5 keskmine
kesk|paik, -paiga, -.paika30 = keskkotus
kesk|päiv, -päävä, -.päivä35 keskpäev
kesksyn|a, -a, -na28 keel kesksõna, partitsiip
kesküü:, -, -d51 kesköö
kest = kesk: kest morro keset õue
kesv, kesvä, .kesvä35 = kesev oder
kesväkarask', -i, -it13 odrakarask
kes|ä, -ä, -sä24 kesa
kesähtü|mä, -däq, -84 kesanema; taa maa kesähtüs sul kätte ärq see maa kesaneb sul kätte ära
kesyv', kesvä, .kesvä46 = kesev oder
.keträmä, kedrädäq, .keträ77 ketrama
ket|t', -i, -ti37 kett, ahel
kev|väi, -äjä, -äjät4 kevad
keväjide kevaditi
keväjä kevadel; keväjä päseseq viiq juuskma kevadel pääsevad veed jooksma
keväjä|ne, -dse, -st5 kevadine
kiba|.rits'ma, -.ritsiq, -ritsi63 kibelema
kibis|emä, -täq, -e87 kipitama
ki'bitka, -, -t3 kattega saan v vanker; saani v vankri kate; kibitka tetti rii pääle, inemiseq magasiq sääl sisen reele tehti kate peale, inimesed magasid seal sees
kiblu|k', -gi, -kit13 = kipluk' = kiplus küüslauk
kibra(h)n kortsus, kipras; nägo om kibran nägu on kortsus
kibras, .kipra, kibrast22 1. kipakas, kergesti ümberminev; järve pääle ei toheq kipra vinnegaq minnäq järvele ei tohi kipaka venega minna; 2. käre kange; kibras külm käre külm
ki|bu, -bu, -pu26 kiirus, rutt; sul om kygõ kibu takan sul on kogu aeg kiire
kibõhi(h)n olõma kibelema; olli väega kibõhin, niguq hütsi pääl kibelesin väga, olin nagu süte peal
kibõhus, -õ, -t9 1. kiirus; 2. kibedus
kibõhõhe = kibõhõlõ = kipõstõ 1. kiiresti; 2. kibedasti
kibõnda|ma, -q, -83 1. (vihma) tibutama; veidükese kibõndas välän veidi tibutab väljas; 2. kipitama
kibõndõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv kibõndama
ki|d'o, -do, -t'o26 lastek kits
ki|dsi, -dsi, -tsi26 (hrl randme)liigesepõletik
kidsi|hain, -haina, -.haina30 suur kukehari (rohttaim)
kidsis|emä, -täq, -e87 = kädsisemä kägisema, kidisema; rattaq ommaq määr'mäldäq, kidsiseseq vanker on määrimata, kägiseb
kidsistä|mä, -q, -83 = kädsistämä kidistama; sidistama; kädistama rotiq kidsistäseq tarõ pääl rotid kidistavad pööningul; pääsläseq kidsistäseq pääsukesed sidistavad
ki|dsu, -dsu, -tsu26 käre, äge; kidsu vanamuur' käre vanamoor
kidsukanõ|p', -bi, -pit13 isakanep
kidsu|külm, -külmä, -.külmä35 käre külm, kõva pakane
kidsõlm|aq = kidsõrm|aq, m -idõ, -it4 = .kitskmõq kitkutud umbrohi
kihis|emä, -täq, -e87 kihisema
kih(l)|kund, -kunna, -.kunda32 kihelkond
kihl, kihla, .kihla30: kihla vidämä kihla vedama
.kihlama, kihladaq, .kihla77 kihlama
.kihljä|dseq e .kihljä|dsiq e kihlä|dseq e kihlä|dsiq, m -tside, -tsit e -tsiid13 kihlus
.kihmama, kihmadaq, .kihma77 isukalt jooma, rüüpama; kihmas' ärq kroositävve hapundpiimä rüüpas ära kruusitäie hapupiima
kih|o, -o, -ho26 kübeke, veidi(ke)
kihola|nõ, -(d)sõ, -st5 < sääsik sääsk
kiho|nõma, -daq e -nõdaq, -nõ89 tärkama; päält vihma vili silminäten kihosi pärast vihma tärkas vili silmnähtavalt
kiho|tama, -taq, -da82 (üles) kihutama, ässitama
kiht', kihi, .kihti36 lade, kiht; latsõq aiasõq kihi pääle haina sõkma lapsed aetakse (heina)kihi peale heina sõkkuma
kih(v)t', kih(v)ti, .kih(v)ti37 mürk
kih(v)ti|ne, -dse, -st7 mürgine; timahavva ommaq kiholasõq kihtidseq tänavu on sääsed mürgised
kih(v)ti|tämä, -täq, -dä82 mürgitama
kihv, kihva, .kihva30 = kiuhk kihv
kihvahta|ma, -q, -83 kiljatama; tütrik kihvahtas, ku hiitüs tüdruk kiljatab, kui ehmub
.kihvama, kihvadaq, .kihva77 kihvaga torkama; teravalt ütlema
kih|ä, -ä, -hä24 keha
kihä|plaan', -plaani, -.plaani37 = ihoplaan' välimus, keha(kuju)
kiiba|k, -gu, -kut13 kiitsakas; kiitsakas inimene
kiibaku|nõ, -dsõ, -st5 kiitsakas; ebastabiilne
kiibõrda|ma, -q, -83 nihelema
kiibõrdõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv kiibõrdama
kii:d', keedi, kii:di37 hrl m kaelaehe; seto naisil ommaq vinne hõpõrahost keediq kaalah setu naistel on vene hõberahadest kaelaehted kaelas
kiidsahta|ma, -q, -83 < kiidsahutma kriuksatama
kiidsah(t)us, -õ, -t9 kriuksatus; kostu üts' kiidsahus, ei tiiäq kas oll' aidauss' vai oll' tsiga kostis üks kriuksatus, ei tea kas oli aidauks või oli siga
kiidsahu|tma, -taq, -da62 > kiidsahtama
kiidsa|k, -gu, -kut13 1. kiitsakas, kõhn; 2. püsimatu; 3. = kiidsakala
kiidsakal|a, -a, -la28 = kiidsukala vingerjas
.kiidsma, .kiidsuq, kiidsu64 kriiksuma
.kiidsna, -, -t3 kriiksumine
kiidsukal|a, -a, -la28 = kiidsakala
kiidsu|tama, -taq, -da82 kriiksutama; kräunutama; kiidsutagu-i kassi! ära kräunuta kassi!
kiidsutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv kiidsutama
kiiga, -, -t2 = kiik
kiigar', -i, -it4 1. keigar; 2. viiuldaja
kiil, kiilu, .kiilu37 kiil (kiilu)
kiik, kiiga, .kiika31 = kiiga viiul
kii:l', keele, kii:lt40 keel; võro keeli e võro keele(h)n võru keeli e võru keeles; keeleoppus, -kõrraldus, -tiieq* grammatika, keelekorraldus, keeleteadus; kiil'kund keelkond
kii:ld, keelo, kii:ldo36 keeld
kii:ldmä, keeldäq e kii:ldäq, keelä66 keelama; taa om keelet see on keelatud
.kiilma, .kiiluq, kiilu64 kiiluma
kii:l'|ne, -se, -set6 > keeline
kiimaskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 nihelema
kii:mä, kiiäq, kii:67 keema
kiin', kiini, .kiini37 = .kiin'läne kiin
kiiniske|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 kiini jooksma
.kiin'lä|ne, -(d)se, -st5 = kiin'
kii:rd, keero, kii:rdo37 keerd
kii:rdlemä, keereldäq, kii:rdle78 keerlema
kii:rdliga|nõ, -dsõ, -st5 keerdus
kii:rdmä, keerdäq, keerä61 > .käändmä
kii:rdo (minemä) keerdu (minema)
kii:rdümä, kii:rdüdäq, keerü79 keerduma
kiireq, m .kiiri, .kiiri40 röntgen; arst' saat' timä kiiri alaq arst saatis tema röntgenisse
kiiru|tama, -taq, -da82 keerlema
.kiisla, -, -t3 (kaera)kiisel, (kaera)kile
.kiistm|õq, m -idõ, -it16 lööve
.kiistre, -, -t3 kananahk
kii:tmä, kii:täq, keedä61 keetma
kiivende|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv kiivendämä
kiivendä|= kiivõnda|ma, -q, -83 kibelema
kiivi, -, -t2 kiivi
.kiivri, -, -t1 kiiver
kiivõndõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv kiivõndama
kik|as, -ka, -ast22 kukk
kiki|tämä, -täq, -dä82 = hikitämä itsitama; eputama
kik|k, -u, -ku37 leivaviiluke; ku muro poolõs tiit, saa kikukõnõ kui viilu pooleks teed, saab viiluke
kik|k', -i, -ki37 uhke
kikka|kaadsaq, m -.kaadso, -.kaadso30 = kikkapüksiq nurmenukk
kikka|mari, -mar'a, -.marja43 kukemari; kikkamar'aq ommaq mustaq piinüq mar'aq, suun kasusõq kukemarjad on mustad väikesed marjad, kasvavad soos
kikka|püksiq, m -.pükse, -.pükse37 = kikkakaadsaq
kikka|sii:n', -seene, -sii:nt40 kukeseen
kiko, -, -t2 lastek kukk
.kikstu, -, -t1 hea väljanägemisega; prink, kikkis; uhke, esinduslik, soliidne; kapstaloomaq olliq eeläq närvehtänüq, täämbä ommaq jo kikstuq kapsataimed olid eile närtsinud, täna on juba kikkis; sa näet täämbä väega kikstu vällä sa näed täna väga esinduslik välja
kilahta|ma, -q, -83 < kilahu|tma, -taq, -da62 (heledasti) haugatama; kõlksatama
kile, -, -t2 > kelmeq, > kese
kilda|mäng*, -mängo, -.mängo37 < puslõ* mosaiikmäng, pusle
kilgas, .kilka, kilgast22 = kilgõs üle hapnenud; liiga hapu; kilgõs piim sünnü-i süvväq üle hapnenud piim ei kõlba söögiks; seokõrd om leib kilgas saanuq, kuigi saa ei süvväq seekord on leib liiga hapu saanud, kuidagi ei saa süüa
kilgu|tama, -taq, -da82 1. haukuma, klähvima; piniq kilgutasõq koerad klähvivad; 2. kilkama
kilgõs, .kilkõ, kilgõst22 = kilgas
kille|t', -di, -tit13 = kelet' skelett
killõ, -, -t14 hele, kõrge, kile, (hääle kohta)
kil|o, -o, -lo26 kilo
kilo|gramm', -grammi, -.grammi37 kilogramm
kilo.metri, -, -t1 = kilomii:tre, -, -t3 = kilomii:tri, -, -t1 kilomeeter
kilst, kilstu, .kilstu31 = kilt, kilda, .kilta31 kild, tükk; laast; lei külmänüq liha külest kirvõgaq kiltu lõin külmunud liha küljest kirvega kilde; kor'as' moro päält puukiltu pliidi alaq korjas õuelt puukilde pliidi alla
kilt|pilt'*, -pildi, -.pilti37 mosaiik
kil|u, -u, -lu26 kilu
kilõhõhe = kilõhõlõ heledasti, kiledasti, kõrgelt (hääle kohta)
kimala|nõ, -(d)sõ, -st5 kimalane
kimarda|ma, -q, -83 voltima
kimarus, -õ, -t9 volt
kimbu(h)n kimpus, hädas
kimbu|tama, -taq, -da82 kimbutama, kiusama
.kimli, -, -t1 kimmel
kimmerg, -u, -ut13 käimla, kemmerg
.kimmähe = .kimmäle = .kin(d)mähe = .kin(d)mäle kindlasti; kindlalt, tugevasti, kõvasti
kimmäs, .kimmä, kimmäst22 = kin(d)mäs kindel; tugev; kimmäs kynnõviis' keel kindel kõneviis
kimmä|tämä, -täq, -dä82 tugevdama; kinnitama; *tagama
kimmä|tümä, -tüdäq, -dü84 tugevnema, kinnituma
.kimmüs, -e, -t9 = .kin(d)müs kindlus, tugevus; kindlustunne; kindlameelsus
kimp, kimbu, .kimpu37 kimp
.kimplõma, kimbõldaq, .kimplõ78 1. kemplema, vaidlema; 2. siplema, vehklema
.kind|ral', -rali, -.ralli38 kindral
.kindre|ts'omp, -ts'ombo, -.ts'ompo37 põlveõnnal
kingitüs, -e, -t9 kingitus, kink
kink I, kingo, .kinko37 kink, küngas
kink II vt kiä
kink', kingi, .kinki37 kints; (kintsu) sink; jalg mäe puult põlvõ om kink' jalg ülalpool põlve on kints; suidsukink' suitsusink
.kinkaq kellega
.kinkas kellega (siis)
.kinkli(ga)|nõ, -dsõ, -st5 künklik
.kink'mä, .kinkiq, kingi63 kinkima
.kin(d)mähe = .kin(d)mäle = .kimmähe
kin(d)mäs, .kin(d)mä, kin(d)mäst22 = kimmäs
.kin(d)müs, -e, -t9 = .kimmüs
kinnas, .kinda, kinnast23 kinnas
kinner', .kindre, kinnerd23 reie tagumine osa; esä küdsi vitsagaq kindrit piten isa andis vitsaga kintse mööda
kinnili|ne, -dse, -st5 = kinni|ne, -dse, -st7 kinnine
kinniq kinni
kinni|tämä, -täq, -dä82 väitama; lehm nakas' kinnitämä, pia tuu vasiga lehm hakkas väitama, varsti toob vasika
kinnitüs, -e, -t9 väitus
kinnäh(t)ü|mä, -däq, -83 kõvaks tõmbuma; tarduma
kinnü|tämä, -täq, -dä82 kinnitama
kints, kindsu, .kintsu37 kints
kin|ä, -ä, -nä24 1. ilus, kena, uhke; 2. kohtlane
kinähüs, -e, -t9 kenadus
kipi|tsemä, -tsäq e -däq, -dse90 = kipi|tämä, -täq, -dä82 = kiputama kipitama
kiplu|k', -gi, -kit13 = kiplus, -(s)õ, -t11 = kibluk' < küüds'lauk küüslauk
kip|p', -i, -pi37 kibu (puunõu); kipikesegaq viidi hapundpiimä süvväq hainaliisilõ ja visati sannan lõunat kibukesega viidi heinalistele hapupiima süüa ja visati saunas leili
kip|pama, -adaq, -pa77 1. end edasi nihutama, nihkuma; kippaq veidüq sinnäqpoolõ! nihuta end veidi sinnapoole!; 2. kiirustama, kihutama, lippama; kohes sa nii hirmsahe kippadõq? kuhu sa nii koledasti kiirustad?
kipr, kibra, .kipra45 = käpr korts, kiber, kurd
.kipra = .käprä kipra, kortsu, kurdu
kipu|tama, -taq, -da82 = kipitämä
ki|põ, -, -t14 1. kiire; 2. kibe
kipõkü|tsäi*, -dsäjä, -dsäjät4 mikrolaineahi
kipõldõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 korduv kipitama
ki|põn', -bõna, -bõnat4 = tipõn' = tsipõn' säde; kübe; täpike; tulõkipõn' tulesäde
kipõstõ = kibõhõhe 1. kiiresti; 2. kibedasti
kirekäre|leht', -lehe, -.lehte35 = kirekäre|lill', -lilli, -.lilli37 maikelluke
kires, -(s)e, -t11 = kiräs kirju lehm, kirjak
kire|tämä, -täq, -dä82 kirendama
kirg', kire, .kirge34 säde
.kirgelemä, kireldäq, .kirgele85 põlema
kirges, -(s)e, -t11 prussakas
kirgile = .kirki kikki(s); pinil ommaq kõrvaq kirgile koeral on kõrvad kikkis
kirgi(h)n kikkis
kirgi|tämä, -täq, -dä82 kikitama
.kirgmä, .kirgeq, kire63 kirema
.kirgämä, kirädäq, .kirgä77 kiirgama
kiri, kirä e kir'a, .kirjä e .kirja43 1. kiri; liuhkakiri kald- e kursiivkiri; paks kiri poolpaks kiri; kiräliik' kirjaliik, kirjatüüp, font; kirjä pandma kirja panema; 2. muster
kiris|emä, -täq, -e87 kirisema
.kirjämä, kirädäq, .kirjä77 kirjama, tikkima; kirät hamõq tikitud särk; ärq kiräs' latsõ perse kirjas lapse tagumiku ära (andis vitsa)
.kirkelemä, kirgeldäq, .kirkele85 kiitlema, uhkustama
.kirki = kirgile kikki(s); aja kõrvaq kirki ajab kõrvad kikki
.kirkvälläq kikkis
kirm', kirmi, .kirmi37 plekkpõhjaga viljakuivati; vili pandas kirmi pääle kuioma vili pannakse kuivatisse kuivama
kirmahu|tma, -taq, -da62 (end) julgustama, kokku võtma; kirmahudi hindä ärq võtsin südame rindu, julgustasin end
kirmas, -(s)õ, -t11 = kirmask', -i, -it13 külapidu, simman, kirmas
kirmiste|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv kirmistämä
kirmistä|mä, -q, -83 suurustama, kiitlema
kirmi|tämä, -täq, -dä82 häiritult, kurjalt kõrvu lidutama (hobuse kohta)
kirmõq, .kirmõ, kirmõt18 kirme
kirn, kirnu, .kirnu37 (koore-, või-)kirn, putk
kiro|mant', -mandi, -.manti37 hiromant
kirotaja, -, -t3 kirjutaja; autor
kiro|tama, -taq, -da82 1. kirjutama; 2. tikkima
kirotus, -õ, -t9 1. kirjutis; artikkel; 2. tikand
kirotusmassin, -a, -at4 kirjutusmasin
kirp, kirbu, .kirpu37 kirp
kirp|hain, -haina, -.haina30 = lutikhain värihein (rohttaim)
kirpsilmäli|ne, -dse, -st5: kirpsilmäline mustri teatud mustriliik
kir|riv, -ivä, -ivät4 kirju; kirev
ki'rrurg', -i, -it13 kirurg
kirsa, -, -t2 kirsa(saabas)
kirsahta|ma, -q, -83 röögatama, karjatama
kirsah(t)us, -õ, -t9 röögatus, karjatus
kirsipuu, -, -d50 > vislapuu
.kirsma, .kirsuq, kirsu64 karjuma
kirss', kirsi, .kirssi37 > vislamari
kirst, kirstu, .kirstu37 kirst; puusärk
ki(r)rurg', -i, -it13 kirurg
kirvõs, .kirvõ, kirvõst22 kirves
kirähtä|mä, -q, -83 korraks kirema
kirä|kii:l', -keele, -kii:lt40 kirjakeel; eesti ja võro kiräkiil' eesti ja võru kirjakeel
kiräli|k, -gu, -kku38 > kiräline [2.]
kiräli|ne, -dse, -st5 1. mustriline; 2. < kirälik kirjalik
kirä|mii:s', -mehe, -mii:st39 kirjanik, kirjamees
kirändüs, -e, -t9 kirjandus
kiräni|k, -gu, -kku38 kirjanik
kiräs, -(s)e, -t11 = kires kirju lehm, kirjak
kirästä|mä, -q, -83 kirjastama
kirästüs, -e, -t9 kirjastus
kiräts'ur|a, -a, -ra26 nalj ajakirjanik, leheneeger
kirä.vaihõ|märk', -märgi, -.märki37 kirjavahemärk
kirä|viis', -viisi, -.viisi37 kirjaviis
kis|a, -a, -sa28 kisa, kisk, kida
kisa|k, -gu, -kut13 kisklik, kisadega
kisali|nõ, -(d)sõ, -st5 tülinorija
kisa|nõ, -dsõ, -st7 tülinoriv
kisistä|mä, -q, -83 sidistama, sädistama; tütriguq, jätkeq kisistämine perrä! tüdrukud, jätke sidistamine järgi!
.kiskja, -, -t3: hindä poolõ kiskja ahnitseja, omakasu püüdja
.kiskliga|nõ, -dsõ, -st5 1. lainelise süüga (okaspuu puidu kohta); 2. okslik
.kiskma, .kiskuq, kisu64 kiskuma; tõmbama; pigistama; kisi pirdõ tõmbasin peerge; särk' kisk kangli alt pintsak pigistab kaenla alt
.kisku|ma, -daq, -80 lõhastuma
.kiskõlõma, kisõldaq, .kiskõlõ85 tõmblema; kisklema; käeq kiskõlõsõq käed tõmblevad
kissi(h)n kissis, vidukil
kis|sin, -ina, -inat4 kahin, sahin; kuulõ-i kisinat ei kõsinat ei kuule kahinat ega sahinat
kissi|tämä, -täq, -dä82 kissitama, vidutama
kista|vars', -varrõ, -vart49 kedervars
.kistra, -, -t3 erk, ergas, reibas
.kistu|ma, -daq, -80 kustuma; hääbuma
.kistuma(l)daq väga
kistu|tama, -taq, -da82 kustutama
kitasni|k, -gu, -kku38 (setu naiste) pihikseelik
.kitmä, kittäq, kitä61 1. kiitma; olõ-i kittäq ei ole kiita; 2. ütlema; tä kitt' mullõ ta ütles mulle; kui sa kitiq? kuidas sa ütlesid?; 3. soovitama; reklaamima; kitäq Marta mullõ ärq! soovita mulle Martat!; nääq kitiq mullõ tuud arsti nad soovitasid mulle seda arsti; telekan kitväq tuud kaupa kygõ televiisoris reklaamivad seda kaupa kogu aeg
.kit'mä, kittiq, kiti63 kittima
.kitra, -, -t3 kitarr
kits', kitsõ, .kitsõ35 1. kits; kodo-, mõtskits' kodu-, metskits; 2. vilja- v ilupuu metsik juurevõsu, omajuurne istik; ploomipuuq ommaq aia kitsi täüs' ajanuq ploomipuud on aia juurevõsusid täis ajanud; jaksi kitsõ pääle kultuur'sordi pookisin juurevõsule kultuursordi
.kitsahe = .kitsalõ = .kitsavallaq kitsalt; vaeselt
kitsas, .kitsa, kitsast22 kitsas; vaene; kitsas elo vaene elu
.kitsavallaq = .kitsahe
kitsi, -, -t2 kitsi
kitsihüs, -e, -t9 kitsidus
ki|tsin, -dsinä, -dsinät4 kidin, kägin; võhluq võtvaq aida lae pääl nii et kitsin ja kätsin käü rotid kisklevad aida lae peal nii et kidin ja kädin käib
.kitskma, .kitskuq, kidsu64 kitkuma; rohima; tä kitsk põrk'napindrit ta rohib porgandipeenraid
.kitskm|õq, m -idõ, -it16 = kidsõlmaq = kidsõrmaq kitkutud umbrohi
.kitsus, -õ, -t9 kitsikus, vaesus
kitsõpuu, -, -d50 = kitsõ|tuu:m', -toomõ, -tuu:mõ35 = kitsõ.uibu, -, -t1 paakspuu
kit|t', -i, -ti37 kitt
kittus, -õ, -t9 = kittüs, -e, -t9 = kitus = kitüs 1. kiitus; 2. reklaam
kitukik|as, -ka, -ast22 kiitleja, kiidukukk
kitukiti, -, -t2 pailaps; kiidukukk
ki|tur', -dura, -durat4 kidur
kitus, -(s)õ, -t11 = kitüs, -(s)e, -t11 = kittus = kittüs
kiud, kivvu, .kiudu36 kiud
.kiudli|nõ, -dsõ, -st5 = .kiudsa, -, -t3 = kivvukanõ kiuline
kiudu|tama, -taq, -da82 küüditama
kiugahta|ma, -q, -83 korraks kilkama; kiunatama
.kiugõlõma, kiugõldaq, .kiugõlõ86 kiunuma
kiuhk, kiuha, kiuhka32 = kihv kihv
.kiuhkma, .kiuhkuq, kiuhu64 kilkama
.kiuhkna, -, -t3 kilkamine
kius, kiusu, .kiusu37 > kiust
kiusah(t)us, -õ, -t9 kiusatus
kiusa|k, -gu, -kut13 = .kiusliganõ kiusakas, kiuslik
.kiusama, kiusadaq, .kiusa77 kiusama; jonnima, tujutsema
.kius(t)la|nõ, -(d)sõ, -st5 kiuslik inimene
.kiusliga|nõ, -dsõ, -st5 = kiusak
kiust, kius(t)u, .kiustu37 < kius kius; jonn
kiustu|punn', -punni, -.punni37 kiusupunn
.kiusus, -õ, -t9 kius; kiusujutt
kiut, kiudu, .kiutu37 1. küüt; ma paki tälle kiutu kodominekis pakkusin talle kojuminekuks küüti; 2. triip, küüt; kiutsälägaq hopõn' küütseljaga hobune; 3. lumekübe; lumõkiutu tulõ sajab lumekübemeid
.kiutma, .kiutuq, kiudu73 küütima
kive|ne, -dse, -st7 = kivine kivine
kivesti|k, -gu, -kku38 = kivestü, -, -t1 = kivistik kivistik, kivine koht
kiv|i, -i, -vi26 1. kivi; 2. veski; vesikivi (vesi)veski; tuulõkivi tuulik, tuuleveski; läts' kivile viljä jauhma läks veskisse vilja jahvatama
kivihür|rül', -ülä, -ülät4 = hürrül' [2.] rünt (kala); kivihürrül' om väikene täpliganõ habõndõgaq kala rünt on väike täpiline habemega kala
kivijür|räi, -äjä, -äjät4 = kivijüräsk', -i, -it13 silm (kala); kivijürräi om hussi muudu kala, jyyn eläs silm on ussi moodi kala, elab jões
kivili|ne, -(d)se, -st5 veskiline; kivilidseq lääväq kivile veskilised lähevad veskisse
kivi|ne, -dse, -st7 = kivene
kivi|puu:l', -poolõ, -puu:lt40 veskikivi
kivisti|k, -gu, -kku38 = kivestik
kivistü|mä, -däq, -84 kivistuma
kivitsa|kai, -gaja, -gajat4 < kivitsakutaja, -, -t3 kivitäks
kivot, -da, -tat13 ikoonikapp
kivva|nõ, -dsõ, -st7 kiudpilvine
kivvuka|nõ, -dsõ, -st5 = .kiudlinõ kiuline; kõvas ja kivvukadsõs lännüq kaal' kõvaks ja kiuliseks läinud kaalikas
kivvutus, -õ, -t9 tulehakatis, süütis
kivõnda|ma, -q, -83 sügelema
kivõndõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv kivõndama: süttüv haav kivõndõlõs paranev haav sügeleb
kiä, kink, kedä e ketä kes
.kiäkiq keegi
.kjauma, .kjavvuq, kjau, min 1. ja 3. p käve54 = .k'auma > .käümä
klaar', klaari, .klaari37 klaar, läbipaistev, selge
.klaar'ma, .klaariq, klaari63 klaarima, selgitama, lahendama
.klaaru|ma, -daq, -80 selginema, läbipaistvaks muutuma; taivas nakkas klaaruma taevas hakkab selginema
klaas', klaasi, .klaasi37 klaas
klaasi|nõ, -dsõ, -st7 klaasine, klaasjas
klahv', klahvi, .klahvi37 1. pits viina; ängäq mullõ üts' klahv'! anna mulle üks pits viina!; 2. klahv (nt klaveril)
klama|k, -gu, -kut13 kamakas; ruusa seen ommaq suurõq saviklamaguq kruusa sees on suured savikamakad
.klambri, -, -t1 1. < sulg [2.] sulg (kirjavahemärk); taa syna om klambridõ seen see sõna on sulgudes; 2. > nall'
klants', klandsi, .klantsi37 klants, läige
.klants'ma, .klantsiq, klandsi63 läikima, klantsima; püksiperseq klants' püksitagumik läigib
klapi|tama, -taq, -da82 sobitama; klapitas jupiq kokko sobitab osad kokku
.klap'ma, .klappiq, klapi63 1. sobima; 2. raha kokku panema (alkoholi ostmiseks); klapimiq (üte viina)! paneme (ühe viina jaoks) raha kokku!
.klap'mi|nõ, -sõ, -st5 = klapp' [2.] sobimine, sobivus, kooskõla, läbisaamine
klap|p', -i, -pi37 1. klapp; 2. = .klap'minõ; näil olõ-i hüvvä klappi nad ei sobi hästi, neil pole head läbisaamist
kla|põr', -bõri, -bõrit4 = klavvõr' klaver
klass', klassi, .klassi37 klass
klassi|ga, -ga, -kat3 klassika
klassigali|= klassikli|nõ, -dsõ, -st5 klassikaline; klassigalinõ e klassiklinõ muusiga klassikaline muusika
kl'au, -, -d2 kõrvakiil
klav|võr', -õri, -õrit4 = klapõr'
kleit', kleidi, .kleiti37 kleit
klii, -, -d50 > liieq
kliim', kliimi, .kliimi37 < liim' liim
klii.meistre, -, -t3 = lii.meistre liimeister (lõikeriist)
.kliim'mä, .kliimiq, kliimi63 = .kliimämä, kliimädaq, .kliimä77 < .liim'mä liimima
klii:p'mä, klii:piq, kleebi63 kleepima
.kliistri, -, -t1 kliister
klimba, -, -t2 = klymba = lymba lonkur
klimbõrda|ma, -q, -83 = klymbõrdama 1. klimberdama; 2. lonkama
klimp, klimba, .klimpa31 = klymp = limp lonkav, vigane; lonkur; klimba jalagaq miis' vigase jalaga mees
klimp', klimbi, .klimpi37 = klymp' < klints', < .kluu:ts'ka klimp
.klimpama, klimbadaq, .klimpa77 = .klympama = .limpama = .lympama lonkama
klints', klindsi, .klintsi37 > klimp'
klips', klipsi, .klipsi37 = kli|põr', -bõri, -bõrit4 pisidetail, vidin; ripats
.kloks'ma, .kloksiq, kloksi63 = klukutama loksuma (kana häälitsemise kohta)
.kloks'na, -, -t3 loksumine (kana häälitsus)
klomm', klommi, .klommi37 järvesopp
klopi|laud, -lavva, -.lauda33 lokulaud
klopi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 (kokku) klopsima, kokku seadma; klopitsõt siist ja säält, a asja kokko ei saaq klopsid siit ja sealt, aga asja kokku ei saa
.klop'ma, kloppiq, klopi63 kloppima
klop|p', -i, -pi37 1. lopp, mõlk; 2. krapp, (puust) karjakell
kloppi mõlki
.klops'ma, .klopsiq, klopsi63 klopsima
.klops'na, -, -t3 klopsimine
klopõ|ts', -dsi, -tsit13 poisiklutt
klu|dima, -tiq, -di57 peksma
.kluhv'ma, .kluhviq, kluhvi63 peksma, klohmima, klobima
kluku|tama, -taq, -da82 = .kloks'ma: klukutaja kana olõ-i viil pesä pääle lännüq loksuja kana ei ole veel pesa peale (hauduma) läinud
klumm', klummi, .klummi37 väike lahesopp, abajas
klunn', klunni, .klunni37 = klynn' 1. pisidetail, vidin; 2. (poisi)klutt
klup|p', -i, -pi37 (puu)klots; klupp' um vähämb ku plukk' klots on väiksem kui pakk
kluu:stri, -, -t1 klooster
kluu:ts'ka, -, -t3 > klimp
klõbis|õma, -taq, -õ87 klõbisema
klõbõ|nits, -nitsa, -.nitsa31 väike tarbetu ese, loks; naaq olõ-i määntsegiq tüüriistaq, naaq üteq klõbõnitsaq ommaq ynnõ need pole mingid tööriistad, need on lihtsalt ühed loksud
klõka|tama, -taq, -da82 lõgisema, logisema
klõka|ts', -dsi, -tsit13 1. pisidetail, väike masinaosa, vidin; lõks (kinnitusvahend); klõkatsigaq pandas lehmä kett' päitside külge lõksuga pannakse lehma kett päitsete külge; 2. krapp, (puust) karjakell
klõ|kin, -gina, -ginat4 lõgin, login
klõks', klõksi, .klõksi37 = lõks' 1. lõks (kinnitusvahend; püünis); 2. luksumine
klõksahta|ma, -q, -83 klõksatama
klõksahus, -õ, -t9 klõksatus
.klõks'na, -, -t3 klõksumine; lõgin; luksumine
klõpa|tama, -taq, -da82 klõbisema
klõpa|ts', -dsi, -tsit13 jõmpsikas
klõ|pin, -bina, -binat4 klõbin
klõss', klõssi, .klõssi37 lõss
klöts', klötsi, .klötsi37 lootsik
klymahk, -u, -ut13 = klymm 1. sõõm, lõuatäis; 2. mürts
klymba, -, -t2 = klimba = lymba lonkur
klymbõrda|ma, -q, -83 = klimbõrdama 1. klimberdama; 2. lonkama
klymm', klymmi, .klymmi37 = klymahk
klymp, klymba, .klympa31 = klimp = limp lonkav, vigane; lonkur
klymp', klymbi, .klympi37 = klimp' klimp; imä, imä, klymbiq paah, ütel klymbil silmäq pääh! ema, ema, klimbid pajas, ühel klimbil silmad peas! (mõistatus, vastus: konn)
.klympama, klymbadaq, .klympa77 = .klimpama = .limpama lonkama
.klymp'ma, .klympiq, klymbi63 = .lymp'ma lõmpima, lõmpsima, larpima
klympsahta|ma, -q, -83 = lympsahtama neelatama
.klympsama, klympsadaq, .klympsa77 = .lympsama neelama
.klymps'na, -, -t3 = .lymps'na lõnksumine; ahne neelamine
klynks', klynksi, .klynksi37 = lynks' lonks
klynksahta|ma, -q, -83 = lynksahtama < klynksahutma (korraks v äkki) lonksama, neelatama
klynksah(t)us, -õ, -t9 = lynksah(t)us 1. lonks, neelatus; 2. lõksatus
klynksahu|tma, -taq, -da62 > klynksahtama
.klynksama, klynksadaq, .klynksa77 = .lynksama lonksama; klynksaq seo piimätsilk ärq! lonksa see piimatilk ära!
klynn', klynni, .klynni37 = klunn'
klyn'o|tama, -taq, -da82 jooma, purjutama; meheq puhma all klyn'otasõq mehed purjutavad põõsa all
kobahta|ma, -q, -83 < kobahutma 1. mütsatama; 2. korraks kohendama, seadma; kobahtaq umaq as'aq kuumbalõ! kohenda oma asjad koomale!
kobah(t)us, -õ, -t9 mütsatus
kobahu|tma, -taq, -da62 > kobahtama
kobi|kunn, -kunna, -.kunna31 kärnkonn
ko|bima, -piq, -bi57 kobama, kompama
kobista|ma, -q, -83 1. kohendama; parandama; koristama; tarõq tahtvaq kobistaq toad tahavad koristada; 2. kobistama
kobistõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv kobistama
kobis|õma, -taq, -õ87 kobisema; õiendama, vastu vaidlema; kas sa ütliq midägiq vai su nahk kobisi? kas sa ütlesid midagi või su nahk kobises?; kagoh pois'kõsõtükk, kobisõs esäle vasta vaat kus halb poiss, vaidleb isale vastu
kobra|k, -gu, -kut13 = kobrik krobeline
kobras, -(s)õ, -t11 e .kopra, kobrast22 kobras
kobri|k, -gu, -kut13 = kobrak
kobri|ts, -dsa, -tsat13 = koomits varjualune
kobri|tuma, -tudaq, -du84 paatuma; ku maa om kobritunuq, sys või tedä jo traktorigaq harriq kui maa on paatunud, siis võib teda juba traktoriga harida
kobõri|= kobõrliga|nõ, -dsõ, -st5 krobeline, konarlik
kobõsk', -i, -it13 kõva, kobisev nahk; kasugakobõsk' kõva, kobisev kasukas
koda, kua, kota27 koda
kodani|k, -gu, -kku38 kodanik
kodapooli|nõ, -dsõ, -st7 allüürnik; kodakondne, majuline; pops
kodas, .kotka, kodast23 = kodask', -i, -it13 kotkas
ko|do, -do, -to, sisseü kodo, seesü koto(h)n, seestü kotost26 kodu; kodojänes küülik
kodoel|läi, -äjä, -äjät4 1. koduloom; 2. kodus elaja, kodune; üts' poig om, kiä välän hulk', tõõnõ om kodoelläi üks poeg on (selline), kes väljas hulgub, teine on kodune
kodo.kaeja, -, -t3 pruudipoolne sugulane, kes pärast kosje läheb kosilase majapidamist vaatama
kodomail = kodomai(h)n kodumail, kodukandis
kodo.vaotus, -õ, -t9 = kodo|(v)ü, -vävvü, -.vävvü37 koduväi
.koelmu, -, -t1 konnakudu; koelmu
.koe|tama, -taq, -da81 proovima, püüdma, katsuma, pingutama; koedaq hindä innebmähe rõivihe! püüa ennast rutem riidesse saada!; ma koedi niipall'o, et sai tuu as'a kätte ma pingutasin niipalju, et sain selle asja kätte
kogahõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 kogelema
ko|go, -go, -ko26 kogum, kogu, suurus; nurmõl kogo om suur', a saiaq olõ-i säält midägiq põllul on küll suurust, aga saada pole sealt midagi
kogohu|ma, -daq, -84 = kogonõma kogunema
kogohus, -õ, -t9 kogudus
kogo(ha)ma, kuu:daq e kogodaq, koko e kogoha88 1. koguma; jutuq ommaq raamatuhe kuuduq jutud on raamatusse kogutud; 2. kogunema; siiäq om hulga inemiisi kokko kogonuq siia on palju inimesi kokku kogunenud
kogona = kogoniq
kogondus, -õ, -t9 < kuu:(h)nolõk' koosolek
kogoniq = kogonistõ = kogona koguni; päris, täitsa, suisa, lausa; tä om kogoniq hukan ta on suisa hukas
kogonõma, .kuu:daq e kogo(nõ)daq, kogonõ89 = kogohuma < kogovama
kogo.sampa koomale
kogovama, kuu:daq e kogo(nõ)daq, kogonõ89 > kogonõma
kogõmaldaq kogemata
kogõr = kogyr', kogrõ, .kokrõ46 = kokr koger
koh(n) = ko(h)n kus
kohahus, -õ, -t9 (äkiline) kohin
koha.mahtu salaja
kohe(s) kuhu
kohe > kohegiq kuhugi; tää om vaest kohe ärq lännüq ta on ehk kuhugi ära läinud
kohenda|ma, -q, -83 kohendama
kohetus, -õ, -t9 (kerkimata) tainas; täämbä panni ärq leeväkohetusõ hapnõma, sys saa hummõn' ärq kütsäq täna panin leivataigna hapnema, siis saab homme ära küpsetada
koh|hil, -ila, -ilat4 kohev; kobe; pand siimneq hää kohila maa sisse paneb seemned heasse kobedasse mulda
koh|hin, -ina, -inat4 kohin
koh|i, -i, -hi26 kohi
koh|ima, -hiq, -i57 = kohitsõma kohitsema; taa miis' tulõ külh ärq kohhiq, saa-i muido rahhu see mees tuleb küll ära kohitseda, ei saa muidu rahu
kohis|õma, -taq, -õ87 kohisema
kohi|tsõma, -daq e -tsaq, -dsõ90 = kohima
kohivallaq kohevil
kohivallõ kohevile
.kohkiq = ko(h)ngiq kuskil
.kohkõlõma, kohõldaq, .kohkõlõ86 kõhklema
kohkõrda|ma, -q, -83 kohmitsema
kohkõrdõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 korduv kohmitsema
kohma, -, -t2 kohmakas inimene, kohmerdis
kohmahus, -õ, -t9 hoop, löök; sai kohmahusõ vasta pääd sai hoobi vastu pead
.kohmama, kohmadaq, .kohma77 taipama; kas sa taast as'ast midägiq kohmat? kas sa sellest asjast midagi taipad?
kohmi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 kohmitsema
kohmi|tuma, -tudaq, -du84 = kohmõtuma kohmetuma
kohmõq, .kohmõ, kohmõt18 = koomõq kõõm
kohmõrda|ma, -q, -83 kohmerdama
kohmõ|tama, -taq, -da82 = koomõtama kõõmama; vasta keväjät nakkasõq lehmäq hanna puult pää poolõ kohmõtama vastu kevadet hakkavad lehmad saba poolt pea poole kõõmama
kohmõ|tuma, -tudaq, -du84 = kohmituma
kohni|ts, -dsa, -tsat13 = koonits varjualune
koh|o, -o, -ho26 vaht; kruus' olt täüs', koho kuh'as pääl kruus õlut täis, vaht kuhjaks peal
kohola|nõ†, -(d)sõ, -st5 vaenlane
kohonallaq = kohovallaq
kohonallõ = kohovallõ
koho|nõ, -dsõ, -st7 kohev
koho|nõma, -nõdaq e -daq, -nõ89 kohupiimaks minema; keedes kerkima; panni hapnõpiimä pliidi pääle kohonõma panin hapupiima pliidile kohupiimaks minema; piim kohosi üle piim kees üle
koho|piim, -piimä, -.piimä37 kohupiim
koho|tama, -taq, -da82 kohupiima tegema; kohodi hapnõpiimä ärq tegin hapupiimast kohupiima
kohovallaq = kohonallaq = kohovillaq = kohruvallaq kohevil
kohovallõ = kohonallõ kohevile
kohovillaq = kohovallaq
kohrulõ kohevil(e)
kohru|tama, -taq, -da82 kohevile lööma; kohrutas hainaq üles lööb heinad kohevile (kuivama)
kohrutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv kohrutama
kohruvallaq = kohovallaq kohevil
.kohtu|herr, -herrä, -.herrä35 = .kohtu|mii:s', -mehe, -mii:st39 kohtunik, kohtumees, kohtuhärra; vallakohtun olliq vanast kohtumeheq, a liinan iks kohtuherräq vallakohtus olid vanasti kohtumehed, aga linnas ikka kohtuhärrad
kohus, .kohtu, kohust23 1. kohus (asutus); 2. kohus(tus)
kohutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 korduv kohut käima, protsessima; nakka-i ma timägaq kohutõlõma ei hakka ma temaga kohut käima
kohv', kohvi, .kohvi37 kohv
.kohvri, -, -t1 kohver
koi, -, -d53 koi
koib, koiva, .koiba32 koib
koida|k, -gu, -kut13 hulkur, hulgus; taa olõ-i miiq külä inemine, taa om määnegiq koidak see pole meie küla inimene, see on mingi hulgus
.koidra, -, -t3 kooner
koidõrda|ma, -q, -83 hulkuma, kolama
.koika, -, -t3 koiku
koin', koini, .koini37 vulg suguühe
.koin'ma, .koiniq, koini63 vulg suguühtes olema, seksima
.koinõlõma, koinõldaq, .koinõlõ85 = korduv koin'ma
koir, koira, .koira37 1. üleannetu; koir poiss' üleannetu poiss; 2. = koirapini
koirapin|i, -i, -ni26 isane koer; kas sa ostiq hindäle koirapini vai litapini? kas sa ostsid endale isase või emase koera?
koirasti|k, -gu, -kku38 koerustükk
.koirus, -õ, -t9 vallatus, koerus
kok|k, -a, -ka31 kokk
kokko kokku
kokkohel|ü*, -ü, -lü26 riim
kokko.hoitva, -, -t3 kokkuhoidlik, säästlik
kokkokõl|a*, -a, -la26 harmoonia; kooskõla
kokkolep|eq, -pe, -et18 kokkulepe
kokko .pandma kokku panema; koostama
kokko.pandja, -, -t3 kokkupanija; koostaja
kokko.putmi|nõ, -sõ, st5 kokkupuude, kontakt
kokkotulõ|k', -gi, -kit13 kokkutulek
kokkovõtus, -(s)õ, -t11 = kokkovõt|õq, -tõ, -õt18 kokkuvõte
ko|kos, -gosa, -gosat4 kogus, koomal olev, kokkukuuluv; üten om iks kogosamb elläq koos on ikka kogusam elada
ko|kos', -gosõ, -gost12 kogus
kokr, kogrõ, .kokrõ46 = kogõr = kogyr' koger
.koksama, koksadaq, .koksa77 koksama
kokurg', -i, -it13 = kokõrd' küpsis, präänik
koku|tama, -taq, -da82 kogelema, kokutama
kokutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv kokutama
kokõrd', -i, -it13 = kokurg'
kolahta|ma, -q, -83 < kolahutma kolksatama
kolah(t)u|ma, -daq, -84 tilgastama; piim om peris ärq kolahtunuq piim on päris tilgastanud
kolah(t)us, -õ, -t9 kolksatus
kolahu|tma, -taq, -da62 > kolahtama
kolask', -i, -it13 volask, mürakas, suur olend
.koldi|= .koldõ|nõ, -dsõ, -st5 auklik; koldinõ tii auklik tee
kolgi|ts, -dsa, -tsat13 lõuguti, tööriist linavarte murdmiseks
kolgõq I, .kolkmõ, kolgõnd16 kolge, ropsitud linapeo
kolgõq II, .kolkõ, kolgõt18 = kolõp' kolge, kõhn pikk inimene
kol|i, -i, -li26 koli
kolista|ma, -q, -83 kolistama
kolis|õma, -taq, -õ87 kolisema
kolk, kolga, .kolka31 nurk; maakoht, kant; kolgas
kolk', kolgi, .kolki37 kolk, veoriista osa (trengide kinnitamiseks)
.kolk'ma, .kolkiq, kolgi63 lina lõugutama; kolkima, peksma
kolksahta|ma, -q, -83 kolksatama
kolksah(t)us, -õ, -t9 kolksatus
.kolksna, -, -t3 kolksumine, kolin
.kolku|ma, -daq, -80 siledaks muutuma, kuluma; seo kolkunuq viiligaq olõ-i midägiq tetäq selle siledaks kulunud viiliga pole midagi teha
.kollama, kolladaq, .kolla77 kolama; kolistama
kol|lin, -ina, -inat4 kolin
kollõ, -, -t14 kole; külh ma näi kollõt und küll ma nägin koledat und
kollõq, .koldõ, kollõt19 1. kolle; ahjuvõlv; 2. (kaabu, kausi, heinakuhja) äär; leivakoorik, -kannikas; leeväkoldõgõnõ leivakooruke
kollõ|ts', -dsi, -tsit13 kolledž
kolm, kolmõ, .kolmõ35 < kolq kolm
kolmahaava = kolmahalt = kolmaha(v)va vanasti
kolmaha(v)va|nõ, -dsõ, -st7 vanaaegne
kolmandi|k, -gu, -kku38 = kolmasjago kolmandik
kolma|päiv, -päävä, -.päivä35 kolmapäev
kolma|s, -nda, -ndat4 kolmas
kolma|sjago, -ndajao, -ndatjako27 = kolmandik
kolmassõ|nõ†, -dsõ, -st5 kaheaastane
kolmi|k, -gu, -kut13 = kolmikõ|nõ, -sõ, -ist8 kolmik; kolmikõsõq veleq kolmikvennad
kolm|jalg, -jala, -.jalga33 1. kolme jalaga leivaküna; 2. kerilaua alus
kolmkümmend, kolmõ.kümne, .kolmõkümmend17 kolmkümmend
kolmsada, kolmõsaa, .kolmõsata29 kolmsada
kolmtõist(kümme(nd)), kolmõtõist(.kümne), .kolmõtõist(kümmend)17 kolmteist
kolmõgese = kolmõ.keske = kolmõ.kõisi
kolmõkuninga|päiv, -päävä, -.päivä35 kolmekuningapäev, 6. jaanuar
kolmõ.kõisi = kolmõ.kõistõ = kolmõgese = kolmõ.keske kolmekesi
ko|l'o, -l'o, -ll'o26 1. kolu (nt veskil, kohvimasinal); rüäq lastasõq kivikoll'o rukkiterad lastakse veskikolusse; 2. kolju, pealuu; pea(kolu), peanupp; võtaq uma pääkol'o iist ärq, ma ei näeq kinno võta oma pea(kolu) eest ära, ma ei näe kino; 3. ijäkol'o kevadine veel sulamata jää, jääkohr
kolotka, -, -t3 1. puuking; 2. puuklots
kolq, kolmõ, .kolmõ35 > kolm
kolõ|p', -bi, -pit13 = kolgõq [II] kolge, kõhn pikk inimene
kombõrda|ma, -q, -83 > pükerdämä, > tokõrdama, > tutõrdama
komikõ|nõ, -sõ, -ist8 = komila|nõ, -(d)sõ, -st5 komi (komi rahvusest isik)
ko'mmandri, -, -t1 komandör
ko'mmu|nism', -nismi, -.nismi37 kommunism
ko'mmu|nist', -nisti, -.nisti37 kommunist
ko'mmõn|taar', -taari, -.taari37 kommentaar
ko'mmõn.taatri, -, -t1 = ko'mmõntii:rjä, -, -t3 kommentaator
kommõq, .kombõ, kommõt19 = kummõq komme; tava, traditsioon
ko(h)n = koh(n) < konh, < konnõs, < kos kus
konar(l)iga|nõ, -dsõ, -st5 = konari|k, -gu, -kku38 = kunar(l)iganõ konarlik
kond, konnu, .kondu36 = kund kehv maa; kõnd; jõeäärne heinamaa; lats' läts' kar'agaq kondu laps läks karjaga jõeäärsele heinamaale
.ko(h)ngiq = .kohkiq < .koskiq kuskil
konh > ko(h)n
konks', konksi, .konksi37 > ts'ank [1.]
konksi(h)n > ts'angu(h)n [1.]
konnõs > ko(h)n
kon'o|tama, -taq, -da82 konutama
ko'nstaabli, -, -t1 konstaabel
ko'nt|roll', -rolli, -.rolli37 kontroll
ko'nt|.rol'ma, -.rolliq, -rolli63 kontrollima
ko'n|tsõrt', -tsõrdi, -.tsõrti37 kontsert
ko'nvõ|rents', -rendsi, -.rentsi37 konverents
koobakõ|nõ, -sõ, -ist8 1. käblik (lind); 2. kartulikoobas
kooba|tama, -taq, -da82 katsuma, kobama
kooba|vaht', -vahi, -.vahti36 = .putkavaht' sõim tölplane, lollike, tobuke
koobi|ts, -dsa, -tsat13 tööriist vilja lükkamiseks
koobi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 kraapima; (vilja vms) lükkama; koobidsi peräq kokko kraapisin riismed (jäänused) kokku
koobõrda|ma, -q, -83 koperdama; hulkuma
koobõrdõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv koobõrdama
koodi|tama, -taq, -da82 reht peksma
Koodi|täheq, m -.tähti, -.tähti34 Orion (tähtkuju)
koodsi|päiv†, -päävä, -.päivä35 jõululaupäev, 24. detsember
koogualo|nõ, -dsõ, -st7 = koogu|hirs', -hirre, -hirt49 = koogualonõ murispuu
koogu(h)n kookus
koogu|raud, -ravva, -.rauda33 tööriist toornaha töötlemiseks; kooguravvagaq koogutõdas vägipestüt nahka k-ga töödeldakse toornahka
koogu|tama, -taq, -da82 toornahka töötlema
kooli|lats', -latsõ, -last39 koolilaps, õpilane
koolili|nõ, -(d)sõ, -st5 õpilane, koolilaps; leerilaps
koolima|ja, -ja, -ia28 koolimaja
koolioppaja < kooliopõtaja, -, -t3 (kooli)õpetaja
kooli|tama, -taq, -da82 koolitama, harima
koolitar|õ, -õ, -rõ24 klassiruum; koolimaja
koolitus, -õ, -t9 haridus; koolitus; alg-, põhi-, kesk-, korgõkoolitus alg-, põhi-, kesk-, kõrgharidus
koolivaheq, .vaihõ e .vahjõ, vahet e vaiht19 koolivaheaeg
kooluper|ä, -ä, -rä24 (juurtega maast üleskistud puust) löögiriist, sõjanui
koolupiira|k, -gu, -kut13 surmahaiguse põdeja, surmale määratu, surmalaps
kool(n)uq, -, -t2 = kuu:l(n)uq surnu
koolussi(h)n = kassikoolussi(h)n = kõtt'koolussi(h)n poolärkvel, poolunes
koolõ|nõma, -daq e -nõdaq, -nõ89 hinge vaakuma, suremas olema
koolõskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 langetõbe põdema
koolõ|tama, -taq, -da82 suretama
koomi|ts, -dsa, -tsat13 = kobrits = koonits varjualune; koomidsa all saisvaq riiq-rattaq varjualuses seisavad reed-vankrid
koomusk', -i, -it13 vigur
koomuskite|kij, -gijä, -gijät4 viguritegija; kloun
koomõq, kuu:mõ, koomõt18 = kohmõq kõõm
koomõ|tama, -taq, -da82 = kohmõtama kõõmama
kooniq kuni
kooni|ts, -dsa, -tsat13 = kohnits = koomits
koon'o, -, -t2 saamatu
koonõr', -i, -it4 kooner
koorahu|tma, -taq, -da62 korraks (rutuga) koorima; las maq ka koorahuda mynõ kardohka las ma koorin ka ruttu mõne kartuli
koori|k, -gu, -kut38 koorik
koori|raud, -ravva, -.rauda33 liimeister, koorimisraud
kooru|tama, -taq, -da82 kosutama, turgutama, põetama; sai vana hobõsõ, naksi tõist koorutama sain vana hobuse, hakkasin teist turgutama
koorõvat|t, -u, -tu37 = vatukuu:r' vahukoor
koosa, -, -t2 = koosõr' [1., 2.]
koosõr', -i, -it4 1. kooserdaja; 2. nahatäis; 3. trump; käüq koosõr' vällä! käi trump välja!
koosõrus, -õ, -t9 = koosõr' [1., 2.]
koovikõ|nõ, -sõ, -ist8 väikekoovitaja
koovi|t, -di, -tit13 = koovitaja, -, -t3 koovitaja (lind)
kopahta|ma, -q, -83 < kopahu|tma, -taq, -da62 korraks koputama
kopakõ|nõ, -sõ, -ist8 joogi- v leilivee kulp v väike kopsik; sannan visatas lõunat kopakõsõgaq saunas visatakse leili kopsikuga
kopi|k, -ga e -gu, -kat e -kut13 = kopkas kopikas
ko|pin, -bina, -binat4 kobin
kopi|tama, -taq, -da82 kopitama
kopi|tuma, -tudaq, -du84 enesekoh kopitama
kopkas, .kopka, kopkast22 = kopik
.kopli, -, -t1 koppel
kop|p, -a, -pa31 1. kopp; kopsik; 2. kopp; ekskavaator
kop|p', -i, -pi37 = lopp' mõlk
koppu|ma, -daq, -80 kopitama; pangu-i ligõhit rõivit unikuhe, koppusõq ärq ära pane märgi riideid hunnikusse, lähevad kopitama
kops, kopsu, .kopsu37 kops
kopsahta|ma, -q, -83 kopsatama
kopsah(t)us, -õ, -st9 kopsatus
.kopsama, kopsadaq, .kopsa77 kopsama
.kops'ma, .kopsiq, kopsi63 kopsima
.kopsna, -, -t3 kopsimine
kopu|tama, -taq, -da82 koputama
koputõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv koputama
kop|õq, -põ, -õt18 kopitus
kopõrda|ma, -q, -83 koperdama
korahta|ma, -q, -83 korraks korisema; kuulja koraht' ni oll'giq lännüq surija korises korra ja oligi läinud
kor|a(ha)ma, -raq e -adaq, -ra e -aha88 = korisõma korisema
kor'an|t', -di, -tit13 = kor'a|ts', -dsi, -tsit13 peko-pidustus
korba|tama, -taq, -da82 korbatama
korba|tuma, -tudaq, -du84 enesekoh korbatama
kordsõ|nõ, -dsõ, -st7 kortsuline
korgiskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korgistõ(l)lõma = .korkõlõma = korduv korgistama
korgista|ma, -q, -83 ülbitsema; uhkendama, uhkustama
korgistõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korgiskõ(l)lõma
.korgu, -, -t1 = .korgugõ|nõ, -sõ, -ist8 = .korgu|nõ, -dsõ, -st5 = korunõ = ko(r)ruq kõrgune
.korgus, -õ, -t9 = korutus kõrgus; korgust võtma sirguma, kasvama
.korgõ, -, -t3 kõrge
.korgõhe = .korgõlõ = .korrõ(he) kõrgele
.korgõ|koolitus*, -koolitusõ, -tkoolitust9 kõrgem haridus, kõrgharidus
.korgõmbahe = .korgõmbalõ = .korgõmpa = korõmbahe = korõmbalõ kõrgemale
.korgõ(h)n = korõ(h)n kõrgel
koris|õma, -taq, -õ87 = kora(ha)ma
.korjama, kor'adaq, .korja77 korjama; koguma; kollektsioneerima
.korju|ma, -daq, -80 korjuma
.korjus, -õ, -t9 1. korje; kogu, kollektsioon; kogumine; mar'akorjus marjakorje; margikorjus margikogu, -kollektsioon, -kogumine; 2. varjualune; panõq hainaq maa pääle, neli tulpa pistü, katus pääle, saat hainakorjusõ pane heinad maha, neli posti püsti, katus peale, saad heinale varjualuse
kork', korgi, .korki37 1. kõrk, ülbe, uhke; korgi olõkigaq miis' kõrgi olekuga mees; 2. (pudeli)kork; (õnge)kork
.korkõlõma, korgõldaq, .korkõlõ85 = korgiskõ(l)lõma
korm, kormu, .kormu37 1. kandam; puuk' lindas uma kormugaq kratt lendab oma kandamiga; 2. paadipära
kormi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 = kormõndama koguma
kormus, -(s)õ, -t11 seljakott
kormõnda|ma, -q, -83 = kormitsõma
koro|.nits'ma, -.nitsiq, -nitsi63 paastu rikkuma; ärq koronidsi hindä sõin paastu ajal keelatud toitu
.korpliga|nõ, -dsõ, -st5 krobeline
kor|rol', -oli, -olit4 ülemus; komandant; foogt
ko'rrup|ts'uu:n', -ts'ooni, -.ts'uu:ni37 korruptsioon
korrõ, -, -t14 kore, kare
.korrõ(he) = .korgõhe
korrõk|tuur', -tuuri, -.tuuri37 korrektuur
.korsna, -, -t3 korsten
.kortin, -a, -at4 = .kortna < .kortõr' korter
.kortli, -, -t1 kortel
.kortna, -, -t3 = .kortin
korts, kordsu, .kortsu37 korts
.kortõr', -i, -it4 > kortin
koru|nõ, -dsõ, -st7 = ko(r)ruq, .korru, korut18 = .korgu = .korgunõ
koru|t, -da, -tat13 (suur nelinurkne) noodaauk jääs
korutus, -õ, -t9 = .korgus
korv', korvi, .korvi37 korv
korv'|pall', -palli, -.palli37 korvpall
korõh(t)u|ma, -daq, -84 karedaks minema; ijä korõhus külmägaq jää läheb külmaga karedaks
korõl', -i, -it4 kõhn olend, vibalik; olõ-s söönüq miis', oll' üts' korõl' ei olnud turske mees, oli üks vibalik
korõmbahe = korõmbalõ = .korgõmbahe
korõ(h)n = .korgõ(h)n
kos > ko(h)n
kos'aes|ä, -ä, -sä24 isamees
kos'a|poiss', -poisi, -.poissi37 peiupoiss
kos'aq, m .kosjo, .kosjo43 kosjad
kosila|nõ, -(d)sõ, -st5 kosilane
kos|ima, -siq, -i57 kosima
kosi|nõ, -dsõ, -st7 puukoorest; pois'kõsõl om kosinõ loodsikugõnõ poisil om puukoorest paadike
kosk', kosõ, .koskõ34 (paks) puukoor
.koskiq > .ko(h)ngiq
.kosli, -, -t1 = kossõlg märss
koslõ|p', -bi, -pit13 = kosma|k, -gu, -kut13 nahatäis; and' tälle üte kosmagu andis talle ühe nahatäie
ko|s'o, -s'o, -ss'o26 (seest tühi) kere; loks; ku autol motor' ja istmõq ärq varastõdasõq, jääs kos'o perrä kui autol mootor ja istmed ära varastatakse, jääb kere järgi; seo autokos'ogaq ma sõidagiq selle autoloksiga ma sõidangi
koss', kossi, .kossi37 võrgust natt
kossõlg, -a, -at13 = .kosli
kost < .kuatsõst kust
kost', kosti, .kosti37 (küla)kost
kostar', .kostra, kostard22 rukkiluste (umbrohi)
kosti|tama, -taq, -da82 kostitama
.kostkiq < .kostõgiq kuskilt
.kostma, .kostaq, kosta61 = 1. kostma, kuulduma; 2. vastama
.kostu|ma, -daq, -80 1. üles sulama (ilma kuju muutmata); külmänüq maa kostus päävä pääle külmunud maa sulab päeva jooksul üles; külmänüq mõsu vai kapstapää tuut tarrõ, kostusõq ärq külmunud pesu või kapsapea tood tuppa, sulavad üles; 2. = .kostma [1.]; su jutt kostu-iq siiäq su jutt ei kosta siia
kostu|tama, -taq, -da82 (üles) sulatama; niisutama
.kostõgiq > .kostkiq
koti|nõgõl = koti|nõgyl' = koti|nõkl, -nõgla, .nõkla45 kotinõel
ko't|lett', -leti, -letti37 = .ko'tlõ|t', -di, -tti38 kotlett, pihv
koto(h)n kodus
kotost kodunt
.kotsal > .kotsil
.kotsalt > .kotsilt
.kotsalõ > .kotsilõ
.kotsil = kottal kohal
.kotsilt = kottalt kohalt
.kotsilõ = kottalõ kohale; kohta; pää kotsilõ pea kohale; taa käü suq kotsilõ see käib sinu kohta
kot|t, -a, -ta31 kott (kota)
kot|t', -i, -ti37 kott (koti)
kottal = .kotsil
kottalt = .kotsilt
kottalõ = .kotsilõ
kotta(h)n kohas
kotus, -(s)õ, -t11 koht, paik
kotu(s)si(l) kohati, paiguti; kotussidõ satas räüssä ja lummõ kohati sajab rahet ja lund
kotu(s)sõnim|i, -e, -me24 kohanimi
kougi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 koogitsema, koukima
kraabahta|ma, -q, -83 < kraabahu|tma, -taq, -da62 korraks kraapima
kraaba|tama, -taq, -da82 = kraabitsõma kaabitsema, kraapima
kraaba|ts', -dsi, -tsit13 = .kraapli
kraabi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 = kraabatama
kraag', krae, .kraagi36 < krae krae
kraam', kraami, .kraami37 kraam
.kraam'ma, .kraamiq, kraami63 koristama, kraamima
kraan', kraani, .kraani37 kraan
kraap', kraabi, .kraapi37 loomade sugemise hari
.kraapli, -, -t1 = kraabats' (kartulivõtmise) kaabits; linahari; es saaq kostki traktorit, võti kraapligaq kyik kardohkaq ärq ei saanud kuskilt traktorit, võtsin kaabitsaga kõik kartulid ära
.kraap'ma, .kraapiq, kraabi63 kraapima, kaapima
kraapsahta|ma, -q, -83 korraks kraapsama
.kraapsama, kraapsadaq, .kraapsa77 kraapsama; lasku-i kassil näko kats'ki kraapsadaq! ära lase kassil nägu katki kraapsata!
.kraapõlõma, kraabõldaq, .kraapõlõ85 = korduv .kraap'ma
.kraasli, -, -t1 = .kratsli linapeo kupardamise vahend
.kraas'ma, .kraasiq, kraasi63 = .kaars'ma (villa) kraasima
kraat', kraadi, .kraati37 1. kraad; 2. temperatuur
.kraat'ma, .kraatiq, kraadi63 kraadima
kraav', kraavi, .kraavi37 kraav
kraavi|nõ, -dsõ, -st7 kraave täis
krabista|ma, -q, -83 krabistama
krabistõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv krabistama
krabis|õma, -taq, -õ87 krabisema
kr'a|bo, -o, -po27 = kr'amo = kräbo puru
kr'abo|nõ, -dsõ, -st7 väike
krae, -, -d2 > kraag'
krahv', krahvi, .krahvi37 krahv
krall', kralli, .kralli37 hrl m 1. helmes; pand kralliq kaala paneb helmed kaela; 2. küüs; kagos tihkõ naistõrahvas, lei kralliq sisse vaat kus tige naisterahvas, lõi küüned sisse
kramm', krammi, .krammi37 kriimustus; kässi pääl olliq krammiq käte peal olid kriimustused
kr'am|o, -o, -mo26 = kr'abo = kräbo
kramp', krambi, .krampi37 1. kramp; 2. kramp (sulgemisvahend)
kramp'|hirs', -hirre, -hirt49 ülemine palgikord
.krampsama, krampsadaq, .krampsa77 krahmama, kahmama
kra|n'a, -n'a, -nn'a26 järeleandmatu
.kr'anglõma, kr'angõldaq, .kr'anglõ78 kräunuma
.kran'ma, .kranniq, kranni63 jonnima
krants', krandsi, .krantsi37 1. krants (koer); 2. pärg; jaanipäävä pantiq eläjile reboraigõst vai ossõst krandsiq kaala jaanipäeval pandi loomadele karukoldadest või okstest pärjad kaela
krants'|kaal, -kaala, -.kaala30 valge kaelus (hrl koeral); krants'kaalagaq pini valge kaelusega koer
krants'nuk|k, -a, -ka31 = krants'|nulk, -nulga, -.nulka31 ristnurk
krapa|ts, -dsi, -tsit13 = kratsak
kra|pin, -bina, -binat4 krabin
krap|p', -i, -pi37 lehmakell
krapsahta|ma, -q, -83 krapsatama
krapsah(t)us, -õ, -t9 krapsatus
.krapsama, krapsadaq, .krapsa77 krapsama; läts' pidolõ tütrikkõ krapsama, ku nuka takan kätte sai, sys iks veidükese vändsüt' läks peole tüdrukuid krapsama, kui nurga taga kätte sai, siis ikka veidike väntsutas
krapõ, -, -t14 kräbe, kare
.kras'ma, .krassiq, krassi63 kiusama, jonnima
krass', krassi, .krassi37 tüli; jonn; tä om naabrigaq krassi pääl ta on naabriga tülis; tä aja v vidä muqka krassi ta jonnib minuga, ajab kiusu
krassa|k, -gu, -kut13 = krassimii:s'
krassa|t', -di, -tit13 lõbusõit
krassa|tama, -taq, -da82 taga ajama, hullama; latsõq krassatasõq lapsed hullavad
krassi|mii:s', -mehe, -mii:st39 = krassak vihamees; tülinorija; lepüq uma krassimehegaq ärq! lepi oma vihamehega ära!
kratsa|k, -gu, -kut13 = krapats' kärmas
.kratsli, -, -t1 = .kraasli = krats'o < kreevel' linapeo kupardamise vahend
.krats'ma, .kratsiq, kratsi63 kratsima, sügama; nüüt hengväq inemiseq, perst krats'vaq kabõhidsõq nüüd inimesed hinge tõmbavad, neiud tagumikku kratsivad (paroodia kirikulaulu sõnadele)
krats'o, -, -t2 = .krats'li
kreesa|tama, -taq, -da82 norima
kreevel', -i, -it4 > .kratsli
kreo, -, -d2 = kräo > kryn'o
kridsistä|mä, -q, -83 krigistama
krihv', krihvi, .krihvi37 krihv (hobuseraual; kitarrikaelal)
krihva, -, -t2 = .krihvli [2.] jonnakas; oll' üts' krihva vanamutt' oli üks jonnakas vanamutt
.krihvama, krihvadaq, .krihva77 narrima
.krihvli, -, -t1 1. krihvel; 2. = krihva
kriidsu|tama, -taq, -da82 = kräädsütämä kriuksutama, krigistama
krii:k', kreegi, krii:ki37 = rii:k' kreek, kreegipuu
krii:klä|ne, -(d)se, -st5 kreeklane
kriim, kriimo, .kriimo37 kriim; raas; panni kriimu võidu kah leevä pääle panin raasu võid ka leiva peale
.kriimama, kriimadaq, .kriima77 kriimustama; kriimas' mõtsan seere ärq kriimustas metsas sääre ära
kriimi|k, -gu, -kut13 = .kriimliga|nõ, -dsõ, -st5 kriimuline
kriimo, -, -t2 kriim, määrdunud, must; tull' sannast kriimo näogaq tuli saunast musta näoga
kriips, kriipso, .kriipso37 kriips
.kriipsama, kriipsadaq, .kriipsa77 korraks kriimustama
.kriipsliga|nõ, -dsõ, -st5 kriipse täis
.kriips'ma, .kriipsiq, kriipsi63 kriimustama
kriis', kriisi, .kriisi37 1. = krill'; 2. kriis
kriit', kriidi, .kriiti37 kriit
krill', krilli, .krilli37 = kriis' [1.] = kryll' [2.] jonn, kius; krilli ajama kiusu ajama, jonnima
.krillõlõma, krillõldaq, .krillõlõ85 = .kryllõlõma kiuslema
.kril'ma, .krilliq, krilli63 = .kryl'ma jonnima, kiusama; vihane olema; kikas krill' ja korjas purukõisi, näüs kas taplõma ka tulõ kukk on vihane ja korjab purukesi, eks näe kas taplema ka tuleb
.krimpli, -, -t1 krempel
krimpsu(h)n krimpsus, kortsus
kri|pin, -binä, -binät4 kribin
.krissi kissi; tymbas silmäq krissi tõmbab silmad kissi
krissi(h)n kissis
kristusõkal|a, -a, -la28 lestakala
.kritsli, -, -t1 puhastamisvarb
kriudsahta|ma, -q, -83 kriuksatama
kriudsah(t)us, -õ, -t9 kriuksatus
kriuga|tama, -taq, -da82 = kriuhkatama riukaid tegema
kriuhk, kriuha, .kriuhka32 riugas
kriuhka, -, -t2 riukaline
kriuhka|tama, -taq, -da82 = kriugatama
.kriutsma, .kriutsuq, kriudsu64 kriuksuma; ku kuiv rattarumm kriuts, panõq kunn sisse! kui kuiv rattarumm kriuksub, pane konn sisse!
krobahtu|ma, -daq, -84 käkra kuivama
kroba|k, -gu, -kut13 käkra kuivanud
kroba|nõ, -dsõ, -st7 krobeline, ebatasane
krobask', -i, -it13 = krobõsk' kõhn, kuivetu olend, kõrend
krobis|õma, -taq, -õ87 krobisema, krabisema
krobõsk', -i, -it13 = krobask'
krogis|õma, -taq, -õ87 krudisema
kromp, kromba, .krompa31 1. sõim (sõime); kromp om hobõsõl ja lehmäl, kohe hain sisse pandas sõim on hobusel ja lehmal, kuhu hein sisse pannakse; 2. aganik
kronga|tama = krongo|tama, -taq, -da82 = .kronksma = kronksutama = krungitsõma ronga häälitsemise kohta
kronks, kronksu, .kronksu37 ronk
.kronksma, .kronksuq, kronksu64 = krongatama
.kronksu = .krunksi konksu, kõverasse
kronksu(h)n = krunksi(h)n konksus, kõveras
kronksu|tama, -taq, -da82 = krongatama
.kro|n'o, -n'o, -nn'o26 = krun'o = kryn'o kronu
kron'o|tama, -taq, -da82 kehvaks jääma
krooba|tama, -taq, -da82 paatuma
krooba|ts', -dsi, -tsit13 voolimisriist
kroogo, -, -t2 vigurimees
krooksahta|ma, -q, -83 korraks krooksuma
krooksahus, -õ, -t9 krooksatus
kroomi|ts, -dsa, -tsat13 aganik
kroonu, -, -t1 kroonu
kroosikõ|nõ, -sõ, -ist8 tass; tops; kruusike
kroosi|täüs', -tävve, -täüt49 kruusitäis; tassitäis
kro|pin, -bina, -binat4 krobin, krabin
kross', krossi, .krossi37 kross (rahaühik)
krumbi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 krõmpsutama, sööma; hopõn' krumbitsõs haina hobune krõmpsutab heina
krummu|tama, -taq, -da82 kerjama
krunds'u|tama, -taq, -da82 = kruts'utama = runds'utama kortsutama
krungi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 = krungu|tama, -taq, -da82 = .krunkama, krungadaq, .krunka77 = krongatama ronga häälitsuse kohta
.krunko = .krunksi = .kronksu konksu, kõverasse
krunksi(h)n = kronksu(h)n konksus, kõveras
kru|n'o, -n'o, -nn'o26 = kron'o = kryn'o kronu
krunts', krundsi, .kruntsi37 = kruts' korts
.krunts'ma, .kruntsiq, krundsi63 = krunds'utama = runds'utama = .runts'ma = ründsütämä kortsutama
.krunts'u|ma, -daq, -80 = .kruts'uma = .runts'uma = .rüntsümä kortsuma; väsima, kurnatud, räsitud saama; prunts' um krunts'unuq seelik on kortsunud
kru|põn', -bõna, -bõnat4 kartuli-kruubi puder
kruts', krutsi, .krutsi37 = krunts'
.kruts'ki, -, -t1 vigur, riugas, krutski
.kruts'ki|nõ, -dsõ, -st5 riukaline
.kruts'ma, .krutsiq, krutsi63 kiusama
.kruts'u|ma, -daq, -80 = .krunts'uma
.kruts'u|tama, -taq, -da82 = krunds'utama
kruudili|nõ, = kruuduli|= kruudõli|nõ, -dsõ, -st5 ruuduline
.kruu:ksma, .kruu:ksuq, krooksu64 krooksuma
kruu:m', kroomi, kruu:mi37 kroom
kruu:n', krooni, .kruu:ni37 1. pärg; kroon; (puu) võra; 2. kroon (rahaühik)
kruu:n'ma, kruu:niq, krooni63 kroonima
kruup, kruuba, .kruupa31 kruup
kruu:s', kroosi, kruu:si37 kruus; tass
kruus(s), kruusa, .kruu(s)sa31 = pruus(s) (poolmetsik) pirn, pirnipuu
kruu:skama, kroosadaq, kruu:ska77 norskama
.kruus(t)li, -, -t1 = .ruus(t)li kanepitamp; kanõbisiimneq tambidiq ärq, tetti kruuslit, hää luidsagaq süümise värk' oll' kanepiseemned tambiti ära, tehti kanepitampi, hea lusikaga söömise värk oli
kruut, kruudu, .kruutu37 = kruut', kruudi, .kruuti37 ruut
.kruut'liga|nõ, -dsõ, -st5 ruuduline
kruu:v'ma, kruu:viq, kroovi63 kroovima; inne püüdli tegemist kroovitas vili ärq enne püüli tegemist kroovitakse vili ära
.kruv'ma, .kruvviq, kruvvi63 kruvima
kruvv', kruvvi, .kruvvi37 kruvi
krõbah(t)u|ma, -daq, -84 = krõbõh(t)uma krõbedaks muutuma, krõbestuma; kuivetuma; mõsu krõbahtus külmä käen ärq pesu muutub külma käes krõbedaks
krõ|ba(ha)ma, -badaq e -paq, -baha e -pa88 = krõbis|õma, -taq, -õ87 krõbisema
krõbista|ma, -q, -83 krõbistama
krõbistõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv krõbistama
krõ|bu, -bu, -pu26 puru
krõ(õ)busk, -a, -at13 kuivik
krõbõh(t)u|ma, -daq, -84 = krõbah(t)uma
krõ|dsi, -dsi, -tsi26 > kryn'o
krõhv', krõhvi, .krõhvi37 kius
krõhva, -, -t2 kõhn inetu naine, krõhva
krõhvi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 sügama
krõim, krõima, .krõima31 1. kius; 2. veski osa
krõima, -, -t2 tigetseja, tülinorija
.krõimama, krõimadaq, .krõima77 1. tigetsema, tüli norima, kiusama; 2. kriimustama
krõima|nõ, -dsõ, -st7 kiuslik, tige
.krõimõlõma, krõimõldaq, .krõimõlõ85 = korduv .krõimama
krõka|ts', -dsi, -tsit13 krigisev voodi
krõ|kin, -gina, -ginat4 krõgin
krõks', krõksi, .krõksi37 > kryn'o
krõksah|(t)ama, -taq, -(t)a83 krõksatama
.krõksma, .krõksuq, krõksu64 krõksuma, prõksuma
.krõks'na, -, -t3 krõksumine, krõbin; sei niguq krõksna sõi nii et krõbises
krõpa|tama, -taq, -da82 krõbistama
krõ|pin, -bina, -binat4 krõbin
krõps', krõpsi, .krõpsi37 1. krõps; 2. suguühe, seks; tütrik oll' inneaigo krõpsi saanuq tüdruk oli enneaegu armatsenud
krõpsahta|ma, -q, -83 krõpsatama
krõpsahtu|ma, -daq, -84 korraks krõpsuma
krõpsah(t)us, -õ, -t9 krõpsatus
krõpsi|tama, -taq, -da82 krõbistama
krõpsitõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv krõpsitama
.krõps'ma, .krõpsiq, krõpsi63 1. suguühtes olema, armatsema, seksima; 2. krõbistama
krõpõ, -, -t14 krõbe
krõpõ|külm*, -külmä, -.külmä35 sügavkülm
krõss', krõssi, .krõssi37 = krõõba|ts', -dsi, -tsit13 = krynks'
krõõbi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 kaapima
krõõdsa|tama, -taq, -da82 (nüri saega) saagima
krõõn'o, -, -t2 = kryn'o
krä|bo, -o, -po27 = kräm|o, -o, -mo26 = kr'amo = kr'abo puru
kräo, -, -d2 = kreo > kryn'o
kräpästü, -, -t1 kindlus
kräädsü|tämä, -täq, -dä, 82 = kriidsutama kriuksutama, krigistama
kröömeq, krüü:me, kröömet18 raas
krü'sän|tem', -temi, -.temmi38 = krü'sän|tii:m', -teemi, -tii:mi37 > märdiruu:s'
krygista|ma, -q, -83 krõgistama
krygis|õma, -taq, -õ87 krõgisema
kryll', krylli, .krylli37 1. > kryn'o; 2. = krill' jonn, kius; krylli ajama kiusu ajama, jonnima
.kryllõlõma, kryllõldaq, .kryllõlõ85 = .krillõlõma kiuslema
.kryl'ma, .krylliq, krylli63 = .kril'ma jonnima, kiusama; vihane olema
krymm', krymmi, .krymmi37 = krynks' [2.] kuivetu vana inimene v loom; kulunud terariist; vanamehekrymm' vanamehekrõbi; väidsekrymmikõnõ väike nüri nuga
krymmõ, -, -t14 käre, terav, äge
.krymps'ma, .krympsiq, krympsi64 krõmpsutama
.kryngli, -, -t1 kringel
.kryngli|lill', -lilli, -.lilli37 saialill
krynks', krynksi, .krynksi37 = krõss' 1. kõverus; myni sort' tsiko om krynksi nynagaq mõni sort sigu on kõvera ninaga; 2. = krymm'
.krynksi kõverasse
krynksi(h)n kõveras
kry|n'o, -n'o, -nn'o26 = krynts', kryndsi, .kryntsi37 = kron'o = krun'o = krõõn'o = kryyn' < kreo, < krõdsi, < krõks', < kräo, < kryll' [1.], < kõll' kronu
.kry's|tal', -tali, -.talli38 kristall
kryygama, krõõadaq, kryyga77 rögisema
kryyksma, kryyksuq, krõõksu64 kõõksuma
kryyn', krõõni, kryyni37 = kryn'o
kryys', krõõsi, kryysi37 kalapüügivahend; krõõsiq pantiq ujja havvõ püüdäq k-d pandi ojja hauepüüdmiseks
kryytsa, -, -t3 kena, nägus; egaq hätä ei olõq, õigõq kryytsa tütrik pole viga, päris kena tüdruk
ku(q) kui
kua(s), kumma e kuvva, .kumba kes; kumb; üts' võtt' väidse, tõõnõ kirvõ, näüs, kuas kuvva ärq tapp üks võttis noa, teine kirve, näis, kumb kumma ära tapab
.kuagiq keegi, kumbki
.kuandus*, -õ, -t9 < tüü:stüs tööstus; kerge-, rassõ-, juusto-, metallikuandus kerge-, raske-, juustu-, metallitööstus
.kuatsõst > kost
kuba|k, -gu, -kut13 tuust
kubija|s, -, -st15 kubjas
kubinallaq kubinal; tarõ om kubinallaq kärbläisi täüs' tuba on kubinal kärbseid täis
kubis|õma, -taq, -õ87 1. kubisema; 2. tasa, sosinal rääkima; kuuli külh, et nääq kubisiq sääl, es tiiäq, et nääq minno kynõliq kuulsin küll, et nad seal tasakesi rääkisid, ei teadnud, et nad minust rääkisid
kubli|k, -gu, -kut13 1. kuupsüld; puid mõõdõti kublikugaq, kublik om säidse jalga kyigipäidi puid mõõdeti kublikuga, kublik on seitse jalga igat pidi; 2. > kupõts'
ku|bo I, -bo, -po26 pugu
kubo II, kuu:, kupo27 kubu
kubra|leht', -lehe, -.lehte34 kobruleht
kubõhi|nõ, -(d)sõ, -st5 = kubõq
kubõl, kubla, .kupla47 = kubyl' = kupl kubel
kubõlliga|nõ, -dsõ, -st5 = kubylliganõ = .kupliganõ kuplas
kubõ|q, -mõ, -nd16 = kubõhinõ = kubõrm = kupõ = kupõm' kube
kubõrda|ma, -q, -83 krookima
kubõrliga|nõ, -dsõ, -st5 krobeline
kubõrli|k, -gu, -kku38 krobelisevõitu
kubõrm, -a, -at13 = kubõq
kubõruisi köötsus
kubyl', kubla, .kupla47 = kubõl
kubylliga|nõ, -dsõ, -st5 = kubõlliganõ
ku|dama, -taq, -a59 kuduma
kudima, kutiq, kudi57 peksma
kudista|ma, -q, -83 = kudis|õma, -taq, -õ87 kudistama, kudrutama
kudrika|nõ, -dsõ, -st5 = kudõrliganõ krobeline
kudri|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 siblima
kudu, koe, kutu27 kudemine, kude
kuduhu|ma, -daq, -84 habrastuma
kudõl|õma, -daq, -õ85 = kudõ|nõma, -daq e -nõdaq, -nõ89 kudema
kudõrliga|nõ, -dsõ, -st5 = kudrikanõ krobeline
kugra|ts', -dsi, -tsit13 küürakas
kugõri|k, -gu, -kku38 kägar, kägarik
kuh'a(h)n kuhjas
kuhi, kuh'a, .kuhja44 kuhi
kuhi|k, -gu, -kut13 kuhik, mühk
kuhili|k, -gu, -kku38 kuhi, kuhelik
.kuhmuisi salaja; pois'kõsõn proovõ kuhmuisi laulõ kirotaq poisikesena proovisin salaja luuletusi kirjutada
kuht', kuhti, .kuhti37 jakk; jope
.kuhts|õq, m -idõ, -it18 nimmed
kukar', .kukra, kukard23 kupar
kukõrdu|ma, -daq, -84 kukkuma
kui(s) kuidas
kuiga|ts', -dsi, -tsit13 = kuigõs pikk kõhn inimene, volask
.kuigiq = .kuikiq 1. kuigi; 2. kuidagi
.kuigimuu:du = .kuikimuu:du kuidagimoodi
.kuigõlõma, kuigõldaq, .kuigõlõ85 halama
kuigõs, -(s)õ, -t11 = kuigats' pikk kõhn inimene, volask
.kuikiq = .kuigiq
.kuikimuu:du = .kuigimuu:du
.kuikipall'o kuigipalju
.kuikivõrd kuigivõrd
kui(s)muu:du kuidasmoodi
kuio|ma, -daq, -71 kuivama
kuiv, kuiva, .kuiva35 kuiv; kuivus
kuivali|k, -gu, -kku38 = kuivõlik kuivavõitu
kuivalt kuivalt
.kuivama, kuivadaq, .kuiva77 kuivatama
.kuivja|= .kuivja|s, -dsõ, -st5 kõhn, kuivetu
.kuivus, -õ, -t9 kuivati; vei vilä kuivustõ viisin vilja kuivatisse
kuivõli|k, -gu, -kku38 = kuivalik
ku|jo, -jo, -jjo e -io26 kuju; skulptuur
kujora|koi*, -goja, -gojat4 = kujotekij* kujur, skulptor
kujo|tama, -taq, -da82 kujutama
kujote|kij*, -gijä, -gijät4 = kujorakoi*
kuka, -, -t2 lombakas
kukah(t)u|ma, -daq, -84 ümber minema
kuka|nõ, -dsõ, -st7 = kukõnõ käbirikas
kuka|ts', -dsi, -tsit13 vigane pink v laud, laua- v pingiloks; veegeq seo kukats' vällä ja ots'kõq tõõnõ laud! viige see laualoks välja ja otsige teine laud!
kukil kukil
kukilõ kukile
kuk|k, -u, -ku37 < kunn' [4.] käbi; kuusõ-, pedäjäkukk kuuse-, männikäbi
kuk|k', -i, -ki37 vagu
kuk|kama, -adaq, -ka77 1. (ümber) lükkama; miä sa naist puiõst ütsi nõstat, kukkaq no regi ümbre! mis sa neist puudest ühekaupa tõstad, lükka regi ümber!; 2. lonkama
kuk|kõlõma, -õldaq, -kõlõ85 hüpeldes liikuma
.kukla|nõ, -(d)sõ, -st7 sipelgas
.kukli, -, -t1 = .kukli|k, -gu, -kku38 = kukõlik kukkel
.kukma, kukkuq, kuku64 = kukutama [2.] = .kuukma kukkuma (käo kohta); kägo kukk kägu kukub
.kukro, -, -t1 kukal
kuksin, -a, -at4 kann
kukukõ|nõ, -sõ, -ist8 hellitl kullake, (kuku)paike
kukumun|a, -a, -na28 pesamuna; hellik
kuku|nõ, -dsõ, -st7 hea, pai, kuku
kuku|tama, -taq, -da82 1. kavatsema, lubama; kukutas liina minekit kavatseb, lubab linna minna; 2. = .kukma; 3. hellitama
kukutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 hüpitama
kukutätä, -, -t2 taevaisa, ilmataat, jumal; äike; kukutätä tümistäs äike müristab
kukõli|k, -gu, -kku38 = .kuklik
kukõ|nõ, -dsõ, -st7 = kukanõ
kukõrda|ma, -q, -83 veeretama
kukõr|pauds', -paudsi, -.paudsi37 = kukõr|paun, -pauna, -.pauna30 = kukõrpää, -, -d50 = kukõr|tauds', -taudsi, -.taudsi37 = kukõr|till', -tilli, -.tilli37 = kukõr|tuuds', -tuudsi, -.tuudsi37 = ukõrpauds' = ukõrtauds' kukerpall
kukõrus, -õ, -t9 pööre; tsyyr' tekk' üte kukõrusõ ratas tegi ühe pöörde
kukõ.sälgä kukile
kukõsä(l)(h)n kukil
kula|k, -gu, -kut13 rusikas
kul'assillaq pikali, lamamas
kul'assillõ pikali, lamama
kul'a|tama, -taq, -da82 1. lõbutsema; 2. lamama, lebama, puhkama; viisi ei tüüd tetäq, kul'atas pääle sängün ei viitsi tööd teha, muudkui lebab voodis
kulatsk', -i, -it13 suhkrusai
kuld, kulla, .kulda32 kuld
.kuldama, kulladaq, .kulda77 = kullatama kuldama
kuldi|tama, -taq, -da82 (siga) paaritama; liiderdama; läts', kuradi rõibõq, kulditama jälkiq läks, kuradi raisk, liiderdama jälle
kuldnok|k, -a, -ka31 kuldnokk
.kuld|nõ, -sõ, -sõt6 = kullanõ
kulla.kandja, -, -t3 nimetissõrmest lugedes kolmas sõrm, nimetu sõrm, nimetamats
kullakõ|nõ, -sõ, -ist8 kullake, kallis, armas
kulla|nõ, -dsõ, -st7 = .kuldnõ kuldne
kulla|tama, -taq, -da82 = .kuldama kuldama
kull'a|tama, -taq, -da82 (liialt) hellitama
kulliskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = kullõskõ(l)lõma korduv kuulama; järele kuulama
kull'us, -(s)õ, -t11 kuljus
kull'ussi(h)n ärkvel
.kullõma, kullõldaq, .kullõ78 kuulama
kullõr'kuk|k < kullõskuk|k, -u, -ku37 kullerkupp
kullõskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = kulliskõ(l)lõma: naabrimutil olõ-i midägiq tetäq, sys kullõskõlõs, miä miiq puul tetäs et naabrimutil pole midagi teha, siis ta pidevalt kuulab, mis meie pool tehakse
kulm, kulmu, .kulmu37 kulm
kulp', kulbi, .kulpi37 kulp
kult', kuldi, .kulti37 kult
ku'lti.vaatri, -, -t1 kultivaator
ku'lti|vii:r'mä, -vii:riq, -veeri63 kultiveerima
kul|tuur', -tuuri, -.tuuri37 kultuur
kul|u, -u, -lu26 1. kulu, mullune rohi; 2. kulu, kulutus
ku|l'u, -l'u, -ll'u26 < kalkun' kalkun
kul|uma, -luq, -u70 = kulunõma kuluma
kulu|nõ, -dsõ, -st7 kulune
kulu|nõma, -daq e -nõdaq, -nõ89 = kuluma < kuluvama
kulupää, -, -d50 hallpea
kul'upää, -, -d50 kiilaspea
kulu|tama, -taq, -da82 kulutama
kulu|vama, -daq e -nõdaq, -nõ89 > kulunõma
kuluv|aq, m -idõ, -it4 teksad
kulõh(t)u|ma, -daq, -84 luituma, koltuma; kuluma
kulõja|nõ, -dsõ, -st5 luitunud, koltunud
kulõ|nõma, -daq e -nõdaq, -nõ89 kuluma
kulõ|tama, -taq, -da82 kolletama
kumahtu|ma, -daq, -84 komistama
kuma|k, -gu, -kut13 1. hoop; 2. puuvillane (hrl punane) märkniit rõivaste ja linikute väljaõmblemiseks
kum|a(ha)ma, -maq e -adaq, -ma e -aha88 1. kumama; 2. kajama
kumamiisi ähmaselt; ma kumamiisi mälehtä ma mäletan ähmaselt; mul lei jo kumamiisi mul lõi juba ähmaseks, st hakkan juba pisut purju jääma
kumarda|ma, -q, -83 kummardama
kumardõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 korduv kummardama; koogutama
kumarihe = kumarillõ
kumarillaq kummargil
kumarillõ = kumarihe = kumaruisi kummargil(e)
kumar(d)us, -õ, -t9 kummardus
kumaskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = kumastõ(l)lõma korduv komistama
kumastu|ma, -daq, -83 komistama; korgõ lävi om, kaeq, et sa ei kumastuq! kõrge lävi on, vaata, et sa ei komista!
kumastõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = kumaskõ(l)lõma
kuma|tama, -taq, -da82 kumisema
kumb, kumma, .kumba, m omast ja osast .kumbi, m sisseü .kumbi(he), m alaleü kummilõ32 kumb
kumbahta|ma, -q, -83 < kumbahu|tma, -taq, -da62 korraks kompama, kobama; kumbahudi pluumõ ossa pääl kobasin korraks oksal ploome
.ku'm|ba(i)n', -ba(i)ni, -.banni e -.baini38 kombain; kumba(i)nimiis' kombainer
kumba|tama, -taq, -da82 = .kumpama kompama, kobama
.kumbkiq kumbki
kumista|ma, -q, -83 kuminat tekitama; kõmistama; pikne tulõ, joba kumistas äike tuleb, juba kõmistab
kumis|õma, -taq, -õ87 kumisema
kumm', kummi, .kummi37 1. kumm; 2. võlv (nt kirikus, keldris, ahjul); 3. suur kumeraseinaline puunõu
.kum'ma, .kummiq, kummi63 kummi tõmbuma; üts' pütülaud om vällä kum'nuq üks pütilaud on kummi tõmbunud
kummali = kummal(d)õ kummuli
kummildõ kuidas; kumba moodi, kumbapidi
kummi(h)n kummis, kaardus
kum|min, -ina, -inat4 kumin
kummo|t', -di, -tit13 kummut
.kummu kummi, kumeraks
kummu|tama, -taq, -da82 1. kummutama, tühjendama; 2. pesuõmblusega palistama; 3. koolutama
kummutus, -õ, -t9 pesuõmblus
kummutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv kummutama
kummõ, -, -t14 1. kume; 2.* keel taga-, tagapoolne; tagavokaalne; teräväq ja kummõq vabahelüq, synaq ees- ja tagavokaalid, ees- ja tagavokaalsed sõnad
kummõl', -i, -it4 (apteegi)kummel
kummõq, .kumbõ, kummõt19 = kommõq komme; tava, traditsioon
kum|mõr', -õra, -õrat4 = kumõrik kumer
kum|o, -o, -mo26 1. kaja; kumin; laulukumo laulukumin; 2. kühm; 3. ahjukumm
.kumpama, kumbadaq, .kumpa77 = kumbatama kompama, kobama
ku'mpanii, -, -d50 kompanii
ku'm|pass', -passi, -.passi37 kompass
.kump'ma, .kumpiq, kumbi63 kompima, kobama; käperdama; kump'ku-i minno, ma nakka rüük'mä! ära mind käperda, ma hakkan karjuma!
.kumpve|k', -gi, -kki38 = kumpvek|k', -i, -ki37 kompvek, komm
kumõhõhe = kumõhõlõ kumedalt
kumõrahe = kumõralõ kumeralt
kumõri|k, -gu, -kku38 = kummõr': kuu um taivan kumõrik kuu on taevas kumer
kumõta|ma, -taq, -83 hõõguma
kuna(s) millal, kunas
kunagiq kunagi
kunar(l)iga|nõ, -dsõ, -st5 = kunari|k, -gu, -kku38 = konar(l)iganõ konarlik
kund, kunnu, .kundu31 = kond kehv maa; kõnd; jõeäärne heinamaa; taast kunnust joht määnestkiq saaki saa-iq sellelt kehvalt maalt küll mingit saaki ei saa; nääq ummaq kunnuh niitmäh nad on jõeäärsel heinamaal niitmas
kundipukõ|t', -di, -tit13 kondibukett, luukere
.kundri|k, -gu, -kku38 kõhn loom
kunds, kundsa, .kundsa31 konts; kand
kundsa|ull', -ulli, -.ulli37 väga loll, päris loll; sa olõt viil ullimb ku kundsaull' sa oled veel lollim kui päris loll
.kundu|ma, .kundudaq, kunnu79 1. kehvaks jääma; 2. kustuma, seisma (lubi) lubi pandas päält palotamist maa sisse kunduma lubi pannakse pärast põletamist maa sisse kustuma
kundõ|nõ, -dsõ, -st7 > .kunt'liganõ
kungahta|ma, -q, -83 korraks kõigutama; kummuli keerama
kungah(t)u|ma, -daq, -84 komistama, libisema
kungah(t)us, -õ, -t9 sületäis; kõigutus
kungar', -i, -it4 = kungats' = kunka lonkur, lombakas
kunga|tama, -taq, -da82 kõigutama
kunga|ts', -dsi, -tsit13 = kungar'
kungi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 taaruma, kõikuma, koperdama, tuigerdama; aastagavannu lats' jo kungitsõs aastavanune laps juba koperdab
.kungu|ma, -daq, -80 maha kalduma
kungus, -(s)õ, -t11 varn
kungu|tama, -taq, -da82 kallutama, kummardama, küürutama
.kungõlõma, kungõldaq, .kungõlõ85 kõikuma
kuning, -a, -at13 kuningas
kuningaimänd, -ä, -ät13 = kuningana|anõ, -asõ, -ist8 kuninganna
kuninga|poig, -puja e -poja, -.poiga, m alaleü pujõlõ e .poelõ32 kuningapoeg, prints
kuninga|tütär', -.tütre, -tütärd22 kuningatütar, printsess
kuning|kund*, -kunna, -.kunda32 = kuning(a)riik'
kuningli|nõ, -dsõ, -st5 kuninglik
kuning(a)|riik', -riigi, -.riiki37 = kuningkund* kuningriik
kunka, -, -t2 = kungar' lonkur, lombakas
.kunkama, kungadaq, .kunka77 lonkama
kunn, kunna, .kunna31 konn
kunn', kunni, .kunni37 1. väiksem küngas; 2. tomp, tükk; sula lumõgaq jääseq hobõsõlõ kunniq jalgo alaq, hopõn' saa-i kyndiq sula lumega jäävad hobusele (lume)tombud jalgade alla, hobune ei saa kõndida; 3. kurnimäng; 4. > kukk
kunna|kapstas, -.kapsta, -kapstast22 varsakabi (taim)
kunna|karp', -karbi, -.karpi37 järvekarp
kunna|osi, -os'a, -.osja43 konnaosi (taim)
kunna|silm, -silmä, -.silmä35 konnasilm
kunnu|tama, -taq, -da82 lahjutama
kunst', kunsti, .kunsti37 kunst
kunst'.kargami|nõ, -sõ, -st5 nalj taidlus, isetegevus (hrl (rahva)tants)
kunt', kundi, .kunti37 1. kont, luu; 2. küngas
kunt'jalali|nõ, -(d)sõ, -st5 = kunt'jala|mii:s', -mehe, -mii:st39 = kunt'|jalg, -jala, -.jalga33 kontvõõras, lapuline
.kunt'liga|nõ, -dsõ, -st5 < kundõnõ künklik; konarlik
.kunt'ma, .kuntiq, kundi63 lapuliseks olema, lapul käima
kunts', kundsi, .kuntsi37 nõidus; ebausk
.kunts'liga|nõ, -dsõ, -st5 ebausklik
kupall'o kuipalju
kupa|tama, -taq, -da82 kihutama; kupatagu-iq! ära kihuta!
kupa|ts', -dsi, -tsit13 = kupõts'
kupl, kubla, .kupla47 = kubõl kubel
kup(s')li, -, -t1 kuppel; pürstihannagaq lei lambikups'li purus lõin harjavarrega lambikupli puruks
.kupliga|nõ, -dsõ, -st5 = kubõlliganõ kuplas
kup|p, -u, -pu37 kupp
kupõ, -, -t14 = ku|põm', -bõmõ, -bõnd4 = kubõq kube
kupõrda|ma, -q, -83 hullama
kupõrdu|ma, -daq, -84 komistama
kupõrdõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 taarudes käima
kupõr'.killi = kupõr'.paudsi
kupõr'.naatri, -, -t3 kuberner
kupõr'.paudsi = kupõr'.tilli = kupõr'.killi uperpalli
kupõ|ts', -dsi, -tsit13 = kupats' < kublik [2.] kupits, piiritähis
kur|a, -a, -ra26 vasak; käänäq kuralõ! keera vasakule!
ku|raas', -raasi, -.raasi37 kuraas; temperament; kuraasi täüs' temperamentne
ku.raatri, -, -t1 > ka(m)mandaja
kuradili|nõ, -(d)sõ, -st5 paharet; kurivaim, kuramus
kurahta|ma, -q, -83 tukastama; ma lää kurahta veidükese aigo ma lähen tukastan veidike aega
kura.käeli|ne, -dse, -st5 vasakukäeline
kur'ali|nõ, -(d)sõ, -st5 pahategija; kurivaim, kuramus; pini, kur'alinõ, om pindreq kyik' segi käändnüq koer, kuramus, on kõik peenrad segamini pööranud
kurapoodi pahupidi; ai kaska kurapoodi sälgä ajas kasuka pahupidi selga
kura|t', -di, -dit13 kurat
kur'ate|kij, -gijä, -gijät4 kurjategija
kur'atüü:, -, -d52 = kuritüü
kurb, kurva, .kurba32 kurb
.kurbli, -, -t3 vänt (masinaosana)
.kurbliga|nõ, -dsõ, -st5 1. vaoline; 2. = .kurbli|k, -gu, -kku38 kurblik, kurvavõitu
.kurbu|ma, -daq, -80 kurvaks muutuma
.kurb(t)us, -õ, -t9 kurbus, nukrus; kohe minnäq, midä tetäq, kurbtustõ tulõ kooldaq kuhu minna, mida teha, kurbusse tuleb surra (katke rahvalaulust)
kurg', kurõ, .kurgõ34 kurg
kurg'|jalg, -jala, -.jalga33 laste mängukark, kõmp
kurgu|tama, -taq, -da82 suud ammuli ajama
kuri, kur'a, .kurja43 1. kuri; karm, range; kurjus; 2. süä om kuri süda on paha, süda läigib
kuri|k, -ga, -kat13 kurikas
kurist*, -a, -at13 kuristik
kurista|ma, -q, -83 kuristama (häälitsema); kurku loputama
kuristõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv kuristama
kuris|õma, -taq, -õ87 kurisema
kuritü:ü, - e kur'atüü:, -d e .kurjatüü:d52 = kur'atüü kuritegu, kuritöö
kurivaim, kur'avaimo, .kurja.vaimo37 sõim kurivaim, kurat; kur'avaimo pois'kõsõrõibõq! kuradi poisiraisk!
.kurjus, -õ, -t9 kurjus
kurk, kurgu, .kurku37 kurk (kurgu)
kurk', kurgi, .kurki37 kurk (kurgi)
kurm, kurmu, .kurmu37 metsa- v maanurk
kurn I, kurna, .kurna31 kurn, munade kogum; pesakond
kurn II, kurnu, .kurnu37 (piima)kurn
.kurnama, kurnadaq, .kurna77 1. kurnama; 2. nurru lööma
kurni|k, -gu, -kut13 munakook
.kurnli|nõ, -dsõ, -st5 künklik
kurrakätt vasakul(e); tuu om kurrakätt see on vasakul; käänäq kurrakätt! keera vasakule!
kur|rin, -ina, -inat4 kuljus
kurru|tama, -taq, -da82 nurruma
kurskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 pudistades kõnelema
kurst', kursti, .kursti37 tuust; nuustik; paklakurst' topitas mulgu ette takutuust topitakse augu ette
.kurst'ma, .kurstiq, kursti63 annetusi koguma
.kurstõl annetusi palumas
.kurstõli|nõ, -dsõ, -st5 annetuste paluja
kurt', kurdi, .kurti37 1. vöö; 2. kurt, kuulmatu
kur|u, -u, -ru26 kitsas koht; katusealune; viruskuru ahjutagune
kurukik|as, -ka, -ast22 = viruskikas kilk (putukas)
kurus|lauk, -laugu, -.lauku37 küüslauk
kurussillaq = kurussi(h)n poolärkvel, poolunes
kuru|tama, -taq, -da82 norutama; lää es inämb süük' es juuk', kurut' ynnõ kaska pääl ei läinud enam söök ega jook, norutas ainult kasuka peal
kurvah(t)us, -õ, -t9 uinak
kurvali|nõ, -dsõ, -st5 kurb, nukker
kurvasta|ma, -q, -83 kurvastama
kurvastus, -õ, -t9 kurvastus
kurvastõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 korduv kurvastama, nukrutsema
kurvi|ts, -dsa, -tsat13 kurvits (lind)
kurõ.katla, -, -t3 kellukas, kurekatel (lill)
kurõ|käng, -kängä, -.kängä35 = kurõsaabas hrl m kuresaabas, paljajalu käimisel pragunenud nahk
kurõ|mari, -mar'a, -.marja43 jõhvikas
kurõ|põlv', -põlvõ, -.põlvõ35 kirburohi (rohttaim)
kurõpääli|ne, -dse, -st7 pahempidine
kurõ|saabas, -.saapa, -saabast22 = kurõkäng
kurõ.varbil(õ) kikivarvul(e)
kus|i, -õ, -t41 kusi
kusi|k, -gu, -kut13 1. allakuseja; 2. kärsitu inimene
kusikla|nõ, -(d)sõ, -st5 = kusi.kukla|nõ, -(d)sõ, -st5 < kusi|kukõl', -.kuklõ, -kukõld23 < kusiraudsi|k, -gu, -kut13 < raudsik punane sipelgas
kusiskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv kusõma
kusk', kusõ, .kuskõ34 = kusõkala kiisk; kusõq patta, vesi pääle kiisad patta, vesi peale
kuslapuu, -, -d50 kuslapuu
kus|sal', -ala, -alat4 pettetaru; kussal' pandas puu otsa, et vyyrit sülemit kinniq püüdäq pettetaru pannakse puu otsa, et võõraid sülemeid kinni püüda
kuss'o|tama, -taq, -da82 kussutama
kuss'otõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv kuss'otama
kus|(r)m, -õ(r)ma, -õ(r)mat4 põis
kusõkal|a, -a, -la28 = kusk' kiisk
kusõ|lii:m', -leeme, -lii:mi37 kiisaleem, kiiskadest keedetud kalasupp
kusõma, kustaq, kusõ72 urineerima, kusema, pissima; lats' läts' poti pääle kusõlõ laps läks poti peale pissile
kusõ(r)ma|nõ, -dsõ, -st5 põiest valmistatud
kusõ|nõ, -dsõ, -st7 kusene, pissine
kusõ|tama, -taq, -da82 kusetama, pissitama
kut'a|tama, -taq, -da82 hellitama
ku|tin, -dina, -dinat4 tasane kõne, kudin
.kutja, -, -t3 rituaaltoit matustel: meeleemes herned
kuts'a, -, -t2 kutsu, koer
kuts'ar', -i, -it4 kutsar
kutsi|k, -ga, -kat13 kutsikas
.kutsma, .kutsuq, kutsu64 kutsuma
kutsõq, .kutsõ, kutsõt18 kutse
kuu, -, -d50 kuu
kuu:d', koodi, kuu:di37 kood
kuugahta|ma, -q, -83 korra kukkuma (käo häälitsemise kohta)
kuugah(t)us, -õ, -t9 käo kukkumine (üks kord)
kuugaskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv .kuukma
kuugu|tama, -taq, -da82 kiigutama
.kuugõlõma, kuugõldaq, .kuugõlõ85 korduv kõikuma, kiikuma
kuu:k, koogu, kuu:ku37 kook (koogu); toornaha töötlemise riist
kuu:k', koogi, kuu:ki37 kook (koogi)
.kuukma, .kuukuq, kuugu64 = .kukma kukkuma (käo kohta); kägo kuuk kuusõ otsan kägu kukub kuuse otsas
kuuku kuku (käo häälitsus)
kuu:l, koolu, kuu:lu37 surm; saq läät kooli poolõ, a maq lää jo koolu poolõ sina lähed kooli poole, aga mina lähen juba surma poole
kuul', kuuli, .kuuli37 kuul
kuu:l', kooli, kuu:li37 kool
.kuuldma, kuuldaq, kuulõ65 kuulma
.kuuldmi|nõ, -sõ, -st5 kuulmine
.kuuldsa, -, -t3 kuuldav
.kuuldu|ma, -daq, -79 kuulduma, kostma
.kuuli|nõ, -(d)sõ, -st5 kuupalgaline
kuu:lja, -, -t3 surija; surnu
kuu:ljaluu, -, -d50 kooljaluu (kõva moodustis käel v jalal)
kuu:lja|pütsk', -püdse, -.pütske35 surmaputk; naat
kuu:lma, kooldaq, koolõ74 surema
kuu:lma|rõivas, -.rõiva, -rõivast22 suririie
kuulmas, .kuulma, kuulmast22 sisekõrv
kuu:l'.meistre, -, -t3 (kooli)õpetaja
.kuulsa, -, -t3 kuulus
.kuulsus, -õ, -t9 kuulsus
kuu:l(n)uq, -, -t1 = kool(n)uq surnu
kuulu|tama, -taq, -da82 kuulutama; ekä asja massa-i kah külä pääl kuulutaq iga asja ka ei maksa küla peal kuulutada; ilma kuulutama ilma ennustama
kuulutus, -õ, -t9 kuulutus; (ette)kuulutus ennustus; ilmakuulutus ilmaennustus
kuum, kuuma, .kuuma31 kuum
kuumahä|dä, -dä, -tä24 palavik
.kuumama, kuumadaq, .kuuma77 õhetama; kuumama; tütär'latsõl nägo kuumas tütarlapsel nägu õhetab; pääväpalanuq sälg kuumas hirmsahe päikesest põlenud selg kuumab hirmsasti
kuumastõ kuumasti
.kuu:mbahe = kuu:mbalõ koomale
.kuumus, -õ, -t9 kuumus; palavik
kuumõ|tama, -taq, -da82 kuumama, õhetama, hõõguma; päiv om nii kuum, et päälagi nakkas jo kuumõtama päike on nii kuum, et pealagi hakkab juba kuumama; hüdseq kuumõtasõq ahon söed hõõguvad ahjus
kuumõtus, -õ, -t9 põletik; palavik
kuu:(h)n koos
kuu:(h)nolõ|k', -gi, -kit13 > kogondus
kuu:p, kooba, kuu:pa31 koobas; kartulikelder; maa-alune panipaik
kuu|päiv, -päävä, -.päivä35 kuupäev
kuur', kuuri, kuuri37 kuur
kuu:r', koorõ, kuu:rt39 1. koor, koorik; 2. (piima) koor
kuurd, kuuru, .kuurdu37 üleliigne keerd (hrl lõngas); ku lang iskin pall'o kiirdo saa, sys lööväq kuuruq sisse kui lõng korrutades liiga keerdu läheb, siis löövad liigsed keerud sisse
.kuurdliga|nõ, -dsõ, -st5 = kuurunõ üleliigselt keerdus; telehvonijuheq om kuurdliganõ telefonijuhe on üleliigselt keerdus
.kuurdu üleliigselt keerdu(s)
kuu:rdu|ma, -daq, -80 koorduma; kestendama
kuuri|ts, -dsa, -tsat13 kuurits (kalapüügiriist)
kuu:rma, -, -t3 koorem
kuu:r'ma, kuu:riq, koori63 koorima
kuur(d)mas, .kuur(d)ma, kuur(d)mast22 = kuurõq 1. lehtede hargnemise koht, nt kapsal; kapstaq nakkasõq kuurdmahe käändmä kapsad hakkavad pead looma; 2. kuulmenahk (kõrvas)
kuuru(h)n üleliigselt keerdus
kuuru|nõ, -dsõ, -st7 = .kuurdliganõ
kuu.rõiv|aq, -idõ, -it22 < kuutõbi [2.] menstruatsioon
kuurõq, .kuurmõ, kuurõnd16 = kuurmas
kuus' I, kuusõ, kuust39 kuusk
kuus' II, kuvvõ, kuut49 kuus
kuusi kuuekaupa
kuusik|hain, -haina, -.haina30 soo-osi
kuusi|nõ, -dsõ, -st7 kuusepuine, kuusepuust
kuusisti|k, -gu, -kku38 = kuusisto, -, -t1 = .kuustik kuusik
kuus'kümmend, kuvvõ.kümne, kuutkümmend17 kuuskümmend
kuus'sada, kuvvõsaa, kuutsata29 kuussada
kuu:st koost; meil elon om kats' atra, üts' läts' kuust, tõõnõ püsüs viil kuun meil on talus kaks atra, üks lagunes koost, teine püsib veel koos
kuus'tõist(kümme(nd)), kuvvõtõist(.kümne), kuuttõist(kümmend)17 kuusteist
.kuusti|k, -gu, -kku38 = kuusistik
kuusõ|sii:n', -seene, -sii:nt40 kuuseriisikas
kuut', kuudi, .kuuti37 kuut, putka
kuu:t', koodi, kuu:ti37 koot
kuu:t'ma, kuu:tiq, koodi63 reht peksma
kuu:tsa, -, -t3 kooshoidev
kuu:tsli, -, -t1 koonal
kuu:tspenni|k', -gi, -kit13 käsiraha
kuutõ|bi, -võ, -põ25 1. kuutõbi; 2. > kuu.rõivaq
kuvvas, .kuuda, kuvvast23 kirvevars
kuvvildõ kuidas; kumbapidi (vrd nivvildõ); kuvvildõ taa käü, hüvilde vai paheldõ? kuidas see käib, õigetpidi või pahupidi?
kuvvõgese = kuvvõ.keske = kuvvõ.kõisi = kuvvõ.kõistõ kuuekesi
kuvvõndi|k, -gu, -kku38 = kuvvõsjago kuuendik
kuvvõ|s, -nda, -ndat4 kuues
kuvvõ|sjago, -ndajao, -ndatjako27 = kuvvõndik
kuvõr', -i, -it4 ümbrik
kuvõrra kuivõrd
kõbahus, -õ, -t9 kõbin
kõbasta|ma, -q, -83 = kõbistama [2.] (veidi) teritama
kõbista|ma, -q, -83 1. (veidi) parandama; 2. = kõbastama; 3. kõbistama
kõbis|õma, -taq, -õ87 kõbisema
kõblas, .kõpla, kõblast22 = kõpl kõblas
kõbli, -, -t2 = kõbu uurits; lusikanuga
kõbli|ma, -daq, -88 = kõbli|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 kõplama
|bu, -bu, -pu26 = kõbli
kõdr(ik)a|nõ, -dsõ, -st5 = kõdyrva kaunarikas
kõdri|ma, -daq, -88 > kõdri|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 kaunu avama ja ube v herneid välja võtma
|dsa(ha)ma, -tsaq e -dsadaq, -tsa e -dsaha88 sahisema
|ds'o, -ds'o, -ts'o26 vilets hein; taad kõts'o massa-i niitägiq seda viletsat heina ei maksa niitagi
kõds'o|tama, -taq, -da82 aeglaselt sõitma; inne kõds'otaq, ku kümme kõrda kraavin kävvüq pigem sõita aeglaselt, kui kümme korda kraavis käia
kõdõr = kõdyr', kõdra, .kõtra45 = kõtr kaun
kõdyrva, -, -t3 = kõdr(ik)anõ kaunarikas
kõhahus, -õ, -t9 lühike kõbin v kahin
kõhe|du, -du, -tut1 1. kõhetu; 2. külm, kõhe
kõhikõv|a, -a, -va28 väga kõva
kõhka|tama, -taq, -da82 kratsima, kõhvitsema
kõhku|tama, -taq, -da82 kohmitsema
kõhma, -, -t2 laisk inimene
kõhn, kõhna, .kõhna30 = kõhna, -, -t2 kõhn
kõhnali|k, -gu, -kku38 kõhnavõitu
kõhnastõ kehvasti
kõhr', kõhri, .kõhri35 turi
kõhri|k, -gu, -kut13 turjakas
kõht†, kõha, .kõhta32 jõud, jaks; suutlikkus
.kõhtama†, kõhadaq, .kõhta77 suutma; jõudma, jaksama
.kõhtsa†, -, -t3 tugev; vastupidav; suutlik
kõhvahta|ma, -q, -83 < kõhvahu|tma, -taq, -da62 korraks sügama, kratsima
kõhvi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 sügama, kratsima
.kõhvõlõma, kõhvõldaq, .kõhvõlõ85 1. nihelema; 2. kohmitsema
kõigus, -(s)õ, -t11 kuhjavarda tugi
kõigu|tama, -taq, -da82 kõigutama
.kõikma, .kõikuq, kõigu73 kõikuma
kõiv, kõ(iv)o, .kõivo37 kask
kõivisti|k, -gu, -kku38 = kõivisto, -, -t1 = .kõostik kaasik
kõivo|nõ, -dsõ, -st7 = .kõonõ kasepuine, kasepuust
kõlah(t)us, -õ, -t9 äkiline v hetkeline heli(n), kõlin; kuulujutt
kõlahta|ma, -q, -83 kõlatama, korraks kõlama
kõl|a(ha)ma, -laq e -adaq, -la e -aha88 kõlama
.kõlbama, kõlvadaq, .kõlba77 kõlbama
.kõlbma(l)daq kõlbmatu
kõlgas, .kõlka, kõlgast22 agan
kõlga|ts', -dsi, -tsit13 karjakell, krapp
kõlgus, -(s)õ, -t11 aganik, õlgede panipaik
kõlinallaq kõlinal
kõlista|ma, -q, -83 1. kõlistama, helistama; 2. helistama, telefoneerima
.kõlks'ma, .kõlksiq, kõlksi63 1. kõlksuma; 2. sirama, sätendama
kõll', kõlli, .kõlli37 > kron'o
kõllaka|= kõllaka|s, -dsõ, -st5 kollakas
kõlla|nõ, -dsõ, -st7 kollane
kõllastu|ma, -daq, -83 kollaseks muutuma
kõllatõ|bi, -võ, -põ25 kollatõbi
kõl|lin, -ina, -inat4 kõlin, helin; kuulujutt; kõllin käve läbi külä kuulujutt käis läbi küla
kõllõ, -, -t14 kõle
kõlva|du, -du, -tut1 kõlvatu; taa um üts' kõlvadu inemiseluum see on üks kõlvatu inimeseloom
kõlvoli|nõ, -dsõ, -st5 kõlblik
.kõo|nõ, -dsõ, -st7 = kõivonõ kasepuine, kasepuust
kõo|sii:n', -seene, -sii:nt40 kaseriisikas
.kõosti|k, -gu, -kku38 = kõivistik
kõotat|t', -i, -ti37 kasepuravik
|pin, -bina, -binat4 kõbin
kõpi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 nokitsema; vihmadsõ ilmagaq kõpidsõ niisama koton vihmase ilmaga nokitsen niisama kodus
kõpl, kõbla, .kõpla45 = kõblas kõblas
kõpsahta|ma, -q, -83 kõpsatama, kopsatama
kõpsah(t)us, -õ, -t9 kõpsatus, kopsatus
.kõpsama, kõpsadaq, .kõpsa77 kõpsama, kopsama
.kõps'na, -, -t3 kõpsumine, kopsumine, kopsimine; tüü tett niguq kõps'na töö tehtud nagu naks
.kõps'nahe = .kõps'nalõ kergelt, ruttu
kõrah(t)u|ma, -daq, -84 krõbedaks muutuma
kõrah(t)us, -õ, -t9 =(r)rõq hetkeline krabin, krõbin; korin
kõr|a(ha)ma, -raq e -adaq, -ra e -aha88 = kõrisõma = .kõrrama krõbisema, kõrisema; korisema
kõrb', kõrvi, .kõrbi36 kõrb, punakaspruun
.kõrbama, kõrbadaq e kõrvadaq, .kõrba77 kõrvetama
.kõrbõ, -, -t3 kõrb (kuiv maa)
.kõrbõma, kõrbõdaq e kõrvõdaq, .kõrbõ77 kõrbema; perrä kõrbõma põhja kõrbema
kõrd, kõrra, .kõrda33 1. kord; süsteem; kõrra(h)n korras; 2. < järg' järg; järjekord; kohe meil kõrd jäi? kuhu meil järg jäi; 3. korrus; kiht, kord; tõõsõ kõrra pääl teisel korrusel; keväjäne lumi om niguq kõrd sitta maa pääl kevadine lumi on (sama hea väetis) nagu kiht sõnnikut maa peal
.kõrdama, kõrradaq, .kõrda77 kordama
.kõrdapite(h)n korralikult; sai kõrdapiten süüdüs sai korralikult söödüd
kõrd-kõrrast kord-korralt, järk-järgult
.kõrdliga|nõ, -dsõ, -st5 kihiline
kõrdma|go, -o, -ko27 kiidekas, mäletsejate eesmao osa
kõrdsi|mii:s', -mehe, -mii:st39 kõrtsmik
kõrgah(t)us, -õ, -t9 = kõrgas, -(s)õ, -t11 = kõrga|ts', -dsi, -tsit13 valge riisikas; kõrgahtus om kygõ parõmb siin', kasus kõivõ all, suur', valgõ, kipõ, piimäne valge riisikas on kõige parem seen, kasvab kaskede all, suur, valge, kibe, piimane
kõr|i, -i, -ri26 kõri
kõri|k, -gu, -kut13 sõba, suurrätik
kõrista|ma, -q, -83 kõristama
kõris|õma, -taq, -õ87 = kõra(ha)ma
kõrk, kõrgu, .kõrku37 kõhr, krõmpsluu; kõrgugaq tüküst kiis hää sült' kõhrega tükist keeb hea sült
.kõrksa, -, -t3 krõbe
kõrnõq, .kõrnõ, kõrnõt18 kõrne
kõrra (ühe) korra
kõrragaq korraga, äkki
kõrralagõhus, -õ, -t9 korralagedus; *entroopia
kõrralda|ma, -q, -83 korraldama
kõrraldaq korratu
kõrraldõ korralikult
kõrraligult rahuldavalt; korralikult
kõrrali|k, -gu, -kku38 rahuldav; korralik
kõrrali|nõ, -dsõ, -st5 korralik
kõrralt otse; kohe
.kõrrama, kõrradaq, .kõrra77 = kõra(ha)ma
kõrraperäst jaopärast, piiratud koguses; leibä om ynnõ kõrraperäst, olõ-i vyyrilõ andaq leiba on ainult jaopärast, ei ole võõrastele anda
kõrrapäält korrapealt, kohe
kõrras korraks
kõrrast < järest järjest; jätku-iq vaihõlõ, võtkõq kõrrast! ärge jätke vahele, võtke järjest!
kõr|rin, -ina, -inat4 1. kõrin; korin; 2. kuljus
kõrru|tama, -taq, -da82 1. kihilist leiba v pirukat tegema; 2. krookima (õmblema)
kõrrutus, -õ, -t9 1. kihiline leib v pirukas (ka selle sisu); 2. krooge
kõrrõ, -, -t14 habras; sale
kõrs', kõrrõ, kõrt49 kõrs
kõrts', kõrdsi, .kõrtsi37 kõrts
.kõrts'ni|k, -gu, -kku38 kõrtsmik
kõru|i(j)ä, -i(j)ä, -ijjä e -iiä24 õhuke jää
kõrv, kõrva, .kõrva30 1. kõrv; 2. sang (nt tassil v potil)
kõrval kõrval
kõrvali|nõ, -dsõ, -st5 kõrvaline; kõrvalolev; kõrval-; naaber; kuts' kõrvaliidsi kohtuhe tunnistajis kutsus naabreid kohtusse tunnistajaks
kõrvalt kõrvalt
kõrvalõ kõrvale
kõrvitsi(kku) = kõrvitsillaq = .kõrvu(isi) = kõrvutsi(kku) = kõrvutsillaq kõrvuti; kõrvu(isi) säädmä, pandma võrdlema, kõrvutama; ku Eesti ja Soomõ kõrvuisi säädäq, sys... kui võrrelda Eestit ja Soomet, siis...
kõrõh(t)u|ma, -daq, -84 krõbedaks muutuma
kõrõh(t)us, -õ, -t9 = kõrõstik (jää)kirme
(r)rõq, .kõrrõ, kõ(r)rõt18 = kõrah(t)us hetkeline krabin, krõbin; korin
kõrõsti|k, -gu, -kku38 = kõrõh(t)us
kõs'ahta|ma, -q, -83 korraks sahistama
kõsah(t)us, -õ, -t9 hetkeline sahin; olõ es õigõt pauku, ynnõ üts' kõs'ahus käve ei olnud õiget pauku, ainult üks sahin käis
|s'a(ha)ma, -ss'aq e -s'adaq, -ss'a e -s'aha88 = kõsisõma sahisema
kõsista|ma, -q, -83 sahistama
kõsistõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv kõsistama
kõsis|õma, -taq, -õ87 = kõs'a(ha)ma: hainaq ommaq häste kuionuq, kõsisõsõq joq heinad on hästi kuivanud, sahisevad juba
.kõsli, -, -t1 kõlutera
kõs|sin, -ina, -inat4 sahin
kõssi|tama, -taq, -da82 1. (loomade peletamiseks) "kõss!" hüüdma; 2. sahistama
kõs|u, -u, -su26 kuiv (vilja)puru, praht, kõlu, sõklad; tühi vili om kõsu tühi vili on kõlu
|tar', -dara, -darat4 kodar
kõtr, kõdra, .kõtra45 = kõdõr kaun
kõtsi kõtt (hüüatus kassi v teiste loomade peletamiseks)
kõtsi|tama, -taq, -da82 kõtsi! hüüdma
kõt|t, -u, -tu37 kõht
kõtt'koolussi(h)n = kassikoolussi(h)n = koolussi(h)n poolärkvel, poolunes; olli ynnõ kõtt'koolussin, es makaq peris olin vaid poolunes, ei maganud päriselt
kõtuhal|u, -u, -lu26 kõhuvalu
kõtukallaq = kõtul(d)õ kõhuli
kõtu|tama, -taq, -da82 kõhuli lamama, kõhutama
kõtutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 kõhuli lamasklema
kõtu|täüdeq, -.täüte, -täüdet18 kõhutäide
kõtu|täüs', -tävve, -täüt49 kõhutäis
kõur, kõuri, .kõuri37 suur, kõver, okslik puu
kõv|a, -a, -va28 kõva; vali; range, karm; kange; kõva kõrd range kord; kõva miis' kange mees; kõva viin kange viin; kõva tahtminõ kange tahtmine
kõvah(t)u|ma, -daq, -84 kõvastuma
kõvahus, -õ, -t9 kõvadus; valjus
kõvask', -i, -it13 luisk
kõvastõ = .kõvva < kõvastõlõ kõvasti
kõva|tsyyr'*, -tsõõri, -tsyyri37 kõvaketas (arvutis)
.kõvva = kõvastõ kõvasti
.kõvvu, -, -t1 = .kõvvu|nõ, -dsõ, -st7 kõvadune; kangune; ravvakõvvu rauakõvadune
.kõvvu|s, -(sõ), -(s)t10 < kõvvutus, -õ, -t9 kõvadus; kangus; viinal piät iks kõvvut olõma viinal peab ikka kangust olema
kõv|võr', -õra, -õrat4 kõver
kõvõmbahe = kõvõmbalõ = kõvõmbidõ = kõvõmbihe = kõvõmbilõ = kõvõmbuisi kõvemini
kõvõrahe = kõvõralõ = kõvõridõ = kõvõrihe = kõvõrilõ = kõvõruisi kõveralt, kõverdi, kõõrdi, viltu; kõverasse; kaes kõvõruisi vaatab kõõrdi v viltu
kõvõrus, -õ, -t9 kõverus
kõõbõrda|ma = kõõbõnda|ma, -q, -83 vaevaliselt töötama
kõõds'a, -, -t2 1. vanake, kõbi; 2. kõbus; tuu om viil kõõds'a vanamiis' see on veel kõbus vanamees
kõõksah(t)us, -õ, -t9 kõõksatus
kõõland', -i, -it13 laisk inimene
kõõlask', -i, -it13 = kõõlusk' kõhn inimene, kõrend
kõõlus, -(s)õ, -t11 kõõlus
kõõlusk', -i, -it13 = kõõlask'
kõõni|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 = kynnitsõma alemaad põlemata jäänud puurisust puhastama
kõõri|k, -gu, -kut13 kõõrdis; kõõriguq silmäq kõõrdis silmad
kõõrildõ = kyyrdu kõõrdi
kõõrista|ma, -q, -83 = kõõri|tama, -taq, -da82 1. kõõritama; 2. = kõõrutama
kõõri(s)|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv kõõri(s)tama
kõõru|tama, -taq, -da82 = kõõristama = kõõritama [2.] kõõrutama (hrl kana häälitsuse kohta)
kõõrutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv kõõrutama
käbehehe = käbehele käbedasti, kärmelt
käbrä(h)n = köbrä(h)n kortsus, kipras
käbrä|ne, -dse, -st7 kortsuline, kurruline
käbärdü|mä, -däq, -83 kortsuma
käbärüs, -e, -t9 = käpr korts, kiber, kurd
kädsis|emä, -täq, -e87 = kidsisemä kägisema, kidisema
ädsistä|mä, -q, -83 = kidsistämä kidistama; sidistama; kädistama
käe.kump'miisi käsikaudu
käekõvõra(h)n käe alt kinni
käe|mii:s', -mehe, -mii:st39 käendaja
käe(h)n käes
käeperi käepärast
käe.perrä käekõrvale
käeperäli|ne, -dse, -st5 = käeperäne käepärane
käeperä(h)n käekõrval; enda järel; vidä hobõst käeperän veab hobust enda järel
käeperä|ne, -dse, -st7 = käeperäline
käepühüs, -(s)e, -t11 käterätt, kätepühkimislapp
käetsimmi käsikäes; kääväq iks viil käetsimmi, esiq jo mitu aastakka paarin käivad ikka veel käsikäes, ise juba mitu aastat abielus
.käetühe lohakalt
käetüü:, -, -d52 käsitöö; kätetöö
käe.valdja|dsõq, m -tsidõ, -tsit7 käsiraha (kosjas)
käe.valgu|s, -(sõ), -(s)t10 = käe.valgõ, -, -t3 tasu; jootraha
käe|vang, -vango, -.vango37 käepide
käevango(h)n käevangus
kägis|emä, -täq, -se87 kägisema
|go, -o, -ko27 = k'ago kägu
kägräh(t)ü|mä, -däq, -84 kõhnaks v kiduraks jääma
kägrä|ts', -dsi, -tsit13 krimpsus, kidur, äbarik inimene v taim
kägrätsi|ne, -dse, -st5 = kägäräne krimpsus, kidur, äbarik
kägärä|ne, dse, -st5 = kägrätsine
.kähko kähku, ruttu
kähr, kähri, .kähri37 mäger
kähri|k, -gu, -kut13 kährik(koer)
käkerüs, -e, -t9 käkerdis
käki(h)n kadunud
käkistä|mä, -q, -83 kägistama; pigistama
käk|k', -i, -ki37 käkk
käk|kelema, -eldäq, -kele85 = käküske(l)lemä peitust mängima; korduv peitma
.|k'mä, -kkiq, -ki63 peitma
käkäs.kaala uperkuuti; auto käve käkäskaala perve alaq üle katussõ auto käis uperkuuti perve alla üle katuse
käküs, -(s)e, -t11 peidukoht; peitus (mäng)
käküske|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = käkkelemä
käküssehe = käküssele = käküssihe = käküssile peitu
käküssi(h)n peidus
käl|ü, -ü, -lü26 mehe vennanaine
kälü|mii:s', -mehe, -mii:st39 = kälüsk', -i, -it13 naise õemees, kälimees
kälüs|kidseq, m -.kiidsi, -.kiidsi5 õeste abikaasad
kämbä|k, -gu, -kut13 koorem
kämm, kämmo, .kämmo37 = kämmä|k, -gu, -kut13 = kämmüs heinahunnik
kämmäl, .kämblä, kämmäld23 kämmal, labakäsi, käelaba
kämmüs, -(s)e, -t11 = kämm
kändsä|k, -gu, -kut13 käntsakas
käng, kängä, .kängä35 king; kängäldäq kingadeta, paljajalu
kängi|ne, -dse, -st7 = kängi|ts, -dsä, -tsät13 jalats, jalanõu
kängi|tsemä, -tsäq e -däq, -dse90 = .käng'mä, .kängiq, kängi63 jalga panema, kängitsema
kängsep|p, -ä, -pä35 kingsepp
kängäh(t)ü|mä, -däq, -84 = ängäh(t)ümä känguma
käo|kirg', -kire, -.kirge34 = käo|kiri, -kirä e -kir'a, -.kirjä e -.kirja43 = käokiräs, -(s)e, -t11 = käo|lehm, -lehmä, -.lehmä35 lepatriinu
käolin|a, -a, -na28 = käorü|gä, -ä, -kä25 karusammal; käolina kasus kuiva kotusõ pääl: matal', peenükeseq varrõq ja valgõ kukukõnõ otsan karusammal kasvab kuival kohal: madal, peened varred ja valge nupuke otsas
käopet|eq, -te, -et18 = tsirgujüvä kerge varahommikune eine, linnupete
|pe, -pe e -behe, -pet e -behet14 käbe; usin
käperde|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 1. käpuli käima; lats' käperdelles põrmando pääl laps käib põrandal käpuli; 2. = korduv käperdämä
käperdä|mä, -q, -83 = käpistämä käperdama
käpikilläq = käpil(d)e = käpäkilläq käpuli
käpiste|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv käpistämä
käpistä|mä, -q, -83 = käpi|tämä, -täq, -dä82 = käpi|tsemä, -tsäq e -däq, -dse90 = käperdämä käperdama
käp|p, -ä, -pä35 käpp
käpr, käbrä, .käprä46 = kipr = käbärüs = köpr korts, kiber, kurd
.käprä = .kipra kipra, kortsu, kurdu
.käpsämä, käpsädäq, .käpsä77 näpsama; näpistama
käpäkilläq = käpikilläq
kärbi|k, -gu, -kut13 = kärp kärbis
kärbili|ne, -dse, -st5 krobeline
.kärblä|ne, -(d)se, -st5 < kärbäne kärbes
.kärbläse|sii:n', -seene, -sii:nt39 kärbseseen
kärbäh(t)üs, -e, -t9 = kärdsäh(t)üs
kärbä|ne, -dse, -st7 > .kärbläne
kärbä|tämä, -täq, -dä82 kokku kuivama
kärd, kärdä, .kärdä35 kõrbehais; küük' om kärdä täüs' köök on kärsahaisu täis
kärdso(h)n = kärdsä(h)n kortsus
kärdsähtä|mä, -q, -83 kärgatama; pikne kärdsäht' pikne kärgatas
kärdsäh(t)üs, -e, -t9 = kärbäh(t)üs = kärgäh(t)üs kärgatus, kõmakas; hoop
kärdsä(h)n = kärdso(h)n
kärehehe = kärehele käredasti
käre|kii:l', -keele, -kii:lt40 maikelluke
kärg', käre, .kärge34 1. kärg; 2. musträhn
kärgäh(t)üs, -e, -t9 = kärdsäh(t)üs
kärgänd', -i, -it13 = käräk kuiv (hrl kivine v savine) küngas põllul
kärgä|ne, -dse, -st7 künklik
käris|emä, -täq, -e87 kärisema
käriste|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv käristämä
käristä|mä, -q, -83 käristama
kärk, kärgä, .kärkä35 küngas
.kärkelemä, kärgeldäq, .kärkele85 korduv kärkima, sõimlema
.kärk'mä, .kärkiq, kärgi63 kärkima, sõimama; müristama (pikse kohta)
.kärk'nä, -, -t3 kärkimine; piksemürin
.kärkvilläq = .kärkvälläq elevil
kärmendä|mä, -q, -83 ergutama
.kärmähe = .kärmäle kärmesti
kärmäs, .kärmä, kärmäst22 kärmas, kärme
.kärmüs, -e, -t9 kärmus
kärn, kärnä, .kärnä35 1. kärn; 2. kärn (tööriist)
kärn', kärni, .kärni37 koorekirn
kärn|kunn, -kunna, -.kunna31 kärnkonn
kärnä|ne, -dse, -st7 kärnane
kär|o, -o, -ro26 1. käru; 2. käristi; käre naisterahvas, tulehark; käredus; no taa naanõ om üts' käro külh no see naine on üks tulehark küll; 3. rutt, kiirus; and kärro takast kiirustab tagant; lisab kiirust; auto kupatas hirmsa kärogaq müüdä auto kihutab hirmsa kiirusega mööda
käro|tama, -taq, -da82 1. kärutama; 2. käristama
kärp, kärbä, .kärpä37 = kärbik kärbis
.kärp'mä, .kärpiq, kärbi63 1. kärpima; 2. terariista õhendama
.kärpsä, -, -t3 ere, terav
kärre, -, -t14 käre
kär|rin, -ina, -inat4 kärin
.kärrämä, kärrädäq, .kärrä77 = kärä() kärama, käratsema
kärs, kärsä, .kärsä35 kärss
kärsite|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv kärsitämä
kärsi|tämä, -täq, -dä82 kärsitu olema; närvitsema
.kärs'mä, .kärsiq, kärsi63 kärsima, läbema, maldama
.kärs'mäldäq kärsitu, läbematu; närviline
.kärtso = .kärtsä kortsu
kär|ä, -ä, -rä24 kära
kärähtä|mä, -q, -83 < kärähütmä käratama, kärgatama
käräh(t)üs, -e, -t9 käratus, kärgatus
kärähü|tmä, -täq, -dä62 > kärähtämä
kärä|k, -gu, -kut13 = kärgänd': ärq kuionuq savikäräk kuivanud saviküngas (põllul)
käräkoori|nõ, -dsõ, -st5 krobelise koorega
kär|ä()mä, -räq e -ädäq, -rä e -ähä88 = kärä|tsemä, -tsäq e -däq, -dse90 = .kärrämä kärama, käratsema
|si, -e, -tt42 käsi; kätt nõstma hääletama (ka autosid); tii veeren oll' käenõstjit tee ääres oli hääletajaid
käsi|k, -gu, -kut13 = käs'k kibu, kapp; oluq om käs'ko sisehn õlu on kapas
käsikiv|i, -i, -vi26 käsikivi
käsil käsil
käsilde käsitsi
käsile har'otama taltsutama; taa elläi om jo väikust käsile har'otõt, lask ilestäq see loom on juba väiksest peast taltsutatud, laseb paitada
käsile .võtma käsile võtma
käsini|k, -gu, -kku38 käendaja
käsipõsikallaq käsipõsakil
käsipõsikallõ käsipõsakile
käsipõsildõ käsipõsakil(e)
käsite|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv käsitämä
käsi|tämä, -täq, -dä82 kä(t)ega katsuma, kompima
käsitüü:, -, -d52 käsitöö
käsk, käsü, .käskü37 käsk
käs'k, .käs'ko, .käs'kot15 = käsik
käsk|jalg, -jala, -.jalga33 käskjalg
.käskmä, .käskeq, käse65 käskima; käskjä kynnõviis' keel käskiv kõneviis
käsn, käsnä, .käsnä35 käsn
käsnäpur|rõi†, -õja, -õjat4 rohutirts
käsü|tämä, -täq, -dä82 käsutama
käterät|t', -i, -ti37 käterätt
kät'o, -, -t2 lastek käsi, kätu
|tsin, -dsinä, -dsinät4 kädin
kätsä|tämä, -täq, -dä82 = katsatama kädistama
kätte|mass, -massu, -.massu37 kättemaks
kättpite(h)n kättpidi
.kääbli|k, -gu, -kku38 närb, isutu; jõuetu
.kää(m)bre, -, -t3 = .ämbri suur oherdi
kääbäs, .kääpä, kääbäst22 kääbas
kääbä|ts', -dsi, -tsit13 1.* kääbus; kääbik; kääbäts'puu kääbuspuu; 2.† kronu
.käädre|päiv, -päävä, -.päivä35 17. märts
käädsähtä|mä, -q, -83 kääksatama
käädsäh(t)üs, -e, -t9 kääksatus
käädsä(h)n kängus
käädsü|tämä, -täq, -dä82 kääksutama; käädsütäs pääle jõrgapilli, mängiq mõista-i kääksutab muudkui lõõtspilli, mängida ei oska
.käändelemä, kääneldäq, .käändele85 käänlema
.käändjä|ne, -dse, -st5 = .käändle|päiv, -päävä, -.päivä35 = käänüpäiv pööripäev
.käändliga|nõ, -dsõ, -st5 = käänäkine käänuline
.käändmä, (.)käändäq, käänä66 < kii:rdmä keerama, pöörama, käänama
.käändü|mä, -däq, -84 käänduma, pöörduma
käänähtä|mä, -q, -83 korraks käänama, pöörama
käänäh(t)üs, -e, -t9 = käänäk'
käänähü|tmä, -täq, -dä62 > käänähtämä
käänä|k', -gi, -kit13 = käänäh(t)üs = käänäng käänak, pööre
käänäki|ne, -dse, -st5 = .käändliganõ käänuline
käänäng, -u, -ut13 = käänäk'
käänü|päiv, -päävä, -.päivä35 = .käändjäne
käänüs, -(s)e, -t11 1. käänis, reväär, eseme ära käänatud osa; kuvvõkäänüs kuue reväär; 2. keel kääne; pööre; (nimisyna)käänüs kääne; (tegosyna)käänüs pööre
käänüske|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 käänlema
käänüspää, -, -d52 käänüspäägaq väits' e käänüspääväits' kokkupandav nuga
käärd, kääro, .käärdo36 = kääräh(t)üs (leiva)käär
kääriq, m .kääre, .kääre37 käärid
.käär'mä, .kääriq, kääri63 käärima (kangast, rõivast)
käär'|puuq, m -puiõ, -puid50 käärpuud (kanga loomiseks)
kääräh(t)üs, -e, -t9 = käärd
.käärü|mä, -däq, -79 käärima
.käätsmä, .käätsüq, käädsü73 kääksuma
.käätsä kängu
käük', käügi, .käüki37 käik; tunnel; viie käügigaq auto viiekäiguline auto; maa-alonõ käük' maa-alune käik
.käül|emä, -däq, -e85 jalutama; korduv käima
.käümä, .kävvüq, käü, min 1. ja 3. p käve54 < .k'auma, < .kjauma käima
käüs|(s), -(s)e, -t11 käis, varrukas
.käüske|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 edasi-tagasi v korduvalt kõndima, käima; käüskeles tarrõ piten kõnnib tuba mööda (edasi-tagasi); käüskele muguq ammõt'nikkõ piten käin muudkui ametnikke mööda
.käü|tämä, -täq, -dä81 kõnnitama
|bimä, -piq, -bi57 kobima
köbrä(h)n = käbrä(h)n kortsus, kipras
köh|imä, -hiq, -i57 = köhkätämä köhima
köhkerdä|mä, -q, -83 ukerdama
köhkä|tämä, -täq, -dä82 = köhimä
.köhvli, -, -t1 = .kühvli kühvel
köh|ä, -ä, -hä24 = kühä köha
köhähtä|mä, -q, -83 < köhähütmä köhatama
köhäh(t)üs, -e, -t9 köhatus
köhähü|tmä, -täq, -dä62 > köhähtämä
köks', köksi, .köksi37 > ts'oks' [2.]
.köngä kängu; kõverasse, kössi
köngä|ts', -dsi, -tsit13 kängunu
köpr, köbrä, .köprä46 = käpr korts, kiber, kurd
körbähtä|mä, -q, -83 korraks rüüpama
.körp'mä, .körpiq, körbi63 = .kürp'mä lürpima, rüüpima
.körpämä, körbädäq, .körpä77 rüüpama; körpäq üle kausiveere! rüüpa üle kausiääre!
körss', körsi, .körssi37 reheahju võlv
kört', kördi, .körti37 1. kört, vedel puder; 2. krooge
.kört'mä, .körtiq, kördi63 krookima
.köstre, -, -t3 köster
kööbi|tsemä, -tsäq e -däq, -dse90 komberdama
köödsä(h)n = köörä(h)n küürus, kühmus
köödsä|tämä, -täq, -dä82 küürutama; kössitama
köömeq, küü:mne, köömend17 sag m köömen; kööme
köörä|k, -gu, -kut13 = kööräts' küürakas
köörä(h)n = köödsä(h)n: vanainemine om ärq harinuq köörän käümä vanainimene on harjunud küürus käima
köörä|ts', -dsi, -tsit13 = kööräk
köörä|tämä, -täq, -dä82 küürutama
köörüssihe keerdu
köörüssi(h)n keerus
köüdeq, .köüte, köüdet18 köidik; (raamatu) köide
köüds', köüdse, köüst39 = köüds', kövve, köüt49 köis
köüdüs, -(s)e, -t11 1. köidik; side; 2.* seos
köüdüssyn|a*, -a, -na28 = sõlm'syna* keel sidesõna
.köühkelemi|ne, -se, -st5 langetõbi
.köütmä, .köütäq, köüdä61 1. köitma, siduma; 2.* seostama
.köütü|mä, -däq, -80 1. kokku jääma; 2.* seostuma
|dsämä I, -tsäq, -dsä, 3. p -dsäs69 küpsema; leib küdsäs ahon leib küpseb ahjus
|dsämä II, -tsäq, -dsä, 3. p -dsä56 küpsetama; imä küdsä leibä ema küpsetab leiba
küdsüs, -(s)e, -t11 küpsetis; praad; küpsis
kügel|emä, -däq, -e85 = kügähe(l)lemä kössitama, konutama
kügrä|ts', -dsi, -tsit13 = kühmäts' < küüräts'
kügähe|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = kügelemä
kügä|.rits'mä, -.ritsiq, -ritsi63 vaevaliselt käima
kügäroodsakallaq = kügäroodsu(h)n = künäroodsu(h)n küürus; kössis, kõveras
kügäruu:tsu = künäruu:tsu küüru; kössi, kõverasse
kügäske|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 nihelema; saa ei taast kongiq olõjat, nakkas egäl puul kügäskellemä ei saa sellest kuskil olejat, hakkab igal pool nihelema
kühk, kühü, .kühkü37 = kühm
kühkä|ts', -dsi, -tsit13 = kühmäts'
.kühkü = .kühmä
kühm, kühmä, .kühmä35 = kühk = kükr küür, kühm
kühmi|k, -gu, -kut13 = kühmäts'
.kühmä = .kühkü küüru, kühmu
kühmä|k, -gu, -kut13 = kühmä|ts', -dsi, -tsit13 = kügräts' = kühkäts' = kühmik küürakas; kühmus, kössis inimene
kühmä(h)n = kühä(h)n küürus, kühmus
.kühvli, -, -t1 = .köhvli kühvel
küh|ä, -ä, -hä24 = köhä köha
kühä(h)n = kühmä(h)n
kük|k, -ü, -kü37 kükk
kük|kämä, -ädäq, -kä77 1. (maha) kükitama, kükakile laskuma; 2. istutama; kükkäs kapstaluumõ istutab kapsataimi
kükr, kügrä, .kükrä35 = kühm < küür
kükähtä|mä, -q, -83 < kükähütmä korraks kükitama
kükähüisi = kükäkilläq
kükähü|tmä, -täq, -dä62 > kükähtämä
kükäkilläq = kükähüisi = kükäkälläq = kükässilläq kükakil
kükäske|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 korduv (maha) kükitama
kükässilläq = kükükilläq = küküssilläq = kükäkilläq
küküte|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv kükütämä
kükü|tämä, -täq, -dä82 kükitama
külb', külbi, .külbi37 = külb', külvi, .külbi36 külv
.külbmä, .külbäq, külbä e külvä61 külvama
kül(l)e(h)n küljes
kül(l)est küljest; võta-i tükkü külest ei võta tükki küljest
külg', kül(l)e, .külge34 külg
.külge külge; pihta; kallale; läts' külge läks pihta; läks kallale
.külg'mä|ne, -dse, -st5 külgmine
külh = külq küll; om külh on küll
küllükilläq = küllül(d)e külili; vana ruun oll' sällüle, rattaq kraavin küllüle vana ruun oli selili, vanker kraavis külili
kül|lüm, -ümä, -ümät4 külvivakk
küllüte|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv küllütämä
küllü|tämä, -täq, -dä82 külitama
külm, külmä, .külmä35 külm
külme|tämä, -täq, -dä82 = külmätämä külmetama
külmetüs, -e, -t9 1. külmetus; 2. = külmäkapp'
külmähtä|mä, -q, -83 äkki v korraks külmetama; Tsiberin om talvõl mynõn paigan nii külm, et niguq kinda käest võtat, nii sõrmõq ärq külmähtäs Siberis on talvel mõnes kohas nii külm, et nagu kinda käest võtad, nii külmetab kohe sõrmed ära
külmäkahmustus, -õ, -t9 külmavärin
külmäkap|p', -i, -pi37 = külmetüs [2.] külmkapp, külmik
külmä|mä, -däq, -69 külmuma; külmetama; sääne külm oll', et tsirguq lindamise päält ärq külmiq ni alla sattõq selline külm oli, et linnud külmusid lendamise pealt ära ja kukkusid alla; mul käeq külmäseq mul käed külmetavad
külmä|tämä, -täq, -dä82 = külmetämä
külq = külh
kül|ä, -ä, -lä24 küla
küläli|ne, -(d)se, -st5 külaline
küländ küllalt
küländkiq küllaltki
küländäle küllaldaselt, rikkalikult
külümüt|t, -ü, -tü37 külimit; külümütütävve viljä külbi külvasin külimitutäie vilja
kümme, .kümne, kümmend17 kümme
.kümnendi|k, -gu, -kku38 = .kümnesjago kümnendik
.kümne|s, -ndä, -ndät3 kümnes
.kümne|sjago, -ndäjao, -ndätjako27 = .kümnendik
künd, künnü, .kündü37 künd
.kündle|päiv, -päävä, -.päivä35 küünlapäev, 2. veebruar
.kündmä, (.)kündäq, künnä66 kündma
küng, küngä, .küngä35 puujuurte kobar (koos mullakamaraga); maru om puuq kygõ küngigaq küllüle käändnüq maru on puud koos juurtega maha murdnud
künnel', .kündle, künneld23 = künnäl' küünal
künnerüs, -e, -t9 = kynõrus ristluu; harkadra osa
künnäl', .kündle, künnäld23 = künnel'
künnä(r(t))puu, -, -d50 künnapuu
künnär', .kündre, künnärd23 küünar
künnär'nut|t', -i, -ti37 > künnär'pää
künnär'pää, -, -d, sisseü -.päähä e -pähäq52 < künnär'nutt' küünarnukk
künäroodsu(h)n = kügäroodsakallaq = kügäroodsu(h)n = künäräädsi(h)n küürus; kössis, kõveras
künäruu:tsu = kügäruu:tsu = künä.räätsi küüru; kössi, kõverasse
künäräädsi(h)n = künäroodsu(h)n
künä.räätsi = künäruu:tsu
|pär', -bärä, -bärät4 kübar; kaabu
.kürp'mä, .kürpiq, kürbi63 = .körp'mä lürpima, rüüpima
kürvi|ts, -dsä, -tsät13 kõrvits
küsümi|ne, -se, -st5 küsimus
küsümis(e)|märk', -märgi, -.märki37 = küsümüsmärk' küsimärk
küs|ümä, -süq, -ü, min 1. ja 3. p .küsse4 küsima
küsümüs, -e, -t9 küsimus, probleem
küsümüs|märk', -märgi, -.märki37 = küsümis(e)märk'
küsüte|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 küsitlema
küt|eq, -te, -et18 küte; kütus
.kütmä, küttäq, kütä61 kütma
kütse, -, -t14 küps, valmis; kütseq mar'aq küpsed marjad
küttü|mä, -däq, -80 küdema
kütä|k, -gu, -kut13 kütmine, kütmisaeg; üts' kütäk puid ühe kütmise jagu puid
kütüs, -(s)e, -t11 1. kütis; 2. kütus
küüds', küüdse, küüst39 1. küüs; 2. kae
küüdse|lill', -lilli, -.lilli37 saialill
küüdsi|ne, -dse, -st7 küüntest; küüdsine küpär' küüntest kübar (rahvalaulust)
küüdsi|tämä, -täq, -dä82 = .küüds'mä küünistama
küüds'|lauk, -laugu, -.lauku37 > kipluk
.küüds'mä, .küüdsiq, küüdsi63 = küüdsitämä
küüds'.varbil(õ) kikivarvul(e)
küü:k', köögi, küü:ki, 37 köök
küün, küünü, .küünü37 küün
.küündümä, .küündüdäq, küünü79 küündima, ulatuma; sirutuma
küünähtä|mä, -q, -83 < küünähü|tmä, -täq, -dä62 korraks küünitama
küünü|tämä, -täq, -dä82 küünitama
küür, küürä, .küürä35 > kükr
küürä|ts', -dsi, -tsit13 > kügräts'
küü:tsä küüru, kühmu
küüvi|ts, -dsä, -tsät13 küüvits
ky|di, -di, -ti26 kõdi
kyd(s)is|õma, -taq, -õ87 sosistama, sosisema
kydi|tama, -taq, -da82 kõditama, kõdistama
kygõ = kyy kogu aeg, pidevalt, alati; suqkaq om kygõ üts' hädä sinuga on pidevalt üks häda; kygõ om nii olnuq, et... alati on nii olnud, et...
kygõko|go*, -go, -ko26 universum, kõiksus
kygõpäält kõigepealt
kygõst kõigest, ainult
kygõsuguma|nõ, -dsõ, -st5 = kygõsugu|nõ, -dsõ, -st7 kõiksugune, igasugune
kyigildõ kõigiti, igati
kyigi(h)n = kyigipoodi = kyigipooli kõikjal, igal pool; kyigipooli otsiti timmä takan kõikjal otsiti teda taga; võismõlille kasus kyigin võililli kasvab kõikjal
kyigipäidi igapidi
kyigist kõikjalt, igalt poolt; sinnäq tull' ostjit Riiast ja kyigist sinna tuli ostjaid Riiast ja kõikjalt; tää lätt üle purdist ja palgõst ja kyigist ta läheb üle purretest ja palkidest ja kõikjalt
ky|ik', -gõ, -kkõ35 kõik; kyik' aig kogu aeg
.kyiki kõikjale, igale poole; kiblukit pandas kyiki söögi sisse küüslauku pannakse kõikjale söögi sisse
kymahta|ma, -q, -83 kõmatama, paugatama
kymah(t)us, -õ, -t9 kõmakas, pauk
kymba|k, -gu, -kut13 lombakas
kym|min, -ina, -inat4 kõmin
kymmõlda|ma, -q, -83 asjata aega viitma, logelema
.kymps'ma, .kõmpsiq, kõmpsi63 kõmpsima; kõmps' kodo poolõ kõmpsib kodu poole
.kynd'ma, .kyndiq, kynni63 kõndima
kynn'†, kynni, .kynni37 jonn
kynning, -u, -ut13 = kynni|k, -gu, -kut13 kõnnak
kynni|tama, -taq, -da82 kõnnitama
kynni|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 = kõõnitsõma alemaad põlemata jäänud puurisust puhastama
kynnus, -(s)õ, -t11 = kannus kannus
.kynnõ|viis', -viisi, -.viisi37 keel kõneviis; kimmäs, tinkõlõja, kaudõnõ, käskjä ja kaudõnõ käskjä (tunnistaja) kynnõviis' kindel, tingiv, käskiv, kaudne ja kaudne käskiv (möönev) kõneviis
.kyntsama, kyndsadaq, .kyntsa77 komberdama; Kuis elät? Kyntsa iks. Kuidas elad? Ikka komberdan.
kynur', -i, -it4 = kynuri|k, -gu, -kku38 (puu)võru seeliku alaääres; tuu kynur' oll' uhkusõ peräst: sis sais ündrik lajalõ ümbre perse see võru oli uhkuse pärast: siis seisab seelik ümber tagumiku laiali
kynõl|õma, -daq, -õ85 rääkima, kõnelema
kynõq, .kynnõ, kynõt18 kõne; ettekanne
kynõrus, -õ, -t9 = künnerüs ristluu; harkadra osa
kyy = kygõ
kyykama, kõõgadaq, kyyka77 kõõksuma
kyyksa, -, -t3 paindlik, painduv, sitke; hällünõdõrm piät olõma häste kyyksa hällivibu peab olema hästi painduv, sitke
kyymõlõma, kõõmõldaq, kyymõlõ85 laisklema
kyyrd|silm, -silmä, -.silmä35 kõõrdsilm
kyyrdu = kõõrildõ: kaes kyyrdu vaatab kõõrdi
kyyvama, kõõvadaq, kyyva77 lõõmama
laaba|k, -gu, -kut13 = laaband', -i, -it13 = laaba|ts', -dsi, -tsit13 lohakas, lodev inimene; lohmakas ese
laabi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 (rohmakalt) silitama, paitama; nühkima; käperdama; laabitsõgu-iq, ilestäq ilosahe! ära nühi ja käperda, silita ilusti!
.laabsa, -, -t3 jõudus, laabuv; sorav
.laabsahe = .laabsalõ jõudsalt; soravalt, ladusasti
.laabu|ma, -daq, -80 laabuma, edenema
laabõr', -i, -it4 = laabõrjann' laaberdaja
laabõrda|ma, -q, -83 = jaabõrdama laaberdama
laabõr|jann', -janni, -.janni37 = laabõr'
laadan, -a, -at4 = laadon viiruk; kerikust tuudi laadanat, tuuga savvutõdi kirikust toodi viirukit, sellega suitsutati
laadi|k, -gu, -kut13 karp; laegas; vallal om rahalaadik vallal on rahalaegas
laadon, -a, -at4 = laadan
laado|tama, -taq, -da82 priiskama
.laagri, -, -t1 laager
laagõskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 vahelduma (hrl ilma, ilmastikunähtuste kohta); keväjä ilm väega laagõskõllõs kevadel on väga vahelduv ilm; täämbä pilveq laagõskõllõsõq täna on vahelduv pilvitus
laamõ|ts', -dsi, -tsit13 plaanvanker, suur veovanker
laan', laanõ, laant35 laas
laanõkik|as, -ka, -ast22 metsis; musträhn
laanõ|parts', -pardsi, -.partsi37 = mudaparts' = mõtsparts' piilpart; laanõpardsiq ommaq vähämbäq ku tsigapardsiq piilpardid on väiksemad kui sinikael-pardid
.laap'ma, .laapiq, laabi63 pühkima, üle tõmbama
.laapsama, laapsadaq, .laapsa77 korraks üle tõmbama, pühkima
laar', laari, .laari37 laar
laasi|k, -ga, -kat13 takk
laasika|nõ, -dsõ, -st5 takune; laasikadsõq paklaq jämedamad takud
.laasja|nõ, -dsõ, -st5 laasunud, väheoksine, siledatüveline
.laas'ma, .laasiq, laasi63 laasima
.laas'u|ma, -daq, -80 laasuma
laat, laadu, .laatu37 laat; läämiq laatu lähme laadale; ku laadu(h)n om, sys laadust osta kui laadal on, siis laadalt ostan
.laatka, -, -t3 1. savinõu; 2. ree osa
.laat'ma, .laatiq, laadi63 laadima
laava|ts', -dsi, -tsit13 (kaherattaline) järelkäru, treiler
laavi|ts, -dsa, -tsat13 ree- v vankriraam
la|ba, -ba, -pa28 1. laba; koonlalaud; 2. (sauna)lava; meheq võtvaq laba pääl lõunat mehed võtavad laval leili
laba|jalg, -jala, -.jalga33 labajalg
labaluu, -, -d50 abaluu
la|ba(ha)ma, -paq e -badaq, -pa e -baha88 lobisema; naasõq labahasõq naised lobisevad
laba|nõ, -dsõ, -st7 labane (labasekoeline); kas taa rõivas om toiminõ vai labanõ? kas see riie on toimne või labane?
labista|ma, -q, -83 ladistama; vihma labistas vihma ladistab
labra, -, -t2 = labra|ts', -dsi, -tsit13 lobiseja
labõ|rits, -ritsa, -.ritsa37 = labõritsa|päiv, -päävä, -.päivä35 lauritsapäev, 10. august
la|dima, -tiq, -di57 liduma, lippama
ladina kiil', täheq ladina keel, tähed
la|do, -o, -to27 1. lade, kiht; üts' lado haino üks kiht heinu; 2. ladu
ladra|tama, -taq, -da82 latrama
ladsah(t)u|ma, -daq, -84 = lädsäh(t)ümä kokku vajuma; nätskuma; päält nädälit aigo vihma olliq ruaq ärq ladsahunuq pärast nädalaajalist vihmasadu olid saod kokku vajunud
ladusahe = ladusalõ ladusalt
ladvuldõ latvupidi; kõoq olliq ladvuldõ kokko pulmavärtes köüdedüq kased olid latvupidi kokku pulmaväravaks seotud
ladõv = ladyv', ladva, .latva45 = latv latv
la|g'a, -ja, -k'a29 = lagja lai
lag'ahus, -õ, -t9 = lagjahus = .laius = .laidus = .lakjus laius
la|gi, -e, -kõ25 lagi
lagipää, -, -d, sisseü -.päähä e -pähäq52 lagipea
la|gja, -ja, -kja29 = lag'a
lagjahus, -õ, -t9 = lag'ahus
la|go, -o, -ko27 rehepealne; pööning
lagonõma, .laodaq e lago(nõ)daq, lagonõ89 < lagovama lagunema; kõdunema, murenema; savimaa om häste ärq laonud savimaa on hästi murenenud
lagovallaq laiali
lagovama, .laodaq e lago(nõ)daq, lagonõ89 > lagonõma
lagõhus, -õ, -t9 lagendik; lagedus
la|h'a, -h'a, -hh'a28 = laih lahja
lah'ali|k, -gu, -kku38 lahjavõitu
lahas|puu:l', -poolõ, -puu:lt40 lõhandik, pooleks löödud puupakk, palk vms
lahasta|ma, -q, -83 lõhestama
lahasti|k, -gu, -kku38 suurem lõhe, lõhang, lõhandik
lahenda|ma, -q, -83 harutama (nt kalavõrku)
lahendi|k, -gu, -kku38 > laheng, -u, -ut13 lahing
lahe|nõma, -daq e -nõdaq, -nõ89 lõhenema
laheq, .lahkõ, lahet19 lõhe, pragu
lahhe, -, -t14 selge; nuuskpiiretüs lüü pää lahhes nuuskpiiritus lööb pea selgeks
lahi|ts, -dsa, -tsat13 = las(n)its nirk
.lahkama, lahadaq, .lahka77 1. kõvasti tööd tegema, rühmama; 2. kiiresti jooksma; voolama, tulvama; vesi lahkas üle veere vesi tulvab üle ääre
.lahki lõhki
.lahki|nõ, -dsõ, -st5 lõhkine
.lahkma, .lahkuq, lahu64 lõhkuma
.lahko lahku
.lahksama, lahastaq, .lahksa76 1. lõhkuma, lõhki tõmbama, rebima; lahkama; 2. virutama
.lahku|ma, -daq, -80 katki, lõhki minema; kruus' satas maaha, lahkus ärq kruus kukub maha, läheb katki; sei nii pall'o, et ärq taha lahkudaq sõin nii palju, hakkan lõhki minema
.lahkus, -õ, -t9 = .lõhkus = lyyhkus lahkus
.lahkõ, -, -t3 = .lõhkõ = lyyhkõ lahke
.lahkõhe = .lahkõlõ = .lõhkõhe = .lõhkõlõ = lyyhkõhe lahkelt
.lahkõma, lahedaq, .lahkõ, min 3. p lahõs'77 lõhenema, pragunema; lõhkema; puhkema; lahenuq sain pragunenud sein; urvaq lahkõsõq ja leheq tulõvaq vällä pungad puhkevad ja lehed tulevad välja
lahma|k, -gu, -kut13 lahmakas
.lahmama, lahmadaq, .lahma77 tulvama; loodsikuhe lahmas vett paati tulvab vett
laho|tama, -taq, -da82 lahutama
laht', lahe, lahtõ34 laht
.lahtri, -, -t1 latter (tallis); lahter
lahv', lahvi, .lahvi37 hoop, laks; annaq lehmäle üts' lahv'! anna lehmale üks laks!
lahva, -, -t2 jutukas; lahva miis' jutukas mees
laid, laiu, .laidu36 laid, siil (nt kangal)
.laida moodi; määnest laida missugune; ütte laida ühte moodi
laidung', -i, -it13 akna v ukse äärelaud
laidus, -(s)õ, -t11 laitus
.laidus, -õ, -t9 = lag'ahus = .laius
laigas, .laika, laigast22 lauguga lehm
laih, laiha, .laiha30 = lah'a lahja; laih liha tailiha; taha-i ma laiha lihha, ma taha vägevät ma ei taha tailiha, ma tahan pekki
.laihtu|ma, -daq, -80 kõhnuma, kõhnaks jääma
laik, laigu, .laiku37 lauk
lain, lainu, .lainu37 laen
.lainallaq = .lainõllaq lainetamas, lainetes; kesvänurm' om lainallaq ku järvekene odrapõld lainetab nagu järveke
.lainama, lainadaq, .laina77 laenama
.lainillõ 1. järv' läts' lainillõ järv hakkas lainetama; 2. juurde, lähedale, ligi; tä lasõ-s minno lainillõ ta ei lasknud mind ligi
lainõh, .lainõ, lainõht20 = lainõq laine
.lainõli|nõ, -dsõ, -st5 laineline
.lainõllaq = .lainallaq
.lainõlõma, lainõldaq, .lainõlõ86 = korduv lainõtama
lainõq, .lainõ, lainõt18 = lainõh
lainõ|tama, -taq, -da82 lainetama
laisastõ = .laiska laisalt
laisk, laisa, .laiska33 laisk
.laiska = laisastõ
.laiskus, -õ, -t9 laiskus; *inerts
.laiskõlõma, laisõldaq, .laiskõlõ85 laisklema
.laita = laiuta
.laitma, .laitaq, laida61 laitma
.laiu = .lakju laiune
.laiult laiuselt
.laiu|nõ, -dsõ, -st5 = .lakjunõ = .lakk'unõ laiune
.laius, -õ, -t9 = lag'ahus = .laidus = .lakjus laius
laiuta = .laita laiuti
laiv, laiva, .laiva30 laev
laiõh, .laidõ, laiõht21 = laiõq, .laidõ, laiõt19 aiaauk (läbi käimiseks)
lajali|k, -gu, -kku38 laiavõitu
lajali|nõ, -dsõ, -st5 raiskav, priiskav, kerglane; laialdane
lajalt laialt
lajalõ = .lakja
laja(h)n laiali
laja|nõ, -dsõ, -st7 laialdane
lakahta|ma, -q, -83 limpsama
lakah(t)us, -õ, -t9 limpsimine, lakkumine; lake
laka|tama, -taq, -da82 limpsima, lakkuma
laka|ts', -dsi, -tsit13 1. = lakõs' joodik; 2. nokkmüts
lakiskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv .lakma
.lakja = lajalõ = lakk'a laiali; lahti; jätt' ussõ peräniq lakja jättis ukse pärani lahti
.lakju = .laiu = lakk'u laiune
.lakju|nõ, -dsõ, -st5 = .lakju = .laiunõ = .lakk'unõ
.lakjus, -õ, -t9 = lag'ahus = lagjahus = .laius = lakk'us laius
lak|k, -a, -ka30 1. kaerapööris; noor õhuke kaun; hernel ommaq jo lakakõsõq külen hernel on juba noored õhukesed kaunakesed küljes; 2. (silma)laug; 3. mütsisirm
lak|k', -i, -ki37 lakk (laki)
lakk'a = .lakja
lakk'u = .lakju
lakk'u|nõ, -dsõ, -st5 = .lakjunõ
lakk'us, -õ, -t9 = .lakjus
.lakma, lakkuq, laku64 lakkuma; (viina) jooma
.laksama, laksadaq, .laksa77 limpsama, korraks lakkuma; pini laksas' keelegaq üle näo koer limpsas keelega üle näo
laku|tama, -taq, -da82 (purju) jootma
lakõ, -, -t14 lage; lage maa; lagendik; kest mõtsa sai üte lakõ pääle keset metsa sattusin ühele lagendikule
lakõmaa, -, -d50 stepp, rohtla, preeria; poolkõrb
lakõ|s', -s(s)õ, -st11 = lakats' [1.]
lall'o, -, -t2 lastek jalg, lallu
lamaskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = lamuskõ(l)lõma = lamõskõ(l)lõma lamama, lamasklema
.lambahänilä|ne, -se, -st5 lambahänilane, kollane linavästrik
.lambatat|t', -i, -ti37 lambatatt (seen)
.lamba|tsirk, -tsirgu, -.tsirku37 linavästrik
lambikõ|nõ, -sõ, -ist8 taskulamp; lambike
lammas, .lamba, lammast23 lammas
.lammõma, lammõdaq, .lammõ77 pikali heitma; lamama
lamp', lambi, .lampi37 lamp
lampsahta|ma, -q, -83 plartsatama
.lamps'ma, .lampsiq, lampsi63 lonkima, lodevalt käima
lam|u, -u, -mu26 = lämü 1. soga veepinnal; 2.* adru
lamuskõ|(l)lõma = lamõskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = lamaskõ(l)lõma
land, lannu, .landu37 = lannõq väike (tihti kinnikasvanud) järv
lang I, langa, .langa30 1. lõng; 2. krundist eraldi (kitsas) maatükk, põlluriba
lang II, langu, .langu37 lang, (abielu kaudu) sugulane; söögeq languq, joogõq languq, ärq ti languq puuhu panguq! sööge langud, jooge langud, ärge te langud põue pange! (rahvalaulukatke)
langa|rist', -risti, -.risti37 haspel, riist lõnga vihtikerimiseks
langlih|a, -a, -ha28 kõõlus
.langma, .languq, langu64 lükkima
lang(a)rat|as, -ta, -ast22 vokk
lannõq, .landõ, lannõt19 = land
.laokallaq = .laokillaq laokil
.laokillõ laokile
laopääli|ne, -dse, -st7 pööning, lakk, (heina)kihipealne
laos, -(s)õ, -t11 = loomalaos taimelava; lää kõlgussõ taadõ laossõ manoq luumõ tsiukma lähen aganiku taha taimelava juurde taimi kastma (pritsima)
.laosklus*, -õ, -t9 seiklus
.laoskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 rändlema; seiklema
.lao|tama, -taq, -da81 laotama; lammutama, lõhkuma
.laotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 1. = korduv .laotama; 2. laiutama
lapahta|ma, -q, -83 < lapahutma loksutama
lapah(t)u|ma, -daq, -84 (üle ääre) loksuma v kukkuma
lapahu|tma, -taq, -da62 > lapahtama
lapard', -i, -it13 1. endisagne äke (vedruäkke eelkäija); 2. labajalg
lapa|t', -di, -tit13 = lapats' lapats; kärbläselapats' kärbsepiits
lapa|tama, -taq, -da82 = lopatama lobisema
lapa|ts', -dsi, -tsit13 = lapat'
lapi|k, -gu, -kut13 lapik
lapildõ lapiti; tükati
la|pin, -bina, -binat4 lobin; ladin
lapi|ts, -dsa, -tsat13 puuliist
.lapjo, -, -t1 labidas
.lapla|nõ, -(d)sõ, -st5 1. laplane, saam; 2. = lapulinõ
.lapliga|nõ, -dsõ, -st5 lapiline
lap|p', -i, -pi37 lapp
lap|puma, -pudaq, -u79 loksuma
laps, lapsu, .lapsu37 laks, löök
lapsahta|ma, -q, -83 laksatama
lapsah(t)us, -õ, -t9 laksatus, löök
.lapsama, lapsadaq, .lapsa77 laksama, lööma
.lapsma, .lapsuq, lapsu64 laksuma, loksuma
.laps'ma, .lapsiq, lapsi63 patsutama
.lapsna, -, -t3 laksumine, loksumine
lapsu|tama, -taq, -da82 laksutama, patsutama
.lapsõlõma, lapsõldaq, .lapsõlõ86 korduv sulpsuma
lapuli|nõ, -(d)sõ, -st5 = .laplanõ [2.] lapuline, kontvõõras
lapu|tama, -taq, -da82 (üle ääre) loksutama, raputama; laputas piimä maaha loksutab piima maha; laputagu-iq loodsikut ära raputa paati
lapõ, -, -t14 ladus
lap|õh, -põ, -õht20 = lap|õq, -põ, -õt18 lape, (hrl sea)külg
lapõrda|ma, -q, -83 laperdama; laterdama
lapõrus, -õ, -t9 lohakas inimene; laterdis
larba|tama, -taq, -da82 = largatama latrama, lobisema
larba|ts', -dsi, -tsit13 = larga laterdis, lobiseja
lardsahta|ma, -q, -83 lartsatama
lardsah(t)us, -õ, -t9 lartsatus
larga, -, -t2 = larbats'
larga|tama, -taq, -da82 = larbatama
larista|ma, -q, -83 laristama
larm, larmi, .larmi37 lärm
.larmama, larmadaq, .larma77 lärmama
larmi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 lärmitsema
.larp'ma, .larpiq, larbi63 larpima
larusk', -i, -it13 lobiseja
las(n)i|ts, -dsa, -tsat13 = lahits < nirk nirk
.laskma, .laskõq e .laskaq, lasõ65 laskma
.lasku|ma, -daq, -80 = lasõh(t)uma normaalsesse olekusse tõmbuma (külma saanud taimede kohta); niiskuma; hummogu kai, et maas'kaq ommaq ärq külmänüq, lätsi kõrra ao peräst kaema, olliq tagasi laskunuq hommikul vaatasin, et maasikad on ära külmunud, läksin natukese aja pärast vaatama, olid tagasi tõmbunud
last, lastu, .lastu37 1. laast; 2. luisk
lasõh(t)u|ma, -daq, -83 = .laskuma: hain lasõhus tagasi, ku õigõl aol üles ei võtaq (maha niidetud) hein niiskub, kui õigel ajal üles ei võta
lasõng', -i, -it13 (välja)laskmine
lasõr', -i, -it4 laser
lasõr'(plaadi).mängjä, -, -t3 laserplaadimängija
lasõr'|plaat', -plaadi, -.plaati37 laserplaat; laserketas
lasõr'.trükli*, -, -t1 laserprinter
lata|k, -gu, -kut13 latakas
lati|k, -ga e -gu, -kat e -kut13 = lat'kas, .lat'ka, lat'kast15 latikas
.latrama, ladradaq, .latra77 latrama
lats', latsõ, last39 laps
latsah(t)u|ma, -daq, -84 kokku vajuma (nt taina v heinasao kohta)
.latsi|aid, -aia, -.aida33 lasteaed
.latsiko|do, -do, -to26 lastekodu
.lats'kõ|nõ, -sõ, -ist8 tüdruk
latsu|tama, -taq, -da82 latsutama
latsõ.hoitja, -, -t3 lapsehoidja
latsõhus, -õ, -t9 lapselikkus
latsõ|igä, -iä, -ikä25 lapsepõlv
latsõ|koda, -kua, -kota27 emakas
latsõ|lats', -latsõ, -last39 lapselaps
latsõli|k, -gu, -kku38 lapselik; lapsik
latsõli|nõ, -dsõ, -st7 last v lapsi omav, lastega, -lapseline; latsõlinõ pereq lastega pere
latsõ|nõ, -dsõ, -st7 1. lapseohtu; lapselik; muuhavva, ku nimäq viil olliq latsõdsõq palju aega tagasi, kui nad olid veel lapseohtu; 2. rase
lat|t', -i, -ti37 1. latt; ritv; yngõlatt' õngeritv; 2. lapatud kangas; kangas pandas latti kangas lapatakse; 3. lahas; lambal panti jalg latti lambal pandi jalg lahasesse
latti lapiti; lavvaq ommaq latti pantuq lauad on lapiti pandud
la|tus, -dusa, -dusat4 ladus
latu|tama, -taq, -da82 lapikuks tegema
latv, ladva, .latva45 = ladõv = ladyv' latv
la|tõm', -dõmõ, -dõnd16 lade
latõrn|(as), -a, -at15 latern
laud, lavva, .lauda30 laud (saematerjal; mööbliese)
.laudu, -, -t1 (ühest lauast) seinariiul
.laugu|s, -(sõ), -(s)t10 ahtelaug (rehetoas)
.laugõ, -, -t3 lauge
.laugõhe = .laugõlõ laugelt; libamisi
.laugõlõma, lavvõldaq, .laugõlõ86 lauglema, liuglema, heljuma; kodas laugõlõs korgõn taivan kotkas laugleb kõrgel taevas
.lauh(t)u|ma, -daq, -35 selginema; taivas lauhu taevas selgines
.lauh(k)õ, -, -t3 lahe (hrl villa, lina v juuste kohta); pikk lauhõ vill v lina pikk lahe vill v lina
lauk', laugi, .lauki37 lauk (looma otsaesisel)
laul, laulu, .laulu37 laul; luuletus
laula|tama, -taq, -da82 laulatama
laulatus, -õ, -t9 laulatus
lauli|k, -gu, -kut13 1. laulik, laulja; 2. < luulõtaja luuletaja; 2. laulik, lauluraamat
lauliskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 korduv laulma
.laulja, -, -t3 laulja
.laulma, (.)lauldaq, laula61 laulma
lauluim|ä, -ä, -mä24 lauluema, kuulus rahvalaulik
laululi|nõ, -dsõ, -st5 palju laulev, lauluhimuline; meil ommaq laululidseq latsõq meil on lauluhimulised lapsed
laulus, -(s)õ, -t11 < luulõtus luuletus; laul
laulõq*, .laulõ, laulõt18 < luulõq luule
lausi|k, -gu, -kut13 lauge, lame
lausikuhe = lausikulõ laugjalt
.lausma, .lausuq, lausu64 ütlema, lausuma
lausõq, .lausõ, lausõt18 lause
laut, lauda, .lauta30 laut
.lautsi, -, -t1 surnulava
lava|ts', -dsi, -tsit13 1. (magamis)lavats; 2. surnulava
lavvu|nõ, -dsõ, -st7 laudne, laudadest
ledevälläq lõdvalt, loiult
leebi|tsemä, -tsäq e -däq, -dse90 (kaua, hoolikalt) pesema
leedeq, lii:te, leedet18 leede
leedula|nõ, -(d)sõ, -st5 leedulane
leehi|k, -ga e -gu, -kat e -kut13 leesikas
leelo, -, -t2 (regi)laul, leelo
leelo|tama, -taq, -da82 (regilaulu) laulma, leelotama
leemehius|(s), -(s)õ, -t11 (lapse) esimene juus
leeme|tämä, -täq, -dä82 leemendama, leemetama
leemetüs, -e, -t9 vesine koht; märg põletikuline haav
leemi|k, -gu, -kut13 tallevill
leemüsk', -i, -it13 lurr (supi kohta)
leenü|tämä, -täq, -dä82 rahustama (vt ka lii:ndümä)
lehekuu, -, -d50 < mai mai
lehe|külg', -kü(l)le, -.külge34 lehekülg
lehe|mii:s', -mehe, -mii:st39 ajakirjanik, lehemees
lehepuu, -, -d50 lehtpuu
leheq, m .lehti, .lehti34 teatud ehted
lehes, -(s)e, -t11 lehis (lehtedega murtud v raiutud oks v puu)
lehm, lehmä, .lehmä35 lehm
lehmilde: Maas'o tull' lehmilde nüsmä Maas'o tuli lehmana lüpsma (mitte enam mullikana, st mitte enne kui kolmandal aastal)
lehmo, -, -t2 halv laisk, lohakas, saamatu inimene, möku
.lehmämä, lehmädäq, .lehmä77 = lehmä|tämä, -täq, -dä82 laisklema
leht', lehe, .lehte34 1. leht; 2. = liht' [1.] hobuselakk; leht' täl pilvile libisi lakk tal lehvis pilvedeni (rahvalaulurida)
leht'|adõr, -adra, -.atra45 hõlmader
leht'|kuus', -kuusõ, -kuust39 lehis (puu)
lehvü|tämä, -täq, -dä82 lehvitama
lehähe|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 uhkeldama
leib, leevä, .leibä34 leib
leidüng', -i, -it13 piirdelaud (nt aknal)
leier', -i, -it4 loor
leigas, .leika, leigast22 = .leika lehter
leihv', leihvi, .leihvi37 lehv
.leika, -, -t3 = leigas
.leiko, -, -t1 väike lehter
.leilämä, leilädäq, .leilä77 hõõguma; hüdseq leiläseq söed hõõguvad
lein, leinä, .leinä35 lein
leinäli|ne, -dse, -st5 kurb
.leinämä, leinädäq, .leinä77 leinama
leka, -, -t2 kull (mäng)
leker', -i, -it4 vallatus, vigur; teatud rahvamäng; lekerit lüümä vigurdama, vallatust tegema
lell, lellä, .lellä35 onu (isa vend)
lemmi|geq, m -kide, -kit13 takud
lenk', lengi, .lenki37 leng, piit
leo|part', -pardi, -.parti35 leopard
lep|eq, -pe, -et18 = leppene pehme (ilma kohta); leebe
lepisti|k, -gu, -kku38 = lepistü, -, -t1 lepik
.lepliga|nõ, -dsõ, -st5 leplik
.lepmä, leppüq, lepü73 leppima
.lepmäldäq leppimatu; sääntse lepmäldäq inemisegaq um rassõ asjo aiaq sellise leppimatu inimesega on raske asju ajada
lep|p, -ä, -pä35 lepp
leppe|ne, -dse, -st5 = lepeq
lepp|maim, -maimo, -.maimo37 = lepämaim lepamaim (kala)
leppü|mä, -däq, -80 pehmenema (ilma kohta); leebuma
lepä|maim, -maimo, -.maimo37 = leppmaim
lepä|ne, -dse, -st7 lepapuine, lepane, lepapuust
lepä|sii:n', -seene, -sii:nt40 lepariisikas
lepü|tämä, -täq, -dä82 lepitama
le|s'o, -s'o, -ss'o26 soemüüri pingi- v lavatsitaoline osa (istumiseks v lamamiseks, magamiseks)
le(e)|tämä, -täq, -dä82 lesima
leto, -, -t2 = .liitva halljänes
.leüdmä, (.)leüdäq, levvä66 > .löüdmä
.leüge, -, -t3 > .löüge
.leühelemä, leüheldäq, .leühele85 lehvima
.leühkelemä, leüheldäq, .leühkele86 helkima
.leüh(t)ü|mä, -däq, -80 riknema, halvaks (hapuks v imalaks) minema; supil om leühtünüq magu man supil on riknenud maitse
li|ba, -ba, -pa26 lonkur, lombak
libahuisi = .liuhka libamisi, kaldu, viltu
libis|emä, -täq, -e87 = hibisemä = vibisemä lehvima, heljuma, värisema; ohukõnõ valgõ kõotohk libises tuulõ käen õhuke valge kasetoht lehvib tuules
libli|k, -ga e -gu, -kat e -kut13 = lipkas liblikas
liblõq, .liplõ, liblõt18 = lipõn' = lipõr' lible
lidsah(t)u|ma, -daq, -84 (kokku) vajuma; eeläne kohopiim om ärq lidsahunuq eilne kohupiim on kokku vajunud
ligembähe = ligembäle lähemale
ligembä(h)n lähemal
ligembä|ne, -dse, -st5 = ligimäne 1. lähem; ligembädsel aol lähemal ajal; 2. ligimene, kaasinimene
ligi ligi; lähedal
ligimä|ne, -dse, -st5 = ligembäne
ligitside = ligitsikku ligistikku, lähestikku
liglõ|tama, -taq, -da82 värisema, võbisema; nii hiitü ärq, et ihogiq nakas' sälän liglõtama ehmusin nii, et nahkki hakkas seljas värisema
li|go, -o, -ko27 (lina)ligu, (lina)leotustiik
ligonõma < ligovama, .liodaq e ligo(nõ)daq, ligonõ89 ligunema
lih|a, -a, -ha28 liha; lihas
liha|hiideh, -.hiite, -hiideht20 = liha|hiideq, -.hiite, -hiidet18 vastlapäev
liha|hinneq, -.hinde, -hinnet19 lihaskiud
lihahõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 korduv himustama
liha|lii:m', -leeme, -lii:mi37 lihaleem; puljong
lihali|nõ, -dsõ, -st5 lihav, rammus, lihakas
liha|nõ, -dsõ, -st7 lihane; lihast
lihavõt|õq, -tõ, -õt18 < liha|võõdõh, -vyytõ, -võõdõht20 lihavõtted, ülestõusmispühad
lih|hav, -ava, -avat4 lihav, lopsakas
lihka|tama, -taq, -da82 nihutama
lihoni|k, -gu, -kku38 lihunik
liho|nõma, -nõdaq e -daq, -nõ89 juurde võtma, lihavamaks, paksuks minema, rasvuma
liht', lihi, .lihti36 1. = leht' [2.] hobuselakk; 2. liik, sort, mast; taa olõ-i miiq lihti miis' see pole meie masti mees
.liht'mä, .lihtiq, lihi63 tasaseks, sirgeks ajama, rihtima; puuriit tulõ ilosahe ärq lihtiq puuriit tuleb ilusti sirgeks ajada
.lihtsä, -, -t3 lihtne
lihva|k, -gu, -kut13 kallak
lihvaldõ = lihvõldõ = .liuhka libamisi (kulgev), kaldu(ne), viltu(ne); regi püsü-i lihvaldõ tii pääl regi ei püsi libamisi kulgeval teel
liias|silm, -silmä, -.silmä35 veskitammi ülevool (kust üleliigne vesi väljaspool vesiratast üle tammi voolab)
liibõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 lendlema
liibõrus, -õ, -t9 edvistaja
liieq, .liie, liiet, m osast .liijide18 < klii klii
liig, liia, .liiga32 liig; võlts, kunst; liiaq habõnaq võltshabe; liiaq hiu(s)sõq parukas
liigahta|ma, -q, -83 < liigahutma liigatama, korraks liigutama
liigah(t)us, -õ, -t9 liigatus
liigahu|tma, -taq, -da62 > liigahtama
liiguskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 korduv liikuma
liigu|tama, -taq, -da82 liigutama
liigutus, -õ, -t9 liigutus
liigutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 korduv liigutama; liikumist harrastama, võimlema, (tervise)sporti tegema vms; piät iks liigutõlõma, ku terveq tahat püssüq peab ikka ennast liigutama, kui tahad tervena püsida
liigõq, .liikmõ, liigõnd16 liige
liik, liigu, .liiku37 hrl m liik (liigu)
.liikma, .liikuq, liigu73 liikuma
.liikmi|nõ, -sõ, -st5 liikumine; liiklus; liikmismärk' liiklusmärk; liikmissäädüs liikluseeskiri
.liikva, -, -t3 eetri ja piirituse (v puskari) segu, eeterpiiritus; ku hans'alõ valõtas eederit pääle, saa liikva kui puskarile valatakse eetrit peale, saab eeterpiirituse
.liikvallaq liikvel
liim', liimi, .liimi37 > kliim'
lii:m', leeme, lii:mi37 leem
lii.meistre, -, -t3 = klii.meistre liimeister (lõikeriist)
liimi|k, -gu, -kut13 = liivik
.liim'mä, .liimiq, liimi63 = .liimämä > .kliim'mä
liimä, -, -t2 vasika hellitusnimetus ja kutsumishüüd
.liimämä, liimädaq, .liimä77 = .liim'mä
liin, liina, .liina30 linn
liin', liini, .liini37 liin; joon; rida; rinne; soldaniq saadõdiq liini pääle sõdurid saadeti rindele
liinali|nõ, -(d)sõ, -st5 linnaskäija; liinalidsõq tulliq tagasi linnaskäijad tulid tagasi
liinapää, -, -d, sisseü -.päähä e -pähäq52 linnapea
lii:ndü|mä, -däq, -80 rahunema, vaibuma; jahtuma; leenüdäq tedä, et täl viha veidükese liindünüq rahusta teda, et tal viha natuke vaibuks
liini|jaan', -jaani, -.jaani37 joonlaud
lii:r', leeri, .lii:ri37 > pääkuu:l'
lii:r'mä, lii:riq, leeri63 luusima, ringi käima
liisk, liisu, .liisku36 liisk
liit, liido, .liito37 liit, ühendus; liide; liit piä es vasta liide ei pidanud vastu
lii:te|ne, -dse, -st5 = lii:tine leetene
lii:ti|ne, -dse, -st5 = lii:tene
.liitri, -, -t1 liiter
.liitva, -, -t3 = leto halljänes; liitva om krants'kaalagaq hahk jänes, hannaots kah valgõ halljänes on valge kaelusega hall jänes, sabaots ka valge
liiv, liiva, .liiva30 1. liiv; 2. ploom; meil om aian valgit ja mustõ liivõ meil on aias valgeid ja musti ploome (tumesinine ja helekollane on võru keeles tihti üldistatud mustaks ja valgeks)
liiv', liivi, .liivi37 liiv (kalapüügiriist)
liiva|haud, -havva, -.hauda33 liivaauk
liivahuska|ts', -dsi, -tsit13 kehv liivamaa; tan liivahuskadsi pääl kasu-i midägiq siin kehva liivamaa peal ei kasva midagi
liiva|k, -gu, -kut13 liivak, liivane koht
liivakõ|nõ, -sõ, -ist8 = liiva|mari, -mar'a, -.marja43 ploom (vili)
liivapuu, -, -d50 ploomipuu
liivi|k, -gu, -kut13 = liivikõ|nõ, -sõ, -ist8 = liimik vihmauss
.liivla|nõ, -(d)sõ, -st5 liivlane
lika|tama, -taq, -da82 = likkama lonkama
lika|ts', -dsi, -tsit13 voki osa (tallalauda ja rattavänta ühendav varb); (kella)pendel
lik|kama, -adaq, -ka77 = likatama
.liks'mä, .liksiq, liksi63 logisema
likõ, -, -t14 märg
likõ|nõ, -dsõ, -st7 niiske, märjavõitu
likõrda|ma, -q, -83 logisema
lill', lilli, .lilli, m omast ja osast .lille37 = ninn' lill; tütrik korjas lille tüdruk korjab lilli
lilla, -, -t2 lilla
lillili|ne, -dse, -st5 lilleline
lim|a, -a, -ma28 > limo
limba|jalg, -jala, -.jalga33 = limba|k, -gu, -kut = limbats' = lööbäk lonkur, lombakas
limbaku|nõ, -dsõ, -st5 lonkav; ebastabiilne
limbakus*, -õ, -t9 lonkavus; ebastabiilsus; riigivõimu limbakus riigivõimu ebastabiilsus
limba|ts', -dsi, -tsit13 = limbak
li(m)mi|t', -di, -tit13 limiit
lim|o, -o, -mo26 < lima lima; kala limo vinüs kala lima venib
limolõ: kardohkaq ommaq limolõ keededüq kartulid on sodiks keedetud
li(m)mo|naat', -naadi, -.naati37 limonaad
limp, limba, .limpa31 = klimp = klymp lonkav, vigane; lonkur; limp hopõn' lonkav hobune
.limpama, limbadaq, .limpa77 = .klimpama = .klympama = .linkama = lüü:pämä = .lympama lonkama
.limpamiisi longates
.limpsämä, limpsädäq, .limpsä77 limpsama
lin|a, -a, -na28 lina
linahius, -(s)õ, -t11 linalakk, blond
lina.hällä|ne = linahänilä|ne, -se, -st5 linavästrik
lina|nõ, -dsõ, -st7 linane
lind, linno, .lindo36 lend
.lindaja, -, -t4 1. lendur; 2. = .lindva
.lindama, linnadaq, .linda77 lendama
lindsiq, m .lintse, .lintse37 leid (hobuserakmete osa)
.lindva, -, -t3 = .lindaja [2.] lendva (rabandus; äkiline seljavalu)
.lindõlõma, linnõldaq, .lindõlõ85 lendlema
ling, lingu, .lingu37 ling
lingu|tama, -taq, -da82 (hobust) nööri otsas jooksutama
lini|k, -gu, -kut13 linik
link', lingi, .linki37 link (uksel; arvuti alal)
.linkama, lingadaq, .linka77 = .limpama
linnahta|ma, -q, -83 korraks lendama
linnas, .linna, linnast22 linask
linnas|kii:l', -keele, -kii:lt40 kalapüügiriist; linnaskeelegaq om hää lõmmulehti vaihõlt haugi püüdäq l-ga on hea vesikupulehtede vahelt hauge püüda
linnas|(s)õq, m -side, -sit11 linnased
linno|k', -gi, -kit13 lennuk
linno|tama, -taq, -da82 lennutama
li(n)nohk, -a, -at13 = li(n)no|k, -ga, -kat13 = lint'kas lillakas (mari)
linoli|nõ, -(d)sõ, -st5 annetustekoguja
lino|tama, -taq, -da82 1. annetusi koguma; 2. tanutama
lint', lindi, .linti37 lint; lint'(traktor') linttraktor; lindimiis' linttraktorijuht
lint'kas, .lint'ka, lint'kast15 = li(n)nohk
.lio|tama, -taq, -da81 leotama
.liotus, -õ, -t9 leotus; (lina)leo tiik, (lina)ligu
lipa|ts', -dsi, -tsit13 liistuke, pilpake
lipeli|ne, -dse, -st5 = lipe|ne, -dse, -st7 lippidest
lipi|ts, -dsä, -tsät13 lipits, liistuke
lipkas, .lipka, lipkast22 = liblik liblikas
lip|p, -u, -pu37 lipp (lipu)
lip|p', -i, -pi37 lipp (lipi)
lips, lipsu, .lipsu37 lips, kaelaside
lips', lipsi, .lipsi37 lõik, liistak
lipõ, -, -t14 1. leelis, tuhaleheline; 2. lipitsev; lipõ pini tiiras jalgo ümbre lipitsev koer keerleb ümber jalgade
li|põn', -bõna, -bõnat4 = li|põr', -bõri, -bõrit4 = liblõq lible
lipõrdõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 lipendama; rõivaq lipõrdõlõsõq tuulõ käen riided lipendavad tuules
lirba|k, -gu, -kut13 edvistaja
lir|i, -i, -ri26 lurr, lake
.lirtsma, .lirtsuq, lirdsu64 lirtsuma
lirusk', -i, -it13 kerge õhuke riietusese
liruski|nõ, -dsõ, -st5 kerge, õhuke (riietuseseme kohta)
lirva, -, -t2 lirva
lis|a, -a, -sa28 lisa
.li(i)sna, -, -t3 liigne
list, listu, .listu37 liist
lita, -, -t2 emane koer
lita|nõ, -dsõ, -st7 emane (koera kohta)
lits', litsi, .litsi37 lits, hoor
litsahta|ma, -q, -83 < litsahu|tma, -taq, -da62 korraks litsuma
litsi|ne, -dse, -st7 himur, tiirane, lõtvade elukommetega, lits; litsine tütrik lits tüdruk
.litsma, .litsuq, litsu64 litsuma
.litsu|ma, -daq, -80 enesekoh litsuma, litsuda saama; buss' oll' nii täüs', et miiq olõ peris ärq litsunuq buss oli nii täis, et oleme päris ära litsutud
lit|t', -i, -ti37 = lytt' hoop, löök
liud, livva, .liuda33 < .vaagna liud, vaagen
.liugõlõma, livvõldaq, .liugõlõ85 liuglema, liugu laskma
.liuhka = .liuhkahe = .liuhkalõ = .liuhkamiisi = libahuisi = lihvaldõ libamisi, kaldu, viltu
.liuhkus, -õ, -t9 kaldpind
livvakõ|nõ, -sõ, -ist8 taldrik
lobahta|ma, -q, -83 < lobahu|tma, -taq, -da62 plartsatama, lopsatusega kukkuma
lo|ba(ha)ma, -paq e -badaq, -pa e -baha88 = lobista|ma, -q, -83 solistama
lobis|õma, -taq, -õ87 solisema
l'o|bo, -bo, -po26 tola, lontrus
lobotka, -, -t3 lobudik, loks (maja, regi, voodi vms); ree v vankri laiendusraam
lobõhõhe = lobõhõlõ = lobõvallaq lõdvalt; lahedasti; lopsakalt; taa mahus lobõvallaq ärq see mahub lahedasti ära; hain kasus lobõvallaq rohi kasvab lopsakalt
lod'akal|a, -a, -la28 = lodi [2.] võldas (kala)
lod'apuu -, -d50 = lodjapuu lodjapuu
lodi, lod'a e lodja, .lotja43 1. lodi, praam, pargas; 2. = lod'akala
lodjakal|a, -a, -la28 = lod'akala
lodjapuu, -, -d50 = lod'apuu
lods'ah(t)us, -õ, -t9 = lods'a|k, -gu, -kut13 lobjakas, lörts
lodõvallaq = logõvallaq lõdvalt, lodevil
lodõvallõ = logõvallõ lõdvaks, lodevile
loeng, -u, -ut13 loeng
.loe|tama, -taq, -da82 lugeda laskma, loetama; latsi loetõdas, et kaiaq, kas mõistvaq lastel lastakse lugeda, et vaadata, kas oskavad
logahõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = logõlõma logelema
logis|õma, -taq, -õ87 logisema
logõl|õma, -daq, -õ43 = logahõ(l)lõma
logõvallaq = lodõvallaq
logõvallõ = lodõvallõ
loha lohistades
loha|k, -gu, -kut13 = lohvak lohakas
lohakallaq = lohvakallaq lohakil, lohakalt
lohastõ lopsakalt
lohe|tama, -taq, -da82 lokkama
lohk, loho, .lohko36 lohk, nõgu
.lohkja|nõ, -dsõ, -st5 nõgus, lohkus
.lohkli(ga)|nõ, -dsõ, -st5 = loho|nõ, -dsõ, -st7 lohklik
lohv', lohvi, .lohvi37 voolik
lohva|k, -gu, -kut13 = lohak = löhväk
lohvakallaq = lohakallaq
loid, loiu, .loidu36 loid; lõtv; lang om loid lõng on lõtv
.loidu|ma, -daq, -80 lõtvuma
loigõq, .loikõ, loigõt18 = .loikam', -i, -t4 loikam
.loissu longu
loisu(h)n longus
loiu|tama, -taq, -da82 loiuks tegema
lokah(t)u|ma, -daq, -84 longu vajuma
lokakillaq longus, sorakil
lokakillõ longu, sorakile
loka|ts', -dsi, -tsit13 logu, loks
lokialo|nõ, -dsõ, -st7 = lokualonõ = lokus katusealune
lokikallaq = lokuskallaq ripakil, lohakil
lokikallõ = lokilõ = lokussillõ ripakile, lohakile
lo|kin, -gina, -ginat4 login
loki|tama, -taq, -da82 1. väljapoole kaardu olema (nt seinalaud v katuseplekk); 2. losutama (hrl kana kohta)
lok|k', -i, -ki37 1. mütsilodu; 2. ahjukumm, ahjusuu ees olev võlv; 3. kohtlane, tasase ja nüri loomuga mees
l'oko|tama, -taq, -da82 = lökütämä = t'okotama aeglaselt sõitma; sörkima, lonkima; hopõn' aigopiten l'okot' hobune sörkis aeglaselt
loks', loksi, .loksi37 loks, logu
.loks'ma, .loksiq, loksi63 loksuma (kana häälitsemise kohta)
.loks'na, -, -t3 (kana) loksumine
lokualo|nõ, -dsõ, -st7 = lokus, -(s)õ, -t11 = lokialonõ katusealune
lokuskallaq = lokussillaq = lokikallaq
lokussillõ = lokikallõ
lokõnda|ma, -q, -83 lokkama
lokõndõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 korduv lokkama
lokõrda|ma, -q, -83 lonkima, lohakalt käima
lokõrdõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 logelema
lokõrus, -õ, -t9 logard
loll'o|tama, -taq, -da82 logelema
londs'a|k, -gu, -kut13 1. = londsik; 2. lahmakas
londs'i|k, -gu, -kut13 (mudase põhjaga v kinnikasvanud) tiik
longõrda|ma, -q, -83 vänderdama, logisema
longõrdõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 vänderdama, logisema; sihitult lonkima, ringi kolama
lont', londi, .lonti37 loik
loobõrda|ma, -q, -83 lööberdama
loobõrus, -õ, -t9 lööberdis, logard
loodi|k, -gu, -kut13 = loodõq [2.] = luu:tus [2.] pesamuna
loodsi|k, -gu, -kut13 paat
loodus, -(s)õ, -t11 = luu:tus 1. lootus; 2. = loodik
loodussõhe: kana lätt loodussõhe kana läheb munele
loodõq, luu:tõ, loodõt18 1. loode; 2. = loodik
loodõr', -i, -it4 = loodõrus looder
loodõrda|ma, -q, -83 looderdama
loodõrus, -õ, -t9 = loodõr'
looga.hiitjä, -, -t3 = loogalüü:jä = looga.viskaja sääsevastne
looga|küüds', -küüdse, -küüst39 sisselõige looga otsal; käve nyna loogaküüdsen käis nina norgus
loogalüü:jä, -, -t3 = looga.hiitjä
looga(h)n lookas
loogand', -i, -it13 = loogõrd' = loogõrus logard
looga.viskaja, -, -t3 = looga.hiitjä
loogus, -(s)õ, -t11 1. viljavikati juurde kuuluv loogakujuline varb; 2. loikam
loogus|(s)õq, m -side, -sit11 1. kaelkoogud; 2. = loogutus
loogutus, -õ, -t9 põhu- v heinakandmise võrk
loogõrd', -i, -it13 = loogand'
loogõrda|ma, -q, -83 logelema
loogõrus, -õ, -t9 = loogand'
looma|aid, -aia, -.aida33 taime-, istikuaed; käve mõtsamajandi loomaaian sõrmõpikku kuusõluumõ kitskman käis metsamajandi istikuaias sõrmepikkuseid kuusetaimi rohimas
loomalaos, -(s)õ, -t11 = laos taimelava
loomuligult loomulikult
loomuli|k, -gu, -kku38 loomulik
loomus, -(s)õ, -t11 1. iseloom; 2. kalaloomus (kalasaak, kalapüüdmine); kalapüügikoht
loona|tark, -targa, -.tarka30 loodus-, metsatark
loosah(t)us, -õ, -t9 laugas
loosi|k, -gu, -kut13 veeloik, madal vesine koht
lopahta|ma, -q, -83 < lopahu|tma, -taq, -da62 korraks loputama, uhtma
l'opa|k, -gu, -kut13 = l'opp
lopakillaq lohakil
l'opa|nõ, -dsõ, -st7 lobjakane, lörtsine
lopa|tama, -taq, -da82 = lapatama lobisema
lopi(h)n mõlkis
lo|pin, -bina, -binat4 (vee) lobin
l'op|p, -a, -pa31 = l'opak lobjakas, lörts
lop|p', -i, -pi37 = kopp' mõlk
lopsahta|ma, -q, -83 < lopsahutma lopsatama
lopsah(t)us, -õ, -t9 lopsatus
lopsahu|tma, -taq, -da62 > lopsahtama
.lopsna, -, -t3 lopsumine
lopu|tama, -taq, -da82 loputama
lopõ, -, -t14 lobe, lai, lahe
lopõrda|ma, -q, -83 loperdama, laperdama
lopõrdõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 loperdama, laperdama; sihitult lonkima, ringi kolama
lorask', -i, -it13 lobiseja
lorbask', -i, -it13 loru
lor|i, -i, -ri26 lori, lora
loro|p', -bi, -pit13 loru
lor'o|tama, -taq, -da82 lorutama
.lorrama, lorradaq, .lorra77 lorama, lorijuttu ajama
l'orts', l'ordsi, .l'ortsi37 = lörts' 1. lörts; 2. küljelt lahtine seelik
loss', lossi, .lossi37 1. lobudik; loks; vana majaloss' vana majalobudik; vana kapiloss' vana kapiloks; 2. loss, palee; suur uhke elumaja
lot'o, -, -t2 kohtlane
lotsu|tama, -taq, -da82 solgutama, (pealiskaudselt) pesema, lobistama
.lotsõ|nõ, -dsõ, -st7 porine
lu|ba, -a, -pa27 luba
lubahus, -õ, -t9 lubadus
lu|ba(ha)ma, -paq e -badaq, -pa e -baha88 lubama
lubi, lubja e lub'a, .lupja43 lubi
lubi|raig, -raia, -.raiga32 lubiraig (nahahaigus)
lu|ga, -a, -ka27 luga (taim)
lugija, -, -t3 (usulahu) jutlustaja; lugija kuulut' häste jumalasynna, pand' naasõq ikma jutlustaja kuulutas hästi jumalasõna, pani naised nutma
lu|gu, -u, -ku27 lugu; luku pidämä lugu pidama
luguhus, -õ, -t9 (pilli)lugu, muusikapala; lasõq kitragaq üts' illos luguhus! lase kitarriga üks ilus lugu!
lugõma, lukõq, loe59 lugema; tähti pite(h)n lugõma veerima
lugõmi|k, -gu, -kku38 = lugõmisõraama|t, -du, -tut13 lugemik
luhi|ts, -dsa, -tsat13 = luits
luht, luha, .luhta32 luht
luht', luhti, .luhti37 õhk
luibõrda|ma, -q, -83 hulkuma
luidsas, .luitsa, luidsast15 = luits
luigu|tama, -taq, -da82 lingutama
.luih(t)u|ma, -daq, -80 kõhnuma
luik, luiga, .luika, m omast ja osast .luikõ31 luik
.luimõlõma, luimõldaq, .luimõlõ86 = .luiskõlõma laisklema
.lui|nõ, -dsõ, -st7 luine, kondine
.luisku hooletusse
.luiskõlõma, luisõldaq, .luiskõlõ86 = .luimõlõma
luisu(h)n hooletusse jäetud
lui|ts, -dsa, -tsat13 = luhits = luidsas lusikas; visas' luidsa lavva alaq suri ära
luk|k, -u, -ku37 lukk
luku(h)n lukus
lukõq, .lukmõ, lukõnd16 sälk või põikpulk (hrl tööriista varre otsas); tiiq hanna otsa lukõq, sys püsüs lapjo parõmbahe käen tee varre otsa põikpulk (v sälk), siis püsib labidas paremini käes
lumbi|kunn, -kunna, -.kunna37 roheline konn
lumbõ|nõ, -dsõ, -st7 lompe täis
lum|i, -õ, -mõ24 lumi
lumi|nõ, -dsõ, -st7 lumine
lumi|tama, -taq, -da82 lumega katma
lumi|tuma, -tudaq, -du84 lumega kattuma
l'um|o, -o, -mo26 = lümü sodi, löga
l'umolõ = lümüle sodiks, lödiks, pudruks; kardohkaq ommaq l'umolõ keededüq kartulid on pudruks keedetud
l'umo|nõ, -dsõ, -st7 = lümüne sodine, lödine, pudrune
lump', lumbi, .lumpi37 < tiik' tiik; lomp
lumõ|härm, -härmä, -.härmä35 härmatis
lumõ|kell, -kellä, -.kellä35 = lumõlill' lumikelluke
lumõla|go, -o, -ko27 lumelagunemine, lumesulamine; sulalumi, lopp
lumõ|lill', -lilli, -.lilli37 = lumõkell
lunasta|ma, -q, -83 lunastama
lund'a, -, -t2 = lund'o
lundi(h)n lontis
lundi|tama, -taq, -da82 norutama
lund'o, -, -t2 = lund'a = lundõrus = lunts'mann' = lut'o lontrus, tolvan; lõtv, laisk inimene
lund'o|tama, -taq, -da82 logelema; lund'ot' uma ao maaha logeles oma aja maha
lundõrus, -õ, -t9 = lund'o
lunga, -, -t2 lonkur
lunk', lungi, .lunki37 ahjukumm, ahjusuu ees olev võlv; lunk' oll' ahosuul iin, et tuli lakkõ es lännüq kumm oli ahjusuul ees, et tuli lakke ei läheks
lungi(h)n lingus (kõrvade kohta)
lungi|tama, -taq, -da82 (kõrvu) lingutama
.lunk'ma, .lunkiq, lungi63 lonkima
lunt', lundi, .lunti37 1. = lunt'küpär'; 2. lont; lott; 3. lontrus
.lunti lonti
lunt'kü|pär', -bärä, -bärät4 = lunt' [1.] läkiläki, kõrvadega karvamüts
lunts'|mann', -manni, -.manni37 = lund'o
lupard', -i, -it13 = lupa|t', -di, -tit13 1. kalts, narts; 2. lontrus, lupard
.lupjama, lubjadaq e lub'adaq, .lupja77 lupjama
lust', lusti, .lusti37 lõbu, lust
lustili|nõ, -dsõ, -st5 lustlik
.lust'us, -õ, -t9 (töö)lust, (töö)tahe, tahtmine, viitsimine
lutask', -, -it13 loks, logu; püssä-, väidselutask' püssi-, noaloks
luti|k, -ga, -kat13 = lut'kas lutikas
lutik|hain, -haina, -.haina30 = kirphain värihein (rohttaim)
lut'kas, .lut'ka, lut'kast15 = lutik
lut'o, -, -t2 = lund'o
luts, lutsu, .lutsu37 luts
lut|t, -u, -tu37 = nutt 1. lutt; 2. huulik keelpillil
lutu|sarv', -sarvõ, -.sarvõ35 karjasarv
lutu|tama, -taq, -da82 1. imema; 2. sarve puhuma
lut|õq, -tõ, -õt18 maksalutikas
luu, -, -d50 luu
luud, luvva, .luuda32 luud
luudsah(t)us, -õ, -t9 = .luutsk'na laugas; lomp
luu:du(s(õ))|kaidsõq, -.kaitsõ, -kaidsõt18 looduskaitse
luu:du|s, -(sõ), -(s)t10 = luu:nd loodus
luu:du(s(õ))tsäpändäjä*, -, -t3 < füüsik füüsik
luu:du(s(õ))tsäpändämi|ne*, -se, -st5 = luu:du(s(õ))tsäpändüs*, -e, -t9 < füüsiga füüsika
luu:ja, -, -t3 looja
luu:k, looga, luu:ka31 (hobuse) look
luu:k', loogi, luu:ki37 munemisjärk; ku üts' luuk' luud kanal, sys pidä vahet, ni sys nakkas jälq luuma kui kanal üks munemisjärk loodud, siis peab vahet, ja siis hakkab jälle munema
luuk', luugi, .luuki37 luuk
luulõq, .luulõ, luulõt18 > laulõq*
luulõtaja, -, -t3 > laulik [2.]
luulõtus, -õ, -t9 > laulus
luu:m I, looma, luu:ma31 (köögivilja, lille vms) istik, taim
luu:m II, loomu, luu:mu31 iseloom, loom, loomus
luu:ma, luvvaq, luu:, min 1. ja 3. p .lõi(õ)54 1. looma; alustama, rajama; 2. < munõma munema; kana lõi muna kana munes muna
luu:nd†, loona, luu:nda86 = luu:dus
luu:ndõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 hullama, vallatlema; amelema; nihelema; jändama; latsõq luundõlõsõq lapsed hullavad
.luu|nõ, -dsõ, -st7 luust
luu|pain, -painu, -.painu37 = luu.pain(a)ja, -, -t3 luupainaja
.luupama, luubadaq, .luupa77 lonkama
luur', luuri, .luuri37: luuri vidämä kaela taga rihma vedama (rahvalik võistlus)
.luurama, luuradaq, .luura77 luurama
luu:rbri, -, -t1 loorber
.luur'ma, .luuriq, luuri63 ringi luusima
luu:s, loosu, luu:su37 madal vesine koht (põllul v karjamaal); luhakarjamaa
luu:s', loosi, luu:si37 loos
luu:skõlõma, loosõldaq, luu:skõlõ86 1. vedelema, logelema; 2. visklema, väänlema; ku und olõ-i, sys luuskõlõt sängün kui und ei ole, siis viskled voodis
.luus'ma, .luusiq, luusi63 luusima
luu:s'ma, luu:siq, loosi63 loosima
luu:t', loodi, luu:ti37 1. (püssi)kuul; 2. (vertikaaltaseme) lood
luu:tma, luu:taq, looda61 lootma
luu:t'ma, luu:tiq, loodi63 loodima
luu:t(õ)mun|a, -a, -na26 = luu:tus pesamuna
.luutsk'na = .luuts'na, -, -t3 = luudsah(t)us laugas; lomp
.luutsõ|päiv, -päävä, -.päivä35 luutsinapäev, 13. detsember
luu:tus, -õ, -t9 = loodus 1. lootus; 2. = loodik = luu:t(õ)muna
lõbahta|ma, -q, -83 = lymbahtama (korraga) ära õgima, neelama
lõbask', -i, -it13 lobiseja
|bima, -piq, -bi57 õgima
|bu, -bu, -pu26 lõbu
lõdis|õma, -taq, -õ87 lõdisema
lõdva, -, -t2 = lõdõv = lõdyv', lõdva, .lõtva45 = lõtv lõtv; tä om lõdva ta on kergete elukommetega (naisterahva kohta)
lõgim|õq, m -idõ, -it4 lõuad; sai vasta lõgimit sai vastu lõugu
lõgista|ma, -q, -83 lõgistama
lõgistõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv lõgistama
lõgis|õma, -taq, -õ87 lõgisema
.lõhkus, -õ, -t9 = .lahkus = lyyhkus lahkus
.lõhkõ, -, -t3 = .lahkõ = lyyhkõ lahke
.lõhkõhe = .lõhkõlõ = .lahkõhe = lyyhkõhe lahkelt
lõhmus, -(s)õ, -t11 pärn
lõhmus|niids', -niidse, -niist39 pärnaniin
lõhmussõ|nõ, -dsõ, -st5 pärnapuine, pärnast
lõhn, lõhna, .lõhna30 1. õhk; kerge tuul; kuumus; külm lõhn lei väläst vasta külm õhk lõi väljast vastu; tulõlõhn tulekuumus; 2. lõsn, rehetoa tala
.lõhnama, lõhnadaq, .lõhna77 1. = lõhnutama sõimama, siunama, põhjama; laimama; külh tä lõhnas' tuud inemist küll ta põhjas seda inimest; 2. lõõskama, leegitsema; ahon tuli väega lõhnas ahjus tuli väga lõõskab; 3. ruttama, kiirustama; miä sa tuu tüügaq nii väega lõhnat mis sa selle tööga nii väga kiirustad
lõhnu|tama, -taq, -da82 = .lõhnama [1.]
lõhva, -, -t2 lobiseja; lobisemishimuline
lõhvõh(t)u|ma, -daq, -84 hatuseks kuluma
lõhvõl hatune
lõhvõlõ hatuseks; rõivas om lõhvõlõ kulunuq riie on hatuseks kulunud
lõhvõnda|ma, -q, -83 = lõhvõ|tama, -taq, -da82 hatutama
lõhvõrd', -i, -it13 lõhvard, lobiseja
lõhvõrda|ma, -q, -83 lõhverdama, lobisema
lõigahta|ma, -q, -83 < lõigahutma korraks lõikama
lõigah(t)us, -õ, -t9 lõige, lõikamine
lõigahu|tma, -taq, -da62 > lõigahtama
lõigus, -(s)õ, -t11 (setu) karjuselaul
lõigõq I, .lõikõ, lõigõt18 1. lõige, lõikamine; 2. lõige, šabloon
lõigõq II, .lõikmõ, lõigõnd16 lõik, tükk; lõik (tekstiosa)
.lõikama, lõigadaq, .lõika77 lõikama
lõik|hain, -haina, -.haina30 lõikhein
.lõikma, .lõikuq, lõigu64 lõikuma
.lõikus, -õ, -t9 lõikus
lõik|väits, -väidse, -väist39 mättanuga
lõim', lõimõ, .lõimõ35 lõim (kanga põhikude, lõimelõngad); haspel (riist lõnga vihtikerimiseks)
lõiv, lõõvo, .lõivo37 = .lõokõnõ = lõõvokõnõ lõoke
lõka, -, -t2 = lõkats' lobiseja, latraja
lõka|tama, -taq, -da82 lobisema, latrama
lõka|ts', -dsi, -tsit13 = lõka
|kim, -gimõ, -gimõt4 lõge, pehme luustumata koht imiku koljul
|kin, -gina, -ginat4 lõgin
lõks', lõksi, .lõksi37 = klõks' 1. lõks (kinnitusvahend; püünis); 2. luksumine
.lõks'ma, .lõksiq, lõksi63 = .hõks'ma = .jõks'ma luksuma
.lõks'na, -, -t3 1. = .hõks'na luksumine; 2. lõgin, lärm
lõksualo|nõ, -dsõ, -st7 katusealune
lõkõrda|ma, -q, -83 lõkerdama
lõkõrdõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv lõkõrdama
.lõokõ|nõ, -sõ, -ist8 = lõiv = lõõvokõnõ
.lõpma, lõppõq, lõpõ74 lõppema; surema (looma kohta)
.lõpmaldaq väga, lõpmata
lõp|p, -u, -pu37 lõpp
lõps', lõpsi, .lõpsi37 lobiseja
lõpung', -i, -it13 = lõpõtus
lõpus I, -(s)õ, -t11 lõpus; lokuti
|pus II, -busa, -busat4 > ilolinõ
lõpõrda|ma, -q, -83 lobisema
lõpõ|tama, -taq, -da82 lõpetama
lõpõtus, -õ, -t9 = lõpung' lõpetus
.lõrvama, lõrvadaq, .lõrva77 röökides nutma
lõssa|tama = lõssõ|tama, -taq, -da82 närima, sööma; rotiq ommaq vilä ärq lõssatanuq rotid on vilja ära närinud
lõst, lõsta, .lõsta77 1. õngekork; 2. lest (kala)
lõsta|k, -gu, -kut13 võrgukäba
lõs|u, -u, -su26 hiirte v rottide näritud vili, rämps; rotiq lõssadiq vilä ärq, ynnõ lõsu jäi perrä rotid sõid vilja ära, ainult rämps jäi järgi
lõtus, -(s)õ, -t11 lott; lihakanol olõki eiq õigõt harja ei lõtussit lihakanadel ei olegi õiget harja ega lotti
lõtv, lõdva, .lõtva45 = lõdva lõtv
lõug, lõvva, .lõuga33 lõug
.lõugama, lõvvadaq, .lõuga77 lõugama
lõuga|ts', -dsi, -tsit13 lobiseja
lõugõq, .lõukõ, lõugõt18 kolle, lõugas
lõugtõ|bi, -võ, -põ25 = lõvvatõbi nõlg
.lõugõlõma, lõugõldaq, .lõugõlõ86 lobisema
lõuhka, -, -t2 lobiseja
lõun, lõunu, .lõunu37 = lõunaq [2.]
.lõuna|aig, -ao, -.aigu36 lõunaaeg
.lõunahummo|k*, -gu, -kut13 kagu; Lõunahummogu-Eesti Kagu-Eesti
lõuna|k, -gu, -kut13 > lõunaq [1.]
lõunaq, .lõuna, lõunat18 = lõunõq = lõõnõq 1. < lõunak lõuna (ilmakaar; lõunaaeg); 2. = lõun leil
.lõuna|vaheq, -.vaih(t)õ, -vahet18 lõunaaeg, lõunavaheaeg; läts' lõuna(s)vaihtõs puhkõlõ läks lõunavaheajaks puhkama
.lõunaõda|k*, -gu, -kut13 edel; Valga om Võromaa lõunaõdagunulgan Valga on Võrumaa edelanurgas
lõunu|tama, -taq, -da82 leili viskama, leilitama
lõunõq, .lõunõ, lõunõt18 = lõunaq
lõust', lõusti, .lõusti37 (vulgaarne) lobamokk, käratseja
lõusti|nõ, -dsõ, -st7 lobisemishimuline, vulgaarne, käratsev
.lõust'ma, .lõustiq, lõusti63 lobisema, ebakohast nalja viskama, käratsema
lõv|i, -i, -vi26 lõvi
lõvvand', -i, -it13 = lõvvõnd' lobiseja
lõvvatõ|bi, -võ, -põ25 = lõugtõbi
lõvva|vili, -vi(l)lä e -vi(l)l'a, -.viljä e -.vilja43 loba
lõvvõnd', -i, -it13 = lõvvand'
lõõbõrda|ma, -q, -83 = lõõgõrdama kisendama, röökima; lehm lõõbõrdas, ku kodo taht lehm kisendab, kui koju tahab
lõõdsu|tama, -taq, -da82 lõõtsutama, hingeldama
lõõgõr', -i, -it4 = lõõgõrus kisakõri
lõõgõrda|ma, -q, -83 = lõõbõrdama
lõõgõrus, -õ, -t9 = lõõgõr'
lõõnõq, .lõunõ, lõõnõt18 = lõunaq
lõõri|tama, -taq, -da82 = lyyr'ma lõõritama
lõõritõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv lõõritama
.lõõvokõ|nõ, -sõ, -ist8 = .lõiv = .lõokõnõ lõoke
lõõvõrda|ma, -q, -83 kisendama, töinama
|be(he)mä, -peq e -bedäq, -pe e -behe88 läbema, kärsima, maldama
läbemäldäq läbematu, kärsimatu
läbi läbi; läbi käümä suhtlema; läbikäümine suhtlemine, suhtlus; läbikäük' läbikäik; ühendus; läbikäügitii ühendustee; läbilikõ läbimärg; läbimyyt läbimõõt
läbi.paistva = läbi.näüvä, -, -t3 läbipaistev, läbinähtav
|dsä, -dsä, -tsä24 = lödsä pehme, lödi; maa om lädsä, saa ei pääle maa on pehme, ei saa peale (põldu harima)
lädsäh(t)ü|mä, -däq, -84 = ladsah(t)uma kokku vajuma; nätskuma
lädsäle = lödsäle: üleküdsänüq tomat' lätt lädsäle üleküpsenud tomat läheb pehmeks, lödiks
lädsäli|k, -gu, -kku38 = lödsälik pehme-, lödi-, mudase- v porisevõitu
lädsä|ne, -dse, -st7 = lödsäne lödine; mudane, porine
|gä, -gä, -kä24 läga, löga; konnakudu
lägäh(t)ü|mä, -däq, -84 1. puruks, lödiks minema; 2. läppuma, lägaseks minema; lägähünüq lump' läppunud v lägaseks läinud tiik
lägü|nemä, -däq e -nedäq, -ne89 = .läügümä (tasapisi) süttima, tuld võtma; naaq puuq lätväq palama külh, a nääq väega tassakõistõ lägüneseq need puud lähevad põlema küll, aga nad sütivad väga aeglaselt
läheli|k, -gu, -kku38 lähedavõitu
läheli|ne, -dse, -st5 = .lähkene
lähk, lähä, .lähkä34 õel, tige inimene
.lähkehe = .läh.keiste = .lähkele = .lähkühe = .lähküle = lähü.keiste < .lähkohe lähedale
.lähke(h)n = .lähkese(h)n = .lähkü(h)n < .lähko(h)n lähedal
.lähke|ne, -(d)se, -ist8 = läheline = .lähkü = lähükene lähedane
.lähkese(h)n = .lähke(h)n = lähükese(h)n
.lähkesest = .lähkest = .lähküst = lähükesest < .lähkost lähedalt
.lähko > .lähkü
.lähkohe = .lähko.kõistõ > .lähkehe
.lähkokõsõ(h)n = .lähko(h)n > .lähke(h)n
.lähkost > .lähkesest
.lähkri, -, -t1 lähker
.lähkü, -, -t1 = .lähkene < .lähko
.lähkühe = .lähküle = .lähkehe lähedale
.lähkü(h)n = .lähke(h)n
.lähküs, -e, -t9 1. lähedus; 2. tigedus, õelus
lähküst = .lähkesest lähedalt
lähä|tämä, -täq, -dä82 1. kupatama; 2. saatma, lähetama
lähä|tümä, -tüdäq, -dü84 kuppama, keema
lähätüs, -e, -t9 1. kupatamine; 2. saatmine; saadetis
lähü.keiste = .läh.keiste
lähüke|ne, -se, -ist8 = .lähkene
lähükese(h)n = .lähkese(h)n
lähükesest = .lähkesest
lähükõrral lähiajal, varsti; lähükõrral võtamiq taa as'a ette lähiajal võtame selle asja ette
lähü|nemä, -nedäq e -däq, -ne89 lähenema
läkeq lähme, mingem, läki; läkeq ärq kodo! lähme ära koju!
läk|kelemä, -eldäq, -kele85 = läkäske|(l)lemä = läkäte|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = lökkelemä öökima, oksele hakkama
lällä|tämä, -täq, -dä82 lällutama; lällama
lämberdä|mä, -q, -83 komberdama
lämberüs, -e, -t9 komberdis
lämmi, .lämmä, lämmind16 1. soe; 2. = .lämmüs soojus
lämmindä|mä, -q, -83 soojustama
lämmindüs, -e, -t9 soojustus; lämmindüses pandas saina vaihõlõ linaluid, sinnäq lüüq ei hiireq sisse soojustuseks pannakse seina vahele linaluid, sinna ei lähe hiired sisse
lämmistäjä, -, -t3 küttekeha, kütteseade (radiaator, konvektor, puhur)
lämmistä|mä, -q, -83 = lämmitämä soojendama
lämmistüs, -e, -t9 soojendus
lämmi|tämä, -täq, -dä82 = lämmistämä
.lämmähe = .lämmäle = .lämmält soojalt
.lämmäoppu|s*, -(sõ), -(s)t10 termodünaamika
.lämmüs, -e, -t9 = lämmi [2.]
.lämpü|mä, -däq, -80 = .läühtümä liisuma
läm|ü, -ü, -mü26 = lamu 1. soga veepinnal; linaliol om lämü pääl linaleol on soga peal; 2.* adru
lämü|ne, -dse, -st7 sogane
.länge, -, -t3 lääge, läila, imal
(n)ni|k, -gu, -kut13 länik, mannerg
läp|eq, -pe, -et18 = läp|p, -ü, -pü37 (linaleotamise) lomp; jääauk
läpähtä|mä, -q, -83 < läpähütmä (äkki v korraks) lämmatama
läpäh(t)ü|mä, -däq, -84 lämbuma
läpäh(t)üs, -e, -t9 mülgas, mudaauk; raske lämmatav õhk; tarrõ tulõ tuulutaq, sääne läpähtüs om seen tuba tuleb tuulutada, selline lämmatav õhk on sees
läpähü|tmä, -täq, -dä62 > läpähtämä
läpäsni|k*, -gu, -kku38 lämmastik
läpästi|k, -gu, -kku38 mülkane v allikane maa
läpä|tämä, -täq, -dä82 lämmatama
lärbä, -, -t2 lobiseja, latatara
läsk', läsä, .läskä34 1. lesk; isamesilane; 2. puupahk
lät|eq, -te, -et18 allikas; lättevesi allikavesi; (kirotusõ) lätteq artikli allikmaterjal, kasutatud kirjandus
läti|k, -gu, -kut13 lätlanna
.lätlä|ne, -(d)se, -st5 lätlane
lätte.näütämi|ne*, -se, -st5 viide; viitamine
lätti|ne, -dse, -st7 allikane
läv|i, -e, -ve24 lävi
läädsäq, m .läätsi, .läätsi39 leetrid
.lää|ne, -dse, -st7 lägane, lögane
lääts, läädse, lääst39 lääts (kaunvili)
läüdüs, -(s)e, -t11 tulehakatis, läide
läügeq, .läüke, läüget18 läige
läügähtä|mä, -q, -83 < läügähütmä äkki, kiirelt lööma
läügäh(t)ü|mä, -däq, -80 järsku süttima
läügäh(t)üs, -e, -t9 = läük
läügähü|tmä, -täq, -dä62 > läügähtämä
.läügü|mä, -däq, -35 = lägünemä (tasapisi) süttima, tuld võtma
.läühtü|mä, -däq, -35 = .lämpümä liisuma
läük, läügü, .läükü37 = läügäh(t)üs (kiire) hoop, löök; mats; e(e)lektriläük elektrilöök; sai läügü, sys jäi vaiki sai matsu, siis jäi vait
.läük'mä, .läükiq, läügi63 läikima
.läükvä, -, -t3 läikiv
.läükämä, läügädäq, .läükä77 helkima, särama; päiv läükäs nii, et silmist võtt pümmes päike särab silmipimestavalt
läülä, -, -t2 = läülä, .läülme, läülend16 tiine; rase
.läütämä, läüdädäq, .läütä77 läitma
.läütüs, -e, -t9 läide, tulehakatis
|dsä, -dsä, -tsä24 = lädsä pehme, lödi
lödsäle = lädsäle pehmeks, lödiks
lödsäli|k, -gu, -kku38 = lädsälik pehme-, lödi-, mudase- v porisevõitu
lödsä|ne, -dse, -st7 = lädsäne lödine; mudane, porine
löhka, -, -t2 1. lurr; 2. laisk inimene
.löhtre, -, -t3 lehter
löhvä|k, -gu, -kut13 = lohvak lohakas
lökerdä|mä, -q, -83 looderdama
lök|kelemä, -eldäq, -kele85 = läkkelemä öökima, oksele hakkama; miä sa lökkelet, ossõndaq hinnäst tühäs! mis sa öögid, oksenda ennast tühjaks!
lökä|ts', -dsi, -tsit13 laisk loom v inimene
löküssilläq töllakil
lökü|tämä, -täq, -dä82 = l'okotama = lükütämä aeglaselt sõitma; sörkima, lonkima
lörts', lördsi, .lörtsi37 = l'orts' 1. lörts; 2. küljelt lahtine seelik
lövvüs, -e, -t9 leiutasu; löüdjä saa hüä lövvüse leidja saab korraliku leiutasu
lööbä|k, -gu, -kut13 > limbak
löövi|ts, -dsä, -tsät13 < telk' onn, hurtsik; telk
.löüdmä, (.)löüdäq, lövvä66 < .leüdmä leidma
.löüdümä, .löüdüdäq, lövvü79 leiduma
.löüdü|s, -(se), -(s)t10 = .vällä.löüdüs avastus; leiutis
.löüge, -, -t3 < .leüge leige
löügäh(t)ü|mä, -däq, -84 = .löügü|mä, -däq, -80 leigenema
lüheli|k, -gu, -kku38 lüheldane
lühendä|mä, -q, -83 lühendama
.lüh(ü)ke|ne, -se, -ist8 = .lühkü = .lühkügene = lühüq = lühüt lühike
.lühkogõ|nõ, -sõ, -ist8 > .lühkükene
.lühkü, -, -t1 = .lüh(ü)kene: lühkü leemegaq kapstaq vähese leemega keedetud kapsad
.lühkü.geiste = .lühkühe
.lühküge|ne, -se, -ist8 = .lüh(ü)kene < .lühkogõnõ
.lühkühe = .lühküle = .lühkü.geiste lühidalt
.lühküs, -e, -t9 lühidus
lüht', lühi, .lühti37 küünlajalg
.lühtri, -, -t1 lühter
lühüq, .lühkü, lühüt19 = lühüt, .lühtü, lühüt19 = .lüh(ü)kene
lükü|tämä, -täq, -dä82 = lökütämä = lütütämä aeglaselt sõitma; sörkima, lonkima
lüll, lüllü, .lüllü37 1. lüdi, pähkli v tõru (kausjas) tupp; 2. võllas
.lülmä, .lüllüq, lüllü13 = lüllü|tämä, -täq, -dä82 (pähkleid) lüdima, tuppedest vabastama
lümbähtü|mä, -däq, -84 maha kukkuma, prantsatama
lümmükilläq (pool)viltu; imäsaibas oll' kats'ki ja kuhi oll' lümmükilläq kuhjavarras oli katki ja kuhi oli (pool)viltu
lüm|ü, -ü, -mü26 = l'umo sodi, löga
lümüle = l'umolõ sodiks, lödiks, pudruks
lümü|ne, -dse, -st7 = l'umonõ sodine, lödine, pudrune
.lüngelemä, lüngeldäq, .lüngele85 = .lünkelemä kõikuma, vaaruma, komberdama; ärq iks kui niäle lüngeli üle läve kuidagi ikkagi komberdasin üle läve
lüngäkille = .lünkä längu; murõh oll' mehel olaq lüngäkille vidänüq mure oli mehel õlad längu vajutanud
lüngäkilläq = lüngä(h)n längus
.lünkelemä, lüngeldäq, .lünkele85 = .lüngelemä
.lünkä = lüngäkille
lünnäh(t)ü|mä, -däq, -84 vääratama; käsi lünnähtü käsi vääratas
lürbä(h)tüs, -e, -t9 lurr
lütse|üm', -ümi, -.ümmi38 lütseum
lütsikä|ne, -dse, -st5 klimpis
lütsk', lüdse, .lütske34 klimp (supis)
lütü|tämä, -täq, -dä82 = lükütämä aeglaselt sõitma; sörkima
lüü:bü|mä, -däq, -80 1. ennast ära lööma; sattõ maalõ, lüübü ärq kukkusin maha, lõin enda ära; 2. tihedalt kokku minema, liibuma (nt lõngad kangas); 3. turgatama; lüübü miilde turgatas meelde
lüüderdä|mä, -q, -83 vänderdama
.lüügelemä, lüügeldäq, .lüügele86 rabelema, nihelema (hrl looma kohta)
lüü:k', löögi, lüü:ki37 löök
lüü:mä, lüvväq, lüü:, min 1. ja 3. p .lei(e)54 lööma
lüü:psä, -, -t3 tõhus, mõjus; hoogne; igati tubli; lüüpsä tüüriist tõhus tööriist; lätt lüüpsä sammugaq läheb hoogsal sammul; lüüpsä lats'kõnõ igati tubli tüdruk
lüü:pämä, lööbädäq, lüü:pä77 = .limpama lonkama
lüür, lüürä, .lüürä35 lüüra
lüüs', lüüsi, .lüüsi37 tamm, pais
.lüütnä, -, -t3 lauto
lüü:v', löövi, lüü:vi37 1. lööv; koda, püstkoda; 2. vikati vars
lyig, lyia, .lyiga32 lõõg
lymba, -, -t2 = klymba lonkur
lymbahta|ma, -q, -83 = lõbahtama (korraga) ära õgima, neelama
lymbõq, .lympõ, lymbõt18 = lyndsõq = lynts' lurr, lake
lymm, lymmu, .lymmu37 lõmm, puuhalg (hrl peergude kiskumiseks)
lymmuleht', -lehe, -.lehte34 vesiroosi v vesikupu leht
.lympama, lymbadaq, .lympa77 = .klimpama = .limpama lonkama
.lymp'ma, .lympiq, lymbi63 = .klymp'ma = .lymps'ma lõmpima, lõmpsima, larpima
lympsahta|ma, -q, -83 = klympsahtama neelatama
lympsah(t)us, -õ, -t9 neelatus
.lympsama, lympsadaq, .lympsa77 = .klympsama neelama
.lymps'ma, .lympsiq, lympsi63 = .hõps'ma = .hymps'ma = .lymp'ma
.lymps'na, -, -t3 = .klymps'na lõnksumine; ahne neelamine
.lympsõlõma, lympsõldaq, .lympsõlõ86 = korduv .lymps'ma
lyndsõq, .lyntsõ, lyndsõt18 = lymbõq = lynts' lurr, lake
lyngah(t)u|ma, -daq, -84 lõtvuma
lyngus, -(s)õ, -t11 lõngus
lyngu|tama, -taq, -da82 loksutama; pois'kõnõ lyngut' aiatulba maa seest vällä poiss loksutas aiaposti maa seest välja
lyngutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv lyngutama
lyngõs, -(s)õ, -t11 lõdva kehahoiuga inimene
lynk, lyngu, .lynku37 ling
.lynk'ma, .lynkiq, lyngi64 lonkima, lõnkuma
lynks', lynksi, .lynksi37 = klynks' = lynksah(t)us
lynksahta|ma, -q, -83 = klynksahtama < lynksahutma (korraks v äkki) lonksama, neelatama
lynksah(t)us, -õ, -t9 = klynksah(t)us = lynks' 1. lonks, neelatus; 2. lõksatus
lynksahu|tma, -taq, -da62 > lynksahtama
.lynksama, lynksadaq, .lynksa77 = .klynksama lonksama
.lynkõlõma, lyngõldaq, .lynkõlõ85 = korduv .lynk'ma = lyyndõlõma
lynts', lyndsi, .lyntsi37 = lymbõq = lyndsõq lurr, lake
lytar', -i, -it4 laisklemine; lytarit lüümä laisklema
lyt|t', -i, -ti37 = litt' hoop, löök; ku lyti kirjä saat, sys õkva hauda läät kui hoobi saad, siis kohe hauda lähed (nalj)
lytti lüü:mä = tirilitti lüü:mä lulli lööma, logelema
lyyhkus, -õ, -t9 = .lahkus = .lõhkus lahkus
lyyhkõ, -, -t3 = .lahkõ = .lõhkõ lahke
lyyhkõhe = lyyhkõlõ = .lahkõhe = .lahkõlõ = .lõhkõhe = .lõhkõlõ lahkelt
lyyksa, -, -t3 (parasjagu) avar
lyyndõlõma, lõõnõldaq, lyyndõlõ85 = .lynkõlõma
lyyr', lõõri, lyyri37 lõõr; kõri
lyyr'ma, lyyriq, lõõri63 = lõõritama lõõritama
lyyts, lõõdsa, lyytsa30 1. lõõts; 2. = lyytsmoonik = lyytspill' lõõtspill
lyytsma, lyytsuq, lõõdsu64 lõõtsuma
lyytsmooni|k, -gu, -kut13 = lyyts|pill', -pilli, -.pilli37 = lyyts [2.]
ma(q), mu(q), minno mina, ma
maa, -, -d50 maa; muld; hää kohhil maa hea kobe muld
maa-alo|nõ, -dsõ, -st7 maa-alune
.maadam', -i, -it9 madam, proua
.maadja|= .maadja|s, -dsõ, -st5 madal, maadligi
.maadlus, -õ, -t9 maadlus
.maadlõma, maadõldaq, .maadlõ78 maadlema; maas püherdama
maagõ|lang, -langa, -.langa30 (punane) tikkimislõng
maagõlda|ma, -q, -83 tikkima
.maaha = mahaq < maalõ maha; maaha arvama lahutama; maaha pandma lamandama; hain, vili pandas maaha hein, vili lamandub (personaalne passiiv)
maaha.arvami|nõ, -sõ, -st5 lahutamine
.maahapant = mahaqpant lamandunud
maaho|põn', -bõsõ, -bõst12 Eesti maatõugu hobune
maahä|dä, -dä, -tä24 (naha)haigus; maast tulnud haigus; ku külmä maa pääl istut, lätt maahädä sisse kui külma maa peal istud, läheb maahäda sisse
maa|ilm, -ilma, -.ilma82 = ilmamaa maailm; ma(a)ilm! piisab!, küllalt! (nt leili viskamisel)
maaim|ä, -ä, -mä24 maaema
maak', maagõ, .maakõ35 = makun' moon (mooni)
maa|kari, -kar'a, -.karja43 Eesti maatõugu kari
maaker|ä, -ä, -rä24 maakera
maa|kii:l', -keele, -kii:lt40 maakeel
maakiv|i, -i, -vi26 raudkivi, maakivi
maa|kund, -kunna, -.kunda32 maakond
maal 1. maal, maakohas; 2. > maa(h)n
maal', maali, .maali37 maal (maali)
.maala|nõ, -(d)sõ, -st5 eestlane
.maali|nõ, -dsõ, -st5 maadligi (hoiduv); vesihain om maalinõ hain vesihein on maadligi (hoiduv) hein; om maalinõ ja pistüline herneh on olemas maadligi ja püstine hernes
.maal'ma, .maaliq, maali63 maalima; värvima
.maalri, -, -t1 maaler
maalt 1. maalt; 2. > maast
maalõ 1. maale; 2. > maaha
maa(h)n < maal [2.] maas
maanasyn|aq, m -no, -no28 nõidumissõnad
maana|tark, -targa, -.tarka30 manatark, nõid
maapõrmand, -o, -ot13 muldpõrand
.maarja|hain, -haina, -.haina30 nõmm-liivatee (rohttaim)
.maarja|i(j)ä, -i(j)ä, -iiä25 maarjajää
.maarja|kõiv, -kõ(iv)o, -.kõivo36 maarjakask
.maarja|päiv, -päävä, -.päivä35 maarjapäev
.maarjasyna|jalg, -jala, -.jalga33 maarjasõnajalg
maasi|k, -ga, -kat13 = maas'k(as), .maas'ka, maas'kast15 maasikas
maast < maalt [2.] maast
maat', maadi, .maati37 lõige, šabloon
.maa|tama, -taq, -da81 magatama
maa|tiieq*, -.tiide, -tiiet9 geograafia
maatüü:, -, -d52 maatöö; põllumajandus
maau|pin, -bina, -binat4 < upin [2.] kartul
maa|usk, -uso, -.usko36 maausk
maa|vagõl, -vagla, -.vakla45 vihmauss
maavih|a, -a, -ha28 maa külmus; maaviha tege maahätä maa külmus tekitab haigust (vt maahädä)
maa|väits', -väidse, -väist39 (eesti) talupojanuga
madalahe = madalalõ = madalast = madaluisi madalalt
madali|k, -gu, -kku38 madalavõitu; lüheldane; madalik hürske naistõrahvas lüheldane tüse naisterahvas
madi(s)|päiv, -päävä, -.päivä35 madisepäev, 21. september
ma|do, -o, -to27 > huss'
madra|ts', -dsi, -tsit13 madrats
ma|ds'a, -ds'a, -ts'a24 = meds'e paks naine
madsahta|ma, -q, -83 matsatama; sattõ maaha niguq madsahti kukkus matsatusega maha
madsahus, -õ, -t9 matsatus
madsis|õma, -taq, -õ87 müdisema
mag'ah(t)u|ma, -daq, -84 = magjah(t)uma maiaks muutuma, maiustuste v hea toiduga harjuma; latsõq ommaq ärq mag'ahunuq lapsed on väga maiaks läinud (v hea toiduga harjunud)
magah(t)us, -õ, -t9 lühike magamine, uinak; magamiskoht; puhma all olliq mõtstsia magahusõq põõsa all olid metssea magamiskohad
mag'ahus, -õ, -t9 = magjahus = .makjus maius, maiustus; himostas mag'ahuisi himustab maiustusi; mag'ahust ajama maiustama
magahustar|õ, -õ, -rõ24 = magamistarõ magamistuba
mag'ahõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = magjahõ(l)lõma = majaskõllõma korduv maiustama
magalõ minemä magama minema
maga(ha)ma, .maadaq, maka88 magama
magamistar|õ, -õ, -rõ24 = magahustarõ magamistuba
magjahu|ma, -daq, -84 = mag'ahuma
magjahus, -õ, -t9 = mag'ahus
magjahõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = mag'ahõ(l)lõma
ma|go, -o, -ko27 magu
mago|nahk, -naha, -.nahka33 Pedäspää inimeste pilkenimetus (vrd pegonahk)
ma|gu, -o, -ku27 maik, maitse
magusahe = magusalõ magusasti
magõhus, -õ, -t9 magusus; magedus
magõhõhe = magõhõlõ magusasti; magedalt
mahaq = maaha maha
mahaqpant = .maahapant lamandunud
maheli|k, -gu, -kku38 magedavõitu; supp' om veidükese mahelik, toogõq suula! supp on veidi magedavõitu, tooge soola!
mahhe, -, -t14 mahe; vanaltsõdsõl om kygõ mahhe nägo vanatädil on kogu aeg mahe nägu; pehmegene mahhe tuul' õrn mahe tuul
mahl, mahla, .mahla30 mahl
mahlakuu, -, -d50 < .april' aprill
mahla|nõ, -dsõ, -st7 mahlane
.mahtuma, .mahtudaq, mahu79 mahtuma
mahu|tama, -taq, -da82 mahutama
mahva|k, -gu, -kut13 (suitsu)mahv
mai, -, -d53 > lehekuu
ma|iai, -jaja, -jajat4 = majajas = majjai kobras
maidsahta|ma, -q, -83 korraks maitsma
maidsu|päts', -pätsi, -.pätsi37 katsekakk
maidsõq, .maitsõ, maidsõt18 maitse
maik, maigu, .maiku37 maitse, maik
mai|kell, -kellä, -.kellä35 maikelluke
.maildõ maitsi, maad mööda
mai|lill', -lilli, -.lilli37 sinilill
maim, maimo, .maimo37 (kala)maim
maimi|k, -gu, -kut13 peenesilmaline võrk
maini|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 = manitsõma nimetama, mainima
.mai|nõ, -dsõ, -st7: mainõ maa mineraalmaa; viljakas maa
maior', -i, -it4 = majjor' major
mais', maisi, .maisi37 mais
.maisõmaa, -, -d50 kuiv maa (mitte soo); mineraalmaa; olõ ei meil suud, meil om kyik' maisõmaa meil ei ole sood, meil on kõik kuiv maa; liivamaa, savimaa, ruusamaa, mullamaa - kyik' om maisõmaa liivamaa, savimaa, kruusamaa, mullamaa - kõik on mineraalmaa
mait, maida, .maita30 sõim mait, raisk, sunnik
.maitsma, .maitsaq, maidsa61 maitsma
ma|ja, -ja, -ia28 maja
majaja|s, -, (s)t15 = maiai = majas [II] = majjai kobras
majali|nõ, -(d)sõ, -st5 majaelanik; ku latsõq kodo tulõvaq, sys om majaliidsi hulga kui lapsed koju tulevad, siis on majaelanikke palju
majandus, -õ, -t9 majandus
majapidämi|ne, -se, -st5 majapidamine
majas I, makk'a e .makja, majast23 = mak'as
majas II, -(s)õ, -t11 = majas, .majja, majast22 = majajas
majaskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = mag'ahõllõma korduv maiustama; jäi ütsindä lavva manoq majaskõllõma jäi üksinda laua juurde maiustama
maj|jai, -aja, -ajat4 = maiai = majajas kobras
majjor', -i, -it4 = maior' major
ma'jo|nii:s', -neesi, -nii:si37 majonees
maka|ron', -roni, -.ronni38 = maka|ruu:n', -rooni, -ruu:ni37 makaron
ma|k'as, -kk'a, -k'ast22 = makjas, .makja, makjast 22 = majas [I] maias
.makjus, -õ, -t9 = mag'ahus = makk'us maius, maiustus
mak|k', -i, -ki37 magnetofon
makk'us, -õ, -t9 = .makjus
.ma'k|rõl', -rõli, -.rõlli38 makrell
ma|kun', -guna, -gunat4 = maak' moon
ma|kus, -gusa, -gusat4 = makõ [1.]
makõ, -, -t14 1. magus; magusus; ullimakõ liiga magus; 2. mage; magedus
ma'kõduu:n'la|nõ, -(d)sõ, -st5 makedoonlane
makõ|kahi, -kah'a, -.kahja43 = makõkop|p, -a, -pa31 = kahi [1.] piimast (v sõiraraasukestest) ja õllest valmistatud magus pulmajook; joogiohver
makõkürvi|ts, -dsä, -tsät13 < arbuus' arbuus
makõli|k, -gu, -kku38 1. magusavõitu; 2. magedavõitu
makõ.meitra, -, -t3 maiasmokk; meelitaja
makõ|sii:n', -seene, -sii:nt40 pilvik
makõ|tama, -taq, -da82 meelitama; külh tä makõt', a minno tä ärq es kynõlõq küll ta meelitas, aga mind ta nõusse ei saanud
maldsa|k, -gu, -kut13 nuustik, matsalka
malgu|tama, -taq, -da82 malgaga peksma; (katuse)malku panema
malk, malga, .malka30 malk, malakas
mallõ|du, -du, -tut1 jõuetu; tä om sündümisest saaniq sääne mallõdugõnõ ta on sünnist saati selline jõuetu
malm', malmi, .malmi37 > tsikun'
malts, maldsa, .maltsa30 1. malts (umbrohi); 2. maltspuit (tüve puidu heledam väline osa)
malv'†, malvi, .malvi37 malev
malõ, -, -t2 male
mamm, mamma, .mamma30 lastek jook; lats' taht mamma laps tahab juua
mamma, -, -t2 1. mamma, (vana)ema; 2. = mamm
.mammama, mammadaq, .mamma77 lastek jooma
man juures
man'ahta|ma, -q, -83 < man'ahu|tma, -taq, -da62 korraks mainima
manda|riin', -riini, -.riini37 = manda|rin', -rini, -.rinni38 mandariin
.mandli, -, -t1 mandel
mani|kör', -köri, -.körri38 = mani|küü:r', -kööri, -küü:ri38 maniküür
man|ima, -niq, -i57 > manitsõma
mani|ts, -dsa, -tsat13 narmas; taal rätil ommaq ilosaq pikäq manidsaq veeren sellel rätil on ilusad pikad narmad ääres
mani|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 = mainitsõma < manima nimetama, mainima
mannõrg, -u e -a, -ut e -at13 mannerg
mano(q) juurde; manoq arvama liitma; manoq tegemä juurde tegema, paljundama
mano(q).arvami|nõ, -sõ, -st5 liitmine
mano(q)|kiri*, -kirä e -kir'a, -.kirjä e -.kirja43 kaaskiri
mano(q).kiskmi|nõ*, -sõ, -st5 külgetõmme; gravitatsioon
mano(q).kiskmisvä|gi*, -e, -ke25 külgetõmbejõud; gravitatsioonijõud
mano(q)massin*, -a, -at4 = manotusmassin* paljundusmasin
mano|tama*, -taq, -da82 paljundama, kopeerima
manotus*, -õ, -t9 paljundis, koopia; paljundus
manotusmassin*, -a, -at4 = mano(q)massin*
mano(q).võtmi|nõ, -sõ, -st5 1. (kaalus) juurdevõtmine; 2. leivakõrvane; sakusment
mano(q).ütlejä*, -, -t3 > päälekäänüs*
mant juurest
mants', mandsi, .mantsi37 lastek mari, mamm
mant.ütlejä*, -, -t3 > päältkäänüs*
man.ütlejä*, -, -t3 > päälkäänüs*
mao|aiai e -ajjai, -ajaja, -ajajat4 teismeline poiss
.mao|du, -du, -tut1 maitsetu
.maoka|= .maoka|s, -dsõ, -st5 kõhukas
-.maoli|nõ, -dsõ, -st5 = -.mao|nõ, -dsõ, -st7 -maitseline; makõmaolinõ magusamaitseline
mar'ali|nõ, -(d)sõ, -st5 marjuline
mar'a(h)n marjul
mar'ast marjult
mar'asti|k, -gu, -kku38 = maristik = maristo marjamaa, marjakoht
mar'a|ts'auk, -ts'auga, -.ts'auka30 marjakobar
mardi|k, -ga, -kat13 = mard'kas, .mard'ka, mard'kast22 tõuk, vagel, ussike; mardikas; mardigaq ommaq kapstaleheq kyik' vällä söönüq, roodsuq ommaq perrä jäänüq ynnõ tõugud on kõik kapsalehed ära söönud, ainult rootsud on alles jäänüd
.mardla|nõ, -(d)sõ, -st5 sõnakuulmatu, ulakas (lapse kohta); sõnakuulmatu, ulakas laps, marakratt; mardladsõq latsõq sõnakuulmatud lapsed
ma'rga|riin', -riini, -.riini37 margariin
margun', -i, -it13 väga mõru v kibe asi; taa viin om jo igävene margun', a iks juvvas ynnõ see viin on ju väga kibe asi, aga ikka muudkui juuakse
mari, mar'a, .marja43 mari
mari|hapu, -.hapnõ, -hapund17 magushapu
marila|nõ, -(d)sõ, -st5 mari (rahvus); mäe- ja niidümarilasõq mäe- ja niidumarid
mari|naat', -naadi, -.naati37 marinaad
ma'ri|nii:r'mä, -nii:riq, -neeri63 marineerima
maristi|k, -gu, -kku38 = maristo, -, -t1 = mar'astik
.marja marjule; läkeq marja! lähme marjule!
mark, marga, .marka30 mark (rahaühik)
mark', margi, .marki37 1. postmark; 2. (kauba) sort, liik
marmõ|laat', -laadi, -.laati37 marmelaad
mar|ran', -ana, -anat4 1. maran (taim); 2. väike punane sipelgas, raudsipelgas; ku marran' purõ, om väega hallus kui väike punane sipelgas hammustab, on väga valus
.marru marru; marutaudi; pini läts' marru koer jäi marutaudi
mars'ma, .marssiq, marsi63 marssima
marss', marsi, .marssi37 marss
mar|u, -u, -ru26 1. maru; 2. väga, tohutu(lt); maru hulga väga palju
maru|du, -du, -tut1 tohutu
maru|hain, -haina, -.haina30 koerapöörirohi; ku piniq maruhaina sööväq, sys lääväq marru kui koerad koerapöörirohtu söövad, siis lähevad pööraseks
maru.kärblä|ne, -(d)se, -st5 porikärbes
maru(h)n marus; marutõbine
marund', -i, -it13 sõim kuramus, kurivaim
maru|nõ, -dsõ, -st7 1. marune, tormine; 2. maruline; 3. marutõbine
maru|tama, -taq, -da82 märatsema, marutsema
marutuhe = marutulõ tohutult
marutõ|bi, -võ, -põ25 marutaud
mask', maski, .maski37 mask
.masla|nõ, -dsõ, -st7 väike sääsk, kihulane
.masma, .massaq, massa9 maksma
mass I, massa, .massa30 maks (maksa)
mass II, massu, .massu37 maks (maksu)
massa|hain, -haina, -.haina30 = massa|lill', -lilli, -.lilli37 sinilill; keväjä om mõtsaalonõ massahainahäitsmist sinevälläq kevadel metsaalune sinetab sinililleõitest
massang', -i, -it13 = massung' makse, maksmine
massin, -a, -at4 1. masin; 2. auto; väikenemassin sõiduauto; viomassin veoauto
massinakirotaja, -, -t3 masinakirjutaja
massinda|ma, -q, -83 masindama
massuldaq tasuta; massuldaq leht', süük', koolitus tasuta (aja)leht, söök, haridus
massuli|nõ, -dsõ, -st5 tasuline; massulinõ korgõkoolitus tasuline kõrgharidus
massung', -i, -it13 = massang'
mast', masti, .masti37 1. kaardimast; 2. laevamast; 3. õlgmatt; 4. metsatükk; ajujahil sissepiiratav ala; mõts oll' kyik' masti kaupa vällä mõõdõt ja tsihiq olliq sisse raoduq kogu mets oli tüki kaupa välja mõõdetud ja sihid olid sisse raiutud
masuuri|k, -gu e -ga, -kut e -kat13 masuurikas, suli
ma|tal', -dala, -dalat4 madal
mati|dsõq, -tsidõ, -tsit13 = .matja|dsiq e -dsõq, m -tsidõ, -tsiid13 matused
.matja|rahvas, -.rahva, -rahvast22 matuselised; matjarahvalõ pakutas matusaian viina matuselistele pakutakse surnuaial viina
.matma, mattaq, mata61 matma
mats, matsu, .matsu37 1. mats (matsu); 2. kull (mäng); latsõq mängväq matsu lapsed mängivad kulli; 3. tükk, käntsakas; mats leibä, lihha, savvi käntsakas leiba, liha, savi
ma|tsin, -dsina, -dsinat4 madin, müdin
mats'ka, -, -t2 = muts'ka vanaeit, -mutt
.matskma, .matskuq, madsu64 matsuma
.matskna, -, -t3 matsumine
matsu|tama, -taq, -da82 matsutama
mat|t', -i, -ti37 matt (mahumõõt; mativili; jalamatt; tuhm)
mattu|ma, -daq, -80 mattuma; sumbuma
matus, -(s)õ, -t11 haud; matus; matusõ pääl kasusõq lilliq haual kasvavad lilled
matus|aid, -aia, -.aida33 surnuaed
matutaja*, -, -t3 summuti (autol, püstolil jm)
matu|tama, -taq, -da82 summutama
ma'tõmaatiga, -, -t3 matemaatika
ma'tõmaati|k, -gu, -kut13 matemaatik
ma'tõmaatili|nõ, -dsõ, -st5 matemaatiline
matõr|jaal', -jaali, -.jaali37 = matõr|jal', -jali, -.jalli38 materjal
.m'augri, -, -t1 sõim viriseja, vinguja
mauk, mauga, .mauka30 vaal (vaalu); hainaq ja olõq riibutasõq mauka heinad ja õled riisutakse vaalu
medi|k, -gu, -kut13 meedik
me'di|tsiin', -tsiini, -.tsiini37 = me'di|tsin', -tsini, -.tsinni38 meditsiin
me|ds'e, -ds'e, -ts'e24 = mads'a paks naine
meele|dü, -dü, -tüt1 meeletu, tohutu
meelekotus, -(s)õ, -t11 meelekoht, oim
meeleldäq meelemärkuseta, teadvusetu
meeleli|ne, -dse, -st5 = meeleperäline meelepärane; kygõ meelelidsemb süük', värv', tegemine, aoviidüs lemmiksöök, -värv, -tegevus, -ajaviide
meeleperi = meeleperrä meeltmööda
meeleperäli|ne, -dse, -st5 = meeleline
meelevalla|du, -du, -tut1 = meeleval|lus, -usa, -usat4 vallatu; üleannetu
meeli(s).kaudu mälu järgi; meeltmööda
meelikä|s, -dse, -st5 meeldiv
meeliske|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv meelitsemä < meelis|.kits'mä, -.kitsiq, -kitsi63
meeli|tsemä, -tsäq e -däq, -dse90 meenutama; järele mõtlema
meelüske|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv meelitsemä
meelü|tämä, -täq, -dä82 1. meelitama; veetlema; 2. lohutama
meelütäv, -ä, -ät4 meelitav; veetlev
meelütüs, -e, -t9 1. meelitus; 2. lohutus
meeniq kuni, selle aja sees; milleni; meeniq ma sinnäq lätsi, seeniq oll' tä jo ärkiq lännüq kuni ma sinna läksin, oli ta juba läinud; näütäq mullõ tuu kotus, meeniq ma minemä piät näita mulle see koht, milleni ma minema pean
meeraka|= meerakõ|nõ, -sõ, -ist8 Meerapalu elanik
meerikla|nõ, -(d)sõ, -st5 = ameeriklanõ ameeriklane
meeste|rahvas, -.rahva, -rahvast22 mees, meesterahvas
mehehüs, -e, -t9 mehisus
meheke|ne, -se, -ist8 meheke; mehike
meheli|k, -gu, -kku38 mehelik
meheli|ne, -dse, -st5 abielus, mehel; meheline naanõ abielunaine
mehena|anõ, -asõ, -ist8 abielunaine
mehe|ne, -dse, -st7 mehine
meheste tublisti, palju
mehidse|aid, -aia, -.aida33 mesila
mehikua|nõ, -dsõ, -st7 kärjekirja muster (kudumitel)
mehilä|ne, -(d)se, -st5 = mehi|ne, -dse, -st7 mesilane
mehka, -, -t2 Mõniste valla meeste hüüdnimi
mehkeldä|mä, -q, -83 mehkeldama
meier', -i, -it4 meier
.meisli, -, -t1 meisel
meisterdä|mä, -q, -83 meisterdama
meistre, -, -t3 meister
mekel|müts, -mütsü, -.mütsü37 lastehirmutis
mek|k', -i, -ki37 maitse
.mek'mä, mekkiq, meki63 maitsema
.meksä, -, -t3 maitsev
.meksämä, meksädäq, .meksä30 korraks maitsema
meldsas, .meltsa, meldsast22 rohe- ja hallrähn
melon', -i, -it4 > mesikürvits*
memm', memme, .memme35 memm, (vana)ema
menüü, -, -d50 menüü
merehü|dsi, -dse, -st41 kivisüsi
mere|mii:s', -mehe, -mii:st39 meremees
mere|ruu:ds, -roodsu, -ruu:dsu37 pilliroog
meres, -(s)e, -t11 tihedasilmaline noodakujuline tõmbevõrk (nt viidikate püüdmiseks)
meri, mere, merd41 meri
merilde meritsi, merd mööda; Suumõ saa merilde rutõmb ku maildõ Soome saab meritsi rutem kui maitsi
merni|k, -gu, -kut13 mõõdunõu
mesi, mii:, mett42 mesi
mesikäp|p, -ä, -pä35 mesikäpp, karu
mesikürvi|ts*, -dsä, -tsät13 < melon' melon
mesi|leib, -leevä, -.leibä34 õietolm
mesi|ne, -dse, -st7 mesine, mesimagus
mesini|k, -gu, -kku38 mesinik
mesipak|k, -o, -ko37 = mesi|puu, -, -d50 taru
mess', messi, .messi37 = mõss' meski (leotis õlle v viina tegemiseks)
me|tall', -talli, -.talli37 metall
metod', -i, -it13 meetod
.metri, -, -t3 = mii:tre = mii:tri meeter
me|täl', -däli, -dälit4 medal
mi, mi, meid = mii:q me
midä vt miä
midäs mida (siis); midäs ma tii? mida ma (siis) teen?
migula|päiv, -päävä, .päivä35 = mikul' > nigulapäiv
.mihkli|päiv, -päävä, -.päivä35 mihklipäev, 29. september
mii:|kärg', -käre, -.kärge34 meekärg
mii:l', meele, mii:lt40 meel; teadvus; mõistus; miilde tulõma meenuma, meelde tulema; miilde tulõtama meenutama, meelde tuletama; tä om ilma meeleldäq e täl om miil' mant ärq ta on teadvuseta; täl om niguq miil' pääst ärq ta on nagu meeletu
.miildü|mä, -däq, -80 vaibuma, rahunema
mii:ldü|mä, -däq, -80 = mii:ldümä, mii:ldüdäq, meelü79 meeldima; mullõ taa miildüs e meelüs mulle see meeldib
mii:ltpite(h)n meeltmööda
miin', miini, .miini37 miin
miini.hiitjä, -, -t3 miinipilduja
mii:q, mii:q, meid = mi meie
mii:s', mehe, mii:st, m omast mii:hi, m alaleü mehile39 mees
mii:tre, -, -t3 = mii:tri, -, -t1 =.metri meeter
.mikri, -, -t1 mikrofon
mi|kul', -gula, -gulat4 = migulapäiv > nikul'
mill'ard', -i, -it13 miljard
mille miks; a mille? aga miks?
milles miks (siis); milles sa nii tiit? miks sa (siis) nii teed?
milli.liitri, -, -t1 milliliiter
milli.metri, -, -t1 = millimii:tre, -, -t3 = millimii:tri, -, -t1 millimeeter
.mill'on, -a, -at4 miljon
min|a, -o, -no mina; kas ti minno kynõlõt? kas te räägite minust?
minehtä|mä, -q, -83 = mineh(t)ümä [1.] = minestämä minestama
minehtüs, -e, -t9 = minestüs minestus
mineh(t)ü|mä, -däq, -84 1. = minehtämä = minestümä; 2. korda minema, edenema; täl tüü minehüs tal töö edeneb
mine|k', -gi, -kit13 = mineng minek; pääväminek' päikeseloojang
minemä, minnäq, lää, kesks lännüq, kesks mint, 3. p lätt, min 1. p lätsi, min 3. p läts'55 minema; tä lätt mu mant minemä ta läheb mu juurest minema
mineng, -u, -ut13 = minek'
minestä|mä, -q, -83 = minestü|mä, -däq, -84 = minehtämä = mineh(t)ümä [1.]
minestüs, -e, -t9 = minehtüs
minev(ä).aasta(ga) < mullu möödunud aasta(l), mullu
minev(ä).aastaga|nõ, -dsõ, -st5 = minev(ä).aasta|nõ, -dsõ, -st7 < mullunõ möödunudaastane, mullune
minevi|k, -gu, -kku38 = minnevaig* minevik
minevä|ne, -dse, -st5 möödunud, eelmine; minevädsel kõrral möödunud e eelmisel korral
mi'nistri, -, -t1 minister
mink vt miä
.minkaq millega
.minkas millega (siis)
.mink'mä, .minkiq, mingi63 minkima
minkperäst mispärast, millepärast, miks
mink.tarbis milleks, mistarvis, mille jaoks
min|nev, -evä, -evät4 1. möödunud, eelmine; minevä kõrd e mineväl kõrral möödunud e eelmisel korral; 2. minev, menukas
minnevaig*, minev(ä)ao e minnevao, minevät.aigo e minnev.aigo36 = minevik minevik; liht-, täüs'-, inneminnevaig liht-, täis-, enneminevik
min|nij, -ijä, -ijät4 minia
minnä|k, -gu, -kut13 kadunuke; ma ikõ umma minnäkut ma nutan oma kadunukest taga
min|o, -o, -no26 minek, menu; kulu, väljaminek; kaubal oll' laadun hää mino kaubal oli laadal hea minek; Mannil om minno Mannil on menu; täl om raha mino suur', pereht om pall'o tal on suured väljaminekud, pere on suur
mino|t', -di, -tit13 minut
mir|rul', -uli, -ulit4 = mir|run', -uni, -unit4 mürgel; rotiq tegeväq tarõ pääl mirulit rotid mürgeldavad pööningul
mirulda|ma, -q, -83 mürgeldama
mis missugune, mis (ainult umbmäärases siduvas tähenduses); kaemiq, mis näo tä tege vaatame, mis näo ta teeb; ei tulõq miilde, mis päiv oll' ei tule meelde, mis päev oli
.mitmus, -õ, -t9 mitmus
.mitmõgese = .mitmõ.keske((h)n) = .mitmõ.kõisi = .mitmõ.kõistõ mitmekesi
.mitmõ|s, -nda, -ndat4 mitmes
.mitmõviisili|ne, -dse, -st5 mitmesugune
.mit'mä, .mittiq, miti63 mettima, lõnga metiga immutama, vanutama
mit|t', -i, -ti37 mett, linaseemnetest keedetud kleepuv vedelik lõimelõngade immutamiseks, ka loomade ravimiseks
mitte > joht
mitu, .mitmõ, mitund16 mitu
miä, mink, midä e mitä mis; miä seo om? mis see on?; tuu, miä ma ütli see, mis ma ütlesin
.miäkiq, .minkagiq, midägiq miski
moki|tama, -taq, -da82 muigutama
mokitõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv mokitama
mok|k, -a, -ka31 mokk; asi moka(h)n asi mokas
moko, -, -t2 suur, rumal, uhke, võimukas inimene v valitsus; no tuu maavanõmb oll' üts' moko külh no too maavanem oli küll üks täispuhutud lollpea
moks', moksi, .moksi37 = mukk noor, väike loom; nolk; härä-, ahunamoks' väike härg, ahvenanolk
moksala|nõ, -(d)sõ, -st5 mokša
mold', moldi, .moldi37 > ruih
moldovla|nõ, -(d)sõ, -st5 moldovlane
molista|ma, -q, -83 = mulistama mulistama
molis|õma, -taq, -õ87 = mulisõma mulisema
mo|l'o, -l'o, -ll'o26 rumal, loll, tobu
molohk, -a, -at13 = murahk = murak murakas
mol'o|nõ, -dsõ, -st7 rumal, loll; tuu oll' sääne mol'onõ pois'kõnõ see oli selline rumal poiss
mol'o|tama, -taq, -da82 rumalusi tegema; mõttetult, tegevusetult vahtima
moodor', -i, -it4 = mo(o)tor'
moods'a, -, -t2 vanaeit, vanamoor
mooduli|nõ, -dsõ, -st5 -moeline; moodne; vanamoodulinõ vanamoeline; moodulidsõq rõivaq moodsad riided
mooduoppu|s*, -(sõ), -(s)t10 vormiõpetus, morfoloogia
moodu|tama, -taq, -da82 moodustama; kujundama; vormistama; vormima
moodutus, -õ, -t9 moodustus; kujundus; vormistus; vormimine
mooga|tama, -taq, -da82 vigurdama, teesklema
moonakõ|nõ, -sõ, -ist8 = moona|mii:s', -mehe, -mii:st39 moonakas
.moos'ka, -, -t3 sõbralik, mõnus, lahe; tä om väega moos'ka miis' ta on väga lahe mees
mo|raal', -raali, -.raali37 = moral', -i, -it4 moraal
.mordvala|nõ, -(d)sõ, -st5 mordvalane
mor|o, -o, -ro26 = muro [1.] muru; õu; ajaq auto moro pääle! aja auto õuele!; moro om muanõ ja aidaedüne asonõ õu on porine ja aidaesine prahine
morsi(h)n mossis
morss', morsi, .morssi37 mossis inimene
mo(o)tor', -i, -it4 = moodor' mootor
mo|tsil, -dsila, -dsilat4 linaligu; auk, lomp
.mua|nõ, -dsõ, -st7 porine; mudane
.mua|tama, -taq, -da81 poriseks v mudaseks tegema
.muatus, -õ, -t9 porine v mudane koht; mülgas
mu|da, -a, -ta27 pori; muda
mudakurvi|ts, -dsa, -tsat13 koovitaja
mudala|nõ, -(d)sõ, -st5 väike sääsk, kihulane
muda|parts', -pardsi, -.partsi37 = laanõparts' = mõtsparts' piilpart
mudas|kund, -kunna, -.kunda32 lodu, lodumets, soine võserik
mu|di, -di, -ti26 eit, (vana)mutt
mudila|nõ, -(d)sõ, -st5 mudilane
mudsahta|ma, -q, -83 musi andma, korra musutama
mudsah(t)us, -õ, -t9 musu
mu|dsu, -dsu, -tsu26 mõistus, aru
mudsu|kas, -ga, -kat15 arukas
muguq = muudku(q) muudkui
mugõl = mugyl', mugla, .mukla47 = mukl seebipära, seebikeetmise sete
muhahõ|(l)lõma = muhaskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = muhel|õma, -daq, -õ85 muhelema
muhe|nõma, -daq e -nõdaq, -nõ89 kohedaks, tahedaks, muhedaks muutuma; ku maa nakkas muhenõma, sys või jo viljä naadaq tegemä kui muld hakkab kohedaks muutuma, siis võib juba hakata vilja külvama
muhe|tama, -taq, -da37 1. haljendama, rohetama; muro ja mõts muhetas õu ja mets haljendab; 2. õhetama, punetama; punastama; tä om nii häüläs, muguq muhetas ynnõ ta on nii häbelik, muudkui aina punastab
muhk, muhu, .muhku36 muhk
.muhkliga|nõ, -dsõ, -st5 muhklik
muial = mujjal mujal
muialt = mujjalt mujalt
muialõ = mujjalõ mujale
muido muidu
muidokiq = muidokinaq muidugi
mujjal = muial
mujjalt = muialt
mujjalõ = muialõ
mu|kav, -gava, -gavat4 mugav
muki|tama, -taq, -da82 1. mukkima; mukitas ja säädeles var'okaehtusõ iih mukib ja seab end peegli ees; 2. pudistama, pudikeelt rääkima
mukitõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 suurustama
muk|k, -u, -ku37 = moks' noor, väike loom; nolk; tan järven muud olõ-iq ku ahunamukuq siin järves muud ei ole kui ahvenanolgid
mukl, mugla, .mukla47 = mugõl
mukõlda|ma, -q, -83 sagima; sekeldama
mukõlus, -õ, -t9 sagin; sekeldus
mukõrda|ma, -q, -83 > ukõrdama [1.]
mukõrus, -õ, -t9 ukerdaja; kai, et üts' väikene mukõrus paistus, tull' lähkembähe: uma lats' oll' vaatasin, et üks väikene ukerdaja paistab, tuli lähemale: oma laps oli
mul'ahta|ma, -q, -83 mulksatama
mul'ah(t)us, -õ, -t9 mulksatus
mu|l'a(ha)ma, -ll'aq e -l'adaq, -ll'a e -l'aha88 mulisema
muld, mulla, .mulda32 1. muld; 2. rauk, muldvana inimene
.muldama, mulladaq, .mulda30 muldama
muld|hirs', -hirre, -hirt49 hoone alumine palk (nurgast tapitud palkide all)
.muldre, -, -t3 = .muldri|k, -gu, -kku38 mulder, vundamendi väljaulatuv muldäär
mulga|tama, -taq, -da82 mulksuma, mulisema; lobisema
mulga|ts', -dsi, -tsit13 lobiseja
mulgu|tama, -taq, -da82 augustama; pilutama (pilutikandiga kaunistama)
mulgõli|nõ, -dsõ, -st5 = .mulkliganõ
mulista|ma, -q, -83 = molistama mulistama
mulis|õma, -taq, -õ87 = molisõma mulisema
mulk, mulgu, .mulku37 auk; mulk, avaus; hamba seen om mulk hambas on auk; aknõmulk aknaava
mulk', mulgi, .mulki37 mulk, Mulgimaa elanik
.mulkliga|nõ, -dsõ, -st5 = mulgõlinõ auklik, mulguline; mulkliganõ tii, rõivas auklik tee, riie
mulksahta|ma, -q, -83 mulksatama
mulksah(t)us, -õ, -t9 mulksatus
.mulksma, .mulksuq, mulksu64 mulksuma
.mulksna, -, -t3 mulksumine
.mul'kus, -õ, -t9 molkus
mull', mulli, .mulli37 mull
mullakõ|nõ, -sõ, -ist8 vanake, rauk
mulla|nõ, -dsõ, -st7 mullane
mul|lin, -ina, -inat4 mulin
mullitõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = munitõ(l)lõma toitu sorima, valima, isutult, närvalt sööma; miä sa tan mullitõlõt, süüq nobõhõlõ! mis sa siin sorid, söö ruttu!
mullu > minev(ä).aasta(ga)
mullu|nõ, -dsõ, -st7 > minev(ä).aastaganõ
multi|k, -ga e -gu, -kat e -kut13 lastek multikas, multifilm
mun|a, -a, -na26 muna
muna|k, -gu, -kut13 šarniir, liigend
munakot|t', -i, -ti37 munandikott
muna|kuu:k', -koogi, -kuu:ki37 tort
munakõlla|nõ, -dsõ, -st7 = munasor|a, -a, -ra26 munakollane, (muna)rebu
muna|tama, -taq, -da82 hellitama; taa lats' om pall'o ärq munatõt see laps on liialt hellitatud
muna.valgõ, -, -t3 munavalge
munaveerütüs, -e, -t9 munaveeretamismäng
.mundri, -, -t1 munder
munitõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = mullitõ(l)lõma
munk, munga, .munka31 munk
munn', munni, .munni37 vulg munn, peenis
munn'mägär', -i, -it4 kohitseja
munnõ|pühiq, m -pühhi, -pühhi24 ülestõusmispüha, lihavõttepüha
mun|õma, -nõq, -õ, min 1. ja 3. p .munni69 > luu:ma [2.]
murahk, -a, -at13 = mura|k, -ga, -kat13 = molohk murakas
.murdama, murradaq, .murda30 = .murdsama korra murdma
.murdja, -, -t3 murdja, kiskja; susi ja kahr ommaq murdjaq hunt ja karu on kiskjad
.murdma, (.)murdaq, murra66 murdma
.murdsama, murrastaq, .murdsa76 = .murdama korra murdma; taa piinü pulga võit niisama poolõs murrastaq selle peene pulga võid niisama pooleks murda
.murdu = murru(h)n murdu
.murduma, .murdudaq, murru79 murduma
.murdõlõma, murrõldaq, .murdõlõ85 maadlema, taplema, kaklema; pingutades midagi tegema; purssima; ku häbendeles võro kiilt kynõldaq, sys murdõlõs kiräkiilt kui häbeneb võru keelt rääkida, siis pursib kirjakeelt
muris|õma, -taq, -õ48 torisema; surisema
mur|o, -o, -ro26 1. = moro muru; õu; 2. (leiva)viil
muro.kaap|õq, m -idõ, -it18 kevadised villad
muromun|a, -a, -na26 murumuna (seen)
muro(s)pes|ä, -ä, -sä24 sipelgapesa
murrah(t)u|ma, -daq, -84 äkki murduma
murrahu|tma, -taq, -da62 korra murdma
murra|k, -gu, -kut13 (keele)murrak
mur|rin, -ina, -inat4 torin; surin
murru(h)n = .murdu murdu; rahvast oll' murru(h)n rahvast oli murdu
.murrõli|nõ, -dsõ, -st5 = murõhinõ
murrõq, .murdõ, murrõt19 (keele)murre, dialekt
murs'a, -, -t2 räpane inimene v loom
murs'a|tama, -taq, -da82 = mursõnda|ma, -q, -83 ennast ära määrima
.murtu|süä, -.süäme, -süänd16 murtudsüda (lill)
murõh, .murrõ, murõht20 = murõq
murõhi|nõ, -dsõ, -st5 = .murrõlinõ = murõlinõ murelik
murõhta|ma, -q, -83 = murõtama muretsema
murõl', -i, -it4 murel
murõli|k, -gu, -kku38 murelikuvõitu; nukker
murõli|nõ, -dsõ, -st5 = murõhinõ
murõq, .murrõ, murõt18 = murõh mure; hool
murõ|tama, -taq, -da82 = murõhtama
muska|t', -di, -tit13 muskaat; muskat'pähkmäs, -vein muskaatpähkel, -vein
.muskli, -, -t1 muskel
.mu's|lim', -limi, -.limmi38 moslem, islamiusuline, muhamedlane
mu|s'o, -s'o, -ss'o26 musi
mus'o|tama, -taq, -da82 musitama
must, musta, .musta31 must (värv); must, määrdunud
.mustama, mustadaq, .musta77 mustama (mustendama; laimama); mustaks värvima; mineq kaeq, miä tuu mustas sääl tii pääl, kas myni maka vai om ärq koolnuq? mine vaata, mis see mustab seal tee peal, kas mõni magab või on surnud?; saq mustaku-i tõist, mõtlõq perrä, egaq sa esikiq targõmb olõ-iq! sa ära musta teist, mõtle järgi, ega sa isegi targem ei ole!; ma nakka rõivast mustama hakkan riiet mustaks värvima
mustaq.hambaq, m .mustõ.hambidõ, .mustõ.hambit23 tungalterad
musta|tama, -taq, -da82 mustaks tegema, ära määrima; mustigaq mustatasõq suu ärq mustikad teevad suu mustaks
mustavereli|ne, -dse, -st5 mustaverd, mustavereline
mustavere|suu:n'*, -soonõ, -suu:nt40 veen
musti|k, -ga, -kat13 = must'k(as) mustikas
mu(i)sti|nõ, -dsõ, -st7 = .mu(i)stõhavvanõ 1. muistne; 2. < põlinõ põline, väga ammune; miiq olõ siin mustidsõq eläjäq v olõjaq me oleme siin põlised elanikud
.mustja|= .mustja|s, -dsõ, -st5 mustjas
must'k(as), .must'ka, must'kast15 = mustik
.mustla|nõ, -(d)sõ, -st5 mustlane
.mustnõma, mustõdaq, .mustnõ75 määrduma; mustõnuq rõivaq määrdunud riided
must'okõ|nõ, -sõ, -ist8 väike must sipelgas
.mustri, -, -t1 muster
.mustrili|nõ, -dsõ, -st5 mustriline
musträ(ä)stäs, musta.rä(ä)stä, .mustarä(ä)stäst22 musträstas
musttuhat, mustatuhandõ, .mustatuhandõt13 musttuhat
.mustu|ma, -daq, -80 mustaks minema, mustuma
.mustus, -õ, -t9 mustus
.mu(i)stõ = .mu(i)stõhavva = .mu(i)stõl.aiga = muuhavva (enne)muiste, väga ammu, palju aega tagasi; tuu oll' mustõlaiga, kiä tuud inämb mälehtäs see oli väga ammu, kes seda enam mäletab
.mu(i)stõhavva|nõ, -dsõ, -st7 = mu(i)stinõ = muuhavvanõ 1. muistnõ; 2. põline, väga ammune
.mu(i)stõl.aiga = .mu(i)stõ
mustõlda|ma = mustõrda|ma, -q, -38 manguma, lunima, nuruma; pealetükkivalt pakkuma, reklaamima; mustõldas man seeniq, ku piät tälle andma mangub su juures seni, kui pead talle andma; telekan mustõrdõdas nii kavva, ku ostatkiq ärq televiisoris reklaamitakse nii kaua, kui ostadki ära
mustõ|tama, -taq, -da82 mustendama; mustikit om nii et maa mustõtas mustikaid on nii et maa mustendab; lumi om ärq sulanuq, maa jo mustõtas lumi on sulanud, maa juba mustendab
muti|k, -ga, -kat13 putukas; suvõl om kyik' maa ja ilm kygõsugumaidsi mutikit täüs' suvel on kõik maa ja ilm kõiksuguseid putukaid täis
muti(h)n rikkis; auto om mutin auto on rikkis
muting, -u, -t13 viga; rike
muti|tama, -taq, -da82 1. korrastama, korda seadma; kiä taad morro mutitas ja purru kokko pühksäs kes seda õue korda seab ja puru kokku pühib; 2. = mut'utama
.mutri, -, -t1 mutter
muts, mutsu, .mutsu37 = .muts'ka vanaeit, -mutt
mutsa|k, -gu, -kut13 = mütsäk komps; nutsakas; hunnik
muts'ka, -, -t2 = mats'ka = muts
mutt'ama, mut'adaq, mutt'a77 jäljendama, matkima
mutti rikki; saq olõt mu raadio mutti käändnüq sa oled mu raadio rikki ajanud
mutt'u|ma, -daq, -80 ebaõnnestuma; taa tüü mul mutt'u see töö mul ebaõnnestus
mu|tur', -dura, -durat4 rattarumm
mut'u|tama, -taq, -da82 = mutitama [2.] segama, häirima; rikkuma; mut'utagu-i minno! ära mind sega!; minno tuu ei mut'udaq mind see ei häiri; sa olõt mu tüü ärq mut'utanuq sa oled mu töö ära rikkunud
muu, -, -d50 muu
muu:, -, -d52 (koristatud) põld; kanaq kääväq olismuu pääl terri ots'man kanad käivad koristatud kõrrepõllult teri otsimas; kardohkamuu pääle om sitt ärq veet koristatud kartulimaale on sõnnik veetud
muu:d, moodu, muu:du37 mood; vorm; laad; moodu perrä rõivin moodsalt riides; synamuud* keel sõnavorm
muudatus, -õ, -t9 muudatus
muudku(q) = mugu(q) muudkui
muu:du moodi; tä om väega muq muudu ta on väga minu moodi
muudus, -(s)õ, -t11 = .muutus muutus
muuhavva = .mu(i)stõhavva: muuhavva, ku nimäq viil olliq latsõdsõq palju aega tagasi, kui nad olid veel lapseohtu
muuhavva|nõ, -dsõ, -st7 = .mu(i)stõhavva|
muuk|raud, -ravva, -.rauda33 muukraud
muu:n, moona, muu:na31 moon (moona)
muu:n', mooni, muu:ni37 moon (mooni)
muu:r', moori, muu:ri37 moor, eit
muusiga, -, -t3 = .muus'ka, -, -t3 muusika
muusõ|um', -umi, -.ummi38 muuseum
.muu|tama, -taq, -da81 moondama; nõid muutas mehe kunnas nõid moondab mehe konnaks
.muutma, .muutaq, muuda61 muutma
muu:ts', moodsi, muu:tsi37 ämmaemand
muu:tsa, -, -t3 kena; nägus; mul vanamiis' presse iks püksele pruhviq ka sisse, sis oll' nigu muutsamb vällä minnäq mul vanamees pressis ikka pükstele viigid ka sisse, siis oli nagu kenam välja minna; Juula om õigõq muutsa näogaq tütrigugõnõ, õkva muutsa pääle kaiaq Juula on õige kena näoga tüdruk, kohe kena otsa vaadata
.muutu|ma, -daq, -80 muutuma
.muutus, -õ, -t9 = muudus
|du, -du, -tu26 mõdu
mõgli|ma, -daq, -88 = mõiõldama peksma, nüpeldama
mõheriibatus, -õ, -t9 kaapekakk
mõhis|õma, -taq, -õ87 = mymisõma mõmisema
mõhk, mõhe, .mõhkõ79 leivaküna
mõhn, mõhna, .mõhna31 kühm; pässä-, jalamõhn pöidla-, jalapäkk
.mõikama, mõigadaq, .mõika77 = .mõrkama [2.] mõikama, mõjuma
.mõisa, -, -t3 mõis
.mõisa|herr, -herrä, -.herrä35 mõisnik, mõisahärra
.mõisaprovva, -, -t2 mõisaproua
.mõisavalitsõja, -, -t3 mõisavalitseja
.mõisni|k, -gu, -kut13 mõisnik
mõista, -, -t2 = mõistali|nõ, -dsõ, -st5 arukas, mõistlik; tiä um mõista inemine, tuugaq ajat hüä meelegaq juttu, kiä mõista um ta on mõistlik inimene, sellega ajad hea meelega juttu, kes mõistlik on
mõista|tama, -taq, -da82 = mõistutama mõistatama
mõistatus, -õ, -t9 mõistatus
mõistatõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = mõistutõ(l)lõma = korduv mõistatama
.mõistli|k, -gu, -kku38 mõistlik
.mõistma, .mõistaq, mõista61 1. oskama; 2. mõistatama
.mõistmaldaq mõistmatu
.mõistus, -õ, -t9 mõistus
mõistu|tama, -taq, -da82 = mõistatama mõistatama
mõistutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = mõistatõ(l)lõma korduv = mõistatama
|ius, -jusa, -jusat4 = mõjjus
mõiõlda|ma, -q, -83 = mõglima peksma, nüpeldama
mõj|jus, -usa, -usat4 =|ius mõjus, mõjuv
mõjo, mõo, mõjjo e mõio27 mõju
mõl|a, -a, -la28 aer; mõla
mõlk'ma, .mõlkiq, mõlgi63 mõlkima; peksma
mõlõmb|aq, m -idõ, -it13 mõlemad
.mõoka|s, -, -t15 mõjukas
.mõo|ma, -daq, -68 mõjuma
.mõo|tama, -taq, -da81 mõjutama
.mõotus, -õ, -t9 mõjutus, mõju
mõrah(t)u|ma, -daq, -84 1. = mõrih(t)uma; 2. mõruks muutuma
mõraskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = mõroskõ(l)lõma
mõrd, mõrra, .mõrda33 mõrd
mõrdsu|k, -ga, -kat13 mõrtsukas
mõr|i, -i, -ri26 = mõrrõq
mõrih(t)u|ma, -daq, -84 = mõrah(t)uma [1.] = mõristuma = mõrõnõma = mõrõstuma mõranema
mõrimõr|rõv, -õva, -õvat4 väga mõru
mõristu|ma, -daq, -84 = mõrih(t)uma
mõris|õma, -taq, -õ87 möirgama, mörisema
.mõrkama, mõrgadaq, .mõrka77 1. mõru v kibe olema, mõrult v kibedalt maitsema; kiisla mõrkas, selle et jahuq ommaq vanaq kaerakilel on mõru maitse, sest jahu on vana; süük' oll' nii soolanõ, et parlaq viil mõrkas suuhn vasta söök oli nii soolane, et praegu veel on kibe maitse suus; 2. = .mõikama mõikama, mõjuma; mõrka-iq toolõ poisilõ üts'kiq ütlemine ei mõju sellele poisile ükski ütlemine
.mõrkja|= .mõrkja|s, -dsõ, -st5 = .mõrksa, -, -t3 = mõrolik mõrkjas
mõr|o, -o, -ro26 1. mõru; 2. = mõrohus mõrudus
mõro|hain, -haina, -.haina30 kirburohi (rohttaim)
mõrohus, -õ, -t9 = mõro [2.] mõrudus
mõroli|k, -gu, -kku38 = .mõrkjanõ
mõro|ritk, -rida, -.ritka32 mädarõigas
mõroskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = mõraskõ(l)õma pahutsema, vihane olema
mõrosta|ma, -q, -83 kurjustama
mõrrõq, .mõrdõ, mõrrõt19 = mõri mõra
mõr|rõv, -õva, -õvat4 mõru
.mõrsja, -, -t3 < pruut' pruut; kallim
.mõrsja.and|õq, m -idõ, -it19 veimed, veimevakk, mõrsja kingid pulmalistele; kaasavara
mõrõ|nõma, -daq e -nõdaq, -nõ89 = mõrõstu|ma, -daq, -84 = mõrih(t)uma mõranema
mõsiskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv .mõskma
mõsk, mõsu, .mõsku36 = mõsu: kas mõsk om ärq mõst? kas pesu on pestud?
.mõskma, .mõskõq, mõsõ65 pesema
.mõskm|õq, m -idõ, -it16 pesuvesi; sulp
.mõsku|ma, -daq, -35 enesekoh pesema, pestud saama, puhtaks minema; auto mõskus vihmagaq puhtas auto läheb vihmaga puhtaks; ma käü poodin niikavva ku mõsu massinan mõskus ma käin poes niikaua kui masin pesu peseb
mõss', mõssi, .mõssi37 = mess' meski (leotis õlle v viina tegemiseks)
mõs|u, -u, -su26 = mõsk pesu; mõsunäpp' pesupulk
mõtiskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 mõtisklema
.mõtli|k, -gu, -kku38 mõtlik
.mõtlõma, mõtõldaq, .mõtlõ78 mõtlema
mõts, mõtsa, .mõtsa30 mets
mõtsali|nõ, -(d)sõ, -st5 metsaline, koletis
mõtsa|mii:s', -mehe, -mii:st39 metsamees, metsas töötaja; metsavend
mõtsa|nõ, -dsõ, -st7 metsane
mõtsapüv|i, -e, -ve24 laanepüü (lind)
mõtsa|vaht', -vahi, -.vahti36 metsavaht
mõtsa|veli, -ve(l)le, -.veljä e -.velle43 metsavend
mõts(a)el|läi, -äjä, -äjät4 metsloom
mõts|härg, -härä, -.härgä34 ürgveis, tarvas
mõtsi|k, -gu, -kut13 metsik
mõts|kits', -kitsõ, -.kitsõ35 metskits
mõts|kund, -kunna, -.kunda32 metskond
.mõtsli|k, -gu, -kku38 metsikuvõitu; taa om maahajätet ja mõtslik kotus see on mahajäetud ja metsikuvõitu koht
mõts(a)maasi|k, -ga, -kat13 metsmaasikas
mõts(a)mehi|ne, -dse, -st7 metsmesilane
.mõtsni|k, -gu, -kku38 metsnik
mõts|pahr, -pahru, -.pahru37 metskult
mõts|parts', -pardsi, -.partsi37 = laanõparts' = mudaparts' piilpart
mõts(a)tsi|ga, -a, -ka29 metssiga
mõtus, -(s)õ, -t11 metsis
mõtõlus, -õ, -t9 mõtlus, mõtisklus, meditatsioon, kontemplatsioon
mõtõl|õma, -daq, -õ85 mõtisklema, mediteerima
mõt|õq, -tõ, -õt18 mõte
mõtõssi(h)n mõtetes, mõttes; tä om nii mõtõssin, et ei kuulõq ei näeq ta on nii mõtetes, et ei kuule ega näe
mõurahta|ma, -q, -83 möiratama
.mõurama, mõuradaq, .mõura77 = .mäürämä = .möürämä lõugama; möirgama
mädsäri|k, -gu, -kku38 lühike tüse olevus, paksuke
|dä, -ä, -tä25 mäda
mädähüs, -e, -t9 mädanemine, mädanik
mädäli|k, -gu, -kku38 mädavõitu
mädänemä, .määdäq, mädäne, kesks .määnüq89 mädanema
mädäni|k, -gu, -kku38 mädanik
.mäe(l)|ne, -dse, -st5 ülemine, mäel asetsev
.mäe|ne, -dse, -st7 = mägine mägine; mäedse maa pääl om rassõ põldo arriq mägisel maal on raske põldu harida
mägesti|k, -gu, -kku38 = mägistik
|gi, -e, -ke25 mägi
mägi|ne, -dse, -st7 = .mäene
mägisti|k, -gu, -kku38 = mägistü, -, -t1 = mägestik mäestik
mäheq, .mähk'me, mähend16 mähe, side
.mähkelemä, mäheldäq, .mähkele85 = mähähe(l)lemä = mähälemä = .mühkelemä hullama; tõuklema, rabelema
.mähk'mä, .mähkiq, mähi13 mähkima
.mähksämä, mähästäq, .mähksä76 ruttu kergelt mähkima; mähksäq mul sõrm' kinniq! mähi mul ruttu sõrm kinni!
mähkä, -, -t2 nätske; mähkä leib nätske leib
.mähkü|mä, -däq, -80 mähkuma
mähähe|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = mähäl|emä, -däq, -e85 = .mähkelemä
mähüs, -(s)e, -t11 side, mähis
mäih, mäihä, .mäihä35 mähk
mäkerdä|mä, -q, -83 määrima, mäkerdama
mäkä|tämä, -täq, -dä82 = mökätäma mökitama
mälehtä|mä, -q, -83 1. mäletama; 2. mälestama; 3. mäletsema
mälehtäväst = mälehtümäst mäletamisest saati; mäletamist mööda; muq mälehtäväst niipalju e niikaua kui mina mäletan
mäleh(t)üs, -e, -t9 1. mälestus; 2. mäletamine, mälu; 3. mäletsetav toit
mäl|o, -o, -lo26 mälu
.mäl(d)sä, -, -t3 lääge, läila, imal; taa kissel' sai väega mälsä see kissell sai väga lääge
mälv', mälvi, .mälvi37 linnu rind, mälv
mämm', mämmi, .mämmi37 nätske leib
mämmä|tämä, -täq, -dä82 = mäm|ä()mä, -mäq e -ädäq, -mä e -ähä88 ebaselgelt rääkima, mõmisema; midäs sa mämähät, kynõlõq selgehe! mis sa mõmised, räägi selgesti!
mäng, mängo, .mängo37 mäng
.mäng'mä, .mängiq, mängi63 mängima
mängä|tämä, -täq, -dä82 mängitama
.mäntli, -, -t1 mantel
märdikuu, -, -d50 = .märtekuu < no'(v)vembri november
märdi|päiv, -päävä, -.päivä35 = .märtepäiv = .märtnäpäiv mardipäev, 10. november
märdi|ruu:s', -roosi, -ruu:si37 < krü'säntem' krüsanteem
märdi|sant', -sandi, -.santi37 = .märtnäsant' mardisant
märgüs, -(s)e, -t11 märguanne, vihje; märkus
märgü|tämä, -täq, -dä82 mõtlema, aru pidama
.märhämä, märhädäq, .märhä77 mürama
märi|kahr, -kahru, -.kahru37 toriseja; rämeda häälega inimene; miä sa tah märiset nigu vana märikahr, olõt ärq pahanuq vai? mis sa siin torised nagu vana toriseja, oled pahane või?
märis|emä, -täq, -e48 mõmisema
märk, märgo, .märko37 mõistus; märko andma märku andma
märk', märgi, .märki37 märk, tähis
.märk'mä, .märkiq, märgi63 1. mõtlema; kavatsema; mi märge sanna küttäq mõtlesime sauna kütta; taad asja piät märk'mä selle asja üle tuleb mõelda; 2. märkima
.märksä, -, -t3 arukas, nutikas, tark
.märrämä, märrädäq, .märrä30 = märähämä
märss', märsi, .märssi37 märss
.märte|kuu, -, -d50 = märdikuu november
.märte|päiv, -päävä, -.päivä35 = .märtnä|päiv, -päävä, -.päivä35 = märdipäiv mardipäev, 10. november
.märtnä|sant', -sandi, -.santi37 = märdisant' mardisant
märts', märdsi, .märtsi37 > paastukuu
mär|ä, -ä, -rä24 mära
mär|ähämä, -räq e -ädäq, -rä e -ähä88 = .märrämä hullama, mürama; latsõq märähäseq kyik aig, püsü-i paigan sukugiq lapsed hullavad kogu aeg, ei püsi üldse paigal
mäss, mässo, .mässo37 mäss, ülestõus
.mässelemä, mässeldäq, .mässele85 hullama; mäslema
.mässämä, mässädäq, .mässä77 mässama
mässätüs, -e, -t9 riistapuu, vidin, vigur; mänguasi
mätisti|k, -gu, -kku38 = mätistü, -, -t1 = mätästik = mätästü mätastik
.mätliga|nõ, -dsõ, -st5 = mättine = mättäne mätlik, mättaline
mätsä|k, -gu, -kut13 nätske, paks
mätti|ne = mättä|ne, -dse, -st7 = .mätliganõ
mättä.räpsäjä, -, -t3 tühikargaja; taa olõ-i õigõ miis', taa om rohkõmb sääne mättäräpsäjä see pole õige mees, see on rohkem selline tühikargaja
mät|äs, -tä, -äst22 mätas
mätästi|k, -gu, -kku38 = mätästü, -, -t1 = mätistik = mätistü
määds, määdsä, .määdsä35 (lume)pall; käkk; pois'kõsõq pilvaq lumõmäädsi poisid loobivad lumepalle
.määg'mä, .määgiq, määgi63 määgima
määgähtä|mä, -q, -83 määgatama
määgäh(t)üs, -e, -t9 määgatus
.mäände|ne, -dse, -st7 = määne [1.]
.mää|ne, -dse, -st7 mädane
määne, .määntse e .mändse, määnest23 1. = .määndene < määre(s), < määräne milline, missugune; määne(s) tuu om? milline see (siis) on?; 2. mingi(sugune); taa no määne mehe jutt kas see nüüd mingi mehe jutt on
määnegiq mingi(sugune)
.määnü|q, -q, -t1: sõim pääst määnüq loll, totakas; kohes sa vana määnüq tüküt! kuhu sa vana loll kipud!
määr', määri, .määri37 määre; saapa-, vankrimäär' saapa-, vankrimääre
määre(s), .määrtse e .märdse, määrest23 > määne [1.]
määr|kass', -kassi, -.kassi37 ahv; määrkass' ollõv inemise muudu ahv olevat inimese moodi; määrkass' tege kyik' viguriq takan, miä inemine iin tege ahv teeb kõik vigurid järgi, mis inimene ees teeb; mäüräs ku vana määrkass' lõugab nagu vana ahv
.määr'mä, .määriq, määri63 määrima
.määrämä, määrädäq, .määrä30 määrama; koolõ-i kiäkiq inne aigo, egäl ütel om aig määrät ei sure keegi enneaegselt, igal ühel on aeg määratud
määrä|ne, -dse, -st7 > määne [1.]
.mää|tämä, -täq, -dä81 mädandama
.määtüs, -e, -t9 mädanema pandud v mäda asi; siumäätüs piirituses rästik (ravimiks)
.mäürämä, mäürädäq, .mäürä77 = .mõurama = .möürämä lõugama; möirgama
mögis|emä, -täq, -e87 mögisema
mökä|tämä, -täq, -dä82 = mäkätämä mökitama
.möldre, -, -t3 mölder
.möl'mä, .mölliq, mölli63 kõvasti segama, kloppima; seo tahas taha ei möl'mist, seod piät tassa segähämä see tainas ei taha kloppimist, seda peab tasa segama
möögähtä|mä, -q, -83 = müvvähtämä < möögähütmä möögatama
möögäh(t)üs, -e, -t9 = müvväh(t)üs möögatus
möögähü|tmä, -täq, -dä62 > möögähtämä
.möürämä, möürädäq, .möürä77 = .mõurama = .mäürämä
müdis|emä, -täq, -e87 = mügisemä müdisema
müdistä|mä, -q, -83 = mügistämä müdistama
müdsel|emä, -däq, -e85 = .mütskelemä hullama, tõuklema, rüselema; pois'kõsõq tüküseq vahetunni aigo müdselemä poisid kipuvad vahetunnil rüselema
müdsäri|k, -gu, -kku38 kobar; mütsak
mügis|emä, -täq, -e87 = müdisemä
mügistä|mä, -q, -83 = müdistämä
mügrämüt|eq, -te, -et18 = mügrämüterüs, -e, -t9 = mügrämüt|t, -ä, -tä35 e -ü, -tü37 = mütüs mutimullahunnik
mügyr', mügrä, .mükrä46 = mükr = mütt [2.] = n'ugyr' = nügyr' mutt (loom)
müh|hin, -inä, -inät4 mühin
mühis|emä, -täq, -e87 mühisema
mühk, mühü, .mühkü37 (pirru)kubu
.mühkelemä, müheldäq, .mühkele85 = .mähkelemä hullama; tõuklema, rabelema
.mühksämä, mühästäq, .mühksä76 ühmama, kohmama; mühäs' midägiq üle ola ühmas midagi üle õla
mühkä|ts', -dsi, -tsit13 = mühüs mühakas, mühkam
mühä|k, -gu, -kut13 1. mütsak; 2. = mühkäts'
mühüs, -(s)e, -t11 = mühkäts'
|kin, -ginä, -ginät4 = mütin müdin
mükr, mügrä, .mükrä46 = mügyr' mutt (loom)
mükähü|tmä, -täq, -dä62 mühatama
müküke|ne, -se, -ist8 kokutaja
mükü|tämä, -täq, -dä82 kokutama
mülgeq, .mülke, mülget18 = mülgätüs, -e, -t9 mülgas; porine v mudane koht
mülgüssi(h)n ummuksis, umbselt
mülgü|tämä, -täq, -dä82 kustutama; ku ärq läät, mülgüdäq tuli kah ärq! kui ära lähed, kustuta tuli ka ära!
.mülkü|mä, -däq, -80 ummistuma
müll, müllü, .müllü37 möll
müll', mülli, .mülli37 poolvedel toit
.müllämä, müllädäq, .müllä77 möllama, hullama
.mülmä, .mülläq, müllä61 segama (toitu)
.mültü|mä, -däq, -80 1. ummuksis kustuma; tuli mültüs ärq, ku õhku saa-iq tuli kustub, kui ei saa õhku; 2. riknema
münt', mündi, .münti37 = münt, mündä, .müntä35 = münt, mündü, .müntü37 laad, kuju; ilosat müntü hopõn' ilusa kujuga hobune; ütte müntä rõivaq ühte laadi rõivad
mürdsähtä|mä, -q, -83 mürtsatama
.mürgli, -, -t1 = .smürgli smirgel; vikahti teritäq om kygõ parõmb mürglilast vikati teritamiseks on parim smirgliluisk
mürgü|ne, -dse, -st7 terasene, terasest
müris|emä, -täq, -e87 mürisema
müristä|mä, -q, -83 müristama
mürk, mürgü, .mürkü37 1. teras; 2. = .mürkläne
mürk|hain, -haina, -.haina30 mürkputk (rohttaim)
.mürklä|ne, -se, -st5 = mürk [2.] sõnakehv inimene
.mürmelemä, mürmeldäq, .mürmele85 = mürmüske|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 kuri olema; kurjustama; su hopõn' vyyralõ mürmüskelles su hobune on võõrale kuri
mürre, -, -t14 tilgastanud; taa piim joht juvvaq sünnü-i, taa om mürre see piim küll juua ei kõlba, see on tilgastanud
mür|rin, -inä, -inät4 mürin
.mürrämä, mürrädäq, .mürrä77 mürama; ts'uraq mürräseq takantarõn poisikesed müravad tagatoas
.mürtsknä, -, -t3 mürtsumine
mür|ä, -ä, -rä24 müra
mürähtä|mä, -q, -83 kärgatama, mürtsatama
mür|ähämä, -räq e -ädäq, -rä e -ähä88 mürisema; möirgama
müräh(t)ü|mä, -däq, -84 tilgastama
müräh(t)üs, -e, -t9 kärgatus, mürtsatus
mürä|k, -gu, -kut13 1. suur, mürakas; sääntse mürägu mehegaq ma taplõma ei lääq sellise müraka mehega ma taplema ei lähe; 2. mürts; kõva müräk käve käis kõva mürts
müs|imä, -siq, -i57 pusima; külh sul tahtos tan man müssiq on sul aga tahtmist selle kallal pusida
.müssü kobarasse, punti
müssü(h)n kobaras, pundis
|tin, -dinä, -dinät4 = mükin müdin
.mütliga|nõ, -dsõ, -st5 tombuline
.mütmä, müttäq, mütä61 1. peksma, kloppima; kalu toikaga võrku hirmutama; 2. mulda üles ajama (mutt)
müts, mütsü, .mütsü37 müts
.mütskelemä, müdseldäq, .mütskele85 = müdselemä hullama, tõuklema, rüselema
.mütskmä, .mütsküq, mütsü64 mütsuma
.mütsknä, -, -t3 mütsumine
mütsähü|tmä, -täq, -dä62 korraks kägardama, nutsakusse keerama
mütsä|k, -gu, -kut13 = mutsak komps; nutsakas; hunnik
mütsü|tämä, -täq, -dä82 1. = nutsutama [2.] = nütsütämä [2.] kägardama, nutsakusse keerama; 2. (isuga) sööma, mugima; lehm mütsütäs hainu lehm mugib heinu
müt|t, -ä, -tä35 1. mütt (nui v toigas kalade võrku hirmutamiseks); 2. = mügyr' mutt (loom)
mütüs, -(s)e, -t11 = mügrämüteq mutimullahunnik
müvvähtä|mä, -q, -83 = möögähtämä möögatama
müvväh(t)üs, -e, -t9 = möögäh(t)üs möögatus
müü:dä mööda
müü:g'mä, müü:giq, möögi63 ammuma, möögima
.müüjä, -, -t3 müüja
müük', müügi, .müüki37 müük, müümine;
müü:mä, müvväq, müü:, min 1. ja 3. p .möi(e), kesks möönüq54 müüma; turustama
müür, müürü, .müürü37 1. müür; 2. = müürmägi
.müür'mä, .müüriq, müüri63 = .müürämä müürima
müürmä|gi, -e, -ke25 = müür [2.] järsk kõrge paljanduv (liiva)kivikallas
müürsep|p, -ä, -pä35 müürsepp
.müürämä, müürädäq, .müürä77 = .müür'mä
müü:ske|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 korduv kauplema, kaubitsema, äritsema; lehest loi, et ts'uraq müüskeleseq koolin hoimastiid lehest lugesin, et poisikesed kaubitsevad koolis uimastitega
.müüsri, -, -t1 mortiir
müüsterdä|mä, -q, -83 askeldama
müüt', müüdi, müüti37 müüt
.müütlä|ne, -(d)se, -st5 = .müütni|k, -gu, -kku38 mühkam, jõhkard, sõnakehv, vihane, tuim inimene; taa vana müütläne, tiit tälle tüü ärq, a tä tennägi eiq sinno see vana mühkam, teed talle töö ära, aga ta isegi ei täna sind
mym|a(ha)ma, -maq e -adaq, -ma e -aha88 = mymis|õma, -taq, -sõ87 = mõhisõma mõmisema
mym|min, -ina, -inat4 mõmin
myndvuu:ri = mynikõrd
myni, mynõ, .mynda e mynt41 mõni
mynikõrd = myndvuu:ri mõnikord
myni|tama, -taq, -da82 mõnitama
mynitõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv mynitama
myn|o, -o, -no26 mõnu
myydu|ma, -daq, -80 1. edenema; tüü nakkas jo myyduma töö hakkab juba edenema; 2. sobima; taa asi myydus tälle see asi sobib talle
myyk, mõõga, myyka30 mõõk
myyt, mõõdu, myytu37 = myyt', mõõdi, myyti37 mõõt; mõõtühik, ühik; miitre om pikkus-, gramm' rasõhus- ja kruun' rahamyyt meeter on pikkus-, gramm massi- ja kroon rahaühik; ümbremyyt ümbermõõt
myytma, myytaq, mõõda61 mõõtma
.naabri, -, -t1 naaber
n'aaga, -, -t2 näägutaja
n'aagu|tama, -taq, -da82 näägutama
n'aagutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 korduv näägutama
na|anõ, -asõ, -ist8 naine
naaq, naidõ, naid need (hrl lähiümbruses asuva kohta); neoq as'aq ommaq muq käen, naaq suq ja nuuq timä käen need asjad siin on minu käes, need sinu ja nood tema käes
naar, naaru, .naaru37 naer
naarahta|ma, -q, -83 naeratama
naarah(t)us, -õ, -t9 naeratus
naaraskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = naariskõ(l)lõma korduv naerma; tütriguq naaraskõllõsõq tüdrukud naeravad kogu aeg
naaratõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 korduv naeratama, naeratlema; ullikõnõ naaratõllõs lollike naeratab kogu aeg
naaris, .naari, naarist22 > .nakri
naaris|kõiv, -kõ(iv)o, -.kõivo36 vaevakask; naariskõiv kasus põlvõkorgus vaevakask kasvab põlvekõrguseks
naariskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = naaraskõ(l)lõma
naari|ts, -dsa, -tsat13 naarits
.naar(d)ma, naardaq, naara66 naerma
naarukillaq naerukil
naarukillõ naerukile; suu vidähü naarukillõ suu tõmbus naerukile
naaruli|nõ, -dsõ, -st5 = naaru|nõ, -dsõ, -st7 naerune
naarus, -(s)õ, -t11 naerualune; tä om rahva naarus ta on rahva naerualune
naaru|tama, -taq, -da82 naerutama
naarutus, -õ, -st9 naerutamine; naasõq tahtvaq naarutust naised tahavad naerutamist
naarutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv naarutama
.naaskli, -, -t1 naaskel
naasõli|k, -gu, -kku38 naiselik; tuu miis' om väega naasõlik too mees on väga naiselik
naasõli|nõ, -dsõ, -st5 abielus; naasõlinõ miis' e naasõmiis' naisemees, abielumees
na|ba, -ba, -pa28 naba; seo ilma aigo tütriguq riputasõq nappa ryngit nüüdsel ajal tüdrukud riputavad nabasse rõngaid
naba|hain, -haina, .haina30 tedremaran (taim)
naba|pulk, -pulga, -.pulka31 adra, voki osa
naba|vars', -varrõ, -vart49 nabaväät
na|do, -o, -to27 meheõde
nagahama, .naadaq, naka e nagaha88 = nakkama hakkama; naasõq nakasõq e nagahasõq tüüle naised hakkavad tööle
nagis|õma, -taq, -õ87 nagisema
naglali|nõ, -dsõ, -st5 = nagla|nõ, -dsõ, -st7 1. naelane; 2. naelu täis; kõva (nt herne kohta); naglalidsõq lavvaq naelu täis lauad
naglo|tama, -taq, -da82 naelutama
n'a|go, -o, -ko27 = nägo nägu; väljanägemine, välimus
nagõl = nagyl', nagla, .nakla45 = nakl nael (kinnitusvahend; massi- ja rahaühik)
naha|nõ, -dsõ, -st7 nahkne
naha|täüs', -tävve, -täüt49 nahatäis; sai nahatävve pessä sain nahatäie peksa
nah|hin, -ina, -inat4 nahin
nahis|õma, -taq, -õ87 nahisema
nahk, naha, .nahka33 nahk
nahk|hiir', -hiire, -hiirt40 nahkhiir
.nahkri, -, -t1 nöörija, nülgija
.nahku|ma, -q, -83: süük' (supp', pudõr, kiisla) om ärq nahkunuq söögile (supile, pudrule, kaerakilele) on nahk peale tekkinud
.nahkõlõma, naheldaq, .nahkõlõ85 taplema, kaklõma
nahu|tama, -taq, -da82 nahutama
nahvt, nahvta, .nahvta31 nafta
naistõpuna|hain, -haina, -.haina30 naistepuna (rohttaim)
naistõ|rahvas, -.rahva, -rahvast22 naisterahvas
nakah(t)aja, -, -t3 = nakkaja 1. nakkus, nakataja, nakkav; nakahtaja tõbi nakkushaigus; 2. ettevõtlik, hakkaja, algatusvõimeline; tä om väega (pääle)nakkaja inemine ta on väga hakkaja inimene
nakahta|ma, -q, -82 nakkama; külge hakkama
nakah(t)us, -õ, -t9 = nakkus 1. hakatus; alustus; 2. ettevõtlikkus, algatusvõime; 3. nakkus
nakah(t)usluu, -, -d50 linaluu
nak'as, nakk'a, nak'ast22 = nakjas, .nakja, nakjast22 = takjas takjas; nakjaq nagahasõq rõividõ külge takjad hakkavad riiete külge
nakaskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 kokutama, kogelema
nakatõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv nakahtama
na|kin, -gina, -ginat4 nagin
nakkaja, -, -t1 = nakah(t)aja
nakkama, nakadaq e .naadaq, nakka77 = nagahama hakkama; pühiq nakkasõq pääle hummõn' pühad algavad homme
nakkus, -õ, -t9 = nakah(t)us
nakl, nagla, .nakla45 = nagõl
.naklama, nagladaq, .nakla77 naelama (rautamisel naela liha sisse lööma)
.nakri, -, -t1 = nakõr' < naaris naeris
naksah(t)us, -õ, -t9 naksatus
nakõr', .nakrõ, nakõrd22 = .nakri
na(l)l'a|kas, -ga, -kat15 = na(l)l'anõ imelik; naljakas; no taa asi nakkas tan külh jo väega nal'akas kiskma no see asi hakkab siin küll juba väga imelikuks muutuma; sa olõt nii nal'akas, sinno õkva naarat sa oled nii naljakas (v ka imelik), et ajad päris naerma
na(l)l'ali|nõ, -dsõ, -st5 lõbus; tä om üts' nal'alinõ ja naarulinõ näiokõnõ ta on üks lõbus ja naerune neiuke
na(l)l'alt naljalt, lihtsalt
na(l)l'a|nõ, -dsõ, -st7 = na(l)l'akas: oll' sääne nal'anõ jutt oli selline imelik jutt
na(l)l'a|tama, -taq, -da82 naljatama
na(l)l'atõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 naljatlema
nali, na(l)l'a, .nalja e .nall'a43 nali; naljajutt; anekdoot; imelik juhus; kynõlõq tuud nalja! räägi seda nalja v anekdooti!; säänest nall'a olõ-i joht inne olnuq sellist imelikku asja pole küll enne juhtunud
nall', nalli, .nalli37 < .klambri [2.] klamber; nalliq hoitvaq paprit kuun (kirja)klambrid hoiavad pabereid koos; (hiussõ)nall' juukseklamber
napistõ = n'apostõ = näpostõ napilt, kasinasti; rõivast om n'apostõ, ei tiiäq, kas saa püksele riiet on napilt, ei tea, kas püksteks jätkub
nap|p', -i, -pi37 (toidu)karp
n'ap|p, -o, -po37 = näpp näpp, sõrm
naps', napsi, .napsi37 naps, pits viina
.napsama, napsadaq, .napsa77 = .näpsämä napsama, näpsama
napuq, m nappõ, nappõ37 pikad rukkiõled; timahavva om kehv rügä, taast nappõ ei saaq tänavu on kehv rukis, sellest pikki õlgi ei saa
n'ara|k, -gu, -kut13 närakas
n'araku|nõ, -dsõ, -st5 närune, vilets, hukas
n'ardsa|k, -gu, -kut13 narts; närakas; närune; tä om n'ardsagu loomugaq ta on näruse iseloomuga
n'ardsa|= n'ardso|nõ, -dsõ, -st7 närune
n'ardso|tama, -taq, -da82 = nördsütämä = nürdsütämä kortsutama
n'ardsõnda|ma, -q, -83 = n'ardsõ|tama, -taq, -da82 = narmõndama = narmõtama narmendama, hilbendama, lipendama; hammõl käüseotsaq n'ardsõtasõq särgil varrukaotsad narmendavad
n'ardsõtuhe = n'ardsõtulõ näruselt; pidi hinnäst n'ardsõtuhe üllen käitus näruselt
nari|ts, -dsa, -tsat13 udarahaigus
.nar'ma, .narriq, narri63 narrima
narmas, .narma, narmast22 narmas
narmi|nõ, -dsõ, -st7 narmane
.narmliga|nõ, -dsõ, -st5 narmaline
narmõnda|ma, -q, -83 = narmõ|tama, -taq, -da82 = n'ardsõtama
n'ar|o, -o, -ro26 näru
n'aro|nõ, -dsõ, -st7 närune
n'aro|tama, -taq, -da82 aega viitma, lorutama; meheq n'arotasõq poodi man mehed lorutavad kaupluse juures
n'arotsõhe = n'arotsõlõ näruselt
n'aro|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 narmendama
narr', narri, .narri37 narr, rumal
narri|tama, -taq, -da82 narritama; narritagu-i pinni! ära narrita koera!
n'arts, n'ardso, .n'artso37 = närts narts; lapp
na'r|tsiss', -tsissi, -.tsissi37 nartsiss
.n'artsu|ma, -daq, -80 = .nörtsümä = .nürtsümä kortsuma; n'artsunuq ündrik kortsunud seelik
n'as|a, -a, -sa26 näsa
nassõlda|ma, -q, -83 nuuskima
nasti|k, -gu, -kut13 = nasting, -u, -ut13 nastik
naud', naudi, .naudi37 raha, vara(ndus), nodi; timä massassiq külh, a täl olõ-i nii pall'ond naudi ta maksaks küll, aga tal ei ole nii palju raha
n'augahta|ma, -q, -83 näugatama
n'augah(t)us, -õ, -t9 näugatus
n'auga|ts', -dsi, -tsit13 viriseja; naanõ om täl egävene n'augats' naine on tal igavene viriseja
.n'augma, .n'auguq, n'avvu64 näuguma
n'augu|tama, -taq, -da83 näugutama; miä sa last n'augutat, anna tälle asi kätte! mis sa last näugutad, anna talle asi kätte!
.n'augõlõma, n'avvõldaq, .n'augõlõ85 korduv näuguma; virisema
.n'auhti näuhti
needilde niimoodi; needilde passis parõmbahe niimoodi sobib paremini
neelähtä|mä, -q, -83 < neelähütmä neelatama
neeläh(t)ü|mä, -däq, -84 jahtuma; jahenema; pankõq noq taa ruga ka viil, nika ruug ka neelähüs! pange pealegi ka see saad veel kokku, seni supp ka jahtub!
neeläh(t)üs, -e, -t9 neelatus
neelähü|tmä, -täq, -dä62 > neelähtämä
neeländ' = neeläsk'= neelünd' = neelüng' = neelüsk', -i, -it13 õgard; ahnepäits
neelüske|(l)lema, -lläq, -(l)le86 kugistama; ahnitsema
neelü|täma, -täq, -dä37 jahutama; neelüdäq no vähä ahjo, inne ku koogi sisse panõt! jahuta natuke ahju ka, enne kui koogi sisse paned!
neevel', -i, -it4 sõim kurivaim, pagan; ah sa neevel'! ah sa kurivaim!
neh jah
neio, -, -t2 = näio neiu
.neitsü, -, -t1 = .näütsi neitsi
.nek'mä, .nekkiq, neki63 nöökama, narrima
.nekru|t', -di, -tit13 nekrut
nektär', -i, -it4 nektar
nektä|riin', -riini, -.riini37 = nektä|rin', -rini, -.rinni38 nektariin
ne(l)li, ne(l)lä, .neljä e .nellä43 neli
ne(l)likümmend, ne(l)lä.kümne, .neljäkümmend e .nelläkümmend17 nelikümmend
ne(l)lisada, ne(l)läsaa, .neljäsata29 nelisada
ne(l)litõist(kümme(nd)), ne(l)lätõist(kümne), .neljätõist(kümmend) e .nellätõist(kümmend)17 neliteist
.neljä = .neljüisi = .nell'ä nelja, galoppi; hopõn' aja neljä hobune jookseb nelja
nelk', nelgi, .nelki37 1. nelk (lill); 2. > rist'naglakõsõq
.nell'ä = .neljä
ne(l)lägese = ne(l).keisi = ne(l).keske neljakesi
ne(l)läkäpäkille neljakäpukile
ne(l)läkäpäkilläq neljakäpukil
ne(l)läli|ne, -dse, -st5 neljane
ne(l)ländi|k, -gu, -kku38 = ne(l)läsjago neljandik
ne(l)läpäiv, -päävä, -.päivä35 neljapäev
ne(l)|s, -ndä, -ndät4 neljas
ne(l)|sjago, -ndäjao, -ndätjako27 = ne(l)ländik
neoq, neide, neid < njooq need (hrl otse enda juures asuva kohta, vrd naaq)
nep|p', -i, -pi37 metskurvits (lind); vanast s'aksaq käveq nepijahin vanasti saksad käisid metskurvitsajahil
.nes'mä, .nessiq, nessi63 = nessitämä tassima
nesse, -, -t64 niiske, märjavõitu; hain om nesse rohi on märjavõitu
nesseq, .nesse, nesset18 niiskus; vedelik; vesi olõ-i tahhe, tä om nesseq vesi ei ole tahke, ta on vedelik; papõr' tymbas nesset sisse paber imab niiskust v vedelikku
nessi|tämä, -täq, -dä82 = .nes'mä
.nessümä, .nessüdäq, nessü79 = .nestümä niiskuma
nessü|tämä, -täq, -dä82 = nestütämä niisutama; nestütäs huuli niisutab huuli
.nestü|mä, -däq, -80 = .nessümä
nestü|tämä, -täq, -dä82 = nessütämä
ni ja, ning
ni|bimä, -piq, -bi57 imema; näksima
nibri|ts, -dsä, -tsät13 nähvits; tütrigunibrits tüdrukunähvits
ni|bu, -bu, -pu26 = nipp nibu
ni(i)ganiq > niikavvaniq
nigis|emä, -täq, -e87 nagisema, ägisema
ni|go, -o, -ko27 luksumine
nigoh(t)us, -õ, -t9 luksatus
nigo(ha)ma, nikoq e .niodaq, niko e nigoha59 luksuma
nigri|tsemä, -tsäq e -däq, -dse90 nokitsema
nigula|päiv, -päävä, -.päivä35 = nikul' < migulapäiv nigulapäev, 9. mai, 6. detsember
ni(i)gunii niikuinii, nagunii
ni(i)guq nagu, niikui
nihka|ts', -dsi, -tsit13 1. ihnuskoi; 2. nihkkaliiber, nihik (mõõteriist)
.nihku|ma, -daq, -80 nihkuma
nih|uq, m -hõ, -hõ26 niuded
nihu|tama, -taq, -da82 nihutama
.nihvama, nihvadaq, .nihva77 = .nähvämä [2.] näppama
nihva|ts', -dsi, -tsit13 näppaja
nihvõl|dama, -daq, -da83 nüpeldama, peksma
nii < .niida nii, nõnda
niids', niidse, niist39 niin; pähnäniidsest koeti päternit pärnaniinest punuti viiske
niidsahta|ma, -q, -83 niutsatama; pini niidsaht' koer niuksatas
.niids'mä, .niidsiq, niidsi63 kalu nöörile ajama
.niigiq niigi
nii:gri, -, -t1 neeger
niikavva = niikavvaniq < ni(i)ganiq, < nika, < nikaniq niikaua; las lats' ollaq mu man, niikavvaniq ku saq tüü man olõt las laps olla minu juures, niikaua kui sina tööl oled
nii:ldmä, neeldäq e nii:ldäq, neelä66 neelama; õgima, kugistama; külh niild, niguq kolm päivä söömäldäq olnuq küll kugistab, nagu oleks kolm päeva söömata olnud
nii:ldü|mä, -däq, -80 jahtuma; sepp pand ravva niildümä sepp paneb raua jahtuma
niimuu:du niimoodi
niipall'o niipalju
niipia niipea
nii:r, neero, nii:ro37 > rahu [I 2.], > rauh
nii.saandõ = nii.saatõ = niisamatõ
niisama niisama
niisamatõ = nii.saandõ niisamuti; niisama
niisk, niisa, .niiska31 1. niisk; 2. kõhetu inimene
.niisku|ma, -daq, -80 niiskuma
.niiskus, -õ, -t9 niiskus
.niiskõ, -, -t3 niiske
niisu|tama, -taq, -da82 niisutama
nii|sääne, -.sääntse e -.säändse e -.sändse, -säänest7 niisugune, seesugune; niisääne ull' lugu juhtu, et... seesugune rumal lugu juhtus, et...
niit, niidü, .niitü37 niit (niidu)
niit', niidi, .niiti37 niit (niidi)
nii:t', needi, nii:ti37 neet
.niitmä, .niitäq, niidä61 niitma
nii:t'mä, nii:tiq, needi63 neetima
nii.viisi niiviisi
niivõrd = niivõrra niivõrd, sedavõrd
niivõrrakõ|nõ, -sõ, -ist8 hrl osast nii vähe; niivõrrakõsõ taad sys oll'giq nii vähe seda siis oligi
nika = nikaniq > niikavva
nikagu(q) niikaua kui
nikahta|ma, -q, -83 = niksahtama nikastama; ärq nikahti jala nikastasin jala
nikah(t)u|ma, -daq, -84 = niksah(t)uma nikastuma
nikah(t)us, -õ, -t9 = niksah(t)us nikastus
nikaniq = nika > niikavva
nika|ts', -dsi, -tsit13 1. halvasti tehtud asi, logu; oll' üts' nikats' valmis tett oli üks logu valmis tehtud; 2. kerimisniks
niki|tsemä, -tsäq e -däq, -dse90 näkitsema
nik|k, -u, -ku37 vulg nikk, suguühe
.nikma, .nikkuq, niku64 1. vulg nikkuma, suguühtes olema; 2. nõtkuma
niks', niksi, .niksi37 kerimisniks
niksahta|ma, -q, -83 = nikahtama nikastama
niksah(t)u|ma, -daq, -84 = nikah(t)uma nikastuma
niksah(t)us, -õ, -t9 = nikah(t)us nikastus
.niks'ma, .niksiq, niksi63 = .hõks'ma luksuma
ni|kul', -gula, -gulat4 = nigulapäiv < mikul', < migulapäiv nigulapäev, 9. mai, 6. detsember
niku|tama, -taq, -da82 1. noogutama; 2. vulg seemendama, paaritama
nikõrda|ma, -q, -83 nikerdama, nokitsema
.nilbu|ma, -daq, -80 libisema
.nilbus, -õ, -t9 libedus
.nilbõ, -, -t3 libe
.nilbõ|nõ, -dsõ, -st7 libe, libedavõitu
nilbõstu|ma, -daq, -84 = nilvõstuma libastuma
.nilgma, .nilguq, nilu64 nülgima
.nilgnõma, nilõdaq, .nilgnõ75 = .nilgõma marraskile minema, marrastuma; künnär'pää päält oll' nahk ärq nilõnuq küünarnukil oli nahk marraskil
.nilgu|ma, -daq, -80 kooruma (naha kohta); ku hää nilgja om, külh sys nahk ka häste nilgus kui on hea nülgija, küll siis nahk ka hästi koorub
.nilgõ marraskile; põlvõ päält om nahk nilgõ lännüq põlve peal on nahk marraskile läinud
.nilgõma, nilõdaq, .nilgõ75 = .nilgnõma
.nilksama, nilksadaq, .nilksa76 ruttu ära nülgima; nilksaq sa taa jänes ärq! nüli sa ruttu see jänes ära!
.nilplõma, nilbõldaq, .nilplõ78 ripnema
.nilp'ma, .nilpiq, nilbi63 = nilpsa|hama, -daq, - e -ha88 = .nilps'ma limpsima
nilpsahta|ma, -q, -83 korraks limpsama
nilpsah(t)us, -õ, -t9 limpsatus
.nilpsama, nilpsadaq, .nilpsa77 limpsama
.nilps'ma, .nilpsiq, nilpsi63 = .nilp'ma
nilvõskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 libisema; auto tüküs ijädse tii pääl nilvõskõlõma auto kipub jäisel teel libisema
nilvõstu|ma, -daq, -84 = nilbõstuma libastuma
nilä|ne, -dse, -st7 abitu, väeti; saamatu; niläne niguq sündünüq vas'k abitu (v saamatu) nagu vastsündinud vasikas
nimekäänüs*, -(s)e, -t11 < nimes.ütlejä* nimetav (kääne), nominatiiv
nimelt = .nimme nimelt, meelega
nimes, -(s)e, -t11 = nimmeq hrl m nimme (ristluu ja rindkere vaheline osa seljast)
nimesti|k, -gu, -kku38 = nimistü nimestik, nimekiri
nimes.ütlejä*, -, -t3 > nimekäänüs*
nime|tämä, -täq, -dä82 1. mainima; ma olõ tälle tuud nimetänüq olen talle seda maininud; 2. nimetama
nim|i, -e, -me24 nimi
nimi|leht'*, -lehe, -.lehte34 tiitelleht; nimilehe pääl om kirotaja nimi ja kirätüü päälkiri tiitellehel on autori nimi ja kirjatöö pealkiri
nimistü, -, -t1 = nimestik nimestik, nimekiri
nimisyn|a, -a, -na28 noomen; nimisõna; perisnimisyna nimisõna, substantiiv
nimi|tsemä, -tsäq e -däq, -dse90 = nimi|tämä, -täq, -dä82 nimetama; tuud, ku tüüd viisi ei tetäq, nimitsedäs laiskusõs seda, kui tööd ei viitsi teha, nimetatakse laiskuseks
nimitüs, -e, -t9 nimetus
.nimmama, nimmadaq, .nimma77 korra mainima, vihjama; ma tälle tuud nimssi, a tä om tuu ärq unõhtanuq ma korra mainisin seda talle, aga ta on selle unustanud
.nimme = nimelt nimelt, meelega
nimmeq, .nimme, nimmet18 = nimes
nimmi|k, -gu, -kut13 nimekaim
nimmite|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 korduv sõimama, sajatama
nimäq, näide, näid = niäq =(äq) nemad
ninn', ninni, .ninni37 = lill' lill
ninne|tämä, -täq, -dä82 õilmitsema, õitsema
ninni, -, -t2 lastek nina
ni|pin, -binä, -binät4 väike ese, vidin
nipi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 = nipõrdama näperdama
.nip'ma, nippiq, nipi63 näppima
nip|p, -u, -pu37 = nibu nibu; nipp oll' kärnän, lats' saa es nissa nibu oli kärnas, laps ei saanud rinda
nip|p', -i, -pi37 1. nips (nipsu); trääs (pöidla ots läbi sõrmede); Eedu kuts' minno appi hindäle, a maq lei nippi ja ütli, et süüdä-i muq käeq kah suq tüü peräst, innembä maka Eedu kutsus mind endale appi, aga mina näitasin trääsa ja ütlesin, et ei sügele minu käed ka sinu töö pärast, parem juba magan; 2. teatud õmblus varrukaotste ilustamiseks ja tugevdamiseks
nip|pama, -adaq, -pa77 veidi näppama, napsama, haarama
.nipri, -, -t1 näppaja
.nipsama, nipsadaq, .nipsa77 = .tipsämä napsama
.nips'ma, .nipsiq, nipsi63 näppama, napsama, haarama; latsõq nips'vaq lavva päält präänikit lapsed näppavad laualt küpsiseid
nipõrda|ma, -q, -83 = nipitsõma
nir|a(ha)ma, -raq e -adaq, -ra e -aha88 nurisema
nirbi|k, -gu, -kut13 närb
nirdsõnda|ma, -q, -83 narmendama; lipendama
nirga|ts', -dsi, -tsit13 närb
nirgiske|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = .nirkelemä närvalt sööma
nirgutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 nihelema
nir|i, -i, -ri26 viriseja
niris|emä, -täq, -e87 nirisema
nirk, nirga, nirka30 = nirp närb, isutu
nirk', nirgi, .nirki37 > las(n)its
.nirkelemä, nirgeldäq, .nirkele85 = nirgiske(l)lemä
.nirkus, -õ, -t9 ristluu
nirmas, .nirma, nirmast22 narmas
nirmõnda|ma, -q, -83 = nirmõtama narmendama
nirmõndus, -õ, -t9 kaltsakas
nirmõndõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv nirmõndama
nirmõ|tama, -taq, -da82 = nirmõndama narmendama
nirp, nirba, .nirpa37 = nirk
nir|rin, -inä, -inät4 nirin
nirs, nirsa, nirsa31: halg tymbas nirsa sisse; halg läheb vales suunas lõhki (kirvega puid lõhkudes)
nirss', nirsi, .nirssi37 narr, tola, veiderdaja, lollike; vana nirss', olõ-i õigõt toll'o pään, tege ynnõ ulli nalja vana tola, pole õiget aru peas, teeb muudkui lolli nalja
nirvõndus, -õ, -t9 hrl m (hrl liha lõikamisel v raiumisel tekkivad) narmad, ribad; kakuq ärq lihal külest naaq rasvanirvõndusõq! tõmba liha küljest need ripnevad rasvaribad ära!
nirõl', -i, -it4 räbal
nis|a, -a, -sa28 rind; nisa; pallidõ nissogaq naanõ paljaste rindadega naine; imä and latsõlõ nissa ema annab lapsele rinda
nisali|nõ, -dsõ, -st5 1. nisalinõ (lats') rinnalaps, imik, tita; nisalinõ (elläi) imeja noorloom; 2. rinnakas, suurte rindadega
nisapi|täi*, -däjä, -däjät4 = nisavest'
nisa|tama, -taq, -da82 imetama, rinda andma
nisa|vest', -vesti, -.vesti37 = nisapitäi* rinnahoidja
nis|u, -u, -su26 nisu
nisõlda|ma, -q, -83 = nisõrdama nikastama
nisõldu|ma, -daq, -84 = nisõrduma nikastuma; sadamisegaq nisõldu mul jalg ärq kukkumisega nikastus mul jalg ära
nisõldus, -õ, -t9 = nisõrdus nikastus
nisõrda|ma, -q, -83 = nisõldama
nisõrdu|ma, -daq, -84 = nisõlduma
nisõrdus, -õ, -t9 = nisõldus
nisõldus|hain, -haina, -.haina30 linnurohi (rohttaim)
nitseq, .nitse, nitset18 hrl m niis (kangaspuudel)
.nitse|varb, -varba, -.varba30 niievarb
.nits'mä, .nitsiq, nitsi63 niietama, niide panema
nit|t', -i, -ti37 lõige, šabloon
.niuksma, .niuksuq, niuksu64 niuksuma
nivvildõ = noidildõ = .noildõ niiviisi, niimoodi; niipidi; kuvvildõ mõisti, noidildõ ütli; nagu oskasin, nii ütlesin
.niäle ikka(gi), ometi(gi); lüngeli, lüngeli ni ärq iks kui niäle lüngeli üle läve komberdasin ja vaarusin ning kuidagi ikkagi üle läve ära komberdasin; avidaq no minno kui niäle! no aita mind ometi kuidagi!; saadaq no kiä niäle liina! no saada ometi keegi linna!
niäq, näide, näid = nimäq nemad
njooq, neide, neid > neoq
no(q) 1. < nüüd nüüd; noq om jo pall'o ilda nüüd on juba liiga hilja; kas noq vai ei kunagiq kas nüüd või mitte kunagi; mineq noq! mine nüüd!; oodaq noq! oota nüüd!; 2. no; no midäs sa viil oodat no mis sa veel ootad
no|bima, -piq, -bi57 korjama
noblu, -, -t2 küüslauk
nobri|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 = nokitsõma nokitsema
nobõhus, -õ, -t9 nobedus
nobõhõhe = nobõhõlõ nobedasti
no|ds'o, -ds'o, -ts'o2 = nosi = nos'o (1.( piibunosu
n'o|gima, -kiq, -gi57 = nögimä 1. tögama; 2. midagi aeglaselt tegema
no|go, -go, -ko26 = n'oko
noh noh
noh|hin, -ina, -inat4 nohin
nohi|k, -gu, -kut13 = nohka = nohkats' = nohko nohik
nohista|ma, -q, -83 = nohkatama nohistama
nohis|õma, -taq, -õ87 = nuhisõma nohisema
nohka, -, -t2 = nohik
nohka|tama, -taq, -da82 = nohistama
nohka|ts', -dsi, -tsit13 = nohik
nohki|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 = nokitsõma
nohko, -, -t2 = nohik
noh|o, -o, -ho26 = nuho nohu
noho|nõ, -dsõ, -st7 = nuhonõ nohune
.nohvama, nohvadaq, .nohva77 napsama, näppama; nohvas' mul ubina nyna alt ärq napsas mul õuna nina alt ära
nohvõlda|ma, -q, -83 näppama
noidildõ = nivvildõ
noijah = nojjah nojah
.noildõ = nivvildõ
nojjah = noijah
noka|ts', -dsi, -tsit13 nokats, nokkmüts
nokista|ma, -q, -83 (ära) näpistama
noki|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 = nobritsõma = nohkitsõma nokitsema
nok|k, -a, -ka31 nokk
n'oko, -, -t2 = nogo 1. notsu; 2. möku
n'oko|tama, -taq, -da82 1. siga kutsuma, notsutama; 2. mökutama
n'oks', n'oksi, .n'oksi37 väike heinasaad; vistrik
.n'oksama, n'oksadaq, .n'oksa77 = .nöksämä nöökama
noku|tama = n'oku|tama, -taq, -da82 kergelt noogutama
noogu(h)n: pää noogun pea norgus
n'oogus, -(s)õ, -t11 liiges; ku iks kyik' päiv ärq kungutat, sys võtt noogusõq haigõs külq kui ikka kogu päeva küürutad, siis võtab liigesed haigeks küll
noogu|tama, -taq, -da82 noogutama
noomitus, -õ, -t9 noomimine, noomitus
noori|k, -gu, -kut13 noorik; pruut; noorepoolne naisterahvas
nooru|tama, -taq, -da82 1. uuendama, noorendama, värskendama; noorema vastu välja vahetama; Manni oll' hindä ärq noorutanuq, tunnõ es inämb ärkiq Manni oli ennast noorendanud, ei tundnud enam äragi; ma noorudi hobõsõ ümbre vahetasin hobuse noorema vastu välja; 2. kuuma ja niiskuse abil pehmendama; anomavitso ja hobõsõ luuka, saagi ja kirvit noorutõdas pehmendatakse anumavitsu ja hobuse looka, saage ja kirveid
noorõh(t)u|ma, -daq, -84 noorenema
noorõkõ|nõ, -sõ, -ist8 nooruke
noorõli|k, -gu, -kku38 = nuu:rjanõ = nuu:rjas noorevõitu
noorõnda|ma, -q, -83 = noorõstama noorendama
noorõpooli|nõ, -dsõ, -st7 = noorõpuu:l|nõ, -sõ, -sõt6 noorepoolne
noorõsta|ma, -q, -83 = noorõndama
noosõlda|ma, -q, -83 nuhkima
nop|pama, -adaq, -pa77 (läbi) sorteerima; ma noppa neoq kardohkaq läbi ma sorteerin need kartulid läbi
.nopri, -, -t1 = nopõ, -, -t14 nobe, kärme, väle
norahta|ma, -q, -83 norsatama
norah(t)us, -õ, -t9 norsatus
nordsu|tama, -taq, -da82 = nurdsutama = nördsütämä kortsutama
.norgo = .norro = .nurgu norgu
nor|ima, -riq, -i57 norima
norista|ma, -q, -83 noristama
noris|õma, -taq, -õ87 norisema
norm', normi, .normi37 norm
noroli|nõ, -dsõ, -st5 = noro(h)n = nos'o(h)n = nuro(h)n norgus, tusane; miä sa käüt nyna nos'on, esiq tahat viil naist võttaq! mis sa käid nina norus, ise tahad veel naist võtta!
noro|tama, -taq, -da82 norutama, tusatsema
norrala|nõ, -(d)sõ, -st5 norralane
nor|rin, -ina, -inat4 norin
.norro = .norgo = .nurra norgu
.norskama, norsadaq, .norska77 norskama
.nortsu|ma, -daq, -80 = .nurtsuma kortsuma
no(q)sama < nüüdsama nüüdsama
nos|i, -i, -si261. = nods'o = nos'o (1.( (piibu)nosu; 2. nohik
nos|ima, -siq, -i57 = nos'ka|tama, -taq, -da82 nosima; nokitsema
no|s'o, -s'o, -ss'o26 = noss' 1. = nods'o = nosi piibunosu; 2. nohik
nos'o(h)n = noro(h)n = nuro(h)n norus
nos'o|tama, -taq, -da82 norutama; omaette nohisema
noss', nossi, .nossi37 = nos'o
nossõlga|s, -, -t15 kanderaam
notsi = nots'o, -, -t2 = nugr'o = nuts'a = nuts'o notsu (sea v põrsa meelitusnimetus ja kutsumishüüd)
no'(v)vembri, -, -t1 > märdikuu
nua|laiv, -laiva, -.laiva30 eriline piklik üle taeva ulatuv pilvekogum
nubla|k, -gu, -kut13 nupp; kubel; nibu (vt nudsahtama)
nu|di, -di, -ti26 nudi
nu|dima, -tiq, -di57 = nudi|tama, -taq, -da82 nudistama, nudiks tegema; pois'kõsõl om pää ärq nudit poisil on pea nudiks tehtud
nudrõ|ts', -dsi, -tsit13 peitmunandiga täkk
nudsahta|ma, -q, -83 < nudsahu|tma, -taq, -da62 korraks imema; rüüpama; lats' võtt' nisanublagu suuhtõ, nudsaht' ja lask' vallalõ laps võttis rinnanibu suhu, imes korraks ja lasi lahti
nu|dsima, -tsiq, -dsi57 = nüdsimä < rudsima imema; lutsima; latsilõ miildüs mahla läbi kõrrõ nutsiq lastele meeldib mahla läbi kõrre imeda
nuds'o, -, -t2 = nuts lutt; lapsele imeda antud (nartsu sisse mähitud) leivatükk; lats' nudsi nuts'o laps imeb lutti
nugr'o, -, -t2 = nots'o notsu (sea v põrsa meelitusnimetus ja kutsumishüüd)
n'ugõr = n'ugyr', n'ugra, .n'ukra35 = n'ukr = nügyr' = mügyr' mutt (loom)
nuhahta|ma, -q, -83 < nuhahutma korraks nuusutama
nuhah(t)us, -õ, -t9 nuusutus; nuuskamine
nuhahu|tma, -taq, -da62 > nuhahtama
nuha|tama, -taq, -da82 = nuhutama
nuhel.päähä minemä ülekäte minema
nuheq, .nuhkõ, nuhet19 lõhn; ma nuhuda, mis nuheq taal lillil om ma nuusutan, mis lõhn sellel lillel on
nuhe|tama, -taq, -da82 lõhnastama; mynõq tüküseq hindä ülearvo ärq nuhetama mõned kipuvad ennast üleliia lõhnastama
nuh|hin, -ina, -inat4 nohin; kohin
nuhi|k, -gu, -kut13 = .nuhjus = nuhkats' nuuskur, nuhk
nuhis|õma, -taq, -õ87 = nohisõma nohisema
.nuhjus, -õ, -t9 = nuhik: käü ja kullõs kykkõ niguq vana nuhjus käib ja kuulab kõike nagu vana nuuskur
nuhk, nuhu, .nuhku36 lõhn; tuulepuhang; tiiä-i kost sai jo inne tõisi nuhu nynna ei tea kust sai juba enne teisi haisu ninna (sai teada)
n'uhka|tama, -taq, -da82 = nühkätämä nühkima
nuhka|ts', -dsi, -tsit13 = nuhik
.nuhklus, -õ, -t9 nuhtlus
.nuhklõma, nuheldaq, .nuhklõ78 < .nuhtlõma nuhtlema
.nuhk'ma, .nuhkiq, nuhi63 nuhkima; nuuskima
.n'uhku = .nühkü libisedes; nühakil
.n'uhku|ma, -daq, -80 = .nühkümä kuluma
nuh|o, -o, -ho26 = noho nohu
nuho|nõ, -dsõ, -st7 = nohonõ nohune
.nuhtlõma, nuheldaq, .nuhtlõ78 > .nuhklõma
nuhu|tama, -taq, -da82 = nuhatama nuusutama
nuhutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv nuhutama: ma kygõ nuhutõlõ siin naid häitsit ma nuusutan siin pidevalt neid õisi
n'uhva, -, -t2 Newfoundlandi koer
nui, nuia, .nuia31 nui
nuiaka|= nuiaka|s, -dsõ, -st5 = nuia|nõ, -dsõ, -st7 tuim
.nuiama, nuiadaq, .nuia77 = nuiotama
nuio, -, -t2 nuruja, manguja, nuiaja
nuio|tama, -taq, -da82 = .nuiama = nutitama nuruma, manguma, nuiama
nukahta|ma, -q, -83 tukkuma jääma, suigatama; ku ma kerikun nukahta, sys tüünäq minno! kui ma kirikus suigatan, siis müksa mind!
nukana|anõ, -asõ, -ist8 > nulganaanõ
nu|kis', -gis(s)õ, -gist12 = nukus' nugis
.nukliga|nõ, -dsõ, -st5 > .nulkliganõ
nukõli|nõ, -dsõ, -st5 > nulgõlinõ
nuk|k I, -a, -ka31 > nulk
nuk|k II, -u, -ku37 uig (rätik pruudi näo katmiseks pulmasõidul)
.nukma|nõ, -dsõ, -st5 > .nulkmanõ
n'ukr, n'ugra, .n'ukra35 = n'ugõr
nu|kus', -gus(s)õ, -gust12 = nukis'
nukõldõ > nulgõldõ
nulgana|anõ, -asõ, -ist8 < nukanaanõ, < ohonaanõ lapsevoodis olev naine, nurganaine
nulgatamiisi = nulgõldõ
nulga|voodõh†, -vuu:tõ, -voodõht20 lapsevoodi, nurgavoodi
nulgõldõ = nulgatamiisi = nulgõldõmistõ < nukõldõ nurgeti
nulgõli|nõ, -dsõ, -st5 = .nulkliganõ < nukõlinõ
nulk, nulga, .nulka31 < nukk [I] nurk
.nulkliga|nõ, -dsõ, -st5 = nulgõlinõ < .nukliganõ nurgeline
.nulkma|nõ, -dsõ, -st5 < .nukmanõ nurkmine
null', nulli, .nulli37 null
nummõr', .numbri, nummõrd23 number
nummõrda|ma, -q, -83 nummerdama
nunn, nunna, .nunna31 nunn
nunn'o, -, -t2 hellitl väike armas olend v asi, nunnu
nunn'o|tama, -taq, -da82 hellitama
nupili|nõ, -dsõ, -st5 tombuline, krobeline, nupuline
nup|p, -u, -pu37 > nup|p', -i, -pi37 nupp
nur|a, -a, -ra26 vana, kulunud, nüri ese v olend; väidsenura vana kulunud nuga; vanamehenura vanamehenäss
nur'a|du, -du, -tut1 närune, inetu; norus; nur'adu olõkigaq norus olekuga; hõhv oll' nur'adu vällänägemisegaq mullikas oli näruse välimusega
nurah(t)us, -õ, -t9 kassi häälitsus, korraks nurrumine
nur|a(ha)ma, -raq e -adaq, -ra e -aha88 = nuratama = .nurrama 1. nurisema; virisema; 2. nurruma; 3. nuruma
nura(h)n norgus
nurask', -i, -it13 nüri tööriist; taa nuraskigaq joht rakoq saa eiq selle nüri riistaga küll raiuda ei saa
nura|tama, -taq, -da82 = nura(ha)ma
nur'atuhe = nur'atulõ inetult, näruselt
nur'atus, -õ, -t9 nurja läinud asi
nuratõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv nuratama
nurdso(h)n pahane, solvunud; kortsunud
nurdso|tama, -taq, -da82 = nordsutama kortsutama
.nurgama, nurgadaq, .nurga77 = nurisõma
nurgi|ts, -dsa, -tsat13 = nurgus
nurgi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 = .nurk'ma nuhkima
.nurgu = .norgo norgu
nurgus, -(s)õ, -t11 = nurgits = nurgõs nuhkija
.nurgõlõma, nurõldaq, .nurgõlõ85 korduv 1. nurisema; virisema; nuruma; 2. nurruma; 3. eesmärgitult olelema, lorutama; joodiguq nurgõlõsõq ümbre poodi joodikud lorutavad ümber kaupluse
nurgõs, -(s)õ, -t11 = nurgus
nuri, nur'a, .nurja43 äpardus
nuris|õma, -taq, -õ87 = .nurgama 1. = nürisemä nurisema; 2. nurruma
.nurja minemä nurja minema, ebaõnnestuma
.nurk'ma, .nurkiq, nurgi63 = nurgitsõma nuhkima; kyik' kotusõq ommaq latsil läbi nurgiduq kõik kohad on lastel läbi nuhitud
.nurkõlõma, nurgõldaq, .nurkõlõ43 = korduv .nurk'ma
nurm', nurmõ, .nurmõ35 põld, nurm, väli
nurmi|k, -gu, -kut13 (puust) kaanega toidunõu
nurm'kan|a, -a, -na28 = nurm'püv|i, -e, -ve24 põldpüü
.nurra = .norro norgu
.nurra|ma, nurradaq, .nurra77 = nura(ha)ma
nur|rin, -ina, -inat4 nurin, nurisemine
nuro(h)n = noro(h)n = nos'o(h)n norgus
.nurro lüü:mä, .laskma nurru lööma
nursta|k, -gu, -kut13 näru, räbal
.nurtso .jäämä pahanema, solvuma; kortsu jääma
.nurtsu|ma, -daq, -80 = .nortsuma kortsuma
nuru|tama, -taq, -da82 nuruma, manguma, kerjama; lats' nurutas nikagu tälle koorigugõnõ saa laps nurub niikaua kui saab koorukese; saq nurutat siin santõ puul, mineq nurudaq saq ka sääl, kost midägiq saiaq om! sa kerjad siin kerjuste pool, mine kerja sina ka seal, kust midagi saada on!
.nus'ma, .nussiq, nussi63 vulg nussima, suguühtes olema
nusmi|k, -gu, -kut13 = nuusnik käimla
nuss', nussi, .nussi37 vulg nuss, suguühe
nussõldõ halvasti, kehvasti; taa asi om külh nussõldõ tett see asi on küll kehvasti tehtud; mul elo lätt nussõldõ mul läheb elu kehvasti
.nussõlõma, nussõldaq, .nussõlõ85 = korduv .nus'ma
nuti|k, -ga, -kat13 nutikas, teravmeelne
nutili|nõ, -dsõ, -st5 = .nut'liganõ nupuline, konarlik
nuti|tama, -taq, -da82 = nuiotama nuruma, manguma, nuiama
.nut'liga|nõ, -dsõ, -st5 = nutilinõ
.nut'ma, nuttiq, nuti63 1. nuruma; 2. peksma
nuts, nutso, .nutso37 = nuds'o lutt; lapsele imeda antud (nartsu sisse mähitud) leivatükk
nuts'a, -, -t2 = nots'o notsu
nutsa|k, -gu, -kut13 komps; nutsakas
nu|tsin, -dsina, -dsinat4 ludin
nuts'o, -, -t2 = nots'o
nutsu|tama, -taq, -da82 = nütsütämä 1. imema, lutsutama; 2. = mütsütämä [1.] kägardama, nutsakusse keerama
nut|t, -u, -tu37 = lutt 1. lutt; 2. huulik keelpillil
nut|t', -i, -ti37 1. nutt (nuti), nupp; 2. = nuut' nuut
nuudi|k, -gu, -kut13 = nuut' nuut
nuudi|tama, -taq, -da82 nuudiga peksma, nuutima
nuudsahta|ma, -q, -83 nuuksatama; iitsatama
nuu:k: miis' oll' nuuk nynagaq mees oli kongus ninaga
nuu:ksama, nooksadaq, nuu:ksa77 nokutama
nuu:ku norgu; pää om nuuku vaonuq pea on norgu vajunud
nuu:l', noolõ, nuu:lt40 nool
nuum, nuuma, .nuuma31 nuum
.nuumama, nuumadaq, .nuuma77 nuumama
nuu:m'ma, nuu:miq, noomi63 noomima
nuu:q, noidõ, noid nood, need (hrl endast kaugemal asuva kohta, vrd naaq)
nuu:r', noorõ, nuu:rt40 noor
nuu:rdu|ma, -daq, -80 1. uuenema, noorenema, värskenema; 2. pehmenema (nt puidu või terariista kohta)
nuu:r'herr, noorõherrä, nuu:rt.herrä35 noorhärra
nuu:rja|= nuu:rja|s, -dsõ, -st5 = noorõlik noorevõitu
nuu:r'mii:s', noorõmehe, nuu:rtmii:st39 noormees
nuu:r'paar', noorõpaari, nuu:rt.paari37 noorpaar
nuu:rskama, noorsadaq, nuu:rska77 korskama, norskama (hobuse kohta)
nuu:ru, -, -t1 = nuu:ru|nõ, -dsõ, -st5 sama noor, ühevanune; nääq ommaq ütenuuruq nad on sama noored, ühevanused; tä om mu vele nuuru ta on sama noor kui mu vend
nuu:rus, -õ, -t9 noorus
nuus, nuusu, .nuusu37 lõhn; hais
nuu:s', noosi, nuu:si37 saak, noos
nuusahta|ma, -q, -83 korraks nuuskama
.nuuskama, nuusadaq, .nuuska77 nuuskama
.nuuskõlõma, nuusõldaq, .nuuskõlõ86 = korduv nuuskama
.nuusli, -, -t1 = .nuustri nuhkija, nuuskija
.nuusna, -, -t3 = nuusni|k, -gu, -kut13 = nusmik käimla
nuust', nuusti, .nuusti37 (kokkukeeratud) kimbuke, nuust, tuust; hainanuust' heinatuust
nuusta|k, -gu, -kut13 tuust, nutsak
.nuustri, -, -t1 = .nuusli nuhkija, nuuskija
nuusõlda|ma, -q, -83 askeldama
nuut', nuudi, nuuti37 = nutt' [2.] = nuudik nuut
nuu:t, nooda, nuu:ta31 noot (nooda)
nuu:t', noodi, nuu:ti37 noot (noodi)
.nuutri, -, -t1 < .paatri nuuter (taime, hrl kapsa juurehaigus)
.nuutsk'ma, .nuutskiq, nuudsi63 nuuksuma
.nuutsk'na, -, -t3 nuuksumine
.nuutskõlõma, nuudsõldaq, .nuutskõlõ85 = korduv .nuutsk'ma: ikk oll' jo üle lännüq, a jutu seen tükke iks nuutskõlõma nutt oli juba üle läinud, kuid jutu sees kippus ikka nuuksuma
|ds'o, -ds'o, -ts'o26 = nõtsk nõgu; nõgus; nõds'o kotus nõgus koht
nõds'o|nõ, -dsõ, -st7 nõgusid täis; nõgus
nõdsõrmus, -õ, -t9 vajuv, vetruv pinnas, mudane koht
nõdõr, nõdra, .nõtra45 = nõdyr' = nõtr 1. painduv, vetruv; 2. kätkivibu
nõdõrm, -u, -t4 = nõdõrmu, -, -t1 = nõdõrmus, -õ, -t9 kätkivibu
nõdyr', nõdra, .nõtra45 = nõdõr
nõgi, nyy, nõkõ25 nõgi
nõgih(t)u|ma, -daq, -84 = nyytuma nõetuma
nõgikik|as, -ka, -ast22 musträhn; määrdunud inimene
nõgi|nõ, -dsõ, -st7 = nyynõ nõgine
nõgi|tama, -taq, -da82 = nyytama [1.] nõetama
nõglandus, -õ, -t9 = nõglats'
nõglapuu, -, -d50 okaspuu; nõgla(puu)mõts okas(puu)mets
nõgla|ts', -dsi, -tsit13 = nõglandus nõelatäis; nõglats' niiti nõelatäis niiti
nõgli|k, -gu, -kut13 nõelik (käsitöövahend)
nõgluma, .nõkluq, nõglu, min 1. ja 3. p nõgli71 nõeluma; nõgli sukkõ nõelusin sokke; latsõq nõglusõq tarrõ piten lapsed nõeluvad tuba mööda (käivad edasi-tagasi)
nõglu|nõ, -dsõ, -st7 okkaline
nõglu|tama, -taq, -da82 pistma (valutama); kipitama; joosi läbi nõgõssidõ, jalaq nõglutasõq jooksin läbi nõgeste, jalad kipitavad
nõgõl, nõgla, .nõkla45 = nõgyl' = nõkl nõel; okas; heegeldüs-, koti-, nöps'-, plett'-, pritsi-, suka-, ummõlus-, ummõlusmassinanõgõl heegeldus-, koti-, nööp-, haak-, süstla-, suka-, õmblus-, õmblusmasinanõel;
nõgõl|ohtjas, -.ohtja, -ohtjast22 karuohakas
nõgõl.trükli*, -, -t1 maatriksprinter
nõgõsti|k, -gu, -kku38 = nõgõsto, -, -t1 nõgestik
nõgyl', nõgla, .nõkla45 = nõgõl
nõia|kõld, -kõlla, -.kõlda32 ungrukold (taim); nõiakõllaq ommaq reboraikõ muudu ungrukollad on karukoldade moodi
nõid, nõia, .nõida33 nõid; ravitseja; šamaan; võlur, maag
.nõidla|nõ, -(d)sõ, -st5 halb inimene
.nõidli|k, -gu, -kku38 nõialik, nõiataoline
.nõidma, .nõiduq, nõiu64 nõiduma
.nõidus, -õ, -t9 nõidus
nõkl, nõgla, .nõkla45 = nõgõl
.nõklama, nõgladaq, .nõkla77 nõelama
nõks, nõksu, .nõksu37 nõks
nõksahta|ma, -q, -83 nõksatama
nõksah(t)us, -õ, -t9 nõksatus
|kõn', -gõna, -gõnat4 =|kõn' =|kõs', -gõs(s)õ, -gõst12 nõges
nõlg', nõlõ, .nõlgõ34 tatt
.nõlgama, nõladaq, .nõlga77 = nõlõtama tatistama; oll' uma rynnaedidse ärq nõlanuq oli oma rinnaesise ära tatistanud
nõlgutõ|bi, -võ, -põ25 > nõlõtõbi
nõli|nõ, -dsõ, -st7 = nõlõnõ tatine; latsõq ommaq täl nõlidsõq, a muido hürskeq lapsed on tal tatised, kuid muidu prisked
nõlv, nõlva, .nõlva30 nõlv
nõlva|k, -gu, -kut13 nõlvak, kallak
.nõlvi kaldu; pangu-i pudõlit nõlvi saisma, lätt ümbre! ära pane pudelit kaldu seisma, läheb ümber!
nõlvikallaq = nõlvikullaq kallakil
nõlvil(d)õ kallakile
nõlõ|nõ, -dsõ, -st7 = nõline tatine
nõlõ|tama, -taq, -da82 = .nõlgama tatistama
nõlõtõ|bi, -võ, -põ25 < nõlgutõbi nõletõbi (hobuste nakkushaigus)
nõrah(t)u|ma, -daq, -84 nõrguma; lähädi seeneq ärq ni panni nõrahuma kupatasin seened ära ja panin nõrguma
nõr|a(ha)ma, -raq e -adaq, -ra e -aha88 nõrisema
nõrg, nõrõ, .nõrgõ34 renn
nõrgah(t)u|ma, -daq, -84 minestama; nõrkema
nõrgah(t)us, -õ, -t9 1. minestus; 2. = .nõrkus [1.] nõrkus
nõrgameeleli|ne, -dse, -st5 nõdrameelne
nõrgastõ = .nõrka
.nõrgu|ma, -daq, -80 nõrguma
nõrgu|tama, -taq, -da82 1. noogutama; painutama; sirutama; lausu-s synnagiq, nõrgut' ynnõ nynna ei lausunud sõnagi, noogutas ainult; jalg om nii haigõ, et põlvõst või ei nõrgutaq sukugiq jalg on nii haige, et põlvest ei või üldse painutada; külänt istut, lää jalgo nõrgutama küllalt istutud, lähen jalgu sirutama; 2. kohupiimale koort hulka segama; pandas vaarat kaussi ja valõtas hapundkuurt pääle pannakse kaussi kohupiima ja valatakse hapukoort peale
nõrgutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 noogutama, kõlgutama; käü tan alasi umma nynna nõrgutõllõn käib siin alati oma pead kõlgutades
nõrgõmbahe = nõrgõmbalõ nõrgemalt; lahjemalt
nõrgõq, .nõrkmõ, nõrgõnd16 sag m vedru; sängünõrkmõq voodivedrud
nõrista|ma, -q, -83 nõristama
nõris|õma, -taq, -õ87 nõrisema
nõrk, nõrga, .nõrka31 nõrk
.nõrka = nõrgastõ lõdvalt, nõrgalt; kotiq ommaq nõrka köüdedüq kotid on nõrgalt (kinni) seotud
.nõrkja|= .nõrkja|s, -dsõ, -st5 nõrgavõitu
.nõrkmõq vt nõrgõq
.nõrku|ma, -daq, -80 nõtkuma, vetruma
.nõrkus, -õ, -t9 1. = nõrgah(t)us [2.] nõrkus; 2. nõtkus, vetruvus
nõrõq, .nõrrõ, nõrõt18 nire, nõre
nõrõ|tama, -taq, -da82 nõretama
nõsar|aq, m -idõ, -it12 kraam, träni, vt nõu [2.]
nõsta|k', -gi, -kit13 = nõstang, -u, -ut13 kandam; panõq uma puunõstak' aho ette! pane oma puukandam ahju ette!
nõstatus, -õ, -t9 juuretis; (ree)jalase kumerus
nõstiskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ85 = .nõstõlõma korduv tõstma; pidevalt sülle võtma; nii külm om, et hopõn' nakkas jalgo nõstiskõlõma nii külm on, et hobune hakkab jalgu tõstma; tä om latsõ väega ärq tillitänüq, nõstiskõlõs pääle ta on lapse väga ära hellitanud, kogu aeg võtab aga sülle
.nõstma, .nõstaq, nõsta61 tõstma
nõstu|k', -gi, -kit13 tõstuk
.nõstv|aq, m -idõ, -it3 rõuged
.nõstõlõma, nõstõldaq, .nõstõlõ85 = nõstiskõ(l)lõma: ku pall'o om naid kivve nõstõld, a tervüs om iks viil alalõ kui palju on neid kive tõstetud, aga tervis on ikka veel alles
nõsõ|k', -gi, -kit13 = nõsõng
nõs|õma, -taq, -õ72 tõusma
nõsõng, -u, -ut13 = nõsõk' tõus, tõusmine; päävänõsõng päikesetõus; ida
nõsõ|tama, -taq, -da82 kergitama; sepp nõsõtas tahast pärm kergitab tainast
nõtr, nõdra, .nõtra45 = nõdõr 1. painduv, vetruv; 2. kätkivibu
nõtsk, nõdso, .nõtsko36 = nõds'o nõgu; nõgus; seol hobõsõl om sälg pall'o nõtsk sellel hobusel on selg liiga nõgus
.nõtsko nõtku; vaos nõtsko vajub nõtku
.nõts(k)liga|nõ, -dsõ, -st5 lohklik, nõgusid täis; asõq om nõtsliganõ (magamis)ase on lohklik
nõu, nõvvo, (.)nõvvo37 = nõvv 1. nõu, nõuanne; nõuhtõ jäämä nõustuma; nõu(h)n olõma nõus olema; 2. m riist, vahend, abinõu; ese, asi, osa; hobõsõnõvvoq hobuseriistad; seo ilma aigo om egäsugumaidsi tegüsit nõvvõ olõman tänapäeval on olemas igasuguseid efektiivseid vahendeid; võtaq umaq nõ(vv)oq ja nõsaraq ja käüq kodo! korja oma asjad kokku ja käi koju!
.nõudli|k, -gu, -kku38 nõudlik
.nõudma, .nõudaq e nõudaq, nõvva66 nõudma
.nõudmi|nõ, -sõ, -st5 nõudmine, tingimus; tä jäi nõudmiisigaq nõuhtõ ta nõustus tingimustega
nõ'uroloogia, -, -t3 neuroloogia
nõ'uro|luu:g', -loogi, -luu:gi37 neuroloog
nõut.raal|nõ, -sõ, -sõt6 neutraalne
nõ'utrali|sii:r'mä, -sii:riq, -seeri63 neutraliseerima
nõvv, nõvvo, (.)nõvvo37 = nõu
nõvvatõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 küsitlema; sääl minno nõvvatõldi seal mind küsitleti
nõvvo|tama, -taq, -da82 nõustama, nõu andma
nõvvotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 nõutama, hankima, muretsema; nõvvotõlli külä päält sada kruuni hankis küla pealt sada krooni
(äq), näide, näid = nimäq nemad
nädsel|emä, -däq, -e85 = näselemä = jäselemä hullama; purelema, kisklema
nädselm, -ä, -ät4 = nädselmä|hain, -haina, -.haina30 = nädserm, -ä, -ät4 = nädsermä|hain, -haina, -.haina30 vesihein (umbrohi)
nädsäh(t)ü|mä, -däq, -84 nätskeks muutuma; ku sai ärq jahtu, sys nädsähü ärq kui sai ära jahtus, siis läks nätskeks
nädäli(l)de nädaliti, iga nädal; käü nädälide koton käib iga nädal kodus
nädälihüisi nädalate kaupa; istus nädälihüisi koton istub nädalate kaupa kodus
nädäli|ne, -dse, -st5 nädalane; mitmõnädäline mitmenädalane
nägel|emä, -däq, -e85 nägelema
nägelüs, -e, -t9 nägelus
nägemi|ne, -se, -st5 1. nägemine; hüvvä e hääd nägemist! nägemist!, nägemiseni!; 2. nägemus, hallutsinatsioon, kummitus, viirastus; näge nägemiisi näeb nägemusi
|gemä, -täq, -e60 nägema; taa tüü tulõ nätäq mul esiq ärq tetäq see töö tuleb nähtavasti mul endal ära teha
nägemä|dü, -dü, -tüt1 nähtamatu; tä muutus nägemätüs ta muutub nähtamatuks
nägemäldäq nähtamatu; õhk om nägemäldäq õhk on nähtamatu
|go, -o, -ko27 = n'ago nägu; väljanägemine, välimus; ei teko ei näko ei tegu ega nägu
nägünemä, .näüdäq e nägünedäq, nägüne89 paistma; kodo jo kavvõst nägünes kodu paistab juba kaugelt
.nähkri, -, -t1 = nähkä, -, -t2 = nähkär', -i, -it4 = nähkäts' = nähro ihnuskoi, kitsipung
nähkäri|ne, -dse, -st5 ihne, kitsi; tä om sääne nähkärine ja kygõ hindäkasu pääl välän ta on selline ihne ja alati omakasu peal väljas
nähkä|ts', -dsi, -tsit13 = .nähkri
nähr, nährä, .nährä35 ihne
nährikä|ne, -dse, -st5 vintske
nähro, -, -t2 = .nähkri
nähv', nähvi, .nähvi37 nähv
nähvi|ts, -dsä, -tsät13 nähvits
nähvähtä|mä, -q, -83 korraks nähvama
nähvä|k, -gu, -kut13 nähvakas
.nähvämä, nähvädäq, .nähvä77 1. nähvama; 2. = .nihvama näppama
.näibelemä, näibeldäq, .näibele85 = .nälbelemä
näio, -, -t2 = neio neiu
näkinäio, -, -t2 = näkk'
näki|tsemä, -tsäq e -däq, -dse90 näkitsema
näk|k', -i, -ki37 = näkinäio = näks' näkk, näkineiu
näkkümä, .näüdäq, näü79 paistma, näima, tunduma; asi näkküs tõisildõ ollõv asi näib teisiti olevat
näks', näksi, .näksi37 = näkk'
.näkselemä, näkseldäq, .näksele85 = korduv .näks'mä
.näks'mä, .näksiq, näksi63 näksima
.näksämä, näksädäq, .näksä77 näksama
|küs, -güsä, -güsät4 < .näokas nägus
.nälbelemiisi närvalt, isutult
.nälbelemä, nälbeldäq, .nälbele85 = .näibelemä = .närbelemä kiduma, närvalt, isutult sööma
nälg, nä(l)lä, .nälgä34 nälg
.nälgelemä, nä(l)leldäq, .nälgele85 = korduv .nälgümä
nälg|hain, -haina, -.haina30 nälghein (umbrohi)
nälgsü|tämä, -täq, -dä82 =(l)lütämä näljutama
.nälgü|mä, -däq, -80 nälgima
(l)|k, -gu, -kut13 näljane; vilets, vaene
(l)läkoi, -, -d53 ihnuskoi
(l)|ne, -dse, -st7 näljane
(l)lätsehe =(l)lätsele näljaselt
(l)|tämä, -täq, -dä82 = nälgsütämä
nänn, nännä, .nännä35 lastek tiss (rind; nisa)
nännä, -, -t2 lastek ema, emme; tätä ja nännä ommaq takantarõn ja es lupaq sekäq issi ja emme on tagatoas ja ei lubanud (ennast) segada
nännäli|ne, -dse, -st5 imev (laps), imik; sul om lats' viil nännäline sul on laps alles imik; suurõnännäline suuretissiline
nännä|tämä, -täq, -dä82 imetama
nännüsk', -i, -it13 riidehilp; ku saq üts'kõrd ärq koolõt, sys annaq naaq nännüskiq mullõ kui sa ükskord sured, siis anna need riidehilbud mulle
.näo|du, -du, -tut1 näotu, inetu
.näoka|s, -dsõ, -st5 > näküs
näo|pilt', -pildi, -.pilti37 portree
.näotuhe = .näotulõ näotult, inetult
näpeldä|mä, -q, -83 = näperdä|mä, -q, -83 = näpitsemä = näpotama näperdama, näppima, sõrmitsema
näpiq, m .näppe, .näppe37 näpitstangid
näpistä|mä, -q, -83 näpistama
näpistüs, -e, -t9 näpistus
näpi|ts, -dsä, -tsät13 näpits; pesupulk
näpi|tsemä, -tsäq e däq, -dse90 = näpi|tämä, -täq, -dä82 = .näp'|mä, -piq, -i63 = näpeldämä
näposni|k, -gu, -kku38 varas
näpostõ = n'apostõ napilt, kasinasti; mul om aigo väega näpostõ mul on aega väga napilt
näpo|tama, -taq, -da82 = näpeldämä
näpotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv näpotama
näpo|täüs', -tävve, -täüt49 näputäis
näp|p, -o, -po37 = n'app näpp, sõrm
näp|pämä, -ädäq, -pä77 näppama
.näps'mä, .näpsiq, näpsi63 näpsima, näksima
.näpsämä, näpsädäq, .näpsä77 = .napsama näpsama, napsama
närb, närvä, .närbä34 = .närbe, -, -t3 = närvädü = närväs närb (isutu; jõuetu)
.närbelemä, närveldäq, .närbele85 = .nälbelemä = närbüske(l)lemä kiduma, närvalt, isutult sööma
närbäh(t)ü|mä, -däq, -84 = närväh(t)ümä närtsima
.närbüs, -e, -t9 isutus; jõuetus
närbüske|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = .närbelemä
närel|emä, -däq, -e85 riidlema
näre|tämä†, -täq, -dä82 mäletsema
när|i, -i, -ri26 nuriseja
när|imä, -riq, -i57 = näris|emä, -täq, -e87 irisema, nurisema
när|rin', -inä, -inät4 nurin; riid; urin
.närrämä, närrädäq, .närrä77 = närä()
närss', närsi, .närssi37 = näss' 1. näss; 2. kitsipung
närts, närdso, .närtso37 = n'arts narts; lapp
närv', närvi, .närvi37 närv; närvi(h)n olõma närvis olema
närvili|ne, -dse, -st5 närviline
närvi|tsemä, -tsäq e -däq, -dse90 närvitsema
närvä|dü, -dü, -tüt1 = närb
närvähtä|mä, -q, -83 närtsitama
närväh(t)ü|mä, -däq, -84 = närbäh(t)ümä 1. närbuma; tohletama; 2. minestama
närväh(t)üs, -e, -t9 1. isutus; jõuetus; 2. minestus
närväs, .närbä, närväst22 = närb
närähtä|mä, -däq, -83 < närähütmä uratama
näräh(t)üs, -e, -t9 urin; nurin
närähü|tmä, -täq, -dä62 > närähtämä
näräl', -i, -it4 kalts, räbal
när|ä()mä, -räq e -ädäq, -rä e -ähä88 = .närrämä urisema; nurisema; närähäs niguq pini uriseb nagu koer; närrä ja närrä, jovva-i kullõldaq tuud närinät nuriseb ja nuriseb, ei jaksa kuulata seda nurinat
närä|p', -bi, -pit13 vintske, okslik puu(pakk); naaq näräbiq lää eiq sukugiq lahki need vintsked puud ei lähe üldse lõhki
näräsk', -i, -it13 nuriseja
näsel|emä, -däq, -e85 = jäselemä = nädselemä hullama; purelema, kisklema
näsimä, nässiq, näsi57 näsima
näss', nässi, .nässi37 = närss' 1. näss; 2. kitsipung
nässi|ne, -dse, -st7 kitsi
näts, nätsü, .nätsü37 närimiskumm
nätsk, nädsä, .nätskä34 nätske
nätsü|tämä, -täq, -dä82 nätsutama
nättäv, -ä, -ät4 nähtav
nättävähe = nättäväle nähtavale
nättäväl(e) nähtaval(e)
|täl', -däli, -dälit4 nädal
nätäq vt nägemä
nätüs, -se, -t9 nähtus
nääreq, .näärme, nääret18 nääre
näüdeq, .näüte, näüdet18 näide
näüdsi|k, -gu, -kut13 näitsik, teenijatüdruk
näüdüs, -(s)e, -t11 eeskuju; näidis, mudel; näüdüst võtma eeskuju võtma
näüs(s) eks näeb, eks paistab, eks me näe; näüs noh, miä taast as'ast saa eks näeb, mis sellest asjast saab
.näütelemä, näüdeldäq, .näütele85 näitlema
.näüte|mäng, -mängo, -.mängo37 näitemäng
.näüt(e)lejä, -, -t3 näitleja
.näütsi, -, -t1 = .neitsü neitsi
.näütämä, näüdädäq, .näütä e .näüdä77 1. näitama; 2. paistma, tunduma; asi näütäs halv ollõv asi paistab halv olevat
.näütüs, -e, -t9 1. näitus; näitamine; 2. näide; näütüses või tuvvaq... näiteks võib tuua...
|gimä, -kiq, -gi57 = n'ogima 1. tögama; 2. midagi aeglaselt tegema
.nöksämä, nöksädäq, .nöksä77 = .n'oksama nöökama
nöps', nöpsi, .nöpsi37 = nüps' nööp
nöps'|nõgõl, -nõgla, -.nõkla45 nööpnõel
nördsü|tämä, -täq, -dä82 = n'ardsotama = nordsutama = nürdsütämä kortsutama
nörts, nördsü, .nörtsü37 korts
.nörtsü|mä, -däq, -80 = .n'artsuma = .nürtsümä kortsuma
nööbi|tsemä, -tsäq e -däq, -dse90 nüpeldama, peksma
nööri|tämä, -täq, -dä82 = nüü:r'mä (2.( nööriga märkima
nööserdä|mä, -q, -83 endale ahnitsema; nööserdäs kyik' hindäle, jätä-i tõisilõ midägiq ahnitseb kõik endale, ei jäta teistele midagi
nööverdä|mä, -q, -83 manööverdama
nübli|k, -gu, -kut13 malk
|dsimä, -tsiq, -dsi57 = nudsima imema; lutsima
|gä, -ä, -kä25 vetikad seisval veekogul, roheline kiht veel
nügä|ne, -dse, -st7 nüüdne, nüüdisaegne; nügätsel aol nüüdisajal, nüüdsel ajal; nügädse ao massinaq nüüdisaegsed masinad
nügyr', nügrä, .nükrä35 = mügyr' = n'ugyr' = nükr mutt (loom)
nühikallaq = nühikilläq = nühäkilläq
.nühk'mä, .nühkiq, nühi63 nühkima
.nühksähtä|mä, -q, -83 müksama
nühksäh(t)üs, -e, -t9 müks
.nühksämä, nühästäq, .nühksä76 pisut (kergelt) nühkima; autoklaasi päält tulõ mustus ärq nühästäq autoklaasilt tuleb mustus ära nühkida
nühkä, -, -t2 nohik; ihnur
.nühkä vidämä lohistama; hainaq veeti nühkä kodo manoq heinad veeti koju lohistades
nühkäkilläq = nühäkilläq
nühkä|tämä, -täq, -dä82 = n'uhkatama nühkima
.nühkü = .n'uhku libisedes; nühakil
.nühkü|mä, -däq, -80 = .n'uhkuma kuluma
nühr, nührü, .nührü37 = nührä, -, -t2 = nührü nüri; nühr väits' tulõ vaibas hikoq nüri nuga tuleb teravaks ihuda; nühr vikaht' tsaetas teräväs nüri vikat pinnitakse teravaks
nühräsk', -i, -it13 nüri terariist
nühräski|ne, -dse, -st5 nüri
nührü, -, -t2 = nührä
.nührümä, .nührüdäq, nührü79 nürinema
.nührüs, -e, -t9 nüridus
nührü|tsemä, -tsäq e -däq, -dse90 > nührü|tämä, -täq, -dä82 nüriks tegema (teravat asja)
nühähtä|mä, -q, -83 < nühähü|tmä, -täq, -dä62 korraks kergelt nühkima
nühäkilläq = nühikallaq = nühikilläq = nühkäkilläq = nühäkullaq = nühäl = nühä(h)n = nühüssilläq nühakil, lohistades; tsika oll' hää tükk maad veet maad piten nühän siga oli hea tükk maad veetud maad pidi lohistades
nükr, nügrä, .nükrä35 = nügyr'
.nüks'mä, .nüksiq, nüksi63 nöökama
nüle|p', -bi, -pit13 väga üleannetu inimene v loom, käitumishälvik; erikoolin opis hirmsit nülepiid erikoolis õpib hirmsaid käitumishälvikuid
nülü|nemä = nülü|vämä†, -däq e -nedäq, -ne89 kuluma
nüpeldä|ma, -q, -83 nüpeldama
.nüpli, -, -t1 piits
nüps', nüpsi, .nüpsi37 = nöps' nööp
nürdsä|k, -gu, -kut13 kortsunud ese
nürdsü|tämä, -täq, -dä82 = n'ardsotama = nordsutama = nördsütämä kortsutama
nüris|emä, -täq, -e87 = nurisõma [1.] nurisema
nürss', nürsi, .nürssi37: habõnanürss' lühike habe
.nürtsü|mä, -däq, -80 = .n'artsuma = .nörtsümä kortsuma
nür|ä()mä, -räq e -ädäq, -rä e -ähä88 1. nurruma; 2. nurisema
nüräsk', -i, -it13 nuriseja
.nüsmä, .nüssäq, nüssä61 lüpsma
nüss, nüssü, .nüssü37 lüps
nüssi|k, -gu, -kut13 lüpsik
nüssä|k, -gu, -kut13 = nüssäng, -u, -ut13 lüps, lüpsiaeg
nütsü|tämä, -täq, -dä82 = nutsutama 1. imema, lutsutama; 2. = mütsütämä [1.] kägardama, nutsakusse keerama
.nüä|ne, -dse, -st7 vetikaid täis kasvanud (seisva veekogu kohta)
.nüü:bli, -, -t3 kimbatus; ma sattõ nüüblihe sattusin kimbatusse
nüüd > noq (1.(
nüüdsama > no(q)sama
nüü:r', nööri, nüü:ri37 nöör
nüü:r'mä, nüü:riq, nööri63 1. nöörima, tüssama; 2. = nööritämä nööriga märkima
nüü:rämä, nöörädäq, nüü:rä77 kandma, tassima
nüüsterdä|mä, -q, -83 = tüüsterdämä määrima, mustaks tegema; kon sa umaq rõivaq nii ärq nüüsterdänüq olõt? kus sa oma riided nii ära oled määrinud?
.nüüstmä, .nüüstäq, nüüstä61 hõõruma
.nyakallaq = .nyakillõ najakil, nõjakil
.nyakallõ najakile, nõjakile
.nyakillaq = .nyakallaq
.nyakillõ = .nyakallõ
nyal najal
nyalt najalt
.nyalõ najale
.nya|tama, -taq, -da81 najatama, nõjatama
.nya|tuma, -tudaq, -du84 najatuma, nõjatuma, toetuma
.nyatõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv .nyatama
nyn|a, -a, -na28 nina; neem; vaist; mul nyna ütles vaist ütleb mulle; nyna perrä vaistlikult; nynna nõrgutama v nõrgutõ(l)lõma pead noogutama, kõlgutama (vt ka nõrgutama ja nõrgutõ(l)lõma)
nynaka|= nynaka|s, -dsõ, -st5 nupukas, arukas; hea vaistuga; mulgiq olliq väega nynakadsõq meheq, ostiq meil kygõ parõmbaq kotusõq hinele mulgid olid väga nupukad mehed, ostsid meil kõige paremad (talu)kohad endale; väega nynakanõ miis', õkva tund, ku kost midä saa väga hea vaistuga mees, kohe tunneb, kui kuskilt midagi saab
nynakillõ = nynol(d)õ ninuli, ninali
nyna|mii:s', -mehe, -mii:st39 = nynask'
nyna|pääli|ne, -dse, -st7 neemepealne
nynarät|t', -i, -ti37 taskurätt
nynask', -i, -it4 = nynamii:s' ninamees, eestvedaja
nyna|tark, -targa, -.tarka30 ninatark
nynatsikku ninapidi (koos)
nynnapite(h)n vidämä ninapidi vedama
nynol(d)õ = nynakillõ
nyy! nõõ! (hüüd hobusele)
nyyku kummargile; lasõq hinnäst nyyku lase ennast kummargile
nyyl, nõõlu, nyylu37 vokinöör
nyy|nõ, -dsõ, -st7 = nõginõ nõgine
nyytama, nyytaq, nõõda81 1. = nõgitama nõetama; 2. nõõtama (hobust)
nyy|tuma, -tudaq, -du84 = nõgih(t)uma nõetuma; pada om ärq nyytunuq pada on nõetunud
oda, oda, ota26 oda
odavahe = odavalõ odavalt
odavambast = odav.ampa odavamalt; rongigaq sai liina odavampa ku bussigaq rongiga sai linna odavamalt kui bussiga
odu|rits, -ritsa, -.ritsa31 jääl käimise kepp
.oekallaq lohakil, laokil
ogima, okiq, ogi57 oigama
ohahta|ma, -q, -83 korra ohkama
ohah(t)us, -õ, -t9 lühike ohe
ohahõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv .ohk'ma
oheli|k, -gu, -kku38 õhukesevõitu, õheldane
oherd', -i, -it13 oherdi (puurimisriist)
ohi|hirs', -hirre, -hirt49 = orihirs' kiigevõll
ohi|k, -gu, -kut13 = ohkats' paistekakk; õhuke küpsetis
ohk, oho, .ohko36 häda; ohkamine
.ohkama, ohadaq, .ohka77 ohkama
ohka|ts', -dsi, -tsit13 = ohik
.ohk'ma, .ohkiq, ohi63 ohkima
ohk'mas, .ohk'ma, ohk'mast22 = ohtjas
.ohku, -, -t3 = .ohkugõnõ = .oh(ku)kõnõ = ohukõnõ = ohuq õhuke
.ohku.gõistõ = .oh(ku).kõistõ = ohu.kõistõ õhukeselt
.ohkugõ|nõ, -sõ, -ist8 = .ohku
.ohkus, -õ, -t9 1. ohe; 2. (vähene) paksus; edimädse ijä ohkus esimese jää (vähene) paksus; paprõ ohkus oll' 0,1 mm paberi paksus oli 0,1 mm
.oh(ku).kõistõ = .ohku.gõistõ
.ohkõlõma, oheldaq, .ohkõlõ85 = korduv .ohk'ma
.oh(ku)|nõ, -sõ, -ist8 = .ohku
oholi|nõ, -dsõ, -st5 vilets, kehv; minevaasta oll' oholinõ aastaig mullu oli kehv aasta; ma olõ väega oholist ello nännüq ma olen väga viletsat elu näinud
ohona|anõ†, -asõ, -ist8 > nulganaanõ
oho|paads', -paadsi, -.paadsi30 = vohopaads' paakspuu
oht, oho, .ohto37 häda, viletsus; oht; mul om elon pall'o ohto olnuq mul on elus palju viletsust olnud; täl om oht oho pääle tal on üks häda teise otsa
ohtjas, .ohtja, ohtjast22 = ohk'mas = oht'kas = oht'mas = uhtjas ohakas; pernaanõ kakk nurmõn vilä seest ohtjit perenaine kitkub põllul vilja seest ohakaid
.ohtja|tsirk, -tsirgu, -.tsirku37 ohakalind
oht'kas, .oht'ka, oht'kast22 = ohtjas
.ohtli|k, -gu, -kku38 1. kehva-, viletsavõitu; 2. ohtlik
oht'mas, .oht'ma, oht'mast22 = ohtjas
ohu.kõistõ = .ohku.gõistõ
ohukõ|nõ, -sõ, -ist8 = ohuq, .ohku, ohut19 = .ohku = ohut õhuke; tä lõikas ohut lauda ta lõikab õhukest lauda
ohut, .ohku, .ohut19 = ohuq: mul taa hüä ohut tekikene see (on) mul hea õhuke tekike
.ohvri, -, -t1 > annõq
.ohvrikotus, -(s)õ, -t11 ohverdamiskoht
ohvri|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 = ohvõrda|ma, -q, -83 > andit andma v tuuma (vt annõq)
oid, oiu, .oidu36 ujumis- v ujutamiskoht; oiun mi oidu ja ujodi lambit uju(ta)miskohas me ujusime ja ujutasime lambaid
.oidma, .oiduq, oiu64 = .oiduma, .oidudaq, oiu79 = ojoma = ujoma ujuma; triivima; ts'uraq oiusõq üle jyy poisid ujuvad üle jõe; palgiq oidvaq jõkõ piten palgid triivivad jõge mööda
oigah(t)u|ma, -daq, -84 = .oiguma = oigõnõma leigenema, jahtuma; lämmi vesi om ärq oigahunuq soe vesi on leigenenud
.oigama, ojadaq, .oiga77 oigama; latsõq kasusõq ikkõn, vanaq eläseq ojatõn lapsed kasvavad nuttes, vanad elavad oiates
.oigla|nõ, -dsõ, -st5 1. leigevõitu; 2. pikaldane, aeglasevõitu
.oigu, -, -t1 = .oigõ
.oigu|ma, -daq, -80 = oigah(t)uma
oigu|tama, -taq, -da82 leigendama
.oigõ, -, -t3 = .oigu 1. leige, jahedavõitu; ahi om oigõ, leeväq küdsä-i häste ärq ahi on leige, leivad ei küpse hästi ära; olõ-i külm, sääne oigõ ilm om ei ole külm, selline jahedavõitu ilm on; 2. aeglane, pikaldane; Jaan om iks üttemuudu oigõ, palaguq vai maja Jaan on ikka ühtmoodi aeglane, põlegu või maja; 3. taltsas, tasane; seo om oigõ põrss, lask hindä üskä võttaq see on taltsas põrsas, laseb enda sülle võtta
oigõnõma, ojõdaq e oigõ(nõ)daq, oigõnõ89 = oigah(t)uma
.oihk'ma, .oihkiq, oihi63 ohkima, oigama
.oihkõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 korduv ohkima, oigama
oinas, .oina, oinast22 oinas
ois'o, -, -t2 = oss'o = uis'o = uss'o oinastall
oja, oja, ojja e oia26 = uja oja
ojahta|ma, -q, -83 = ujahtama oiatama
ojah(t)us, -õ, -t9 = ujah(t)us oie
ojoma, ojjoq e oioq, ojo70 = .oidma = .oiduma = ujoma
ojo|tama, -taq, -da82 = ujotama ujutama; parvetama; palkõ ojotõdi palke parvetati
o'kto(o)bri, -, -t1 > rehekuu
olalat|t', -i, -ti37 < olgrihm õlalapp
olg, ola, .olga32 õlg (õla)
olg', olõ, .olgõ34 õlg (õle)
olg|rihm, -rihma, -.rihma30 > olalatt'
oli|nõ, -dsõ, -st7 õlgedest
olismuu:, -, -d52 kõrrepõld
ollus, -(s)õ, -t11 ollus, aine; veevel' om vahanõ ollus väävel on kollane aine; vinnüv vetel' ollus veniv vedel ollus
ollõv|aig*, olõv(a)ao e ollõvao, olõvat.aigo e ollõv.aigo 36 = olõvik olevik
olnus.ütlejä*, -, -t3 > olõjakäänüs*
oluq, ollõ, olt49 õlu
olõjakäänüs*, -(s)e, olõjatkäänüst11 < olnus.ütlejä* olev (kääne), essiiv
olõ|k', -gi, -kit13 olek; olemus
olõma, ollaq, olõ, 3. p om e um, m 3. p ommaq e ummaq58 olema; eksisteerima; (kunagiq) olõma toimuma; kuna tuu pido om? millal see pidu toimub?
olõmi|nõ, -sõ, -st5 olek, iseloom; oleng
olõ|tama, -taq, -da82 saatma; ma olõda pujalõ paki ma saadan pojale paki; tä tulõ sinno olõtama ta tuleb sind saatma
olõtuspüh|ä, -ä, -hä24 pühapäev pärast lihavõtteid
olõvi|k, -gu, -kku38 = ollõvaig*
om = um vt olõma
ooda|tama, -taq, -da82 ähvardama
oodus, -(s)õ, -t11 ootus; oode, kerge eine
oodussillaq = oodussi(h)n = oodussõ(h)n ootel
oodõq, .uu:tõ, oodõt18 oode, kerge eine
ooni|nõ, -dsõ, -st7 = oosinõ = uu:n'liganõ
oon'o, -, -t2 oinastall
oormas, uu:rma, oormast22 = uarm lumehang
oosika|= oosika|s, -dsõ, -st5 õõnes; mahukas; oosikanõ puutüvi õõnes puutüvi; oosikanõ annom mahukas nõu
oosi|nõ, -dsõ, -st7 = ooninõ = uu:s'liganõ urge täis, õõneline
oosi|tama, -taq, -da82 õõnestama
opila|= opili|nõ, -(d)sõ, -st5 = .op'lanõ õpilane
opiraama|t, -du, -tut13 õpik
opi|tsõma†, -tsaq e -daq, -dsõ90 õppima, studeerima
opi|tuu:l', -tooli, -.tuu:li37 õppetool
.op'la|nõ, -(d)sõ, -st5 = opilanõ
.op'ma, oppiq, opi63 õppima; olõ ma tuud kiilt külh op'nuq, a iks olõ-iq ärq op'nuq olen ma küll seda keelt õppinud, aga ikka pole ära õppinud
.op|mann', -manni, -.manni37 opman, mõisa ülemkubjas
oppaja, -, -t3 õpetaja
op|pama, -adaq, -pa77 õpetama
oppu|s, -(sõ), -(s)t10 õppus, koolitus; leer
op|põlõma, -õldaq, -põlõ85 osatama, matkima, ahvima
o(o)põr', -i, -it4 ooper
o'(o)põre|t', -di, -tti38 = o'(o)põret|t', -i, -ti37 operett
opõtaja, -, -t3 = keriguopõtaja kirikuõpetaja
or|a, -a, -ra26 1. ora; 2.† = ura oja; kotussõnimi Veriora tähendäs periselt veriujja kohanimi Veriora tähendab tegelikult verioja
or'ali|k, -gu, -kku38 = or'ali|nõ, -dsõ, -st5 orjalik
ora'nts', ora'ndsi, o.ra'ntsi37 > pihlõnõ [1.]
or'apuu, -, -d50 = or'avits
oras, -(s)õ, -t11 oras
oras|hain, -haina, -.haina30 orashein
orasta|ma, -q, -83: nurm' nakkas orastama põllul hakkab oras tärkama
or'a|vits, -vitsa, -.vitsa30 = or'apuu kibuvits; or'avitsamari kibuvitsamari
org, oro, .orgo36 org
or|ga'sm', -ga'smi, -.ga'smi37 orgasm
.orgliga|= .orgli|nõ, -dsõ, -st5 = oronõ = orõnõ orglik
ori, or'a, .orja43 ori; teenija; palgaline; ma pei orjo, tei orjogaq tüü ma pidasin palgalisi, tegin töö palgalistega
ori|hirs', -hirre, -hirt49 = ohihirs' kiigevõll
ori|k, -gu, -kut13 orikas
oripuu, -, -d50 tala, murispuu
.orjama, or'adaq, .orja77 orjama
.orjus, -õ, -t9 orjus
o'rkidii:, -, -d50 orhidee
o'rkõstri, -, -t1 orkester
o'rnokki lüü:mä üles lööma, mukkima; kaeq kost sa olõdõq ka hindä ornokki löönüq vaat kus sa oled ka enda üles löönud
or'o, -, -t2 lastek orika meelitusnimetus ja kutsumishüüd
oro|nõ, -dsõ, -st7 = .orgliganõ
orosti|k, -gu, -kku38 orustik
or|rav, -ava, -avat4 orav
ors', orrõ, ort49 õrs; kuhjavarras, koormapuu
orsika|s = orsika|nõ, -dsõ, -st5 sihvakas
or'õhtõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 korduv oigama
orõ|nõ, -dsõ, -st7 = .orgliganõ
os|a, -a, -sa26 osa, jagu
osahta|ma, -q, -83 < osahutma 1. nikastama; osahti käe ärq nikastasin käe ära; 2. haiget kohta uuesti vigastama; sa võit taad haigõt kotust kergehe ärq osahtaq sa võid seda haiget kohta kergesti vigastada
osah(t)u|ma, -daq, -84 1. nikastuma; 2. haigele kohale viga saama; ku haigõ jalg ärq osahus, sys saa maru hallus kui haige jalg viga saab, siis on väga valus
osah(t)us, -õ, -t9 nikastus
osahu|tma, -taq, -da62 > osahtama
osaja|go, -o, -ko27 pärandusosa
osa|kund, -kunna, -.kunda32 osakond
osakäänüs*, -(s)e, -t11 < osas.ütlejä* osastav (kääne), partitiiv
osali|k, -gu, -kku38 = osali|nõ, -(d)sõ, -st5 osavõtja, osasaaja, osaline
osani|k, -gu, -kku38 osanik
osas.ütlejä*, -, -t3 > osakäänüs*
osa.täütjä, -, -t3 tegelane, osatäitja
osi, os'a, .osja43 osi
.osli(ga)|nõ, -dsõ, -st5 = ossõnõ okslik
oss, ossa, .ossa31 oks
os|sav, -ava, -avat4 osav
oss'o, -, -t2 = ois'o = uis'o = uss'o oinastall
ossõnda|ma, -q, -83 oksendama
ossõndus, -õ, -t9 oksendus; lohakas töö, soperdus; teiq valmis üte ossõndusõ tegid valmis ühe soperduse
ossõ|nõ, -dsõ, -st7 = .osli(ga)
.ossõ|nõ, -dsõ, -st7 oksene
ossõq, .ossõ, ossõt18 okse
.ostma, .ostaq, osta61 ostma
ostus, -(s)õ, -t11 ost; ostmine
ostussihe = ostussilõ: lätt ostussihe läheb ostma, sisseoste tegema
ostussi(h)n ostmas, sisseoste tegemas
ostussist ostmast, sisseoste tegemast
otav, odava, odavat4 odav
otavli|k, -gu, -kku38 odvavõitu
ots, otsa, .otsa31 1. ots; lõpp; 2. = otsaedine laup, otsaesine
ots'†, otõ, ottõ, m omast ja osast .otsi, m alaleü otsilõ35 karu
.otsa .jäämä, .lõpma, .saama otsa jääma, lõppema, saama
otsaedi|ne, -dse, -st7 = ots [2.] laup, otsaesine
otsakõrral otsakorral
otsaldaq otsatu(lt), tohutu(lt), väga; otsaldaq rikas tohutult rikas
.otsama, otsadaq, .otsa77 = otsatama
otsa(h)n otsas
otsani(st) väga, päris; täiesti; otsani vanast päris vanasti
.otsapite(h(n)) otsapidi
otsa|tama, -taq, -da82 = .otsama (looma) tapma; pühis otsatõdas tsiko pühadeks tapetakse sigu
otsatamiisi otsakuti
otsika|nõ, -dsõ, -st5: kindit tetäs labatsit ja otsikaidsi kindaid tehakse labase koega ja sisse kootud silmustega
otsik|pakal', -.pakla, -pakald22 hrl m jäme takk
.ots'ma, .otsiq, otsi63 1. otsima; 2. tooma v viima, järele tulema; otsiq uma auto ärq! tule (v mine) oma autole järele!; 3. indlema; lehm ots' lehm indleb
.otsma|nõ, -dsõ, -st5 otsmine
otspa|ja, -ja, -ia28 leitseauk (rehetarest suitsu väljajuhtimiseks)
otsus, -(s)õ, -t, m osast -ssit11 = .otsus, -õ, -t, m osast .otsuisi9 otsus
otsusta|ma, -q, -83 otsustama
otsõldõ = otsõldõmistõ otseti
paaba, -, -t2 eit; ämmaemand
paabapraasni|k, -gu, -kut13 = paabapäiv setu naiste tähtpäev (neljas kolmapäev pärast maasenitsa)
paaba|puss, -pussu, -.pussu37 ämmatoss (seen)
paaba|päiv, -päävä, -.päivä35 = paabapraasnik
paadikõ|nõ, -sõ, -ist8 kahvatukollane v luitunud-pruun pullike
paadsapuu, -, -d50 = huu:paads' = uhupaads' = vohopaads' paakspuu
paads'o, -, -t2 ülipaks inimene v loom; ma tiiäki ei tan külän tõisi sääntsit paads'osit ku taa Eevi oll' ma ei teagi siin külas teisi selliseid ülipakse nagu see Eevi oli
paadõrda|ma, -q, -83 patrama
.paagar', -i, -it4 kuhjamalk
paagas, .paaka, paagast23 = paak
paaga|tama, -taq, -da82 1. paakuma; 2. määrduma, karbaga kattuma, praagatama
paak, paaga, .paaka30 = paagas = plaak' paak, (mulla)kamakas
paak', paagi, .paaki37 paak (paagi)
.paakja|nõ, -dsõ, -st5 paakunud
paar', paari, .paari37 paar; pruutpaar; abielupaar
.paari minemä, .pandma paari minema, panema
paari|du, -du, -tut1 = paarildaq paaritu
paariel|o, -o, -lo26 abielu
paarihna = paari(h)n paaris, paariti, paarikaupa; latsõq, armastajaq ja politseiq kynd'vaq paarihna lapsed, armastajad ja politseinikud kõnnivad paaris
paarildaq = paaridu
paarili|nõ, -(d)sõ, -st5 paariline
paari|mii:s', -mehe, -mii:st39 paarimees
paari(h)n = paarihna
paariq, m .paarõ, .paarõ37 1. sarikas; 2. kaelkoogud; võtt' vii paarõgaq sälgä võttis vee kaelkookudega selga
paari|rahvas, -.rahva, -rahvast22 abielupaar
paaritsidõ = paaritsikku paaristikku
paari|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 kurameerima
paar'kümmend, paari.kümne, .paarikümmend17 paarkümmend
paar'sada, paarisaa, .paarisata29 paarsada
.paaru|ma, -daq, -80 paarituma
.paarõ = paarõhuisi paariti
paas', paasõ, paast39 ahju põrand
paas, paasa, .paasa31 palgi vara
.paasama, paasadaq, .paasa77 (palki) varama
paast, paastu, .paastu37 paast
.paastma, .paastuq, paastu61 paastuma
paastukuu, -, -d50 < märts' märts
.paastus, -õ, -t9 veetõus (tuule tagajärjel)
paasõq, .paasmõ, paasõnd16 pasmas, paralleelsete lõngade arv kangakudumisel
paat', paadi, .paati37 1. = .paatja|= .paatja|s, -dsõ, -st5 kahvatukollane, luitunud-pruunikas, paatjas; 2. sõim lohakas ja ropp naisterahvas
.paatri, -, -t1 > .nuutri
pa|da, -a, -ta29 pada
pada|jass', -jassi, -.jassi37 põngerjas
pada|kunn, -kunna, -.kunna31 kärnkonn, padakonn
pad'astõ tihedasti
padi I, pad'a e padja, patt'a e .patja43 padi
pa|di II, -d'a, -(t)t'a43 tihe; paks; padi vili, rõivas, mõts tihe vili, riie, mets; pad'aq hiusõq tihedad juuksed; pähkmäl om padi kuur' pähklil on paks koor; üts' pad'õmb, tõõnõ harvõmb üks tihedam, teine hõredam
padoni|k, -gu, -kku38 potikaupmees
padra|ts', -dsi, -tsit13 lobiseja, patraja
padsahta|ma, -q, -83 patsatama
pad'u = pad'u|nõ, -dsõ, -st7 paksune; lumi om miitrepad'u lumi on meetripaksune; poolõ miitre pad'u ijä poole meetri paksune jää; põrmandos tulõ üts'pad'udsõq lavvaq pandaq põrandaks tuleb panna ühepaksused lauad
pad'utus, -õ, -t9 paksus
paganali|nõ, -(d)sõ, -st5 sõim pagan, kurivaim
paganatul|i, -õ, -d41 sootuluke, virvatuli
pagand', -i, -it13 = pakan' pagan
pa|go, -o, -ko27 1. pagu, põgenemine; pelgupaik; pand' pakko põgenes, pani plehku; 2. = palgipago pakk palgiveoreel, mis takistab ree purunemist; 3. paadi tüüripuu
pagola|nõ, -(d)sõ, -st5 pagulane
pagõ()ja, -, -t3 põgenik, põgeneja; syapagõhõjaq pagõhõsõq sõta sõjapõgenikud põgenevad sõja eest
pagõ()ma, pakõq e .paedaq, pakõ e pagõhõ88 põgenema; kedä sa pakõt? kelle eest sa põgened?; lambaq pagõhõsõq pinni lambad põgenevad koera eest
pah|a, -a, -ha28 väga; paha pall'o tüüd om tetäq väga palju tööd on teha
pahali|k, -gu, -kku38 pahasevõitu
pahali|nõ, -dsõ, -st5 > pahanõ
pahanda|ma, -q, -83 pahandama
pahandus, -õ, -t9 pahandus
paha|nõ, -dsõ, -st7 < pahalinõ pahane; solvunud
paha|nõma, -daq e -nõdaq, -nõ89 pahaseks saama; solvuma; ärq pahasi sai pahaseks; solvus; tä oll' mu pääle (ärq) pahanuq ta oli minu peale pahane v solvunud
paheldõ = pahelidõ = pahepoodi = pahepooli = pahepuu:ldõ = pahepäidi pahupidi
pahe|puu:l', -poolõ, -puu:lt40 pahem pool, pahupool
paherda|ma, -q, -83 püherdama
paherdus, -õ, -t9 püherdus; lamandunud vili
pahka|ts', -dsi, -tsit13 pahane inimene, pahutseja
pahr, pahru, .pahru37 < pardo < paro kult
pahrahus, -õ, -t9 pulstunud olend, rääbakas
pahr|aid, -aia, -.aida33 seasulg
pahri|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 indlema (sigade kohta)
paht, paha, .pahta33 sealaut; täämbä mina maka tsiapaha pääl täna mina magan sealauda lakas
pahus, -(s)õ, -t11 1. tüli; naabrigaq tull' pahus naabriga tuli tüli; 2. roos (haigus), paise
pahuskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 pahutsema
pahussihe pahuksisse
pahussillaq pahuksis
pahussillõ = pahussihe
pahussõllaq = pahussillaq
pai I, -, -d53 pai
pai II, paiu, .paiu37 paju; painiids' pajuniin
paiguldõ = .paikuisi paiguti, kohati; ilmatiidüs ütel', et täämbä satas paiguldõ vihma ilmateade ütles, et täna sajab paiguti vihma
paik, paiga, .paika30 1. paik, koht; 2. paik, lapp
.paikama, paigadaq, .paika77 paikama, lappima
.paikliga|nõ, -dsõ, -st5 lapiline
.paiku paiku; kellä ütsä paiku kella üheksa paiku
.paikuisi = paiguldõ
.paikus, -õ, -t9 paikamine
pail, paila, .paila30 pael
paimõnda|ma, -q, -83 karjatama, õiendama, talitama
pain, paino, .paino37 = painõq 1. paine; 2. = .painaja = .painja (luu)painaja; 3. = painopakk; 4. riide- v lõngavärv; osti musta paino laado päält ostsin laadalt musta riidevärvi
painahta|ma, -q, -83 < painahu|tma, -taq, -da62 korraks painduma v painutama
.painaja, -, -t3 = pain [2.] = .painja (luu)painaja
.painama, painadaq, .paina77 painama
painask', -i, -it13 = paina|ts', -dsi -tsit13 nuruja
painatus, -õ, -t9 ree kodaraid ühendav ristpuu, painard
.painja, -, -t3 = .painaja < pain|jaan'†, -jaani, -.jaani37 painaja
.painma, .painaq, paina61 värvima (lõnga, riiet); olõ-s siipi ni hädägaq painiq valgõq rõivaq mustas ei olnud seepi, siis hädaga värvisid valged rõivad mustaks; paini langa vereväs värvisin lõnga punaseks
.painoma, .painodaq, paino79 painduma
painopak|k, -o, -ko37 = painos, -(s)õ, -t11 = pain [3.] = painõq [3.] paindepakk, painik
painossihe = painossilõ paindesse
painossi(h)n paindes
paino|tama, -taq, -da82 painutama
painotus, -õ, -t9 painutus
painotõ|(l)lõma, -laq, -(l)lõ45 korduv painutama; end painutades võimlema (joogaharjutused vms); ku India joogiq painotõlõsõq, sys saisvaq pää pääl ja käändväq hindäl käeq ja jalaq sõlmõ kui India joogid võimlevad, siis nad seisavad pea peal ja keeravad endal käed ja jalad sõlme
.painsa, -, -t3 painduv
.painõlõma, painõldaq, .painõlõ85 = korduv painõndama
painõnda|ma, -q, -83 nuruma
painõq, .painõ, painõt18 = pain
pairas, -(s)sõ, -t11 pudeliõlu
.paistma, .paistuq, paistu73 = .paistuma I, .paistudaq, paistu79 1. paistma; päiv paistus päike paistab; 2. paistma, näima, tunduma
.paistuma II, .paistudaq, .paistu80 = .paistõma paistetama; noq om tervüs õigõq kinä, ynnõ kõtt om niguq paistut nüüd on tervis õige hea, ainult kõht on nagu paistes
.paistus, -õ, -t9 = paistõq 1. paistetus; 2. paiste; päävä-, ahopaistus päikese-, ahjupaiste
.paistõlõma, paistõldaq, .paistõlõ85 tule v päikese paistel ennast soojendama
.paistõma, paistõdaq, .paistõ77 = .paistuma [II]: üles paistõnuq paistetanud, paistes
paistõq, .paistõ, paistõt18 = .paistus: paistõ(h)n olõma paistes olema; paistõhe minemä paistesse minema
.paisu|ma, -q, -83 paisuma
paisõq, .paisõ, paisõt18 paise
.pai|tama, -taq, -da81 > ilestämä
.paitõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv .paitama
paiuhara|k, -ga, -kat13 siniraag (lind)
paiu|nõ, -dsõ, -st7 pajupuust
paiu|pill', -pilli, -.pilli37 pajupill
paiusti|k, -gu, -kku38 = paiusto, -, -t1 pajustik
pa|ja, -ja, -jja e -ia28 suitsuauk, pajaaken
paja|tama, -taq, -da82 pajatama
pajatus, -õ, -t9 pajatus
pakal', .pakla, pakald22 hrl m takk
pa|kan', -gana, -ganat4 = pagand' pagan
pakituisil = pakkuisi = pakussillaq = .pakvallaq pakil, tulvil
pak|k, -o, -ko37 pakk (paku)
pak|k', -i, -ki37 pakk (paki)
pakko pakku, peitu; pakko minemä põgenema, pakku minema
pakkratt|aq, m -idõ, -it15 = pakk.vankri kiviveovanker; pakkrattidõgaq veeti müürükivve kiviveovankriga veeti müürikive
pakk|regi, -rii:, -reke25 kiviveoregi
pakkuisi = pakituisil
pakk.vankri, -, -t1 = pakkrattaq
.pakla|nõ, -dsõ, -st5 takune; paklanõ hamõh takune särk
.pakli|nõ, -dsõ, -st5 takku täis, halvasti soetud (lina kohta)
.pakma, pakkuq, paku64 pakkuma
pak'ma, pakkiq, paki63 pakkima, kokku panema
paks, paksu, .paksu37 paks; tihe
.paksu = paksult = paksust(õ) paksult; tihedalt; vili om paksu külbet vili on tihedalt külvatud
.paksu|nõ, -dsõ, -st5 paksune
.paksus, -õ, -t9 paksus
paksust(õ) = .paksu = paksult paksult; tihedalt
paksõmbahe = paksõmbalõ paksemalt
pakussillaq = pakituisil = .pakvallaq
pakõldu|ma, -daq, -84 = takõlduma pulstuma; pää oll' ärq pakõldunuq juuksed olid pulstunud
pal|a, -a, -la28 tükk, pala; miihil om kuuri all egäsugutsit ravvapallo meestel on kuuri all igasuguseid rauatükke
palahu|ma, -daq, -84 pleekima
pal|a(ha)ma, -laq e -adaq, -la e -aha88 1. kaarutama, heinu laiali lööma; 2. pleegitama
pal|ama, -laq, -a69 1. põlema; panõq tuli palama! pane tuli põlema!; süüta valgus!; 2. päevituma; tä om suvõgaq pruunis palanuq ta on suvega pruuniks päevitunud
palandi|k, -gu, -kku38 = palando, -, -t1 põlendik
palang, -u, -ut13 1. põleng; 2. rutt; 3. heinalade
palani|k, -gu, -kku38 põletik; palavik
pa(l)l'as, .pa(l)l'a, pa(l)l'ast15 paljas
palask', -i, -it13 vana kulunud terariist, nt kirvõ-, väidsepalask'
pala|t', -di, -tit13 1. magamisase; loomasõim; 2. palat
palavahe = palavalõ palavalt
palavi|k, -gu, -kku38 palavik
palavli|k, -gu, -kku38 palavavõitu
paldõr|jaan', -jaani, -.jaani37 = paldõr|jan', -jani, -.janni38 palderjan
palgali|nõ, -dsõ, -st5 palgaline
palgipa|go, -o, -ko27 = pago [2.] pakk palgiveoreel, mis takistab ree purunemist
palg'nas, .palk'na, palg'nast22 = .palk'na
.palgus, -õ, -t9 = palistus palistus, õmblus
.palg|õq, m -idõ, -it19 rangide polsterdus
palista|ma, -q, -83 palistama
palistus, -õ, -t9 = .palgus palistus
pali|t, -du, -tut13 = .pal'to mantel, palitu
.paljalt = .pall'alt
palk, palga, .palka30 palk (palga)
palk', palgi, .palki37 palk (palgi)
.palkama, palgadaq, .palka77 palkama
.palk'na, -, -t3 = palk'nas, .palk'na, palk'nast22 = palg'nas kangarull; müüjä lõigas' palk'nast miitre rõivast müüja lõikas rullist meetri kangast
pall', palli, .palli37 pall
pal|lai, -aja, -ajat4 (voodi)lina
.pall'alt = .paljalt 1. paljalt; 2. ainult
palla|puu:l', -poolõ, -puu:lt40 pallapool, piklik (linane) riidetükk suurrätikuna v seelikuna kandmiseks
pal|lav, -ava, -avat4 palav
pallavtõ|bi, -võ, -põ25 soetõbi, tüüfus
pall'o liiga; palju; pall'o hüä olõ-i ka hüä liiga hea ei ole ka hea
pall'okõ|nõ, -sõ, -ist8 paljuke(ne)
pall'ond palju: mul olõ-i inämb pall'ond aigo mul pole enam palju aega
pall'os kui palju (siis)
pall'os .pandma liialduseks pidama; pihlõtsit rõivit panti vanast pall'os oranže riideid peeti vanasti liialduseks
.pallus, -õ, -t9 = .palvus palvetalitus, palvus
.pallõma, pallõldaq, .pallõ78 1. paluma; 2. palvetama
pallõmi|nõ, -sõ, -st5 palumine; palve; mul om sullõ sääne pallõmine mul on sulle selline palve
palm', palmi, .palmi37 palm
palmi|k, -gu, -kut13 palmik
palmi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 = .palm'ma, .palmiq, palmi63 palmitsema
palmõh, .palmõ, palmõht20 = palmõq, .palmõ, palmõt18 vorp; lei piidsagaq, nii et iho pääle tull' palmõq üles lõi piitsaga, nii et nahale tekkis vorp
.palmõ|nõ, -dsõ, -st5 vorbiline
pal|o, -o, -lo26 kuiv, liivane okasmets, palu; nõmm
palohk, -a, -at13 = palo|k, -ga, -kat13 pohl
palokobri|k, -gu, -kut13 põdrasammal
palo|mõts, -mõtsa, -.mõtsa30 kuiv, liivane okasmets, palumets
palo|nõ, -dsõ, -st7 palumetsane; nõmmene
palo|nõid, -nõia, -.nõida32 kivisisalik
palo|sammõl', -.samblõ, -sammõld23 palusammal
palo|sii:n, -seene, -sii:nt40 männiriisikas
palota|g'a, -ja, -k'a28 islandi samblik
palotaja, -, -t3 põletaja; kõrvetis
palo|tama, -taq, -da82 põletama; põleda laskma; palotagu-iq päävä aigo tulli, eelektri om kallis! ära lase tuledel päeval põleda, elekter on kallis!
palotat|t', -i, -ti37 liivtatik (seen)
palotus, -õ, -t9 põletus; kõrvetis
.pal'to, -, -t1 = palit mantel, palitu
.palvus, -õ, -t9 = .pallus palvetalitus, palvus
palvõq, .palvõ, palvõt18 palve
palõh, .palgõ, palõht21 = palõq pale, nägu; tedretähidse palgõgaq tütrik tedretähnilise palgega tüdruk; paksu palgõgaq inemine paksu näoga inimene; vanaaodsõ ruubli pääl oll' keisri palõh vanaaegse rubla peal oli keisri nägu
palõligult palgest palgesse
palõq, .palgõ, palõt19 = palõh
.pandma, .pandaq e pandaq, panõ66 1. panema; 2. salvama, nõelama; siug pand' hobõst jalga madu salvas hobust jalast
.pandu|ma, -daq, -80 asetuma, sobituma, sattuma; ütte panduma seostuma
pang', pangi, .pangi37 pang, ämber
pangili|nõ, -dsõ, -st5 pangene; kas taa pada om pangilinõ vai katõ(pangi)linõ? kas see pada on pangene või kahe(pange)ne?
pa(n)ni|paik, -paiga, -.paika30 = pannus panipaik
pank, panga, .panka30 pank (rahaasutus)
pankrot|t', -i, -ti37 pankrot
pann', panni, .panni37 pann
pann'|haak', -haagi, -.haaki37 = pann'|hark', -hargi, -.harki37 kangatempel
pannus, -(s)õ, -t11 = pa(n)nipaik
pannõl', .pandlõ, pannõld23 pannal
pant', pandi, .panti37 pant
pant'|vorm', -vormi, -.vormi37 paeluss
panõh(t)u|ma, -daq, -84 1. (püsima) jääma, stabiliseeruma; (välja) kujunema; kaemiq, kuis ilm panõhtus, kas jääs kuivas vai nakkas jälq sadama vaatame, milliseks ilm kujuneb, kas jääb kuivaks või hakkab jälle sadama; ku as'aq ommaq jo niimuudu panõhtunuq, las sys jäiäkiq nii kui asjad on juba niimoodi välja kujunenud, las siis jäädagi nii; 2. paranema; haigõ nakkas jo panõhuma haige hakkab juba paranema; 3. lamanduma; panõhunuq hain lamandunud hein
panõh(t)us, -õ, -t9 samm; jalatäis maad; künniriba
panõ|k', -gi, -kit13 panemine, panek
pao(h)n = .paossil = .paossi(h)n paos; peidus; paguluses
paos|(s), -(s)õ, -t11 pagu, pelgupaik
.paoskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 paos olema; end peitma; paguluses olema; Eesti pagolasõq paoskõlliq verevide võimu Eesti pagulased olid paguluses punaste võimu eest
.paossihe = .paossilõ pakku; peitu
.paossil = pao(h)n
.paossilt = .paossist paost; peidust
.paossilõ = .paossihe
.paossi(h)n = pao(h)n
.paossist = .paossilt
.pao|tama, -taq, -da81 1. peitma; paotas as'aq ärq peidab asjad ära; 2. paotama, lahti tegema
papa, -, -t2 papa
papagoi, -, -d,53 papagoi; kiä pidä papagoiõ, tuul tulõ ka papagoiõ tsätserdämist kannahtaq kes peab papagoisid, sel tuleb ka papagoide kädistamist taluda
papi|nõ, -dsõ, -st7 papist; papidsõq kastiq pappkastid
.papli, -, -t1 pappel
pap|p', -i, -pi37 1. papp, õigeusu vaimulik; 2. papp (paks paber)
papri|k, -ga e -gu, -kat e -kut13 paprika
.paprõgõ|nõ, -sõ, -ist8 sedel, väike paberileht
papõr', .paprõ, papõrd22 paber; dokument
para.aigo = parahallaq = paraq = parhillaq = parõhõllaq = põra.aigo praegu
parahuisi = .parruisi parajasti
parahu|ma, -daq, -84 = paranõma paranema; haigõ parahus joq haige paraneb juba
parahus, -õ, -t9 = .parrus parajus; mõõdukus
pa'ralleeli|ne, -dse, -st7 paralleelne
pa'ral|lii:l', -leeli, -lii:li37 paralleel
paranda|ma, -q, -83 parandama
parandus, -õ, -t9 parandus
para|nõma, -daq e -nõdaq, -nõ89 = parahuma
paraq = para.aigo praegu; mul olõ-i paraq aigo mul pole praegu aega
paras, .parra, parast22 paras; mõõdukas
pa'ra|siit', -siidi, -.siiti37 parasiit
parask', -i, -it13 baranka, rõngel
parask'ni|k, -gu, -kku38 baranka-, rõngliküpsetaja
parasta|ma, -q, -83 parastama
para|voss', -vossi, -.vossi37 vedur
parba, -, -t2 latatara
parba|tama, -taq, -da82 laterdama
pardo, -, -t2 > pahr
pardsahta|ma, -q, -83 partsatama
pardsah(t)us, -õ, -t9 partsatus
pardsa|k, -gu, -kut13 parts(atus)
pardsi|jalg, -jala, -.jalga33 äke
pardsutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 paugutama
pargihna = pargi(h)n salgana, salgaga, salgakesi; ts'uraq kääväq pargihna küllä piten poisikesed käivad salgakesi mööda küla
par(a)halt = parhillaq
parhh', parhi, .parhhi37 flanell
parhilla|nõ, -dsõ, -st5 praegune
parhillaq = para.aigo = parahallaq = paraq = par(a)halt = parlaq = parõhõllaq = prõllaq = põra.aigo = põraq = põrlaq = põrõhõllaq = põrõhõlt = põrõla praegu
parisni|k, -gu, -kku38 (hobustega) sahkerdaja, hangeldaja, parisnik
park', pargi, .parki37 1. = part' rühm, hulk, salk, trobikond; 2. park, puiestik
.park'ma, .parkiq, pargi63 1. (nahka) parkima; 2. sööma, (kõhtu täis) parkima; 3. > saisotama [2.]
park'sep|p, -ä, -pä35 parkal
.parku|ma, -daq, -80 parkuma
parlaq = parhillaq = põrlaq
parm, parmu, .parmu37 parm
par|o, -o, -ro26 > pahr
.parrahe = .parralõ parajalt; parajasti
parras, .parda, parrast23 = parrõq parras, äär, serv
par|ron', -oni, -onit4 parun, mõisnik
.parruisi = parahuisi parajasti
.parrus, -õ, -t9 = parahus
parrõq, .pardõ, parrõt19 = parras
pars', parrõ, part49 pars (rehetoa taladel asetsev peenpalk); Petra parsilt padsahti, nii et maa all madsahti Petra partelt patsatas, nii et maa all matsatas (rahvalaulukatke)
.pars'ma, .parsiq, parsi63 = parsõlda|ma = parsõnda|ma, -q, -83 parseldama
part', pardi, .parti37 = park' (1.( rühm, hulk, salk, trobikond
parts, pardsu, .partsu37 1. puunui, tümikas; pardsugaq pessetäs tulpõ maa sisse tümikaga taotakse poste maasse; 2. hoop
parts', pardsi, .partsi37 part
parts'|hain, -haina, -.haina30 parthein (rohttaim)
parv', parvõ, .parvõ35 1. parv; kari, salk; 2. parv (veesõiduk)
.parvama, parvadaq, .parva77 = parvõ|tama, -taq, -da82 parvetama (vt ka ojotama)
parõhõllaq = para.aigo = parahallaq = põrõhõllaq
parõmb, -a, -at13 parem; pigem
parõmbahe = parõmbalõ = parõmbast = parõmbidõ = parõmbihe = parõmbilõ = parõmbuisi paremini
pasalda|ma, -q, -83 sekeldama, õiendama
pasanda|ma, -q, -83 1. pasandama; 2. = pasaldama
pasandus, -õ, -t9 1. pasandamine; 2. soperdis
pasa|nõ, -dsõ, -st7 pasane; porine, ligane; keväjä ommaq tiiq pasadsõq kevadel on teed ligased
pa'satsk', -i, -it13 pasatski
pask, pasa, .paska33 pask; pori, liga
pask|(ä)stäs, -.rä(ä)stä, -rä(ä)stäst22 pasknäär (lind)
pasla|k, -gu, -kut13 kapuuts, peakott; paslakugaq kuht' kapuutsiga jopp
.pas'ma, .passiq, passi63 1. sobima, passima; proovima, sobitama; taa ei passiq see ei sobi; pass' rõivit sälgä proovib riideid selga; 2. vahtima; varitsema; jahimiis' pass' kitsi jahimees varitseb kitsi; 3. teenindama; sääl restoraanih väegaq kõrdapiteh passitas seal restoranis teenindatakse väga hästi
.pas'mi|nõ, -sõ, -st5 1. sobivus; nail olõ-i kimmäst pas'mist neil pole kindlat sobivust; 2. varitsus; pas'minõ oll' üles säet oli üles seatud varitsus; 3. teenindus; hüä pas'misõ iist või häste massaq kah hea teeninduse eest võib ka hästi maksta
pass', passi, .passi37 pass, isikutunnistus
passi|tama, -taq, -da82 sobitama, passitama
pa|ss'om, -s'oma, -s'omat4 puuder; daamõl om nägo pas'omagaq kokko tett daamil on nägu puuderdatud
pas|sun, -una, -unat4 pasun
pasta, -, -t2 > tahas [2.]
patal(õ) lauakirikus(se) pihil(e)
patal|jon', -joni, -.jonni38 = patal|juu:n', -jooni, -juu:ni37 pataljon
pata|nõ, -dsõ, -st7 patune
patarei, -, -d2 patarei
patol(õ) kukil(e); tätä, võtaq patolõ! issi, võta kukile!
.patron', -i, -it4 padrun
patsa|k, -gu e -ga, -kut e -kat13 patsakas
patsõrda|ma, -q, -83 plätserdama, solistama, patserdama
pat|t, -a, -ta30 suss, tuhvel; panõq pataq jalga! pane sussid jalga!
pat|t, -o, -to37 patt
paugahta|ma, -q, -83 < paugahutma paugatama
paugah(t)us, -õ, -t9 paugatus
paugahu|tma, -taq, -da62 > paugahtama
paugu|tama, -taq, -da82 paugutama
paugutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv paugutama
pauk, paugu, .pauku37 pauk
.paukma, .paukuq, paugu64 paukuma
.paukna, -, -t2 paukumine
.paukõlõma, paugõldaq, .paukõlõ85 = korduv paukuma
paun, pauna, .pauna30 1. paun; (selja)kott; 2. = paut' [1.] vahend ujuma õppimiseks; last opati ujoma luapaunaq kangli all last õpetati ujuma lugadest kimbud kaenla all
.pausla|k', -gi, -kki38 = .puuslak' puuslak, hingeldustõbi, kopsutursega köha
paut', paudi, .pauti37 1. = paun [2.]; 2. hrl m mehe, ka looma munand
pe|daal', -daali, -.daali37 > petäl'
pedi|kör', -köri, -.körri38 = pedi|küü:r', -kööri, -küü:ri38 pediküür
pedäjä|ne, -dse, -st5 männipuine, männipuust
pedäjä|sii:n, -seene, -sii:nt40 männiriisikas
pedäjüs, -e, -t9 > pedästi|k, -gu, -kku38 = pedästü, -, -t1 männik
peegeldä|mä, -q, -83 peegeldama; peeglisse vahtima; peegeldäs hinnäst piigli man vahib ennast peeglist
peeleq, m .pii:li, .pii:li35 kangasteljed
peeneli|k, -gu, -kku38 = peenülik 1. peenevõitu; saledapoolne; pikk peenelik miis' pikk saledapoolne mees; 2. väikesevõitu (marjade jms väikeste asjade kohta); peeneliguq mar'aq väikesevõitu marjad
peenembähe = peenembäle = pii:nümbähe peenemalt
peeni|ts, -dsä, -tsät13 = peenüs kangatempel
peen'okõ|nõ, -sõ, -ist5 > peenükene
peenü.keiste peenelt
peenüke|ne, -se, -ist5 = peenüq < peen'okõnõ 1. peenike; 2. väike (marjade jms väikeste asjade kohta)
peenüli|k, -gu, -kku38 = peenelik
peenüq, pii:nü, peenüt18 = peenükene = pii:nü
peenüs, -e, -t9 = peenits
peeriske|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = peerüske(l)lemä korduv peeretama
peerähtä|mä, -q, -83 < peerähü|tmä, -täq, -dä62 korra peeretama
peeräh(t)üs, -e, -t9 peer, peeretus
peerüske|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = peeriske(l)lemä
peesähtä|mä, -q, -83 < peesähü|tmä, -täq, -dä62 korraks soojendama; ma müüdä minnen peesähtä kässi pliidi iin ma soojendan mööda minnes korraks pliidi ees käsi
peesü|tämä, -täq, -dä82 = pii:stämä soojendama; peesütet supp' soojendatud supp
peesütüs, -e, -t9 1. soojendamine; 2. soojendatud söök; jahukört
peethel|ü*, -ü, -lü26 keel kaashäälik, konsonant; vaba- ja peethelüq täis- ja kaashäälikud; puul'peet- ja täüs'peethelü heliline kaashäälik ja sulghäälik
.peetüs, -e, -t9 takistus
pe|go, -o, -ko27 = peo = pigo = pio pihk, peo; linapeo
pego|nahk, -naha, -.nahka33 Meerapalo inimeste pilkenimetus (vrd magonahk)
peheli|k, -gu, -kku38 = pehelüs, -e, -t9 sidumata viljavihk
pehesti|k, -gu, -kku38 = pihestik padrik, tihnik
.pehmegeiste = .pehmehe = pehme.keiste pehmelt; õrnalt
.pehmege|ne, -se, -ist8 = pehmekene pehme; õrn; järeleandlik; tahtejõuetu
pehmehtä|mä, -q, -83 pehmendama; keel *peenendama, palataliseerima
pehmehü|mä, -däq, -84 = .pehmümä pehmenema; keel *peenenema, palataliseeruma
pehmehüs, -e, -t9 = .pehmüs pehmus; keel *peenendus, palatalisatsioon
pehmehüs|märk'*, -märgi, -.märki37 peenendusmärk
.pehme.keiste = .pehme.geiste
pehmeke|ne, -se, -ist8 = .pehmegene
(.)pehmeli|k, -gu, -kku38 pehmevõitu
pehmeq, .pehme, pehmend16 pehme; keel *peenendunud, palataliseeritud
pehmähü|mä, -däq, -84 tohletama
.pehmü|ma, -daq, -80 = pehmehümä
.pehmüs, -e, -t9 = pehmehüs
pehmü|tämä, -täq, -dä82 pehmendama; pehmitama
pehmütüs, -e, -t9 pehmitus
peht, pehe, .pehte34 suur vana männimets
.peht|eq, m -ide, -it20 tangid, näpits-, tuletangid
peig|mii:s', -mehe, -mii:st39 peigmees, peiu
.peikli, -, -t1 peitel
peil', peili, .peili37 saapatikk
.peil'mä, .peiliq, peili63 taldu tikutama
peio|poiss', -poisi, -.poissi37 peiupoiss
pek|k', -i, -ki37 1. korjanduskarp kirikus; 2. > väkev [2.]
.pekli, -, -t1 uhmrinui, petkel
peko, -, -t2 1. lastek pepu; 2. = pekojummal'
pekojum|mal', -ala, -alat4 jumalakuju setudel
.pekri, -, -t1 pagar
peks, pekso, .pekso37 väike koorem
pelg, pelü e pelo, .pelgü e .pelgo36 hirm, kartus; täl olõ-i pelgü ei häpü tal pole hirmu ega häbi; vihmapelü peräst minti haina manoq rohkõmba rahvagaq vihma kartuses mindi heinale rohkema rahvaga
pelgli|k, -gu, -kku38 kartlik
.pelgämiisi kartlikult
.pelgämä, pelädäq, .pelgä77 kartma
.pelgüs, -e, -t9 kartus, hirm
pelt', peldi, .pelti37 ahjukapp; ettetõstetav ahjuuks
pe(l)lätüs, -e, -t9 (herne)hirmutis; ma olõ naidõ rõividõgaq jälle niguq pellätüs ma olen nende riietega kole nagu hernehimutis
penk', pengi, .penki37 > pink'
penn', penni, .penni37 penn (raha)
pensi|on', -oni, -.onni38 pension
pensio|när', -näri, -.närri38 = pensio|näär', -nääri, -.nääri37 pensionär
pents, pendso, .pentso37 kõnek bensiin
peo, peo, pejjo e peio, sisseü .pejjo e .peio, m omast ja osast pejje e peie26 = pego = pigo = pio pihk, peo; linapeo
perdun', -i, -it4 jõmpsikas
pereh, .perre e .perhe, pereht20 = pereq pere; perekond
pe(r)re|mii:s', -mehe, -mii:st39 peremees
pereq, .perre, peret18 = pereh
pereski|q, m -dõ, -id13 Vene saapad
pergeq, .perke, perget18 mülgas; õõtsuv soopind; pergeq hõl'os, ku pääle läät, põhja ei olõkiq all soopind õõtsub, kui peale lähed, põhja ei olegi all
peri(t) pärit; kost sa peri olõt? kust sa pärit oled?
peri olõma päri, nõus olema
perijä, -, -t3 = peritsejä = perrij
perilde püsti, õiget pidi; kruus' oll' lavva pääl perilde, olõ es kummalõ kruus oli laual püsti, polnud kummuli
per|imä, -riq, -i57 = peritsemä
peri.päivä päripäeva
peris = perüs [II] päris (tõeline, tegelik; küllaltki)
periselt päriselt, tegelikult
peri|t, -dü, -tüt13 pärilik
peritsejä, -, -t3 = perijä = perrij pärija; varaperitsejä varapärija
peri|tsemä, -tsäq e -däq, -dse90 = perimä pärima, pärandust saama
.perklä|ne, -dse, -st5 kurat
perna|anõ, -asõ, -ist8 perenaine
per|o, -o, -ro26 peru, äge
peroskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv perotama
pero|tama, -taq, -da82 perutama
.perreli|ne, -dse, -st5 perekonna-, perekonda omav; perreline inemine perekonnainimene
per|rij, -ijä, -ijät4 = perijä = peritsejä
per|ril, -ilä, -ilät4 ree seljatugi
.perrä 1. järele; perrä joudma järele jõudma; perrätett võlts, järeletehtud; 2. järgi; tüüd tulõ ilma perrä säädäq tööd tuleb ilma järgi seada
.perrä.andli|k, -gu, -kku38 järeleandlik
.perrätulija, -, -t3 järeltulija
.perrä|tuul', -tuulõ, -tuult35 pärituul
.perräütelüs*, -e, -t9 tsitaat
.perrä .ütlemä kordama, järele ütlema v laulma; *tsiteerima; ütle v kiroda kirotaja perrä tsiteerin autorit
.persekrae, -, -d2 nalj miniseelik
perseq, .perse, pers(e)t18 istmik, tagumik, taguots; perse; and' laksu pers(e)t piten andis laksu tagumiku pihta; nilbõ persegaq kott' libeda põhjaga kott
perseqnühüssilläq nühakil, tagumiku peal lohistades; lask perseqnühüssilläq mäest alla laseb tagumiku peal nühakil mäest alla
.perserih|a, -a, -ha28 = .perse.rihkli, -, -t1 = .perse|rust', -rusti, -.rusti37 sõim sitapea, pasaperse
.persevas|sil, -ila, -ilat4 sõim sitapea, pasaperse (meesterahva kohta); ommaq külh persevasilaq, jätiq as'a ajamaldaq küll on sitapead, jätsid asja ajamata
persi|k, -gu, -kut13 virsik
persikallaq = persükallaq
persilde = persülde
persipäidi tagurpidi
persükallaq = persikallaq = perüskallaq istukil; tagurpidi; tagumikul, perseli, persekil
persülde = persilde istuli; tagurpidi; tagumikule; sattõ persülde maaha kukkus tagumikule maha; läts' persülde ussõ läks tagurpidi välja
persü|tämä, -täq, -dä82 (laisalt) istuma
perv', perve, .perve35 kallas, perv
pervi|ne, -dse, -st7 äkiline, äkilis(t)e perve(de)ga
per|ä, -ä, -rä24 pära; tagumine ots; tagumik; lõpuosa; ülejääk, m riismed, jäänused; põhi; kargaq riiperä pääle! hüppa reeotsale!; suurõ perägaq tütrik suure tagumikuga tüdruk; sa võit perä süüki ärq süvväq sa võid ülejäänud söögi ära süüa; kanni perä pääl om viil veidükese tsäid kannu põhjas on veel natuke teed; koobidsi peräq kokko kraapisin riismed kokku
perä|dü, -dü, -tüt1 1. tohutu, päratu; 2. armetu, kõle; mahajäetud, kõrvaline; perädü om sääntsen suurõn majan ütsindä elläq kõle on sellises suures majas üksinda elada; perädü paik mahajäetud, kõrvaline koht
perähnä = perä(h)n 1. järel, kannul; nä püsüseq meil perähnä nad püsivad meil järel; 2. pärast
peräh(t)ü|mä, -däq, -84 1. rämedaks muutuma (hääle kohta); perähünüq helü räme hääl; 2. kängu jääma
perä|joogiq, m -juu:kõ, -juu:kõ37 = peräpütt: lätväq peräjoogõlõ lähevad viimasel päeval pulma vm peole
peräkõrd = perä.kõrda = peräkõrra viimaks, viimati, äkki; aiteh kutsmast, kaeq ku peräkõrd tulõgiq aitäh kutsumast, vaat kui viimaks tulengi
peräl(e) päral(e)
perält päralt
perämä|ne, -dse, -st5 viim(a)ne
perä(h)n = perähnä 1. järel, kannul; miä sa käüt mul perän? mis sa käid mul järel?; 2. pärast; perän kaemiq, miä saa pärast vaatame, mis saab
perändä|mä, -q, -83 pärandama
perändüs, -e, -t9 pärandus; pärimus
peräniq pärani
perä(s)ni|k, -gu, -kku38 tüürimees; hirsnik
perä(h)npoolõ pärastpoole
perä|ots, -otsa, -.otsa31 lõpp; tagumine v viimane ots; perä(n)otsan läts' tüü kipõmbahe lõpus läks töö kiiremini
perä.põrgu, -, -t3 pärapõrgu
peräpüt|t, -ü, -tü37 sag m = peräjoogiq järelpulm; järelpidu, peo viimane päev
peräpütüli|ne, -(d)se, -st5 järelpulmaline; peo viimaseid külalisi; jäi pulma kolmandas pääväs peräpütülidses jäi pulma kolmandaks päevaks viimaste külaliste hulka
peräsooli|k, -gu e -ga, -kut e -kat13 pärasool
peräst: minkagiq peräst millegi pärast
peräsyn|a*, -a, -na28 keel järelsõna
perätside = perätsikku üksteise taga, pärastikku
perätühe = perätüle 1. tohutult, väga; 2. kehvasti, laokil(e); tan om kyik' nii perätühe, et halv pääle kaiaq siin on kõik nii laokil, et halb peale vaadata
perüs I, -(s)e, -t11 1. nöörist aisapära; 2. noot (nooda)
perüs II = peris päris (tõeline, tegelik; küllaltki)
perüskallaq = persükallaq
pesite|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = pesätämä pesitsema
.pesmä, .pessäq, pessä61 peksma; ära lööma; pess' jala perrä lõi jala katki, vigaseks
pess, pessü, .pessü37 1. peks, peksmine; 2. puukäsn, tael
.pesselemä, pesseldäq, .pessele85 pekslema
.pessü|mä, -däq, -80 end (millegi vastu) ära peksma, peksuma
pes|ä, -ä, -sä24 pesa
pesähe|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = pesände(l)lemä kohmitsema
pesämun|a, -a, -na26 pesamuna
pesände|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = pesähe(l)lemä
pesä|tämä, -täq, -dä82 = pesite(l)lemä pesitsema; taan puun pesätäseq siskaq sellel puul pesitsevad ööbikud
pet|eq, -te, -et18 = petüs [2.] pete
peter|sell', -selli, -.selli37 petersell
.petmä, pettäq, petä61 petma
.petrol', -i, -it4 petrooleum
pets', pets'o, .pets'o37 = .pe(e)ts'ka, -, -t3 = pets'o|k, -ga, -kat13 = pets'orka, -, -t3 ahjukapp; lats' läts' pets'kahe piislemä laps läks ahjukappi ennast soojendama; pand sukaq pets'okahe kuioma paneb sokid ahjukappi kuivama
petsä|t', -di, -tit13 pitser; pitsat; lüü petsädi pääle lööb pitseri peale
pettüs, -e, -t9 pettus
.petvä, -, -t3 petlik
pe|täi, -däjä, -däjät4 mänd
pe|täl', -däli, -dälit4 < pedaal' pedaal
petüs, -(s)e, -t11 1. petis; 2. = peteq pete
pia varsti, pea(gi)
pia.aigo peaaegu
piakõsõ pea; piakõsõ tuu talv'giq ei tulõq pea see talvgi ei tule
pidehihe = pidejihe = pidessihe hõivatuks, seotuks; taa tüügaq jäät nii pidehihe, jää ei inämb sukugiq aigo selle tööga jääd nii hõivatuks, ei jää enam sugugi aega
pidehi(h)n = pideji(h)n = pidessi(h)n kinni, hõivatud; tarvitusel; ma olõ taa tüügaq väega pidehin ma olen selle tööga väga hõivatud
pidejihe = pidehihe = pidessihe
pideji(h)n = pidehi(h)n
pidermä|s, -, -(s)t15 > pitim
pidessihe = pidessile = pidehihe = pidejihe
pidessi(h)n = pidehi(h)n kinni, hõivatud; tarvitusel; piät jo iks vapa aigo kah olõma, saa-i nii, et olõt kyik' aig pidessin peab ju ikka vaba aega ka olema, ei saa nii, et oled kogu aeg hõivatud; meil om auto kyik' aig pidessin, poig sõit egä päiv liina vaiht meil on auto kogu aeg tarvitusel, poeg sõidab iga päev linna vahet
pi|do, -do, -to26 < praasnik pidu
pidoli|k, -gu, -kku38 pidulik
pidoli|nõ, -(d)sõ, -st5 peoline, piduline
pidos|(s)õq, -(s)idõ, -(s)it11 (söögilauaga) pidu; ku pidossilõ minti, sys küdseti suurõq tsõõriguq saiaq, võeti üten kui (söögilauaga) peole mindi, siis küpsetati suured ümarad saiad, võeti kaasa
pidähü|mä, -däq, -84 vastu pidama; peetud saama; tiiä-iq, kas auto pidähüs kodo sõitaq ei tea, kas auto kojusõitu vastu peab; vanakraamipoodin müvväs pidähünüid asjo komisjonikaupluses müüakse peetud asju
pidähüs*, -e, -t9 takistus, tõke; tõrge; ummik, ummistus
pi|dämä, -täq, -ä59 1. pidama (kohustatud olema); ma piät minemä ma pean minema; 2. (kinni v lahti) hoidma, pidama; pidurdama, takistama; peatuma; piäq suu! pea suu!, vaiki!; nalj hoia kotisuud!; nilbõgaq tohe-i äkki pitäq libedaga ei tohi äkki pidurdada; piäq kinniq! pea kinni!, peatu!; piäq kinniq, miä sul om! hoia seda, mis sul olemas on!
pi|gi, -gi, -ki26 pigi
pigihü|mä, -däq, -84 pigituma
pigi|ne, -dse, -st7 pigine
pigi|tämä, -täq, -dä82 pigitama
pi|go, -o, -ko27 = pego = peo = pio pihk, peo; linapeo
piha|aid, -aia, -.aida33 varbaed
pihaluu, -, -d50 abaluu
pihesti|k, -gu, -kku38 = pehestik = pihistik = pihistü < tihnik [2.] padrik, tihnik
pihi|dsäq, m -tside, -tsit13 pihid, (sepa)tangid
pihisti|k, -gu, -kku38 = pihistü, -, -t1 = pihestik
pihk, piha, .pihka32 kivi v raua higi (tarvitatud ravimina); kivi tulõ pihka palotaq kivi tuleb higiseks põletada
pihkar', -i, -it4 hapu; mõru
pihka|ts', -dsi, -tsit13 pihtkasukas
pihl, pihlõ e pihla, .pihlõ e .pihla31 pihlakas; pihlõmari, -puu pihlamari, -puu
pihlõ|nõ, -dsõ, -st7 1. < orants' oranž, kollakaspunane, punakaskollane; tuud panti vanast pall'os, ku pihlõnõ rõivas oll' sälän seda peeti vanasti liialduseks, kui oranž rõivas oli seljas; 2. pihlakane, pihlapuine
pih|o, -o, -ho26 < piholih|o†, -o, -ho26 peoleo
piht, piha, .pihta32 piht (piha); pihast piinü pihast peenike
piht.kask|(as), -a, -a(s)t15 pihtkasukas
pihtpümme, -, -t14 kottpime
piht|särk', -särgi, -.särki37 lühike kuub
.piht|õq, m -idõ, -it19 pihid
piibar', -i, -it4 karjapasun
piibe|leht', -lehe, -.lehte34 = piipleht' piibeleht, maikelluke
.piibli, -, -t1 piibel
piibusk', -i, -it13 piibunosu, -tobi
piibu|tama, -taq, -da82 = .piipama piipu suitsetama; piibutas niguq vana korsna suitsetab piipu nagu vana korsten
piidsahta|ma, -q, -83 piiksatama
piidsah(t)us, -õ, -t9 piiksatus
piidsa|k, -gu, -kut13 peru
piigar', -i, -it4 viripill
pii:gli, -, -t1 < pii:l' [II] peegel
piik', piigi, .piiki37 piik
pii:l' I, peele, pii:lt40 külgpuu, äärepuu (nt redelil, vankril, väraval)
pii:l' II, peeli, pii:li37 > pii:gli
piil'o, -, -t2 piilu, part, pardipoeg (meelitusnimena ja kutsumiseks)
piim, piimä, .piimä35 piim
piim|hain, -haina, -.haina30 = piim(ä)|ohtjas, -.ohtja, -ohtjast22 piimohakas
piimä|hammas, -.hamba, -hammast23 piimahammas
piimä|kuu, -, -d50 < juuni juuni
piimä|sii:n', -seene, -sii:nt40 riisikas (seen)
piin, piina, .piina31 piin
.piinama, piinadaq, .piina77 piinama
pii:nü, -, -t1 = peenüq 1. peen; peenike; 2. väike (marjade jms väikeste asjade kohta); must'kaq ommaq timahavva väega piinüq mustikad on tänavu väga väikesed
pii:nühe = pii:nüle peenelt
pii:nümbähe = pii:nümbäle = peenembähe peenemalt
piion', -i, -it4 spioon
piip, piibu, .piipu37 piip
.piipama, piibadaq, .piipa77 = piibutama
piip|leht', -lehe, -.lehte34 = piibeleht' piibeleht, maikelluke
piir', piiri, .piiri37 piir
pii:r', peeru, pii:ru37 peer (peeru)
piira|k, -gu, -kut13 pirukas
piiratus, -õ, -t9 > piiretüs
piird, piiru, .piirdu36 piire; piird pandas ümbre, eläjäq lastasõq sisse piire pannakse ümber, loomad lastakse sisse; piirdu pandma ümber e sisse piirama; (ümber millegi) tiiru tegema; meheq olliq soe piirdu pandnuq mehed olid hundi ümber piiranud; maja panti piirdu maja piirati ümber; tä oll' kygõ mõtsa piirdu pandnuq ta oli teinud tiiru ümber terve metsa
.piirdmä, (.)piirdäq, piirä66 = .piir'mä piirama; kuuljaluud piät piirdmä vastapäivä tuu seebigaq, minka koolnut om mõst kooljaluud peab piirama vastupäeva selle seebiga, millega surnut on pestud
.piirdü|mä, -däq, -80 lõhenema, mõranema
piireq, .piirde, piiret19 (hrl vedeliku varasemat taset näitav) piirjoon, rant; tä käve salahuisi piimä jooman, kygõ oll' anoman piireq nätäq ta käis salaja piima joomas, alati oli nõus (koore)rant näha
piiretüs, -e, -t9 < piiratus piiritus
piirikäänüs*, -(s)e, -t11 < piiri.ütlejä* rajav (kääne), terminatiiv
piiri|ts, -dsä, -tsät13 piirits, (h)ui
piiri.ütlejä*, -, -t3 > piirikäänüs*
.piir'mä, .piiriq, piiri63 = .piirdmä
piir'.pääs(t)|ne, -(d)se, -st5 piirpääsuke
pii:rämä, peerädäq, pii:rä77 peeretama
.piisko|p', -bi, -ppi38 = piis|kopp', -kopi, -.koppi37 piiskop
pii:slemä, peeseldäq, pii:sle78 ennast soojendama; peesitama
pii:stä|mä, -q, -81 = peesütämä soojendama; panni pääl piistedüq kardohkaq pannil soojendatud kartulid
pii:sü|ma, -däq, -80 soojenema
piit, piida, .piita30 piit
pii:t', peedi, pii:ti37 peet; peedikas (vein)
pii:tre|hain, -haina, -.haina30 = pii:tre|lill', -lilli, -.lilli37 äiatar (rohttaim)
pii:tre|päiv, -päävä, -.päivä35 peetripäev, 29. juuni
piitsk, piidsa, .piitska33 piits
.piitsma, .piitsuq, piidsu64 piiksuma
.piitsna, -, -t3 piiksumine
pii:täjä, -, -t3 väänkael (lind)
pii:|tämä, -täq, -dä81 väänkaela häälitsuse kohta; pi·i·täjä pi·i·täs väänkael hääliseb
.piiu, -, -t1 = .piiunõ = pikku = pittu pikkune; muq piiu miis' minu pikkune mees
piiuldõ = piiuta = pikuldõ pikuti
.piiult = pikkult = pittult pikkuselt
.piiu|nõ, -dsõ, -st5 = .piiu = pikkunõ = pittunõ
piiuta = piiutamiisi = piiuldõ
piiutus, -õ, -t9 = pikkus = pittus pikkus
pika|ts', -dsi, -tsit13 kudumisviga
pikembähe = pikembäle = pikembält pikemalt
pikendä|mä, -q, -83 pikendama
pikendüs, -e, -t9 pikendus
pikilpäivil päevad läbi, terved päevad; sügüse, ku veidüq kärbläisi, kääväq lehmäq pikilpäivil välän sügisel, kui kärbseid vähe, on lehmad päevad läbi väljas; tä tege pikilpäivil tüüd ta teeb v tal on pikad tööpäevad
.pikjä|ne, -dse, -st5 = pikne
pik|k, -ä, -kä35 pikk; pikä meelegaq kannatlik
pikkpii:tre, -, -t3 keskmine sõrm
pikk|päiv, -päävä, -.päivä35 aeglane inimene, venivillem; no olõt sa külh üts' pikkpäiv! no oled sa alles venivillem!
pikk|rüüs, -rüüsä, -.rüüssä35 läkaköha
pikksärk', pikäsärgi, pikkä.särki37 = suur'särk' pikk-kuub
pikktroska, -, -t2 pikkvanker
pikku, -, -t1 = .piiu = pikkunõ = pittu pikkune; sa olõt mu pikku sa oled minu pikkune
pikkult = .piiult = pittult pikkuselt
pikku|nõ, -dsõ, -st5 = .piiunõ = pikku = pittunõ pikkune
pikkupite(h)n pikkupidi, pikisuunas
pikkus, -õ, -t9 = piiutus = pittus pikkus; keel pikkus, *välde; edimädsen, tõõsõn ja kolmandan pikkusõn synaq esma-, teise-, ja kolmandavältelised sõnad
pikkä pikali, siruli; sirgu, õieli; lask' hindä pikkä maaha heitis pikali; ai käe pikkä sirutas käe (välja)
pikkämiisi pikkamisi
.pikliga|nõ, -dsõ, -st5 = .pikli|k, -gu, -kku38 piklik
.pik|ne, -se, -set6 = .pikjäne äike, pikne
.pikri, -, -t1 peeker, viinaklaas
.piksepin|i, -i, -ni26 päevakoer (liblikas)
pikuldõ = piiuldõ < piudaldõ pikuti
piku|tama, -taq, -da82 pikutama
pikutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 korduv pikutama, lamasklema; pikutõlõs sängü pääl, viisi ei tüüd tetäq lamaskleb voodis, ei viitsi tööd teha
pikälde pikali; pikalt
pikäle pikali; pikale
pikäli|ne, -dse, -st5 aeglane, pikaldane (inimese kohta)
pikält pikalt
pikämeeleli|ne, -dse, -st5 kannatlik, pikameelne
pikä(h)n 1. pikali, siruli; om sängü pääl pikän on voodis pikali; 2. väljasirutatud, õieli; käsi pikän käsi välja sirutatud
pikäpääle pikapeale
pilahk, -u, -t13 = pila|k, -gu, -kut13 1. pilak, peerupiht; 2. üleannetu
pilbas, .pilpa, pilbast22 pilbas
pilbõnda|ma, -q, -83 pilbastama
pildimak|k'*, -i, -ki37 videomagnetofon
pildimassin, -a, -at4 fotoaparaat
pildistä|mä, -q, -83 pildistama; nalj palja tagumikuga olema; kiä sääl puhma all pildistäs? kes seal põõsa all palja tagumikuga on?
pile|t', -di, -tit13 pääse, pilet
pilgahta|ma, -q, -83 välgatama, vilksatama
pilgahus, -õ, -t9 välgatus, vilksatus
pilgu|tama, -taq, -da82 pilgutama
pilgutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 korduv pilgutama
pilis|emä, -täq, -e87 helkima; pilkuma
pilk I, pilga, .pilka31 veekühvel (paadist vee välja viskamiseks)
pilk II, pilgu, .pilku37 pilk
.pilkama, pilgadaq, .pilka77 1. alavääristama; pilkama, narrima; 2. paadist vett välja kühveldama
.pilksja*, -, -t3 kursor
.pilks'kõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 korduv vilkuma, virvendama; silmi iin pilkskõlõs silme ees virvendab
.pilks'ma, .pilksiq, pilksi13 vilkuma, virvendama
.pilku (täüs') pilgeni (täis)
.pilkus, -õ, -t9 pilkamine
pill', pilli, .pilli37 pill (muusikariist; nutt)
pilla|kaar', -kaari, -.kaari37 pillerkaar
pilli|mii:s', -mehe, -mii:st39 pillimees
pilliruu:|g, -, -u36 pilliroog
.pillu|ma, -daq, -80 paiskuma, viskuma; kukkuma; auto tsyyrõ alt pillus ruusa üles auto rataste alt paiskub kruusa üles; auto pillu tii päält vällä auto paiskus teelt välja; inemiseq ommaq päält sõta lakja pillunuq inimesed on pärast sõda laiali paisatud; lats' pillu maaha laps kukkus maha
.pillõlõma, pillõldaq, .pillõlõ85 visklema, hüplema; pini pillõlõs keti otsan koer viskleb keti otsas
.pilma, .pilluq, pillu64 loopima, pilduma
pilosk', -i, -it13 = pirosk' plotski
.pilpi|nõ, -dsõ, -st5 pilbastest
pilt', pildi, .pilti37 1. pilt; 2. < foto foto; pilti tegemä pildistama, fotografeerima; pildimakk'*, -kassett'*, -kaamõra* videomagnetofon, -kassett, -kaamera
.pilt'ni|k, -gu, -kku38 = pääväpilt'nik fotograaf
.pilt'ri*, -, -t1 kuvar; monitor
pil|u, -u, -lu26 pilu, pragu
piluhõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 korduv vilkuma
pilukallaq pilukil
pilu|koda, -kua, -kota27 = pinokoda püstkoda, (püstroigastest) suveköök
pilu|paun, -pauna, -.pauna30 padi
pilu|tama, -taq, -da82 pilutama (paotama; pilutikandiga kaunistama)
pilv', pilve, .pilve35 pilv
pilvealo|nõ, -dsõ, -st7 pilves; pilvealonõ ilm om pilves ilm on
pilve(h)n pilves
pilvepal|a, -a, -la28 pilvetük|k, -ü, -kü37 vahune limatükk rohul
pilvi|ne, -dse, -st7 pilvine
pilviske|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 < pilvis|.kits'mä, -.kitsiq, -kitsi63 pilvitama
pind, pinno, .pindo36 pind (pinnu)
.pindliga|nõ, -dsõ, -st5 pinnuline
pindsa|k, -gu, -kut13 1. > särk'; 2. lõmmu südamik
pindseldä|mä, -q, -83 pintseldama, värvima
pindsun', -i, -it4 pinsol, jalatsi vahetald
pinga|nõ, -dsõ, -st7 = .pinkliganõ ebaühtlane (lõnga kohta)
pin|i, -i, -ni26 koer
pinihä|dä, -dä, -tä24 = pinitõbi ehmatusest saadud haigus
pini|kii:l', -keele, -kii:lt40 penikeel (rohttaim)
pinikuu:rma, -, -t3 penikoorem
pini|köömeq, -küü:mne, -köömend17 näär (rohttaim)
pinilih|a, -a, -ha28 1. liigliha hobuse kabja all; 2. seene eostorukesed (peam puravikel); tatil tulõ piniliha ärq võttaq, tuu om vaklo täüs' puravikul tuleb eostorukesed ära võtta, need on usse täis
pini|nagõl, -nagla, -.nakla45 koeranael
pini|ne, -dse, -st7 häbematu
pininuk|k', -i, -ki37 = pininut|t', -i, -ti37 = pininyn|a, -a, -na28 koerakoonlane, peninukk
pini|puss, -pussu, -.pussu37 = pinipussu|hain, -haina, -.haina30 = tsiapussuhain põldmünt (rohttaim)
pini|pütsk', -püdse, -.pütske35 koerputk
pinitõ|bi, -võ, -põ25 = pinihädä
pini|tämä, -täq, -dä82 (koeraks) sõimama
pini|tümä, -tüdäq, -dü84 häbematuks muutuma; pinitünüq pois'kõnõ häbematuks muutunud poiss
pini.vardõ kängu
pinivarrõ(h)n kängus, kidura kasvuga; taa lats' om pinivarrõn, ei lääq kasvo poolõst sukuginaq edesi see laps on kängus, ei lähe kasvu poolest sugugi edasi
pink, pinga, .pinka31 peenike koht lõngas
pink', pingi, .pinki37 < penk' pink
.pinkliga|nõ, -dsõ, -st5 = pinganõ ebaühtlane (lõnga kohta)
pink'ratt|aq, m -idõ, -it22 pikkvanker
.pinkõlõma, pingõldaq, .pinkõlõ85 tõrkuma
.pin'mä, .pinniq, pinni63 pinnima, tungivalt küsitlema
pinnalõ minemä (pindudeks) lõhenema
pinnu(h)n purjus
pinnu|tama, -taq, -da82 purjutama
pinnär', .pindre, pinnärd23 peenar
pin|o, -o, -no26 = pino|koda, -kua, -kota27 = pilukoda püstkoda, (püstroigastest) suveköök
pinss', pinsi, .pinssi37 = pints', pindsi, .pintsi37 kõnek pension
.pintska, -, -t3 kanepitemp
.pintsla|nõ, -(d)sõ, -st5 sipelgas
.pintsli, -, -t1 pintsel
pio, pio, pijjo e piio, sisseü .pijjo e .piio, m omast ja osast pijjõ e piiõ26 = pego = peo = pigo pihk, peo; linapeo
pio|kinnas', -.kinda, -kinnast23 labakinnas
piopes|ä, -ä, -sä24 peopesa
pio|täüs', -tävve, -täüt49 peotäis
pip|p', -i, -pi37 lastek piim; imä, annaq pippi ja päppä! ema, anna piima ja leiba!
pipõr', .piprõ, pipõrd22 pipar
pipõr'|kuu:k', -koogi, -kuu:ki37 = vehver'kuu:k' piparkook
pir|a, -a, -ra26 pragu
pirand, -u, -ut13 = pirand', -i, -it13 1. heledasti põlev peerg v peergude kimp; üte käegaq püüd' vähki ja pand' kotti, tõõsõgaq hoit' pirandit ühe käega püüdis vähke ja pani kotti, teisega hoidis põlevat peergu; 2. kärsitu, rahutu, olevus; meil oll' hopõn' niguq pirand', and' kinniq pitäq meil oli hobune nagu tulesäde, andis kinni pidada
pira-pinna e pira ja pinna = pisa-pinna puruks, peenikesteks kildudeks, pihuks ja põrmuks; klaas' sattõ kivi pääle pira-pinna klaas kukkus kivi peale puruks
pirask', -i, -it13 = purask' [2.] sõim kurask, tont, koll
pird, pirru, .pirdu36 peerg, pird
pirdsa|k, -gu, -kut13 = pirts pirtsakas, turtsakas
pirdsosk', -i, -it13 pirtsutaja; edvistaja
pirdsoskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = pirdsotõ(l)lõma = .pirtskõlõma korduv pirtsutama
pirdso|tama, -taq, -da82 pirtsutama
pirdsotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = pirdsoskõ(l)lõma
pirga, -, -t2 = pirgo = pirgõ = tirga kerglane, edev; pirtsakas; kärsitu; peru inimene v loom
pirga|ts', -dsi, -tsit13 edvistaja; pirtsutaja; perutaja
pirgo, -, -t2 = pirga
pirgo|tama, -taq, -da82 = pirgõldama edvistama; pirtsutama; perutama
pirgotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv pirgotama
pirgõ, -, -t2 = pirga = pirgõnõ kerglane, edev; pirtsakas; kärsitu; peru inimene v loom
pirgõlda|ma, -q, -83 = pirgotama edvistama; pirtsutama; perutama
pirgõ|nõ, -dsõ, -st7 = pirgõ
piripa|da, -a, -ta29 = piri|parts', -pardsi, -.partsi37 = piri|pill', -pilli, -.pilli37 = iripill' = viripill' piripill, viriseja, iriseja
piris|ema, -täq, -e87 pirisema; virisema
piristä|mä, -q, -83 piristama
.pirkõlõma, pirgõldaq, .pirkõlõ85 pirtsutama
pirla|k, -gu, -kut13 haug
pirn', pirni, .pirni37 pirn (puuvili; elektripirn); pirnipuu pirnipuu
pirosk', -i, -it13 = pilosk' plotski
pirra|nõ, -dsõ, -st7 peergudest; lats' tekk' pirradsõ majakõsõ laps tegi peergudest majakese
pir|rin, -inä -inät4 pirin; virin
pirru.pehteq, m -.pehtide, -.pehtit20 peerupiht, pilak
pirrutuk|as, -ka, -ast22 peeru põlemata ots
pirts, pirdsu, .pirtsu37 = pirdsak pirtsakas
.pirtskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = pirdsoskõ(l)lõma korduv pirtsutama
pisa-pinna e pisa ja pinna = pira-pinna puruks, peenikesteks kildudeks, pihuks ja põrmuks
pisa|.rits'ma, -.ritsiq, -ritsi13 kangekaelselt vaikima, mitte vastama
pisla, -, -t2 = pisla|k', -gi, -kit13 püsimatu, rahutu, närviline, rahulolematu; taa om üts' pislak' lammas, lasõ-i pükäq see on üks rahutu lammas, ei lase pügada
pis|o, -o, -so26 1. = pisõq piisk, pisar; tulesäde; üts' (vihma)piso sattõ üks (vihma)piisk kukkus; 2. = pisokõnõ pisut, natuke; piso rohkõmb pisut rohkem; 3. (väga) soolane; võiq, taa om üts' piso supp' oi, küll see on soolane supp
pisokõ|nõ, -sõ, -ist8 = piso [2.]
pis|sar', -ara, -arat4 pisar
pistembähe = pistembäle püstisemalt
.pistsä = .pistvä, -, -t3 = pistüline püstine; järsk; karas' pistvä perve päält alla hüppas järsult kaldalt alla
.pistü püsti; turris
pistüli|ne, -dse, -st5 = .pistsä
pisõnda|ma, -q, -83 = pisõrdama tibutama, (vihma) piserdama
pisõndõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv pisõndama = pisõrdõ(l)lõma
pisõq, .piskmõ, pisõnd16 = piso [1.] = pisõrm piisk, pisar; tulesäde; vihma-, higipisõq vihma-, higipisar
pisõrda|ma, -q, -83 = pisõndama
pisõrdõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = pisõndõ(l)lõma
pisõrm, -a, -at4 = pisõq
pi|tal', -dali, -dalit4 pidalitõbi
pite = pite(h)n mööda, pidi; tiid piten teed mööda
pi|tim, -dimä, -dimät3 < pidermäs 1. rehapulk; 2. pide; käepide
pits', pitsi, .pitsi37 pits (kudum)
pitsa|tama, -taq, -da82 pitseerima
pits'|ball', -balli, -.balli37 küla tantsupidu; peen, saksik pidu
pits'ho|põn', -bõsõ, -bõst12 eesrakendi hobune
pitsi(h)n eesrakendis
pitsite|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 korduv pigistama, pitsitama
pitsitäjä, -, -t3 luupainaja
pitsi|tämä, -täq, -dä82 pigistama, pitsitama
pitsitüs, -e, -t9 pigistus, pitsitus
pits'kas, .pits'ka, pits'kast15 tuletikk
.pits'ka|tuu:s', -toosi, -tuu:si37 tikutoos
pitsähtä|mä, -q, -83 < pitsähü|tmä, -täq, -dä11 korraks pigistama, pitsitama
.pitsü|mä, -däq, -80 pigistada saama; varbaq ommaq kängi sisen ärq pitsünüq varbad on kingade sees pigistada saanud
pitsüs, -(s)e, -t11 1. surve; 2.* depressioon
pitsüssihe = pitsüssil(l)e surve alla
pitsüssilläq = pitsüssi(h)n surve all
pittu, -, -t1 = .piiu = pikku = .pittunõ pikkune
pittult = .piiult = pikkult pikkuselt
pittu|nõ, -dsõ, -st5 = .piiunõ= pikkunõ = pittu
pittus, -õ, -t9 = piiutus = pikkus pikkus
pi|tur', -duri, -durit4 = pitäi [2.]
pi|täi, -däjä, -däjät4 1. hoidja; pidaja; kotipitäi e suupitäi koti(suu)hoidja (nt kartulivõtmisel); suka-, nisapitäi suka-, rinnahoidja; talopitäi talupidaja; 2.* pidur; ku pitäq tahat, tulõ pidäjä pääle vaotaq kui pidurdada tahad, tuleb pidurile vajutada
piudaldõ > pikuldõ
piuh(k)|pümme, -, -t14 kottpime
piuss, piusa, .piussa31 hrl m murulauk; piusaq ommaq jo hüäq pikäq, naid saa jo söögi sisse tsipsadaq murulauk on juba üsna pikk, seda saab juba toidu sisse näpistada
.piuta(miisi) = .piutapite(h)n pikuti, pikkupidi
piva|tama, -taq, -da82 püüdma, pingutama; egäüts' pivatas ärq tetäq uma tüü igaüks püüab oma töö ära teha
piät peab; nii piät tegemä nii peab tegema; ma piä(t) ma pean; sa piät sa pead; tä piät ta peab; mi piät me peame; ti piät te peate; nä piät nad peavad
.piä|tämä, -täq, -dä82 peatama; pidurdama; piädi külh, a es saaq pidämä pidurdasin küll, kuid ei saanud pidama
.piätüs, -e, -t9 peatus; tekeq noq väikene piätüs tehkem nüüd väike peatus; bussi-, taksopiätüs bussi-, taksopeatus
plaadi.mängjä, -, -t3 plaadimängija, grammofon
plaadsa|tama, -taq, -da82 plaksatama; plartsatama
.plaads'ma, .plaadsiq, plaadsi63 = .plaan'ma
.plaads'na, -, -t3 plaksumine, paukumine; pladin, plartsumine; mõsu mõskmisõ man üts' plaads'na käve ynnõ pesu pesemise ajal üks pladin ainult käis
plaadsu|tama, -taq, -da82 plaksutama; plartsutama
plaaga|tuma, -taq, -da82 1. määrduma, karbaga kattuma, praagatama; 2. kõvaks kuivama, paakuma
plaak', plaagi, .plaaki37 = paak paak, (mulla)kamakas; savimaa oll' plaaki kuionuq savimaa oli paaka kuivanud
.plaaku|ma, -daq, -80 paakuma, kõvaks kuivama
plaan', plaani, .plaani37 1. välimus, kehakuju; ilosa plaanigaq ilusa kehakujuga; 2. plaan
.plaan'ma, .plaaniq, plaani63 = .plaads'ma (ust) kõvasti kinni lööma, paugutama, prõmmima; segi lööma, peksma, laamendama; plaan'ku-i ust! ära prõmmi uksega!; plaanõ tarõ segi lõi toa segi
.plaastri, -, -t1 plaaster
plaat', plaadi, .plaati37 plaat
pla|ga(ha)ma, -kaq e -gadaq, -ka e -gaha88 plagama, jooksma
plagista|ma, -q, -83 plagistama
plagis|õma, -taq, -õ87 plagisema
pl'ahka, -, -t2 lahmija
.plahkam', -i, -it4 = plahma|k, -gu, -kut13 lahmakas, lahkam
plahv', plahvi, .plahvi37 = plõhv' hoop, mats, löök
plahva, -, -t2 hakkaja
plahvahta|ma, -q, -83 plahvatama, lahvatama
plahvah(t)us, -õ, -t9 plahvatus
.plahvama, plahvadaq, .plahva77 lahmama; tuli plahvas palama tuli lahvab põlema
.plahv'ma, .plahviq, plahvi63 ahmima; lahmama; välja laduma, rääkima; plahvõ kyik' süäme päält vällä ladusin kõik südame pealt välja
plaka|t', -di, -tit13 plakat
plakats'|pass', -passi, -.passi37 paber kompressiks (rahvameditsiinis)
pla|kin, -gina, -ginat4 plagin
plak|k', -i, -ki37 laik
.plak'liga|nõ, -dsõ, -st5 = plakõnõ laiguline; plekiline
plaks', plaksi, .plaksi37 plaks
plaksahta|ma, -q, -83 plaksatama
plaksah(t)us, -õ, -t9 plaksatus
plaksi|nõ, -dsõ, -st7 nätske; leib om plaksinõ ku savi leib on nätske nagu savi
.plakskõlõma, plaksõldaq, .plaksõlõ86 korduv plaksuma, plagisema
.plaks'ma, .plaks'iq, plaksi64 plaksuma
.plaks'na, -, -t3 plaksumine, plagin
plaksu|tama, -taq, -da82 plaksutama
plakõ|nõ, -dsõ, -st7 = .plak'liganõ
plan'a|k, -gu, -kut13 (maa)lahmakas
planask', -i, -it13 lohmakas ese, olend; kirvõplanask' raske nüri kirves; naasõplanask' inetu vormitu naine
plangi|nõ, -dsõ, -st7 plankudest
plank', plangi, .planki37 1. plank, paks laud; laudtara; 2. = plants' plink, savine (maa kohta); 3. paljas, sile; tühi; vaene; plank' papõr' tühi paber; ma olõ parhillaq nii plank', et midägiq saa ei ostaq ma olen praegu nii vaene, et midagi ei saa osta
plannõ|t', -di, -tit13 planeet
plan|ts', -dsi, -tsi37 = plank' [2.]
plats', platsi, .platsi37 plats; koht
.platsi kohale; võtaq platsi! asu kohale!
platsi(h)n kohal
platsi|tama, -taq, -da82 hooplema
.platsliga|nõ, -dsõ, -st5 lapiline
pleegi|aid, -aia, -.aida33 = plii:k'aid pleekaed, aed, kus kangaid pleegitati
pleeni|ts', -dsä, -tsät13 palgiparve osa
pleiä|ts', -dsi, -tsit13 = plövväts' pliiats
pleki|ne, -dse, -st7 plekist; plekine; plekine annom plekknõu
pleki|tämä, -täq, -dä82 plekiga katma
plek|k', -i, -ki37 plekk (laik; materjal)
plekk'sep|p, -ä, -pä35 plekksepp
.plek'liga|nõ, -dsõ, -st5 plekiline
plents', plendsi, .plentsi37 nätske
.ples'mä, .plessiq, plessi63 ennast üles lööma; midäs sa vanapoisikrõbu hindäst iks inämb plessit, egaq tütriguq sinno nigunii ei tahaq mis sa vanapoisikrõbi endast ikka enam üles lööd, ega tüdrukud sind nagunii ei taha
pless', plessi, .plessi37 kiilas; kiilas pealagi; vanamiis' sai nuiagaq plessi piten vanamees sai nuiaga vastu kiilast pealage
pless'pää, -, -d, sisseü -.päähä e -pähäq52 kiilaspea
.plet'mä, plettiq, pleti63 punuma
plet|t', -i, -ti37 pats, palmik; pikki plettegaq tütrik pikkade patsidega tüdruk
plett'|nõgõl, -nõgla, -.nõkla45 haaknõel
pletä|nits, -nitsä, -.nitsä35 nööri keere
pliida|nõ, -dsõ, -st7 paekivine
plii:k', pleegi, plii:ki37 pleegitusaine; pleegitus
plii:k'|aid, -aia, -.aida33 = pleegiaid
plii:k'mä, plii:kiq, pleegi63 pleekima; päevitama
plii:küma, plii:küdäq, pleegü79 pleekima; päevituma
pliin', pliini, .pliini37 pannkook
plii:n', pleeni, plii:ni37 värava ristpuu
pliini|raud, -ravva, -.rauda33 (pannkoogi)pann
pliit, pliida, .pliita31 paas
pliit', pliidi, .pliiti37 pliit
.pliitü|mä, -däq, -80 kokku vajuma (nt leiva kohta)
pliks', pliksi, .pliksi37 löök, (hele) plaks; eelektrijuht'mist sai pliksi ärq sain elektrijuhtmetest löögi
pliksahta|ma, -q, -38 (heledalt) plaksatama
pliksah(t)us, -õ, -t9 (hele) plaksatus
.pliks'ma, .pliksiq, pliksi63 (heledalt) plaksuma
.pliks'na, -, -t3 (hele) plaksumine
pliksutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 korduv plõksutama
.plindri, -, -t1 häda, plinder, kimbatus; om plindri(h)n on hädas, plindris
plink', plingi, .plinki37 plink, tihe, sile, sitke
.plitska, -, -t3 nätske, halvasti kerkinud (nt leiva kohta)
plohka|tama = plohku|tama, -taq, -da82 köhima
.plohv'ma, .plohviq, plohvi63 klohmima, peksma
ploksahta|ma, -q, -83 plaksatama
ploksahus, -õ, -t9 plaksatus
.ploks'ma, .ploksiq, ploksi63 plaksuma; ku kurõmarjo keedät, sys nakkasõq pia paan ploks'ma kui jõhvikaid keedad, siis hakkavad varsti pajas plaksuma
.ploks'na, -, -t3 plaksumine
plokõrus, -õ, -t9 halvasti tehtud töö, käkerdis
.plorks'na, -, -t3 podin; pudõr kiis ku plorks'na puder keeb nii et podiseb
pluhka|tama, -taq, -da82 (haiglaselt) lõõtsutama
plukikõ|nõ, -sõ, -ist8 jõmpsikas
pluki|tama, -taq, -da82 1. puitu lühikeseks järkama; 2. köietama, ketitama; looma köie v ketiga teise kohta panema; lehmäq tahtvaq ärq plukitaq lehmad on vaja teise kohta panna
pluk|k', -i, -ki37 1. kindla mõõduga (puu)pakk; 2. tokk, vai (lehmade köietamiseks v ketitamiseks); lehmäq ommaq plukin lehmad on köies v ketis
pluks', pluksi, .pluksi37 vikati käepide, löe kark
plunksahta|ma, -q, -83 sulpsatama, mulksatama
plunksah(t)us, -õ, -t9 sulpsatus, mulksatus
.plunksma, .plunksuq, plunksu64 sulpsuma, mulksuma
.plunksna, -, -t3 sulpsumine
plunkst sulpsti
plunn', plunni, .plunni37 1. = plönn põletamata tellis, plonn; savine maa; tomp, (savi)kamakas; 2. = plynn' põnn, põngerjas
pluta(h)n kimpus
.plutsn|õq, -idõ, -it17 näpped, (villastest) kaltsudest harutatud kiudaine
plutsõnda|ma, -q, -83 sakutama
plutsõndu|ma, -daq, -84 pulstuma
.pluuds'ma, .pluudsiq, pluudsi63 hulkuma; koh sa pluudsõq üü läbi? kus sa hulkusid öö läbi
pluu:m', ploomi, pluu:mi37 ploom; ploomipuu
pluusõ, -, -t2 pluus
plõgis|õma, -taq, -õ87 plõgisema
plõhv', plõhvi, .plõhvi37 = plahv' hoop, mats, löök; sai plõhvi vasta pääd sai matsu vastu pead
plõkask', -i, -it13 = plõkats' krapp, (puust) karjakell
plõka|tama, -taq, -da82 plõgisema; ringi hulkuma, logelema
plõka|ts', -dsi, -tsit13 = plõkask'
plõkkõlõma, plõkõldaq, plõkkõlõ86 = korduv plõkatama
plõks', plõksi, .plõksi37 1. väike olend, nolk; havvõplõks' väike haug, hauenolk; pois'kõsõplõks' väike poiss, poisinolk; 2. plõks
plõksahta|ma, -q, -83 plõksatama
plõksahus, -õ, -t9 plõksatus
.plõks'ma, .plõksiq, plõksi63 plõksuma
.plõks'na, -, -t3 plõksumine
plõksu|tama, -taq, -da82 plõksutama
plähkä, -, -t2 lohakas inimene
pläkerdä|mä, -q, -83 määrima; rõivaq olliq ärq pläkerdedüq riided olid ära määritud
pländsä|k, -gu, -kut13 nätske (nt leiva kohta)
plärdsähtä|mä, -q, -83 plärtsatama
pläris|emä, -täq, -e87 plärisema
pläristä|mä, -q, -83 pläristama
plär|o, -o, -ro26 plotski, pläru
plär|rin, -inä, -inät4 plärin; plära; jovva-i maq ämp su plärinät kullõldaq ei jõua mina enam sinu plära kuulata
.plärrämä, plärrädäq, .plärrä77 plärama
plärtse|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 plärtsuma
plär|ä, -ä, -rä24 plära
plätserdä|mä, -q, -83 plätserdama
plö|di, -di, -ti26 lödi
plöhkä, -, -t2 halb söök, lurr
plönn', plönni, .plönni37 = plunn' [1.] põletamata tellis, plonn; savine maa; tomp, (savi)kamakas
plönts', plöndsi, .plöntsi37 löga
plötserdä|mä, -q, -83 plätserdama
plövvä|ts', -dsi, -tsit13 = pleiäts' = plüvväts' pliiats
plüss', plüssi, .plüssi37 pluss
plüvvä|ts', -dsi, -tsit13 = plövväts'
plynn', plynni, .plynni37 = plunn' [2.] põnn, põngerjas
plyyska, -, -t3 puujupp, oksaraag, hagu; vanamudikõnõ korjas mõtsa alt plyyskit pliidi alaq vanamutike korjab metsa alt puujuppe pliidi alla
po|bi, -bi, -pi26 hambutu inimene
po|bima, -piq, -bi57 mugima
pobimok|k, -a, -ka31 pobiseja; lobiseja
pobis|õma, -taq, -õ87 pobisema
pobul', -i, -it4 = pobuts'ni|k, -gu, -kku38 = pombõrnik pops
podrõ|ts', -dsi, -tsit13 töödejuhataja
.poelda|ma, -q, -81 1. kiratsema; 2. paotama
.poeli|nõ, -dsõ, -st5 = pujõlinõ poegadega, poegi omav
poganahe = poganalõ ropult; nii poganahe kah iks tohe-i kynõldaq nii ropult ka ikka ei tohi rääkida
po|gima, -kiq, -gi57 pugima, mugima
poginallaq = pogi.nitsu kubinal; laut oll' poginitsu kärbläisi täüs' laut oli kubinal kärbseid täis
pogis|õma, -taq, -õ87 pugisema
pogri|ts, -dsa, -tsat13 pugerik; arestikamber, pogri, karts
pohkõrda|ma, -q, -83 = tohkõrdama askeldama, tasapisi toimetama, nokitsema
pohma|k, -gu, -kut13 pundar
pohmista|ma = pohmõrda|ma = pohmusta|ma, -q, -83 vohmima, mugima; pohmist' hindäl kõtu täüs' vohmis endal kõhu täis
poig, puja e poja, .poiga, m alaleü pujõlõ e .poelõ32 1. poeg; 2. pujus, neel (mõrras kalade väljapääsu takistav sissepoole ahenev lehter)
.poignõ|ma, .poignõdaq e pujõdaq e .poedaq, -89 poegima
poigu|tama, -taq, -da82 paotama
po|ii:m', -eemi, -ii:mi37 poeem
poi(u)kallaq = poi(u)kullaq
.poiku = .poikuisi = poiulõ paokile, poikvele
poi(u)kul(l)aq = .poik(u)vallaq = poi(u)kallaq paokil, poikvel
.pois'kõ|nõ, -sõ, -ist8 poiss, poisike
poiss', poisi, .poissi37 1. poiss; 2. sulane
poiulõ = .poiku
po|kan', -gani, -ganit4 = poogand' ropp, räpane inimene
pokanda|ma, -q, -83 = poogatama reostama; rüvetama; ära määrima, täis tegema
pokatäheli|ne, -dse, -st5 = pokatähi|ne, -dse, -st7 rõugearmiline
poki(h)n kipras
po|kin, -gina, -ginat4 pugin
poki|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 soperdama
pok|k, -a, -ka31 hrl m (kaitsepookimisel pandud) rõuged
pok|k, -u, -ku37 oinas, sokk
pokki kipra
.pok'ma, pokkiq, poki63 põtkima, tampima; vana lammas pokk' jalagaq vasta maad, taht hirmutaq vana lammas põtkib jalaga vastu maad, tahab hirmutada
poko, -, -t2 = põko lastek oinas
poks, poksu, .poksu37 1. müks; 2. kribul
poksahta|ma, -q, -83 põksatama
poksah(t)us, -õ, -t9 põksatus
.poksama, poksadaq, .poksa77 poksama
.poks'ma, .poksiq, poksi63 puksima; poksima
.poksõlõma, poksõldaq, .poksõlõ86 pukslema; pokuq tüküseq poksõlõma oinad kipuvad pukslema
pokõrda|ma, -q, -83 pusima, pukerdama
pold'a, -, -t2 pudikeelne inimene
pold'astõ = poldatsõhe pudistades (rääkimise kohta)
pold'a|tama, -taq, -da82 = puld'atama lobisema; putrama, pudinal rääkima
pold'atsõhe = poldastõ
pold'atus, -õ, -t9 loba; ma taha-iq säänest pold'atust kullõldagiq ma ei taha sellist loba kuulatagi
polgu|tama, -taq, -da82 pilgutama
poliiti|ga, -ga, -kat3 poliitika
poliiti|k, -gu, -kut13 poliitik
poliitili|nõ, -dsõ, -st5 poliitiline
po'litsei, -, -d2 politsei; politseinik; politseiq tüütäseq politsein politseinikud töötavad politseis
polk, polgu, .polku37 polk
.polka, -, -t3 polka (tants)
po(o)lka, -, -t3 riiul; nari
.polkama, polgadaq, .polka77 juukseid lühikeseks lõikama; naisil ommaq pikäq hiusõq, miihil ja latsil polgaduq naistel on pikad juuksed, meestel ja lastel lühikeseks lõigatud
.polks'na, -, -t3 solksumine
poll'a, -, -t2 tobu
.polm'ma, .polmiq, polmi63 põimima; mässima; polmõ kinniq külh, a kõrdapiten saa es köüdetüs mässisin kinni küll, kuid korralikult ei saanud seotud
polo|nits, -nitsa, -.nitsa31 mõrd
polt', poldi, .polti37 polt
polvand', -i, -it13 tolvan
polvõ|rits, -ritsa, -.ritsa30 poluvernik; setu
pombol', -i, -it4 ripats
.pombri, -, -t3 uhmrinui
pombõrni|k, -gu, -kku38 = pobuts'nik pops
pom|ima, -miq, -i57 = pomista|ma, -q, -83 mugima
pomis|õma, -taq, -õ87 pomisema
pomm', pommi, .pommi37 pomm (lõhkekeha; kaalu-, kellapomm)
.pommama, pommadaq, .pomma77 ühmama, pomisema; pommas' midägiq üle ola ühmas midagi üle õla
pom|min, -ina, -inat4 pomin
pommista|ma, -q, -83 õgima
pommi|tama, -taq, -da82 pommitama
pondsahta|ma, -q, -83 mütsatama
ponds'o, -, -t2 pontsakas inimene v loom
pon|i, -i, -ni26 poni
pon|ima, -niq, -i57 1. nõeluma, parandama, kohendama; miä sa inämb ponit vanna räbälätükkü mis sa enam nõelud vana räbalatükki; 2. segaselt rääkima, pobisema; ei saaq arvo, midä tä sääl poni ei saa aru, mis ta seal pobiseb
ponk|laud, -lavva, -.lauda30 ropsilaud
poodi pidi (vt nt kyigipoodi, pahepoodi)
poodsa|k, -gu, -kut13 losu (miski losutav, vedelev, lagunenu)
poodõlda|ma, -q, -83 kiusujuttu ajama
poogand', -i, -it13 = pokan' ropp, räpane inimene
pooga|tama, -taq, -da82 = pokandama reostama; rüvetama; ära määrima, täis tegema
poolakõ|nõ, -sõ, -ist8 poolakas
poolamusti|k, -ga, -kat13 toompihlakas, toompihlakamari
poolarit|t', -i, -ti37 vurrkann
pooli|k, -gu, -kut13 poolik
poolikallaq = poolikullaq = poolõlõ pooleli
-pooli|nõ, -dsõ, -st7 -poolne
poolit.aigasula|nõ, -(d)sõ, -st7 pooleaja sulane
poolõ poole; nääq tulõvaq miiq poolõ nad tulevad meie poole
poolõhuisi = poolõldõ = poolõlistõ pooleldi
poolõlõ = poolikallaq pooleli
poolõnda|ma, -q, -83 poolitama
poolõteräke|ne, -se, -ist8 = poolõterä|mii:s', -mehe, -mii:st39 pooleteramees
poon'a, -, -t2 tõrges
poon'a|tama = pooni|tama, -taq, -da82 vaidlema
poordi(h)n volangis; krussis
popa|tama, -taq, -da82 pobisema; lobisema
po|pin, -bina, -binat4 pobin; lobin
pops', popsi, .popsi37 = .pops'nik pops, vabadik
.pops'ma, .popsiq, popsi63 popsima
.pops'ni|k, -gu, -kku38 = pops'
popsu|tama, -taq, -da82 popsutama
po'pu.laar|nõ, -sõ, -sõt6 populaarne
por|a, -a, -ra26 = pori
por|a(ha)ma, -raq e -adaq, -ra e -aha88 = .porrama lobisema, patrama; luiskama; pois'kõnõ, mis porrat! poiss, mis sa luiskad!
porb'o|tama, -taq, -da82 = porgatama
pords'o|pill', -pilli, -.pilli37 vilepill
porga, -, -t2 = porgats' lobiseja, loraja
porga|tama, -taq, -da82 = porb'otama = .porkama lobisema, lorama; luiskama
porga|ts', -dsi, -tsit13 = porga
porgatus, -õ, -t9 porilomp
por|i, -i, -ri26 = pora loba, lora; ajagu-i porri! ära aja lora!
poris|õma, -taq, -õ87 torisema, porisema; lorama
.porkam', -i, -it13 lobasuu
.porkama, porgadaq, .porka77 = porgatama
poro|jonn', -jonni, -.jonni37 porujomm (naps; purjus-olek)
porovi|k, -gu, -kku38 = puravik puravik
.porrama, porradaq, .porra77 = pora(ha)ma
por|rin, -ina, -inat4 porin
porsaq, m .porssõ, .porssõ31 vuntsid
porsi(h)n sassis
.pors'ma, .porssiq, porsi63 purssima
port, pordo, .porto37 liiderlik, raisus tüdruk v naine; eläs pordoello elab liiderlikku elu
.port'ma, .portiq, pordi63 liiderdama
ports, pordso, .portso37 ports
po'rtu.galla|nõ, -(d)sõ, -st5 portugallane
.portus, -õ, -t9 porduelu, liiderlik elu
porusk', -i, -it13 jäme riie
posija, -, -t3 posija
pos|ima, -siq, -i57 = pos'ka|tama, -taq, -da82 1. posima; 2. pusima, kohmitsema
poslamasla, -, -t2 > päävälilliõli
posma|k, -gu, -kut13 segadus
possõrda|ma, -q, -83 vusserdama
post', posti, .posti37 post (tulp; postiasutus)
poti.lakja, -, -t3 nimetissõrm, osutissõrm
potiseto, -, -t2 kaltsukaupmees, potisetu
potisini|ne, -dse, -st7 potisinine
poti|tama, -taq, -da82 potitama
potkitnoi, -, -d53 turakas (kaardimäng)
.potlõma, potõldaq, .potlõ78 pottidega kauplema
.potrama, podradaq, .potra77 patrama
potsõrda|ma, -q, -83 mäkerdama
pot|t', -i, -ti37 1. pott; 2. poti (kaardimast); pott' om trump' poti on trump
pott'sep|p, -ä, -pä35 pottsepp
praadi|ahi, -aho, -.ahjo44 praeahi
praadsu|tama, -taq, -da82 priiskama, raiskama
praagama|go, -o, -ko27 paks inimene, praagamagu
praak, praaga, .praaka30 viinapõletamise jäätmed, praak (praaga)
.praak'li, -, -t3 praakija, praaker
.praal'ma, .praaliq, praali63 praalima
praasni|k, -gu, -kut13 > pido
praat', praadi, .praati37 praad
.praat'ma, .praatiq, praadi63 praadima, küpsetama
.praat'u|ma, -daq, -80 enesekoh praadima, küpsema; kardohkaq praat'usõq pruunis kartulid praevad pruuniks
praavi|tama, -taq, -da82 = praavitsõ|ma, -q, -83 = parandama; söötma
.praavu|ma, -daq, -80 paranema; tüsenema
praavõlda|ma, -q, -83 praalima
pra|da, -da, -ta28 tüli; taad prata oll' viil vaia! oli seda tüli veel vaja!
prada|nõ, -dsõ, -st7 tülikas
pragista|ma, -q, -83 pragistama
pragistõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv pragistama
pragis|õma, -taq, -õ87 pragisema
pr'a|go, -o, -ko27 = prägo risu, rämps, praak
pragonõma, .praodaq e pragonõdaq, pragonõ89 pragunema
prahi|nõ, -dsõ, -st7 > asonõ
praht', prahi, .prahti37 > ask
prahva|k, -gu, -kut13 prahvakas
pra|kin, -gina, -ginat4 pragin
prak|k', -i, -ki37 praak; tä tüü tunnistõdi prakis tema töö tunnistati praagiks
.prak'ma, prakkiq, praki63 praakima
praks, praksu, .praksu37 1. praks, prõks; 2. rägastik
praksahta|ma, -q, -83 = praksahtu|ma, -daq, -84 praksatama; edimiä praksahtu miski praksatas
praksah(t)us, -õ, -t9 praksatus
.praksma, .praksuq, praksu64 praksuma
.praksna, -, -t3 praksumine
.praksõlõma, praksõldaq, .praksõlõ86 = korduv .praksma: puuq praksõlõsõq ahon puud praksuvad ahjus
prakti|ga, -ga, -kat3 praktika
prakti|gant', -gandi, -.ganti37 praktikant
prakti|k, -gu, -kut13 praktik
praktili|nõ, -dsõ, -st5 praktiline
pran'a|tsõma, -daq e -tsaq, -dsõ90 tõrelema
prandsahta|ma, -q, -83 = prandsahtu|ma, -daq, -84 prantsatama
prandsõrda|ma, -q, -83 lartsudes käima, lartsima
.prann'ama, prann'adaq, .prann'a77 = .prants'ma priiskama, prassima
.prantsla|nõ, -(d)sõ, -st5 prantslane
.prants'ma, .prantsiq, prandsi63 = .prann'ama
.prantsus, -õ, -t9 süüfilis; kel om nyna sisse sadanuq, tuul om prantsus olnuq kellel on nina sisse vajunud, sellel on süüfilis olnud
praosk', .praoski, .praoskit37 praost
.pras'ma, .prassiq, prassi63 prassima
prav|vil, -ila, -ilat4 vankrijuhe
prei, -, -d2 hobuse kabjahaigus
.preili, -, -t1 preili
.preilna, -, -t3 preilna
presi|dent', -dendi, -.denti37 president
.pres'mä, .pressiq, pressi63 1. pressima; 2. < .triik'ma triikima
press', pressi, .pressi37 press
press'|raud, -ravva, -.rauda33 < triik'massin triikraud
pridana, -, -t3 = pritan kaasavara
pri|gi, -gi, -ki26 piibupigi
prii, -, -d50 prii, vaba
priinim|i, -e, -me24 = väärnimi perekonnanimi
prii:s', preesi, .prii:si37 prees
.priiskama, priisadaq, .priiska77 priiskama
.priiskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv priiskama
prii:stri, -, -t1 (katoliku v vene õigeusu) preester
.priius, -õ, -t9 priius
.priksna, -, -t3 prõksumine
.prikstu, -, -t1 tragi; väega prikstu ts'urakõnõ väga tragi poisike
prillesni|k, -gu, -kku38 prillikandja
prilliq, m .prille, .prille37 prillid
prinks, prinksu, .prinksu37 = prunks (lühike) peeretus
prinni|tämä, -täq, -dä82 jooma, trimpama; mul ka vanamiis' vaarit' ollõlaari, sys noq muguq prinnitäs tõist egä päiv mul ka vanamees vaaritas õllelaari, siis nüüd muudkui trimpab teist iga päev
prints', prindsi, .printsi37 prints
pri'n|tsess', -tsessi, -.tsessi37 printsess
.priskõ, -, -t3 priske
pri|tan, -dana, -danat4 = pridana kaasavara
prits', pritsi, .pritsi37 prits; süstal; pritsinõgõl süstlanõel
pri'tsen|t', -di, -tit13 present
pritsima|ja, -ja, -ia28 tuletõrje(maja)
pritsi|mii:s', -mehe, -mii:st39 tuletõrjuja
pritsitallitus, -õ, -t9 tuletõrje
.prits'mä, .pritsiq, pritsi63 1. > .tsiukma; 2. süstima; käevardõ prits'mine olõ-i nii hallus ku persehe prits'mine käevarde süstimine pole nii valus kui istmikku süstimine
.pritsü|mä, -däq, -80 > .tsiukuma
pro|gramm', -grammi, -.grammi37 programm
.prohvus, -õ, -t9 prohvus (kirumissõna)
pro'hvõsri, -, -t1 professor
prohvõ|t', -di, -tit13 prohvet
proim', proimõ, .proimõ34 käiseauk
pro|je'kt', -je'kti, -.je'kti37 projekt
pro'jek|tii:r'mä, -tii:riq, -teeri63 projekteerima
prok|k', -i, -ki37 rebasemürk
proks', proksi, .proksi37 härjavärss
pro'ku|rör', -röri, -.rörri38 = pro'ku|rüü:r', -rööri, -rüü:ri38 prokurör
proku|tama, -taq, -da82 indlema
proosa, -, -t2 proosa
proosahta|ma, -q, -83 korra aevastama
proosah(t)u|ma, -daq, -84 purskuma; naksi naardma nii et süük' proosahtu suust vällä hakkasin naerma nii et söök purskus suust välja
proosah(t)us, -õ, -t9 = pruu:sk aevastus
proosiskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = pruu:skõlõma korduv aevastama
proovoda, -, -t3 matusejutlus (setudel)
proovo|tama, -taq, -da82 matusejutlust pidama (setudel)
pross', prossi, .prossi37 pross
pro(o)sta, -, -t2 lihtne, labane; taktitu
pro'|tsent', -tsendi, -.tsenti37 = pro'tsõn|t', -di, -tit13 protsent
provva, -, -t2 = provvi proua
provva|nõ, -dsõ, -st7 proualik
provvi, -, -t2 = provva
pruhv', pruhvi, .pruhvi37 < viik' [1.] (püksi)viik; pruhvõgaq püksiq viigipüksid
pruks', pruksi, .pruksi37 räsa, ristpulk varre otsas (hangul, labidal)
prunds'o(h)n pruntis
prunks, prunksu, .prunksu37 = prinks (lühike) peeretus
prunks', prunksi, .prunksi37 pronks
prunt', prundi, .prunti37 krooge
.prunt'ma, .pruntiq, prundi63 krookima
prunts', prundsi, .pruntsi37 seelik
.pruntsli, -, -t1 äärispael
pruss', prussi, .prussi37 pruss (ehitusmaterjal)
prussa|k, -gu, -kut13 prussakas
pruudi|.mõisa, -, -t3 nalj pruudikodu, pruudimõis
pruuk', pruugi, .pruuki37 pruuk, komme, tava, traditsioon
.pruuk'ma, .pruukiq, pruugi63 pruukima, tarvitama
pruu|kost', -kosti, -.kosti37 pruukost, hommikueine
pruul', pruuli, .pruuli37 (õlle)pruul, pruulija
.pruul'ma, .pruuliq, pruuli63 pruulima
pruum', pruumi, .pruumi37 = pruun'
pruumika|= pruumika|s = .pruumja|= .pruumja|s, -dsõ, -st5 = pruunikanõ = pruunikas = .pruunjanõ pruunikas, pruunjas
pruu:m'ma, pruu:miq, proomi63 = pruu:v'ma proovima, üritama; pruumiq iks või proovida võib ikka
pruun', pruuni, .pruuni37 = pruum' pruun
pruunika|= pruunika|s, -dsõ, -st5 = pruumikanõ = .pruunjanõ
pruunista|ma, -q, -83 pruunistama
.pruunja|= .pruunja|s, -dsõ, -st5 = .pruumjanõ = pruunikanõ
pruus(s), pruusa, .pruu(s)sa31 = kruus(s) (poolmetsik) pirn, pirnipuu; makõ vii seen keededüq pruusaq ommaq väega hääq poolmetsikutest pirnidest keedetud kompott on väga hea
pruusa|k, -gu, -kut13 preislane; (Preisimaa) sakslane
pruu:s|hank, -hangu, -.hanku37 pootshaak
pruu:sk, proosu, pruu:sku36 = proosah(t)us aevastus
pruu:skama, proosadaq, pruu:ska77 korskama
pruu:sk'ma, pruu:skiq, proosi63 aevastama
pruu:skõlõma, proosõldaq, pruu:skõlõ85 = proosiskõllõma korduv aevastama
pruut', pruudi, .pruuti37 > .mõrsja
pruu:v'ma, pruu:viq, proovi63 = pruu:m'ma proovima
prõgista|ma, -q, -83 prõgistama
prõgis|õma, -taq, -õ87 prõgisema
prõ|kin, -gina, -ginat4 prõgin
prõksahta|ma, -q, -83 prõksatama; edimiä prõksaht' miski prõksatas
prõksah(t)us, -õ, -t9 prõksatus
.prõksma, .prõksuq, prõksu64 prõksuma
.prõksna, -, -t3 prõksumine
.prõksõlõma, prõksõldaq, .prõksõlõ85 = korduv .prõksma
prõllaq = põrõhõllaq praegu
prõssal', -i, -it4 kepslemine
.prõssama, prõssadaq, .prõssa77 = prõssa|tama, -taq, -da82 kepslema; latsõq prõssatasõq moro pääl lapsed kepslevad õuel
prä|go, -o, -ko27 = pr'ago risu, rämps, praak
.prähklemä, präheldäq, .prähkle78 pragama
prähkä, -, -t2 rögiseja
prähkä|tämä, -täq, -dä82 köhima
prähvähtä|mä, -q, -83 prahvatama
prähvähtü|mä, -däq, -84 enesekoh prahvatama, lahti paiskuma; uss' prähvähtü vallalõ uks prahvatas lahti
prähväh(t)üs, -e, -t9 prahvatus
.prähvämä, prähvädäq, .prähvä77 prahvama
präkä|tämä, -täq, -dä82 = präägätämä
präll', prälli, .prälli37 1. kõhn, kidur olevus, äbarik; om üts' põrsapräll', taast saa no määne tsiga on üks põrsaäbarik, sellest nüüd mõni siga saab
prälli|ne, -dse, -st7 kängus
.prällü|mä, -däq, -80 känguma
prändsähtä|mä, -q, -83 = prändsähtü|mä, -däq, -84 prantsatama
prändsäh(t)üs, -e, -t9 = pränts, prändsü, .präntsü37 prantsatus
prässä|k, -gu, -kut13 nässakas
prätä|k, -gu, -kut13 pahandus; oll' meil no taad prätäkut vaia oli meil nüüd seda pahandust vaja
präädi|tämä, -täq, -dä82 = .präätämä ketrama
präägu|tama, -taq, -da82 = präägätämä
präägutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv präägutama
präägähtä|mä, -q, -83 prääksatama
präägäh(t)üs, -e -t9 prääksatus
präägä|tämä, -täq, -dä82 = präkätämä = präägutama 1. prääksuma; 2. (rõivaid) määrima; pois'kõnõ om vahtsõ hammõ ärq präägätänüq poiss on uue särgi ära määrinud
.prääkmä, .prääkuq, präägu63 = .prääk'mä, .prääkiq, präägi63 prääksuma
prääli|ts, -dsä, -tsät13 ropsilaud; koonlalaud
prääni|k, -gu, -kut13 = prään'k(as), .präänka, prään'kast15 präänik
.prää|tämä, -täq, -dä81 = prääditämä
.präätüs, -e, -t9 ketrus
.präühkelemä, präüheldäq, .präühkele85 räuskama, (räusates) hooplema; meheq präühkeliq kõrdsin mehed räuskasid kõrtsis
pröhkä|tämä, -täq, -dä82 = röhkätämä [2.] rögisevalt köhima
prü|gü, -gü, -kü26 > ask
prügü|kast', -kasti, -.kasti37 prügikast
prügü|ne, -dse, -st7 prügine
.prüüskämä, prüüsädäq, .prüüskä77 määrima, rikkuma; laimama, põhjama
pryngul', -i, -it4 = ryngul' pillerkaar, pidu, lust; viisi ei tüüd tetäq, lööväq ynnõ pryngulit ei viitsi tööd teha, peavad aga pillerkaari
.prynkõlõma, pryngõldaq, .prynkõlõ85 logelema
psü'koloogia, -, -t3 psühholoogia
psü'ko|luu:g', -loogi, -luu:gi37 psühholoog
.ptruu|tama, -taq, -da81 ptruutama, ptruu-hüüdega hobust peatama
pu|di, -di, -ti26 pudi
pudinahe = pudinallaq = pudinalõ pudinal; tä väega pudinahe kynõlõs ta räägib väga pudinal
pudi|nõma, -daq e -nõdaq, -nõ89 = pudõnõma pudenema
pudisk', -i, -it13 = pudl'a pudikeelne inimene
pudis|õma, -taq, -õ87 pudisema
pudl'a, -, -t2 = pudisk
pudl'a|tama, -taq, -da82 pudinal rääkima; putrama
pudro|kii:l', -keele, -kii:lt40 pudikeel
pudrokii:tjä, -, -t3 pöial
pudroli|nõ, -dsõ, -st5 segane; pudrolist juttu aja ajab segast juttu
pudro|päiv, -päävä, -.päivä35 vastlapäev
pudropöörüs, -(s)e, -t11 pudrumänd (-männa)
pudro|tama, -taq, -da82 pudrutama
pudsajalõ vähehaaval; taa om suur' tüü, pudsajalõ tiit kah, sys saa ei viil niipia valmis see on suur töö, vähehaaval teed ka, siis ei saa veel niipea valmis
pu|dsu, -dsu, -tsu26 ebe, ude; udusulg; puruke, tolmurullike
pudsunudsija, -, -t3 = pudsunu|tsij, -dsija, -dsijat4 tolmuimeja
pudsu|nõ, -dsõ, -st7 ebemeid täis; purune
pudõ|nõma, -nõdaq e -daq, -nõ89 = pudinõma pudenema
pudõr = pudyr', pudro, .putro47 = putr puder
pu|go, -go, -ko26 pugu; kõht
pugõri|k, -gu, -kku38 pugerik
puha puha; taa niidü päält olõ-iq midägiq saiaq, kyik' puha angõrhain sellelt niidult pole midagi saada, kõik puha angervaks
puhahus, -õ, -t9 puhang; tuulõpuhahus tuulepuhang
puhas, .puhta, puhast23 puhas
puhasta|ma, -q, -83 puhastama
puhasti|k, -gu, -kku38 raiesmik
puhastu|ma, -daq, -84 puhastuma
puhastus, -õ, -t9 puhastus; päramised
puhelda|ma, -q, -83 hingeldama
puheldu|ma = puhendu|ma, -daq, -84 väsima, hingetuks jääma
puhe|nõma, -daq e -nõdaq, -nõ89 tursuma
puhe|tama, -taq, -da82 koitma; päiv jo puhetas päev juba koidab
puhka, -, -t2 1. = puhkats' morn inimene; 2. karusnahast ääris; kodojänessest saa kübäräle hää puhka küülikust saab kübarale hea äärise
.puhkama, puhadaq, .puhka77 1. puhkama; 2. ohkama
puhka|tama, -taq, -da82 = puhkutama hingeldama
puhka|ts', -dsi, -tsit13 = puhka [1.]
.puhkma, .puhkuq, puhu64 puhuma
.puhk'ma, .puhkiq, puhi63 puhkima
.puhksama, puhastaq, .puhksa76 = .puhksõma, puhastaq, .puhksõ76 korraks puhuma; taa toro om umbõn, taa tulõ läbi puhastaq see toru on umbes, see tuleb läbi puhuda
.puhkus, -õ, -t9 1. puhkus; 2. ohe
puhku|tama, -taq, -da82 = puhkatama
.puhkõlõ minemä puhkama minema; läts' lõunasvaihtõs puhkõlõ läks lõunavaheajaks puhkama
.puhkõ|päiv, -päävä, -.päivä35 puhkepäev
puhm, puhma, .puhma31 = puhm, puhmo, .puhmo37 põõsas
puhmasti|k = puhmisti|k, -gu, -kku38 = puhmisto, -, -t1 põõsastik
puhmisto|= .puhmliga|= puhmõli|nõ, -dsõ, -st5 = puhmõ|nõ, -dsõ, -st7 põõsaid täis, võsastunud
.puhtahe = .puhtalõ puhtalt
.puhtamas täiesti; tä oll' mu jaki puhtamas ärq krunds'utanuq ta oli mu jaki täiesti ära kortsutanud
.puhtavere|suu:n'*, -soonõ, -suu:nt40 arter
puhti|dsõq, m -tsidõ, -tsit7 = .puhtõq
.puhtus, -õ, -t9 puhtus
.puhtõli|nõ, -(d)sõ, -st5 peieline, matuseline
.puhtõq, m .puhtidõ, .puhtit19 = puhtidsõq peied, matused
puhus, -(s)õ, -t11 nõiutud asi; vaimlasõlõ viidi vanast puhussit moro pääle vaenlasele viidi vanasti nõiutud asju õuele
puhussillaq = puhussi(h)n
puhussillõ = tühüssille puhitusse
puhussi(h)n = puhuvallaq = puhussillaq = tühüssilläq = tühüssi(h)n puhituses, gaasi täis
puhva'ika, -, -t2 vattkuub
puiam, -o, -ot4 ankrumärk
puian', -i, -it4 pujään
puibus, -(s)õ, -t11 pujus, neel mõrras v rüsas
.puika, -, -t3 poiss
.puikõlõma, puigõldaq, .puikõlõ85 puiklema
.pui|nõ, -dsõ, -st7 puine
.puistama, puistadaq, .puista77 puistama
.puistu|ma, -daq, -80 pudenema
.puistõlõma, puistõldaq, .puistõlõ86 = korduv .puistama
puiõng', -i, -it13 = pu|jeng' = pujjõng' pojeng (lill)
puja|koda, -kua, -kota27 emakas
pujali|nõ, -dsõ, -st5 = pujõlinõ poegadega, poegi omav; viiepujalinõ lehm viis korda poeginud lehm
pujand', -i, -it13 kasupoeg
pu|jeng', -jengi, -.jengi37 = pujjõng', -i, -it13 = puiõng'
pu|jo, -jo, -jo e -io26 = pujokõ|nõ, -sõ, -ist8 puju (rohttaim)
pujõli|nõ, -dsõ, -st5 = .poelinõ = pujalinõ poegadega, poegi omav; meil om pujõlinõ ja pujõldaq lammas meil on poegadega ja poegadeta lammas
puk|k', -i, -ki37 pukk, alus
puk|kama, -adaq, -ka77 putkama
pukõrda|ma, -q, -83 ukerdama; pusima
pukõ|t', -di, -tit13 bukett
pulan', -i, -it4 kollane hobune
.pulbri, -, -t1 pulber
puld'a|tama, -taq, -da82 = pold'atama lobisema; putrama, pudinal rääkima
pulga(h)n = pulgõ(h)n 1. sassis, pulstunud; hiussõq ommaq pulgan juuksed on pulstunud; 2. hädas, jännis, kimpus
pulgar', -i, -it4 liipripakk
pulga|tama, -taq, -da82 pulstuma; pulgatunuq karvagaq pini pulstunud karvaga koer
Pulga|täheq, m -.tähti, -.tähti34 Reha (tähtkuju)
pulgu|tama, -taq, -da82 sasima
pulgõ(h)n = pulga(h)n
pulgõnda|ma, -q, -83 kulutama, raiskama; oll' mul pall'o palk'nit kirstuh, naksi pulgõndama - oll'egiq läbi oli mul palju kangarulle kirstus, hakkasin kulutama - olidki läbi
pulk, pulga, .pulka31 pulk
.pulka = .pulkõ 1. sassi, pulsti; 2. hätta, jänni, kimpu; seo as'agaq ma jää pulka selle asjaga ma jään kimpu
.pulkama, pulgadaq, .pulka77 pulkadega kinnitama; lõikuma
.pulku|ma, -daq, -80 sassi minema, pulstuma
.pulkõ = .pulka
pull', pulli, .pulli37 pull, sõnn
pulli|lill', -lilli, -.lilli37 kullerkupp
pulli|tama, -taq, -da82 (lehma) paaritama
pulm, pulma, .pulma31 1. > sa(a)jaq; 2. = .pulmus
.pulmama, pulmadaq, .pulma77 oskama; aru saama, taipama, mõistma; ma pulma-i määnestkiq tõist kiilt ma ei oska mitte mingit teist keelt; taa lats' pulma-i viil midägiq see laps ei taipa veel midagi
.pulmu|s, -(sõ), -(s)t10 = pulm [2.] taip; mõistus; täl olõ-i pulmu(s)t, tä pulma-i sukugiq tal pole taipu, ta ei taipa üldse
pu|l'o, -l'o, -ll'o26 = pus'o [1.] härjavärss, pullike
pulst', pulsti, .pulsti37 = pulsta|k, -gu, -kut13 pulst; kalts; (kasutatud) rõivas
pulsti|nõ, -dsõ, -st7 pulstunud
pulsti|puu:t', -poodi, -puu:ti37 kõnek kasutatud (odavate) riiete kauplus, kaltsukas
pulsti|tama, -taq, -da82 sasima
.pulstja|nõ, -dsõ, -st7 vanunud
.pulst'ma, .pulstiq, pulsti63 = .pulst'u|ma, -daq, -80 pulstuma
pumba, -, -t2 = pumba|nõ, -dsõ, -st7 tuim, rumal (inimese kohta); tuu om sääne pumba miis' see on selline tuim mees
pumbu|ts', -dsi, -tsit13 jomp, tombuke lõnga sees
pump, pumba, .pumpa31 pump
.pumpama, pumbadaq, .pumpa77 pumpama
pund, punna, .punda32 pund
.punda .jäämä kängu jääma
pundar, .puntra, pundard22 = .pundrik
.pundri, -, -t1 kellapomm
.pundri|k, -gu, -kku38 = punds, pundsu, .pundsu37 = pundsa|k, -gu, -kut13 = pundar pundar; tomp
pundsulõ pungil(e); puntras(se)
.pundsu|ma, -daq, -80 punduma
pundsu|tama, -taq, -da82 = pundsõrda|ma, -q, -83 = .pungama = pungitsõma = pungõrdama vusserdama; kortsima, hooletult kokku õmblema
pundsõrus, -õ, -t9 vusserdis
pung, punga, .punga31 1. rahakott; 2. = pungats'; 3. pundar; langaq ommaq punga kistuq, naid mõista-i inämb ärq arotaq lõngad on puntrasse kisutud, neid ei oska enam lahti harutada
.pungama, pungadaq, .punga77 = pundsutama
punga|ts', -dsi, -tsit13 = pung [2.] = pungõs kasvult kängu jäänud olevus
pungi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 = pungõrda|ma, -q, -83 = pundsutama
pungõs, -(s)õ, -t11 = pungats'
punk', pungi, .punki37 1. tomp; 2. punk; pungimiis', -naanõ punkar
.punk'liga|nõ, -dsõ, -st5 = .punt'liganõ tombuline
.punk'ma, .punkiq, pungi63 1. kohmitsema; 2. vastu punnima
.punkri, -, -t1 punker
punkt', punkti, .punkti37 punkt
.punkõlõma, pungõldaq, .punkõlõ85 puiklema; külh tä pungõl', a iks pidi minemä küll ta puikles, aga ikka pidi minema
.pun'ma, .punniq, punni63 1. (vastu) punnima; pingutama; 2. laudu punnima, sulundama
punn', punni, .punni37 punn, prunt; vistrik
.punni = punnilõ pungil(e), punni(s); põsõq lätväq punni v punnilõ põsed lähevad punni; põsõq ommaq punni v punnilõ põsed on punnis
punni(h)n punnis, pungil
punnivallaq pungis, punnis
punn'|paap, -paabu, -.paapu37 leevike
.punn'u|ma, -daq, -80 tursuma
pu|n'o, -n'o, -nn'o26 lastek punnu, kõht
punt', pundi, .punti37 punt, kimp; salk; tomp
.punt'liga|nõ, -dsõ, -st5 = .punk'liganõ
pupi, -, -t2 = pupp'
pupi|tama, -taq, -da82 hellitama
pup|p, -u, -pu37 lastek puder
pup|p', -i, -pi37 = pupi nukk; n'ardsopupp' kaltsunukk; pupitiatri nukuteater
pupõr'|lill', -lilli, -.lilli37 kullerkupp
pur|a, -a, -ra26 booraks, booraks-glütseriin
puras, .purga, purast23 = purask', -i, -it13 1. peitel; 2. = pirask' sõim kurask, tont, koll
puravi|k, -gu, -kku38 = porovik puravik
purdsahta|ma, -q, -83 purtsatama
purdsah(t)us, -õ, -t9 purtsatus
purima|nõ, -dsõ, -st5: purimanõ hammas purihammas
.purjo = pur'okillõ purju
.purjo|ma, -q, -80 purju jääma
purk', purgi, .purki37 purk
.purkama, purgadaq, .purka77 purskama
.purkli, -, -t1 närudes inimene
purla|k, -gu, -kut13 üleannetu poiss; liiderdaja (mees)
pu|r'o, -r'o, -rr'o26 1. puri; 2. alkoholiuim; pur'o om vaia vällä maadaq alkoholiuim on vaja välja magada
pur'okillaq = pur'o(h)n
pur'okillõ = .purjo
pur'olt purjuspäi
pur'o(h)n = pur'okillaq purjus
pur'o|tama, -taq, -da82 1. purjutama; 2. purjetama
pur'otus, -õ, -t9 purjutamine
purr|näär', -nääri, -.nääri4 vurrkann
purrõq, .purdõ, purrõt19 purre
.purskama, pursadaq, .purska77 = .purtskama purskama
.purs'ma, .purssiq, pursi63 purssima, vusserdama
purss', pursi, .purssi37 õpipoiss
purt'ni|k, -gu, -kku38 (väiksem) sõudepaat
.purtskama, purdsadaq, .purtska77 = .purskama
pur|u, -u, -ru26 puru, prügi
puru|lauk, -laugu, -.lauku37 porrulauk
purulõ = purus puruks; auto om purulõ sõidõt auto on puruks sõidetud
puru|nõ, -dsõ, -st7 purune, prügine
purus = purulõ
puru|tama, -taq, -da82 purustama, pudendama
purutumas täiesti puruks
puruvanakõ|nõ, -sõ, -ist8 puruvana (putukas)
purõl', -i, -it13 räbal
purõl|õma, -daq, -õ85 purelema
pur|õma, -raq, -õ, min 1. ja 3. p puri58 purema, hammustama; sinno om pini purnuq sind on koer hammustanud
purõ|tama, -taq, -da82 pureda laskma; kallale ässitama
purõtus, -õ, -t9 peeneks näritud toit
pu|s'a, -s'a, -ss'a26 1. pusa; 2. lastehirmutis, koll; pus'a tulõ, ku ti vaiki ei jääq! koll tuleb, kui te vait ei jää; 3. lastek täi; pää süüdäs, vaest om myni pus'a pään pea sügeleb, vist on mõni täi peas; 4. madu; näi puss'a puhmo sisse minnev nägin madu põõsasse minevat
pusan, -a, -at4 väike paks härg (ka laps)
pus|i, -i, -si26 (ratta)puks
pus|ima, -siq, -i57 = puskõrdama pusima, kohmerdama
pusipuu, -, -d50 tööriist ahte (parsile kuivama pandud vilja) kohendamiseks
pusk, pusu, .pusku36 valupiste; kõtust käve pusk läbi kõhust käis läbi valupiste
.puskama, pusadaq, .puska77 puskama
puskar', -i, -it4 puskar
puski|härg, -härä, -.härgä34 = tõrmihärg sõim vihane inimene
.pusklõma, pusõldaq, .pusklõ78 pusklema
.pusk'ma, .puskiq, pusi63 puskima
puskõrda|ma, -q, -83 = pusima
puslõ, -, -t2 > kildamäng*
.pusl|õq, m -idõ, -it22 kõlud
.pusma, .pussuq, pussu14 = .pussama
pusma|k, -gu, -kut13 hoop
pu|s'o, -s'o, -ss'o26 1. = pul'o härjavärss, pullike; 2. lastek kõht; kas pus'o jo täüs'? kas kõht juba täis?
puss, pussu, .pussu37 1. peer; toss; 2. saamatu; tossike; taa miis' om nii puss, nii puss, midägi ei saaq tettüs see mees on nii saamatu, nii saamatu, midagi ei saa tehtud; 3. ämmatoss (seen)
pussahta|ma, -q, -83 korra peeretama
pussah(t)u|ma, -daq, -84 pehkima; pussahtunuq puu pehkinud puu
pussa|k, -gu, -kut13 1. tossike, kohmard; 2. vilets, nüri nuga
pussaku|nõ, -dsõ, -st5 = pussunõ saamatu
.pussama, pussadaq, .pussa77 = .pusma = pussutama pussu laskma, pussutama
pussilõ mossis
puss.nuhkri = puss.näägri, -, -t1 käpard
pussu|nõ, -dsõ, -st7 = pussakunõ saamatu; oll' üts' pussunõ mehekene oli üks saamatu mehike
pussuod'e, -, -t2 aeglane, saamatu naisterahvas
pussur', -i, -it4 peeretaja
pussu|sõgõl, -sõgla, -.sõkla45 ehterätt tagumikul
pussu|tama, -taq, -da82 = .pussama
pussõni|k, -gu, -kku38 lapuline, kontvõõras
pussõrda|ma, -q, -83 pusserdama, pusima
pussõrdu|ma, -daq, -84 sassi minema
pussõrus, -õ, -t9 sassiläinud lõng
pusõrda|ma, -q, -83 1. puserdama, märga pesu välja väänama; 2. krookima; häste pusõrdõt kleit hästi kroogitud kleit
pusõrihe = pusõrilõ puseriti; hambaq olliq pusõrihe suun hambad olid suus puseriti
pusõri|k, -gu, -kku38 puserik
pusõrilõ = pusõrihe
putahta|ma, -q, -83 < putahutma korraks puudutama
putah(t)u|ma, -daq, -84 pihta minema, külge puutuma, tabama; tahtsõ kirvõgaq tsialõ lüvväq, a sullõ putahtu tahtsin kirvega seale lüüa, aga tabasin sind
putah(t)us, -õ, -t9 = putas viga, takistus
putahu|tma, -taq, -da62 > putahtama
pu|tar', -dara, -darat4 lodi
put|as, -ta, -ast22 = putah(t)us
pu|tin, -dina, -dinat4 puru; osake
.putka, -, -t3 = .puutka putka; kiosk
.putka|vaht', -vahi, -.vahti36 = koobavaht' sõim tölplane, lollike, tobuke
.putli, -, -t1 = putõl' pudel
.putma, puttuq, putu73 puutuma
.putmaldaq puutumata; puutumatu; süütu, neitsilik
putr, pudro, .putro47 = pudõr puder
.putrama, pudradaq, .putra77 putrama, puterdama
puts', putsi, .putsi37 vulg puts
pu|tsai, -dsaja, -dsajat4 (udu)sulg, ebe, kübe, helves; edev naine; lumõpudsajit satas lumehelbeid sajab
putsa|k, -gu, -kut13 nutsak, tomp
.putsama, putsadaq, .putsa77 = putsõldama 1. ehtima; kaeq noq, kuis om hinnäst ärq putsanuq! vaata nüüd, kuidas on ennast ära ehtinud!; 2. polsterdama
putsu|tama, -taq, -da82 koera ässitama
putsõlda|ma = putsõnda|ma = putsõrda|ma, -q, -83 = .putsama
putu|tama, -taq, -da82 puudutama
putõ, -, -t14 pude; putõq kardohkaq pudedad kartulid
pu|tõl', -dõli, -dõlit4 = .putli pudel
puu, -, -d50 puu
puu:, -, -d52 põu; panõq putõl' puuhu! pane pudel põue!
puubõn, -a, -at4 trumm
puudali|nõ, -dsõ, -st5 puudane
.puudri, -, -t1 puuder
puuduli|k, -gu, -kku38 napakas
puuduli|nõ, -dsõ, -st5 puudulik
.puudu|ma, -daq, -80 puuduma
.puudus, -õ, -t9 puudus; puudus olõma puudu olema, puuduma
puudu|tama, -taq, -da82 = .puutama kaalumisel petma; turu pääl myni omgiq puudutamisõ pääl välän turul mõni ongi kaalupettuse peal väljas
puudõq, .puutõ, puudõt18 vöö
puu:gna, -, -t3 poogen (paberileht; viiulipoogen)
puu:g|nits, -nitsa, -.nitsa31 nahast (kasuka)nööp
puuk', puugi, .puuki37 kratt, pisuhänd
puu:.karman', -i, -it4 põuetasku
puuk|jalg, -jala, -.jalga33 kõmp, laste mängukark
puu:l (kellegi) pool; ma olõ tiiq pu·u·l käünüq ma olen teie pool käinud
puu:l' I, pooli, puu:li37 pool (pooli); värten
puu:l' II, poolõ, puu:lt40 pool (poole)
puu:l'|kask, -.kaska, -.kaskat48 poolkasukas
puu:l'kuulussillaq poolärkvel
puu:l'küllü|ne, -dse, -st7 poolviltune
puu:l'lihvõldõ libamisi
puu:l'min|nij, -ijä, -ijät4 sag osast vabaabieluminia, poja vabaabielunaine v armuke; mul puul'minijät om väega virk, tege ja toimõndas kyik' miä vaia mu poja vabaabielunaine on väga virk, teeb ja toimetab kõik mis vaja
puu:l'na|anõ, -asõ, -ist8 sag osast vabaabielunaine; vallasema; armuke; tä om täl puul'naist ta on tal vabaabielunaine (v armuke)
puu:l'ni|k, -gu, -kku38 osanik
puu:l'.peo|= puu:l'pido|nõ, -dsõ, -st7 poolpidune, kantud, poolkulunud
puu:l'.pistü poolpüsti
puu:l'pistüli|ne, -dse, -st5 poolpüstine
puu:l'|päiv, -päävä, -.päivä35 = puu:l'pühä laupäev
puu:l'päävä|ne, -dse, -st7 = puu:l'pühäne laupäevane
puu:l'püh|ä, -ä, -hä24 = puu:l'päiv
puu:l'pühä|ne, -dse, -st7 = puu:l'pääväne
puu:l'sysa|r', -ra e -rõ, -rd12 sag osast poolõde
puu:lt poolt; tulli liina puult tulin linna poolt; ma olõ su puult ma olen sinu poolt
puu:l'tald, poolõtalla, puu:lt.talda33 pooltald
puu:l'tõist, poolõtõõsõ, puu:lttõist8 poolteist
puu:l'|tütär', -.tütre, -tütärd22 sag osast võõrastütar
puu:l'|veli, -ve(l)le, -.veljä e -.velle43 sag osast poolvend; tä om mu puul'veljä ta on mu poolvend
puu:lveli|dseq, m -tside, -tsit7 poolvennad
puu:m', poomi, puu:mi37 poom
puu:ma, puvvaq, puu:, min 1. ja 3. p .poi(õ)54 pooma
puu:m|vill, -villa, -.villa30 puuvill
puu:mvilla|nõ, -dsõ, -st7 puuvillane
.puu|nõ, -dsõ, -st7 puust, puidust
puur', puuri, .puuri37 1. puur (kinnipidamiseks); 2. puur (tööriist)
puu|rada, -raa, -rata29 raiesmik
.puur'ma, .puuriq, puuri63 puurima
puu:rna|päiv, -päävä, -.päivä35 setu rahvakalendri tähtpäev, lihavõtte paastu esimene pühapäev
puu:rt', poordi, puu:rti37 volang; kruss
puu:rti volangi; krussi
puu(s)sep|p, -ä, -pä35 puusepp
puusk, puusa, .puuska31 puus
.puusla|k', -gi, -kki38 = .pauslak' puuslak, hingeldustõbi, kopsutursega köha
.puus(t)li = .puus(t)ri, -, -t1 1. pühapilt v -kuju; puuslik; 2. kaitsevaim
puu:ssihe = puu:ssilõ pooksisse, poomisseisundisse
puu:ssi(h)n pooksis, poomisseisundis, hing kinni jäämas
puust', puusti, .puusti37 hoop, kõrvakiil
puusta, -, -t2 vaene, tühi, paljas; sääl om nii puusta maa, lambalgiq olõ-i midä võttaq seal on nii paljas maa, lambalgi ei ole midagi võtta
puusta|tama, -taq, -da82 = puu:st'ma [1.]
puu:stli, -, -t1 sõim loru, tühja jutu ajaja
puu:stlipää, -, -d, sisseü -.päähä e -pähäq52 vurrkann
.puust'ma, .puustiq, puusti63 lööma
puu:st'ma, puu:stiq, poosti63 1. = puustatama röövima, riisuma, rüüstama; tä om puhtas v pall'as poostit ta on paljaks riisutud; 2. nõiduma
.puustu|ma, -daq, -80 manduma
.puustus, -õ, -t9 kõnnumaa, tühi, söötis v laastatud maa; maa jäi puustusõs, kiäkiq es tarvidaq, mõts kasvi pääle maa jäi sööti, keegi ei kasutanud, mets kasvas peale
puut, puuda, .puuta31 puud
puu:t', poodi, puu:ti37 kauplus, pood; poodi mant tulõ leibä tuvvaq kauplusest tuleb leiba tuua
.puu|tama, -taq, -da36 = puudutama kaalumisel petma
.puutka, -, -t3 = .putka putka; kiosk
puu:tma, puu:taq, pooda61 pudendama, peenendama; poodaq leib piinüs! pudenda leib peeneks!
puu:t'ni|k, -gu, -kku38 poepidaja
.puutri, -, -t1 < arvot' arvuti, kompuuter
puutõr|i, -i, -ri26 = puutõristaja, -, -t3 rähn
puutäi, -, -d53 puuk (putukas)
põdramok|k, -a, -ka31 põdramokk (seen)
põdra|sammõl', -.samblõ, -sammõld23 põdrasammal
põdratat|t', -i, -ti37 seen
põdri|k, -gu, -kut13 1. noor põder; 2. põdrakarva lehm; 3. = põdrus kuhjavarda tugi
põdristi|k, -gu, -kku38 padrik
põdrus, -(s)õ, -t11 = põdrik [3.] kuhjavarda tugi
põdõla|nõ, -(d)sõ, -st5 põdur inimene
põdõli|k, -gu, -kku38 põduravõitu
põdõli|nõ, -dsõ, -st5 põdur
|dõma, -tõq, -e, m 1. ja 3. p .põssi, kesks põnnuq e põdõnuq59 põdema
põdõr = põdyr', põdra, .põtra45 = põtr põder
põgis|õma, -taq, -õ87 ülbitsema, vastu rääkima; miä sa pois'kõnõ põgisõt, olõq vaiki! mis sa poiss ülbitsed, ole vakka!
põh'a, -, .põhja43 = põhi [1.] põhi (alus); (veekogu) põhi; järvepõh'a järvepõhi
põh'a|du, -du, -tut1 väga, põhjatu(lt); põh'adu rikas põhjatu(lt) rikas
Põh'a|nagõl, -nagla, -.nakla45 põhjanael
põh'anda|ma, -q, -83 rajama; alust tegema; maja piät kimmä põh'a pääle põh'andama maja peab rajama kindlale pinnale; läbi suu om põh'andõt tii läbi soo on rajatud tee
põh'andu|ma*, -daq, -84 rajanema, põhinema
põh'andus, -õ, -t9 vundamendi maa-alune osa
põh'a.valgu|s, -(sõ), -(s)t10 = põh'aval|o, -o, -lo26 põhjavalgus, virmalised
põhi, põh'a, .põhja43 1. = põh'a; 2. põhi (ilmakaar)
.põhjus, -õ, -t9 1. > süü [2.]; 2. > põhi [1.]
põhk, põho, .põhko36 põhk
põhn, põhna, .põhna31 kõrgem koht madalal heinamaal
.põhtja, -, -t3 = .põhtjaalo|nõ, -dsõ, -st7 rehealune, põhu panipaik
põigus, -(s)õ, -t11 põikpuu; küün aeti põigussiniq haino täüs' küün aeti põikpuudeni heinu täis
põim, põimu, .põimu37 viljalõikus
põimma, .põimaq, põima63 vilja lõikama
põimukuu, -, -d50 < august' august
põimupüh|ä, -ä, -hä24 lõikuspüha, 4. oktoober
põka, -, -t2 = põka|ts', -dsi, -tsit13 (väike) traktor, põkats
põko, -, -t2 = poko lastek oinas
põld, põllo, .põldo36 (külvatud vilja)põld; põld om maaha tett vili on külvatud
.põlgma, .põlgõq, põlõ61 põlgama; ma põlõ-i tuud joht ärq ma ei põlga seda küll ära
põli|nõ, -dsõ, -st7 > mu(i)stinõ [2.]
põll', põllõ, .põllõ35 põll
põlla(ldõ) põlluviisi
põllusihe = põllussilõ kammitsasse
põllussi(h)n kammitsas
põllõq, .põldõ, põllõt18 kõrgem koht (keset madalat, hrl soist maad); platvorm
põlv', põlvõ, .põlvõ35 1. põlv; 2. põlvkond
põlvikallaq = põlvikullaq = põlvil(d)õ põlvili
põlvi|tama, -taq, -da82 põlvitama
põpa|tama, -taq, -da82 lobisema; popsutama, põrisema; põka tulõ põpatõn põkats tuleb põrisedes
põra.aigo = para.aigo = põrõhõllaq praegu
põrahta|ma, -q, -83 < põrah(t)uma korraks põrutama; põratama
põrah(t)u|ma, -daq, -84 põruma
põrah(t)us, -õ, -t9 mürtsatus
põrahu|tma, -taq, -da62 > põrahtama
põr|a(ha)ma, -raq e -adaq, -ra e -aha88 = .põrrama põruma; vankriperä põrra, saa eiq sääl häste istuq vankripära põrub, seal ei saa hästi istuda
põraq = põrõhõllaq praegu
põrba|tama, -taq, -da82 müristama
.põrgla|nõ, -(d)sõ, -st5 = .põrgulinõ põrguline, kurat, saatan
põrg'nas, .põrk'na, põrg'nast22 = põrk'nas porgand
.põrgu, -, -t1 põrgu
.põrguli|nõ, -(d)sõ, -st5 = .põrglanõ
põristõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 põristama
.põrkama, põrgadaq, .põrka77 põrkama
põrk'nas, .põrk'na, põrk'nast22 = põrg'nas porgand
põrlaq = parlaq = põrõhõllaq
põrm, põrmu, .põrmu37 1. raas, kübe, puru, põrm; 2. tüll, loor
.põrmama, põrmadaq, .põrma77 torisema
põrmand, -o, -ot13 põrand
põrmando|rõivas, -.rõiva, -rõivast22 vaip, põrandariie; vanaq n'ardsoq koetasõq põrmandorõivas vanad kaltsud kootakse vaibaks
põrmu|nõ, -dsõ, -st7 õhuke, hõre (riide kohta)
põrn, põrna, .põrna30 1. põrn; 2. kolmnurkne riidetükk pükstel
põro|tama, -taq, -da82 põrutama
põrotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv põrotama
.põrrama, põrradaq, .põrra30 = põra(ha)ma
põrs(a)s, .põrsa, põrs(as)t22 põrsas
põrõhõllaq = põrõhõlt = põrõla = parahallaq = parhillaq = parõhõllaq = prõllaq = põra.aigo = põraq = põrlaq praegu
põsk', põsõ, .põskõ34 põsk
põtalihe = põtalilõ kimpu, kimbatusse, hätta; kaeq ette, vaest köüdät hindä määntsehe põtalihe! vaata ette, võib-olla jääd kimpu!
põtali(h)n kimpus, kimbatuses, hädas; hüä oll' võttaq külh lainu, a noq olõt põtalin, jovva-i ärq massaq hea oli küll laenu võtta, aga nüüd oled kimpus, ei jõua ära maksta
põtr, põdra, .põtra45 = põdõr põder
põud, põvva, .põuda32 1. põud; 2. > pöüd
.põudliga|nõ, -dsõ, -st5 = põvva|nõ, -dsõ, -st7 põuane
pägü|mits, -mitsä, -.mitsä37 = pägü|nits, -nitsä, -.nitsä35 = päküm sõrg
päheq, .pähk'me, pähend16 > pähk'mäs, .pähk'mä, pähk'mäst22 = pähk'näs, .pähk'nä, pähk'näst22 pähkel
pähn, pähnä, .pähnä35 pärn; pähnähäierm, -hä(i)elm, -häidseq pärnaõis; pähnähäiermätii e -tsäi pärnaõietee
pähnä|ne, -dse, -st7 pärnapuine
pähü|ts', -dsi e -dse, -tsit e -st13 peats, päits
.päi|dseq, m -tside, -tsit18 päitsed
päidsi|k, -gu, -kut13 valgepäine veis, päitsik
päie|ors', -orrõ, -ort49 koormapuu
.päindü|mä, -däq, -80 = .päi|nemä, -däq e -nedäq, -ne89 pead looma (vilja kohta)
päipäidi ülepeakaela; kaeq no jala ette, mingu-i päipäidi, nii satat maaha! vaata jala ette, ära mine ülepeakaela, nii kukud maha!
päiv, päävä, .päivä35 päike; päev; pääväjutt' päikesekiir
päivilde = .päivüisi päeviti; päivilde käü tüühü, öilde maka päeviti käin tööl, öösiti magan
päivili|ne, -dse, -st5 päeviline
.päivli|k, -gu, -kku38 päike; päikesepaiste(line)
.päivä päeval
.päivüisi = päivilde päeviti
päkeldä|mä, -q, -83 näperdama
päkite|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv päkeldämä
päk|k, -ä, -kä35 = päss pöial
päk|kämä, -ädäq, -kä77 näppama
päkä|ts', -dsi, -tsit13 = pässäts' päkapikk; lühike olend
|küm, -gümä, -gümät4 = pägümits sõrg
pälgähtä|mä, -q, -83 korraks välku lööma, sähvatama
pälgäh(t)üs, -e, -t9 välgusähvatus
pälk, pälgü, .pälkü37 põuavälk
.pälkelemä, pälgeldäq, .pälkele85 läiklema
.pälk'mä, .pälkiq, pälgi63 1. välku lööma; 2. valendama
.pälkämä, pälgädäq, .pälkä77 1. välku lööma; 2. (enneaegu) vilja küpsetama; pälk pälkäs viljo valmis põuavälk küpsetab vilju valmis
päl|lün, -ünä, -ünät4 koirohi
.päl'mä, .pälliq, pälli63 teenima; käve mõtsan päl'män, puid lõikaman käis metsas teenimas, puid lõikamas; piät päl'mä, kel taa kerge om peab teenima, kellel see kerge on; tä om tuu ärq päl'nüq ta on selle ära teeninud
pälv', pälvi, .pälvi37 = pälveq, .pälve, pälvet18 lumevaba koht kevadel; õsumata koht viljas
pälving, -u, -ut13 teenistus
.pälv'mä, .pälviq, pälvi63 luurama, varitsema, (peale) passima; mustlasõq tuud pälv'vägiq, koh myni lammas hoolõtuhe vai uss' vallalõ mustlased seda varitsevadki, kui mõni lammas hooletusse on jäetud või uks lahti; ma pälvi perrä, kohes ti läät ma passin peale, kuhu te lähete
pändä(h)n kimpus, kimbatuses
.päntä kimpu, kimbatusse
päp|p, -ä, -pä35 lastek leib; nännä, annaq pippi ja päppä! emme, anna piima ja leiba!
pärdi|k, -gu, -kut13 pärdik; äbarik, kõhn, vilets olevus; taa üts' pärdik om meil, ei tä süüq ei juuq õigõhe see meil üks äbarik on, ei ta söö ega joo õieti
pärgäs, .pärgä, pärgäst22 erk; kartlik
pär|i, -i, -ri26 1. jäär; 2. = pärre räme (hääle kohta)
pärimun|a, -a, -na26 sõõrik, pontšik
päri|oinas, -.oina, -oinast22 rämeda häälega oinas
päris|emä, -täq, -e87 = .pärrämä plärisema
päristä|mä, -q, -83 pläristama
.pärli, -, -t1 pärl
pärm', pärmi, .pärmi37 pärm
pärre, -, -t14 = päri [2.] räme (hääle kohta)
pär|rin, -inä, -inät4 plärin
.pärrämä, pärrädäq, .pärrä77 = pärisemä plärisema
pär|rül', -ülä, -ülät4 väike latikas, nuru ja latika hübriid
.pärt(l)üs|päiv, -päävä, -.päivä35 pärtlipäev, 24. august
päräh(t)ü|mä, -däq, -84 kängu jäma; seo elläi om ärq pärähtünüq see loom on kängu jäänud
päs|emä, -täq, -e72 pääsema
päss, pässä, .pässä35 = päkk pöial
pässä|ts', -dsi, -tsit13 = päkäts' päkapikk; lühike olend
päs|sül', -ülä, -ülät4 margapuu, päsmer, käsikaal
.pästmä, .pästäq, pästä61 1. päästma; laskma; pästkeq minno ärq! päästke mind!; pästi pini vallalõ lasin koera lahti; 2.* < .tsävvämä* (andmeid) salvestama, seivima; pästäq (e võtaq) teedüstü kõvatsõõri pääle! salvesta (e võta) fail kõvakettale!; puutrigaq tüüten tulõ tüüd vaihtõpääl pästäq kah, muido või tuu kaoma minnäq arvutiga töötades tuleb tööd vahel ka salvestada, muidu võib see kaduma minna (vt ka .võtma)
pätern, -ä, -ät4 viisk; toasuss, tuhvel
päts', pätsi .pätsi37 päts
pätserdä|mä, -q, -83 paterdama
pätsi|k, -gu, -kut13 kakuke; saviplonn
pät|t', -i, -ti37 pätt, hulgus
pää, -, -d, sisseü .päähä e pähäq52 1. pea; päähä op'ma pähe õppima; 2. ots, tipp
pääas'aligult peaasjalikult, peamiselt
pää|asi, -as'a, -.asja43 peaasi
päädeh, .pääte, päädet20 = päädik vöötutt
pääderuu:|g, -, -gu36 päideroog (rohttaim)
päädi|geq, m -kide, -kit13 rupskid jm jäägid loomatapmise juures
päädi|k, -gu, -kut13 = päädeh vöötutt
.päädü|mä, -däq, -80 juhtuma, sattuma; ilmuma; päädü juuma arq, ni tulõki-s kodo paar' päivä sattus jooma ja ei tulnudki paar päeva koju; saq olõt ka vällä päädünüq sa oled ka välja ilmunud
.päähä.käändävä|ne, -dse, -st5 = .päähäkäänetäv = .päähä.kääntäv, -ä, -ät4 1. üleannetu, ohjeldamatu; 2. päähäkään(e)täv väits' kokkupandav nuga, taskunuga
.päähä.määr'mi|ne, -se, -st5 pealesurumine; nalj reklaam
.päähä .määr'mä peale suruma; nalj reklaamima
pää|.juhtja*, -, -t3 peadirektor
pääkot|t', -i, -ti37 (hobuse) peakott; kapuuts
pää|kuu:l', -kooli, -kuu:li37 < lii:r' leer, kiriklik leeriõpetus
pääl peal, otsas
pääla|gi, -e, -kõ25 pealagi
pääle 1. peale; pääle minemä ründama, peale tungima; pääle ajama sisendama; peale käima; 2. muudkui, ainult; mõista-i taa miis' midägiq tetäq, mäng' pääle ulli ei oska see mees midagi teha, muudkui mängib ainult lolli; kynõlasõq pääle tuud Õuruupahe minekit muudkui räägivad sellest Euroopasse minekust; tohhoq, naaq ähvärdäseq pääle, tii ei nä midägiq oh, nad ainult ähvardavad, ei tee nad midagi
päälegiq = päälekiq pealegi
päälekauba pealekauba
päälekiq = päälegiq
päälekäänüs*, -(s)e, -t11 < mano(q).ütlejä* alaleütlev (kääne), allatiiv
päälemine|k', -gi, -kit13 1. pealeminek, (sõidukisse) sisenemine; pääleminegi aigo om kõva tsurm'minõ sisenemisel on kõva tõuklemine; 2. rünnak, pealetung; alustus
päälepannus, -(s)õ, -t11 kate; koorõvatt lätt munakoogilõ päälepannussõs vahukoor läheb tordikatteks; võtaq võidu leeväle päälepannussõs! võta võid leivakatteks!; eterniit' om katussõ päälepannus eterniit on katusekate
päälepoolõ pealepoole
pää|liin, -liina, -.liina30 pealinn
pääli|k, -gu, -kut13 1. pealik, juht; 2. lakk, pööning; keldripealne
päälitsikku pealistikku
pääl|kiri, -kirä e -kir'a, -.kirjä e -.kirja43 pealkiri
päälkäänüs*, -(s)e, -t11 < man.ütlejä* alalütlev (kääne), adessiiv
.päälmä|ne, -dse, -st5 pealmine
päälpuu:l pealpool
päält 1. pealt; 2. peale; päält muq peale minu; 3. pärast; päält kellä nellä pärast kella nelja; 4. üle; päält kümne mehe oll' kokko tulnuq üle kümne mehe oli kokku tulnud
päältkäänüs*, -(s)e, -t11 < mant.ütlejä* alaltütlev (kääne), ablatiiv
päältpuu:lt pealtpoolt
pääluu, -, -d50 pealuu
päälü|ne, -dse, -st7 = päälüs 1. pealne, pealis; 2. = päälüpiim koor; riibi piimäl päälüse ärq riisusin piimalt koore
päälü|piim, -piimä, -.piimä35 = päälüne [2.]
päälüs, -(s)e, -t11 = päälüne
päälüs|rõivas, -.rõiva, -rõivast22 ülerõivas
pää|mii:s', -mehe, -mii:st39 peamees, esimees, juht
pää|ors', -orrõ, -ort49 koormapuu
pää|ots, -otsa, -.otsa31 peats, päits
pääpap|p'*, -i, -pi37 paavst
pääpolmus, -(s)õ, -t11 = pääpõllus peakammits; hopõn' om pääpolmussõn, ei saaq tuu kohegiq juuskõq hobune on peakammitsas, ei saa ta kuhugi joosta
pääpuu, -, -d50 ree, adra osa
pääpõllus, -(s)õ, -t11 = pääpolmus
päärät|t', -i, -ti37 rätik, pearätt
.pääs(t)|ne, -(d)se, -st5 = pääsokõ|nõ, -sõ, -ist8 = pääsüke|ne, -se, -ist8 pääsuke
pääter|ä, -ä, -rä24 hrl m raske tera (tuulamisel)
pää|tigo, -tio, -tiko27 kurat, saatan
.päät'mä, .päätiq, päädi63 vöötama
päätoidus, -(s)õ, -t11 peatoidus, ülalpidamine
.pää|tämä, -täq, -dä81 volitama
pää|täüs', -tävve, -täüt49 peatäis; makas päätäüt vällä magab peatäit välja
pää|vari, -var'o, -.varjo44 peavari, ulualune
pää|vihk, -viho, -.vihko36 peavihk (hakil, viljakuhjal)
päävä|lill, -lilli, -.lilli37 päevalill
päävälilliõl|i, -i, -li26 < poslamasla päevalilleõli
päävämineng', -i, -it13 = päävämine|k', -gi, -kit13 päikeseloojang
päävä|ne, -dse, -st7 päevane
päävänõsõng, -u, -ut13 päikesetõus; ida; käänd tuulõ päävänõsõnguhe tuul pöördub itta; päävänõsõngutuul' idatuul
päävä.paistus, -õ, -t9 päikesepaiste; imä arm om niguq lämmi pääväpaistus ema arm on nagu soe päikesepaiste
päävä|pilt', -pildi, -.pilti37 < foto foto
päävä.pilt'ni|k, -gu, -kku38 = .pilt'nik fotograaf
pääväpõrõhõ(he) päikesepaistel(e)
pääväs, -(s)e, -t11 valgepäine lehm
päävä|särk', -särgi, -.särki37 pluus, triiksärk
päävä.valgu|s, -(sõ), -(s)t10 = päävä.valgõ, -, -t3 päikesevalgus, päevavalgus; ku no päävävalgõgaq kodo joudnuq kui nüüd päevavalges koju jõuaks
päävüü:, -, -d51 peapael
pökerdä|mä, -q, -83 mäkerdama; koperdama
pöksiq, m .pökse, .pökse37 > püksiq
pöörelde|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv pööreldämä
pööreldä|mä, -q, -83 pööritama
pööreq, püü:rde, pööret19 pööre
pöörähtä|mä, -q, -83 < pöörähütmä korraks pöörama
pööräh(t)üs, -e, -t9 keeris
pöörähü|tmä, -täq, -dä62 > pöörähtämä: pöörähüdäq, ma kae, määne sa sälä takast olõdõq pööra korraks, ma vaatan, missugune sa selja tagant oled
pööräli|ne, -dse, -st5 pöörane
pöörändüs, -e, -t9 (üle leiva lõigatud) leivaviilukas
pöörüs, -e, -t9 1. pööris, keeris; tuulispask, tromb; pöörüstorm' < hurrikaan' keeristorm, orkaan; 2. (kaera)pööris
pöörüske|(l)lemä = pöörüte|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 korduv pööritama; keerutama
pöörü|tämä, -täq, -dä82 pööritama; keerutama
pöüd, pövvä, .pöüdä34 < põud [2.] (ratta)rehv; kumm' om tühi, pövvä pääl sõidat kumm on tühi, rehvi peal sõidad
püdse|hain, -haina, -.haina30 = püdse|leht', -lehe, -.lehte34 = pütskhain naat
|gämä, -käq, -ä59 pügama
|gü, -ü, -kü27 pügamine; pöetud villakogus; neoq ommaq ilosaq pehmeq villaq, niguq hoonakõsõl edimäne pügü iks see on ilus pehme vill, nagu ikka talle esimesel pügamisel; siin om üts' pügü villo siin on ühe pügamise jagu villa
pühendä|mä, -q, -83 kiruma, vanduma, needma
pühendüs, -e, -t9 kirumine, vanne, needus
pühi|k, -gu, -kut13 pühapäeval sündinud lehm
pühi|tsemä, -tsäq e -däq, -dse90 = pühändämä pühitsema; pühendama
.pühk'm|eq, m -ide, -it16 pühkmed
.pühk'mä, .pühkiq, pühi63 pühkima
.pühksämä, pühästäq, .pühksä76 kergelt pühkima; taa om jala pühästäq põrmandorõivas, pühäskeq taaha jalaq ärq! see on jalgade pühkimise vaip, pühkige siia jalad ära!
.pühkämä†, pühädäq, .pühkä77 õnnistama
.pühkü|mä, -däq, -80 enesekoh pühkima, pühitud saama; moro pühkü tuulõgaq puhtas tuul pühkis õue puhtaks
püh|ä, -ä, -hä24 püha
pühä|mii:s', -mehe, -mii:st39 (mees)pühak
pühäna|anõ, -asõ, -ist8 (nais)pühak
pühändä|mä, -q, -83 = pühitsemä pühitsema; pühendama
pühändüs, -e, -t9 pühitsus; pühendus
pühä|ne, -dse, -st7 = pühäs
pühä|päiv, -päävä, -.päivä35 pühapäev
pühäs, -(s)e, -t11 = pühäne pühapilt, ikoon
pühüs, -(s)e, -t11 pühkimis- v kuivatusvahend, pühis (vt jala-, käe-, suupühüs)
pükerdä|mä, -q, -83 < kombõrdama vaevaliselt liikuma, koperdama
püksiq, m .pükse, .pükse37 < pöksiq püksid
pümeheli|k, -gu, -kku38 = pümmelik pimedavõitu, tumedavõitu
pümehüisi pimesi; taad tiid ma mõista pümehüisigiq sõitaq seda teed ma oskan pimesigi sõita
pümehüs, -e, -t9 pimedus
pümendüs, -e, -t9 päikesevarjutus; pimendus
püme|tämä, -täq, -dä82 mustendama
pümme, -, -t14 pime; pümme viha raev
pümmeli|k, -gu, -kku38 = pümehelik
pümmelilla, -, -t2 tumelilla; *ultraviolett
pümme|parm, -parmu, -.parmu37 sõgelane (putukas)
pümmesik|k, -u, -ku37 = sõkõsikk pimesikk
pümmever|rev, -evä, -evät4 tumepunane; *infrapunane
.pündre, -, -t3 püdel, poolvedel
püperdä|mä, -q, -83 (jahu sees) veeretama; leevätahtast jäteti üts' kukligõnõ alalõ, tuu püperdedi jahu sisehn ärq ja panti mõhe nukka tõõsõlõ leeväle juurõtusõs leivatainast jäeti üks kuklike alles, seda veeretati jahu sees ja pandi leivaküna nurka teisele leivale juuretiseks
püre, -, -t2 püree
püre|tämä, -täq, -dä82 sogaseks ajama; reostama, saastama; rüvetama
püre|tümä, -tüdaq, -dü84 sogaseks minema; reostuma, saastuma
pürg'†, püre, .pürge34 piison
.pürgli, -, -t1 = pürgätüs, -e, -t9 (paks) pori
pürst', pürsti, .pürsti37 hari
pürst'|pail, -paila, -.paila30 pael seeliku alaääre tugevdamiseks
.püsni|k, -gu, -kku38 püssimees
püss, püssä, .püssä35 püss
.püssämä, püssädäq, .püssä77 hiilima, luurama, varitsema; kass' püssäs köögin hiirt kass varitseb köögis hiirt
püssä|ruu:h, -roho, -ruu:ht39 püssirohi
püstol', -i, -it4 püstol
püs|ümä, -süq, -ü70 püsima
püsümä|dü, -dü, -tüt1 = püsümäldäq püsimatu; ebastabiilne
|tel, -delä, -delät4 püdel
pütsk', püdse, .pütske34 putk; toru
pütsk'|hain, -haina, -.haina30 = püdsehain naat
püt|t, -ü, -tü37 pütt
|täl', -dälä, -dälät4 kaan (kaani)
püv|i, -e, -ve24 püü (lind)
püvvüs, -(s)e, -t11 püünis, saak
püüdeldä|mä, -q, -83 < püük'mä püülima
.püüdli, -, -t1 < püük' [3.] püül
.püüdmä, (.)püüdäq, püvvä66 = .püündmä püüdma
püügi|tsemä, -tsäq e -däq, -dse90 pesu pesema
püük', püügi, .püüki37 1. püük, püüdmine; 2. pesu; 3. > püüdli
.püük'mä, .püükiq, püügi63 > püüdeldämä
.püündmä, (.)püündäq, püünä66 püüdma
püüne, -, -t2 näitelava
püü:r, pöörä, püü:rä35 1. pöör; 2. vänt; pöörägaq kaiv vändaga kaev; 3. käi; tä higo pöörä pääl väist ta teritab käia peal nuga
püü:r', pööri, püü:ri37 (padja)püür
püü:rdlemä, pööreldäq, püü:rdle78 pöörlema
püü:rdmä, pöördäq e püü:rdäq, pöörä66 pöörama; käiama; pööräq väits' vaibas! käia nuga teravaks!
püü:rdümä, püü:rdüdäq, pöörü79 1. pöörduma; 2. sogaseks minema; kaon om matal' vesi, ku liigutat, pöörüs ärq kaevus on madal vesi, kui liigutad, läheb sogaseks
püü:r(d)|häll, -hällü, -.hällü37 karussell
püü:rliga|nõ, -dsõ, -st5 rõngaline (mustri kohta)
püü:rtü|q, m -ide, -id1 kaelakee
püü:rä ringi(ratast)
pymba, -, -t2 tuim inimene
pynda|k, -gu, -kut13 = pyndsas, .pyntsa, pyndsast22 = pynts väike küngas, põndak
pyngahama, pyngadaq, pynga(ha)88 müristama
pyngahus, -õ, -t9 mürin
pyngahu|tma, -taq, -da11 kärgatama
.pynksma, .pynksuq, põynksu64 põksuma, tuksuma
.pynksõlõma, pynksõldaq, .pynksõlõ86 tukslema
pynn', pynni, .pynni37 põnn, väike olend; poisi-, vas'ka-, pinipõnn' poisipõnn, väike vasikas, väike koer
.pynni .jäämä kängu jääma, känguma
pynts, pyndso, .pyntso37 = pyndsas väike küngas, põndak
pyyn, põõna, pyyna37 põõn
pyynama, põõnadaq, pyyna77 põõnama, magama
pyy|tama, -taq, -da81 põetama
raadio, -, -t1 raadio
raag, raa, .raago36 remmelgas; kakk ikk raan kakk nutab remmelgas
.raagsi(h)n raagus
.raagsi|nõ, -dsõ, -st5 raagudest
raagõs, -(s)õ, -t11 oksa- v vitsaraag
raam', raami, .raami37 raam; kanderaam
raamadugõ|nõ, -sõ, -ist8 brošüür, väike raamat
raamaduko|go, -go, -ko26 raamatukogu
raama|t, -du, -tut13 raamat
raa(h)n raagus
.raandi|k, -gu, -kku38 = raavisto raiesmik
raa|pai, -paiu, -.paiu37 raagremmelgas
raas, raasa, .raasa31 raas, kübe
raasakõ|nõ, -sõ, -st8 raasuke
raavin, -a, -at4 paadi purje põikpuu
raavisto, -, -t1 = .raandik
ra|ba, -ba, -pa26 rabe; väega raba vana rõivatükk oll' väga rabe vana rõivatükk oli
rabahus, -õ, -t9 rabandus
rabakalo|dsõq, m -tsidõ, -tsit7 = rabak.paklaq ropsitakud
rabakarask', -i, -it13 = rabask'
rabak.pakl|aq, m -idõ, -it22 = rabakalodsõq
ra|ba(ha)ma, -badaq e -paq, -ba(ha) e -pa88 rabama; lina ropsima
rabandi|k, -gu, -kku38 kudumisviga
rabandus, -õ, -t9 tuulamata vili
raba|nõ, -dsõ, -st7 sodine; rabe, pude
ra.ba'rbri, -, -t37 rabarber
rabask', i, -it13 = rabakarask' kärsitu inimene, rabeleja
rabastu|ma, -daq, -84 habrastuma
rabi|guq, m -kidõ, -kit13 takud
rabõhõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = rabõlõma < rõbõhõ(l)lõma rabelema
rabõlus, -õ, -t9 rabelus
rabõl|õma, -daq, -õ85 = rabõhõ(l)lõma = räbelemä
ra|da, -a, -ta29 rada
rado|aig, -ao, -.aigo36 huntide jooksuaeg veebruaris
radokuu, -, -d50 < veebruaar' veebruar
rae, -, -d2 = .raendi|k, -gu, -kku38 = .raendo, -, -t1 = .raesti|k, -gu, -kku38 = .raestu, -, -t1 = .raodu raiesmik
ra|g'a, -ja, -k'a29 = ra|gja, -ja, -kja29 reis (reie)
ra|goma, -koq, -o59 raiuma
ragomi|nõ, -sõ, -st5 raie; raiumine; lakõs-, harvõmbasragominõ lage-, harvendusraie
rah|a, -a, -ha28 raha
raha|dsõq, m -tsidõ, -tsit7 ehted, kaelaraha
rahakot|t', -i, -ti37 rahakott
rahali|nõ, -dsõ, -st5 rahakas
raha|nõ, -dsõ, -st7 rähmane; silmäq ommaq rahadsõq silmad on rähmased
raha|tama, -taq, -da82 = rahmatama rähmama
raha|tuma, -tudaq, -du84 = rahmatuma rähmuma
rahatus, -õ, -t9 = rahk rähm
raheq, .rahkõ, rahet19 room, rangirihm
rahk, raha, .rahka33 = rahm, rahma, .rahma31 = rahatus
rahma|tama, -taq, -da82 = rahatama
rahma|tuma, -tudaq, -du84 = rahatuma
rahmõ|du, -du, -tut1 = ra(m)mõdu rammetu
rahmõh(t)u|ma, -daq, -84 = ra(m)mõh(t)uma rammestuma, väsima
rahmõh(t)us, -õ, -t9 = ra(m)mõh(t)us rammestus, väsimus
rah|u I, -u, -hu26 1. rahu, vaikus; 2. = rauh < ni·i·r neer; inemiisil ja eläjil, kyigil om kats' rahhu inimestel ja loomadel, kõigil on kaks neeru
rahu II rahule; kas jäiq no rahu? kas jäid nüüd rahule?
rahu|du, -du, -tut1 rahutu
rahuhna = rahu(h)n rahus; ma taha veidüq aigo rahuhna ollaq ma tahan veidi aega rahus olla
rahuligult (üsna) rahulikult
rahuli|k, -gu, -kku38 rahulikuvõitu; (üsna) rahulik
rahuli|nõ, -dsõ, -st5 = rahunõ rahulik
rahu.listõ = rahutsõhe = rahutsõlõ rahulikult
rahul.oltav, -a, -at4 rahuldav
rahulõ rahul(e); kas olõt rahulõ? kas oled rahul?
rahu(h)n = rahuhna
rahu|nõ, -dsõ, -st7 = rahulinõ
rahusta|ma, -q, -83 = rahutama, -taq, -da82 rahustama
rahutsõhe = rahutsõlõ = rahulistõ
.rahva|laul, -laulu, -.laulu37 rahvalaul
.rahvali|k, -gu, -kku38 rahvalik
.rahvaperäli|ne, -dse, -st7 rahvapärane
.rahva|rõivas, -.rõiva, -rõivast15 rahvariie, rahvarõivas
rahvas, .rahva, rahvast15 rahvas
.rahvus, -õ, -t9 rahvus
.rahvusli|nõ, -dsõ, -st7 rahvuslik
raia|tama, -taq, -da82 kärna minema; nyna om suurõ nohogaq seest ärq raiatõt nina on suure nohuga seest kärna läinud
raida|tama = raidu|tama, -taq, -da82 laulma, raidutama
raig, raia, .raiga32 kärn, nahahaigus; pää oll' täen ja raian pea oli täitanud ja kärnas
raik, raiga, .raika30 vöö; sukapael
raisk I, raisa, .raiska32 raisk, raibe
raisk II, raisu, .raisku36 raisk, raiskamine; taa tüü oll' ynnõ aoraisk see töö oli ainult ajaraiskamine
.raiskama, raisadaq, .raiska77 raiskama
.raisku minemä = .raiskuma
.raisku|ma, -daq, -80 raiskuma; raisku minema
raisu(h)n raisus
raius, -(s)õ, -t11 särgi lõhik
raiõq, .raiõ, raiõt18 hrl m harkadra ais; ajaq hopõn' raijidõ vaihõlõ! aja hobune adra aiste vahele!
rakasta|ma, -q, -83 villi v paiset avama, katki tegema; villi rakastõdas, ku esiq ei rakkõq vill tehakse katki, kui see ise katki ei lähe
raket|t', -i, -ti37 rakett
rak|k', -õ, -kõ35 (väike) koer, rakats; kutsikas; rakõkõnõ juusk' mehele perrä koerake jooksis mehele järele
rakkõ|ma, -daq, -80 lõhkema, katki minema (villi v paise kohta)
raksahta|ma, -q, -82 = räksähtämä raksatama
raksah(t)us, -õ, -t9 = räksäh(t)üs raksatus
rama|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 tõrelema, pahandama; tä naas' ramatsõma, et vihma satas ja rattit olõ-i kohegiq pandaq ta hakkas tõrelema, et vihma sajab ja vankrit ei ole kuhugi panna
rambi|ts, -dsa, -tsat13 = rambõq, .rampõ, rambõt18 vettinud puunott, känd; kinnine inimene
ramm I, ramma, .ramma35 1. tiine; 2. ramb, jõuetu, loid
ramm II, rammu, .rammu37 ramm; lihavus; rammu minemä rammu minema; rammu(h)n olõma rammus olema
.ram'ma, .rammiq, rammi63 rühmama, rügama
rammu|nõ, -dsõ, -st7 = .ramsa rammus
.rammu|s, -(sõ), -(s)t10 tiinus; lehmäl paistus jo rammus vällä lehmal paistab juba tiinus välja
.ramsa, -, -t3 = rammunõ
.ramsu|s, -(sõ), -(s)t10 rammusus
ra(m)|du, -du, -tut1 = rahmõdu rammetu
ra(m)mõhta|ma, -q, -83 rammestama
ra(m)mõh(t)u|ma, -daq, -84 = rahmõh(t)uma rammestuma, väsima
ra(m)mõh(t)us, -õ, -t9 = rahmõh(t)us rammestus, väsimus
rand, ranna, .randa32 1. = rannõq küüneäärne nahk; küüdserannaq ommaq lahki ja halusaq küüneääred on lõhki ja valusad; 2. > vii:vii:r'
ran|daal', -daali, -.daali37 randaal
ran|.daal'ma, -.daaliq, -daali63 randaalima
randmõs, .randmõ, randmõst22 ranne
rangi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 (kalu v sibulaid) nöörile lükkima
ranni|ts, -dsa, -tsat13 ranits
rannõq, .randmõ, rannõnd16 = rand [1.]
rant', randi, .ranti37 rant, serv, äär
rants'|hirs', -hirre, -hirt49 müürlatt
.rants'u|s, -(sõ), -(s)t10 hoone ülemine palgikord, millele toetuvad sarikad
.rao|du, -du, -tut1 = .raondi|k, -gu, -kku38 = raos, -(s)õ, -t11 = rae raiesmik
rapahta|ma, -q, -83 < rapahutma korra raputama
rapah(t)u|ma, -daq, -84 = rappuma rappuma
rapahu|tma, -taq, -da62 > rapahtama
ra|pai, -baja, -bajat4 ropsilabidas; rabaja
ra|pin, -bina, -binat4 rabin
.rapm|õq, -idõ, -it16 rapped
rap|puma, -pudaq, -u79 = rapahuma
rap|põlõma, -õldaq, -põlõ86 = korduv rappuma
rapsahta|ma, -q, -83 < rapsahutma korra rapsama
rapsah(t)us, -õ, -t9 rapsatus, raps(ak)
rapsahu|tma, -taq, -da62 > rapsahtama
rapu|tama, -taq, -da82 raputama
raputõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv raputama
rapõ, -, -t14 rabe, pude
rask, rasu, .rasku36 riidest sääremähised; latsõq kanniq raskõ külmä vasta lapsed kandsid sääremähiseid külma kaitseks
.raspli, -, -t1 raspel
.rassu, -, -t2 = .rassu|nõ, -dsõ, -st7 = rasõhunõ raskune; muqrassu miis' minuraskune mees
rassõ, -, -t14 1. raske; 2. = rasõhõnõ rase; tütrik jäi rasõhõs tüdruk jäi rasedaks; naanõ om kolmandat kuud rasõhõt e rassõ jalagaq naine on kolmandat kuud rase
.rassõhe = .rassõlõ = rasõhõhe
rassõjalali|nõ, -dsõ, -st5 = rassõjala|nõ, -dsõ, -st7 = rassõ.jalg|nõ, -sõ, -sõt6 = rassõjaloli|nõ, -dsõ, -st5 raskejalgne, rase
rassõst(õ) > rasõhõhe
rasv, rasva, .rasva45 = rasõv
rasva|nõ, -dsõ, -st7 rasvane
rasva.tiala|nõ, -(d)sõ, -st5 rasvatihane
rasõhu|nõ, -dsõ, -st5 = .rassunõ
rasõhus, -õ, -t9 = rasõndus raskus; rasedus
rasõhusvä|gi*, -e, -ke25 gravitatsioonijõud
rasõhõhe = rasõhõlõ = .rassõhe < rassõst(õ) raskelt
rasõhõ|nõ, -dsõ, -st5 = rassõ [2.]
rasõndus, -õ, -t9 = rasõhus
rasõv = rasyv', rasva, .rasva45 = rasv rasv
ratas, ratta, ratast22 1. jalgratas; 2. > tsyyr'
ratas(t).kaari ringiratast
.ratsa = ratsakullaq = .ratsallaq ratsa; ratsallaq sõitma < ratsutama ratsutama, ratsa sõitma
.ratsani|k, -gu, -kku38 ratsanik
ratsu|tama, -taq, -da82 > ratsallaq sõitma
ratt|aq, m -idõ, -it22 vanker; auto; hopõn' jovva-s rasõhit rattit mua seest vällä vitäq hobune ei jaksanud rasket vankrit porist välja tirida; kargaq rattilõ! hüppa vankrisse (v autosse)!; kas sul ommaq rattaq all? kas oled autoga?
ratta|tsyyr', -tsõõri, -tsyyri37 vankriratas
ratus, -(s)õ, -t11 rihm hobuse päitsete küljes; ohelik; ratsuti
raud, ravva, .rauda33 raud
.raudja|= .raudja|s, -dsõ, -st5 raudjas, punakaspruun (hrl hobuse kohta)
raud|kastõq, -.kastõ, -kastõt18 külm kaste; raudkastõq külmetäs jalgo, ku läbi läät külm kaste külmetab jalgu, kui läbi lähed
raudkä|si, -e, -tt42 isamees
raudnõ|kõn', -gõna, -gõnat4 = raudnõ|kõs', -gõs(s)õ, -gõst12 raudnõges
raudpuu, -, -d50 raudpuu (kõva väärispuit)
raudsep|p, -ä, -pä35 sepp
raudsi|k, -gu, -kut13 > kusi.kuklanõ
raudtii:, -, -d51 raudtee
r'augahta|ma, -q, -83 kräunatama
r'augah(t)us, -õ, -t9 kräunatus
r'auga|ts', -dsi, -tsit13 kräunuja, vinguja
.r'augma, .r'auguq, raugu64 = r'avvõldama kräunuma
.r'augna, -, -t3 kräunumine
r'augu|tama, -taq, -da82 kräunutama
.r'augõlõma, r'augõldaq, .r'augõlõ85 = korduv .r'augma
rauh, rauha, .rauha31 = rahu [I. 2.] < nii:r neer; tsia täüq ja rauhaq ommaq ärq lähätedüq sea kopsud ja neerud on ära kupatatud; mul rauhaq halutasõq mul neerud valutavad
.r'auna minemä indlema hakkama (kasside kohta)
.r'auna .sõitma = .r'auna .sõitõlõma indlema, pulmlema (kasside kohta); kassiq sõitõlõsõq r'auna tarõ pääl kassid peavad pööningul pulmi
.r'aunama, r'aunadaq, .r'auna77 = .r'auna .sõitma
rautpuu, -, -d50 harkadra vannas
rav|i, -i, -vi26 1. toit, söök; joulus tetäs hüvvä ravvi jõuluks tehakse head sööki; 2. ravi
ravihu|ma, -daq, -84 kosuma, paranema
ravin, -a, -at4 purjepuu, mis hoiab purje sirgelt, laiali
ravi|tama, -taq, -da82 = ravitsõma
ravitsus, -õ, -t9 1. toitmine, söötmine; küläliisi ravitsus tull' pall'o masma külaliste toitmine läks palju maksma; 2. ravimine
ravi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 = ravitama 1. toitma, söötma; rüäleib ravitsõs ni rahvast ni tõbrast rukkileib toidab nii inimest kui looma; eläjäq ommaq jo raviduq, sul olõ-i vaia inämb täämbä minnäq ravitsõma loomad on juba söödetud, sul pole täna enam vaja söötma minna; 2. ravitsema, ravima
r'avvahu|tma, -taq, -da62 kräunatama
ravva(h)n = ravvo(h)n raudus
ravva|nõ, -dsõ, -st7 rauast, raudne
ravvasit|t, -a, -ta31 tagi (raudoksiidi kiht raua v terase pinnal), räbu
r'avvol indlemas (kasside kohta)
ravvo(h)n = ravva(h)n
ravvu|tama, -taq, -da82 rautama
ravvutus, -õ, -t9 rautamine
r'avvõlda|ma = r'avvõnda|ma, -q, -83 = .r'augma kräunuma
re|bo, -bo, -po26 lastek rebane
rebo|raik, -raiga, -.raika31 < rebäs(e)hain, < rebäs(e)raik karukold
rebähü|mä, -däq, -84 rebenema; räbalduma
rebäs(e)|hain, -haina, -.haina30 = rebäs(e)|raik, -raiga, -.raika31 > reboraik
redis, -(s)e, -t11 redis
reds'e = reds'o, -, -t2 vagu; tsial oll' reds'e kesk sälgä seal oli vagu keset selga; kündmise jutt' om reds'o kündmise joon on vagu
reebala soiku, hooletusse
reebi|tsemä, -tsäq e -däq, -dsä90 saalima
reedsi|k, -gu, -kut13 lohakas inimene
reevähtä|mä, -q, -83 = rehvähtämä
reeväh(t)ü|mä, -däq, -84 = rehvähümä
reeväh(t)üs, -e, -t9 = rehväh(t)üs
regi, rii:, reke25 regi
rehealo|nõ, -dsõ, -st7 rehealune
rehekap|p', -i, -pi37 rehetare külge ehitatud varjualune
rehekuu, -, -d50 < o'kto(o)bri oktoober
rehepap|p', -i, -pi37 rehepapp
rehe.pesmi|ne, -se, -st5 = rehe|pess, -pessü, -.pessü37 rehepeks
reherih|a, -a, -ha28 rehereha
rehetar|õ, -õ, -rõ24 rehetare
rehite|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 korduv vehkima, vehklema; kärbläisi oll' nii pall'o, et õkva võtt' rehitellemä kärbseid oli nii palju, et võttis kohe vehkima
rehk', rehi, .rehki37 kord; hetk, moment; olõ üte rehi sääl käünüq olen ühe korra seal käinud; tuusama rehk' ku maaha kai, sattõ kaartõst ijätilk päähä selsamal hetkel, kui maha vaatasin, kukkus räästast jääpurikas pähe
.rehkelemä, reheldäq, .rehkele85 vehklema, rähklema
rehkend'*, -i, -it13 kalkulaator, tasku-, lauaarvuti
rehkendä|mä, -q, -83 arvutama; arvestama; tõisigaq tulõ ka rehkendäq teistega tuleb ka arvestada
rehkendüs, -e, -t9 arvutus, arvestus
.rehk|eq, m -ide, -it18 takud
.rehk'mä, .rehkiq, rehi63 vehkima; materdama, surnuks lööma; rehk' kässigaq vehib kätega; rehke sivvu ärq materdas mao surnuks
.rehksämä, rehästäq, .rehksä76 = .rehmämä, rehmädäq, .rehmä77 (käega) lööma, rehmama
re'hnut|t', -i, -ti37 rehnung (aru- v arvepidamine)
rehvähtä|mä, -q, -83 = reevähtämä suigatama, tukkuma
rehväh(t)ü|mä, -däq, -84 = reeväh(t)ümä vaibuma, vaiksemaks jääma; lakkama; suikuma; tä oll' väega maruh, a sis viha rehvähtü nigu veidükese ta oli väga marus, aga siis viha vaibus nagu natuke; vihm rehvähtü vihm lakkas, jäi vaiksemaks; halu rehvähtü valu lakkas, jäi väiksemaks
rehväh(t)üs, -e, -t9 = reeväh(t)üs uinak; unerammestus
reinova|tõr', -dõri, -dõrit4 reinuvader, rebane
.reinämä, reinädäq, .reinä77 roomama; liivikõsõq maa sisen reinäseq vihmaussid roomavad maa sees
reis', reisi, .reisi37 reis, teekond
.reis'mä, .reisiq, reisi63 reisima
.reiämä, reiädäq, .reiä77 purje pöörama; vastutuult purjetama
reko, -, -t2 kelk
remmeldä|mä, -q, -83 rahmeldama
re|pän', -bäse, -bäst12 rebane
rest', resti, .resti37 rest
resto|raan', -raani, -.raani37 = resto|ran', -rani, -.ranni38 restoran
re|tel', -deli, -delit4 redel
retel'|hain, -haina, -.haina37 hanijalg (rohttaim)
re'toro|maan', -maani, -.maani5 retoromaan
re'(v)volvri, -, -t1 revolver
ri|ba, -ba, -pa26 riba
ribahallaq = ribahun
ribahuisi ripakil(e)
ribahullõ = ribakullõ
ribahu|ma, -daq, -84 alla vajuma, ripakile venima, jääma; Allal oll' täämbä jälkiq huul' arq ribahunuq, tiiä eiq, määne pahandus täl oll' Allal oli täna jälle huul ripakile veninud, ei tea, mis pahandus tal oli
ribahun = ribakallaq = ribakullaq = ribahallaq = riba(h)n = ribatõ = ribavallaq ripakil, rippus; pinil oll' kiil' ribakullaq suust välän koeral oli keel ripakil suust väljas; taal pernaasõl ommaq elon kyik' as'aq ribavallaq sel perenaisel on kodus kõik asjad ripakil
ribakullõ = ribahullõ = ribavallõ ripakile
riba(h)n = ribatõ = ribavallaq = ribahun
ribavallõ = ribakullõ
ribis|emä, -täq, -e87 rabisema
ribusk', -i, -it13 = ripal' räbal
ribõhõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = ribõl|õma, -daq, -õ85 vedelema, sihitult tolgendama
ri|da, -a, -ta29 rida
ridasti|k, -gu, -kku38 reastik
ridastikku reastikku, ridamisi
ridsahu|ma, -daq, -84 lamanduma
ri|dsimä, -tsiq, -dsi57 läbi hammaste imema; taa tsiga ei süükiq õigõhe, ridsi pääle läbi hambidõ liimi see siga ei söögi õieti, imeb ainult läbi hammaste leent
rih|a, -a, -ha28 = rihä 1. reha; 2. kangareha
rihapi|tim, -dimä, -tind16 rehapulk
rihi|tsemä, -tsäq e -däq, -dse90 rehitsema
rihm, rihma, .rihma30 rihm
.riht'mä, .rihtiq, rihi63 rihtima
rih|ä, -ä, -hä28 = riha
riiba|k, -gu, -kut13 = riibatus, -õ, -t9 kaabe, riisumisjääk
.riibma, .riibuq, riibu64 1. riisuma; 2. (kutsuvalt) viipama; ma riibõ tedä hindä manoq viipasin talle, et ta minu juurde tuleks
.riibm|õq, m -idõ, -it16 riismed
.riibsa, -, -t3 hõlpsasti riisutav
riibsahta|ma, -q, -83 korraks kergelt (üle) riisuma
.riibsama, riibsadaq, .riibsa77 kergelt (üle) riisuma
.riibu täüs' triiki täis
.riibõlõma, riibõldaq, .riibõlõ85 = korduv .riibma
rii:de, -, -t3 = rii:di
rii:de|ne, -dse, -st5 = rii:dine
rii:di, -, -t1 = rii:de reede
rii:di|ne, -dse, -st5 = rii:dene reedene
riigiko|go, -go, -ko26 riigikogu
riigi|park'*, -pargi, -.parki37 rahvuspark
riigi.püü:rdmi|ne, -se, -st5 riigipööre, revulotsioon
rii:h, rehe, riiht39 rehi
.rii:hni|k, -gu, -kku38 rehepapp
riik', riigi, .riiki37 riik
rii:k', reegi, rii:ki37 = krii:k' kreek, kreegipuu
.riike.vaihõli|nõ*, -dsõ, -st5 rahvusvaheline, riikidevaheline; riikevaihõlinõ kokkosaaminõ, seminäär', kaubatii; rahvusvaheline kohtumine, seminar, kaubatee
riim, riima, .riima31 = riimus katusekelp
riim', riimi, .riimi37 1. riim; 2. käsi- v veskikivi osa
rii:mbäle .jäämä vaiksemaks, vähemaks jääma (nt vihma v valu kohta)
rii:mpsä, -, -t3 vaikne, vähene; vihmasado nakkas jo riimpsämbäs jäämä vihmasadu hakkab juba vaiksemaks jääma
riimus, -(s)õ, -t11 = riim
riiol', -i, -it4 riiul
rii:p'mä, rii:piq, reebi63 ahnitsema
.riipnä, -, -t3 mage; kapstaq ommaq riipnäq, olõ-i suula pant kapsad on magedad, ei ole soola pandud
riis', riisi, .riisi37 1. riis; 2. kolmnurkne võrgust kalapüügiriist
.riisma, .riisuq, riisu64 röövima, riisuma
riist, riista, .riista30 riist
riistapuu, -, -d50 riistapuu
riit, riida, .riita30 riit
riiv, riivi, .riivi37 riiv (riivimisvahend; sulgemisvahend)
.riiv'mä, .riiviq, riivi63 riivima
rik|as, -ka, -ast22 rikas
rikkahe = rikkalõ rikkalt
rikku|ma, -daq, -80 rikutud saama; riknema
rikkus, -õ, -t9 rikkus
rikkõhe = rikkõlõ rikki, katki; auto läts' rikkõhe auto läks rikki
rikkõ(h)n rikkis, katki
.rikma, rikkuq, riku64 rikkuma
rik|õq, -kõ, -õt18 rike
rimahtu|ma, -daq, -84 kukkuma, libisema
rimahuisi laokil(e)
rimask', -i, -it13 vedeleja, laisk
rind, rinna, .rinda32 = rynd 1. rind; lats' süü rinda laps imeb rinda; 2. rinne; rida; esi; üten rinnan ühes reas
.rindapite(h)n = rinna(h)n reas; soldaniq lääväq rindapiten liina poolõ sõdurid lähevad rivis linna poole
rindpa|go, -o, -ko27 harkadra osa
.rindupite(h)n rindupidi
rind|vits, -vitsa, -.vitsa30 rinnak, rinnakuluu
rind|võllas, -.võlla, -võllast22 kangastelgede osa
ringu|tama, -taq, -da82 ringutama
ringutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv ringutama
rinn', rinni, .rinni37 renn
rinnaka|nõ, -dsõ, -st5 = rinnakas
rinnakap|p', -i, -pi37 rinnakorv
rinnaka|s, -dsõ, -st5 = rinnakanõ rinnakas
rinnali|nõ, -dsõ, -st5: rinnalinõ lats' rinnalaps, imik
rinna(h)n = .rindapite(h)n
rinnast järjest; seo lank' lõigatas kyik' siihn rinnast maaha see lank siin lõigatakse kõik järjest maha
rinno|du, -du, -tut1 = rinnoldaq rinnutu
rinnol(d)õ rinnuli; rinnutsi
rinno|tama, -taq, -da82 rinnuli olema, rinnutama
rinnotsidõ = rinnotsikku rinnutsi
rinnotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 korduv rinnuli olema, rinnutama
rinnus, -(s)õ, -t11 rinnus (rakmete osa)
rint', rindi, .rinti37 1. rent; 2. kartetš, jäme haavel
.rint'mä, .rintiq, rindi63 1. rentima; 2. hulkuma
.rint'ni|k, -gu, -kku38 rentnik
ri|pal', -bali, -balit4 = ribusk' = ripul' = ripõl' räbal
ri|pin, -binä, -binät4 rabin; nõrk vihmahoog
.ripma, rippuq, ripu64 rippuma
.ripnõma, ripõdaq, .ripnõ75 = rippõlõma
rippu = rippuisi rippu(s)
rip|põlõma, -õldaq, -põlõ85 = .ripnõma ripnema, ripendama
.rips'mä, .ripsiq, ripsi63 tuikuma, tuigerdama; miä sa ripsit jalgo pääl, kas olõt joonuq vai haigõ? mis sa tuigud jalgadel, kas oled joonud või haige?
ri|pul', -buli, -bulit4 = ripal'
ripu|tama, -taq, -da82 riputama
ri|põl', -bõli, -bõlit4 = ripal'
ripõndõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 ripendama, tolgendama
risk', riski, .riski37 risk
ris|o, -o, -so26 risu
risokallaq segamini
riso|nõ, -dsõ, -st7 risune
riso|tama, -taq, -da82 risustama
risotsõhe = risotsõlõ prahiselt, risuselt
rist', risti, .risti37 rist
.ristemiisi = ristikullaq = ristetämiisi = ristitämiisi ristamisi, ristati
rist'es|ä, -ä, -sä24 = ristiesä
ristetämiisi = .ristemiisi
.risti risti
ristidseli|ne, -(d)se, -st5 = .ristjädsiline
risti|dseq, m -tside, -tsit7 = .ristjädsiq
risties|ä, -ä, -sä24 = rist'esä ristiisa
ristiim|ä, -ä, -mä24 = rist'imä = rist'ämm ristiema
ristiinemi|ne, -se, -st5 kristlane, ristiinimene
ristik|hain, -haina, -.haina30 ristik(hein)
ristikullaq = ristilde = ristildämiisi = .ristemiisi ristamisi, ristati
rist'im|ä, -ä, -mä24 = ristiimä
ristinim|i, -e, -me24 eesnimi
risti|poig, -puja e -poja, -.poiga32 ristipoeg
ristipuu, -, -d50 ristipuu (teeäärne vana puu, kuhu matuselised lõikavad risti)
risti|päiv, -päävä, -.päivä35 ristipäev
ristitämiisi = .ristemiisi
risti|tämä, -täq, -dä82 haake tegema, risti-rästi hüplema; ku jänes pinni pakõs, sys nakkas ristitämä kui jänes koera eest põgeneb, siis hakkab haake tegema
risti|tütär', -.tütre, -tütärd22 ristitütar
risti|usk, -uso, -.usko36 ristiusk, kristlus; ristiusolinõ kristlane, ristiusuline
.ristjä|dseq, m -tside, -tsiid7 = .ristjädsiq
.ristjädsili|ne, -(d)se, -st5 = ristidsiline = .rist'kädsiline varruline
.ristjä|dsiq, m -tside, -tsiid7 = ristidseq = .ristjädseq = .rist'kädsiq ristsed, varrud; läkeq tõistõ tallo ristjätsile lähme naabertallu varrudele
rist'|kablaq, m -.kaplo, -.kaplo45 pastla ristpaelad
.rist'kädsili|ne, -(d)se, -st5 = .ristjädsiline
.rist'kä|dsiq, m -tside, -tsiid7 = .ristjädsiq
rist'luu, -, -d50 ristluu
.rist'mä, .ristiq, risti63 ristima
.rist'mä|ne, -dse, -st5 risti olev, risti-; rist'mädseq puuq ristipuud (seadeldistel v ehitistel)
rist'naglakõ|sõq, m -isi, -isi8 < nelk' [2.] nelk (maitseaine); rist'naglakõisi pandas kürvidsäleemele nelki pannakse kõrvitsamarinaadile
rist'tii:, -, -d51 risttee
rist'|ämm, -ämmä, -.ämmä35 = ristiimä
ritk, rida, .ritka32 rõigas
ritk|hain, -haina, -.haina30 põldsinep
ritsa(killaq)-rätsakillaq lohakil
ritsi|k, -ga e -gä, -kat e -kät13 = rits'k(as), .rits'ka, rits'kast15 rohutirts; kilk; tarõritsik om hahk, hainaritsik rohilinõ kilk on hall, rohutirts roheline
.riugõ, -, -t3: süä om riugõ süda on paha
.riugõlõma, riugõldaq, .riugõlõ85 = .riuhkõlõma, riuhõldaq, .riuhkõlõ85 tööst kõrvale hoidma, viilima, laisklema
.riukallaq ripakil
riuk|hand, -hanna, -.handa33 = riukper|ä, -ä, -rä24 mõrrataoline kalapüügiriist
riusa|k, -gu, -kut13 lohakas
.riussama, riusadaq, .riussa77 sasima
robah(t)us, -õ, -t9 rops(akas), ropsatus
robahu|tma, -taq, -da62 ropsatama
ro|bi, -bi, -pi26 1. = robihain; 2. lohakas, räpakas inimene
robi|hain, -haina, -.haina30 robirohi
robinallaq robinal
robista|ma, -q, -83 robistama, rabistama, kiirustama; massa ei robistaq, jää ei mi ildas ei maksa rabistada, hiljaks me ei jää
robistõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 korduv robistama,
robis|õma, -taq, -õ87 robisema; vihma satas niguq robisõs vihma sajab nii et robiseb
robo|t', -di, -tit13 robot
ro|do, -do, -to26 rodu, rida
.roelmu, -, -t1 = .roestik
.roelmu|aid, -aia, -.aida33 lattaed
.roelmu|nõ, -dsõ, -st5 rägune, rämpsune (metsa kohta)
.roesti|k, -gu, -kku38 = .roelmu rägastik, rämpsune mets
rogis|õma, -taq, -õ87 rogisema
rogista|ma, -q, -83 rogistama
rogusk', -i, -it13 1. rogusk (niinest riie; niinetuust); 2. vits, vitsaraag
rohe, -, -t2 > ruih
rohi, roho, .rohto44 > ruu:h
rohika|= rohika|s, -dsõ, -st5 rohekas
rohikõ|nõ, -sõ, -ist8 murulauk
rohila|nõ, -dsõ, -st5 > rohili|nõ, -dsõ, -st5 1. roheline; 2. rõht-; rohilinõ aid, latt' rõhtaed, -latt
rohi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 rohitsema
.rohkõ, -, -t3 1. rohke; külluslik; 2. julge, häbenematu, häbematu, jultunud, nahaalne; tä om rohkõ miis', häbendä-i midägiq, kui arvas, nii ütles ta on häbematu mees, ei häbene midagi, kuidas arvab, nii ütleb
.rohkõhe = .rohkõlõ 1. rohkesti, palju; külluslikult; harinuq rohkõhe elämä harjunud külluslikult elama; 2. julgesti, häbenematult, häbematult, jultunult, nahaalselt
.rohkõmb, -a, -at13 rohkem
.rohmama, rohmadaq, .rohma77 lahmama, rohmama
rohmi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 ahnitsema
.rohm'ma, .rohmiq, rohmi63 rahmima, peksma
rohokõ|nõ, -sõ, -ist8 tablett; (arsti)rohuke
roho|puu:t', -poodi, -puu:ti37 apteek
roid, roio, .roido36 loid; roidunud
roidus, -(s)õ, -t11 rändur; hulkur; seikleja; ilmaroidus maailmarändur; taa om üts' roidus kass', olõ-i nädälipääväq koton olnuq see on üks hulkuja kass, ei ole nädalapäevad kodus olnud
roidõlus, -õ, -t9 rändlemine; seiklus; *turism
roisa|k, -gu, -kut13 lohakas, ropp inimene
roisakuhe = roisatõ(h)n ropult
roisk, roiso, .roisko37 roisk; raisk
.roiskama, roisadaq, .roiska77 lörtsima, rikkuma
roit, roido, .roito37 rännak; hulkumine, kolamine
.roitma, .roitaq, roida61 rändama; hulkuma, kolama
.roitõlõja, -, -t3 rändleja; seikleja; *turist
.roitõlõma, roidõldaq, .roitõlõ85 rändlema; seiklema
ro|jo, -jo, -jjo e -io26 roju, niru, vilets olend
rojo|nõ, -dsõ, -st7 niru, vilets
roka|tama, -taq, -da82 rokaga jootma; määrima; vahtsõnõ kleit jo ärq rokatõt uus kleit juba ära määritud
ro|kin, -gina, -ginat4 rogin
rok|k, -a, -ka31 rokk, jahujook v -kört
rok|k', -i, -ki37 rokk (muusikastiil)
r'oko|tama, -taq, -da82 röhkima
ro|maan', -maani, -.maani37 romaan
romaan'la|nõ, -(d)sõ, -st5 rumeenlane
rong', rongi, .rongi37 rong
ron|ima, -niq, -i57 ronima
.ronk'ma, .ronkiq, rongi63 hulkuma, kolama
roobahta|ma, -q, -83 < roobahu|tma, -taq, -da62 korraks roobitsema; kõoossa külest roobahudi leheq ärq roobitsesin kaseoksalt lehed
roobi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 roobitsema
roobõlda|ma = roobõnda|ma, -q, -83 = ruu:bõlõma ringi aelema; rähklema; rahmeldama, rabelema; roomama
roodjas, ruu:dja, roodjast22 = rood'mas, ruu:d'ma, rood'mast22 = ruu:djas = ruu:dli = ruu:d'mas latt; roov; haari aidveerest ruudja ni anni tälle perst piten haarasin aia äärest lati ja andsin talle tagumiku pihta
roodsakallaq = roodsaku(h)n röötsakil, kössis
roodsakuhe = roodsakullõ röötsakile, kössi
roodsaku(h)n = roodsakallaq
roodsi|k, -gu, -kut13 1. (oksa- v vitsa)raag; raagus; roodsik puhm raagus põõsas; 2. rootslanna
roogand', -i, -it13 räpane inimene
rooga|tama, -taq, -da82 määrima
roogi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 rookima
roomakallaq = roomakullaq roomakil
roomakõ|nõ, -sõ, -ist8 = ruu:maja metsatööline, puulõikaja, puuraidur; roomakõsõq olliq ilda sügüse mõtsan rahha päl'män metsatöölised olid hilja sügisel metsas raha teenimas
roomalõ roomakil(e)
roosa, -, -t2 roosa
roosaka|= roosaka|s, -dsõ, -st5 = roosa|nõ, -dsõ, -st7 roosakas
roovi|k, -gu, -kut13 katuselatt
roovik|aid, -aia, -.aida33 lattaed
roovisto, -, -t1 noor mets, latimets
roovi|tama, -taq, -da82 katuselatte lööma
ropa|k, -gu, -kut13 räpakas, hooletu inimene; tä om muido kinä inemine, a väega ropak ta on muidu kena inimene, aga väga räpakas
ropakuhe = ropakulõ räpakalt, hooletult
ropaku|nõ, -dsõ, -st5 räpakas, hooletu
ro|pin, -bina, -binat4 robin
rop|p, -u, -pu37 ropp, rõve
roppu|s, -(sõ), -(s)t10 roppus, rõvedus
ropsah(t)us, -õ, -t9 = ropsa|k, -gu, -kut13 ropsatus, rops(akas); vihmasagar
.ropsama, ropsadaq, .ropsa77 ropsama, rapsama
ropsi|k, -gu, -kut13 ropp inimene
.rops'ma, .ropsiq, ropsi63 rapsima, raputama, kloppima; ropsiq mäntli lumõst puhtas! rapsi mantel lumest puhtaks!; ropsõ põrmandorõivaq ärq kloppisin vaibad ära
.rops'na, -, -t3 rapsimine (heli)
ropu|nõ, -dsõ, -st7 ropuvõitu
ropustõ ropusti, ropult
roputõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 vehkima, vehklema
rosma|k, -gu, -kut13 = rosponi|k, -gu, -kku38 ropp, korratu inimene; joodik
ros|sin, -ina, -inat4 rosin
rossi|tama, -taq, -da82 roostetama
ross'|vann', -vanni, -.vanni37 ree- v saanikorv
.rossõ|nõ, -dsõ, -st7 roostene
rossõq, .rossõ, rossõt18 rooste
rot|t', -i, -ti37 rott
ruba|kunn = rubi|kunn, -kunna, -.kunna31 kärnkonn
ru|bima, -piq, -bi57 ronima; pois'kõnõ rubõ puuhtõ poiss ronis puu otsa
rudihu|ma, -daq, -84 = .rutjuma pehkima
ru|dima, -tiq, -di57 ronima; vaevaliselt liikuma, komberdama; pois'kõnõ rudõ puu otsa poisike ronis puu otsa; pinil om jalg haigõ, a iks rudi edesi koeral on jalg haige, aga ikka komberdab edasi
ru|dsima, -tsiq, -dsi57 > nudsima
ru|ga, -a, -ka27 saad; hain pandas rukka hein pannakse saadu
rugahallaq = rugavallaq saokaupa
ruh(m)i|k, -gu, -kut13 = ruhing, -u, -ut13 kamal
.ruigama, ruiadaq, .ruiga77 ruigama
ruih, ruhe e rohe, ruiht39 < mold' < rohe küna, mold
rujah(t)u|ma, -daq, -84 prantsatama; raksatama
rujah(t)us, -õ, -t9 prantsatus; raksatus
rukussihe = rukussilõ kortsu, kägarasse
rukussi(h)n kortsus, kägaras
ruku|tama, -taq, -da82 kortsutama, kägardama; rukudi hindä rõugu alaq kägardasin enda rõugu alla
rumalahe = rumalalõ = rumaluisi rumalasti
rumalus, -õ, -t9 rumalus
rumm', rummi, .rummi37 1. (ratta)rumm; 2. rumm (jook)
rum|mal', -ala, -alat4 rumal
runds'u|tama, -taq, -da82 = krunds'utama = .krunts'ma = .runts'ma = ründsütämä [1.] kortsutama
rundul', -i, -it4 = rutas
.rungama, rungadaq, .runga77 rühkima
.rung'ma, .rungiq, rungi63 ronima
rungul', -i, -it4 = .runkul' söödapeet, loomapeet
runk, runga, .runka31 vankri rõuk (vankrikorvi püstine külgtugi)
.runkul', -i, -it4 = rungul'
.runts'ma, .runtsiq, rundsi63 = .krunts'ma = runds'utama
.runts'u|ma, -daq, -80 = .krunts'uma = .rüntsümä kortsuma
rupa|tama, -taq, -da82 rabistama
rupi|k, -gu, -kut13 (puukoorest) torbik; mõlgiline või kortsuline ese
rupikuhe = rupikulõ lohku, kaardu; ohkõsõq lavvaq kiskvaq rupikuhe, ku näid ärq taabõlda-iq õhukesed lauad kisuvad kaardu, kui neid virna ei lao
rupikullaq lohkus, kaardus; hoiaq piopesä rupikullaq, ma panõ midägiq sisse hoia peopesa lohkus, ma panen midagi sisse
rupiku|nõ, -dsõ, -st5 lohkus, kaardus
ru|pin, -bina, -binat4 rutt
rupi|tama, -taq, -da82 ruttama, rühkima
rup|p', -i, -pi37 mõlk; korts; lohk, kaard
ruppi mõlki; kortsu; lohku, kaardu
ruppu|ma, -daq, -80 mõlki v kortsu minema; lohku v kaardu minema
.rupskallaq = rutsakallaq
rusi|k, -gu, -kut13 = rus'k rusikas
rusik|kinnas, -.kinda, -kinnast23 = rus'kkinnas labakinnas
rus'k, .rus'ku, .rus'kut15 = rusik
rus'k|kinnas, -.kinda, -kinnast23 = rusikkinnas
rut|as, -ta, -ast22 = rundul' = rutõq roosärg
.rutju|ma, -daq, -80 = rudihuma pehkima
rutsakallaq = .rupskallaq kükakil, kägaras, keras
rutsakuhe = rutsaku(l) kükakile, kägarasse, kerra; tymbas hindä haina pääle rutsakulõ tõmbab enda heina peale kerra
rut|t, -u, -tu37 rutt
rut|tama, -adaq, -ta77 ruttama
ruttu ruttu
rutuli|nõ, -dsõ, -st5 kiire, rutakas; kiireloomuline; tull' rutulinõ tiidüs saabus kiireloomuline informatsioon
rutu|tama, -taq, -da82 tagant kiirustama; rututagu-i minno, ma jovva-i rutõmbahe ära kiirusta mind tagant, ma ei jaksa kiiremini
rutõmbahe = rutõmbalõ = rutõmbihe = rutõmbuisi rutem, kiiremini; sõidaq rutõmbahe! sõida kiiremini!
rut|õq, -tõ, -õt18 = rutas
.ruubli, -, -t1 rubla
.ruublili|nõ, -dsõ, -st5 rublane
.ruublitük|k, -ü, -kü37 tähn, laik (hrl hobusel); hõberaha
.ruublitükä|ne, -dse, -st7 tähniline, laiguline (hrl hobuse kohta)
ruu:bõlõma, roobõldaq, ruu:bõlõ85 = roobõldama ringi aelema; rähklema; rahmeldama, rabelema; roomama; miä sa ruubõlõt, püsüq paigan! mis sa rabeled, püsi paigal!
ruu:dja|s, -, -st22 = ruu:dli, -, -t1 = ruu:d'ma|s, -, -st22 = roodjas latt; roov
ruu:|g I, -, -gu36 (pilli)roog
ruu:g II, ruvva, ruu:ga32 paks supp; roog, toit; ruuga võtma sööma, einestama
ruu:h, roho, ruu:ht39 < rohi rohi, ravim
ruu:k'ma, ruu:kiq, roogi63 rookima
ruum', ruumi, .ruumi37 ruum
ruu:maja, -, -t3 = roomakõnõ metsatööline, puulõikaja, puuraidur; vaesõq mõtsaruumajaq piät egäpäivi mõtsan puid ragoma vaesed puuraidurid peavad iga päev metsas puid raiuma
ruu:mama, roomadaq, ruu:ma77 roomama; väikoq latsõq ruumssiq tarrõ piten väikesed lapsed roomasid tuba mööda
ruu:mla|nõ, -(d)sõ, -st5 roomlane
.ruum'liga|nõ*, -dsõ, -st5 ruumikas, mahukas
.ruum'li|nõ, -dsõ, -st5 ruumiline
ruun, ruuna, .ruuna30 ruun
.ruunama, ruunadaq, .ruuna30 ruunama
ruu:|nõ, -dsõ, -st7 roogne, roost
ruu:p', roobi, ruu:pi37 roop
ruu:pama, roobadaq, ruu:pa77 = ruu:psama jalgu järel lohistama; pois'kõnõ ruupas kooli poolõ poiss läheb jalgu järel lohistades kooli poole
ruu:pliga|nõ, -dsõ, -st5 roopaline; ruupliganõ tii rööpaline tee
ruu:p'ma, ruu:piq, roobi63 kokku kraapima
ruu:psama, roopsadaq, ruu:psa77 = ruu:pama
ruu:põlõma, roobõldaq, ruu:põlõ85 ringi aelema
ruus, ruusa, .ruusa31 kruus; ruusahaud kruusaauk v -karjäär; ruusatii kruusatee
ruu:s', roosi, ruu:si37 roos (lill; nahahaigus); roosihäidseq, -puhm roosiõis, -põõsas
ruusa|nõ, -dsõ, -st7 kruusane
ruusa|tama, -taq, -da37 kruusatama
ruu:sk, roosa, ruu:ska32 roosk, piits, vits
.ruus(t)li, -, -t1 = .kruus(t)li kanepitamp
ruu:t, roodu, ruu:tu37 rood
ruu:ts', roodsi, ruu:tsi37 = ruu:tsla|nõ, -(d)sõ, -st5 rootslane
ruu:v', roovi, ruu:vi37 roov; roovik
ruu:v'ma, ruu:viq, roovi63 roovima, roovlatte sarikate külge kinnitama
|ba, -ba, -pa28 edev; kärsitu
rõbahta|ma, -q, -83 = rõppama (äkki) märkama, silmama; tsirk rõbaht' inemist ni läts' lindu lind märkas inimest ja läks lendu
rõbahus, -õ, -t9 edevus, edvistamine
rõbahõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 edvistama
rõbask', -i, -it13 kergats, edvistaja; kärsitu inimene
rõbõhõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 > rabõhõ(l)lõma
(õ)halt 1. pooltoorelt; 2. hapendamata, hapnemata; nisu- ja kesvävatska küdsetäs rõhalt sepikut ja karaskit küpsetatakse hapendamata
rõhk, rõha, .rõhka32 = ryyn 1. pooltoores; küpsemata; uaq, herneq, kapstaq, kardohkaq ommaq keededüq, a rõhas jäänüq oad, herned, kapsad, kartulid on keedetud, kuid pooltooreks jäänud; vili om rõhk, kõrs' om tooras, saa ei viil põimiq vili on küpsemata, kõrs on toores, ei saa veel lõigata; 2. hapendamata, hapnemata (hrl taina kohta)
.rõhkama, rõhadaq, rõhka77 = ryyhkama 1. rögisema, röhitsema; korisema; 2. himustama
.rõhku|s, -(sõ), -(s)t10 ramm, jõud, tugevus; tervis; elujõud, elurõõm, energia; kässi seen olõ-i rõhkut kätes pole rammu; niguq haigõ olõt, olõ-i rõhkut, taha-i süvväq ei midägiq nagu haige oled, ei ole tervist, ei taha süüa ega midagi; täl olõ-i kunagiq rõhkut, norotas kyik' aig tal pole kunagi energiat, norutab kogu aeg
rõhõq, .rõhkõ, rõhõt19 = rõõgõq = röüheq röhitis
rõibõh, .rõipõ, rõibõht20 = rõibõq, .rõipõ, rõibõt18 raibe
rõika, -, -t2 servatud plank(laud), peen pruss
rõimõkõ|nõ, -sõ, -ist8 kübeke, raasuke; rõimõkõnõ süüki oll' viil kausipõh'an kübeke toitu oli veel kausipõhjas
.rõipus, -õ, -t9 laiskus
.rõipõli|nõ, -(d)sõ, -st5 sõim raibe, raisk
.rõipõlõma, rõibõldaq, .rõipõlõ86 laisklema
.rõiva|ait, -aida, -.aita30 riideait, ait riiete hoidmiseks
.rõiva|hoit, -hoio, -.hoito32 riidehoid
.rõiva|lidsõq†, m -.liidsi, -.liidsi5 menstruatsioon
.rõiva|nõ, -dsõ, -st7 riidest; rõivanõ kott' riidest kott
.rõiva|ors', -orrõ, -ort49 1. õrs riiete riputamiseks (hrl saunas); 2. elujoon (üks käejoontest)
rõivas, .rõiva, rõivast22 riie, rõivas; kangas
.rõiva|võllas, -.võlla, -võllast22 kangapoom
rõp|pama, -adaq, -pa30 = rõbahtama (äkki) märkama, silmama
rõssõ, -, -t14 rõske
rõssõ|nõ, -dsõ, -st7 rõskevõitu
rõssõ|tama, -taq, -da82 rõskeks muutma, niisutama
rõssõ|tuma, -tudaq, -du84 rõskuma, niiskuma
.rõuhkma, .rõuhkuq, rõuhu64 rõhuma; vaivaja rõuhk magajat luupainaja rõhub magajat
.rõuhku|s*, -(sõ), -(s)t10 rõhk; õhurõuhkus* õhurõhk
rõuk, rõugu, .rõuku37 rõuk
rõõgahus, -õ, -t9 = rõõgõq
rõõgi|ruu:g, -ruvva, -ruu:ga32 maiusroog, meelepärane toit
rõõgi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 = ryyhkama [2.] himustama
rõõgõq, ryyhkõ, rõõgõt18 = rõhõq = rõõgahus röhitis
rõõmusta|ma, -q, -83 rõõmustama; lohutama; julgustama
rõõnah(t)u|ma, -daq, -84 = ryyhuma tilgastama
rõõnõq, ryynõ, rõõnõt18 madal vagu, triip, viir, laine (materjalis); hõredam riba kangas v viljas
rõõsali|k, -gu, -kku38 rõõsakas, rõõsavõitu
räbel|emä, -däq, -e85 = rabõlõma rabelema
räbeli|k, -gu, -kku38 kärsitu(võitu)
|bimä, -piq, -bi57 käristama, rebima
räbis|emä, -täq, -e87 kärisema, rebenema
|bo, -bo, -po26 1. kärsitu; hoolimatu; 2. räbu, puru, rägu
räbo|nõ, -dsõ, -st7 räbune
räbo|tama, -taq, -da82 lohakalt töötama
räbo.võitra, -, -t3 karukold
|bä, -bä, -pä24 räpakas
räbähtä|mä, -q, -83 (kinni) krabama
räbäh(t)ü|mä, -däq, -84 (juhuslikult) kätte sattuma; susi räbähtü jahimiihi kätte hunt sattus jahimeeste kätte; mustlanõ om virk sisse vehk'mä üts'kyik' midä kätte räbähtüs mustlane on virk sisse vehkima ükskõik mida, mis kätte juhtub
räbä|k, -gu, -kut13 1. sõim reo, mait; ah sa pois'kõsõräbäk! ah sa poisimait!; 2. räbal, narts; vana rõivaräbäk vana riidenarts
räbäkuli|nõ, -(d)sõ, -st5 = räbäk [1.]
räbäli|ne, -dse, -st5 räbaldunud
räbändi|k = räbästi|k, -gu, -kku38 = räbästü, -, -t1 rägastik, padrik
|dsimä, -tsiq, -dsi57 räsima, sasima
|ds'o, -ds'o, -ts'o26 risu, rägu
räds'o|nõ, -dsõ, -st7 risune, rägune
rädsäh(t)ü|ma, -däq, -84 räsitud saama, pulstuma (nt vilja, sulgede, karvade kohta); suurõ tuulõ ja räüsägaq om vili ärq rädsähünüq suure tuule ja rahega on vili räsitud
rädsäkilläq = röndsäkilläq röötsakil, pikali
rädsä|ne, -dse, -st7 lörtsine
|dsü, -dsü, -tsü26 tihnik, rägastik
rägel|emä, -däq, -e85 nägelema
rägis|emä, -täq, -e87 rägisema, ragisema
rägistä|mä, -q, -83 rägistama, ragistama
|gä, -ä, -kä25 röga
rägähe|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = rägäske(l)lemä = .räägelemä korduv rögastama
rägä()mä, räkäq e .räädäq, räkä e rägähä88 ragisema; miis' kisk rõivit iho pääle niguq räkä ynnõ mees sikutab riideid selga nii et ragiseb
rägäske|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = rägähe(l)lemä
rähmi|k, -gu, -kut13 tüse, tugev inimene
rähmikä|ne, -dse, -st5 tüse, tugev; suur' rähmikäne miis' suur, tüse, tugev mees
.rähmämä, rähmädäq, .rähmä77 = .rämpsämä krahmama, haarama
räim', räime, .räime35 räim, silk
|kin, -ginä, -ginät4 rägin, ragin
räks', räksi, .räksi37 tuleraud
.räks'mä, .räksiq, räksi63 raksuma; tulerauaga tuld lööma
.räks'nä, -, -t3 raksumine
räksähtä|mä, -q, -83 = raksahtama raksatama
räksäh(t)üs, -e, -t9 = raksah(t)us raksatus
.rämm, rämmä, .rämmä35 = rämmälg muulukas; rämmi kasus kuivi kuntõ ja pervi pääl, rämmäq ommaq maasiga muudu muulukaid kasvab kuivadel küngastel ja kallastel, muulukad on maasika moodi
.räm'mä, .rämmiq, rämmi63 rühmama; rebima
rämmälg, -ä, -ät13 = rämm
.rämpelemä, rämbeldäq, .rämpele85 rüselema
.rämpsämä, rämpsädäq, .rämpsä77 = .rähmämä krahmama, haarama
.rändämä, rännädäq, .rändä77 1. rändama; 2. edasi-tagasi käima, askeldama
räng, rängä, .rängä35 kidur, jõuetu
rängä|ne, -dse, -st7 kidura-, jõuetuvõitu
.rängüs, -e, -t9 kidurus, jõuetus
rän|i, -i, -ni26 räni(puu)
ränijä|ne, -dse, -st5 ränijas
ränikiv|i, -i, -vi26 räni(kivi)
ränk, rängä, .ränkä35 ränk, raske; suur' ränk miis' suur raske mees
.räntsü|mä, -däq, -80 = .rüntsümä kortsuma; väsima, kurnatud, räsitud saama; tä om nätäl' aigo joonuq, väega ärq om räntsünüq ta on nädal aega joonud, on väga kurnatud
|pin, -binä, -binät4 kärin, ragin
.räp'mä, räppiq, räpi63 rahmima
räpo|nõ, -dsõ, -st7 lörtsine
räpo|tama, -taq, -da82 lörtsi sadama
räp|p, -o, -po37 = räts lumelörts
räppämiisi räpakalt, lohakalt; tormates
räp|pämä, -ädäq, -pä77 = räpätämä tormakalt, räpakalt tegema; tormama
.räps'mä, .räpsiq, räpsi63 rapsima
.räps'nä, -, -t3 kärin, ragin
räpsäh(t)ü|mä, -däq, -84 praksatama; oss räpsähtü poolõs oks praksatas pooleks
räpsäh(t)üs, -e, -t9 praksatus
.räpsämä, räpsädäq, .räpsä30 rapsama
räpähtä|mä, -q, -83 pehastama
räpäh(t)ü|mä, -däq, -84 pehkima, pehastuma
räpä|k, -gu, -kut13 räpakas, lohakas; tormakas
räpäkallaq = räpäkullaq lohakil; räpakalt
räpäkus, -õ, -t9 räpakus, lohakus; tormakus
|päl', -i, -it4 räbal
räpäte|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv räpätämä
räpä|tämä, -täq, -dä82 = räppämä
räsning, -u, -ut13 = rästik rästik
räss, rässä, .rässä35 = räüss
rästi|k, -gu, -kut13 = räsning
(ä)stäs, .rästä, rästäst22 rästas
räsü|tämä, -täq, -dä82 räsima
räti|tämä, -täq, -dä82 organiseerima, korraldama
räts, rätsä, .rätsä35 = räpp lumelörts
rätsä|k, -gu, -kut13 räitsakas (lumehelves; lörts)
rätsäku|nõ, -dsõ, -st5 räitsakane
rät|t', -i, -ti37 rätt
rättsep|p, -ä, -pä35 rätsep
rävvü|ne, -dse, -st7 nutune; märg (ilma kohta)
rääbi|tsemä, -tsäq e -däq, -dse90 = .rääp'mä kraapima, kratsima
rääbüs, -(s)e, -t11 = rääbüsk', -i, -it13 1. rääbis; 2. rääbakas; pini oll' päält pulmõ nigu vana rääbüs: likõ, sant' ja muanõ koer oli pärast pulmi nagu vana rääbakas: märg, sant ja porine
rääbüsni|k, -gu, -kku38 rääbisepüüdja
.räägelemä, räägeldäq, .räägele85 = rägähe|(l)lemä = rägäske|(l)lemä korduv rögastama
räägis|kii:l', -keele, -kii:lt40 sag halv v nalj eesti (kirja- v ühis)keel; häbendelles võro kiilt kynõldaq, sys murdõlõs räägiskiilt häbeneb võru keelt rääkida, seepärast pursib eesti (ühis)keelt
.räägämä, räägädäq, .räägä77 rögastama
räägü|tämä, -täq, -dä82 rääksuma; karjuda laskma
rääk, räägo, .rääko37 rukkirääk (lind)
.rääk'mä, .rääkiq, räägi63 1. rääksuma; rääk rääk' rüän rukkirääk rääksub rukkis; 2. sag halv v nalj eesti (kirja- v ühis)keelt rääkima; tütrigutükk käve talvõ koolin, noq tüküs jo rääk'mä tüdrukutükk käis talve koolis, nüüd kipub juba (eesti kirjakeeles) rääkima; rääku-i muqkaq, kynõlõq iks võro keelen! ära minuga (eesti keelt) räägi, kõnele ikka võru keeles!
.rääme|jauh, -jauhõ, -.jauhõ35 veskiprahine jahu; räämejauh pühitäs kivi põrmando päält kokko veskiprahine jahu pühitakse veski põrandalt kokku
.rääm|eq, m -ide, -it18 kliid, praht
.räämämä, räämädäq, .räämä30 = .räästämä risustama
.rää|ne, -dse, -st7 rögane; rägane, risune
.rääpelemä, rääbeldäq, .rääpele85 kraaklema
.rääp'mä, .rääpiq, rääbi63 = rääbitsemä kraapima, kratsima
rää|räüss, -räüsä, -.räüssä35 1. eriti jõhker sõim, tüli; metsik tormamine v rünnak; piniq tulliq rääräüsägaq ussaiast vällä koerad tulid taraga piiratud õuest metsikult tormates välja; 2. väga tugev rahe, rahetorm
rääskop|p', -i, -pi37 tüli, vaidlus; meheq teiq v peiq rääskoppi mehed tülitsesid
.räästi|k, -gu, -kku38 = .räästü rägastik
.räästä|mä, -q, -81 = .räämämä risustama
.räästü, -, -t1 = .räästik
räü, -, -d53 metsaheinamaa
.räüge, -, -t3 paha (süda); iiveldamaajav; sääntse hapanuq jutu pääle lätt süägiq räüges sellise rumala jutu peale läheb südagi pahaks
räüseq, .räüsse, räüset18 = räüss, räüsä, .räüssä35 = räss 1. rahe; teralumi; 2. tüli, pahandus, sõim
.räüssämä, räüsädäq, .räüssä77 (rahe poolt) maha tallama, purustama
räüsä|ne, -dse, -st7 1. rahene; 2. jõhker, tormakas; taa om väega räüsäne miis' see on väga jõhker mees
.räütmä, .räütäq, räüdä61 raiskama; räsima
.röhk'mä, .röhkiq, röhi63 röhkima
röhkä|tämä = röhkü|tämä, -täq, -dä82 1. = .röhk'mä; 2. = pröhkätämä rögisevalt köhima
röhüte|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv röhütämä
röhü|tämä, -täq, -dä82 röhitsema; röhkima
röndsäkille = rööbäkille röötsakile, pikali; vaio sängü pääle röndsäkille vajus voodisse röötsakile
röndsäkilläq = rädsäkilläq = rööbäkilläq röötsakil, pikali
rötsü|tämä, -täq, -dä82 lortsutama, lobistama
rööbeq, rüü:pme, rööbend16 = rööbäs < rü·ü·p rööbas
rööbäkille = röndsakille
rööbäkilläq = röndsäkilläq
rööbäs, rüü:pä, rööbäst22 = rööbeq
röögähtä|mä, -q, -83 < röögähütmä röögatama, karjatama
röögäh(t)üs, -e, -t9 röögatus, karjatus
röögähü|tmä, -täq, -dä62 > röögähtämä
röögänd', -i, -it13 = röögä|ts', -dsi, -tsit13 = röögüs, -(s)e, -t11 röökija, kisakõri
röömendä|mä, -q, -83 rühmama
röüheq, .röühke, röühet19 = rõhõq röhitis
.röühkelemä, röüheldäq, .röühkele85 röhitsema
rübe, -, -t2 töörõivas, ürp; kombinesoon
|bimä, -piq, -bi57 rügama
|gä, -ä, -kä25 rukis; tekk' rüki maaha külvas rukist
rühembüisi kiiremini, rutem(ini); tulõq rühembüisi! tule kiiremini!
.rühk'mä, .rühkiq, rühi63 rühkima, kiirustama; mul olõ-i aigo, ma rühi bussi pääle mul pole aega, ma kiirustan bussile
rühm, rühmä, .rühmä35 rühm
.rüm'mä, .rümmiq, rümmi63 = .rümmämä, rümmädäq, .rümmä77 kiskuma, sikutama, lahti rabelema; rümme aiasaiba vallalõ sikutasin aiateiba lahti; rümme hindä timä käest vallalõ rabelesin enda tema käest lahti
.ründ|eq, m -ide, -it19 = rünnüq (loomatoidu) jäänused, riismed; viskaq eläjil ründeq iist ja panõq vahtsõnõ süük'! viska loomadel riismed eest ja pane uus toit!
ründsähü|mä, -däq, -84 = .rüntsümä
ründsü|tämä, -täq, -dä82 1. = .krunts'ma = runds'utama kortsutama; 2. = .rüngämä: pernaanõ ründsüt' terve eloao perenaine rühmas terve eluaja
.ründämä, rünnädäq, .ründä77 ründama
.rüngämä, rüngädäq, .rüngä77 = ründsütämä [2.] = .rüntsämä rügama, rühmama, rabama; rüngsi hummogust õdaguniq rügasin hommikust õhtuni
rünnüq, m .ründe, .ründe36 = .ründeq
rünts, ründsü, .rüntsü37 korts
.rüntsämä, ründsädäq, .rüntsä77 = .rüngämä
.rüntsü|mä, -däq, -80 = .krunts'uma = .räntsümä = ründsähümä kortsuma; väsima, kurnatud, räsitud saama
rüp|p, -ü, -pü37 rüpp
rüsel|emä, -däq, -le85 rüselema
rüälill', -lilli, -.lilli37 = rüäninn' < har'okõnõ < har'olill' rukkilill
rüä.maarja|päiv, -päävä, -.päivä35 rukkimaarjapäev, 15. august
rüä|ninn', -ninni, -.ninni37 = rüälill'
rüä|rääk, -räägü e -räägo, -.rääkü e -.rääko37 rukkirääk
rüüd, rüvvü, .rüüdü36 pikk üleriie; rüü
rüüdeldä|mä, -q, -83 mürama, pahandust tegema; jälq rüüdeldäs, inneskine sorop' nätäq unõhtõt jälle teeb pahandust, nähtavasti on äsjane keretäis unustatud
.rüügämä, rüvvädäq, .rüügä30 1. köhima, rögisema; vanal Villemil ommaq täüq läbi, muguq rüügäs ja rüügäs, peris jälle kaiaq vanal Villemil on kopsud läbi, muudkui köhib ja rögiseb, päris kole vaadata; 2. kisendama, röökima
rüü:k', röögi, rüü:ki37 röökimine; nalj rokk(muusika)
rüü:k'mä, rüü:kiq, röögi13 röökima
rüü:p, rööbä, rüü:pä35 > rööbeq
rüü:pliga|nõ, -dsõ, -st5 = rüü:pli|ne, -dse, -st5 rööplik, rööpaline
rüü:pämä, rööbädäq, rüü:pä77 roomama
rüüss, rüüsä, .rüüssä35 köha
.rüüstämä, rüüstädäq, .rüüstä77 = rüüsütämä köhima
rüüsähtä|mä, -q, -83 < rüüsähütmä köhatama
rüüsäh(t)üs, -e, -t9 köhatus
rüüsähü|tmä, -täq, -dä62 > rüüsähtämä
rüüsü|tämä, -täq, -dä82 = .rüüstämä
.rüütli, -, -t1 rüütel
.rüütlä|ne, -(d)se, -st5 rüblik; pois'kõsõrüütläne poisirüblik
rüü:vli, -, -t1 röövel
rüü:v'mi|ne, -se, -st5 rööv, röövimine
rüü:v'mä, rüü:viq, röövi13 röövima, riisuma
rynd, rynna, .rynda32 = rind 1. rind; 2. rinne; rida; esi
ryngas, .rynga, ryngast22 rõngas
ryngul', -i, -it4 = pryngul' pillerkaar, pidu, lust
.rynkõlõma, ryngõldaq, .rynkõlõ85 vingerdama, siplema
ryyhkama, rõõhadaq, ryyhka77 = .rõhkama 1. rögisema, röhitsema; korisema; 2. = rõõgitsõma himustama; tää ryyhkas kallit rõivit ta himustab kalleid riideid
ryyhu|ma, -daq, -80 = rõõnah(t)uma tilgastama
ryym, rõõmu, ryymu37 1. rõõm; 2. (lapse) hääl; lats' tege ryymu laps häälitseb
ryymsa, -, -t3 rõõmus
ryymsahe = ryymsalõ rõõmsasti, rõõmsalt
ryyn, rõõna, ryyna31 = rõhk 1. pooltoores, küpsemata; süük' olõ-i ärq keenüq, om ryyn viil toit pole valmis keenud, on veel pooltoores; 2. hapendamata, hapnemata (hrl taina kohta)
ryyndliga|nõ, -dsõ, -st5 = ryynõli|nõ, -dsõ, -st5 triibuline, viiruline, laineline (hrl materjali kohta); ryynõlinõ plekk laineline plekk
ryysk, rõõsa, ryyska32 rõõsk, värske
sa(q), su(q), sinno sina, sa
saa-.aasta|k, -ga, -kka38 e -gat13 = .aasta(ga)sada = sada-.aastak sajand, aastasada
saabas, .saapa, saabast22 saabas
.saabri, -, -t1 1. laaberdaja; 2. paralleeljoone tõmbamise vahend
saabõrda|ma, -q, -83 laaberdama
saadan', -a e -i, -at e -it4 = .saadlanõ saatan, paharet
saadanla|nõ, -(d)sõ, -st5 saatan, paharet; *satanist
saadi|k, -gu, -kut13 saadik
.saadla|nõ, -(d)sõ, -st5 = saadan'
saadus, -(s)õ, -t11 saatus; ettemääratus
saadõq, .saatõ, saadõt18 saade
saag', sae, .saagõ34 saag
saagõlda|ma, -q, -83 sagima
.saahuisi sajakaupa
.saajakäänüs*, -(s)e, saajatkäänüst11 < saanus.ütlejä* saav (kääne), translatiiv
saak', saagi, .saaki37 saak
.saak'sa, -, -t3 saagirohke
saal', saali, .saali37 saal
.saali|nõ, -dsõ, -st5 sajaline
.saama, saiaq, saa55 saama
.saamla|nõ, -(d)sõ, -st5 saam, laplane
saamõ|tama†, -taq, -da82 (pulmas) ande koguma
saan', saani, .saani37 saan
.saandõ = saaniq
.saandõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 korduv hankima, (vaevaga) muretsema; püüdlema; midägiq olõ es saiaq, kykkõ pidi saandõlõma midagi ei olnud saada, kõike pidi vaevaga muretsema
saaniq = .saandõ saadik; hummogust saaniq hommikust saadik; tuustsaaniq sestsaadik, sestpeale
saanus.ütlejä*, -, -t3 > .saajakäänüs*
.saapa|poiss', -poisi, -.poissi37 = .saapasula(ha)|nõ, -(d)sõ, -st5 saabaste jalast tõmbamise pingike
saar', saarõ, saart40 1. saar; metsatukk, salu; vihmasagar; 2. > saarnõq
saari|k, -gu, -kut13 laiguline lehm
saarildõ laiguti
saari|nõ, -dsõ, -st7 1. saarerikas; 2. > .saarnõ(i)
saaris.päilde: saarispäilde tull' vihma hookaupa sadas vihma
saarispää, -, -d, sisseü -.päähä e -pähäq52 vihmahoog
saaristo, -, -t1 saarestik
.saarla|nõ, -(d)sõ, -st5 = saarõkõnõ [2.] saarlane
saarnõh, .saarnõ, saarnõht20 = saarnõq
.saarnõ(i)|nõ, -dsõ, -st5 < saarinõ [2.] saarepuust
saarnõq, .saarnõ, saarnõt18 = saarnõs, .saarnõ, saarnõst22 = saarnõh < saar' [2.] saar, saarepuu
.saarva, -, -t3 = saarvas, .saarva, saarvast22 = savvõrn saarmas
saarõkõ|nõ, -sõ, -ist8 1. saareke, laid; 2. = .saarlanõ saarlane
saarõ|päiv, -päävä, -.päivä35 = saharipäiv 17. september
saas, saaso, .saaso37 (looma)kints, käntsakas kintsuliha; küläliseq tõiq saaso lihha külalised tõid käntsaka kintsuliha
.saatma, .saataq, saada61 saatma
saavõli|nahk, -naha, -.nahka33 saatananahk
sabi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 = sapatama [2.] = savitsõma siblima
sabra|k, -gu, -kut13 = sabrusk', i, -it13 tagumik; sai vitsagaq sabrakut piten sai vitsaga vastu tagumikku
sa|da, -a, -ta29 sada
sada-.aasta|k, -ga, -kka38 e -gat13 = saa-.aastak sajand, aastasada
sadahuisi = sadakillaq kukkumas, varisemas; ripakil
sadakillõ ripakile
sa|dama, -taq, -ta, min 1. ja 3. p .sattõ69 kukkuma; sadama; varisema; maja satas kokko maja variseb kokku
sadami|k, -gu, -kku38 kosk, juga
sadang, -u, -ut13 1. varing; 2. = sadamik
sa|do, -o, -to27 1. sadu; sademed; 2. mädanenud puu; laisk inimene
sadoja|nõ, -dsõ, -st5 = sadoliganõ = sadonõ = .saonõ [2.] sajune
sadolda|ma, -q, -83 saduldama
sadoliga|nõ, -dsõ, -st5 = sadojanõ
sado(va)ma†, satoq e .saodaq, sato e sadova88 pehkima
sado|nõ, -dsõ, -st7 = sadojanõ
sadõm|õq, m -idõ, -it16 kuu- v päikesesapp (halonähtusena Kuu v Päikese kõrval paistev hele laik); kuusadõmõq tähendäseq külmä, pääväsadõmõq tuisku kuusapp tähendab külma, päikesesapp tuisku
sae.kaatri, -, -t3 saekaater
-sagama|nõ, -dsõ, -st5 = -saga|nõ, -dsõ, -st7 > -sugunõ, > -sugumanõ
sa|go, -o, -ko27 sete, (kohvi- vms) paks, sagu
sagonahe = sagonallaq rohkesti; kubinal; paksult, tihedalt; vesi oll' sagonallaq kalamaimõ täüs' vesi oli kubinal kalamaime täis; supp' om sagonallaq hernit täüs' supp on paksult herneid täis
sagõhe = sagõhõhe
sagõhus, -õ, -t9 tihedus; sagedus
sagõhõhe = sagõhõlõ = sagõhe sageli, tihti, sagedasti
sagõhõmpa sagedamini
sahari|päiv, -päävä, -.päivä35 = saarõpäiv 17. september
.sahkri, -, -t1 kaubitseja, sahkerdaja; osti sahkrieide käest olt ostsin kaubitsejaeide käest õlut
sahkõrda|ma, -q, -83 sahkerdama
sahvran', -, -it4 safran
.sahvri, -, -t1 sahver
sahvt', sahvti, .sahvti37 moos
sahvti|nõ, -dsõ, -st7 moosine
sai, saia, .saia30 sai
saibas, .saiba, saibast22 = saivas teivas
sain, saina, .saina30 sein
sainahyyrja, -, -t3 kontvõõras; poiss, kes peol ei tantsi
saina|papõr', -.paprõ, -papõrd22 1. tapeet; 2. plakat
sain|vii:r', -veere, -vii:rt40 seinaäär; istus vaiki niguq vag'a sainveeren istub vait nagu puupulk seinaääres
sais, saiso, .saiso37 seis; olukord
saisahta|ma, -q, -83 = saisahu|tma, -taq, -da62 seisatama
saisa|k', -gi, -kit13 = saisang, -u, -ut13 seisak; rüht
saisatõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = .saistõlõma korduv püsti tõusma; korduv seisatama; laisk hopõn' tüküs saisatõllõma laisk hobune kipub kogu aeg seisatama
.saisma, (.)saistaq, saisa66 seisma
.saiso .jätmä: ma jäti taa saiso jätsin selle tagavaraks seisma
saisoli|nõ, -dsõ, -st5 püstine
saisoskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 korduv seisatama; hopõn' viisi ei vitäq, tüküs saisoskõllõma hobune ei viitsi vedada, kipub seisatama
saiso|tama, -taq, -da82 1. seisutama, seista laskma; 2.* < .park'ma [3.] parkima; auto sais sääl, kohe tä om saisotõt auto seisab seal, kuhu ta on pargitud
saisotus*, -õ, -t9 parkimine; saisotus(kotus, -plats', -paik) parkla, parkimisplats, -koht; välänpuul saisotus(kotus)t om saisotus keelet väljaspool parklat on parkimine keelatud
saistahu|tma, -taq, -da62 (äkki) püsti tõusma
.saista|ma, -q, -81 püsti tõusma; seisatama
.saistu|ma, -daq, -80 1. settima, selgima; 2. lahtuma; 3. säilima; lilliq saistusõq külmän parõmbahe lilled säilivad külmas paremini; 4. seiskuma; tarduma; motor' saistu mootor seiskus; 5. hanguma, kallerduma, tarretuma; süldiliim' saistus külmä käen kalõhõs süldileem hangub külma käes kõvaks
.saistus, -õ, -t9 peatus, seisatus
.saistõlõma, saistõldaq, .saistõlõ86 = saisatõ(l)lõma
.saisu|ma, -daq, -80 seisma, säilima; myni upin saisus suvõniq mõni õun säilib suveni
.saisus, -õ, -t9 seisus
saivas, .saiba, saivast23 = saibas teivas
sa(a)jali|nõ, -(d)sõ, -st5 pulmaline
sa(a)jaq, m .saajo, .saajo30 < pulm [1.] pulmad, saajad
sa(a)ja|rahvas, -.rahva, -rahvast22 pulmalised, pulmarahvas
sa|kar', -gara, -garat4 (puust) uksehing
sakista|ma, -q, -83 kabistama; kikas sakistas kanna kukk kabistab kana
s'aks, s'aksa, .s'aksa30 saks
s'aksa|nõ, -dsõ, -st7 saksik; oll' sääne s'aksanõ, käve vestigaq oli selline saksik, käis vestiga
s'aksa|tama, -taq, -da82 saksa mängima
s'aksa|tuu:m', -toomõ, -tuu:mõ34 toompihlakas
.s'aksla|nõ, -(d)sõ, -st5 sakslane
sa|kul', -guli, -gulit4 mõrdadest ja neid ühendavast võrgulinast kalapüünis
sakusk', -i, -it13 suupiste (hrl alkoholi kõrvale)
sakõ, -, -t14 tihe, paks; sagu; kas tahat sakõt vai vedelät (suppi)? kas tahad paksu või vedelat (suppi)?; sakõq kardohkaq kartuli-kruubi puder; sakõ vaos põh'a pääle sagu vajub põhja
sakõr|mann', -manni, -.manni37 kurivaim, mait; ah sa pois'kõsõsakõrmann'! ah sa poisimait!
sakõrus, -õ, -t9 sasipea
sal|a, -a, -la28 = sallai 1. salalik, salakaval; sala pini purõ sälä takast salalik koer hammustab selja tagant; 2. nuhk, salakuulaja, spioon; varas; tuu mäntligaq miis' om sala see mantliga mees on nuhk
salaha|nõ, -dsõ, -st5 salajane; salalik
salahuisi salaja
salahus, -õ, -t9 = salandus saladus
salal|õma, -daq, -õ85 salgama
sala.mahtu salamahti
salandus, -õ, -t9 = salahus
sala|nõ, -dsõ, -st7 salalik
salasit|t, -a, -ta30 = salatsoss' kõnek puss, vaikne peer
salastõlõ salakavalalt, valelikult
sala|t', -di, -tit13 salat
sala|ts', -dsi, -tsit13 salakaval inimene
sala|tsoss', -tsossi, -.tsossi37 = salasitt
.sald'ma, .salliq, salli73 = .sal'ma sallima; armastama, meeldima; nääq sallisõq üts'tõist väega nad armastavad üksteist väga; ma väega sallõ taad papi lugõmist mulle meeldis väga see preestri jutlus
.sal'dus, -õ, -t9 sallivus; armastus; näil om vasta üts'tõist sal'dus ja tahtminõ neil on üksteise vastu armastus ja tahtmine
.salgama, saladaq, .salga77 salgama; lahti ütlema
.salguisi salaja; saladusse; asi jäi salguisi asi jäi saladusse
.salgus, -õ, -t9 salgamine; saladus; asi piät salgustõ jäämä asi peab saladuseks jääma
sali|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 1. lükkima; 2. = savitsõma siblima
sall', salli, .salli37 sall
sal|lai, -aja, -ajat4 = sala
salm', salmi, .salmi37 salm
.sal'ma, .salliq, salli73 = .sald'ma
salpii:tre, -, -t3 salpeeter
salussihe = salussilõ saladusse, saladuseks; las taa jääs salussihe las see jääb saladusse
salussi(h)n saladuses
salv' I, salvi, .salvi37 salv (salvi)
salv' II, salvõ, .salvõ35 salv (salve); sag m kaevurake
.salvama, salvadaq, .salva77 1. salvama, hammustama; 2. solvama; 3. palkseina ehitama
.salvami|nõ, -sõ, -st5 1. hammustus; 2. solvang
sam|a, -a, -ma28 sama; sama hää võrdne; nääq ommaq sama hääq nad on võrdsed; sama olõma võrduma
.samblõ|nõ, -dsõ, -st5 samblane; samblast
.samblõsuu:, -, -d52 raba
sambra|k, -gu, -kut13 = sapak pehkinud puu(halg)
sambõrda|ma, -q, -83 paterdama; sumama
samm, sammu, .sammu37 samm
sammas, .samba, sammast23 sammas; ausammas
sammas|puu:l', -poolõ, -puu:lt40 sammaspool
sammõl', .samblõ, sammõld23 sammal; samblik
sammõl'du|ma, -daq, -84 sammalduma
sammõ|t', -di, -tit13 samet
sammõti|nõ, -dsõ, -st5 sametine
.samps'ma, .sampsiq, sampsi63 sumama, sumpama; jahmerdama
.sampus, -õ, -t9 šampanja
sam|puu:n', -pooni, -puu:ni37 šampoon
sandi|nõ, -dsõ, -st7 sant, vigane (omadussõna), vilets; sandinõ lugu sant lugu; sandidsõq rõivaq viletsad riided
sandividoni|k, -gu, -kku38 sanditalutaja
sandsav|i, -i, -vi26 mullasegune savi; sandsavist saa ei ahjo tetäq mullasegusest savist ei saa ahju teha
sann, sanna, .sanna30 saun
sannali|nõ, -(d)sõ, -st5 saunaline
sanna|mii:s', -mehe, -mii:st39 saunik, pops, saunamees
sannu|tama, -taq, -da82 saunatama
sant', sandi, .santi37 1. sant, vigane; 2. kerjus
.sant'ma, .santiq, sandi63 kerjama
.sao|nõ, -dsõ, -st7 1. settene, (kohvi- vms)paksune, saone; 2. = sadojanõ sajune
sapa|k, -gu, -kut13 = sambrak = sapask' pehkinud puu(halg); naidõ sapakidõgaq saa-i joht sanna küttäq nende pehkinud puudega ei saa küll sauna kütta
sapaku|nõ, -dsõ, -st5 pehkinud
sapask', -i, -it13 = sapak
sapa|tama, -taq, -da82 1. pehastama; 2. = sabitsõma siblima
sapa|tuma, -tudaq, -du84 pehkima
sapatus, -õ, -t9 pehkinud v poolvedel mass
sap|p', -i, -pi37 sapp
saps, sapsu, .sapsu37 saps, looma eesjala ülaosa v kaenlaalune
.sapsõlõma, sapsõldaq, .sapsõlõ85 sumama
sapõrka, -, -t3 klatšija
sarapisto, -, -t1 sarapik
sarapuu, -, -d50 sarapuu
saras, .sarda, sarast23 = sarrai sara, kerge varikatus heina hoidmiseks
sarbo, -, -t2 lobiseja
sarbo|tama, -taq, -da82 lobisema
sard, sarra, .sarda33 sard
sari, sar'a, .sarja43 sari, tuulamissõel
sari|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 = .sarjama, sar'adaq, .sarja77 sarjama
sarlaq, m .sarlu, .sarlu30 sarlakid; ütel imäl kuuli sarlu neli last ühel emal suri sarlakitesse neli last
sarn, sarna, .sarna30 sarn, põsenukk
sarna|nõ, -dsõ, -st7 sarnane
sar|rai, -aja, -ajat4 = saras sara, kerge varikatus heina hoidmiseks
sarru|tama, -taq, -da82 sarda panema
sarv', sarvõ, .sarvõ35 sarv
sarvi|k, -gu, -kut13 (sarviline) veis
sarvili|nõ, -dsõ, -st5 sarviline
sarvõ|nõ, -dsõ, -st7 sarvest; sarvõnõ väidsepää sarvest noapea
sataitõ|bi, -võ, -põ25 = satavhädä langetõbi
sa|tam, -dama, -damat4 1. sadam; 2. kosk
sataskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = satatõ(l)lõma taaruma; korduvalt maha kukkuma; joodik satatõllõs kodotii pääl joodik taarub koduteel
sata|tama, -taq, -da82 kõikuma; ahtagõsõ perägaq loodsik väega satatas kitsa ahtriga paat kõigub väga
satatõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = sataskõ(l)lõma
satavhä|dä, -dä, -tä24 = sataitõbi
sa|tol', -dola, -dolat4 sadul
satol'sep|p, -ä, -pä35 sadulsepp
sau, savvu, .savvu37 < suits [2.] suits
sauda|k, -gu, -kut13 vettinud ront
.sau|nõ, -dsõ, -st7 = savvunõ suitsune
sau|sann, -sanna, -.sanna30 = savvusann
sautar|õ, -õ, -rõ24 suitsutare
sav|i, -i, -vi26 savi
savi|k, -gu, -kut13 vaskuss
savika|nõ, -dsõ, -st5 savikas
savi.karva savikarva
savikiv|i, -i, -vi26 (savist) telliskivi, punane tellis
savi|nõ, -dsõ, -st7 savine
saviritsi|k, -ga e -gä, -kat e -kät13 kilk
savi|tama, -taq, -da82 savitama; saina savitõdi, ku vaenõ ollit ja krohvi jovva es tetäq seina savitati, kui vaene olid ja krohvi ei jaksanud teha
savitska, -, -t3 telliskivide valmistaja
savi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 = sabitsõma = salitsõma [2.] siblima
.savvama, savvadaq, .savva77 < .suitsama suitsema; korsnaq savvasõq korstnad suitsevad
.savvu|ma, -daq, -80 suitsuma; liha om pant sanna savvuma liha on pandud sauna suitsuma
savvu|nõ, -dsõ, -st7 = .saunõ suitsune
savvu|sann, -sanna, -.sanna30 = sausann suitsusaun
savvu|tama, -taq, -da82 suitsutama
sav|võrn, -õrna, -õrnat4 = .saarva saarmas
sebi|vits, -vitsa, -.vitsa30 sebavits (reeparda osa)
sedelg = sederg, -ä, -ät13 sedelgas
sedämaid sedamaid
seebikiv|i, -i, -vi26 seebikivi, naatriumhüdroksiid
seebi|ne, -dse, -st7 seebine
seebiper|ä, -ä, -rä24 soop, seebi(keedu)pära
seebi|tämä, -täq, -dä82 = seebi|tsemä, -tsäq e -däq, -dse90 seebitama
seemen, sii:mne, seemend17 = seemeq seeme
seemendä|mä, -q, -83 seemendama
seemeq, sii:mne, seemend17 = seemen
seemüski|ne, -dse, -st5 seemisnahkne
seemüs|nahk, -naha, -.nahka33 seemisnahk
see(h)n = sise(h)n < sehen sees
seeneli|ne, -(d)se, -st5 seeneline
seeni|ne I, -dse, -st5 = seenits = sendseq rehealuse eeskoda
seeni|ne II, -dse, -st5 senine
seeni(ni)q seni(ni)
seeniq.aoniq seniajani, senini
seeniqkavva(niq) senikaua(ks), niikaua(ks)
seeniqmaaniq = seoniqmaaniq senimaani, senini, siiani
seeni|ts, -dsä, -tsät13 = seenine [I]
see(h)nkäänüs*, -(s)e, -t11 < see(h)n.ütlejä*, -, -t3 seesütlev (kääne), inessiiv
seeri|k, -gu, -kut13 = seerik|saabas, -.saapa, -saabast22 säärik, säärsaabas
seest = sisest seest
seestkäänüs*, -(s)e, -t11 < seest.ütlejä*, -, -t3 seestütlev (kääne), elatiiv
segende|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 1. sebima, askeldama; timä segendelles ümbre tüü, ütte võtt, tõist pand, tüü vidähü eiq ta sebib ümber töö, üht võtab, teist paneb, töö ei lähe edasi; 2. = segähe(l)lemä vahelduma; ilm olõ-iq selge, segendelles, kuis sa tiit sääntsegaq haina ilm ei ole selge, vaheldub, kuidas sa teed sellisega heina
segi segi, segamini
se|go, -go, -ko26 segu
segähe|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = segende(l)lemä [2.] vahelduma; ilm täämbä väega segähelles ilm väga vaheldub täna
segähtä|mä, -q, -83 < segähütmä korraks segama; mul om supp' tulõ pääl, lää segähtä ka tuud vahepääl mul on supp tulel, lähen segan seda ka vahepeal
segähü|mä, -däq, -84 segunema
segähüs, -e, -t9 segadus
segähü|tmä, -täq, -dä62 > segähtämä
segä()mä, sekäq e .siädäq, sekä e segähä88 segama
segämä|ne, -dse, -st5 segane, sega-; segämäne vili segavili; tää om puul'tartlanõ, kynõlõs segämäst kiilt ta on pooltartlane, räägib segakeelt; taa asi om kyik' segämäne, olõ-i ärq seletet see asi on kõik segane, ei ole ära seletatud
segände|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 segast juttu ajama; vassima, moonutama; miä sa segändelet uma jutugaq mis sa vassid oma jutuga
segä|ne, -dse, -st7 segane
seh säh
sehen > see(h)n
sehveldä|= sehverdä|mä, -q, -83 sekeldama, sehkendama, õiendama; sääl tä sehveld' ammõdimiihigaq, tiiä eiq, midä asja tä ai seal ta õiendas ametimeestega, ei tea, mis asja ta ajas; vana meherõibõq, kyiki naisigaq tä sehverdäs vana meheraisk, kõigi naistega ta sehkendab
sehvt', sehvti, .sehvti37 sehvt (äri; kurameerimine)
seib', seibi, .seibi37 seib
seim', seime, .seime35 (looma)sõim
sekkä sekka
se'kre|tär', -täri, -.tärri38 = se'kre|täär', -tääri, -.tääri37 sekretär
sekund', -i, -it13 sekund
se|käi, -gäjä, -gäjät4 segisti, mikser; segaja
seldsi|mii:s', -mehe, -mii:st39 seltsimees
seldsi(h)n seltsis (üheskoos; hulgas, seas)
seleh(t)ü|mä, -däq, -84 = seletümä
sele|tämä, -täq, -dä82 = se(l)lätämä seletama
sele|tümä, -tüdäq, -dü84 = seleh(t)ümä = se(l)lätümä selgi(ne)ma; las vesi selehtüs las vesi selgineb
seletüs, -e, -t9 = se(l)lätüs seletus
.selge, -, -t3 selge
.selgehe = .selgele selgesti, selgelt
.selgü|mä, -däq, -80 selguma
.selgüs, -e, -t9 1. selgus; 2. = .sälgüs sõlgpuu, paare ühendav põikpuu, penn; perremiis' poi hindä küünü selgüse külge ärq peremees poos enda küüni penni külge
sell', selli, .selli37 sell
selle sest; sellepärast; ma lää, selle et ma taha minnäq ma lähen, sest ma tahan minna; selle ma tulligiq sellepärast ma tulingi
selts', seldsi, .seltsi37 selts; seltskond
.seltsi seltsi, hulka, sekka
selts'|kund, -kunna, -.kunda32 seltskond
.selts'mä, .seltsiq, seldsi63 seltsima, läbi käima
se(l)|tämä, -täq, -dä82 = seletämä
se(l)|tümä, -tüdäq, -dü84 = seletümä
se(l)lätüs, -e, -t9 = seletüs
se'(m)mestri, -, -t1 semester
se(m)mi|när', -näri, -.närri38 = se(m)mi|näär', -nääri, -.nääri37 seminar
semmeldä|mä, -q, -83 (villa) vatkuma
semmipuu, -, -d50 riist villade vatkumiseks
.semmä küüru, kõverasse
semmä(h)n küürus, kõveras
send'o, -, -t2 kronu
sendseq, .sendse, sendset18 = seenine [I] rehealuse eeskoda
seo, -, -d, sisseü .seoho e .seohu e .seohtõ < sjoo, < s'oo see (hrl otse enda juures asuva kohta, vrd taa)
seoilma.aoli|nõ, -dsõ, -st5 tänapäevane; nüüdisaegne
seokõrd seekord
seoniqmaaniq = seeniqmaaniq senimaani, senini, siiani
seosuguma|nõ, -dsõ, -st5 seesugune
sepi|koda, -kua, -kota27 sepapaja, sepikoda
sep|p, -ä, -pä35 1. sepp; 2. pärm; sai küdsetäs sepägaq, muido tä ei nõsõq sai küpsetatakse pärmiga, muidu ta ei kerki
se'ptembri, -, -t1 > süküskuu
sepäli|ne, -dse, -st5 1. sepiline; 2. pärmiga küpsetatu; ma ei võiq midägiq sepälist süvväq ma ei või midagi süüa, mis pärmiga on küpsetatud
sepä|ne, -dse, -st7 pärmine; oluq sai sepäne, seod ei võiq juvvakiq õlu sai pärmine, seda ei või juuagi
serb, serbä, .serbä35 = serv serv, äär; lavvaserb lauaserv
.serblä|ne, -(d)se, -st5 serblane
serbähtä|mä, -q, -83 = servähtämä < serbähütmä korra rüüpama, lonksama
serbäh(t)üs, -e, -t9 = serväh(t)üs jook, rüübe; sõõm, lonks
serbähü|tmä, -täq, -dä62 > serbähtämä
.serbämä, servädäq e serbädäq, .serbä77 rüüpama
serbä|ts', -dsi, -tsit13 joodik; kiä serbäseq pall'o, ommaq serbädsiq kes rüüpavad palju, on joodikud
.serkämä, sergädäq, .serkä77 sagima; segi ajama
.serp'mä, .serpiq, serbi13 rüüpima
serv, servä, .servä35 = serb
servikallaq = servilde serviti
servähtä|mä, -q, -83 = serbähtämä
serväh(t)üs, -e, -t9 = serbäh(t)üs
.servämä, servädäq, .servä77 servama, kantima
sessende|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv sessendämä
sessendä|mä, -q, -83 sagima, sebima, askeldama, sehkendama; miä sa tan nii kavva sessendät, ku magama saa eiq! mis sa seal nii kaua askeldad, et magama ei saa!
se|tel', -deli, -delit4 sedel
seto, -, -t2 = setokõ|nõ, -sõ, -ist8 setu
seto|nõ, -dsõ, -st7 setulik
setokõ|nõ, -sõ, -ist8 = seto
si|ba, -ba, -pa26 (põllu, riide) riba, äär; taa nurmõsiba om külh halv kündäq see põlluriba on küll halb künda; lõikaq taa siba ärq, sis saa rõivas tasanõ! lõika see äär ära, siis saab riie tasane!
si|ba(ha)ma, -paq e -badaq, -pa e -baha88 = sippama sibama
si|bi, -bi, -pi26 sibi
sibivi|täi, -däjä, -däjät4 sibivedaja
sibustõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 siputama
sidim|eq, m -ide, -it4 hobuseriistade (vask)kaunistused
si|dõ, -dõ, -tõ24 side (postiasutus, ühendus); ma lää sittõ ma lähen sidesse (postkontorisse)
siginemä, sikiq e .siidäq, sigine89 sigima, siginema
.sihkri, -, -t1 kooner
siib, siiva, .siiba33 tiib
.siibri, -, -t1 siiber
sii:bü|mä, -däq, -80 hõõguma; pangu-i sannaahjo viil kinniq, lasõq hüdseq viil siibüseq ära pane saunaahju veel kinni, las söed veel hõõguvad
siid', siidi, .siidi37 siid
.siide puruks, ribadeks (tõmmatud); jupka oll' siide seelik oli ribadeks
siidi|ne, -dse, -st7 siidist; siidine
sii:dü|mä, -däq, -80 vettima; miä ti naist puist vette olõt pandnuq, naaq ommaq noq ärq siidünüq mis te nendest puudest vette olete pannud, need on nüüd läbi vettinud
siig, siia, .siiga32 > ehes, > ihes
sii:k, seegä, sii:kä35 viljamõõt
siil, siilo, .siilo37 siil (siilu)
siil', siili, .siili37 siil (siili)
sii:m|nits, -nitsä, -.nitsä35 seemnetaim; kolm põrk'nast tsusati pindreotsa tõõsõs aastagas siimnitsäs kolm porgandit pisteti peenraotsa teiseks aastaks seemnetaimeks
sii(h)n siin
sii:n', seene, sii:nt40 seen
sii(h)nsama(h)n siinsamas
sii:p', seebi, sii:pi37 seep
sii:r', seere, sii:rt40 säär; ajaq püksiq siirde! aja püksid jalga!
siiro|p', -bi, -pit13 = tsiirop' siirup
siisen', -i, -it4 viiner
siist siit
siistsamast siitsamast
sii:t'mä, sii:tiq, seedi63 seedima
siivoli|nõ, -dsõ, -st5 tiivuline
siivo|tama, -taq, -da82 kurameerima, tiiba ripsutama; jalus tolknema
siivotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv siivotama
siiäq siia
siiäqmaaniq siiamaani, siiani
sikistä|mä, -q, -83 vastu panema, punnima, vastupanu osutama; miä sa sikistät ilma as'andaq, egaq sa kohegiq päse eiq mis sa ilma asjata vastu punnid, ega sa kuhugi ei pääse
sik|k, -a, -ka31 sikk, sokk
sik|kama, -adaq, -ka77 (hobusega) savi sõtkuma, reht peksma
sikkuisi kitsilt; kehvasti
sikkus, -õ, -t9 sitkus; ihnsus, kitsidus
sikkõ, -, -t3 sitke; ihne, kitsi
sikusk, -a, -at13 sikuti, tirk
siku|tama, -taq, -da82 sikutama, tõmbama
sild, silla, .silda33 sild
silestä|mä, -q, -83 = sili|tsemä, -tsäq e -däq, -dse90 = .sillämä > ilestämä
silk', silgi, .silki37 silk, (soola)räim
sille, -, -t14 < sil|lev, -evä, -evät4 sile; sirge ja sillev, illos puu sirge ja sile, ilus puu
.sillämä, sillädäq, .sillä77 = silestämä > ilestämä
silm, silmä, .silmä35 silm (silma); silminiq täüs' pilgeni täis; purupurjus; kruus' om silminiq täüs' kruus on pilgeni täis
silmikä|ne = silmikä|s, -dse, -st5 1. silmiline; tahtsõ kartolt väega ohkõsõlt kuuriq, et sis saavaq hääq murrõq, a saiq silmikädseq, nii et es tihkaq lavva pääle pandagiq tahtsin kartuleid väga õhukeselt koorida, et siis saavad head muredad, aga said silmilised, nii et ei tihanud laua peale pannagi; 2. terava silmaga, tähelepanelik; tä om silmikäs vanamiis', külh timä silmäq ärq nägeväq, miä om timä meele perrä ta on tähelepanelik vanamees, küll tema silmad näevad, mis on tema meele järgi
silmite|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 korduv silmitsema, uurima
silmi|tämä, -täq, -dä82 silmitsema
silmnäolt = silm.tsihti = silmält joonelt, otse(joones)
silmus, -(s)õ, -t11 silmus
.silmäjä*, -, -t3 skanner, optiline sisendseade
silmä|karv, -karva, -.karva30 ripse
silmäkiv|i, -i, -vi26 = sinikivi vaskvitriol
silmälak|k, -a, -ka31 silmalaug
silmält = silmnäolt
silmä.lumja, -, -t3 silmamoondaja
silmämun|a, -a, -na26 silmamuna
.silmämä, silmädäq, .silmä77 1. silmitsema, uurima; ma piät naid paprit veidükese silmämä ma pean neid pabereid veidi uurima; 2.* skannima, skanneri abil sisestama
silmä|piir', -piiri, -.piiri37 silmapiir
silmä|pilk, -pilgu, -.pilku37 silmapilk
silmäter|ä, -ä, -rä24 silmatera
silmätühe = silmätüle järelevalveta; naid latsi saa ei sukugiq jättäq silmätühe neid lapsi ei saa sugugi jätta järelevalveta
silmä.valgu|s, -(sõ), -(s)t10 silmanägemine
.silmüisi selgesti, ilmselgelt; tuu miis' oll' silmüisi nätäq varas see mees oli ilmselgelt varas
.silmü|mä, -däq, -80 kohanema, harjuma; edimält om pümme, a ku ärq silmüt, sys nakkat nägemä esmalt on pime, aga kui ära harjud, siis hakkad nägema; las tä no kipõn' silmüs vahtsõ kotusõgaq, sys kaet, miä saa las ta nüüd kübeke harjub uue kohaga, siis vaatad, mis saab
silt', sildi, .silti37 silt; (tee)viit
simman', -i, -it4 simman
sim|mun, -una, -unat4 = simunapäiv simunapäev, 28. oktoober
simss', simsi, .simssi37 simss
simuna|päiv, -päävä, -.päivä35 = simmun
sina sina
.sindli, -, -t1 sindel
.sindri, -, -t1 sinder
sine, -, -t2 = sinistüs pesusine
sine|p', -bi, -pit13 = tsinep' sinep
sinestü|mä, -däq, -84 = sinistümä siniseks muutuma; puu sinestüs ja habrastus koorõ all ärq puu pehkib koore all ja muutub siniseks
sine|tämä, -täq, -dä82 sinetama
sinevällä|ne, -dse, -st7 = sinivälläne sinine, sinetav
sinevälläq = sinivälläq sini-ne, sinetamas; taivas om sinivälläq taevas sinetab
singah(t)u|ma, -daq, -84 pingule tõmbuma; kärvama
.singu = singulõ pingul(e)
.singus*, -õ, -t9 pinge; pinevus
singu|tama, -taq, -da82 = tsingutama sikutama, tõmbama, pingutama, venitama
.singõ*, -, -t3 pingeline; pinev
sinika|= sinika|s, -dsõ, -st5 sinakas
sinikiv|i, -i, -vi26 = silmäkivi vaskvitriol
sini|lill', -lilli, -.lilli37 = sinininn' rukkilill
sini|ne, -dse, -st7 sinine
sini|ninn', -ninni, -.ninni37 = sinilill'
sinistä|mä, -q, -83 siniseks muutma
sinistü|mä, -däq, -84 = sinestümä siniseks muutuma; ma tulli ussõst, külmänüq ja äräq sinistünüq niguq vana n'arts ma tulin väljast, külmunud ja siniseks muu-tunud nagu vana kalts
sinistüs, -e, -t9 = sine pesusine
sini.tiala|nõ, -(d)sõ, -st5 sinitihane
sinivällä|ne, -dse, -st7 = sinevälläne
sinivälläq = sinevälläq
.sinkama, singadaq, .sinka30 lööma, virutama; lehm singas' mullõ jalagaq, tahtsõ elo mant lüvväq lehm virutas mulle jalaga, tahtis surnuks lüüa
.sinkli, -, -t1 obadus, metallist aas; ussõpiida külen om haagi sinkli uksepiida küljes on haagi aas
.sink'mä, .sinkiq, singi63 kannatama ilma söömata v joomata; ku lats' lavva man süü eiq ja jonni aja, sys las sinkiq, ku taht kui laps laua ääres ei söö ja jonnib, siis las olla söömata, kui tahab
sin|nel', -eli, -elit4 sinel
sinnäq sinna
sip|pama, -adaq, -pa77 = siba(ha)ma sibama
si|pul', -bula, -bulat4 sibul
sipul'|upin, -ubina, -ubinat4 sibulõun
sipu|tama, -taq, -da82 siputama; raputama, puistama; sipudaq söögile suula pääle! raputa söögile soola peale!
siputõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv siputama
sipõrla|nõ, -(d)sõ, -st5 sipelgas
sirah(t)u|ma, -daq, -84 = .sirguma sirgeks minema; ma lää ussõ, vaest sys sirahusõq jalaq ma lähen välja, vast lähevad siis jalad sirgeks
sirah(t)us, -õ, -t9 sirutus
sirakillaq = siraku(h)n sirakil
sirakillõ sirakile
siraku(h)n = sirakillaq
.sirdus, -õ, -t9 lina- v kanepikimp nööri tegemiseks, nöörikeerd; kapla tetäs katõ sirdusõgaq, köüst kolmõgaq, näpo vaihõl keerotõdasõq nuuq sirdusõq kablas nööri tehakse kahe kimbuga, köit kolmega, näpu vahel keerutatakse need kimbud nööriks
.sirgu sirgu
.sirgu|ma, -daq, -80 = sirah(t)uma
.sirgõ, -, -t3 > õgõv
.sirgõhe = .sirgõlõ > .õkva [2.]
sirm', sirmi, .sirmi37 sirm, vihmavari
siro|tama, -taq, -da82 sirutama
sirotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv sirotama
sirovallaq sirgu
sis = sys siis
sisali|k, -gu, -kku38 = sysalik sisalik
sisas', .siska, sisast22 = sisask', -i, -it13 ööbik; sisask' ja piho tulõvaq sys, ku urb nakkas lahki minemä ja leht' puuhtõ tulõma ööbik ja peoleo tulevad siis, kui pungad hakkavad puhkema ja puud lehte minema
sise|kund, -kunna, -.kunda37 = sisemä|dseq, m -idsi, -idsi5 sisikond
sisemä|ne, -dse, -st5 sisemine
sise(h)n = see(h)n sees
sisest = seest seest
.siskiq = .syskiq siiski
.sis'mä, .sissiq, sissi13 röövima, riisuma; pääle sya käveq sissiq rahvast sis'män pärast sõda käisid röövlid rahvast riisumas
siss', sissi, .sissi37 siss, röövel; õel inimene
.sisse sisse; sisse pandma sisse panema; sisestama; sisse säädmä sisse seadma; sisustama; sisse minemä v tulõma sisenema
.sissekäänüs*, -(s)e, -t11 < .sisse.ütlejä*, -, -t3 sisseütlev (kääne), illatiiv
sissi|ne, -dse, -st7 salalik, salakaval
siss'o, -, -t2 lühinägelik; Miinal jo peris siss'oq silmäq, kuis tä viil kangast saa kutaq Miinal ju päris lühinägelikud silmad, kuidas ta veel kangast saab kududa
sis|u, -u, -su26 sisu
sisus, -(s)õ, -t11 sisemus; sisukord
sita.kärblä|ne, -(d)se, -st5 väike kollane kärbes, elab loomade väljaheidetel
sitali|nõ, -(d)sõ, -st5 sõnnikuveotalguline
sitama|ja, -ja, -ia28 väljakäik, kemmerg, käimla
sita|nõ, -dsõ, -st7 sitane; sõnnikune; määrdunud
sita|sii:n', -seene, -sii:nt40 mittesöödav seen
sitasiti|k, -ga, -kat13 sitasitikas
sitastõ halvasti, sitasti
sita|tama, -taq, -da82 määrima
sitavidoni|k, -gu, -kku38 = sitavi|täi, -däjä, -däjät4 = sita.vuusni|k, -gu, -kku38 sõnnikuvedaja
siti|k, -ga e -gä e -ge, -kat e -kät e -ket13 = sit'kas, .sit'ka, sit'kast22 1. must sõstar; 2. sitikas
sitik|pihl*, -pihlõ e -pihla, -.pihlõ e -.pihla31 < aroonia aroonia
.sitma, sittuq, situ73 roojama; sittuma; seto sittõ silla pääle, ts'uhkna pühke panni pääle setu sittus sillale, eestlane pühkis pannile (pilkesalm)
sit|t, -a, -ta30 1. sõnnik; väljaheide; sitt; hobõsõ-, lehmä- tsia-, tsirgusitt hobuse-, veise-, sea-, linnusõnnik v -väljaheide; 2. vilets, kehv, sitt
sitträbä|k, -gu, -kut13 viimane põllult kojutulija sõnnikuveotalgul
si|tur', -duri, -durit4 > haarus
situ|tama, -taq, -da82 roojama panema, roojata laskma, potitama; mul lats' taht situtaq mul on vaja laps ära potitada
sitõmbahe = sitõmbalõ halvemini, sitemini
siug, sivvu, .siugu36 madu; rästik
.siuhkõ, -, -t3 sihvakas, sirge
.siuhkõhe = .siuhkõlõ sirgelt
si(vv)utõ|bi, -võ, -põ25 rasedast peast mao ehmumisest saadud imikuhaigus; om latsõl siutõbi, sis värises täl pää ja piliseseq silmäq ku sivvul on lapsel siutõbi, siis väriseb tal pea ja pilguvad silmad kui maol
siä(h)n seas
.siä|ne, -dse, -st7 sega-; siäne vili segavili
siäst seast
sjoo, -, -d > seo
skaal, skaala, .skaala31 skaala
slovak|k', -i, -ki37 slovakk
slo|vii:n', -veeni, -vii:ni37 sloveen
.smürgli, -, -t1 = .mürgli smirgel
.snepri, -, -t1 snepper
sobija, -, -t3 = sopij nõid, posija
so|bima, -piq, -bi57 nõiduma, posima
sobinallaq 1. sosinal, posinal; 2. lumesodi täis; sulagaq ommaq tiiq kyik' sobinallaq sulaga on kõik teed lumesodi täis
sobista|ma, -q, -83 sulistama, lobistama
sobistõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv sobistama
sobis|õma, -taq, -õ87 posisema; posima
soe|hammas, -.hamba, -hammast23 tungaltera; kangaviga
soe|haud, -havva, -.hauda33 hundiauk (püünis)
soe.julguisi = soejuluhna areldi, kartlikult
soend', -i, -it13 libahunt
soeng, -u, -ut13 soeng
soe|pütsk', -püdse, -.pütske34 koerputk
.soe|tama, -taq, -da81 soetama; soet' hindäle kraami soetas endale kraami; tuld soetama tuld alustama
.soetus, -õ, -t9 tulehakatus
soe|tõlv, -tõlva, -.tõlva30 hundinui
soe|täht', -tähe, -.tähte34 sünnimärk
sogõ, -, -t2 soni
sohk', sohi, .sohki37 sohk
sohva, -, -t2 < diivan' diivan, sohva
.sohvri, -, -t1 autojuht
soima, -, -t2 suur paat
.soi|nõ, -dsõ, -st7 = suu:nõ soine
sok|k, -a, -ka31 kuivanud soo- v rannahein, kulu, sammal; kalameheq pandvaq tubinitsõ sisse sokaq, nuuq andvaq lämmind kalamehed panevad kinnastesse kuivanud rannaheina, see annab sooja
sokka minemä raisku minema
soko|laat', -laadi, -.laati37 šokolaad
soku|tama, -taq, -da82 sokutama
.soldan', -i, -it4 sõdur
.solk'na|hain, -haina, -.haina30 = .solk'navarrõq soolikarohi (rohttaim)
solk'nas, .solk'na, solk'nast22 solge
.solk'na|varrõq, m -.varsi, -.varsi49 = .solk'nahain
s'oo, -, -d > seo
sooda, -, -t2 sooda
soodsi|k, -gu, -kut13 vabe, võrgu kuivatamise puu
soola|kints, -kindsu, -.kintsu37 = soolalap|õq, -põ, -õt18 (soola)sink
soola|.maitsja, -, -t3 nimetissõrm, osutissõrm
soola|nõ, -dsõ, -st7 soolane
sooli|k, -gu, -kut13 sool, soolikas
soomi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 soomuseid kraapima, rappima, rookima; peksma, nuhtlema; tõrelema; ma hio väist kala soomidaq ma ihun nuga kala rookimiseks; taa iist tahi ma sinno soomitsaq selle eest tahtsin ma sind tõrelda (v nuhelda)
soomus, -(s)õ, -t11 = soomõq soomus
soomõkõ|nõ, -sõ, -ist8 = suu:mlanõ soomlane
soomõ|nõ, -dsõ, -st7 soomuseline; kestendav, ketendav
soomõq, suu:mõ, soomõt18 = soomus soomus
soomõ|tama, -taq, -da82 kestendama, ketendama
soonatus, -õ, -t9 soonetis, allikane, raskesti ligipääsetav koht
sooru|tama, -taq, -da82 1. raiskama, hävitama, rikkuma; sai külh suurõ varandusõ, a ärq soorut' kyik' sai küll suure varanduse, aga raiskas kõik ära; soorut' ärq naasõ peräst uma elo rikkus naise pärast oma elu ära; 2. kaotama; ärq tä soorut' mu vahtsõ räti ära ta kaotas mu uue räti; 3. peitma; tiiä eiq, kohe ti ärq olõt väidse soorutanuq, lövvä-i kostkiq ei tea, kuhu te olete noa peitnud, ei leia kuskilt
.soots'ka, -, -t3 Seto Kuningriigi juht (Peko asemik maa peal); külavanem
so|pij, -bija, -bijat4 = sobija nõid, posija
sopsahta|ma, -q, -83 sopsatama
sopsah(t)u|ma, -daq, -84 1. sopsatama; 2. tusanema; purju jääma
sopsah(t)us, -õ, -t9 sops; vihmahoog
.sops'ma, .sopsiq, sopsi63 sopsima; võltsima, kinni mätsima
.sops'na, -, -t3 sopsumine
sopu|tama, -taq, -da82 soputama, vihtlema; kanaq sopudiq hinnäst tuha seen kanad vihtlesid tuhas
sopõrda|ma, -q, -83 soperdama
sopõrus, -õ, -t9 soperdus; soperdis
sor|a I, -a, -ra26 1. = tsora munakollane, munarebu; 2. sorapärl (väga väike pärl)
sora II sorinal, libedalt
sorga, -, -t2 = sork
sorgu|tama, -taq, -da82 > horgutama
sor|i, -i, -ri26 laim; loba
sori|k, -gu, -kut13 laimaja, klatšija
sor|ima, -riq, -i57 = sori|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 laimama, klatšima; norima
sork, sorga, .sorka31 = sorga rott
sor|o, -o, -ro26 soru, veerandtoobine pudel viina
sorokas|veet, -veedi, -.veeti37 setu rahvakalendri tähtpäev, 22. märts
soro|p', -bi, -pit13 keretäis; vihmasagar, vihmahoog; hää sorop' vihma tull' hea sagar vihma tuli
sorp', sorbi, .sorpi37 nõid
.sorp'ma, .sorpiq, sorbi63 nõiduma
.sorpu|ma, -daq, -80 sassi minema
sorrõ, -, -t14 sõre; sorav; sorrõ jutt sorav jutt
sorrõ|hand, -hanna, -.handa33 rebane
sorrõjut|t, -u, -tu37 lobajutt
sors'o, -, -t2 korratu inimene
sort', sordi, .sorti37 sort
.sort'ma, .sortiq, sordi63 sortima, sorteerima
.sot'la|nõ, -(d)sõ, -st5 šotlane
so'tsiaal|nõ, -sõ, -sõt6 > ütis.kundlinõ
so'tsia|lism', -lismi, -.lismi37 sotsialism
so'tsia|list', -listi, -.listi37 sotsialist
so'tsioloogia, -, -t3 > ütiskunnatiieq*
soum', soumi, .soumi37 vaht, vahukoor, mannavaht
sport', spordi, .sporti37 sport; spordimiis', -naanõ, -ts'ura jne sportlane
.sport'la|nõ, -(d)sõ, -st5 sportlane
sua|laat', -laadi, -.laati37 soalaad
suda|k, -gu, -kut13 koha (kala)
su|ga, -a, -ka27 suga (vahend kanga koelõngade kinnilöömiseks; jäme hari v kamm)
sugarda|ma, -q, -83 < suga|.rits'ma, -.ritsiq, -ritsi63 lõmmupakke lõhkuma (peergude tõmbamiseks)
su|gima, -kiq, -i, min 1. p soi, min 3. p -gi, kesks -it59 < .kam'ma kammima, sugema
su|gu, -u, -ku26 sugu
sugula|nõ, -(d)sõ, -st5 sugulane
suguli|nõ, -dsõ, -st5 sigiv; sugulinõ elläi om, kiä pall'o poigõ tuu, inemise kottalõ või kah tuud üteldäq sigiv loom on, kes palju poegi toob, inimese kohta võib ka seda öelda
-suguma|nõ, -dsõ, -st5 = -sugu|nõ, -dsõ, -st7 < -sagamanõ, < -saganõ -sugune; mu(q)-, su(q)-, timäsugu(ma)nõ minu-, sinu-, temasugune
sugu|nõma, -daq e -nõdaq, -nõ89 sigima
suguperäst natuke
sugõnõma, .soedaq e sugõnõdaq, sugõnõ89 sugenema, tekkima
suhkar', -i, -it4 kuivik
su'hvlaadi|k, -gu, -kut13 = su'hv|laat', -laadi, -.laati37 = su'hv|latt', -lati, -latti37 > .suhvli, -, -t1 sahtel
suidsu|tama, -taq, -da82 suitsutama; suitsetama
.sui|dsõq, m -tsidõ, -tsit7 suitsed
suigahta|ma, -q, -83 < suigahutma suigatama, tukastama
suigah(t)us, -õ, -t9 suigatus, tukastus
suigahu|tma, -taq, -da62 > suigahtama
suigu|nui, -nuia, -.nuia31 unimüts
suigu|nõ, -dsõ, -st7 sombune; unesegane, uimane; tull' vasta, suigunõ nägo pään tuli vastu uimane nägu peas
suik, suigu, .suiku37 suigatus
.suika|nõ, -dsõ, -st5: suikadsõq paklaq peenemad takud
.suikma, .suikuq, suigu64 suikuma
.suiku soiku
suits, suidsu, .suitsu37 1. sigarett; 2. > sau
.suitsama, suidsadaq, .suitsa77 > .savvama
suka|püksiq, m -.pükse, -.pükse37 sukkpüksid
su|kar', -gara, -garat4 peerupakust lõhutud särme, lõmmupuu (peergude tõmbamiseks)
suka|tama, -taq, -da82 = sukkama 1. ära ajama, taga ajama, otsima; pini sukatas kirpõ koer otsib (kraabib) kirpe; 2. sokutama, kaela määrima; ma sukada taa tüü sullõ ma sokutan selle töö sulle
suk|k, -a, -ka31 sukk; sokk; villadsõq sukaq villased sokid; miihi sukaq meestesokid
suk|kama, -adaq, -ka77 = sukatama
.sukman', -i, -it4 setu seelik
s'uko, -, -t2 = ts'uko 1. lastek suu; musi; 2. suksu
s'uko|tama, -taq, -da82 = ts'ukotama 1. lastek musitama; 2. suksutama
sukugiq = sukuginaq sugugi
sul|a, -a, -la26 sula
sulaha|nõ, -(d)sõ, -st5 = sulanõ sulane
sul|ama, -laq, -a19 sulama
sula|nõ, -dsõ, -st7 = sulahanõ
sula|tama, -taq, -da82 sulatama
sulbatus, -õ, -t9 lumelörts
sulg, sul(l)u, .sulgu36 1. sulg (aedik; tõke, takistus; pais, tamm); tsiasulg seasulg; jyyl om sulq iin jõel on pais ees; tii pääl om sulg iin teel on tõke v takistus; 2. > .klambri [1.]
sulg', sulõ, .sulgõ34 sulg (sule)
.sulgma, .sulguq, sulu64 tõkestama, üles paisutama; sulgema; kopraq ommaq uja kinniq sulgnuq koprad on oja üles paisutanud
suli|k, -gu, -kut13 suli
suli|nõ, -dsõ, -st7 sulgedest, sulgne; suline
sulõndo, -, -t1 = sulõng, -u, -ut13 pais, tamm, tõke
sulõpää, -, -d, sisseü -.päähä e -pähäq52 sulepea; pastapliiats, pastakas
sumbõ|nõ, -dsõ, -st7 = .sundõnõ sombune; udune; ilm om sumbõnõ, pilven ja niguq undsõnõ ja päiv ka ei paistuq ilm on sombune, pilves ja nagu udune ja päike ka ei paista
sumbõq, .sumpõ, sumbõt18 = sump linaligu
sumbõrda|ma, -q, -83 sumama
summ, summa, .summa31 summ, hulk
.summa 1. nurja, hukka; seo asi lätt summa see asi läheb nurja; 2. sekka, hulka
summa(h)n 1. nurjas, hukas; elo om summan elu on hukas; 2. seas, hulgas
sump, sumba, .sumpa31 = sumbõq
.sump'ma, .sumpiq, sumbi63 segama; vassima; nõiduma
sund', sunni, .sundi36 sund, sundimine
.sund'ma, .sundiq, sunni63 sundima
.sund'us, -õ, -t9 sundus
.sundõ(h)n = sunnu(h)n sompus; udune
.sundõ|nõ, -dsõ, -st5 = .sumbõnõ = sunnunõ sombune; udune
sung, sunga, .sunga31 kaheharuline kotinurk, õmmeldakse kotile selleks, et see paremini püsti püsiks
sun|ima, -niq, -i57 sonima
sunni|k, -gu, -kut13 = sunning, -u, -ut13 sunnik
sunnu(h)n = .sundõ(h)n sompus; udune; taivas om sunnun, ei olõq selget kotust, kyik' om viikarva hahk taevas on sombune, ei ole selget kohta, kõik on veekarva hall
sunnu|nõ, -dsõ, -st7 = .sundõnõ
su|n'o, -n'o, -nn'o26 rumal inimene
supatus, -õ, -t9 pori
.sup'ma, suppiq, supi63 puruks tampima
sup|p', -i, -pi37 supp
surbi|nui, -nuia, -.nuia31 = surbipuu, -, -d50 uhmrinui
.surbma, .surbuq, surbu64 suruma
surbter|äq, m -ri, -ri24 uhmris tehtud kruubid
surm, surma, .surma31 surm
.surmama, surmadaq, .surma77 surmama
.surmli|k, -gu, -kku38 surelik
susi, soe, sutt42 hunt
susi|hand, -hanna, -.handa33 vankri esimest ja tagumist telge ühendav vehepuu
su|s'o, -s'o, -ss'o26 lastek hunt; täi
sussõrda|ma, -q, -83 vusserdama
.sutma, suttaq, suta61 1. viitsima; suta-i ma täämbä kohegiq minnäq ma ei viitsi täna kuhugi minna; 2. jaksama, suutma; kyik' tüü om muq tetäq, ma olõ vana, ma ei sutaq inämb kõik töö on minu teha, ma olen vana, ma ei jaksa enam
suu, -, -d50 suu; suue; suud andma suudlema; suud mõskma hrl: nägu (suud ja silmi) pesema; jyysuu jõesuu, jõesuue
suu:, -, -d52 soo; raba; suus minemä soostuma
suu.andmi|nõ, -sõ, -st5 suudlus; suudlemine
suuha|go, -o, -ko27 lobamokk
suu:kanari|k, -gu, -kku38 = suu:kik|as, -ka, -ast22 sookail (puhmastaim)
suu:|kurg', -kurõ, -.kurgõ34 sookurg
suu:|kõiv, -kõ(iv)o, -.kõivo37 sookask
suu:l, soola, suu:la31 sool
suu:lama, sooladaq, suu:la77 soolama
suu:ldu|ma, -daq, -80 soolduma
suu:l|lii:m', -leeme, -lii:mi37 = suu:l|vesi, -vii:, -vett42 soolvesi
suu:mla|nõ, -(d)sõ, -st5 = soomõkõnõ soomlane
suumõsu|kauss', -kausi, -.kaussi37 näopesu-, silmapesukauss
suu:n', soonõ, suu:nt40 soon
suu:|nõ, -dsõ, -st7 = .soinõ soine
suupühüs, -(s)e, -t11 salvätt
suur', suurõ, suurt40 suur; suur' inemine täiskasvanu
suu:rduma, suu:rdudaq, sooru79 raisku v kaduma minema; tsia jago seemend om ärq suurdunuq niipalju seemet on raisku läinud, kui oleks kulunud sea söötmiseks
suur'koolili|nõ, -(d)sõ, -st5 = üliopilanõ üliõpilane
suur'kuu:l', suurõkooli, suurtkuu:li37 = ülikuu:l' ülikool
.suurma|lii:m', -leeme, -lii:mi37 tangusupp
.suurma|nõ, -dsõ, -st5 tangune, tangudest; suurmanõ pudõr tangupuder
.suurma|pudõr, -pudro, -.putro47 tangupuder
suurmas, .suurma, suurmast22 hrl m tang (tangu)
.suurma|vorst', -vorsti, -.vorsti37 tanguvorst
suur'mer|i, -e, -d, m omast ja osast -ri41 = ilmameri ookean, maailmameri
suur'rätt', suurõräti, suurträtti37 suurrätik
suur'särk', suurõsärgi, suurt.särki37 = pikksärk' pikk-kuub
suur'tii:, - e suurõtii:, -d e suurttii:d51 maantee
suur'tükk, suurõtükü, suurttükkü37 suurtükk, kahur
.suuru, -, -t1 = .suuru|nõ, -dsõ, -st5 suurune
.suurus, -õ, -t9 suurus
suurusta|ma, -q, -83 suurustama
suurustõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv suurustama
suurõli|nõ, -dsõ, -st5 suureline, ennast täis
suurõnda|ma, -q, -83 suurendama
suus(s), suusa, .suu(s)sa31 suusk
suusa|tama, -taq, -da82 suusatama
suu:st', soosti, suu:sti37 soust, kaste
suu:t', soodi, suu:ti37 < tiik' tiik; sookael, vesine koht teel
suu:.tiala|nõ, -(d)sõ, -st5 sootihane
.suutumas sootumaks
suu|täüs', -tävve, -täüt49 suutäis
suu:v', soovi, suu:vi37 soov (kellelegi teisele)
suu:vitsi|k, -gu, -kut13 sookail (puhmastaim)
suu:v'ma, suu:viq, soovi63 (kellelegi teisele midagi) soovima; ma soovi sullõ hüvvä tervü(s)t ma soovin sulle head tervist
suv|i, -õ, -võ24 suvi
suvildõ suviti
suvili|nõ, -(d)sõ, -st5 suviline
suvi|nõ, -dsõ, -st7 suvine
suvistõ|pühiq, m -pühhi, -pühhi24 nelipühad, suvisted
suvi|tama, -taq, -da82 suvitama
suvõma|ja, -ja, -jja e -ia28 suvila
|ba, -ba, -pa26 sõba, suurrätt
sõbrali|k, -gu, -kku38 üsna sõbralik
sõbra|nõ, -dsõ, -st7 sõbralik
sõbroldõ sõpruse poolest; tekk' mullõ sõbroldõ taa tüü ärq tegi mulle selle töö sõpruse poolest ära
sõbruska, -, -t3 halv kavaler
sõbrustõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 sõbrustama
sõbõr = sõbyr', sõbra, .sõpra45 = sõpr sõber
sõda, sya, sõta29 sõda
|dima, -tiq, -di57 sõdima; tülitsema; hullama
sõgluma, .sõkluq, sõglu, min 1. ja 3. p sõgli71 = sõgõlma sõeluma; sõgli sõglagaq liiva sõelusin sõelaga liiva
sõgõhuisi pimesi; ma tiiä taa tii sõgõhuisi ka ärq ma tean seda teed ka pimesi
sõgõhus, -õ, -t9 pimedus; sõgedus
sõgõl, sõgla, .sõkla45 = sõgyl' = sõkl sõel
sõgõlma, .sõkluq, sõglu, min 1. ja 3. p sõgli71 = sõgluma
sõgyl', sõgla, .sõkla45 = sõgõl
sõidu|tama, -taq, -da82 sõidutama; pragama, sõimama; pernaanõ egäpäivi sõidutas minno perenaine sõimab mind iga päev
.sõimama, sõimadaq, .sõima77 sõimama
.sõimamiisi sõimates
.sõimõlõma, sõimõldaq, .sõimõlõ86 sõimlema
sõir, sõira, .sõira30 sõir
sõirapeesütüs, -e, -t9 praetud sõir; sõiramuroq lõigadiq ja küdsediq panni pääl, sys vinnüq niguq kabyl' lõigati sõiratükid ja praeti pannil, siis venisid nagu nöör
sõit, sõidu, .sõitu37 sõit; sõiduriist liiklusvahend, sõi-duriist
.sõitma, .sõitaq, sõida61 sõitma
.sõitõlõma, sõidõldaq, .sõitõlõ85 korduv sõitma; mitte paigal püsima
sõkiskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 korduv sõtkuma, tallama
sõk|kama, -adaq, -ka77 1. tallama; lehmile om haina pall'o pant, sõkkasõq kyik' ärq lehmadele on heina liiga palju pandud, tallavad kõik ära; vokki sõkkama vokki tallama; 2. sugutama, tallama (hrl kuke kohta); kikas sõkkas kanna kukk tallab kana
sõkl, sõgla, .sõkla45 = sõgõl
.sõkli|nõ, -dsõ, -st5 sõklane
.sõkma, sõkkuq, sõku64 sõtkuma, tallama; pini sõkk lille, ajaq ärq! koer tallab lilli, aja ära!
.sõksama, sõksadaq, .sõksa77 korraks sõtkuma, jalaga vajutama
sõkõ, -, -t14 pime; sõge; mul ommaq sõkõq silmäq, näe ei niiti nõgla perrä aiaq mul on pimedad silmad, ei näe niiti nõela järele ajada; tohoh sõkõ seh, kohes sa tulõt! tohoh pime, kuhu sa tuled!; kiä sinno sõkõt tan tiid kes sind sõgedat teab
sõkõl', .sõklõ, sõkõld22 hrl m sõkal, viljatera kest
sõkõla|nõ, -(d)sõ, -st5 1. pime v sõge inimene v loom; tohoh sõkõlanõ, kaeq, kohe astut! tohoh pime, vaata, kuhu astud!; 2. vaskuss
sõkõsik|k, -a, -ka31 = pümmesikk pimesikk; sõkõsikku aeti nii, et latsõq aiq üts'tõist sõgõhuisi takan, silmäq rätigaq kinniq köüdedüq pimesikku mängiti nii, et lapsed ajasid üksteist pimesi taga, silmad rätiga kinni seotud
sõlg', sõlõ, .sõlgõ34 sõlg
.sõlgama, sõladaq, .sõlga77 sõlega kinnitama
sõlg'puu, -, -d50 = .sälgüspuu sõlgpuu, paare ühendav põikpuu, penn
sõlm', sõlmõ, .sõlmõ35 sõlm
.sõlmama, sõlmadaq, .sõlma77 sõlmama, korraks sõlmima
.sõlm'liga|nõ, -dsõ, -st5 sõlmiline
.sõlm'ma, .sõlmiq, sõlmi63 sõlmima
sõlm'syn|a*, -a, -na28 = köüdüssyna* keel sidesõna
sõm|mõr', -õra, -õrat4 sõmer
sõmmõr'|hain, -haina, -.haina30 kaderohi (rohttaim)
sõmõri|nõ, -dsõ, -st5 sõmeraline
sõpr, sõbra, .sõpra45 = sõbõr sõber
.sõprus, -õ, -t9 sõprus
sõratõ|bi, -võ, -põ25 (suu- ja) sõrataud
sõrg, sõra, .sõrga33 sõrg
sõrm', sõrmõ, .sõrmõ35 sõrm; vt päss e pudrokii:tjä, soola.maitsja e võiu.võtja e poti.lahkja, pikkpii:tre, kulla.kandja, tikandiirikene e tikatiirits e tsill'o.nakritsiirokõnõ
sõrmi|tama, -taq, -da82 = sõrmi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 = .sõrmõlõma sõrmitsema
sõrmit(s)õ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv sõrmitsõma
sõrm'|kinnas, -.kinda, -kinnast23 sõrmik, sõrmkinnas
sõrm'|laud, -lavva, -.lauda33 klaviatuur, klahvistik (arvutil, klahvpillil); sõrmlaud (keelpillil)
sõrmuli|nõ, -dsõ, -st5 1. sõrm-, sõrmedega; sõrmulinõ kinnas sõrmik, sõrmkinnas; 2. pilli klahvid, nupud v sõrmeavad; vanast oll' kats' ripa sõrmuliidsi härmoonikul, noq om jo kolm vanasti oli lõõtspillil kaks riba nuppe, nüüd on juba kolm
sõrmus, -(s)õ, -t11 = sõrm'|vits, -vitsa, -.vitsa30 sõrmus
.sõrmõlõma, sõrmõldaq, .sõrmõlõ85 = sõrmitama
.sõudma, (.)sõudaq, sõvva66 sõudma
sõõmu|tama, -taq, -da82 jooma, rüüpama
sõõrah(t)u|ma, -daq, -84 sõõrduma
sõõra|tama, -taq, -da82 = syyrdma 1. sõõrutama; 2. (jalus) sõeluma, keerlema; latsõq sõõratasõq jalon lapsed sõeluvad jalus
sõõrmas, syyrma, sõõrmast23 = sõõrmõs, syyrmõ, sõõrmõst23 = sõõrõq, syyrmõ, sõõrõnd16 sõõre; soon; tärge; nynasõõrõq ninasõõre
säedüs*, -(s)e, -t11 1. seade (seade); lilli-, muusigasäedüs lille-, muusikaseade; 2. seade (seadme); eelektri-, külmetüssäedüs elektri-, külmutusseade
|gä, -gä, -kä24 säga
säidse, .säitsme, säidsend16 seitse
säidsekümmend, .säitsme.kümne, säidsendkümmend17 seitsekümmend
säidsesada, .säitsmesaa, säidsendsata29 seitsesada
säidsetõist(kümme(nd)), .säitsmetõist(.kümne), säidsendtõist(kümmend)17 seitseteist
.säitsmegese = .säitsme.geisi = .säitsme.geiste = .säitsme.geske seitsmekesi
.säitsmemagajidõ|päiv, -päävä, -.päivä35 seitsmemagajapäev, 27. juuni
.säitsmendi|k, -gu, -kku38 = .säitsmesjago seitsmendik
.säitsme|s, -ndä, -ndät4 seitsmes
.säitsme|sjago, -ndäjao, -ndätjako27 = .säitsmendik
.säitsmeveliste|päiv, -päävä, -.päivä35 seitmevennapäev, 10. juuli
sälg, sä(l)lä, .sälgä34 selg; hamõq om sälän särk on seljas; sälä pääl(e) selili; pand' tõõsõ sälä pääle pani teise selili; makas sälä pääl magab selili
sälg|ruu:ds, -roodsu, -ruu:dsu37 =(l)läruu:ds selgroog
.sälgüs, -e, -t9 = .sälgüspuu, -, -d50 = .selgüs [2.] = sõlg'puu sõlgpuu, paare ühendav põikpuu, penn
(l)|ruu:ds, -roodsu, -ruu:dsu37 = sälgruu:ds
(l)lül(d)e selili
(l)lüs, -(s)e, -t11 seljarihm leidel (hobuserakmete osa)
(l)lüte|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 selili lamasklema
(l)|tämä, -täq, -dä82 selili lamama
.sämblä|ne, -(d)se, -st5 = .tsämbläne kihulane
säng, sängü, .sängü37 voodi
sän|i, -i, -ni26 = tsäni [2.] (teatud liiki) tont
särg', säre, .särge34 särg
särk', särgi, .särki37 < pindsak [2.] kuub, pintsak; ku liinamehel särk (eesti keelen hamõh) säläst võttaq, jääs alastõ, a ku võrokõsõl särk' säläst võtta, jääs hamõh sälgä kui linnamehel särk seljast võtta, jääb alasti, aga kui võrokesel särk' (võru keeles pintsak) seljast võtta, jääb särk selga
säs|ü, -ü, -sü26 = tsädsü säsi; üdi; tuum; säsüfüüsiga* tuumafüüsika; säsüpomm'* tuumapomm; säsüvägi* tuumaenergia
.säädelemä, säädeldäq, .säädele85 1. teesklema; ärq säädelguq! ära teeskle!; 2. korduv seadma; mukkima; säädeles piigli iin seab (mukib) ennast peegli ees
.säädelüs, -e, -t9 teesklus; seadmine; mukkimine
.säädmä, säädäq, sää e säe, kesks säet, min 1. p säi66 seadma
.säädü|mä, -däq, -80 korda saama, lahenema, laabuma
.säädü|s, -(se), -(s)t10 seadus; reegel
.säädüsli|k, -gu, -kku38 seaduslik
.säädüsli|ne, -dse, -st5 seaduslik; reeglipärane; seaduspärane
sääl seal
säälsama(h)n sealsamas
säält sealt
.säände|ne, -dse, -st5 = sääne, .sääntse e .säändse e .sändse, säänest7 = säänedä|ne, -dse, -st5 < .säärdene, < sääre selline, niisugune, säärane
säänesama, .sääntsesama, säänestsamma28 samasugune
.säärde|ne, -dse, -st5 = sääre, .säärtse, säärest7 > sääne
sääs(s), sääsä, .sääs(s)ä35 sääs (seadeldis kalapüügiks)
sääsi|guq, m -kide, -kit13 metskõrkjas (rohttaim)
sääsi|k, -gu, -kut13 > kiholanõ
säü, -, -d53 natuuratasu (sepale); sepäq tegeväq tüüd säü pääle sepad teevad tööd natuuratasu eest
säünäs, .säünä, säünäst22 säinas
.söeldä|mä, -q, -83 > .söendämä
.söende|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = süvende(l)lemä = korduv .söendämä [1.]
.söendä|mä, -q, -83 < .söeldämä 1. = süvendämä (külmast) kirvendama, kipitama; 2. julgema, söandama; pümmegaq söendä es inämb vällä minnäq pimedaga ei julgenud enam välja minna
söödi|k, -gu, -kut13 söödik
söödü(h)n söötis
söögikotus, -(s)õ, -t11 söögikoht, toitlustusasutus
söögi|kraam', -kraami, -.kraami37 toiduaine(d)
söögi|maja, -maja, -maia28 söökla
söögipooli|nõ, -dsõ, -st7 toidupoolis
söögi|vaheq, -.vaihõ e -.vahjõ, -vahet e -vaiht19 söögivaheaeg, -vahetund
|di, -di, -ti26 südi, virk; tä om egä tüü man südi, täl tüü muguq lindas käen ta on iga töö juures südi, tal töö muudkui lendab käes
sügävähe = sügäväle = .süvvä sügavalt; sügavale
sügüse sügisel
sügüselt = sügüside
sügüse|ne, -dse, -st5 sügisene
sügüside = sügüselt sügiseti; sügüside lätväq latsõq kuuli, leheq kiriväs ja tsirguq lõunõmaalõ sügiseti lähevad lapsed kooli, lehed kirjuks ja linnud lõunamaale
|käv, -gävä, -gävät4 = süvä sügav; sügavik
|küs, -güse, -küst12 sügis
süküskuu, -, -d50 < se'ptembri september
sülg', sü(l)le, .sülge34 sülg
.sülge|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv .sülgämä
.sülgämä, sü(l)lädäq, .sülgä77 sülgama, sülitama
sül|i, -e, -d41 süld (pikkusmõõt)
sül|lem, -emä e -eme, -emät e -emet4 (mesilas)sülem
sült', süldi, .sülti37 sült; peenükene sült' hakksült
.sümmä küüru, kõverasse
sümmä(h)n küürus, kõveras; taa vanaimäkene om nii sümmän, et nyna vasta maad see vanaemakene on nii küürus, et nina vastu maad
.sündjä|dseq = .sündjä|dsiq, m -tside, -tsiid7 sünnitus, lapse sündimine; sääl perren olliq sündjädsiq, tiiä eiq, kas oll' poig vai tütär' seal peres sündis laps, ei tea, kas oli poeg või tütar
.sündli|k, -gu, -kku38 sünnis; leplik
.sündsä, -, -t3 < viisakas kena, meeldiv, tore, mõnus, viisakas; sünnis
.sündsähe = .sündsäle < viisakahe kenasti, meeldivalt, toredalt, mõnusalt, viisakalt; sündsalt
.sündsüs, -e, -t9 < viisakus meeldivus, mõnusus, viisakus; sündsus
.sündümis(e)|päiv, -päävä, -.päivä35 = .sündüspäiv = sünnüpäiv sünnipäev
.sündümä, .sündüdäq, sünnü79 1. sündima; 2. sobima; sünnis olema; kuis neoq kängäq mullõ sünnüseq? kuidas need kingad mulle sobivad?; sääne asi sünnü ei joht selline asi ei sobi mitte; 3. toimuma; miä sääl sünnüs? mis seal toimub?
.sündümä|dü, -dü, -tüt1 = .sündümäldäq 1. rahulolematu; vastutulematu; 2. sobimatu; sündsusetu
.sündüs|päiv = sünnü|päiv, -päävä, -.päivä35 = .sündümis(e)päiv
sünnü|tämä, -täq, -dä82 1. sünnitama; 2. sobitama; ku sünnü-iq, sys tulõ sünnütäq kui ei sobi, siis tuleb sobitada
sünnütüs, -e, -t9 sünnitus
.sü's|tem', -temi, -.temmi38 süsteem
süt|tümä, -tüdäq, -ü79 1. paranema; käsi oll' kats'ki, a noq om ärq süttünüq käsi oli katki, aga nüüd on ära paranenud; 2. süttima
sütüs, -(s)e, -t11 tulehakatis, süütis
sütü|tämä, -täq, -dä82 arstima, parandama
süvende|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = .söende(l)lemä = korduv süvendämä
süvendä|mä, -q, -83 = .söendämä [1.] (külmast) kirvendama, kipitama
.süvvä = sügävähe sügavalt; sügavale; kündku-iq nii süvvä! ära künna nii sügavalt!
.süvvü sügavune; miitri süvvü vesi meetrisügavune vesi
.süvvü|mä, -däq, -80 = süvähümä süvenema, süüvima; tä om tüühü süvvünüq ta on töösse süvenenud
.süvvü|s, -(se), -(s)t10 = süvähüs
süv|ä, -ä, -vä24 = sükäv sügav; sügavik
süvähü|mä, -däq, -84 = .süvvümä
süvähüs, -e, -t9 = .süvvüs = süvütüs sügavus
süvändä|mä, -q, -83 süvendama
süväste sügavalt
süvütüs, -e, -t9 = süvähüs
süä, .süäme, süänd16 süda; süänd võtma söandama; süä om ts'alga(h)n süda on rahul; süä jääs ts'alka süda jääb rahule
.süäkä|ne = .süäkä|s, -dse, -st5 südi, söakas
.süämni|k, -gu, -kku38 kuri, vihane inimene
.süändü|mä, -däq, -84 pahanema, vihastama
süäüü:, -, -d51 südaöö
süäüü:el|läi, -äjä, -äjät4 (süda)öise eluviisiga inimene, loom v tont, vaim
süü, -, -50 1. süü, süüdiolek; süüdü pandma süüdistama; 2. < .põhjus [1.] põhjus
süüdi|k, -gu e -ge, -kut e -ket13 hrl m = süüt sügelised
süüdiske|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 korduv sügama
.süüdlä|ne, -(d)se, -st5 süüdlane
süü:däv, -ä, -ät4 = süü:psä
.süüdü süüdi
süü:dü|mä, -däq, -80 1. söömisega kuluma (hammaste kohta); hobõsõl olliq süüdünüq hambaq hobusel olid kulunud hambad; 2. sööbima
süü:jä, -, -t3 hea, suure isuga; tä om süüjä väega, tä peris õkva suurõ suugaq süü ta on väga hea isuga, ta sööb kohe päris suure suuga; taa om süüjät jako inemine, selle tä om nii rammun see on suure isuga inimene, seepärast ta on nii rammus
süü:k', söögi, süü:ki37 söök, toit
(.)süüldäq süütu
süü:m(ä)|aig, -ao, -.aigo36 ennelõunane tugev söömaaeg
süü:mä, süvväq, süü:, min 1. ja 3. p .sei(e)54 sööma
süü:psä, -, -t3 = süü:däv söödav
süüt, süüdü, .süütü37 hrl m = süüdik sügelised; latsõl ommaq süüdüq sälän lapsel on sügelised kallal
süü:t, söödü, süü:tü37 sööt, söötis põld
.süütmä I, .süütäq, süüdä73 sügelema; kel sälg süüdäs, tuu sanna kütt kel selg sügeleb, see kütab sauna
.süütmä II, .süütäq, süüdä61 sügama; tä süüt sälgä ta sügab selga
süü:tmä, süü:täq, söödä61 söötma; tä süüt tsiko ta söödab sigu
.süü|tämä, -täq, -dä81 süüdistama; ti süütägu-i minno! ärge mind süüdistage!
sya|herr, -herrä, -.herrä35 sõjapealik; komandant, garnisoniülem
sya|liin', -liini, -.liini37 (võitlus)rinne
.syali|nõ, -(d)sõ, -st5 sõdalane, sõjamees
sya|mii:s', -mehe, -mii:st39 sõjamees, sõdur, sõjaväelane
sya|riist, -riista, -.riista30 relv, sõjariist
syasula|nõ, -(d)sõ, -st7 sõdur
syatar|õ, -õ, -rõ24 varjend
syavä|gi, -e, -ke25 sõjavägi, armee
syaülemb, -ä, -ät13 väepealik
syn|a, -a, -na28 sõna; timä synno perrä oll' asi nii tema sõnul oli asi nii; synna andma teatama, teada andma; annaq mullõ synna, ku midägiq sünnüs teata mulle, kui midagi toimub; synna viimä, tuuma sõna viima, tooma; nimisyna nimisõna; noomen; tegosyna tegusõna; tähüssyna märksõna
syna.andja, -, -t3 = synatuu:ja teataja, sõnumitooja; käskjalg, kuller
synahuisi sõnahaaval
syna|jalg, -jala, -.jalga33 sõnajalg
synaka|= synaka|s, -dsõ, -st5 sõnakas
syna.kullõmaldaq sõnakuulmatu
synali|nõ, -dsõ, -st5 sõnakuulelik; hää synalinõ lats', niguq nimmat, nii õkva lätt ku välk hea sõnakuulelik laps, nagu mainid, nii kohe läheb nagu välk; taa om synalinõ hopõn', taad käänäq kohe taht see on sõnakuulelik hobune, seda pööra kuhu tahad
syna.mõistuisi mõistu
synaraama|t, -du, -tut13 sõnaraamat
synatuu:ja, -, -t3 = syna.andja
syna|vaheq, -.vaihõ e -.vahjõ, -vahet e -vaiht19 sõnavahetus, tüli; synavahet ka oll', a lasi halva syna läbi kõrvu sõnavahetust ka oli, aga lasin halva sõna kõrvust mööda
syna.võtja, -, -t3 = syna.võtli|k, -gu, -kku38 kuulekas, sõnakuulelik; taa lats' om väega synavõtlik see laps on väga sõnakuulelik
synn', synni, .synni37 oinas, jäär
syn|nom', -oma, -omat4 sõnum, teade
syno .ikma itkema, itku laulma
synoja, -, -t3 sõnuja, lausuja, posija
synoli|nõ, -(d)sõ, -st5 1. rahvalaulik, rahvalaulu eeslaulja; 2. sõnakas
syn|oma, -noq, -o57 = syno|tama, -taq, -da82 sõnuma, lausuma, sajatama, needma; posima
synotus, -õ, -t9 sõnumine, sajatus, needus
synotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 sõnelema; pahandama, tõrelema
sys = sis siis
sysali|k, -gu, -kku38 = sisalik sisalik
sysa|r', -ra e -rõ, -rd12 õde
sysa|ridsõq, m -.riidsi, -.riidsi5 õeksed
sysari|k, -gu, -kku38 kangakudumisviga; ku kats' langa saa ütte nitsehe, sys tuu om sysarik kui kaks lõnga satub ühte niide, siis see on kudumisviga
.syskiq = .siskiq siiski
syym, sõõmu, syymu37 sõõm, lonks, suutäis
syyrd, sõõru, syyrdu36 ale; syyrdu palotama alet põletama
syyrdma, syyrduq, sõõru64 = sõõratama 1. sõõrutama; 2. (jalus) sõeluma, keerlema; kass' syyrd jalon kass keerleb jalus
syyrdu|ma, -daq, -80 sõõrduma
taa, -, -d see (hrl lähiümbruses asuva kohta); seo, koh maq istu, om muq säng, taa muq mant järgmäne om suq säng ja tuu om timä säng see, kus mina istun, on minu voodi, see minu juurest järgmine on sinu voodi ja too on tema voodi
taabõlda|ma, -q, -83 laudu virna panema
taadsu|tama, -taq, -da82 tammuma; patsutama
.taadõ = takka taha
taadõlda|ma, -q, -83 tammuma; poodi iin üts' mehekene taadõld' kaupluse ees tammus üks mehike
.taadõpoolõ = takkapoolõ tahapoole
.taaha = tahaq siia (hrl lähiümbrusesse); taaha tallo om vaia vahtsit massinit siia tallu on vaja uusi masinaid
.taaldri, -, -t1 taaler
.taanda|ma, -q, -83 = .taastama = .taatama tagurdama; taganema
taaniqmaaniq siiani; taaniqmaaniq olõmiq söögigaq vällä tulnuq siiani oleme söögiga välja tulnud
.taanla|nõ, -(d)sõ, -st5 taanlane
taar', taari, .taari37 hapu kali, taar
taara|tama, -taq, -da82 = taarotama tammuma, (sihitult) edasi-tagasi käima; (jalus) keerlema, tiirlema; lendlema
taaratõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv taaratama = taarotõ(l)lõma: miä sa ütteluku taaratõllõt tan jalgo iin mis sa ühtelugu tiirled siin jalus; üts' tsirk taaratõlli ümbre aknõ üks lind tiirles akna ümber
taaro|tama, -taq, -da82 = taaratama
taarotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = taaratõ(l)lõma
taasama, taasama, taadsamma28 seesama (hrl lähiümbruses asuva kohta)
taasperi(lde) = taaspersilde = tagasiperi = tagosiperi = taossperilde tagurpidi
.taasta|ma, -q, -81 = .taa|tama, -taq, -da81 = .taandama tagurdama; taganema
taatõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 korduv tagurdama
taavi|ts, -dsa, -tsat13 = tõhvits puukauss
ta|ba, -ba, -pa28 taba, ripplukk
ta|ba(ha)ma, -paq e -badaq, -pa e -baha88 tabama
taba|tama, -taq, -da82 lukustama
ta|dima, -tiq, -di57 = tradima tammuma; ringi jooksma
ta|ga, -ga, -ka28 tagumine osa (sõiduriistal)
ta|g'a, -ja, -k'a29 = tagja paakunud kiht; tagi (raual)
tagahus, -õ, -t9 = tagonavara < tagavara tagavara
tag'ahu|ma, -daq, -84 = tagjahuma paakuma; tagikihti moodustama (raual)
taganus, -õ, -t9 = taganusvar|a, -a, -ra28 < ga'rantii tagatis, garantii; pangaq tahtvaq väega kalliid taganuisi pangad tahavad väga kalleid tagatisi
taganõma, taganõdaq e .taadaq, taganõ89 taganema
taga|ots, -otsa, -.otsa31 taguots
tagaper|ä*, -ä, -rä24 taust, tagapõhi
tagasi tagasi; üts' lehekülg tagasi eelmine lehekülg, eelmisel(e) leheküljel(e); aastak tagasi aasta tagasi, eelmisel aastal; päiv tagasi eelmisel päeval
tagasiperi = taasperi(lde) = tagosiperi tagurpidi
tagatar|õ, -õ, -rõ24 tagatuba, tagumine tuba
taga|tsyyr', -tsõõri, -tsyyri37 tagaratas
tagavar|a, -a, -ra28 ???????????????????????? tagahus
ta|gja, -ja, -kja29 = tag'a
tagjahu|ma, -daq, -84 = tag'ahuma
tagoma|nõ, -dsõ, -st5 tagumine
tagonavar|a, -a, -ra28 = tagahus tagavara
tago|nõ, -dsõ, -st7 tagune
tagosiperi = taasperi(lde) = tagasiperi tagurpidi
tagõl = tagyl', tagla, .takla45 = takl tael
tahan > ta(h)n
tahaq = taaha siia (hrl lähiümbrusesse)
tahas, .tahta, tahast23 1. tainas; leevätahtagaq paigati pangi kah leivataignaga paigati pange ka; 2.* < pasta pasta; hambatahas* hambapasta; tahaspleiäts'* pastapliiats
tahehu|ma, -daq, -84 = tahenõma tahenema, kuivama; tahkuma
tahehõhe tahedalt
tahelus*, -õ, -t9 taotlus
tahenda|ma, -q, -83 tahendama, kuivatama
tahe|nõma, -nõdaq e -daq, -nõ89 = tahehuma
tahhe, -, -t14 tahe; tahke
tahi|laud, -lavva, -.lauda33 (kirjutus)tahvel
tahk, taho, .tahko36 luisk
tahm, tahma, .tahma30 tahm
tahma|nõ, -dsõ, -st7 tahmane; tusane
tahma|tama, -taq, -da82 tahmama
ta(h)n < tahan, < tanh siin (hrl lähiümbruses); tan liinan olõ-i mul midägiq tetäq siin linnas ei ole mul midagi teha
tah|o(ha)ma, -hoq e -odaq, -o e -oha88 = tahvitsõma < tah|o(va)ma, -hoq e, -odaq, -o e -ova88
tahr, tahra, .tahra30 < tarh varbaed, tara
tahr|aid, -aia, -.aida33 < tarhaid karjaaed
tahramaa, -, -d50 < aiamaa aiamaa
taht tahes; tulkuq kiä taht tulgu kes tahes
taht', tahi, .tahti36 (lambi)taht
.tahta|kõrs', -kõrrõ, -kõrt49 makaron
.tahta|mari, -mar'a, -.marja43 kibuvitsamari
.tahta|nõ, -dsõ, -st7 tainane, nätske; pastane
.tahtapuu, -, -d50 kibuvits
.tahtma, .tahtaq, taha61 1. tahtma, soovima; 2. < armastama (lihalikult) armastama, himustama
.tahtmi|nõ, -sõ, -st5 1. tahtmine, soov; 2. < armastus (lihalik) armastus, himu
.tahto|ma, -daq, -80 tahtma; raatsima; mul tahto es tuud minemä visadaq ma ei raatsinud seda minema visata
.tahtõlõma*, taheldaq, .tahtõlõ85 taotlema
.tahva|ma, tahvadaq, .tahva77 = tahva|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 = tahvitsõma
tahvi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 = taho(ha)ma = .tahvama = tahvatsõma = .tahv'ma tahuma
.tahvli, -, -t1 tahvel
.tahv'ma, .tahviq, tahvi63 = tahvitsõma
tahvõ|t', -di, -tit13 käskjalg, virgats; tahvõt' tõi vallamajja rutulist tiidmist käskjalg tõi vallamajja kiireloomulist informatsiooni
taid, taio, .taido37 aru, taip, mõistus; tä om poolõ taiogaq ta on poole aruga
.taidma, (.)taidaq, taia66 = .taltma oskama, mõistma; ma taia ei üttegiq synna läti kiilt ma ei oska ühtegi sõna läti keelt; poig taid aidnigutüüd poeg oskab aednikutööd
.taidru*, -, -t1 kunstnik
.taidsa, -, -t3 < .taigsa arukas, taibukas; mõistlik, viisakas
.taidsahe = .taidsalõ arukalt, mõistlikult, viisakalt
.taigsa, -, -t3 > .taidsa
tainas, .taina, tainast22 > tahas
taip, taibu, .taipu37 taip
.taipama, taibadaq, .taipa77 taipama
.taipamaldaq taipamatu
.taipsa, -, -t3 taibukas, arukas
taiu|tama, -taq, -da82 tammuma; taaruma
.taivaes|ä, -ä, -sä24 taevaisa, ilmataat, jumal
.taivali|nõ, -dsõ, -st5 taevalik
.taiva|nõ, -dsõ, -st7 taevane
.taivaoppu|s*, -(sõ), -(s)t10 < a'stronoomia astronoomia
taivas, .taiva, taivast22 taevas
.taiva|sikk, -siku e -sika, -sikku e -sikka31 tikutaja
.Taivatii:, -, -d51 = Tsirgurada Linnutee, Galaktika
.taiva|vii:r', -veere, -vii:rt40 silmapiir
.taiva.võt'm|õq, m -idõ, -it16 nurmenukk
taiõq*, .taidõ, taiõt9 kunst
taka(h)n < takanh taga
taka(h)npuu:l tagapool
tak'as, takk'a, tak'ast22 = takjas
takaspäidi tagurpidi
takast tagant
takastpuu:lt tagantpoolt
takjas, .takja, takjast22 = nakjas = tak'as takjas
takka = .taadõ taha
takl, tagla, .takla45 = tagõl tael
t'ak|k, -o, -ko37 = täkk täkk
t'ako|tama, -taq, -da82 = täkotama vallatlema, suguütes olema (mehe v isaslooma kohta)
taks', taksi, .taksi37 taksikoer
takt', takti, .takti37 takt
takõldu|ma, -daq, -84 = pakõlduma pulstuma
tal|a, -a, -la28 tala
talas|(s)õq, m -sidõ, -sit7 tellingud
.tald|ma, .taldaq, talda61 maldama, läbema, kärsima; maq es taldaq inämb uutaq ma ei mallanud enam oodata
.taldri|k, -gu, -kku38 taldrik
taldu|tama, -taq, -da82 rahustama; taad piät iks taldutama, muido pahanõs ärq teda peab ikka rahustama, muidu saab pahaseks
.talgoli|nõ, -(d)sõ, -st5 talguline
.talg|oq, m -idõ, -it23 = talos(s)õq talgud
talgu|tama, -taq, -da82 seletama
.talja, -, -t3 talje, piht; taljakotus vöökoht
tall, talla, .talla30 tald
tall', talli, .talli37 tall (talli)
tallakõ|nõ, -sõ, -ist8 = tallukõnõ õhuke niidisokk
talli|tama, -taq, -da82 1. talitama, toimetama; tallidi eläjäq ja latsõq ärq talitasin loomad ja lapsed; 2.* haldama
tallitus, -õ, -t9 1. talitus, toimetus; 2.* haldus
tallukõ|nõ, -sõ, -ist8 = tallakõnõ
tallu|tama, -taq, -da82 tallutama, taldu panema
tallõkõ|nõ, -sõ, -ist8 (lamba)tall(eke); taa ei olõq inämb tallõkõnõ, taa om jo voonakõnõ see ei ole enam väike talleke, see on juba suur tall
tal|o, -o, -lo26 talu
talo|mii:s', -mehe, -mii:st39 talumees
talo|poig, -puja e -poja, -.poiga32 talupoeg
talos|(s)õq, m -sidõ, -sit11 = .talgoq
talsi|pühiq, m -pühhi, -pühhi24 = talvistõpühiq jõulupühad
.taltma, .taltaq, talda61 = .taidma oskama, mõistma
.talto|ma, -daq, -80 taltuma, rahunema
.taltsa, -, -t3 taltsas
talv', talvõ, .talvõ35 talv
talvi|k, -gu, -kut13 talvine vill
talvikõ|nõ, -sõ, -ist8 talvike (lind)
talvildõ talviti
talvi|nõ, -dsõ, -st7 talvine
talvistõ|pühiq, m -pühhi, -pühhi24 = talsipühiq jõulupühad
tambi|nui, -nuia, -.nuia31 pudrunui, uhmrinui
tambi|nõ, -dsõ, -st7 tuim, tundetu; laisk
tambi|ts, -dsa, -tsat13 tambits (hrl kapsaste tampimiseks); tuim olend
.tam(p)ka, -, -t3 kabe
tamm' I, tammi, .tammi37 tamm, pais
tamm' II, tammõ, .tammõ35 tamm (puu)
tammi|nõ, -dsõ, -st7 tammine, tamme(puu)st
tammisti|k, -gu, -kku38 = tammisto, -, -t1 tammik
.tamm|õq, m -idõ, -it18 > tannom'
tamp', tambi, .tampi37 1. puder; 2. kiirus; sund; täl om kygõ tamp' takan tal on alati kiire
.tamp'ma, .tampiq, tambi63 < .tomp'ma tampima
ta(h)n < tahan, < tanh siin (hrl lähiümbruses)
tand'a = tand'o, -, -t2 tuim inimene
.tandra|nui, -nuia, -.nuia31 teole ajamise teatepuu; anti tandranui läbi aknõ sisse, sys pidit teolõ minemä, tandranuial oll' tõsõn otsan mõisa petsät' anti teatepuu läbi akna sisse, siis pidid teole minema, teatepuul oli teises otsas mõisa pitsat
tands, tandsu, .tandsu37 tants
.tandsja, -, -t3 tantsija
.tands'ma, .tandsiq, tandsi63 tantsima
tandso|tama, -taq, -da82 tantsitama
tangiq, m .tangõ, .tangõ37 tangid
tanh > ta(h)n
tank', tangi, .tanki37 tank
.tankõlõma, tangõldaq, .tankõlõ85 nägelema, vaidlema; askeldama
tan|nom', -oma, -omat4 < .tammõq tanum, (aiaga piiratud) külavahetee, karjatee
tan|o, -o, -no26 tanu
tano|tama, -taq, -da82 tanutama
tansama(h)n siinsamas (hrl lähiümbruses)
.tantõ, -, -t3 tante; kohvitantõ kohvitante
taosperilde = taasperilde tagurpidi
.taos|(s)õq, m -sidõ, -sit11 rangid
tapa, .tapnõ, tapand17 pahmas (peksmiseks mahalaotatud suvivilja lade)
tapama|ja, -ja, -jja e -ia28 tapamaja
tapi|tama, -taq, -da82 tapiga ühendama
tapi|ts, -dsa, -tsat13 puust ahjuroop; sul ommaq käeq mustaq niguq tapidsaq su käed on mustad nagu ahjuroobid
.tap|lõma, tapõldaq, .taplõ78 = tappõlõma
.tapma, tappaq, tapa61 tapma
tap|p, -u, -pu37 humal
tap|p', -i, -pi37 tapp (tapi)
tappu|ma, -daq, -80 surma saama; sattõ maalõ ni tappu ärki kukkus maha ja saigi surma
tap|põlõma, -õldaq, -põlõ85 = .taplõma taplema
tapukik|as, -ka, -ast22 riiukukk
tapõlus, -õ, -t9 taplus
tapõ|t', -di, -tit13 tapeet
tarahu|ma, -daq, -84 tursuma, paisuma (hrl puunõude v puidust tööriistade kohta); tõrdolõ tulõ vett sisse pandaq, sys tarahus ärq, nakka-iq läbi juuskma tõrrele tuleb vett sisse panna, siis ta paisub ega hakka läbi jooksma
tarahu|tma, -taq, -daq62 = korraks tarrutama
tara|kan', -kani, -.kanni38 = tara|kann', -kanni, -.kanni37 prussakas, tarakan
tarbili|nõ, -dsõ, -st5 = tarvilinõ tarvilik, vajalik
.tarbis tarvis, vaja; taa(d) või mullõ tarbis tullaq seda võib mul tarvis minna
tarbõnda|ma, -q, -83 > tarvitama: ärq tarbõndi kyik' naglaq tarvitasin kõik naelad ära
targalt = .tarkuisi targalt; kainelt
targastu|ma, -daq, -84 = .tarkuma kainenema
targastõ targasti
targuta|ma, -q, -82 targutama; mõtlema, arutama; miiq targuda siin hummõnist sitavito me arutame siin homset sõnnikuvedu
targutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv targutama
tarh, tahra, .tahra31 > tahr
tarh|aid, -aia, -.aida33 > tahraid
tari|k, -gu e -ga, -kut e -kat13 vanamees
tark, targa, .tarka30 1. kaine; targa päägaq kainelt; 2. tark, arukas; 3. tark; nõid, posija
.tarkuisi = targalt targalt; kainelt
.tarku|ma, -daq, -80 = targastuma kainenema
.tarku|s, -(sõ), -(s)t10 tarkus, arukus; kainus
tarn, tarna, .tarna30 tarn
tar|o, -o, -ro26 taru
tarru|tama, -taq, -da82 paisutama, tursuma ajama (hrl puunõude v puidust tööriistade kohta); vikahti jalus tulõ inne niitmist viigaq ärq tarrutaq vikati käepidet tuleb enne niitmist veega paisutada
.tartla|nõ, -(d)sõ, -st5 tartlane
tarvas, .tarva, tarvast22 ürgveis, tarvas
tarvili|nõ, -dsõ, -st5 = tarbilinõ tarvilik, vajalik
tarvi|tama, -taq, -da82 < tarbõndama tarvitama, kasutama; tarbima
tar|õ, -õ, -rõ24 tuba; (talu)maja
tarõlus = tarõndus, -õ, -t9 silla alus, sõrestik
tarõ|nõ, -dsõ, -st7 tubane; välätüüq ommaq tettüq, noq või ärq tarõtsõs jäiäq välitööd on tehtud, nüüd võin tubaseks jääda
tarõpääli|ne, -dse, -st7 pööning
tasa < viik' [2.] ühetasa; viiki, viik; mäng jäi tasa mäng jäi viiki (vrd .tassa)
tasa tegemä tasuma; kätte maksma; külh ma sullõ tasa tii küll ma sulle ära tasun; küll ma sulle kätte maksan
tasah(t)u|ma, -daq, -84 vaikse(ma)ks jääma, vaibuma; rahunema; tasaseks muutuma, tasanduma; oodamiq noq, ku tuul' vähä tasahus ootame nüüd, kuni tuul veidi vaibub; tasahtuq no veidükese! rahune nüüd pisut!
tasa|kaal, -kaalu, -.kaalu37 tasakaal
tasaligult = tasalikku tasakesi, vaikselt; õrnalt; rahulikult, aeglaselt; ettevaatlikult; võtaq taa kott' tasaligult, tan ommaq munaq seen võta see kott ettevaatlikult, siin on munad sees
tasali|k, -gu, -kku38 tasase-, vaiksevõitu; õrn; rahulik, aeglasevõitu; ettevaatlik; tä on tasaligu helügaq ta on vaiksevõitu v õrna häälega; hopõn' tege tasalikku sõitu hobune teeb rahulikku sõitu
tasalikku = tasaligult: lasõq tan tasalikku, tii om halv sõida siin aeglaselt, ettevaatlikult, tee on halb
tasandu|ma, -daq, -84 tasanduma
tasa|nõ, -dsõ, -st7 1. tasane, vaikne, tagasihoidlik; oll' sääne tasanõ tütrik oli selline vaikne tüdruk; 2. sile, tasane; tasanõ tii sile tee
tasasti|k, -gu, -kku38 tasandik
tasatsõhe = tasatsõlõ tasaselt
tasatsõmpa tasemini
tas'ka, -, -t2 lobamokk; miä sa vana tas'ka tas'katat! mis sa vana lobamokk lobised!
tas'ka|tama, -taq, -da82 lobisema
.tas'ki = .tas'ku, -, -t1 vöökotike, tasku
tas|o, -o, -so26 tasu
tas|oma, -soq, -o57 1. masseerima; tasoq mu sälgä! masseeri mu selga!; 2. = tasotsõma: lapjo ja rihagaq tasõ pindre ärq tasandasin labida ja rehaga peenra ära; 3. tasuma, maksma; kätte maksma; vana võlg vaia ärq tassoq vana võlg vaja ära tasuda
taso|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 = tasoma [2.] tasandama; kirvõgaq tasotsõt lavva silles kirvega tasandad laua siledaks
.tassa tasa, vaikselt; aeglaselt; olõq tassa! ole tasa! lasõq siin tassa, tii om halv sõida siin aeglaselt, tee on halb (vrd tasa)
tassa.kõistõ tasakesi
.tassampa = tasõmbahe tasemini; aeglasemalt
tast siit (hrl lähiümbrusest); tast küläst om hulga kuulsit miihi peri siit külast on pärit palju kuulsaid mehi
tasõmbahe = .tassampa = tasõmbalõ tasemini; aeglasemalt
tasõ|q, -mõ, -nd16 tase
tatar', -i, -it4 = tatarla|nõ, -(d)sõ, -st5 tatarlane
tati|nõ, -dsõ, -st7 tatine; ligane; tii om tatinõ tee on ligane
tati|sii:n', -seene, -sii:nt40 = tatt' [2.] tatik (seen); puravik
tati|tama, -taq, -da82 tatistama; seenetama
.tatrigu.ves'ki, -, -t1 tatraveski
.tatri|k, -gu, -kku38 tatar
tat|t', -i, -ti37 1. tatt; liga; 2. = tatisii:n'
tatt'nyn|a, -a, -na28 tattnina (nolk; väike vilets valgusti)
tatõrda|ma, -q, -83 tatsama
tatõr|sälg', -sä(l)lä, -.sälgä34 võhumõõk, iiris (taim); tatõrsäläq ommaq katõjaolidsõq, sinitside ja kõllatsidõ häelmidegaq, kasusõq aian ja jyy veeren võhumõõgad on kahesugused, siniste ja kollaste õitega, kasvavad aias ja jõe ääres
taur|mann', -manni, -.manni37 sõim kurivaim; ah sa vana taurmann'! ah sa vana kurivaim!
tedremar|ran', -ana, -anat18 tedremaran (taim)
tedretähe|ne = tedretähi|ne, -dse, -st7 tedretäheline, -tähniline
tedre|täht', -tähe, -.tähte34 tedretäht, -tähn
tedyr', tedre, .tetre46 = tetr teder
teeda, -, -t2 taat
teeda|hain, -haina, -.haina30 karuohakas
teed'o|tama, -taq, -da83 > teegatama
teedäq < tiidäq teada; teedäq andma teada andma, teadustama, informeerima; teedäq inemine tuntud inimene
teedü(s)ko|go*, -go, -ko26 andmebaas
teedüs, -(s)e, -t11 = tii:düs [1.] teade, sõnum, teadaanne; *teave, info(rmatsioon), andmed; midä teedüst sa tuut? mis teateid sa tood?; jätäq taa asi hindä teedüssihe jäta see asi enda teada; mul om salahast teedüst mul on salajast informatsiooni v salajasi andmeid
teedüstä|mä, -q, -83 teatama, teavitama, teadustama
teedüstü*, -, -t1 < fail' fail; andmekogum; teksti-, käsüteedüstü teksti-, käsufail; pästäq teedüstü tsõõri pääle! salvesta fail kettale!
teega|tama, -taq, -da82 < teed'otama last kiigutama
teenistüs, -e, -t9 teenistus
teenü|k', -gi, -kit13 teenistus, palk
teenüs, -(s)e, -t11 1. = teenük'; 2. teenus
teenüsk', -i, -it13 1. = teenük'; 2. teenija
tegemi|ne, -se, -st5 tegemine, tegu; tegevus; kül mul oll' tegemine, et tulõma saiaq küll mul oli tegu, et tulema saada; tegemise(h)n teoksil, tegemisel
tegemä, tetäq, tii:60 1. tegema; tegelema; ärq tegemä teostama, ära tegema; tekev ja tettäv tegomuud* keel aktiiv ja passiiv; 2. tootma; autovabrikun tetäs autit autotehases toodetakse autosid
tegijä, -, -t3 = tekij tegija
te|go, -o, -ko27 tegu (tegemine, tehtu; mõisaorjus)
tegoja|s, -dsõ, -st5 teokohuslane
tego|muu:d, -moodu, -muu:du37 keel tegumood (vt ka tegemä)
tegonim|i*, -e, -me24 keel tegevusnimi, infinitiiv
tegosyn|a, -a, -na28 keel tegusõna, pöördsõna, verb
tegü|nemä, -däq e -nedäq, -ne89 = tekkümä tekkima
tegüsähe = tegüsäle mõjusalt; toimekalt, aktiivselt
tehi|terveh, -.terve, -terveht20 = tehi|terveq, -.terve, -tervet18 täiesti terve
.tehk'mä, .tehkiq, tehi63 = tehätämä [1.] lõõtsutama, hingeldama, ähkima, puhkima
.tehksämä, tehästäq, .tehksä76 korraks ähkima; ühmama
.tehkämä, tehädäq, .tehkä77 = tehätämä [2.] hoolima, välja tegema; kõssama; ma tuud tehkägi-s ma ei teinud sellest väljagi
tehn, tehno, .tehno37 = .tehnüs = teno < tenh tänu
tehniga, -, -t3 > tekniga
tehnähü|tmä, -täq, -dä62 korraks (moka otsast) tänama
.tehnämä, tehnädäq, .tehnä77 = .tennämä tänama
.tehnämäldäq = .tennämäldäq tänamatu
.tehnü|s, -(se), -(s)t10 = tehn tänu
tehrüli|ne, -dse, -st5 terve, hea tervisega
.tehrü|s, -(se), -(s)t10 = .tervüs tervis; tehrü pääle! terviseks!
tehrü|tämä, -täq, -dä82 = teretämä = tervütämä = terütämä teretama, tervitama
tehrütüs, -e, -t9 tervitus
tehähtä|-q, -83 < tehähü|tmä, -täq, -dä62 korraks ähkima; ühmama
tehä|tämä, -täq, -dä82 = tõhatama 1. = .tehk'mä lõõtsutama, hingeldama, ähkima, puhkima; 2. = .tehkämä hoolima, välja tegemä; kõssama
teiras, .teira, teirast22 virk, kärmas, erk; võiq ku teiraq latsõkõsõq! oi kui virgad lapsed!
te|kij, -gijä, -gijät4 = tegijä tegija
tek|k', -i, -ki37 tekk
tekkü|mä, -däq, -79 = tegünemä tekkima
tekniga, -, -t3 < tehniga tehnika
tekst', teksti, .teksti37 tekst
te|küs, -güsä, -güsät4 1. tugev(atoimeline), kange, mõjus, efektiivne; teküs oluq kange õlu; 2. tegus, toimekas, aktiivne; sa olõt teküs inemine sa oled aktiivne inimene
telbä|tümä, -tüdäq, -dü84 paatuma
tele|fon', -foni, -.fonni38 = tele|fuu:n', -fooni, -fuu:ni37 = teleh|von', -voni, -.vonni38 = telehvuu:n' telefon; lavva-, saina-, käsitelehvon' laua-, seina-, mobiiltelefon
telehvonildõ telefonitsi; ai as'a telehvonildõ ärq ajasin asja telefonitsi ära
teleh|vuu:n', -vooni, -vuu:ni37 = telehvon'
te(l)leq, m .telgi, .telgi34 kangasteljed
te'leviisor', -i, -it4 = viisor' televiisor
te'levi|s'uu:n', -s'ooni, -s'uu:ni37 televisioon
televälläq hõivatud, tegevuses
telg', te(l)l'e, .telge34 telg
telk', telgi, telki37 > löövits
telling, -u, -ut13 = te(l)lüs
.tel'mä, .telliq, telli63 tellima
.tels'mä, .telssiq, telsi63 minema; minekut tegema, minema panema; telsse minemä ku savvas' pani minema, nii et suits taga; kohes saq telsit? kuhu sa lähed?
te(l)lüs, -(s)e, -t9 = telling telling
te(l)lüskiv|i, -i, -vi26 tellis(kivi)
tembali|nõ, -dsõ, -st5 tempe täis, tembukas
tembeldä|mä, -q, -83 tembeldama
tembota|ma, -q, -83 tembutama
tembotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv tembotama
temp, tembo, .tempo37 temp, vemp
.templi, -, -t1 1. tempel, pitsat; pitser; 2. kangasõlg, kangatempel
tenh, tehno, .tehno36 > tehn
tennähtä|mä, -q, -83 korraks (moka otsast) tänama
.tennämä, tennädäq, .tennä77 = .tehnämä tänama
.tennämäldäq = .tehnämäldäq tänamatu
tennüs, -(s)e, -t11 tennis (mäng; jalanõu)
tennüs|päiv, -päävä, -.päivä35 tõnisepäev, 17. jaanuar
ten|o, -o, -no26 = tehn tänu
tenoli|nõ, -dsõ, -st5 = tenomeeleli|ne, -dse, -st5 = tenomeeli|ne, -dse, -st7 tänulik
teno|mii:l', -meele, -mii:lt40 tänulikkus, tänutunne; tenomeele(h)n tänulikult
.teoli|nõ, -(d)sõ, -st5 teoline
teos, -(s)õ, -t11 teos
.teo|tama, -taq, -da81 teotama
.teotus, -õ, -t9 teotus
teping, -u, -ut13 väljaõmmeldud vaip; teping; teping om põrmando pääl vaip on põrandal
tereh = tereq
terehtä|mä, -q, -83 = teretämä
tereq = tereh tere; tereq hummogust! tere hommikust!; tereq õdagust tere õhtust
tere|tämä, -täq, -dä82 = tehrütämä = terehtämä teretama, tervitama
ter|imä, -riq, -i57 kaunu avama ja ube v herneid välja võtma
teri|tsemä, -tsäq e -däq, -dse90 = teri|tämä, -täq, -dä82 = terä()= terändämä 1. teritama, ihuma; 2. = terimä
terror', -i, -it4 terror
te'rro|rism', -rismi, -.rismi37 terrorism
te'rro|rist', -risti, -.risti37 terrorist
ter|räv, -ävä, -ävät4 1. terav; 2. terane; 3. terarikas; teräväq rüäq ommaq timahavva, pall'o terri sisen terarohke rukis on tänavu, palju teri on sees (viljapeas); 4.* keel eespoolne, ees-; eesvokaalne; terräv vabahelü eesvokaal (vt ka kummõ [2.])
terveh, .terve, terveht20 = terveq terve
.tervehe = .tervele = .tervelt tervelt
terveq, .terve, tervet18 = terveh
.tervihnä terve(lt); hää supp', tervihna muna panni klimbele hea supp, terve muna panin klimpidele
tervühtä|mä, -q, -83 korra teretama, tervitama
.tervü|s, -(se), -(s)t10 = .tehrüs tervis; olõ-i mul hüvvä tervüt ei ole mul head tervist; hüvvi e häid tervit! häid tervisi!; tervü pääle! e tervüses! terviseks!
.tervüseli|ne, -dse, -st5 terve, hea tervisega
.tervüsli|k, -gu, -kku38 tervislik
tervü|tämä, -täq, -dä82 = tehrütämä = terütämä teretama, tervitama
ter|ä, -ä, -rä24 1. (vilja)tera, iva; raas; 2. (lõike)tera
teräke|ne, -se, -st5 1. natuke, terake; 2. pooleteramees
teräli|ne, -dse, -st5 teraline
ter|ä()mä, -räq e -ädäq, -rä e -ähä88 = terändä|mä, -q, -83 = teritämä
terä|ne, -dse, -st7 1. terane, taibukas; tähelepanelik; 2. teraline; terakas
teräs, -(s)e, -t11 teras
terässi|ne, -dse, -st5 terasene, terasest
terä|vili, -vi(l)lä e -vi(l)l'a, -.viljä e -.vilja43 teravili
terävähe = teräväle teravalt; teraselt; selgesti; ilosa ilmaga om torn' terävähe nätäq ilusa ilmaga on torn selgesti näha
terävüs, -e, -t9 teravus; terasus
terütä|mä, -q, -83 = tehrütämä teretama, tervitama
te'ssän|tiin', -tiini, -.tiini37 = tiin tiin, tessatin (endisaegne pinnamõõt)
tetr, tedre, .tetre46 = tedyr' teder
tetäng'*, -i, -it13 toodang
tetüs*, -(s)e, -t11 toode
.tiala|nõ, -(d)sõ, -st5 = .tia|nõ I, -dsõ, -st7 = tigalanõ = tiganõ = tihalanõ tihane
.tia|nõ II = tia|s, -dsõ, -st7 = tias|hain, -haina, -.haina30 = tigashain = tõianõ = tõias = tõiashain kõrvik (rohttaim)
.tiatri, -, -t1 teater
ti|ba, -ba, -pa26 > tila
ti|bi, -bi, -pi26 = tibo tibu; tibikeseq, läkeq lauta, õdak om jo käen! tibukesed, lähme lauta, õhtu on juba käes!
tibi|tolk, -tolga, -.tolka31 tugipuu (vankri osa)
tibla, -, -t2 halv venelane, tibla
ti|bo, -bo, -po26 = tibi
tigala|nõ, -(d)sõ, -st5 = tiga|nõ, -dsõ, -st7 = .tialanõ
tigas|hain, -haina, -.haina30 = tiashain
ti|go, -o, -ko27 1. tigu; 2. häbi, häbistus; teotus, laim; häbitu inimene; koir miis', tälle piäsiq külh kyik külä tiko andma üleannetu mees, teda peaks küll kogu küla häbistama; taa om tigo mi talolõ see on häbi meie talule; vanatigo kurat
tigola|nõ, -(d)sõ, -st5 = tikõlanõ sunnik; paharet, kuradike
tigonõma, .tiodaq e tigonõdaq, tigonõ89 määrduma
tigõhus, -õ, -t9 = .tihkus tigedus
tiha|du, -du, -tut1 häbematu
tihala|nõ, -(d)sõ, -st5 = .tialanõ
tihehüs, -e, -t9 tihedus
tihhe, -, -t14 tihe
.tihkama, tihadaq, .tihka77 tihkama; söandama
.tihkus, -õ, -t9 = tigõhus
.tihkõ, -, -t14 tige; kitsi
.tihkõhe = .tihkõlõ tigedalt; kitsilt
tihkõnda|ma, -q, -83 häbenema
tihkõndõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv tihkõndama
tihna|nõ, -dsõ, -st7 kehv, kidur, ebaõnnestunud; kapstaloomaq ommaq timahavva tihnadsõq kapsataimed on tänavu kidurad
tihnas, -(s)õ, -t11 sõim ihnuskoi; kurivaim
tihni|k, -gu, -kut13 1. kitsi; saamatu; 2. > pihestik
tihni|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 = tihveldämä kohmitsema, nokitsema; terahaaval korjama; tihnidsi marjo puhma man nokitsesin põõsast marju
.tihnõlõma, tihnõldaq, .tihnõlõ86 häbenema, mitte tihkama, kõhklema; miä sa tan tihnõlõt, tulõq süümä! mis sa häbened, tule sööma!
tiht', tihi, .tihti37 tihi (kaardimängus)
.tiht'mä, .tihtiq, tihi3 toppima, tihendama (nt aknavahesid)
.tihtsä, -, -t3 tihe, tihke
.tihtsähe = .tihtsäle tihedalt
tih|u, -u, -hu26 1. kidur (vilja kohta); vili om tihu päägaq, kats'-kolm terrä pään vili on kidura peaga, kaks-kolm tera peas; 2. tihu(meeter) (mõõtühik)
tihu|nõ, -dsõ, -st7 kidur (vili)
tihveldä|mä, -q, -83 = tihnitsõma
ti, ti, teid = tii:q teie, te
tii:, -, -d51 1. tee; teekond, reis; 2. tee (jook)
tiibret|t', -i, -ti37 kandik
tiide, -, -t14 lastek kass, kiisu
tii:deli|ne*, -dse, -st5 teaduslik (vrd tii:düsline*)
tii:djä, -, -t3 tark
tii:dlä|ne, -(d)se, -st5 = tii:d(e).meistre*, -, -t3 = tii:drü* teadlane, teadur
tii:dmi|ne, -se, -st5 teadmine; tarkus
tii:dmä, teedäq, tiiä66 teadma; tundma; tiit miis' teatud, tuntud mees
tii:drü*, -, -t1 = tii:dläne
tiids'u, -, -t14 = tsiids'o kiisu
tii:dsä, -, -t3 teadlik
tiidäq > teedäq
tii:dü|s, -(se), -(s)t10 1. = teedüs teade, sõnum, teadaanne; *teave, info, andmed; kost sa säänest tiidüst saiq? kust sa sellist infot said?; 2. > tiieq
tii:düsli|ne*, -dse, -st5 informatiivne, sisutihe (vrd tii:deline*)
tiieq*, .tiide, tiiet19 < tiidüs [2.] teadus
tii:|hain, -haina, -.haina30 = tii:leht'
tii:|juht', -juhi, -.juhti36 = tii:.näütäjä
tiik', tiigi, .tiiki37 > lump', > suu:t'
tii:.käüjä, -, -t3 teekäija
tii:|leht', -lehe, -.lehte34 = tii:hain teeleht
tii:m, teemä, tii:mä35 teema
tiin, tiinu, .tiinu37 = te'ssäntiin' tiin, tessatin (endisaegne pinnamõõt)
tii:ndelemä, teeneldäq, tii:ndele85 jonnima, tõrkuma; endale karistust välja teenima; taa tiindeles hindäle täämbä külh nahatävve see teenib endale täna küll nahatäie
tii:ndre, -, -t3 teener
tii:ndüs, -e, -t9 = tii:ndüseli|ne, -dse, -st5 sõim raibe, kurivaim; kassitiindüs kussi tarrõ kassiraibe kusi tuppa
tii:njä, -, -t3 teenija
tii:n'mä, tii:niq, teeni63 teenima
tiinõq, .tiinõ, tiinõt18 tiine
tii:.näütäjä, -, -t3 = tiijuht' = tii:vidonik teejuht
tiio(h)n: taad tulõ hindä tiion hoita seda tuleb enda teada hoida
.tiipu|ma, -daq, -80 kõhnuma
tii:q, tii:q, teid = ti teie
tiir I, tiira, .tiira30 vars (marjal, õunal); pikk peajuur (nt naeril v kaalikal); ubinatiir õunavars; mar'atiir marjavars
tiir II, tiiro, .tiiro37 1. sügelev vill peopesas v talla all; 2. tiir, ring, kord
tiira, -, -t2 vurrkann
tii:ra|da, -a, -ta29 teerada
tiirahta|ma, -q, -38 = tiirahu|tma, -taq, -da62 korraks tiirutama
tiirak, -gu, -kut13 kidur juurvili
.tiirama, tiiradaq, .tiira77 = tiira|tama, -taq, -da82 = tiirõndama tiirlema, keerlema, lipitsema; om lipõ pini, muguq tiiras ynnõ ümbre jalgo on alles lipitsev koer, muudkui tiirleb ümber jalgade
tiiratõll|õma, -aq, -õ86 = korduv tiiratama
tiiro|tama, -taq, -da82 = tsiirotama tiirutama; pöörlema; vingerdama
tiirõnda|ma, -q, -83 = tiiratama
tiis(s) hüüe kassi kutsumiseks; tiis-tiis kiisu-kiisu, kiiss-kiiss
tiisikus, -õ, -t9 tiisikus
tii:|silt', -sildi, -.silti37 = tii:tulp
tiis|kant', -kandi, -.kanti37 sopran, tiiskant
.tiisli, -, -t1 tiisel, veopuu kahe hobuse kõrvuti rakendamiseks
.tiis|lär', -läri, -.lärri38 tisler
tii:tulp, tulba, .tulpa31 = tii:silt' teeviit
.tii|tämä, -täq, -dä81 laulma (tihase kohta)
tii:|tämä, -täq, -dä81 teietama; miä sa tutvit inemiisi tiität mis sa tuttavaid inimesi teietad
tii:|vesi, -vii:, -vett42 tee (jook), teevesi
tii:vidoni|k, -gu, -kku38 = tii:.näütäjä teejuht
tii|vii:r', -veere, -vii:rt40 teeäär
tikahta|ma, -q, -83 tiksatama
tikandiirike|ne, -se, -ist8 = tikatiirits väikesõrm
tika|t', -di, -tit13 = tikats' = .tiksli (kella)pendel
tika|tama, -taq, -da83 tiksuma; toksima; hähn tikatas pedäjän rähn toksib männi otsas
tikatiiri|ts, -dsä, -tsät13 = tikandiirikene
tika|ts', -dsi, -tsit13 = tikat'
tik|k, -u, -ku37 tikk
tik|kama, -adaq, -ka77 1. tikkama, puule mahla saamiseks auku sisse tegema, mahla laskma; keväjä tulõ kõiv tikadaq kevadel tuleb kasel mahl jooksma lasta; 2. = tikkõlõma
tikk|saag', -sae, -.saagõ34 tikksaag
tikkõlõma, tikõldaq, tikkõlõ85 = tikkama [2.] = .tiksõlõma (mune) koksima
.tik'mä, .tikkiq, tiki63 tikkima
.tikri, -, -t1 = tikõr'perä
tiks', tiksi, .tiksi37 tiks; täks; tiksi lüümä paukuma, raksuma; aiasaibaq lööväq külmäst tiksi aiateibad pauguvad külmast
tiksahta|ma, -q, -83 1. tiksatama; 2. = tiksah(t)uma; ma ei toheq ärq tiksahtaq mul ei tohi jõud üles öelda
tiksah(t)u|ma, -daq, -84 üles ütlema (jõud), nõrkema; tää tiksahtu ärq tal ütles jõud üles
tiksah(t)us, -õ, -t9 tiksatus
.tiksama, tiksadaq, .tiksa77 koksama; täksama
.tiksli, -, -t1 = tikat'
.tiks'ma, .tiksiq, tiksi63 tiksuma; koksima
.tiks'na, -, -t14 tiksumine
.tiksõlõma, tiksõldaq, .tiksõlõ85 = tikkõlõma
tikutaja, -, -t3 tikutaja (lind)
tikõ, -, -t14 tige
tikõla|nõ, -(d)sõ, -st5 = tigolanõ sunnik; paharet, kuradike
tikõr'per|ä, -ä, -rä24 = tikõr'puu, -, -d50 = .tikri tikker, karusmari
tikõvele|ts', -dsi, -tsit13 = tikõveli|ne, -dse, -st7 tigeda, võõra meelega inimene
til|a, -a, -la28 < tiba 1. tila (renn, toru); võti kõol tila ärq, mahl om jo kinniq võtsin kasel renni ära, mahl on juba kinni; 2. lastek peenis, noku
tilahta|ma, -q, -83 korra tilisema, kilksatama
tilah(t)us, -õ, -t9 (ühekordne) tilin, kilksatus
til|a(ha)ma, -laq e -adaq, -la e -aha88 = .tillama tilisema
tila(h)n 1. kambas, koos; 2. hädas, kimpus; võiq mi olli timägaq tilan! küll me olime temaga hädas!
tilbas, .tilpa, tilbast22 = tipal' kalkuni lott; midagi tilpnevat
tilba|tama, -taq, -da82 = tilbõndama tilbendama, tilpnema
.tilbõlõma, tilbõldaq, .tilbõlõ86 = tilbõrdõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 tilbendama, tilpnema
tilbõnda|ma, -q, -83 = tilbatama
tile|tämä, -täq, -dä82 = tillerdämä = tillitämä [2.] hellitama
tilga|nõ, -dsõ, -st7 urbadega
tilgõ|tama, -taq, -da82 tolgendama, ripnema
tilis|emä, -täq, -ä87 tilisema
tilistä|mä, -q, -83 tilistama
tilk, tilga, .tilka31 1. peenis; 2. osi (taim); 3. jääpurikas; 4. (lepa v sarapuu) urb
.tilkama, tilgadaq, .tilka77 sugutama (mehe v isaslooma kohta)
.tilks'ma, .tilksiq, tilksi63 kilksuma, kõlksuma
.tilks'na, -, -t3 kilksumine, kõlksumine
till', tilli, .tilli37 1. till (taim); 2. = trill' kala ujupõis
.tilla kokku, kampa; lei timägaq tilla lõin temaga kampa
tillai: tohho(q) tillai! tohoh tonti!
tillakullaq ripakil
tillakulõ ripakile
.tillama, tilladaq, .tilla77 = tila(ha)ma
tillerdä|mä, -q, -83 = tiletämä = tillitämä [2.]
tillikallaq rippus, õieli
tillile rippu(s); õieli esiq päädpiten lumõn, jalaq tillile taiva poolõ ise peadpidi lumes, jalad taeva poole õieli
til|lin, -inä, -inät4 tilin
tillite|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv tillitämä
tilli|tämä, -täq, -dä82 1. kõlgutama, tilbutama; 2. = tiletämä = tillerdämä hellitama; imä om latsõq väega ärq tillitänüq ema on lapsed väga ära hellitanud
till'o, -, -t2 = till'okõ|nõ, -sõ, -ist8 = tsill'o tilluke, väike
till'u|tama, -taq, -da82 hüpitama; kõlgutama; miä sa tan jalgo till'utat mis sa seal jalgu kõlgutad
.tillõlõma, tillõldaq, .tillõlõ85 ripnema
ti|l'o, -l'o, -ll'o26 lastek peenis, noku; miä sul taa til'o välän om, varõs vii til'u ärq mis sul see noku väljas on, vares viib noku ära
tilp, tilba, .tilpa31 vanunud juuksesalk; latsil ommaq hiusõq kavva sugimaldaq, puha tilbaq pään lastel on pead kaua kammimata, puha salgud peas
timahalt = timaha(a)va = timahavva
timaha(a)va = timahalt = timahavva = timava = timav.aastaga = timavu = tinaha(a)va = tinahavva = tinava = tinavu tänavu
timaha(a)va|nõ, -dsõ, -st7 = timav.aastaganõ
timahavva|nõ, -dsõ, -st7 = timatsi|nõ, -dsõ, -st5 = timav.aastaganõ
timava = timaha(a)va = timav.aasta(ga)
timav.aastaga|nõ, -dsõ, -st5 = timav.aasta|nõ, -dsõ, -st7 = timava|nõ, -dsõ, -st5 = timaha(a)vanõ = timahavvanõ = timatsinõ = timavunõ = tinaha(a)vanõ = tinahavvanõ tänavune
timavu = timahava
timavu|nõ, -dsõ, -st5 = timavanõ
timbõrda|ma, -q, -83 tembutama
timm', timmi, .timmi37 häälestus (pillil), (töö)kord
timma|t', -di, -tit13 = timmot' timut (rohttaim)
timmerdä|mä, -q, -83 meisterdama
timmi(h)n hääles, timmis (pilli kohta); (töö)korras; pill' om timmin pill on hääles; massin om timmin masin on (töö)korras
timmo|t', -di, -tit13 = timmat'
.tim'mä, .timmiq, timmi63 häälestama, timmima; reguleerima
timohk, -a, -at13 = timo|k, -ga, -kat13 timukas
timp', timbi, .timpi37 (kanepi)temp, kanepiseemne tambe (toit)
.timp'mä, .timpiq, timbi63 tempima
.timps'mä, .timpsiq, timpsi63 tippima; üts' oll' väikeisi sammukõisigaq läbi lumõ timps'nüq keegi oli väikeste sammudega läbi lume tippinud
timä, -, tedä e timmä = tiä =(ä) tema
tin|a, -a, -na28 tina
tinaha(a)va = timaha(a)va tänavu
tinaha(a)va|nõ, -dsõ, -st7 = timav.aastaganõ
tinahavva = timaha(a)va
tinahavva|nõ, -dsõ, -st7 = timav.aastaganõ
tin|a(ha)ma, -naq e -adaq, -na e -aha88 tinisema
tina|nõ, -dsõ, -st7 tinane, tinast
tinava = timaha(a)va = tinavu
tinds'akõ|nõ, -sõ, -ist8 tilluke
ting I, tingu, .tingu37 ting, täimuna
ting II, tingä, .tingä31 teng (endisaegne rahaühik)
tingahu|ma, -daq, -83 = .tinguma kängu jääma
tingakõ|nõ, -sõ, -ist8 = tingukõnõ = tingats' = tingõs kängujäänu, kidur olend
tinga|tama, -taq, -da82 tingu minema
tinga|ts', -dsi, -tsit13 = tingakõnõ
tingel'|pung, -punga, -.punga31 rahakott, tengelpung
tingukõ|nõ, -sõ, -ist8 = tingakõnõ
.tingu|ma, -daq, -80 = tingahuma
tingu|nõ, -dsõ, -st7 kängu jäänud, vilets; tingune
tingõl', -i, -it4 kabjapõletik
.tingõlõma, tingõldaq, .tingõlõ85 = .tinkõlõma
tingõs, -(s)õ, -t11 = tingakõnõ
tingäli|ne, -dse, -st5 kopikaline
tinis|emä, -täq, -e87 tinisema
tinistä|mä, -q, -83 tinistama
.tinkõlõma, tingõldaq, .tinkõlõ85 = .tingõlõma tingima; tinkõlõja kynnõviis'* keel tingiv kõneviis
tin|nin, -inä, -inät4 tinin
tinnõ, -, -t14 tume, tõmmu; pime, hämar; tinnõ veregaq tumedavereline; tinnõ näogaq tõmmu näoga; sügüse om pall'o tinõhit ilmo, ku päivä paistu-i sukugiq sügisel on palju hämaraid ilmu, mil päike üldse ei paista
tinota|ma, -q, -83 tinutama
tinotus, -õ, -t9 tinutus
tint', tindi, .tinti37 tint (kirjutustint; kala)
tinõhõhe = tinõhõlõ tumedalt, tuhmilt; tuli väega tinõhõlõ palas, kuis ti no näet ka oppiq tuli põleb väga tuhmilt, kuidas te küll õppida näete
tinõ|tama, -taq, -da82 tumendama (tumedana paistma)
tio|karp', -karbi, -.karpi37 teokarp
ti|pal', -bala, -balat4 = ti|par', -bara, -barat4 = tilbas kalkuni lott; midagi tilpnevat
tiperdä|mä, -q, -83 käima, tipsima; tiperdägu-i siin mustõ jalgogaq, ajat põrmando mustas ära tipsi siin mustade jalgadega, ajad põranda mustaks
.tip'mä, tippiq, tipi63 tippima; (küljest ära) noppima; kardohkil tulõvaq iärmeq ärq tippiq kartulitel tuleb idud ära noppida
tip|p, -u, -pu37 tipp; sakk
tippu|ma, -daq, -80 kehvaks jääma, ikalduma; vili tippus ärq vili jääb kehvaks v ikaldub
.tips'mä, .tipsiq, tipsi63 (lammast) pügama
tipsu|tama, -taq, -da82 napsitama
.tipsämä, tipsädäq, .tipsä77 = .nipsama napsama
ti|põn', -bõna, -bõnat4 = kipõn' = tsipõn' säde; kübe; täpike
tirahta|ma, -q, -83 < tirahutma korraks klirisema, kõrisema
tirah(t)u|ma, -daq, -84 = tirgah(t)uma känguma, rippu vajuma
tirah(t)us, -õ, -t9 = tirak 1. klirin, kõrin; 2. äpardus; kagoh tirahus! vaat kus äpardus!
tirahu|tma, -taq, -da62 > tirahtama
tira|k, -gu, -kut13 = tirah(t)us
tir|a(ha)ma, -raq e -adaq, -ra e -aha88 = .tirrama klirisema, kõrisema; virisema, nurisema
tirand', -i, -it13 = tirask'
tirani|k, -gu, -kku38 käterätt
tira|nõ, -dsõ, -st7 viril
tirask', -i, -it13 = tirand' viriseja, iriseja
tira|tama, -taq, -da82 klirisema, kõrisema
tirba|k, -gu, -kut13 = tirbi|k, -gu, -kut13 = tirba närb, vähese isuga; saq olõt nii tirbak uma süümisegaq sa oled nii närb sööma
tirga, -, -t2 = pirga kerglane, edev; pirtsakas; kärsitu; peru inimene v loom
tirgah(t)u|ma, -daq, -84 = tirah(t)uma = .tirkuma känguma, rippu vajuma
tirga|tama, -taq, -da82 hüplema; kükitama
tirga|ts', -dsi, -tsit13 hüpleja
tirgatus, -õ, -t9 hüplemine
tirgu, -, -t2 kärme tütarlaps
tirgu|tama, -taq, -da82 1. edasi-tagasi liigutama; suguühtes olema; 2. hüplema; sörkima
tir|i, -i, -ri26 1. iriseja, viriseja; irin, virin; tirri ajama virisema; 2. vurrkann
tirikaadsa(h)n ripakil
tirilitti lüü:mä = lytti lüü:mä lulli lööma, logelema
tiris|emä, -täq, -e87 tirisema; klirisema
tiriste|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv tiristämä
tiristä|mä, -q, -83 1. tiristama; kliristama; 2. helistama; 3. vikatit pinnima
tiri.tinska, -, -t3 vallatu tüdrukutirts
tirk, tirgu, .tirku37 tirk, sikuti (kalapüügivahend)
.tirkama, tirgadaq, .tirka30 jooksma, silkama
.tirksnä, -, -t3 klirin, kõrin
.tirku .laskma sörki jooksma
.tirku|ma, -daq, -80 känguma, rippu vajuma
.tirkõlõma, tirgõldaq, .tirkõlõ85 hüplema
tirp', tirba, .tirpa31 närb
.tirrama, tirradaq, .tirra77 = tira(ha)ma klirisema, kõrisema; virisema, nurisema
tir|rin, -inä, -inät4 1. tirin; klirin; 2. (supi)tirin
tirrõ, -, -t14 virk, kärmas, elujõuline, erk; tirrõ tütrik kärmas tüdruk; tä om viil küländ tirrõ vanainemine ta on veel küllalt erk vanainimene
tirsi|ne, -dse, -st7 = tirsunõ vingune; mossis
.tirs'mä, .tirssiq, tirsi77 jonnima, tihkuma
tirss, tirsu, .tirssu37 = tirss', tirsi, .tirssi37 ving
tirsu(h)n mossis
tirsu|nõ, -dsõ, -st7 = tirsine
.tirts'mä, .tirtsiq, tirdsi63 pritsima, tirtsutama
tiru|nõ, -dsõ, -st7 haiglane
.tis'mä, .tissiq, tissi63 nokitsema
.tisselemä, tisseldäq, .tissele85 = korduv .tis'mä
tisurna, -, -t3 valvur
tita, -, -t2 tita
titata|ma, -q, -83 hellitama; Miili titat' umma tütärd, a noq om tuu sääne, et tuu ei imäle tsilka vett kah Miili hellitas oma tütart, aga nüüd on too selline, et ei too emale tilka vettki
tits', titsi, .titsi37 tugipuu, tits
titt', titi, titti37 peenis, till
tiuk, tiugu, .tiuku37 vilets olend
.tiukama, tiugadaq, .tiuka77 narrima
.tiu(h)kri, -, -t1 väikesekasvuline kanatõug
.tiukrõ|nõ, -dsõ, -st7 väike, vilets, kehv
tiä, timä, tedä e timmä = timä =(ä) tema
tjulk, tjulgu, .tjulku37 koot; tjulguliha pandas süldi sisse koodiliha pannakse süldi sisse
tobakõ|nõ, -sõ, -ist8 rumal
to|bi, -bi, -pi26 1. tömp; 2. (piibu)tobi
to|dima, -tiq, -di56 kiiresti rahmeldama, askeldama
.toe|tama, -taq, -da81 > tugõ()ma
.toe|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 kavatsema; toedsi tälle viil midägi üteldäq, a ärq oll' jo lännüq tahtsin talle veel midagi öelda, aga ta oli juba ära läinud
.toetu|ma, -daq, -84 > tugõ()ma [1.]
.toetus, -õ, -t9 > tugi
to|ga, -ga, -ka26 togu, tobu
to|gima, -kiq, -gi57 togima
.tohho(q) = tohoh = tohoq 1. oh; tohhoq, olõ-i hätä oh, pole viga; tohoq, tuust olõ-i midägiq oh, sellest pole midagi; 2. tohoh, tohoo; tohho hullu! tohoh hullu!
tohi|nõ, -dsõ, -st7 = tohonõ tohune, tohust tehtud
tohk, toho, .tohko36 1. < tuhk' (kase)toht; 2. paadipära; vinnel om kats' otsa, nyna ja tohk venel on kaks otsa, nina ja pära
.tohk|mann', -manni, -.manni37 = .tohmann' tohman
.tohkni|k, -gu, -kku38 paadi tüürimees
tohku|tama, -taq, -da82 suikuma
tohkõnda|ma = tohkõrda|ma, -q, -83 = pohkõrdama = ts'ohkõndama askeldama, tasapisi toimetama, nokitsema; midägiq jovva-i tetäq, tohkõnda niisama midagi ei jõua teha, niisama tasapisi toimetan
tohl'o, -, -t2 = tohn'a
.toh|mann', -manni, -.manni37 = tohma|ts', -dsi, -tsit13 = .tohkmann' = .tuhmann' tohman, ohmu
tohn'a, -, -t2 = tohna|ts', -dsi, -tsit13 = tohl'o = tuhn'a ohmu, tohman; tossike
tohoh = .tohho(q)
toho|nõ, -dsõ, -st7 = tohinõ tohune, tohust tehtud
toho|pakk, -pako, -.pakko37 paadi pärapakk
tohoq = .tohho(q)
.tohrama, tohradaq, .tohra77 = .tuhrama tuhlama, tuhnima
tohru(h)n turris, sassis
.tohru|ma, -daq, -80 turri, sassi minema, tokerduma; tohrunuq karvagaq pini tokerdunud karvaga koer
tohru|tama, -taq, -da82 turri, sassi ajama
.toht'ma, .tohtiq, tohi63 tohtima
.tohtri, -, -t1 = .tohtrõ, -, -t3 < arst' arst, tohter
tohtõrda|ma, -q, -83 ravima, tohterdama
t'ohva, -, -t2 saamatu, jobu
tohvõlda|ma, -q, -83 lohinal käima; tuhlama
.toibu|ma = .toidu|ma, -daq, -80 toibuma
toidus, -(s)õ, -t11 toit, toidus; kyik korjasõq hinele talvõtoidust kõik korjavad endale talvetoidust
toiga|ts', -dsi, -tsit13 = .toikam', -i, -it4 rumal inimene, tohman
toima|= toimi|nõ, -dsõ, -st7 = .toimõlinõ toimne (kanga kohta)
toim.lahkmõ|nõ, -dsõ, -st5 murdtoimne
.toimõli|nõ, -dsõ, -st5 = toimanõ
toimõnda|ma, -q, -83 toimetama; talitama; tegutsema
toimõndus, -õ, -t9 toimetus, töö; (ajalehe)toimetus; toimetis; Võro Instituudi Toimõndusõq Võru Instituudi Toimetised
toimõq, .toimõ, toimõt18 toime (olek; koekiri, puidu kiri); tää om sääne pikä toimõgaq miis' ta on niisugune pika toimega mees
toivõrdu|ma, -daq, -84 toibuma
to|jo, -jo, -jjo e -io26 = tujo tuju, meeleolu
tok|k', -i, -ki37 tokk, kepp; tokk'ruus' tokkroos (lill)
t'oko|tama, -taq, -da82 = l'okotama = t'ongotama aeglaselt sõitma; sörkima, lonkima
toku|tama, -taq, -da82 1. takku ketrama; 2. mõtlema, arutlema
tokõrda|ma, -q, -83 < kombõrdama koperdama; komberdama
tol'|a, -a, -la26 = tol'o [1.] tola
tol'adsõgõ|nõ, -sõ, -ist8 rumalavõitu inimene, tola, lollike
tol'a|nõ, -dsõ, -st7 rumalavõitu
.tolbõlõma, tolbõldaq, .tolbõlõ85 = tolgõndõ(l)lõma
tolga|ts', -dsi, -tsit13 krapp, karjakell
tolgulõ ripakil
tolgõnda|ma, -q, -83 tolgendama, tolknema, kõlkuma
tolgõndõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = .tolbõlõma = korduv tolgõndama
tolgõrus, -õ, -t9 tolge(nd), miski tolknev
tolk, tolgo, .tolko37 taip; kasu
t'olk, t'olgo, .t'olko37 jupp, lühike asi; tuust, salk; piniq kisiq rebäse hannat'olko piten oosõst vällä koerad tirisid rebase sabatuusti pidi urust välja
t'olk|hand, -hanna, -.handa33 lühikese sabajupiga v sabata loom
toll', tolli, .tolli37 1. toll (mõõtühik); 2. toll (asutus); tollimaks
tollikullaq töllakil
tollikullõ töllakile
tollili|nõ, -dsõ, -st5 tolline
tollilõ töllakil(e)
tolli|tama, -taq, -da82 1. kummardama; 2. jalgu vibutama
tollitõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv tollitama
tollõma|nõ, -dsõ, -st5 hrl omast too, seal asuv; sinnäq oll' nii pall'o maad niguq tollõmadsõ majaniq sinna oli nii palju maad nagu tolle majani
tolm, tolmu, .tolmu37 tolm
.tol'ma, .tolliq, tolli63 (tollipuuga) mõõtma
tolmahta|ma, -q, -83 korraks tolmama
tolmah(t)us, -õ, -t9 tolmupahvak; hoop; hetk, silmapilk; üte tolmahusõgaq oll' täl kyik' tett ühe hetkega oli tal kõik tehtud
.tolmama, tolmadaq, .tolma77 tolmama
tolma|ts', -dsi, -tsit13 tolmutaja
.tolmu|ma, -daq, -80 tolmuma
tolmu|nõ, -dsõ, -st7 tolmune
tolmu|tama, -taq, -da82 1. tolmutama; 2. tuuseldama
.tolmõlõma, tolmõldaq, .tolmõlõ85 tolmlema
to|l'o, -l'o, -ll'o26 1. = tol'a tola; 2. aru, mõistus; sul olõ-i ka taad toll'o sukugiq pään sul pole ka raasugi mõistust peas
tolohkna, -, -t3 kama; tolohkna om vetel' süük', tetäs hapnõ vai rõõsa piimä sisse kama on vedel söök, seda tehakse hapu või rõõsa piimaga
tol'osk', -i, -it13 sõim tola
.tols'li|k, -gu, -kku38 = .töls'lik laisavõitu
.tol|vann', -vanni, -.vanni37 tolvan
toma|t', -di, -tit13 = tumat' tomat
tomp, tombo, .tompo37 tomp
.tompliga|nõ, -dsõ, -st5 tombuline
.tomp'ma, .tompiq, tombi63 > .tamp'ma
t'ongo|tama, -taq, -da82 = t'okotama aeglaselt sõitma; sörkima, lonkima
tonis|õma, -taq, -õ48 pomisema
tonn', tonni, .tonni37 tonn
ton|nin, -ina, -inat4 pomin
tont', tondi, .tonti37 = tunt' tont
toomi|nõ, -dsõ, -st7 toomingane, toomingapuust
toomõ|mari, -mar'a, -.marja43 toomingamari
toona|nõ, -dsõ, -st7 = toonaskinõ toonane, tookordne
toonaq toona, tookord
toonaqhavva = toonaq.mustõ = toonaqvarrõq ammu, tükk aega tagasi; täl sündü jo toonavarrõq poig tal sündis juba tükk aega tagasi poeg
toonaqhavva|nõ, -dsõ, -st7 ammune
toonaq.mustõ = toonaqhavva = toonaqvarrõq
toonaski|nõ, -dsõ, -st5 = toonanõ
tooni, -, -t2 = toonimaa toonela, hauatagune maailm, surnuteriik
tooni|kurg', -kurõ, -.kurgõ34 = toonõkurg' toonekurg
toonikä|go, -o, -ko27 vaenukägu (lind)
toonimaa, -, -d50 = tooni
tooniq seni; tooniq ku ilmalõpuni kuni maailmalõpuni
tooniq.aoniq tolle ajani, niikaua
tooniqmaaniq sinnani; tolle ajani, niikaua; tooniqmaaniq läts' mul häste ku sõtta pidi minemä niikaua läks mul hästi kui sõtta pidi minema
toonõ|kurg', -kurõ, -.kurgõ34 = toonikurg'
tooras, tuu:ra, toorast22 = toorõs toores
toor'a|tama, -taq, -da82 tujutsema, jonnima, kiusama; võih oll' halv lats', kygõ toorat' küll oli halb laps, kogu aeg jonnis
toori|k, -gu, -kut13 1. toorik; 2. torbik; kar'ats'ura tõi mõtsast toorigutävve marjo karjapoiss tõi metsast torbikutäie marju
toorõs, tuu:rõ, toorõst22 = tooras
.too|tama, -taq, -da81 = toovotama < .tõotama tõotama, lubama; ähvardama; kavatsema; täämbä tootas sadama naadaq täna tõotab sadama hakata; tä toot' minno lüvväq ta ähvardas mind lüüa; ma toodi laadust vahtsõ kirve tuvvaq, a olõ-s meelen ma kavatsesin laadalt uue kirve tuua, aga ei olnud meeles; kas sa tootat haigõs jäiäq? kas sa kavatsed haigeks jääda?
.tootus, -õ, -t9 = toovotus < .tõotus tõotus
toovo|tama, -taq, -da82 = .tootama
toovotus, -õ, -t9 = .tootus
topa|k, -gu, -kut13 = topa|ts', -dsi, -tsit13 suss, tuhvel
topit|nahk*, -naha, -.nahka33 topis; rebäse topitnahk e topit repän' rebase topis
.topka, -, -t3 (viina)pits; üts' topka viina üks pits viina
.top'ma, toppiq, topi63 toppima; tihendama
tops', topsi, .topsi37 tops (topsi)
.topsama, topsadaq, .topsa77 korraks toppima, torkama, pistma; topsaq käsi kindahe! torka käsi kindasse!
topõld' topelt
torask', -i, -it13 vaht, valvur
torba, -, -t2 = torbats' hobuse peakott, torp
torbahu|ma, -daq, -84 = torbõhuma = tormahuma pahanema
torba|k, -gu, -kut13 = torbik [2.] pahane inimene
torba(hu)= torbilõ = tormilõ mossi(s); mille sa nii torbilõ olõdõq? miks sa nii mossis oled?
torba|ts', -dsi, -tsit13 = torba
torbi|k, -gu, -kut13 = torp' 1. torbik; 2. = torbak
torbilõ = torba(hu)
torbi(h)n = torbo(h)n = tordo(h)n = tormi(h)n mossis
torbitõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 mossitama
torbo(h)n = torbi(h)n = torbussi(h)n
torbõhu|ma, -daq, -84 = torbahuma
.torbõ|nõ, -dsõ, -st7 pahane, mossis
tord'o, -, -t2 pahane, mossis inimene (hrl laps)
tordo(h)n = torbi(h)n
tor|ima, -riq, -i57 paranema, paremaks muutuma; haigõ nakkas jo torima haige hakkab juba paranema
toris|õma, -taq, -õ87 torisema
torm', tormi, .tormi37 torm; äge, äkiline; olku-i nii torm' ära ole nii äge; tä om väega torm' miis' ta on väga äge mees
tormahu|ma, -daq, -84 = torbahuma
.tormama, tormadaq, .torma77 tormama; sööstma
.tormi mossi; ägedaks
tormili|nõ, -dsõ, -st5 = torminõ tormine
tormilõ = torba(hu)
tormi(h)n = torbi(h)n
tormi|nõ, -dsõ, -st7 = tormilinõ
torm'mok|k, -a, -ka31 pahane, vihane, mossis inimene
torn, tornu, .tornu37 turi
torn', torni, .torni37 torn (ehitis; tööriist)
tor|o, -o, -ro26 1. toru; 2. aru, mõistus; poolõ torogaq poolearuline, timä tege iks umma torro piten tema teeb ikka omamoodi, nii nagu ise arvab; 3. = torokõnõ
torokõ|nõ, -sõ, -ist8 = torosk' tobu, poolearuline
torokü|pär', -bärä, -bärät4 torukübar
toroli|nõ, -dsõ, -st5 täie aruga, normaalne, tark
torolot|t', -i, -ti37 kapuuts
toro(h)n torus; mossis
toro|pill', -pilli, -.pilli37 torupill
toros, -(s)õ, -t11 paadilaudade tihend
torosk', -i, -it13 = torokõnõ
torosta|ma, -q, -83 paati tihtima
toro|tama, -taq, -da82 torutama (huuli); nutma
torp', torbi, .torpi37 = torbik 1. torbik; 2. = torss'
torp'|huul', -huulõ, -huult40 hrl m: niigriq ommaq mustaq, tsäropää ja torp'huuligaq neegrid on mustad, kräsupea ja paksude huultega
.torpi mossi
.torrama, torradaq, .torra77 torisema
tor|rin, -ina, -inat4 torin
torrõ, -, -t14 1. tore, uhke, ilus; tõllan istus torrõ miis', kuldküpär' pään tõllas istub uhke mees, kuldkübar peas; 2. uhke, kõrk; Ruudi om torrõ, ei tulõq minno kaema Ruudi on uhke, ei tule mind vaatama; 3. madal (hääle kohta); kynõlõs torrõ helügaq, niguq pütüpõh'ast räägib madala häälega, nagu tõrrepõhjast
tors'ahu|ma, -daq, -84 = .torss'uma 1. pahanema; 2. sassi minema
torsi(h)n = tors'o(h)n mossis, sünge, pahane
tors'o|nõ, -dsõ, -st7 = tors'o(h)n
tors'o|tama, -taq, -da82 mossitama
torss', torsi, .torssi37 = torp' [2.] pahane inimene
.torss'u|ma, -daq, -84 = tors'ahuma
torõhõhe = torõhõlõ 1. toredasti; uhkelt, kõrgilt; Elmar pand hindä yks torõhõhe rõivilõ, ku Liidi manoq lätt Elmar paneb end ikka uhkelt riidesse, kui Liidi poole läheb; 2. madala(häälse)lt
tos|i, -i, -si26 = tos'o
tos|ima, -siq, -i57 nokitsema, aeglaselt midagi tegema; sa tah tassakõistõ tosit, sa joht väsünüq vaest olõ-iq? sa siin tasakesi nokitsed, sa ei ole vist küll väsinud?
tosi|nits, -nitsa, -.nitsa31 = tossin tosin
toskõrda|ma, -daq, -83 = tossõrdama kohmerdama
to|s'o, -s'o, -ss'o26 = tosi = toss [2.] = toss'okõnõ = tossõrus tossike; saamatu; mannetu
tos'o|nõ, -dsõ, -st7 mannetu, vilets, armetu; saamatu; tusane; tos'onõ mehekene mannetu mehike
toss, tossu, .tossu37 1. aur; hingeõhk; hing; paast tulõ tossu pajast tuleb auru; mul om toss vällän olen hingetu; 2. = tos'o tossike; saamatu; mannetu; massa-i nii toss ollaq, tulõ iks hindä iist saistaq kah ei maksa nii saamatu olla, tuleb ikka enda eest seista ka
.tossama, tossadaq, .tossa77 aurama; suitsema; tsäi tossas tee aurab; korsna tossas korsten suitseb
tos|sin, -ina, -inat4 = tosinits tosin
toss'okõ|nõ, -sõ, -ist8 = tos'o
tossuli|nõ, -dsõ, -st5 elav (loom), hingeline
.tossu|ma, -daq, -80 1. auruma; aurustuma; vesi om paast ärq tossunuq vesi on pajast aurunud; 2. tohletuma
tossu|mulk, -mulgu, -.mulku37 leitseauk
tossu|nõ, -dsõ, -st7 aurune, suitsune
tossu|tama, -taq, -da82 tossutama
tossõrda|ma, -q, -83 = toskõrdama kohmerdama
tossõrus, -õ, -t9 = tos'o
tot'a, -, -t2 = tot'o totakas
.totliga|nõ, -dsõ, -st5 tutiline; õisi täis totliganõ lillipuhm õisi täis lillepõõsas
tot'o, -, -t2 = tot'a totakas; vahis tot'o näogaq vahib totaka näoga; om üts' vana tot'o on üks vana totakas
tot|t, -u, -tu37 = tot|t', -i, -ti37 tutt; õis; totigaq kana tutiga kana; suuri tottõgaq puiõngiq suureõielised pujengid
.toukama, tougadaq, .touka77 = .tuukama tõukama, lükkama
.toukami|nõ, -sõ, -st5 tõuge; tõukamine; kuulitoukaminõ kuulitõuge
.toukõlõma, tougõldaq, .toukõlõ85 tõuklema
tpruu = tpruus tpruu (hüüd hobuse peatamiseks)
traadi|lang, -langa, -.langa30 pigitraat
traadi|nõ, -dsõ, -st7 traadist; traatjas; tuul mehel ommaq traadidsõq hiusõq sel mehel on traatjad juuksed
traagõlda|ma, -q, -83 traageldama
traagõlus, -õ, -t9 traageldus
traasi|tama, -taq, -da82 tõrelema; ägedaks ajama
traat', traadi, .traati37 traat
traav', traavi, .traavi37 traav
.traavli, -, -t1 traavel
traavõlda|ma, -q, -83 traaveldama, ringi jooksma
trada|tama, -taq, -da82 ringi aelema
tra|dima, -tiq, -di57 = tadima tammuma; ringi jooksma; ku nuur' hopõn' pelgäs, sys nakkas tradima kui noor hobune kardab, siis hakkab tammuma
tra|gi, -gi, -ki26 tragi, agar
trahkõlda|ma, -q, -83 rahmeldama
.trahtri, -, -t1 trahter
trahv', trahvi, .trahvi37 trahv, karistus; perremiis' oll' trahvis kolm aastaigo Riia liinan vangin peremees oli karistuseks kolm aastat Riia linnas vangis; miä sullõ trahvis panti? mis sulle karistuseks määrati?
.trahv'ma, .trahviq, trahvi63 trahvima, karistama
traks', traksi, .traksi37 tragi, kraps
traktor', -i, -it4 traktor
traktori|mii:s', -mehe, -mii:st39 = trakto|rist', -risti, -.risti37 traktorist
tral|ima, -liq, -i57 saalima
trall', tralli, .tralli37 kuljus
.trallama, tralladaq, .tralla77 trallitama, trallama
trallõrda|ma, -q, -83 trallitama; hüplema
tram|a, -a, -ma26 = trambat' mürgel; pois'kõsõq teiq tramma poisikesed tegid mürglit
trambahta|ma, -q, -83 korraks v äkki trampima
tramba|t', -di, -tit13 = trama
tramba|tama, -taq, -da82 = trambõlda|ma, -q, -83 trampima
.trammi trammi, pingule
trammi(h)n trammis, pingul
.trampama, trambadaq, .trampa77 = trampsama korraks trampima; tä trambas' ussõ iin saapidõ päält lumõ maaha ta trampis ukse ees saabastelt lume maha
.tramp'ma, .trampiq, trambi63 trampima
.trampsama, trampsadaq, .trampsa77 = .trampama
traudsi(h)n salgana, üheskoos; mi lää üten traudsin läheme üheskoos
treener', -i, -it4 treener
trehv', trehvi, .trehvi37 (ratta)rehv
.trehvämä, trehvädäq, .trehvä77 kohtama
.trehvü|mä, -däq, -80 sattuma, juhtuma; vaest saq ka iks mynikõrd miiq poolõ trehvüt ehk juhtud ikka mõnikord meie poole ka
treiakõ|nõ, -sõ, -st8 kaseriisikas
trei|pink', -pingi, -.pinki37 treipink
treiäl', -i, -it4 treial
.treiämä, treiädäq, .treiä77 treima
trell', trelli, .trelli37 trell ((raud)varb; trellpuur)
trenk', trengi, .trenki37 treng, veorihm, -kett (rakmetel)
trepi|koda, -kua, -kota27 trepikoda
.trep'liga|nõ, -dsõ, -st5 trepiline
trep|p', -i, -pi37 trepp
tret|t', -i, -ti37 käik, ots, kord, trett
tri|dsu, -dsu, -tsu26 naise suguelund
trihka, -, -t2 (tüdruku)tirts, plika
triht', trihi, .trihti36 (seeliku, kardina) volang
.triiki triiki, ääretasa, pilgeni
.triik'ma, .triikiq, triigi63 > .pres'mä [2.]
triik'massin, -a, -at4 > press'raud
trii:n'mä, trii:niq, treeni63 > har'otama
.trikli, -, -t1 päästik (püssil, fotoaparaadil); kella pendel
triks', triksi, .triksi37 = tryks' praks, naks
triksahta|ma, -q, -83 prõksatama, praksatama, naksatama
.triks'ma, .triksiq, triksi63 prõksuma, praksuma, naksuma; kuusõhaloq väega triks'vaq ahon kuusehalud praksuvad väga ahjus
.triks'na, -, -t1 = .tryks'na prõksumine, prõgin, nagin
trikst' prõksti, praksti, naksti
triksu|tama, -taq, -da82 prõksutama, naksutama
trill', trilli, .trilli37 = till' [2.] kala ujupõis
trimmeldä|mä, -q, -83 klimberdama
.trimmi pingule, trammi
trimmi(h)n pingul, trammis
tripa|ts', -dsi, -tsit13 kõrvalrakendi hobune
trip|p', -i, -pi37 tripp (mantlil, sukal)
trobi|kund, -kunna, -.kunda32 trobikond
trombi(h)n = trommi(h)n = trompsi(h)n pruntis, mossis
trommilõ = trompi prunti, mossi; aja kygõ huuli trompi, niguq ei tiiäq miä hädä olõssiq ajab kogu aeg suu mossi, nagu oleks midagi häda
tromps', trompsi, .trompsi37 = tromps'o mossitaja
trompsi(h)n = trombi(h)n
trompsi|nõ, -dsõ, -st7 pruntis, mossis
tromps'o, -, -t3 = tromps' mossitaja
tropi(h)n troppis
tropi|ts, -dsa, -tsat13 = trüpüs tropp; tihend
trop|p', -i, -pi37 = tropus, -(s)õ, -t11 = tropusk', -i, -it13 tropp (salk, hulk; naps)
tros'ka, -, -t2 sõiduvanker
tross', trossi, .trossi37 1. tross; 2. kraam, kola; korjaq uma tross' kokko! korja oma kola kokku!
.trots'ma, .trotsiq, trotsi63 = .tröts'mä 1. laimama, kiusama; naaku-i tütär'last trots'ma ära hakka tütarlast laimama; trots'ku-iq jumala nimme! ära laima jumala nime!; 2. (ära) rikkuma; vahtsõq rõivaq trotsõq ärq rikkusid uued riided ära
tru|ba, -ba, -pa26 1. trompet; 2. toru, korsten
trui, -, -d53 virk, tragi, usin, püüdlik; väega trui poiss', kykkõ tege häste ja ruttu väga virk ja püüdlik poiss, kõike teeb hästi ja ruttu; noq olõ jo paranuq ja trui tüüd tegemä nüüd olen juba paranenud ja virk tööd tegema
truk|k', -i, -ki37 = trukk'|nöps', -nöpsi, -.nöpsi37 trukk(nööp)
.truksa, -, -t3 tragi, energiline, elujõuline; sirge
.truksahe = .truksalõ tragilt, energiliselt, elujõuliselt; sirgelt
trull', trulli, .trulli37 rull
.trul'ma, .trulliq, trulli63 rullima (põldu)
.trumli, -, -t1 trummel
trumm', trummi, .trummi37 trumm (löökpill)
trummul', -i, -it4 trummel; kooniline keedunõu
trummõlda|ma, -q, -83 trummeldama
trummõldõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv trummõldama
trump', trumbi, .trumpi37 trump (kaardimängus)
trutsa|k, -gu, -kut13 pundar
.truts'u|ma, -daq, -80 kortsuma
truu, -, -d50 = truvv' truu, ustav, kindel; truu hopõn' jätä ei kuurmat mäe alaq truu hobune ei jäta koormat mäe alla
.truudu|s, -(sõ), -(s)t10 truudus, ustavus
truu:n', trooni, truu:ni37 troon
truup, truuba, .truupa31 truup (toru; lõõr; soemüür)
.truuska, -, -t3 pulmavanem (setudel)
truu:skama, troosadaq, truu:ska77 puristama
truvv', truvvi, .truvvi37 = truu
.truvvi truult, ustavalt; tä om minno truvvi tiin'nüq ta on mind truult teeninud
träksiq, m .träkse, .träkse37 traksid
trään', trääni, .trääni37 trään, kraam, kolu
trääs, trääsä, .trääsä35 trääs (pöial kahe sõrme vahel)
trääseldä|mä, -q, -83 = .trääs'mä, .trääsiq, trääsi63 tõrelema
.tröts'mä, .trötsiq, trötsi63 = .trots'ma 1. laimama, kiusama; 2. (ära) rikkuma
trük|k, -ü, -kü37 trükk
.trükli*, -, -t1 printer; lasõr'-, tindi-, nõgõl'trükli laser-, juga-, maatriksprinter
.trükmä, trükküq, trükü64 trükkima; vällä trükmä printima
.trün'mä, .trünniq, trünni63 tuuseldama; tõrelema
trüpüs, -(s)e, -t11 = tropits tropp; tihend
trüü:st'mä, .trüü:stiq, tröösti63 trööstima, lohutama
tryks', tryksi, .tryksi37 = triks' praks, naks
.tryks'na, -, -t3 = .triks'na prõksumine, prõgin, nagin
ts'aaga, -, -t2 = tsääga vadistaja, kädistaja
ts'aaga|tama, -taq, -da82 = tsäägatama kädistama, taga rääkima; nägelema; naasõq lõhvõrdiq ja ts'aagadiq hummogu kao man, tiiä-i kiä näil hambin oll' naised lõhverdasid ja klatšisid hommikul kaevu juures, ei tea, kes neil hambus oli
ts'aagatõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv ts'aagatama = tsäägatõ(l)lõma
ts'aagu|tama, -taq, -da82 = tsäägutama näägutama
ts'aala, -, -t2 kirju hobune
tsaar', tsaari, .tsaari37 tsaar
tsa|bi, -bi, -pi26 peenestatud (loomatoit)
tsabi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 = tsapitsõma siblima
tsae|raud, -ravva, -.rauda33 = tsagaraud = tsagiraud raieraud
tsa|gama, -kaq, -a59 < tsahatama (hrl söödajuurvilja) peeneks raiuma; vikatit pinnima; rauda taguma; sepp tsaga rauda sepp taob rauda
tsaga|raud, -ravva, -.rauda33 = tsaeraud
tsagimi|k, -gu, -kku38 = tsakim
tsagi|raud, -ravva, -.rauda33 = tsaeraud
ts'agõl|õma, -daq, -õ85 sõnelema, nägelema
tsagõh|õq, m -idõ, -it14 = tsagõm|õq, m -idõ, -it16 = tsakõq peeneks raiutud sööt
tsaha|tama, -taq, -da82 > tsagama
.ts'ahkna, -, -t3 = .tsähknä sookail (puhmastaim)
ts'ak(s)ahu|tma, -taq, -da62 > ts'aksahtama
ts'a(h)ka|tama, -taq, -da82 lobisema; sädistama; taga rääkima; külä ts'ahkatas küla räägib taga
ts'akili|nõ, -dsõ, -st5 = ts'akõli| sakiline
tsa|kim, -gima, -gimat4 = tsagimik raieküna; lehti rakoq tsakim raieküna lehtede (v rohu) peenestamiseks
tsa|kin, -gina, -ginat4 kädin, sädin
tsak|k', -i, -ki37 sakk
ts'aksahta|ma, -q, -83 = tsäksähtämä < ts'ak(s)ahutma korraks täksama
.ts'aksama, ts'aksadaq, .ts'aksa77 = .tsäksämä täksama
ts'aku|tama, -taq, -da82 = tsäkütämä täksima, raiuma
ts'akõli|nõ, -dsõ, -st5 = ts'akilinõ
tsa|kõq, m -kkidõ e -gõhidõ, -kkit e -gõhit14 = tsagõhõq
ts'algo|tama, -taq, -da82 = tsälgotama närima; hakkima; sälkima
ts'alk, ts'algo, .ts'alko37 = tsälk sälk; süä sai ts'alka süda jäi rahule
.ts'alk'ma, .ts'alkiq, ts'algi63 = .tsälk'mä närima, mäluma
ts'amp, ts'ambo, .tsampo37 sämp, sälk
ts'angahta|ma, -q, -83 = ts'aunahtama noksama, korra nokkima
ts'angah(t)u|ma, -daq, -84 = .ts'ankuma konksu tõmbuma; longu vajuma; känguma
.ts'angu konksu; longu; kängu
ts'angu(h)n 1. < konksi(h)n konksus; 2. longus; kängus
ts'angu|tama, -taq, -da82 noogutama
ts'ank, ts'angu, .ts'anku37 1. < konks' konks; lell lei ts'ankõgaq köüst kokko onu punus konksudega köit; ts'anku viskama sõrmkooku vedama; 2. nokk; 3. sõnnikuhark
.ts'ankama, ts'angadaq, .ts'anka77 = .ts'aunama korra nokkima, nokaga lööma; napsama; halvasti ütlema, solvama
.ts'ank'ma, .ts'ankiq, ts'angi63 = .ts'aun'ma
.ts'anku|ma, -daq, -84 = ts'angah(t)uma
.ts'ankõlõma, ts'angõldaq, .ts'ankõlõ85 korduv nokkima; sõnelema
tsapi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 = tsabitsõma siblima
ts'aposka, -, -t2 = tsäposka (setude) kaelaehe
.ts'aps'ma, .ts'apsiq, ts'apsi63 lõikuma
ts'arka|tama, -taq, -da82 säutsuma
ts'ar|o, -o, -ro26 = tsäro lokk, kihar
ts'aro(h)n = tsäro(h)n lokkis, krussis
ts'aro|tama, -taq, -da82 lokkima
ts'asson, -a, -at4 = tsässon (setu) palvemaja, kabel
ts'augõ ebaühtlaselt; hainamaa oll' ts'augõ niidet heinamaa oli ebaühtlaselt niidetud
ts'auk, ts'auga, .ts'auka31 kobar; mar'ats'auk marjakobar
.ts'aukliga|nõ, -dsõ, -st5 ebaühtlane, sälguline; kobaraline
ts'aun', ts'auni, .ts'auni37 nokk
ts'aunahu|tma, -taq, -da62 > ts'aunahta|ma, -q, -82 = ts'angahtama noksama, korra nokkima
.ts'auna|ma, ts'aunadaq, .ts'auna77 = .ts'ankama korra nokkima, nokaga lööma; napsama; halvasti ütlema, solvama; maq ka ts'auna siist su söögi mant veit'kene ma napsan ka siit su söögist pisut
.ts'aun'ma, .ts'auniq, ts'auni63 = .ts'ank'ma nokkima; kanaq ts'aun'vaq terri kanad nokivad teri
ts'aust', ts'austi, .ts'austi37 = ts'austi|k, -gu, -kut13 pehme kapsapea
.ts'aust'ma, .ts'austiq, ts'austi63 hakkima, sodiks tampima
tse|bimä, -piq, -bi57 sebima
tseego, -, -t2 lihtne kokkupandav magamisraam, välivoodi
.tseelka, -, -t3 süütu tüdruk; süütu (tüdruku kohta)
tsehh', tsehhi, .tsehhi37 tšehh
tsehkendä|mä, -q, -83 joonistama, sehkendama
tsehv', tsehvi, .tsehvi37 1. pael; tsehvegaq põll' paeltega põll; 2. šeff, linnast saadetud abitööline
tseier', -i, -it4 seier
tseks', tseksi, .tseksi37 pootshaak, konks
tsello, -, -t2 tšello
tsemm', tsemmi, .tsemmi37 kinnituskonks
tsendi.metri, -, -t1 = tsendimii:tre, -, -t3 = tsendimii:tri, -, -t1 1. sentimeeter; 2. mõõdulint
tsenk, tsengo, .tsenko37 tapiauk
.tsenk'mä, .tsenkiq, tsengi63 puhasnurka tegema
tsenk|nulk, -nulga, -.nulka31 puhasnurk
tsent', tsendi, .tsenti37 sent; olõ-i tsentigiq rahha pole sentigi raha
.tsent|ner', -neri, -.nerri38 tsentner
tserbä|k, -gu, -kut13 kopsik, leilikibu
tserk, tsergü, .tserkü37 = .tserküs
.tserkämä, tsergädäq, .tserkä77 varama (ehitusel)
.tserküs, -e, -t9 = tserk varamisraud; palgivara
.tserpämä, tserbädäq, .tserpä77 vett viskama, läigatama, sortsama
tse|tsen', -dsenä, -dsenät4 tšetšeen
tsetveri|k, -gu, -kku38 setverik (endisaegne kuivainemõõt)
tse't|vert', -verdi, -.verti37 setvert (endisaegne mõõt: 8 setverikku)
tsia|hain, -haina, -.haina30 linnurohi (rohttaim)
tsiahar'as, -(s)õ, -t11 1. seaharjas; 2. kõva lühikesekõrreline hein; tsiahar'ast jovva-i muido niitäq ku kastõgaq kõva lühikesekõrrelist heina ei jõua muidu niita kui ainult kastega
tsia.jungri, -, -t1 seakarjus
tsia|kapstas, -.kapsta, -kapstast22 seakapsas (taim)
tsia|mari, -mar'a, -.marja43 = tsiapalohk leesikas
tsia|ohtjas, -.ohtja, -ohtjast22 seaohakas
tsia|paht, -paha, -.pahta33 sealaut
tsiapalohk, -a, -at13 = tsiamari leesikas
tsiapussu|hain, -haina, -.haina30 = pinipussuhain põldmünt (rohttaim)
tsia|sõrg, -sõra, -.sõrga33 seasõrg (silmus)
.tsia|tama, -taq, -da81 sõimama, laimama, halvustama; naaku-i tõist ka õkva niimuudu tsiatama, egaq tä nimme es tiiq ära hakka teist ka kohe niimoodi halvustama, ega ta meelega teinud
tsiati|go, -o, -ko27 nälkjas
tsia|tilk, -tilga, -.tilka31 põldosi (taim)
tsia|türk, -türgü, -.türkü37 sörk; Jaan' läts' pikki sammõgaq, ma lasi täl takan tsiatürkü Jaan läks pikkade sammudega, mina lasin tema taga sörki
tsiavabarn, -a, -at4 = kahruvabarn kitsemurakas
tsibahta|ma, -q, -83 pritsima, piserdama
tsibi|hand, -hanna, -.handa33 konnakulles
tsibi.hällä|ne = tsibihämälä|ne = tsibihänilä|ne = tsibi.härblä|ne, -(d)se, -st5 linavästrik
tsibi|kõrd†, -kõrra, -.kõrda33 ehted
tsibilä|ne, -(d)se, -st5 1. liblikas; tsibiläisi om siin egasugumaidsi: valgit, vahatsit ja kirivit liblikaid on siin igasuguseid: valgeid, halle ja kirjusid; 2. mudilane
tsibimak|k'*, -i, -ki37 pleier
tsibipu|tin*, -dina, -dinat4 elementaarosake
tsibi.puutri*, -, -t1 kalkulaator, tasku-, lauaarvuti
tsibis|emä, -täq, -e87 sahisema; sidisema
tsibiste|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 korduv sahistama; (vihma) tibama; siputama
tsibistä|mä, -q, -83 sahistama; (vihma) tibama; siputama
tsibi|tsyyr'*, -tsõõri, -tsyyri37 = tsõõrikõnõ [2.*] diskett, flopi(ketas)
tsibra(h)n = tsibro(h)n lokkis, krussis
tsibra|tama, -taq, -da82 (juukseid) lokkima
tsibri|k, -gu, -kut13 sakiline pael, sakkpael
tsibro(h)n = tsibra(h)n lokkis, krussis
tsibroli|nõ, -dsõ, -st5 lokiline; sakiline
tsi|bu, -bu, -pu26 kribu; kirbukiri; kirotas nigu tsipu kirjutab nagu kirbukirja
tsibõr, tsibra, .tsipra47 = tsibyr' = tsipr lokk, kähar, kruss
tsibõrda|ma, -q, -83 siplema
tsibõrdõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv tsibõrdama
tsibõri|k, -gu, -kku38 säbruline; sakiline
tsibyr', tsibra, .tsipra47 = tsibõr
tsi|ds'a, -ds'a, -ts'a26 = tsidsi õeke
tsidse|tämä, -täq, -dä82 siutsuma
tsi|dsi, -dsi, -tsi26 = tsids'a
tsidsis|emä, -täq, -e87 sidistama
tsidsistä|mä, -q, -83 sidisema, sidistama; pääsläseq tsidsistiq pääsukesed sidistasid; laudapääline tsidsisi pääsläisist laudapealne oli pääsukeste sidinat täis
tsi|ga, -a, -ka29 siga
tsigand', -i, -it13 = tsikan' mustlane
tsiga|parts', -pardsi, -.partsi37 sinikael-part; tsigapardsiq ommaq suurõmbaq ja tublitsõmbaq, aq mudapardsiq, nuuq ommaq vähämbäq sinikael-pardid on suuremad ja jõulisemad, aga piilpardid, need on väiksemad
tsigare|t', -di, -tti38 = tsiga|rett', -reti, -.retti37 sigaret
tsignas, -(s)õ, -t11 küüslauk
tsiguni|nõ, -dsõ, -st5 malmist
tsiha|tama, -taq, -da82 aevastama
tsihatõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv tsihatama
tsihi|tämä, -täq, -dä82 parastama
tsihk', tsihi, .tsihki36 = tsiht'
.tsihk'mä, .tsihkiq, tsihi63 = .tsihk'mä
tsiht', tsihi, .tsihti36 = tsihk' siht; suund
.tsiht'mä, .tsihti, tsihi63 = .tsihk'mä sihtima
tsih-tsih = tsäh-tsäh paras (parastamissõna)
.tsihvama, tsihvadaq, .tsihva77 1. nähvama, sähvama; 2. spikerdama; koolin tsihvsi pinginaabri päält maaha koolis spikerdasin pinginaabri pealt maha
.tsihv'ma, .tsihviq, tsihvi63 sähvima
tsihvõr|plaat', -plaadi, -.plaati37 sihverplaat
tsiibõrda|ma, -q, -83 vingerdama; siiberdama, edasi-tagasi käima, sõeluma
tsiibõrus, -õ, -t9 vingerdaja; siiberdaja; vingerdamine; siiberdamine
tsiidsi = tsiids'o, -, -t2 = tiids'u kiisu
tsiigu|poig, -puja e -poja, -.poiga, m alaleü pujõlõ e .poelõ32 = tsiik, tsiigu, .tsiiku37 linnupoeg; kanapoeg, tibu
.tsiiksma, .tsiiksuq, tsiiksu64 siutsuma, piiksuma; tsiiguq tsiiksvaq tibud siutsuvad
.tsiiksna, -, -t3 siutsumine, piiksumine; tsirgupesäst kuuldu tsiiksna linnupesast kostus piiksumine
tsiip', tsiibi, .tsiipi37 džiip
tsiirahta|ma, -q, -83 < tsiirahu|tma, -taq, -da62 korra sirgeldama
tsiirakullaq ringis; ümberringi; rahvas sais tsiirakullaq ümbre lavva rahvas seisab ringis ümber laua
tsiira|tama, -taq, -da82 = tsiirotama
tsiiri-tsääri = tsiiro-tsääro siira-viira
.tsiiro ringi; lätt tsiiro ümbre mõtsa läheb ringi ümber metsa
tsiiroli|nõ, -dsõ, -st5 viiruline
tsiiro|p', -bi, -pit13 = siirop' siirup
tsiiro|tama, -taq, -da82 = tiirotama = tsiiratama tiirutama; pöörlema; vingerdama
tsiiro-tsääro = tsiiri-tsääri
tsiirotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv tsiirotama
tsiiroviiroli|nõ, -dsõ, -st5 siiruviiruline
.tsiirõlõma, tsiirõldaq, .tsiirõlõ85 tiirlema; Maa tsiirõlõs ümbre Päävä Maa tiirleb ümber Päikese
tsii:|tämä, -täq, -dä81 siutsuma; varblasõq tsiitäseq varblased siutsuvad
tsi|kan', -gani, -ganit4 = tsigand' mustlane
tsi|kar', -gari, -garit4 sigar
.tsikli, -, -t1 mootorratas
tsiks', tsiksi, .tsiksi37 tulemasin
tsiksahta|ma, -q, -83 korraks täksama
.tsiksama, tsiksadaq, .tsiksa77 toksama, täksama, tuld lööma
.tsiks'ma, .tsiksiq, tsiksi63 toksima, tuld lööma
.tsiks'na, -, -t3 toksimine; hähnä tsiks'nat om kuuldaq rähni toksimist on kuulda
tsi|kun', -guni, -gunit4 < malm' malm
tsi|kur', -guri, -gurit4 sigur
tsikõrda|ma, -q, -83 sirgeldama
tsikõr(d)us, -õ, -t9 sirgeldus
tsil|e, -, le2 lambatall; lambal om kolm tsille lambal on kolm talle
tsi(l)lendri, -, -t1 = tsü(l)lendri silinder
tsile|tämä, -täq, -dä82 lambatalle kutsuma
tsilgahta|ma, -q, -83 korra tilgutama
tsilgahtu|ma, -daq, -84 (maha) tilkuma, pudenema, kukkuma
tsilgahu|tma, -taq, -da62 > tsilgahtama
tsilgu|tama, -taq, -da82 tilgutama
tsilgõq, .tsilkmõ, tsilgõnd16 pritse, piisk, tilk
tsilgõ(q)-ts'algõ(q) vähehaaval
tsilk, tsilga, .tsilka31 tilk
.tsilkma, .tsilkuq, tsilgu73 tilkuma
.tsilkmi(l) tilgakaupa; mehiläseq korjasõq mii tsilkmildõ kokko mesilased korjavad mee tilgakaupa kokku
.tsilkõ-.ts'alkõ ebaühtlaselt
tsill'a, -, -t14 = tsill'o
tsilli, -, -t14 1. = tsill'o; 2. tšilli(pipar)
tsill'o, -, -t14 = till'o = tsill'a = tsill'okõnõ tilluke, väike
tsill'okõ|nõ, -sõ, -st5 = till'okõnõ = tsill'o
tsill'o.nakritsiirokõ|nõ, -sõ, -ist8 väikesõrm
tsil|o, -o, -lo26 silo
tsim|a(ha)ma, -maq e -adaq, -ma e -aha88 immitsema, nõrguma; kõoossast tsimma mahla kaseoksast immitseb mahla
tsimis|emä, -täq, -e87 nirisema
tsimm', tsimmi, .tsimmi37 simman; tsimmikängäq peokingad
tsimmend', -i, -it13 tsement
tsimmä, -, -t2 lastek silm
tsine|p', -bi, -pit13 = sinep' sinep
tsingu|tama, -taq, -da82 = singutama sikutama, tõmbama, pingutama, venitama; tsingudaq kotisuu kõvastõ kinniq! tõmba kotisuu kõvasti kinni!
.tsingõlõma, tsingõldaq, .tsingõlõ78 kisklema
tsink', tsingi, .tsinki37 tsink
tsipa, -, -t2 = tsipakõ|nõ, -sõ, -ist8 1. natuke, pisut; väike, tilluke; tsäi seen om tsipa(kõsõ) pall'o tsukrut tee sees on pisut palju suhkrut; 2. = tsipi
tsipi, -, -t2 = tsipike|ne, -se, -ist8 1. väike, tilluke; 2. = tsipp' kanapoeg, tibu
tsi|pin, -binä, -binät4 sahin; (vihma) tibamine
.tsiplõma, tsipõldaq, .tsiplõ78 siplema
tsip|p', -i, -pi37 = tsipi [2.] kanapoeg, tibu
tsipr, tsibra, .tsipra47 = tsibõr lokk, kähar, kruss
.tsipra = .tsipro lokki, krussi
tsips', tsipsi, .tsipsi37 = tsipsah(t)us = tsipsak laks, nähvak, sips(ak)
tsipsahta|ma, -q, -83 korra nähvama, sipsama
tsipsah(t)us, -õ, -t9 = tsips'
tsipsahu|tma, -taq, -da62 > tsipsahtama
tsipsa|k, -gu, -kut13 = tsips' laks, nähvak, sips(ak)
.tsipsama, tsipsadaq, .tsipsa77 1. nähvama, sipsama; 2. lõikama, näpsama (nt lihatükki); 3. ruttu ära käima v viima; tsipsaq minno autogaq kodo ärq! vii mind autoga koju!, kõnek viska mind koju ära!
.tsips'ma, .tsipsiq, tsipsi63 1. nähvima, sipsima; 2. lõikuma; pügama; tsipsõ tsirelihekki pügasin sirelihekki; 3. mukkima, üles lööma; tsips' hinnäst piigli iin mukib ennast peegli ees
.tsips'na, -, -t1 laksumine, lõksumine
tsipst' sipsti, niuhti
tsipu|tama, -taq, -da82 raputama, puistama; tsipudaq söögile suula ka pääle raputa söögile soola ka peale
tsiputõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv tsiputama
tsipõ, -, -t14 kübe, pritse
tsi|põn', -bõna, -bõnat4 = kipõn' = tipõn' säde; kübe; täpike
tsir(ds)ahta|ma, -q, -83 = tsirgahtama
tsir(ds)ah(t)us, -õ, -t9 sirts, sorts
tsir(ds)ahu|tma, -taq, -da62 > tsir(ds)ahtama
tsir|a(ha)ma, -raq e -adaq, -ra e -aha88 = .tsirrama nirisema, sirisema; virisema, nutma
tsiraskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 soristama
tsirdsu|tama, -taq, -da82 sirtsutama
tsirel', -i, -it57 sirel
tsireli.karva lilla, sirelikarva
tsireli|ne, -dse, -st5 lilla, sirelikarva; sirelipuine
tsirgahta|ma, -q, -83 = tsir(ds)ahtama = tsirksahtama korraks v äkki sirtsama, sortsama, läigatama; sirtsatama
tsirgu|haugas, -.hauka, -haugast22 = tsirkhaugas tuuletallaja (lind)
tsirgujüv|ä, -ä, -vä24 = tsirgupet|eq, -te, -et18 = käopeteq kerge varahommikune eine, linnupete; hummogu tohe-i kotost vällä minnäq, ku olõ-i tsirgupetet võtnuq, muido tsirk pett ärq hommikul ei tohi kodunt välja minna, kui pole linnupetet võtnud, muidu lind petab ära
Tsirgura|da, -a, -ta29 = Taivatii: = Tsirgutii: Linnutee
tsirgura|da*, -a, -ta29 = tsirgutii: galaktika (muu kui meie oma)
tsirgu|silm, -silmä, -.silmä35 pääsusilm
tsirgutii:*, -, -d51 = tsirgurada
Tsirgutii:, -, -d51 = Tsirgurada
tsirgõlda|ma, -q, -83 1. sirkliga mõõtma; 2. sirgeldama
tsirinälläq sirinal
tsiri|pill', -pilli, -.pilli37 nutt; piripill
tsiris|emä, -täq, -e87 sirisema; tsiko, lambit tapõti, veri juusk' ku tsirisi sigu, lambaid tapeti, veri jooksis sirinal
tsiriste|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv tsiristämä
tsiristä|mä, -q, -83 siristama; soristama
tsirk, tsirgu, .tsirku37 lind
.tsirkama, tsirgadaq, .tsirka77 = .tsirksama = .tsirtsama sirtsama, sortsama, läigatama; tsirkaq marinaadilõ ätikät manoq sirtsa marinaadile äädikat juurde
tsirka|tama, -taq, -da82 sirtsuma
tsirk|haugas, -.hauka, -haugast22 = tsirguhaugas
.tsirkli, -, -t1 sirkel
tsirksahta|ma, -q, -83 = tsirgahtama
.tsirksama, tsirksadaq, .tsirksa77 = .tsirkama
tsirkst' sirtsti, sortsti
.tsirkus, -õ, -t9 tsirkus; palagan
.tsirkõlõma, tsirgõldaq, .tsirkõlõ85 korduv sirtsutama, sortsutama, pritsima; sülitama; piniq tsirkõliq kyik kotusõq täüs' koerad sirtsutasid kõik kohad täis
tsirp', tsirbi, .tsirpi37 sirp
tsir|rin, -inä, -inät4 sirin
tsirr', tsirri, .tsirri37 = tsiur vurrkann
.tsirrama, tsirradaq, .tsirra77 = tsira(ha)ma nirisema, sirisema; virisema, nutma
tsirra(q)-tsorrakullaq lohakil
tsirra(q)-tsorrakullõ lohakile; jäteti kyik' siiäq tsirra-tsorrakullõ jäeti kõik siia lohakile
tsir|rin, -inä, -inät4 sirin
tsir|rul', -uli, -ulit4 1. pidu, trall; 2. latikas
tsirts, tsirdsu, .tsirtsu37 tirts; tütrigutsirts tüdruku- e plikatirts
tsirts', tsirdsi, .tsirtsi37 1. piibupigi; 2. putkeprits
.tsirtsama, tsirdsadaq, .tsirtsa77 = .tsirkama
tsirulni|k = tsirusni|k, -gu, -kku38 juuksur
tsis|a(ha)ma, -saq e -ada, -sa e -aha88 sisisema
tsisah(t)us, -õ, -t9 äkiline sisin
tsisask', -i, -it13 sisalik
tsisis|emä, -täq, -e87 sisisema
tsisistä|mä, -q, -83 sisistama
tsis|sin, -inä, -inät4 sisin
.tsitron', -i, -it4 sidrun; tsitronitsäi sidrunitee
.tsitron'hap|as*, -pa, -ast22 sidrunhape
tsits', tsitsi, .tsitsi37 sits
tsitserdä|mä, -q, -83 siutsuma; sidistama
tsitserg, -u, -ut13 sitsikleit
tsits'ha|põn', -bõna, -bõnat4 kikkhabe
tsitsi|ne, -dse, -st7 sitsi-; kand tsitsitsit kleite kannab sitskleite
tsitsi|tämä, -täq, -dä82 1. sidistama; 2. sitsima panema
.tsits'mä, .tsitsiq, tsitsi63 sitsima
tsiugahta|ma, -q, -83 < tsiugahutma 1. korraks pritsima; 2. piuksatama
tsiugah(t)u|ma, -daq, -84 enesekoh korraks pritsima; vesi tsiugahu vasta näko vesi pritsis korraks vastu nägu
tsiugah(t)us, -õ, -t9 1. piuksatus; 2. (hetkeline) pritsimine; pritse
tsiugahu|tma, -taq, -da62 > tsiugahtama
tsiugu|tama, -taq, -da82 = .tsiukma
.tsiugõlõma, tsiugõldaq, .tsiugõlõ85 liuglema
tsiugõq, .tsiukmõ, tsiugõnd16 pritse; lumbist pillu tsiukmit lakja lombist paiskus pritsmeid laiali
tsiuh siuh
.tsiuhti siuhti
.tsiukama, tsiugadaq, .tsiuka77 = .tsiuksama korraks pritsima
.tsiukma, .tsiukuq, tsiugu64 = tsiugutama 1. < .prits'mä [1.] pritsima; 2. siutsuma
.tsiuksama, tsiuksadaq, .tsiuksa77 = .tsiukama
.tsiuku|ma, -daq, -80 < .pritsümä enesekoh pritsima; püksiq tsiukuq muatsõs püksid said (pritsiti) poriseks; rasõv tsiuku pliidi pääle rasv pritsis pliidile
.tsiukõlõma, tsiugõldaq, .tsiukõlõ85 = korduv .tsiukma
.tsiunama, tsiunadaq, .tsiuna77 äigama, lööma; taa lehm tsiunas sullõ jalagaq see lehm äigab sulle jalaga
tsiur, tsiuru, .tsiuru37 = tsirr' vurrkann
tsiuru(q)-ts'auru(q) siira-viira
tsiu-ts'au pilla-palla
ts'obah(t)u|ma, -daq, -84 1. näost otsa lõppema, kõhnuma; 2. jommi, purju jääma
ts'oba|k, -gu, -kut13 mudane v porine koht
ts'obari|k, -gu, -kku38 kobar, salk, punt; kar'amaaq ommaq üten ts'obarigun kyik' järve veeren karjamaad on kõik järve ääres ühes kobaras; meheq ommaq ts'obarikku kogonuq mehed on salka kogunenud
ts'o|bima, -piq, -bi57 mehkeldama
ts'obista|ma, -q, -83 sosistama; lobistama
ts'obis|õma, -taq, -õ87 = tsöbisemä pobisema, pomisema; posima
ts'obo, -, -t2 jobu; seniilne
ts'oboh(t)u|ma, -daq, -84 jobuks, seniilseks muutuma; vanamiis' om peris ärq ts'obohunuq vanamees on päris seniilseks muutunud
ts'obo|tama, -taq, -da82 1. jobutama; 2. hellitama
ts'oha|tama, -taq, -da82 sosistama
ts'oh(h)e, -, -t14 muhe
ts'ohehõhe = ts'ohehõlõ muhedasti
ts'ohk', ts'ohi, .ts'ohki36 sohk
ts'ohka, -, -t14 puskar
ts'ohka(q)-ts'ohka(q): mehekene astus ts'ohkaq-ts'ohkaq tiid piteh meheke astub lohinal mööda teed
ts'ohkõnda|ma, -q, -83 = tohkõndama askeldama, tasapisi toimetama, nokitsema
ts'oks', ts'oksi, .ts'oksi37 1. toks, täks; 2. < köks' (koorma-, kuhja- vms)köks; niidü päält üts' ts'oksikõnõ saa viil haino niidult ühe köksikese saab veel heinu
.ts'oksama, ts'oksadaq, .ts'oksa77 toksama; täksama
.ts'oksi jommi, purju
ts'oksi(h)n jommis, purjus
.ts'oks'ma, .ts'oksiq, ts'oksi63 toksima; täksima; kõmpima, aeglaselt käima; ts'oks' juttu puutrihe toksib juttu arvutisse; ts'urakõnõ ts'oks' kooli poolõ poisike kõmbib kooli poole
.ts'oks'na, -, -t3 toksimine; täksimine; kirotusmassina ts'oks'nat om kuuldaq kirjutusmasina toksimist on kuulda
ts'okõr', -i, -it4 lühike konksuga tross (nt metsaveol)
ts'okõrda|ma, -q, -83 metsaveotraktori taha palke haakima
tsolahta|ma, -q, -83 = tsolksahtama
tsolah(t)us, -õ, -t9 = tsola|k, -gu, -kut13 = tsolksah(t)us
tsolask', -i, -it13 solistaja
tsoldsu|tama, -taq, -da82 laksutama (hrl ööbiku kohta)
tsolgah(t)us, -õ, -t9 solksatus; porine koht
tsolgand', -i, -it13 solgerdaja
tsolgi|nõ, -dsõ, -st7 solgine
tsolgu|tama, -taq, -da82 solgutama
tsolgutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv tsolgutama
tsolgõnda|ma, -q, -83 solkima; solgerdama
tsolinallaq solinal
tsolista|ma, -q, -83 = .tsollama solistama
tsolistõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv tsolistama
tsolis|õma, -taq, -õ87 solisema
tsolk', tsolgi, .tsolki37 = tsolts' solk
.tsolkama, tsolgadaq, .tsolka77 pilkama; solvama; iistläseq tüküseq setokõisi tsolkama eestlased kipuvad setusid pilkama
.tsolk'ma, .tsolkiq, tsolgi63 solkima
tsolksahta|ma, -q, -83 = tsolahtama solksatama
tsolksah(t)us, -õ, -t9 = tsolah(t)us = tsolak sulpsatus
tsolksahu|tma, -taq, -da62 > tsolksahtama
.tsolksma, .tsolksuq, tsolksu64 solksuma
.tsolksna, -, -t3 solksumine
tsoll', tsolli, .tsolli37 1. kraav; lomp; 2. kört, lurr; 3. väike paat; tsoll' om kygõ vähämb vinneliik', tuu om üte lavvagaq ja matal', loodsik om jo vähäkese suurõmb kõige väiksem paadiliik on tsoll', see on ühe lauaga ja madal, lootsik on juba natuke suurem
.tsollama, tsolladaq, .tsolla77 = tsolistama
tsol|lin, -ina, -inat4 solin
.tsollu|ma, -daq, -84 (segi) loksuma, sogaseks minema; sago oll' põh'ast üles tsollunuq sete oli põhjast üles loksunud
.tsollõlõma, tsollõldaq, .tsollõlõ85 = korduv .tsollama
.tsol'ma, .tsolliq, tsolli63 (segi) loksutama, sogaseks ajama
tsol|o, -o, -lo26 = tsolohk, -a, -at13 = tsolo(h)kna|s, -, -t15 = tsolo|p', -bi, -pit13 süstik
tsolts', tsoldsi, .tsoltsi37 = tsolk'
.ts'ommi jommi, purju
ts'ommi(h)n jommis, purjus
tsom|p, tsombo, .tsompo37 (väike) lohk, õnarus; kanglialodsõq tsombokõsõq kaenlaalused (lohukesed); põlvõtsomp põlveõnarus
.tsompliga|nõ, -dsõ, -st5 lohklik, lohke v õnarusi täis
ts'ooma, -, -t2 tobu
tsooru|tama, -taq, -da82 kaotama, raiskama
tsop|p, -a, -pa31 lohk, auk; süvend; ahotsopp ahjukapp; kanglitsopp kaenlaauk; silmäq ommaq tsoppa jäänüq silmad on lohku vajunud; suur' tsopp om moro pääl, vaia ärq tassoq suur lohk on hoovi peal, vaja ära tasandada; mäe pääl ommaq ruusakaibmisõ tsopaq mäel on kruusaaugud
tsopsahta|ma, -q, -83 sopsatama
tsopsah(t)us, -õ, -t9 sopsatus, sahmakas; vihmahoog; tull' üts' tsopsahus vihma tuli üks sahmakas vihma
.tsopska, -, -t3 paadi tüür
.tsops'ma, .tsopsiq, tsopsi63 sopsima; vassima; ma kynõli õigust, a paarimiis' nakas' tsops'ma mina rääkisin õigust, kuid paarimees hakkas vassima
tsopst' sopsti
tsopõ|nõ, -dsõ, -st7 = .tsopliga|nõ, -dsõ, -st5 lohklik, lohke täis
tsor|a, -a, -ra26 = sora [I 1.] munakollane, munarebu; katõ tsoragaq muna kahe rebuga muna
tsorahta|ma, -q, -83 < tsorahutma sortsama, sortsatama
tsorah(t)us, -õ, -t9 sortsatus
tsorahu|tma, -taq, -da62 > tsorahtama
tsor|a(ha)ma, -raq e -adaq, -ra e -aha88 = .tsorrama sorisema; lobisema
tsorba|k, -gu, -kut13 mudane v porine koht
tsordsahu|tma, -taq, -da62 korra vanduma
tsorg, tsoro, .tsorgo36 = tsori [1.]
tsorga|tama, -taq, -da82 lobisema, lorama
tsorgu|tama, -taq, -da82 solgutama
tsor|i, -i, -ri26 = tsoro 1. = tsorg oja, kraav; niiske heinamaariba; 2. loba; lobiseja
tsorinallaq sorinal
tsorista|ma, -q, -83 soristama
tsoristõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 korduv soristama
tsoris|õma, -taq, -õ87 sorisema
.ts'orkama, ts'orgadaq, .ts'orka77 = .ts'urkama torkama, pistma, sisse kastma; lats' ka ts'orgas' uma sõrmõkõsõ miipotti laps ka pistis oma sõrmekese meepotti
.ts'ork'ma, .ts'orkiq, ts'orgi63 lirtsuma; maa om likõ, ts'ork' jalgo all maa on märg, lirtsub jalge all
tsor|o, -o, -ro26 = tsori
tsorr sorr (sorin)
.tsorrama, tsorradaq, .tsorra77 = tsora(ha)ma
tsor|rin, -ina, -inat4 sorin
tsorts', tsordsi, .tsortsi37 lorijutt
.tsorts'ma, .tsortsiq, tsordsi63 lorijuttu ajama; taga rääkima; ropendama
.tsortõlõma, tsordõldaq, .tsortõlõ85 vanduma, kiruma
tsosah(t)us, -õ, -t9 hetkeline susin, sosin
tsos|a(ha)ma, -saq e -adaq, -sa e -aha88 = tsosisõma = .tsossama 1. susisema; sosisema; 2. tossama; 3. põõnama
tsosista|ma, -q, -83 = tsoskatama
tsosis|õma, -taq, -õ87 = tsosa(ha)ma
tsoska|tama, -taq, -da82 = tsosistama = tsossatama sosistama; taga rääkima
tsosku|tama, -taq, -da82 keetma, vaaritama
tsoss', ts'ossi, .ts'ossi37 1. saamatu inimene, jobu; 2. kehv liivane pinnas; olõ-i tuu hää maa, üts' liivatsoss' om ynnõ see ei ole hea maa, on üks kehv liivamaa
.tsossa|ma, -daq, -84 = tsosa(ha)ma
tsossa|tama, -taq, -da82 = tsoskatama
.tsossi .laskma liugu laskma; uisutama
tsossõrda|ma, -q, -83 askeldama; aega viitma
ts'ubari|k, -gu, -kku38 uberik, onn, hurtsik; Liiso ts'ubarik om peris lumõ sisse mattunuq Liiso uberik on päris lumme mattunud
ts'u|ds'u, -ds'u, -ts'u26 lastek hunt; täi (loom, millega lapsi hirmutatakse)
ts'ugun', -i, -it4 raudahi; malmpada
ts'uhahta|ma, -q, -83 < ts'uhahutma korraks aevastama; turtsatama
ts'uhah(t)us, -õ, -t9 aevastus; turtsatus
ts'uhahu|tma, -taq, -da62 > ts'uhahtama
ts'uha|tama = ts'uhka|tama, -taq, -da82 = .ts'uhk'ma, .ts'uhkiq, tsuhi63 = .ts'uhnama aevastama; turtsuma
.ts'uhk'na, -, -t3 1. aevastamine; turtsumine; kuuli, et sääne ts'uhk'na, ni kae: pinil nyna nügräoosõn ja esiq ts'uhk' kuulsin mingit turtsumist, vaatan: koeral nina mutiurus ja ise aevastab; 2. eestlane (setu keeles)
.ts'uhknõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv .ts'uhk'ma
.ts'uhnama, ts'uhnadaq, .ts'uhna77 = ts'uhatama
ts'uia, -, -t2 kuri inimene
tsuiahta|ma, -q, -83 < tsuiahu|tma, -taq, -da62 korraks koera ässitama
tsuia|tama, -taq, -da82 = .tsuitama koera ässitama
tsui(q) = ts'uih äss, hass (ässitushüüd koerale); ts'uih, võtaq kinniq! äss, võta kinni!
tsuio|tama, -taq, -da82 äiutama
.tsui|tama, -taq, -da81 = ts'uiatama
.tsuklõma, tsukõldaq, .tsuklõ78 suplema
ts'uko, -, -t2 = s'uko 1. lastek suu; musi; 2. suksu
ts'uko|tama, -taq, -da82 = s'ukotama 1. lastek musitama; 2. suksutama
.tsukri = .tsukru, -, -t14 = tsukõr' suhkur
.tsukru|nõ, -dsõ, -st5 suhkrune; suhkrust
tsukrustu|ma, -daq, -84 suhkrustuma
ts'ukts', ts'uktsi, .ts'uktsi37 tšuktši
tsukõlda|ma, -q, -83 sulistama, suplema; latsõq tsukõldasõq lumbin lapsed sulistavad tiigis
tsukõlmu, -, -t1 = tsukõlus [2.] = tsungõlmu = tsungõrmaa = tsungõrmu = tsungõrus porilomp, songermu, songermaa; mõtsa veeren om tsiatsungõlmu metsa ääres on seasongermu
tsukõlus, -õ, -t9 1. suplus; 2. = tsukõlmu
tsukõr', .tsukrõ, tsukõrd22 = .tsukru
tsukõrda|ma, -q, -83 soperdama; sirgeldama
tsukõr'-tsakõr' ülepeakaela
tsukõrus, -õ, -t9 soperdus; sirgeldus
tsumahtu|ma, -daq, -84 sumatama; ts'ura tsumahtu purdõ päält vette poisike sumatas purdelt vette
.tsumdi sumdi
tsummõrdu|ma, -daq, -84 komistama, kukkuma
tsungahta|ma, -q, -83 < tsungahu|tma, -taq, -da62 korraks sonkima; (rutuga) muldama; tsungahudi hobõsõgaq kardohkaq kah ärq läbi muldasin hobusega ruttu kartulid ka ära
.tsung'ma, .tsungiq, tsungi63 sonkima
tsungõlmu, -, -t1 = tsukõlmu
tsungõnda|ma, -q, -83 (ära) määrima, mäkerdama
tsungõrmaa, -, -d50 = tsukõlmu
tsungõr|mann', -manni, -.manni37 sonkija; soperdis
tsungõrmu, -, -t1 = tsungõrus, -õ, -t9 = tsukõlmu
ts'upsahta|ma, -q, -83 supsatama
.ts'upsti supsti
ts'ur|a, -a, -ra26 poisike, poiss; taa om jo ts'ura, taa tege jo koiruisi see on juba nii suur poiss, teeb juba koerusi; taa no määne miis', taa om viil ts'urakõnõ see nüüd mõni mees, see on veel poisike; taa olõ-iq inämb ts'ura, taa om jo nuur'miis' see pole enam poisike, see on juba noormees; ts'ura om sääne, kiä koiruisi tege, myni saa ei elo lõpuniq mehes poisike on selline, kes teeb koerusi, mõni ei saa elu lõpuni meheks; kar'ats'ura karjapoiss; kiräts'ura nalj ajakirjanik, leheneeger
ts'urgahta|ma, -q, -83 = korraks .ts'urkama
ts'urgah(t)us, -õ, -t9 1. kaste, soust; 2. = ts'urgõq
ts'urgu|tama, -taq, -da82 (pesu) pesema, lobistama, solgutama
ts'urgõq, .ts'urk'mõ, ts'urgõnd16 = ts'urgah(t)us [2.] (pastla) tärge
.ts'urkama, ts'urgadaq, .ts'urka77 = .ts'orkama torkama, pistma, sisse kastma
.ts'urkla|nõ, -(d)sõ, -st5 segavereline inimene; Mari lats' oll' ts'urklanõ - esä oll' lätläne Mari laps oli segavereline - isa oli lätlane
.ts'urk'ma, .tsurkiq, tsurgi63 rikkuma; sorkima; vägistama
.ts'urku|ma, -daq, -84 riknema, halvaks minema; raisku minema
tsurmahu|tma, -taq, -da62 = äkki .tsurmama
.tsurmama, tsurmadaq, .tsurma77 tõukama, müksama
.tsurm'ma, .tsurmiq, tsurmi63 tõuklema, müksima, mükslema
tsusahta|ma, -q, -83 < tsusahu|tma, -taq, -da62 1. korraks torkama; 2. korraks susisema
tsusas, .tsuska, tsusast23 naaskel; torkenuga, pistoda
tsusis|õma, -taq, -õ85 < tsüsisemä susisema
.tsuskama, tsusadaq, .tsuska77 < .tsüskämä torkama, pistma
.tsusk(a)ja, -, -t3 valupiste
.tsusk'ma, .tsuskiq, tsusi63 < tsüsk'mä torkima; pistma (valutama); narrima, õrritama; tõist päivä tsusk' sälä seen teist päeva pistab seljas; midäs sa minno tsusit mis sa mind õrritad; tsusku-i pinni! ära narri koera!
.tsuskuma, .tsuskudaq, .tsusku80 torgata saama; torkama, (sisse) tungima; jalg om kongiq terävä viläkandsugaq ärq tsuskunuq jalg on kuskil terava viljakõrrega torgata saanud; nagõl tsusku jala sisse nael torkas jalga; pommikilst tsusku süämehe pommikild tungis südamesse
.tsuskus, -õ, -t9 (valu)piste; torge
tsuss', tsussi, .tsussi37 madu
tsus|sin, -ina, -inat4 susin
tsutikõ|nõ, -sõ, -ist8 natuke
tsuug, tsuvva, .tsuuga32 pastel
ts'uu:r', tsoori, .tsuu:ri37 soor (soora), isaslooma, eriti täku v härja suguliige (kuivatatult kasutati piitsana)
ts'uu|tama, -taq, -da81 äiutama, kussutama
tsõ|dsõ, -dsõ, -tsõ24 isa õde (tädi)
.tsõe|tama, -taq, -da81 = tsõidsõ|tama, -taq, -da82 = tsyytama last põlve peal kiigutama, hüpitama
tsõõrahu|tma, -taq, -da62 korraks keerutama
tsõõrakuhe ringi
tsõõraku(h)n ringis
tsõõra|tama, -taq, -da82 keerlema, ringi sõeluma, sebima; jätkeq taa jalon tsõõrataminõ! jätke see jalus sebimine!
tsõõri|k, -gu, -kut13 1. ümar(ik), ümmargune; täidlane, tüse; tsõdsõ tsõõrik, perseq höörik tädi täidlane, tagumik ümarik; 2. kausitaoline (puust) toidunõu
tsõõrika|nõ, -dsõ, -st5 = tsõõrik [1.]
tsõõrikõ|nõ, -sõ, -ist8 1. ringike; rattake; kettake; 2.* = tsibitsyyr'* diskett, flopi(ketas)
tsõõrimäng, -mängo, -.mängo37 ringmäng
tsõõri|tama, -taq, -da82 keerutama
tsäbehe|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv tsäbä(): sa tsäbehelliq kardohkaq pall'o tsäpes sa hakkisid kartulid liiga peeneks
tsäberi|k, -gu, -kku38 säbruline
tsä|bimä, -piq, -bi57 sibama
tsäbo|tama, -taq, -da82 = tsäbä()
tsäbri|k, -gu, -kut13 = tsäbräk
tsäbro(h)n = tsäbrä(h)n
tsäbrä|k, -gu, -kut13 = tsäbrik kähar, säbrik; velel om mõrsja tsäbrägu päägaq vennal on käharpäine pruut
tsäbrä(h)n = tsäbro(h)n lokkis, säbrus
tsäbrä|tämä, -täq, -dä82 = tsäbärdämä = tsähütämä lokkima, kähardama, säbrutama; naasõq käveq liinan tsirulnigu man hiussit tsäbrätämän naised käisid linnas juuksuri juures juukseid lokkimas
tsäbäh(t)ü|ma, -däq, -84 pudenema; pehkima
tsäbäh(t)üs, -e, -t9 tükike, kild, kübe; tsusksi üte leevätsäbähüse suuhtõ pistsin ühe leivatükikese suhu
tsäbähü|tmä, -täq, -dä62 korraks lõikama; napsama, näppama
tsä|()mä, -päq e -bädäq, -pä e -bähä88 = tsäbotama peenestama, hakkima, lõikuma
tsäbär, tsäbrä, .tsäprä46 = tsäbyr' = tsäpr lokk, kähar
tsäbärdä|mä, -q, -83 = tsäbrätämä
tsäbärähe = tsäbäräle 1. käharalt; 2. teraselt, kärmesti
tsäbyr', tsäbrä, .tsäprä46 = tsäbär
tsä|dse, -dse, -tse24 puru; imä võtt' keelegaq tsädse silmäst vällä ema võttis keelega puru silmast välja
tsädsele = .tsääle puruks, lömaks, sodiks; narmendavaks; pehmeq ubinaq pitsüseq kotin tsädsele pehmed õunad lähevad kotis puruks
tsädseliga|nõ, -dsõ, -st5 auklik, hõre
tsädserdü|mä, -däq, -84 auklikuks, hõredaks kuluma; püksiperseq oll' ärq tsädserdünüq püksitagumik oli hõredaks kulunud
tsädsis|emä, -täq, -e87 sädisema; kädisema
tsädsistä|mä, -q, -83 sädistama; kädistama
tsä|dsü, -dsü, -tsü26 = säsü säsi; üdi; tuum
tsägel|emä, -däq, -e85 nägelema
tsägis|emä, -täq, -e87 kägisema
tsäh-tsäh = tsih-tsih paras (parastamissõna)
.tsähknä, -, -t3 = ts'ahkna sookail (puhmastaim)
tsähv', tsähvi, .tsähvi37 nähv, sirakas; sähvatus
.tsähv'mä, .tsähviq, tsähvi63 sähvima
.tsähvämä, tsähvädäq, .tsähvä77 sähvama
.tsähvü|s*, -(se), -(s)t10 1. sähvimine; sädelus; 2. elekter; elektrilöök; ma sai traadist tsähvüst sain traadist elektrit (elektrilöögi)
tsähäli|k, -gu, -kku38 kobar; salk; viinamar'aq kasusõq tsähäligun viinamarjad kasvavad kobaras; naasõq ommaq tsähälikku kogonuq naised on salka kogunenud; naanõ ai hiusõq päälae pääle tsähälikku naine tõstis juuksed pealaele kokku
tsähü|tämä, -täq, -dä82 = tsäbrätämä lokkima, kähardama, säbrutama
tsäi, -, -d53 tee; serbähtäq tsäid ka pääle! rüüpa teed ka peale!
tsäi|vesi, -vii:, -vett42 tee; teevesi
tsä|kin, -ginä, -ginät4 lõgin; tsirulnik lask' massinagaq hiussit maaha niguq tsäkin juuksur lasi masinaga lõginal juukseid maha
.tsäkliga|nõ, -dsõ, -st5 sakiline
tsäks', tsäksi, .tsäksi37 1. täks; 2. väike kirves; 3. tulemasin
.tsäks'mä, .tsäksiq, tsäksi63 täksima
.tsäks'nä, -, -t3 täksimine; mõtsast kuuldu kirvõ tsäks'nät metsast kuuldus kirve täksimist
tsäksähtä|mä, -q, -83 = ts'aksahtama korraks täksama
tsäksäh(t)üs, -e, -t9 < tsäksähütmä täks (kerge löök; selle tulemus); pikne pand' üte tsäksähüse pikne pani ühe pisikese paugu
tsäksähü|tmä, -täq, -dä62 > tsäksähtämä
.tsäksämä, tsäksädäq, .tsäksä77 = .ts'aksama täksama
tsäkü|tämä, -täq, -dä82 = ts'akutama täksima, raiuma
tsälgoli|nõ, -dsõ, -st5 sälguline
tsälgo|tama, -taq, -da82 = ts'algotama närima, hakkima, sälkima
tsälgähtä|mä, -q, -83 < tsälgähü|tmä, -täq, -dä62 haukama, äkki, korraks hammustama; pini tsälgäht' naabrimehe kindso ärq koer hammustas naabrimeest kintsust
tsälk, tsälgo, .tsälko37 = ts'alk sälk
.tsälkliga|nõ, -dsõ, -st5 sakiline
.tsälk'mä, .tsälkiq, tsälgi63 = .ts'alk'ma närima, mäluma; niildku-i süüki tervehe alla, tsälgiq kah! ära neela toitu tervelt alla, mälu ka!
.tsälksämä, tsälksädäq, .tsälksä77 = .tsälkämä, tsälgädäq, .tsälkä77 haukama, korraks hammustama; imä tsälgäs' niidi hambagaq kats'ki ema haukas niidi hammastega katki
.tsämblä|ne, -(d)se, -st5 = .sämbläne kihulane; tsämbläseq ommaq kiholasõst vähämbäq mutigaq kihulased on sääsest väiksemad putukad
tsämbäh(t)üs, -e, -t9 torge, piste; kiire seksuaalvahekord, kõnek kähkukas
tsämbähü|tmä, -täq, -dä62 korraks torkama, pistma; suguühet ruttu ära tegema, kõnek kähkukat tegema
tsän|i, -i, -ni26 1. sänikael; 2. = säni (teatud liiki) tont
tsän|imä, -niq, -i57 tassima, vedama
tsäpe, -, -t14 1. käbe, tragi, kärmas; 2. peen, peenestatud; tsäpes lõigut peeneks lõigutud
tsäpe|kõrv*, -kõrva, -.kõrva30 mikrofon
tsäpeli|ne, -dse, -st5 = tsäpolinõ sälguline, sakiline; paprõ viir' om tsäpeline paberi äär on sakiline
tsä|pen', -benä, -benät4 = tsäpän' kübe; laast, puru; täpike; säde
tsäpendä|mä, -q, -83 = tsäpändämä
tsäpe|silm*, -silmä, -.silmä35 kaamera
tsäpoli|nõ, -dsõ, -st5 = tsäpeline
tsäposka, -, -t2 = ts'aposka (setude) kaelaehe
tsäp|pämä, -ädäq, -pä77 = .tsäpsämä napsama, näppama; harak tsäpäs' pinil kundi ärq harakas napsas koeralt kondi ära
tsäpr, tsäbrä, .tsäprä46 = tsäbär lokk, kähar
.tsäpro = .tsäprä lokki, käharasse
.tsäps'mä, .tsäpsiq, tsäpsi63 sapsima; naasõq tsäpseq hinnäst kõovihagaq naised sapsisid ennast kasevihaga
.tsäpsämä, tsäpsädäq, .tsäpsä77 = tsäppämä
tsä|pän', -bänä, -bänät4 = tsäpen'
tsäpändä|mä, -q, -83 = tsäpendämä 1. tükeldama, peenestama, hakkima, lõikuma; 2. meisterdama, ehitama, (seinu üles) raiuma; tsäpändi hindäle sanna ehitasin (raiusin üles) endale sauna; 3. palgiotstele õnaraid raiuma (et hoone nurgad tihedalt koos püsiksid)
tsä|pär', -bärä, -bärät4 1. tihedalt kähar, säbar; 2. terane, kärmas
tsärbeq, .tsärpe, tsärbet18 = tsärgeq
tsärdsä, -, -t2 särtsakas, äge, käre naisterahvas
tsärdsähtä|mä, -q, -83 särtsatama
tsärdsäh(t)üs, -e, -t9 särtsatus
tsärdsä|k, -gu, -kut13 mudane v porine koht
tsärehehe = tsärehele ägedalt, äkiliselt; käredalt
tsärgeq, .tsärke, tsärget18 = tsärgmäs, .tsärkmä, tsärgmäst22 = tsärbeq pastla tärge
tsäris|emä, -täq, -e87 särisema
tsäristä|mä, -q, -83 säristama; tsäristäs panni pääl lihha säristab pannil liha
tsärk, tsärgo, .tsärko37 = tsääräk viinapits, tops; võtaq üts' tsärk viina! võta üks pits viina!
.tsärk'mä, .tsärkiq, tsärgi63 tärkima, torkima; ts'uraq lätsiq tappõlõma ni üts' tsärke tõõsõl väidsegaq naha ärq poisid läksid taplema ja üks tärkis teisel noaga naha ära
.tsärkämä, tsärgädaq, .tsärkä77 viina viskama
tsär|o, -o, -ro26 = ts'aro lokk, kihar; tütrik sääde uma tsäro kõrva taadõ tüdruk seadis oma kihara kõrva taha
tsäro(h)n = ts'aro(h)n lokkis, krussis
tsärp', tsärbi, .tsärpi37 sakk
.tsärp'liga|nõ, -dsõ, -st5 sakiline
.tsärp'mä, .tsärpiq, tsärbi13 sakitama
tsärre, -, -t14 säre, särtsakas, elavaloomuline; äge, käre; väega tsärre naistõrahvas, lätt palama ku tuli väga särtsakas naisterahvas, läheb põlema kui tuli; olgu-i nii tsärre! ära ole nii äge!
tsär|rin, -inä, -inät4 särin
.tsärrämä, tsärrädäq, .tsärrä77 = tsärä() särisema
tsärähtä|mä, -q, -83 < tsärähütmä särtsatama
tsäräh(t)üs, -e, -t9 särtsatus; elektrilöök
tsärähü|tmä, -täq, -dä62 > tsärähtämä
tsärä|k, -gu, -kut13 kobar; salk; sorts tull' üts' hüä tsäräk vihma tuli üks hea sorts vihma
tsär|ä()mä, -räq e -ädäq, -rä e -ähä88 = .tsärrämä: sibulaq tsärähäseq panni pääl sibulad särisevad pannil
tsässon, -a, -at4 = ts'asson (setu) palvemaja, kabel
tsätserdä|mä, -q, -83 = tsätsätämä kädistama; laterdama; papagoi tsätserdäs papagoi kädistab
tsä|tsin, -dsinä, -dsinät4 kädin
tsätsä|tämä, -täq, -dä82 = tsätserdämä: naasõq muguq jõiq kohvi ja tsätsädiq naised muudkui jõid kohvi ja kädistasid
tsätsüte|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 korduv närima, nätsutama
tsätsü|tämä, -täq, -dä82 närima, nätsutama
tsäuht' säuhti
.tsävvämä*, tsävvädäq, .tsävvä77 > .pästmä [2.]
tsääga, -, -t2 = ts'aaga vadistaja, kädistaja
tsääga|tama, -taq, -da82 = ts'aagatama kädistama, taga rääkima; nägelema
tsäägatõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = ts'aagatõ(l)lõma = korduv tsäägatama
tsäägu|tama, -taq, -da82 = ts'aagutama näägutama
.tsääle = tsädsele puruks, lömaks, sodiks; narmendavaks; uaq ommaq tsääle kiinüq oad on puruks keenud
tsäär|piim, -piimä, -.piimä35 ternespiim
tsäärä|k, -gu, -kut13 = tsärk viinapits, tops
tsäärä|tümä, -tüdäq, -dü84 kokku minema (piima kohta)
tsääst', tsäästi, .tsäästi37 ritv, latt (kalade võrku hirmutamiseks)
tsöbis|emä, -täq, -e87 = ts'obisõma pobisema, pomisema; posima; vanamutt' tsöbisi hindäette vanamutt pobises omaette
tsü(l)lendri, -, -t1 = tsi(l)lendri silinder
tsüsis|emä, -täq, -e87 > tsusisõma
.tsüsk'mä, .tsüskiq, tsüsi63 > .tsusk'ma
.tsüskämä, tsüsädäq, .tsüskä77 > .tsuskama
tsütsü|tämä, -täq, -dä82 1. ässitama tsütsüdäq no pinni, lambaq ommaq naabri nurmõn ässita ometi koera, lambad on naabri põllul; huss' tsütsüt' Aadamit ja Eevat ubinat võtma madu ässitas Aadamat ja Eevat õuna võtma; 2. kortsutama
tsüüdsähtä|mä, -q, -83 iitsatama
tsüüdsäh(t)üs, -e, -t11 iitsatus
tsyyr', tsõõri, tsyyri37 1. ring; ringmäng; 2. < ratas [2.] ratas; 3. ketas; arvutiketas (diskett, kõva-, v laserketas), laserplaat
tsyyr'ma, tsyyriq, tsõõri63 ringi käima
tsyy|tama, -taq, -da81 = .tsõetama last põlve peal kiigutama, hüpitama
tuba|k, -gu, -kut13 1. tubakas; 2. loll, rumal
tubi|nits, -nitsa, -.nitsa37 = tupin nahkkinnas; (nahast) labakinnas, töökinnas; tymbaq tubinitsaq villatsilõ kindilõ pääle tõmba töökindad villastele kinnastele peale
tubli, -, -t2 tubli; tugev, elujõuline; paksuke
tublistõ tublisti
tu|dima, -tiq, -di57 = tu|d'oma, -t'oq, -d'o57 lastek magama, tuduma
tu|ds'a, -ds'a, -ts'a26 sasipea
tugi, toe, tukõ25 < .toetus 1. tugi; 2. toetus; soosing
tugi|kiri, -kirä, -.kirjä43 soovitus(kiri), toetuskiri
tuglas, .tukla, tuglast22 väikest kasvu mustaverd inimene
tugma|ts', -dsi, -tsit13 = tuhmats' nui; tuim inimene
tugõhus, -õ, -t9 toestus
tugõ()ma, tukõq e .toedaq, tukõ e tugõhõ88 < .toetama 1. < .toetuma toetama; toetuma; seisma; toestama; kurg' tukõ tulba otsan kurg seisab posti otsas; herneq tahtvaq üles tukõq herned on vaja ära toestada; 2. toetama; soosima; säänest asja väega toetas sellist asja soositakse väga
tugõhus, -õ, -t9 toestus
tuhael|läi, -äjä, -äjät4 lehetäi
tuha|nõ, -dsõ, -st7 tuhane
tuhaper|ä, -ä, -rä24 tuhaleelis; lehetäid; kapstalehti pääle om tuhaperä löönüq kapsalehtedele on tekkinud lehetäid
tuha.puskri, -, -t1 = tuhkhaud
tuha|päiv, -päävä, -.päivä35 tuhkapäev
tuha|t, -ndõ, -ndõt13 tuhat
tuhat.aasta|k, -ga, -kka38 e -gat13 = .aasta(ga)tuhat aastatuhat
tuhat.nellä tuhatnelja
tuh|har', -ara, -arat4 hrl m tuhar; tagumik; kaeq ku tsipsa sullõ vitsagaq tuharit pite vaat kui nähvan sulle vitsaga vastu tagumikku
tuh|hin, -ina, -inat4 tuhin
tuhis|õma, -taq, -õ87 tuhisema
tuhk, tuha, .tuhka32 tuhk
tuhk', tuhi, .tuhki36 > tohk [1.]
tuhk|haud, -havva, -.hauda33 = tuha.puskri pliidi v ahju ees olev õõnsus tuha kogumiseks
.tuhkri = .tuhkru, -, -t1 tõhk, tuhkur
.tuhku minemä katsikule minema
tuhm', tuhmi, .tuhmi37 tuhm
.tuh|mann', -manni, -.manni37 = .tohmann' tohman, ohmu
tuhma|ts', -dsi, -tsit13 = tugmats'
tuhn'a, -, -t2 = tuhn'a|k, -gu, -kut13 = tohn'a = tuhn'ats' = tuhn'o ohmu, tohman; tossike
tuhn'a|nõ, -dsõ, -st7 rumal
tuhn'a|ts', -dsi, -tsit13 = tuhn'ak
tuhni|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 tuhnima; kohmerdama; nokitsema
.tuhn'ma, .tuhniq, tuhni63 tuhnima, nokitsema
tuhn'o, -, -t2 = tuhn'a
.tuhrama, tuhradaq, .tuhra77 = .tohrama tuhlama, tuhnima
tuhv', tuhvi, .tuhvi37 trepiaste; võtt' trepist üles minnen mitu tuhvi kõrragaq võttis trepist üles minnes mitu astet korraga
.tuhvli, -, -t1 tuhvel
.tuiama, tuiadaq, .tuia77 tuiama
tuid'o|tama, -taq, -da82 kohmerdama
tuigu|tama, -taq, -da82 1. = .tuikama; 2. tuikuma; üts' joodik kungits' ärq kodo, tõõnõ jäigiq pingi pääle tuigutama üks joodik tuigerdas koju, teine jäigi pingile tuikuma
tuigutus, -õ, -t11 tuikamine, (pea)valu
.tuikama, tuigadaq, .tuika77 = tuigutama [1.] tuikama, tukslema, valutama
tuim, tuima, .tuima31 tuim
.tuimu|ma, -daq, -80 tuimaks muutuma
.tuimus, -õ, -t9 tuimus
tuio|tama, -taq, -da82 1. konutama, vahtima; 2. tuikama
tuisk, tuisu, .tuisku36 tuisk
.tuiskama, tuisadaq, .tuiska77 tuiskama
tuisu|nõ, -dsõ, -st7 tuisune
tujah(t)us, -õ, -t11 äkiline tuju; kapriis; mul tull' tujahus tands'ma minnäq mul tuli tuju tantsima minna; ekä latsõ tujahust saat sa no tähele pandaq saad sa nüüd lapse iga kapriisi tähele panna
tu|jo, -jo, -jjo e -io26 = tojo tuju, meeleolu; olõ-i tuio pole tuju
tujoka|= tujoka|s, -dsõ, -st5 tujukas
tuka, .tukma, tukand16 (peaaegu lõpuni põlenud) peeruots
tuka|t', -di, -tit13 tukat
tukista|ma, -q, -83 1. (vastu) toetama; ennast üles ajama; tukistaq jalaq vasta maad, sys sata-i maaha toeta jalad vastu maad, siis ei kuku maha; tukisti hindä jalgo pääle ajasin enda jalule; 2. vastu puiklema, punnima, vastupanu osutama; pini tukist' külh vasta, a Ants vidi tä saina viirde ja pand' ketti koer punnis küll vastu, kuid Ants vedas ta seina äärde ja pani ketti
tukistu|ma, -daq, -84 komistama
tukistõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv tukistama
tuk|kama, -adaq, -ka77 1. tuksuma; pekslema; süä tukkas seen süda peksleb sees; 2. suguühtes olema, seksima; tuksi tuud naist, ütles myni miis' seksisin selle naisega, ütleb mõni mees; 3. võrku v mõrda kontrollima, kalu välja võtma; mett võtma
tuks', tuksi, .tuksi37 vertikaalse tõsteraamiga iseliikuv laadur
.tuksa, -, -t3 tugev, turske, tüse
.tuksma, .tuksuq, tuksu64 tuksuma
tuku|tama, -taq, -da82 1. tuksuma; 2. tukastama; ma peris magahama ei lääq, ma ynnõ tukuda vähä ma päris magama ei lähe, ma ainult tukastan pisut
tukutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 tukslema
tukõrda|ma, -q, -83 vaevaliselt, pingutusega töötama või liikuma
tu|kõv, -gõva, -gõvat4 tugev; kange; tüse; taa juuk' om pall'o tukõv, panõq vett manoq see jook on liiga kange, pane vett juurde
tulhv', tulhvi, .tulhvi37 mansett
tul|i, -õ, -d, sisseü .tullõ41 tuli
tuli|du, -du, -tut1: tuust om külh tulidu kah'o sellest on küll tuline kahju
tuli|hain, -haina, -.haina30 = tulilill'
tulih(t)u|ma, -daq, -84 kuumaks minema (hrl heinte, jahu vms kohta)
tuli|lill', -lilli, -.lilli37 = tulihain = tulisninn' tulikas (lill)
tulima|nõ, -dsõ, -st5: tuu tüügaq om tulimanõ kipõ selle tööga on tuline kiire
tuli|nõ, -dsõ, -st7 tuline
tuli|raig, -raia, -.raiga33 nahahaigus
tulis|ninn', -ninni, -.ninni37 = tulilill'
tulissihe = tulissilõ: meheq lätsiq tulissihe mehed läksid tulusele (tulevalgel ahinguga kala püüdma)
tulissi(h)n tulusel, tulevalgel ahinguga kala püüdmas
tuli(s)s|õq, m -idõ, -t11 endisaegsed tuletegemise riistad (tuleraud, tulekivi ja tael)
tuli|tama, -taq, -da82 tulitama
tulitsõhe = tulitsõlõ tuliselt; kiiresti; ägedalt
tuli|vagõl, -vagla, -.vakla45 jaaniuss
tul|lõv, -õva, -õvat4 järgmine, tulev; tulõva nädäli, kuu, aastaga järgmisel nädalal, kuul, aastal
tullõvaig*, tulõv(a)ao e tullõvao, tulõvat.aigo e tullõv.aigo36 = tulõvik tulevik
tul|o, -o, -lo26 1. tulemus; tagajärg; taal tüül olõ-i määnestki tullo sellel tööl ei ole mingit tulemust; 2. tulu, kasu
tulp, tulba, .tulpa31 post, tulp, sammas; viit; veerg; värte-, aia-, eelektri-, telehvoni-, tiitulp värava-, aia-, elektri-, telefonipost, teeviit
tulp', tulbi, .tulpi37 tulp (lill)
.tulpu|ma, -daq, -84 känguma, kängu jääma (vilja kohta); kesev om ärq tulpunuq oder on kängu jäänud
tulõ|hark', -hargi, -.harki37 pilak, peerupiht
tulõ|hoonõq, -huu:nõ, -hoonõt18 elumaja, köetav (tulekoldega) hoone
tulõh(t)u|ma, -daq, -84 ette tulema, juhtuma; osaks langema; elon tulõhtus kykkõ elus tuleb kõike ette; sul naid häti om kah tulõhunuq sulle on ka neid hädasid osaks langenud
tulõ|k', -gi, -kit13 = tulõng tulek; olli jo tulõgi pääl olin juba tulekul
tulõka|h'o, -h'o, -hh'o26 = tulõ|kaih, -kaiho, -.kaiho37 = tulõkuri tulekahju, kahjutuli
tulõkiv|i, -i, -vi26 tulekivi, räni(kivi); kõva niguq tulõkivi kõva nagu räni
tulõ|kuri, -kur'a, -.kurja43 = tulõkah'o
tul|õma, -laq, -õ58 tulema
tulõng, -u, -ut13 = tulõk'
tulõ|tama, -taq, -da82 tuletama; ma tulõda miilde tuletan meelde
tulõ|täht', -tähe, .tähte34 sünnimärk (arvati tulevat tulekahju ehmumisest)
tulõva|nõ, -dsõ, -st5 tulevane
tulõvi|k, -gu, -kku38 = tullõvaig* tulevik
tuma|t', -di, -tit13 = tomat' tomat
tumba|k, -gu, -kut13 kohmakas, tuim inimene
tumba|tama, -taq, -da82 tümpsutama; klimberdama; raadion ka vahest olõki-i määnest viit, muguq tumbatas raadios ka vahest ei olegi mingit viisi, muudkui tümpsutab
tumm, tumma, .tumma31 = tummõ: vesi oll' sükäv ja tumm vesi oli sügav ja tume
tumm', tummi, .tummi37 1. tumm, kõnevõimetu; tä oll' tummis jäänüq ta oli tummaks jäänud; 2. tumm, paks leem
tumma|nõ, -dsõ, -st7 = tummõlik
tummõ, -, -t14 = tumm = tümme tume; tõmmu; sünge, pime
tummõli|k, -gu, -kku38 = tummanõ tumedavõitu, tõmmukas; sünkjas
.tump'ma, .tumpiq, tumbi63 tampima
.tumpsama, tumpsadaq, .tumpsa77 tonksama
tumõhus, -õ, -t9 tumedus
tumõhõhe = tumõhõlõ tumedalt
tundiho|põn', -bõsõ, -bõst12 kiil, tondihobu
.tundma, (.)tundaq, tunnõ, min 1. p .tun(d)sõ e tunni66 tundma; teadma; tunnetama; aimama
.tundmi|nõ, -sõ, -st5 tundmine, teadmine; aimdus
.tundsa, -, -t1 tuntud, tuttav
.tundu|ma, -daq, -84 tunduma
tungõl', .tunglõ, .tungõld22 (tule)tukk; ahjo saa-i kinniq pandaq, üts' suur' tungõl' om palamaldaq ahju ei saa kinni panna, üks suur tukk on põlemata
tungõl'pää, -, -d, sisseü -.päähä e -pähäq52 nõgipea, nõgihaigusesse nakatunud viljapea
tungõl'ter|ä, -ä, -rä24 tungaltera (taimehaigus)
.tunkama, tungadaq, .tunka77 = .tuukama tõukama
tunn', tunni, .tunni37 tund
tunnildõ tunniti, tunniviisi
tunnipak|k, -o, -ko37 päikesekell
tunnis, -(s)õ, -t11 tunnus
tunnis|mii:s', -mehe, -mii:st39 = tunnistaja tunnistaja
tunnis|märk', -märgi, -.märki37 tunnus; sümbol
tunnistaja, -, -t3 = tunnismii:s'
tunnista|ma, -q, -83 tunnistama; tunnustama; möönma; uurima, vaatama; tunnist külh minno, a ärq es tunnõq tunnistas küll mind, kuid ära ei tundnud; tunnistaja kynnõviis'* keel möönev kõneviis e jussiiv
tunnistus, -õ, -t9 tunnistus
tunnis|täht', -tähe, -.tähte34 tunnusmärk, tunnus
tunni|vaheq, -.vaihõ e -.vahjõ, -vahet e -vaiht19 = vahetunn' vahetund
tunnõhuisi tundide kaupa
tunnõq, .tundõ, tunnõt19 tunne; aimdus
tunt', tundi, .tunti37 = .tunt'la|nõ, -(d)sõ, -st5 = tont' tont
tu|pin, -bina, -binat4 = tubinits nahkkinnas; (nahast) labakinnas, töökinnas
tupi|ts, -dsa, -tsat13 vemmal, malk; sullõ tulõ tupits võttaq sulle tuleb vemmal võtta
tup|p', -õ, -põ35 tupp
tura|k, -gu, -kut13 1. turakas, loll, tobu; 2. kaotaja, kaotus (kaardimängus); turakas (kaardimäng); ma sai jälq turagu ma sain jälle kaotuse
turbas, .turba, turbast22 1. mätas; 2. turvas
.turbi|nõ, -dsõ, -st7 = turbiska|nõ, -dsõ, -st5 = .turbliga| mätlik
turbistu|ma, -daq, -84 mätlikuks muutuma
.turbliga|nõ, -dsõ, -st5 = .turbinõ
turd, turra, .turda32 turb (kala); turrakala om paksu sälägaq turvakala on paksu seljaga
.turdu|ma, -daq, -84 = turihuma turduma, niiskusest paisuma; puuannom vai vikahtivars' pandas vette turduma puunõu või vikativars pannakse vette turduma
turg, turu, .turgu36 turg
turgahta|ma, -q, -83 turgatama
t'urgu|tama, -taq, -da82 = türgütämä sörkima, (hobusega) aeglaselt sörki sõitma
turi, tur'o, .turjo44 = tur'o turi; kas sa minno tur'o pääle võtat? kas sa mind turjale (e kukile) võtad?
turihu|ma, -daq, -84 = .turduma: ärq ligonõs puu, sys turihus ärq kui puu läbi liguneb, siis ta paisub
turn, turna, .turna31 turi; tull' appi, lei turna alaq tuli appi, pani õla alla
turnahta|ma, -q, -83 korraks pruuskama; aevastama
turnah(t)us, -õ, -t9 pruusatus; aevastus
.turnama, turnadaq, .turna77 puristama, pruuskama; aevastama
.turn'ma, .turniq, turni63 turnima; võimlema
.turnõlõma, turnõldaq .turnõlõ85 = korduv .turnama
tur'o, -, .turjo44 = turi: tur'o pääl turjal e kukil; tei tüüd nii et tur'o tossas' tegin tööd nii et turi auras
tur|ril, -ila, -ilat4 mossis, jommis
turs'a, -, -t2 pahur inimene
turs'ah(t)u|ma, -daq, -84 tusaseks muutuma
.tursla, -, -t3 = turs|laak', -laagi, -.laaki37 = .tursla|k', -gi, -kki38 plekist sõel, kurn
turs'o, -, -t2 sasipea; siilipea
turs'o(h)n olõma turris olema; tusane, torssis olema
turs'o|nõ, -dsõ, -st7 turris; tusane, torssis
turst', tursti, .tursti37 (seintele) ladestunud jahutolm, -tuust (veskis); miä viga möldrel elläq, süüt turstigaq tsiko mis möldril viga elada, söödab jahutolmuga sigu
tursti|nõ, -dsõ, -st7 (jahu)tolmune
tu(s)s'ah(t)u|ma, -daq, -84 tusaseks muutuma, pahanema
.tus'ma, .tussiq, tussi63 kohmitsema
tu|s'o, -s'o, -ss'o26 = tuss'a, -, -t2 = tuss'o jonn, tusatuju; tusane inimene
tuss'a|k, -gu, -kut13 tossike
tuss'o, -, -t2 = tus'o
tutsa|k, -gu, -kut13 nutsak
.tutsu|ma, -daq, -80 vanuma; pulstuma
tutsu|tama, -taq, -da82 = tutsõnda|ma, -q, -83 1. kägardama, kortsutama; 2. tutistama, sakutama
tut|t, -u, -tu37 õis; urb; ostamiq üte jürjenitutu! ostame ühe jorjeniõie!
tutt'o lastek tuttu, magama
tutu, -, -t2 tuutu
tutu|tama, -taq, -da82 1. tuututama; 2. tutistama
.tutva, -, -t3 tuttav; tutvas tegemä tutvustama; tutvas saama tutvuma
tutõrda|ma, -q, -83 < kombõrdama koperdama; komberdama
tutõrdõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv tutõrdama
tuu:, -, -d too, see (hrl endast kaugemal asuva kohta, vrd taa); tuu miis' sääl too mees seal; tuud ei võiq üldäq, et tä laisk om seda ei või öelda, et ta laisk on; tuujaos ommakiq raamaduq sellejaoks ongi raamatud
tuubõ, -, -t2 = tuup' tuub
tuubõrda|ma = tuudõrda|ma, -q, -83 kõikuma, tuikuma
.tuugõlõma, tuugõldaq, .tuugõlõ78 = .tuuhõlõma lehvima, lehvlema
tuu:havva tollal, tookord
.tuuhõlõma, tuuhõldaq, .tuuhõlõ85 = .tuugõlõma
.tuukama, tuugadaq, .tuuka77 = .toukama = .tunkama tõukama, lükkama
tuu:kõ|nõ, -sõ, -ist8 vähend see, too; näil oll' tõõnõ tütär' kah, tuukõnõ nakas' kah miiq poolõ käümä neil oli teine tütar ka, see hakkas ka meie pool käima; päält tuukõsõ jäimikiq ilma kotussõldaq peale seda jäimegi ilma (talu)kohata
tuu:kõrd = tuu:kõrra tookord
tuul', tuulõ, tuult40 tuul
tuu:l', tooli, tuu:li37 tool
tuul'alo|dsõq, m -tsidõ, -tsit7 kergemad viljaterad tuulamisel
.tuuldu|ma, -daq, -79 tuulduma
tuuli|nõ, -dsõ, -st7 tuuline
tuulispää, -, -d, sisseü -.päähä e -pähäq52 tuulispask, tromb
tuul'kiv|i, -i, -vi26 = tuulõkivi tuulik, tuuleveski
tuulu|tama, -taq, -da82 tuulutama; tuulama
tuulõhereville: hiussõq lätväq tuulõhereville juuksed lähevad tuult täis, hakkavad tuules lehvima
tuulõherevilläq = tuulõherevälläq tuult täis, tuules lehvimas; hiusõq ommaq tuulõherevilläq juuksed on tuult täis, lehvivad tuules
tuulõ.hern|eq, m -ide, -it18 tuulerõuged
tuulõ|hyng, -hyngu, -.hyngu37 = tuulõnuhah(t)us
tuulõ|kaar, -kaara, -.kaara30 tuulekaer (umbrohi)
tuulõkeerelüs, -e, -t9 = tuulõ|keermäs, -kii:rmä, -keermäst22 = tuulõ|kii:rd, -keero, -kii:rdo36 tuulekeeris
tuulõkiv|i, -i, -vi26 = tuul'kivi tuulik, tuuleveski
tuulõneelüs, -(s)e, -t11 = tuulõ.tymbus tuuletõmme, tuuletõmbus
tuulõnuhah(t)us, -õ, -t9 = tuulõ|nuhk, -nuhu, -.nuhku36 = tuulõhyng nõrk tuulehoog, tuulehingus
tuulõ|pass', -passi, -.passi37 tuulamisseadeldis
tuulõpes|ä, -ä, -sä24 = tuulõvihk
tuulõpuhah(t)us, -õ, -t9 tuulepuhang
tuulõ|tama, -taq, -da82 tuulama
tuulõ.tymbus, -õ, -t9 = tuulõneelüs
tuulõ|vihk, -viho, -.vihko37 = tuulõpesä tuulepesa, puu võrasse tekkinud tihe oksapõimik
tuulõvil|u, -u, -lu26 tühimik kanamunas
tuulõvir|ril, -ilä, -ilät4 = tuulõvur|ril, -ila, -ilat4 tuuleratas
tuu:läbi selle tõttu; seeläbi; põld om laih tuuläbi, et olõ-iq väke põld on kehv selle tõttu, et pole väetist
tuu:m', toomõ, tuu:mõ35 toomingas
tuu:ma, tuvvaq, tuu:, min 1. ja 3. p .tõi(õ)54 tooma
tuu:ma|päiv, -päävä, -.päivä36 toomapäev, 21. detsember
tuu:n', tooni, tuu:ni37 toon
tuup', tuubi, .tuupi37 = tuubõ tuub
tuu:p', toobi, tuu:pi37 toop
tuu:peräst sellepärast, tollepärast
tuur, tuura, .tuura37 tuur (terariist jää raiumiseks)
tuur', tuuri, .tuuri37 tuur, tuju; tiir
tuurakallaq = tuurakillaq urvakil
tuu:ralt = tuu:rõlt toorelt
tuurilõ urvakile
tuuri|tama, -taq, -da82 tiirutama
tuu:rja, -, -t3 = tuu:rja|s, -, -(s)t15 suur puunõu, toober; liha-, vilätuurja liha-, viljatoober
tuuru|tama, -taq, -da82 urvitama, upakil olema
tuu:rõlt = tuu:ralt
tuus(s), tuusa, .tuu(s)sa37 äss, tuus
tuu:s', toosi, tuu:si37 toos, karbike
tuust, tuusta, .tuusta31 tuust
tuustar', -i, -it4 sasipea
tuu:stsaaniq sestsaadik, sestpeale
tuustõrda|ma, -q, -83 lohakalt töötama, soperdama
tuut, tuudu, .tuutu37 tuutu, torbik
tuut', tuudi, .tuuti37 tuust, tuustak
.tuuti lüü:mä hullama, mürama, mängima; noorõq piniq lööväq tuuti noored koerad hullavad
tuuts', tuudsi, .tuutsi37 puss(nuga)
tuu:võrd = tuu:võrra niipalju; tuuvõrra om meil tõistmuudu, et... niipalju on meil teistmoodi, et...
tuv|i, -i, -vi26 (kodu)tuvi
|bi, -võ, -põ25 tõbi, haigus
tõbi|nõ, -dsõ, -st7 tõbine, haige
tõbras, .tõpra, tõbrast22 veis; tõbras
tõha|tama, -taq, -da82 = tehätämä = tõhkatama 1. lõõtsutama, hingeldama, ähkima, puhkima; 2. hoolima, välja tegemä; kõssama
tõherus, -õ, -t9 väljaheitehunnik; vanast anda es tsiolõ häste süvväq, sys tsiaq käveq nulgatagotsit piten ja seiq tõheruisi vanasti ei antud sigadele hästi süüa, siis sead käisid nurgataguseid mööda ja sõid väljaheitehunnikuid
tõhka|tama, -taq, -da82 = tõhatama
.tõhrama, tõhradaq, .tõhra77 põõnama, magama; tõhras poolõ(niq) pääväniq põõnab poole päevani
tõhu|tama, -taq, -da82 ergutama, tagant sundima, õhutama; hurjutama; tä häbendeles süvväq, kygõ tõhudaq takast ta häbeneb süüa, sunni muudkui tagant; tõhudaq no tedä, et tä inämb rumaluisi es tiissiq hurjuta teda ometi, et ta enam rumalusi ei teeks
tõhv, tõhva, .tõhva30 tõru
tõhva|k, -gu, -kut13 = .tõhvli hoop
tõhvi|ts, -dsa, -tsat13 = taavits puukauss
.tõhvli, -, -t1 = tõhvak
tõia|= tõia|s, -dsõ, -st7 = tõias|hain, -haina, -.haina30 = .tianõ = tias = tiashain kõrvik (rohttaim)
tõigahta|ma, -q, -83 = tyngahtama < tõigahu|tma, -taq, -da62 korraks pead noogutama
tõir, tõira, .tõira37 kuhjavarras
tõisildõ teisiti, teistmoodi
tõisipäidi teisipidi
tõisi|tama, -taq, -da82 = tõõsitama vaidlema
.tõistli|nõ*, -dsõ, -st5 teismeline
tõistmuu:du teistmoodi
tõistsuguma|nõ, -dsõ, -st5 = tõistsugu|nõ, -dsõ, -st7 =(õ)sõsugumanõ teistsugune, teistmoodi, erinev; tä om tõistsugumanõ ku tõõsõq ta on teistsugune kui teised e teistest erinev
tõist.viisi teistviisi
.tõistõ teisiti; läts' tõistõ ku ma mõtli läks teisiti kui mina mõtlesin
tõld, tõlla, .tõlda33 tõld
tõldsep|p, -ä, -pä35 tõllassepp; vankrimeister
tõlgu(s)s|õq, -idõ, -it11 aganad
tõlgu|tama, -taq, -da82 seletama, tõlgendama
tõlk, tõlgu, .tõlku37 < tõlk', tõlgi, .tõlki37 tõlk; ma mõista-iq vinne kiilt, ma piät tõlgu läbi kynõlõma ma ei oska vene keelt, ma pean tõlgi läbi rääkima
.tõlkma, .tõlkuq, tõlgu64 < .tõlk'ma, .tõlkiq, tõlgi63 tõlkima; tõlguq mullõ, miä tuu vindläne kynõli tõlgi mulle, mis see venelane rääkis
tõlv, tõlva, .tõlva30 tõlv, nui, kurikas
.tõo|tama, -taq, -da81 > .tootama
.tõotus, -õ, -t9 > .tootus
tõr|a, -a, -ra26 1. rõdu; kooripealne (kirikus); 2. tüli, riid, tõrelemine; synast lägünes tõra, kibõnast lägünes tuli sõnast süttib riid, sädemest süttib tuli
tõrahta|ma, -q, -83 < tõrahutma mürtsatama, põrutama
tõrah(t)us, -õ, -t9 mürtsatus
tõrahu|tma, -taq, -da62 > tõrahtama
tõr|a(ha)ma, -raq e -adaq, -ra e -aha88 põrisema, tümisema
.tõrdo, -, -t1 tõrs
tõrgahta|ma, -q, -83 < tõrgahutma nõksatama
tõrgahtu|ma, -daq, -84 rappuma, põruma; vedu võtma, kuulda võtma, välja tegema; ku timmä käsedeq, sys timä tõrgahugiq eiq kui teda käsid, siis tema ei tee väljagi
tõrgah(t)us, -õ, -t9 põrutamine, rappumine
tõrgahu|tma, -taq, -da62 > tõrgahtama
tõrgu|tama, -taq, -da82 raputama
tõrikõ|nõ, -sõ, -ist8 tõrs
tõrista|ma, -q, -83 tõristama, põristama
tõris|õma, -taq, -õ87 tõrisema, põrisema
.tõrkna, -, -t3 mürtsumine, paukumine
.tõrkuma, .tõrkudaq, tõrgu79 rappuma, põruma
.tõrkvallaq vastu kajamas; Jaan' rüük' nii et Saru vald om tõrkvallaq Jaan karjub nii et Saru vald kajab vastu
tõrmi|härg, -härä, -.härgä34 = puskihärg sõim vihane inimene
tõr|rin, -ina, -inat4 tõrin, põrin
tõrv, tõrva, .tõrva30 tõrv
tõrva|lill', -lilli, -.lilli37 tõrvalill
.tõrvama, tõrvadaq, .tõrva77 tõrvama
tõrvand', -i, -it13 must olend, ese; must ku vana tõrvand' must nagu vana tont
tõrva|nõ, -dsõ, -st7 1. tõrvane; 2. = tõrvas
tõrvas, -(s)õ, -t11 vaigune puu, tõrvas; tõrvik
tõrvas|siug, -sivvu, -.siugu36 = tõrvas|huss', -hussi, -.hussi37 must madu
tõrõla|nõ, -(d)sõ, -st5 toriseja
tõrõl|õma, -daq, -õ85 = tõrõskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 tõrelema, riidlema
tõsi|nõ, -dsõ, -st7 tõsine
tõsitsõhe = tõsitsõlõ tõsiselt
tõsta|ment', -mendi, -.menti37 testament
(õ)sõnd', -i, -it13 < va'riant' teisend, variant, versioon
tõ(õ)sõndõ|(l)lõma*, -llaq, -(l)lõ86 varieeruma, teisenema, teisenduma, vahelduma
(õ)|nõ*, -dsõ, -st7 teisejärguline, sekundaarne
(õ)|päiv, -päävä, -.päivä35 teisipäev
(õ)sõqpoolõq, m .tõisipuu:li, .tõisipuu:li40 päramised
(õ)sõsk'*, -i, -it13 teisik
(õ)sõsuguma|nõ, -dsõ, -st5 =(õ)sõsugu|nõ, -dsõ, -st7 = tõistsugumanõ teistsugune, teistmoodi, erinev
(õ)sõvõrra teisevõrra
tõtali|nõ, -dsõ, -st5 = tõtõlinõ: kiä om tõtalinõ, tuu ei tsuskaq umma nynna tühä jutu manoq kes on tõsine, see ei topi oma nina tühja jutu sisse
tõtul võidu; tõtul juuskma, sõitma võidu jooksma, sõitma
tõtõ, -, -t2 1. tõde, tõsi; sulatõtõ sulatõsi; egas tõtõ as'agaq nalja ei olõq ega tõsise asjaga nalja ei ole; 2. tõsine; aus; tõtõ miis' tõsine, aus mees; olgu-i nii tõtõ, naaraq kah veidükese! ära ole nii tõsine, naera ka natuke!
tõtõhus, -õ, -t9 arusaamine, taip; üts' mol'o om ynnõ, olõ-i täl üttegiq tundmist ei tõtõhust eks ta üks loll on, ei ole tal mingit taipu ega arusaamist
tõtõli|nõ, -dsõ, -st5 = tõtõli|k, -gu, -kku38 = tõtalinõ tõsine, aus, lahke; tõtõlinõ inemine ütle ei halba synna, ei tä pall'o kynõlõq, ei ajaq lorri tõsine inimene ei ütle halba sõna, ei ta räägi palju ega aja lora
tõtõstõ tõesti; tõsiselt
tõug, tõvvo, .tõugo36 1. suvivili; 2. tõug, liik
.tõugja|s, -, -(s)t15 tõugjas (kala)
tõõgu|tama, -taq, -da82 noogutama
tõõhujuq hüüatus looma (hrl hundi) peletamiseks
|õnõ, -õsõ, -ist8 = tynõ teine
tõõnõkõrd = tynõkõrd teinekord, mõnikord, vahel
tõõnõpuu:l', tõõsõpoolõ, tõistpuu:lt40 = tynõpuu:l' teinepool, abikaasa
tõõnõtõõsõ (omast; nimet puudub), osast tõõnõtõist8 = tynõtõsõ teineteise
tõõsi|tama, -taq, -da82 = tõisitama vaidlema
tõõsitõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv tõõsitama
(ä), tää e timä, tedä e timmä (e tääd) = timä = tiä tema, ta
|di, -di, -ti26 tädi (ema õde)
tädi|rand, -ranna, -.randa33 tädirand (ehal käimise kohta)
tähele .pandma tähele panema, märkama
tähele.pandmaldaq tähelepanematu, märkamatu
täheli|ne, -dse, -st5 = tähikanõ = tähine = .täht'liganõ tähniline
tähendä|mä, -q, -83 1. tähendama; 2. mainima; 3. üles tähendama, märkima; 4. > tähetämä
tähendüs, -e, -t9 tähendus
tähes, -(s)e, -t11 sääs (seadeldis kalapüügiks)
tähe|tiieq*, -.tiide, -tiiet19 < a'stroloogia astroloogia
tähe|tämä, -täq, -dä82 < tähendämä [4.] sihtima; tä tähet' minno püssäst ta sihtis mind püssiga
tähi|k, -gu, -kut13 lauguga veis
tähika|nõ, -dsõ, -st5 = tähi|ne, -dse, -st7 = täheline
tähistü, -, -t2 tähestik
.tähn'mä, .tähniq, tähni63 nokitsema
täht', tähe, .tähte34 1. täht; 2. tähn; lauk; 3. (kirja)märk; tunnus(märk); tähti piten lugõma veerima
.täht'liga|nõ, -dsõ, -st5 = täheline
täht'|päiv, -päävä, -.päivä35 tähtpäev
täht'raama|t, -du, -tut13 kalender, tähtraamat
.tähtsä, -, -t3 tähtis
.tähtsüs, -e, -t9 tähtsus
tähüs, -(s)e, -t11 tähis, tähistus; tähüsses tsusatas puuossõ lumõ sisse tähiseks pistetakse puuoksi lumme; keel *tähüssyna märksõna
tähüstä|mä, -q, -83 tähistama
täi, -, -d53 täi
.täielemä, täieldäq, .täiele85 täisid otsima
täimun|a, -a, -na28 ting, täimuna
täi.tapja, -, -t1 pöial
.täi|tämä, -täq, -dä81 täitama
täkeldü|= täkerdü|mä, -däq, -84 pulstuma, tokerduma; känguma
täk|k, -o, -ko37 = t'akk täkk
täko|tama, -taq, -da82 = t'akotama vallatlema, suguühtes olema (mehe v isaslooma kohta)
tälbä|tämä, -täq, -dä82 ära määrima
tälbä|tümä, -tüdäq, -dü84 määrduma
tälgeq, .tälk'me, tälgend16 idu
.tämbe, -, -t3 = .tämblä|ne, -dse, -st5 udune; tummine
täni|tämä, -täq, -dä82 tänitama, karjuma, hädaldama, nutma
tänn', tänni, .tänni37 tänitamine, karjumine, hädaldamine, nutmine; nakas' tänni hakkas karjuma (hädaldama, nutma)
tänähtä|mä, -q, -83 < tänähü|tmä, -täq, -dä62 karjatama; ma nii kõvva hiitü, et peris tänähüdi ma ehmusin nii kõvasti, et päris karjatasin
täpeli|ne, -dse, -st5 = .täpliganõ
täpipäält täpipealt
täpi|tämä, -täq, -dä82 täppe tegema
.täpliga|nõ, -dsõ, -st5 = täpeline täpiline
.täp'mä, täppiq, täpi63 näppeid tegema
.täpn|eq, m -ide, -it4 näpped (villastest kaltsudest harutatud kiudaine)
.täpni|ne, -dse, -st7 topiline
täp|p', -i, -pi37 täpp
.täprege|ne, -se, -ist8 raasuke
.täpsä, -, -t3 täpne
.täpsähe = .täpsäle täpselt; täpsähe kell säidse täpselt kell seitse
täpsändä|mä*, -q, -83 täpsustama
.täpsü|s, -(se), -(s)t10 täpsus; aja täpsü(s)t takan ajab täpsust taga
|pär', -bärä, -bärät4 täbar
tärgeldä|mä, -q, -83 tärgeldama; edasi-tagasi käima, jooksma
.tärknemä, tärgedäq, .tärkne75 = .tärkü|mä, -däq, -80 tärkama
.tärk(l)üs, -e, -t9 tärklis
.tärmän', -i, -it4 tähtaeg, tähtpäev, tärmin
tärn', tärni, .tärni37 tärn
tärpe|tiin', -tiini, -.tiini37 = tärpen|tin', -tini, -.tinni38 tärpentin
.täs'mä, .tässiq, tässi63 katkuma, sakutama, sikutama (heina, juukseid, sulgi); ma sinno tässi! ma sakutan sind!
täterdä|mä, -q, -83 tutistama, sakutama
täterdü|mä, -däq, -84 vanuma, pulstuma
.tätriga|nõ, -dsõ, -st5 tombuline; prügine, (heina)purune; rõivas om tätrigadsõs kulunuq riie on topiliseks kulunud
.tätri|k, -gu, -kku38 = tätär'
tätä, -, -t2 lastek issi; taat, vanaisa; tätä kiit viina ni käse es kinkalõgiq üteldäq issi keedab viina ja ei lubanud kellelegi öelda
tätär', .täträ, tätärd22 = .tätrik (villa)topp; tükike, puru, tätar; rõivas om tätrit täüs' riie on toppe täis; hainatäträgene heinapuruke
tävv, tävvü, .tävvü37 = täü
tävvehüs, -e, -t9 täius
tävveli|ne, -dse, -st5 täielik
tävvelt .saama, olõma küllalt v villand saama, aitama, piisama; kas sullõ sai noq tävvelt? kas said nüüd küllalt?
tävvendä|mä, -däq, -83 täiendama
tävveste täiesti; täielikult
.täämbä täna
.täämbä|ne, -dse, -st5 tänane
täämendä|mä, -q, -83 tähele panema, meelde jätma; täämendäq sa häste ärq, et sullõ miilde jääs! pane sa hästi tähele, nii et sulle meelde jääb!
täü, tä(vv)ü, .tävvü37 = tävv kops; tsia täüq ja rahuq ommaq ärq lähätedüq sea kopsud ja neerud on kupatatud
.täüde minemä täide minema, tõeks saama
täüdeq, .täüte, täüdet19 = täüdüs täide, täidis
täüdäs, .täütä, täüdäst11 tökat, vankrimääre; potiq kats'ki põranuq, täütäl punn' arq karanuq potid katki põrunud, tökati(tünni)l punn pealt karanud (rahvaluulekatke)
täüdüs, -(s)e, -t11 = täüdeq
täü|hain, -haina, -.haina30 kopsurohi
.täümä, .täüdäq, täü68 raatsima, täima
täüs', tävve, täüt49 täis; tävveq ja tühäq purgiq täis ja tühjad purgid; täüs'õiguslinõ täieõiguslik; täüs'kuu täiskuu
täü|sammõl', -.samblõ, -sammõld23 kopsusamblik
täüs'kässi ohtralt, külluses; ku mul miis' elli, sys mul oll' kykkõ täüs'kässi käen kui mul mees elas, siis oli mul kõike külluses
.täütmä, .täütäq, täüdä61 täitma
.täütmäldäq täitmatu
.täütsä = .täütsähe = .täütsäle täitsa, päris, täiesti
täütõbi|nõ, -dsõ, -st7 kopsuhaige
|bi, -bi, -pi26 töbi, tölp, nudi
tölbä|k, -gu, -kut13 = tölbä|ts', -dsi, -tsit13 lühike rõivas, riidejupats; külmä ilmagaq ei toheq sääntse prundsitölbätsigaq vällä minnäq külma ilmaga ei tohi sellise seelikujupatsiga välja minna
.töllelemä, tölleldäq, .töllele85 töllerdama
töllerüs, -e, -t9 töllerdis
töllile töllakil(e)
.tölpämä, tölbädäq, .tölpä77 kargama; ringi jooksma
.töls'li|k, -gu, -kku38 = .tols'lik laisavõitu
.töls'mä, .tölssiq, tölsi63 = .tüls'mä lonkima, vantsima
tönn', tönni, .tönni37 = tünn tünn
törgü|tämä, -täq, -dä82 = .törk'mä = türgütämä sörkima, (hobusega) aeglaselt sörki sõitma
törk, törgü, .törkü37 = türk sörk
.törk'mä, .törkiq, törgi63 = törgütämä = türgütämä = .türk'mä sörkima, (hobusega) aeglaselt sörki sõitma
töövikjä|ne = töövikjä|s, -dse, -st5 töökas; tä iks om töövikjäs inemine, tuud ei võiq üldäq, et tä laisk om ta on ikka töökas inimene, seda ei või öelda, et ta laisk on
|di, -di, -ti26 = tüdü
tüdi|nemä, -däq e -nedäq, -ne89 tüdinema
|dü, -dü, -tü26 = tüdi tüdrukuke, tütreke
tühendä|mä, -q, -83 tühjendama
tühi, tühä, .tühjä44 1. tühi; 2. tühjus
tühi|pa(l)l'as, -.pall'a, -pa(l)l'ast22 tühipaljas
tühi-tähi, tühä-tähä, .tühjä-.tähjä44 tühi-tähi
.tühjüs, -e, -t9 tühjus
.tühmri|k, -gu, -kku38 kidur puu; lühike inimene
tühäli|k, -gu, -kku38 tühjavõitu; rahakott' tüküs tühälik olõma rahakott kipub tühjavõitu olema
tühäli|ne, -dse, -st5 = tühäne tühine, kehv; tühjavõitu
tühält tühjalt
tühä|ne, -dse, -st7 = tühäline
tühä|puu:l'†, -poolõ, -puu:lt40 põhjakaar
tühästä|mä, -q, -83 tühistama
tühüs, -(s)e, -t11 1. gaasivalu; 2.* tühik; tühimik; vaakum; tekstin erätäseq synno tühüsseq tekstis eraldavad sõnu tühikud; tühüspakk' vaakumpakend; kohv' om tühüspakin kohv on vaakumpakendis
tühüssille = puhussillõ puhitusse
tühüssilläq = tühüssi(h)n = puhussillaq = puhussi(h)n puhituses, gaasi täis
tükelde = tükä tükati; tükikaupa; laiguti
tüketümäs tükkideks, puruks; suurõtükükuuligaq oll' löönüq inemise tüketümäs suurtükikuuliga oli löönud inimese tükkideks
tük|k, -ü, -kü26 1. tükk; 2. (kunst)tükk; (koerus)tükk, vemp; 3. -tükk, halb; vilets; latsõtükk halb laps, lapsetükk; autotükk vilets auto
.tükliga|nõ, -dsõ, -st5 = tüküline tükiline, tüklik
.tükmä, .tükküq, tükü73 1. tükkima, kippuma; 2. tihendama; toppima
tükä = tükelde = tükä.hüisi = tükälde tükati; tükikaupa; laiguti; tükä oll' viil lumi sulamaldaq laiguti oli veel lumi sulamata
tüküli|ne, -dse, -st5 = .tükliganõ tükiline, tüklik
tükü(h)n koos, tükis; üten tükün ühes tükis
tüküs, -(s)e, -t11 tihend; tropp
tükütüü:, -, -d52 tükitöö
tükü.viisi tükkhaaval
tülgäh(t)ü|mä, -däq, -84 = .tülpümä
tülgäh(t)üs, -e, -t9 tüdimus, küllastus
.tülkmä, .tülküq, tülgü63 iiveldama
.tülpü|mä, -däq, -80 = tülgäh(t)ümä tülpima, tüdinema, küllastuma; tä om ärq väsünüq ja tülpünüq jo tüüst ta on tööst juba väsinud ja tülpinud
.tüls'mä, .tülssiq, tülsi63 = .töls'mä lonkima, vantsima
tülväh(t)ü|mä, -däq, -84 pahanema, solvuma; tä om ärq tülvähünüq, ei kynõlõgi ei muqkaq ta on solvunud, isegi ei räägi minuga
tül|ü, -ü, -lü26 tüli; vastuolu; tüllü kakma tüli norima; tüllü tegemä tülitama, segama; tä teoq ommaq synnogaq tülün tema teod on sõnadega vastuolus
tülü.kakja, -, -t3 tülinorija
tülüske|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = tülüte|(l)lema, -lläq, -(l)le86 < tülüs|.kits'mä, -.kitsiq, -kitsi13 = korduv tülütämä
tülü|tämä, -täq, -dä82 = tülü|tsemä, -tsäq e -däq, -dse90 tülitsema; miä ti tan tülütät mis te seal tülitsete
.tümbe, -, -t3 = tümme
.tümbjä|ne, -dse, -st5 tumekas; tõmmukas; sünkjas
tümbä, -, -t2 = tümbäts' tuim, kohmakas inimene
tümbä|k, -gu, -kut13 tümikas; tömp; tuim inimene; sääntse tümbäkugaq om väega rassõ tandsiq sellise tuima tümikaga on väga raske tantsida
tümbä|ts', -dsi, -tsit13 = tümbä
tüm|i, -e, -me24 = tüvi tüvi
tümis|ema, -täq, -e87 tümisema
tümistä|mä, -q, -83 müristama, kõmistama; tümistama, müdistama; pikne tümistäs äike müristab
tümme, -, -t14 = tummõ = .tümbe tume; tõmmu; sünge, pime
tüm|min, -inä, -inät4 mürin, kõmin; tümin, müdin; latsõq juuskvaq niguq tümmin lapsed jooksevad, nii et müdin taga
tümp, tümbä, .tümpä35 tömp
.tümpliga|nõ, -dsõ, -st5 tömp, tömbakas
tümps, tümpsü, .tümpsü37 tümps, müts
.tümpselemä, tümpseldäq, .tümpsele85 tümpsuma, tümisema
tümpsmä, .tümpsüq, tümpsü64 tümpsuma, mütsuma
.tümps'mä, .tümpsiq, tümpsi63 tümpsima
.tümpsnä, -, -t3 tümpsumine
tümpsäh(t)üs, -e, -t9 tümpsatus
tüm|ä, -ä, -mä24 koodi nui
tümähtä|mä, -q, -83 mürtsatama, kõmatama; pikne tümäht' kõvva äike kõmatas kõvasti
tümäh(t)üs, -e, -t9 = tümä|k, -gu, -kut13 mürts, kärgatus; tümakas, võmm, jõmakas
.tündri, -, -t1 tünder
tünds, tündsä, .tündsä35 tüügas
.tündsehe = .tündsele kangelt, jäigalt; laisalt
tündseq, .tündse, tündset18 kange, jäik; laisk
tündsä|hämä, -däq, - e -hä88 tatsuma; kel jalg tündsähäs, tuul kiil' nilpsahas kel jalg tatsub sel keel limpsib (st liikudes tekib janu)
tündsä|k, -gu, -kut13 tönts, töntsakas
tündsäli|k, -gu, -kku38 jäigavõitu; laisavõitu
tünis|emä, -täq, -e87 pomisema, ümisema
.tünksämä, tünksädäq, .tünksä77 tonksama, tonkama (torkama; võõrast keelt purssima); tünksäs pis'okõsõ s'aksa kiilt tonkab pisut saksa keelt
tünn, tünnü, .tünnü37 = tönn' tünn
|n'o, -n'o, -nn'o26 = tün'ä tünnike; paks inimene
.tüntska, -, -t3 lühike paks inimene
|n'ä, -n'ä, -nn'ä24 = tün'o
tüpä|k, -gu, -kut13 vemmal, malk, roigas
türbäh(t)ü|mä, -däq, -84 pahanema
türbüs, -(s)e, -t11 pahane inimene
türgänd', -i, -it13 sörkiv hobune
türgä|pill', -pilli, -.pilli37 lõõtspill
türgü|tämä, -täq, -dä82 = t'urgutama = törgütämä sörkima, (hobusega) aeglaselt sörki sõitma
türk, türgü, .türkü37 = törk sörk
.türklä|ne, -(d)se, -st5 türklane
.türk'mä, .türkiq, türgi63 = .türk'mä sörkima, (hobusega) aeglaselt sörki sõitma
türk-.türkädi sörki (jooksma, laskma); hopõn' lask türk-türkädi hobune laseb sörki
türm', türmi, .türmi37 vangla, türm
türnäpuu, -, -d50 türnpuu
tür|ä, -ä, -rä24 vulg peenis, türa
tüseheli|k, -gu, -kku38 = tüsselik tüsedavõitu
tüsse, -, -t14 tüse
tüsseli|k, -gu, -kku38 = tüsehelik
tüssi|k, -gu, -kut13 vitsa tüvi
tüssä|k, -gu, -kut13 tüse inimene; kaigas
.tüssämä, tüssädäq, .tüssä77 tüssama
.tütri|k, -gu, -kku38 tüdruk
tütär', .tütre, tütärd22 tütar
tütär'|lats', -latsõ, -last39 tütarlaps, tüdruk
tüv|i, -e, -ve24 = tümi tüvi
tüvimä|ne, -dse, -st5 tüvepoolne; ossa tüvimäne ots om jämmemb oksa tüvepoolne ots on jämedam
tüü:, -, -d52 töö; teos; teenus; tüühü e tüüle nakkama tööle hakkama; tüümiis' töömees
tüübili|ne, -dse, -st5 tüüpiline
tüü:him|o*, -o, -mo26 energia
tüü:ka|= tüü:ka|s, -dsõ, -st5 töökas
tüü:kämä, töögädäq, tüü:kä77 nöökama
tüü:li|ne, -(d)se, -st5 tööline
.tüünelema, tüüneldäq, .tüünele85 tõuklema, trügima
tüünähtä|mä, -q, -83 < tüünähü|tmä, -täq, -dä62 äkki müksama
.tüünämä, tüünädäq, .tüünä77 müksama, tõukama
tüüp', tüübi, .tüüpi37 tüüp
tüür', tüüri, .tüüri37 tüür
tü:ü|riist, -riista, -.riista30 tööriist
.tüür'mä, .tüüriq, tüüri63 tüürima
.tüür'ni|k, -gu, -kku38 tüürimees
tüüsterdä|mä, -q, -83 = nüüsterdämä määrima, mustaks tegema; kuis sa hindä nii ärq tüüsterdänüq olõt? kuidas sa enda nii ära määrinud oled?
tüü:stüs, -e, -t9 > .kuandus*
tüü:torba|ts', -dsi, -tsit13 töörühmaja
tü:ü|tämä, -täq, -dä81 töötama; massin tüütäs masin töötab
.tymbama, tymmadaq, .tymba77 tõmbama
.tymbu|ma, -daq, -84 tõmbuma
.tymbus, -õ, -st9 tõmbus, tõmme
.tymbõtuul', -õ, -t40 tõmbetuul, tuuletõmme
tynga|hama, -daq, -ha88 = tyngutama
tyngahta|ma, -q, -83 = tõigahtama = .tynksama < tyngahu|tma, -taq, -da62 korraks pead noogutama; hopõn' tyngaht' päägaq hobune noogutas korraks pead
tyngu|tama, -taq, -da82 = tyngahama noogutama
.tynkama, tyngadaq, .tynka77 lonkama
.tynksama, tynksadaq, .tynksa77 = tyngahtama
.tynkõlõma, tyngõldaq, .tynkõlõ85 vastu rääkima, sõnelema
ty|nõ, -sõ, -ist8 = tõõnõ teine
tynõkõrd = tõõnõkõrd teinekord, mõnikord, vahel
tynõtõsõ (omast; nimet puudub), osast tynõtõist8 = tõõnõtõõsõ teineteise
tyymeeleli|ne, -dse, -st5 tõsine, aus, tõemeelne
tyymeeli tõsiselt; tõesti; tyymeeli kynõlõt vai? tõsiselt räägid või?; tä um vist tyymeeli ullis lännüq ta on vist tõesti hulluks läinud
tyy.näoli|nõ, -dsõ, -st5 tõenäoline
tyyperäli|ne, -dse, -st5 tõepärane
tyysta|ma, -q, -81 tõestama; tõendama
tyystus, -õ, -t9 tõestus; tõend
.uarm|(as), -a, -a(s)t15 = .uarm|(õs), -õ, -õ(s)t15 = oormas lumehang
uba, ua, upa27 uba
uba|leht', -lehe, -.lehte34 ubaleht (rohttaim)
uba|mulk', -mulgi, -.mulki37 Halliste v Abja kandi mulk
ubl'a|tama = ubl'o|tama, -taq, -da82 nüpeldama, peksma
ubõri|k, -gu, -kku38 = ubõ|rits, -ritsa, -.ritsa37 = õbõrik ubrik
ud'e, ude, ute24 > utõ
ud|murt', -murdi, -.murti37 udmurt
udras, .utra, udrast22 saarmas
udsal|õma, -daq, -õ85 hõljuma
udsu, udsu, utsu26 1. udu; 2. ebe, ude; udusulg; patja kloppin ajat padja külest udsu üles patja kloppides ajad padja küljest udusulgi üles
udsu|nõ, -dsõ, -st7 1. ebemeid, udemeid täis; 2. udune
udsu|sulg', -sulõ, -.sulgõ34 udusulg
udsu|tama, -taq, -da82 1. udutama, uduvihma sadama; 2. ebemeid, udemeid ajama
ugala|nõ, -(d)sõ, -st5 sõnakehv, taipamatu inimene; kõnedefektiga inimene; umbkeelne; kiä häste mõista-i kynõldaq, om ugalanõ kes hästi ei oska rääkida, on ugalane
ugri|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 urgitsema, nokitsema; jätäq nynaugritsõminõ perrä! jäta ninanokitsemine järele!
ugu|rits, -ritsa, -.ritsa31 kurk (kurgi)
uhaja|= uhaja|s, -dsõ, -st5 okkaline
uha|k, -gu, -kut13 = uhas, -(s)õ, -t11 = uhtjas
uhi, uh'a, .uhja44 ohi
uhi|lyig, -lyia, -.lyiga32 ohelik
uhiuma|nõ, -dsõ, -st7 päris omane
uhi|vesi, -vii:, -vett42 loputusvesi
.uhjama, uh'adaq, .uhja77 juhtima, ohjama
uhkjas, .uhkja, uhkjast22 = uhk'mas, .uhk'ma, uhk'mast22 = uhtjas
.uhkuisi = .uhkõhe uhkelt
.uhkus, -õ, -t9 uhkus
.uhkõ, -, -t3 uhke
.uhkõhe = .uhkuisi = .uhkõlõ uhkelt
.uhkõlõma, uhkõldaq, .uhkõlõ85 = uhkõnda|ma, -q, -83 uhkeldama, uhkustama
uhkõndõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv uhkõndama
uhtjas, .uhtja, uhtjast22 = uht'kas, .uht'ka, uht'kast22 = ohtjas = uhak = uhas = uhkjas = uhk'mas ohakas
.uhtma, .uhtaq, uha63 = .huhtma loputama, uhtma; parõmb õdagunõ uhet ku hummogunõ mõst õhtune loputus on parem kui hommikune pesemine (nõudepesu kohta)
uht'mas, .uht'ma, uht'mast22 = uhtjas
.uhtsama, uhastaq, .uhtsa76 kergelt loputama, uhtma
.uhtu, -, -t1 madal heinamaa; endine jõesäng
uhu|paads', -paadsi, -.paadsi37 = huu:paads' = paadsapuu = vohopaads' paakspuu
uhvo, -, -t2 ufo
.uialõma, uialdaq, .uialõ85 korduv oietama, hädaldama, karjuma
.uiama, uiadaq, .uia77 ülemäära kütma; jätäq no maaha, uiaku-i nii pall'o! jäta ometi järgi, ära küta nii palju!
uia|tama, -taq, -da82 = uiutama oietama, hädaldama
.uibu, -, -t1 õunapuu
.uibulehi|ne, -dse, -st7 teatud liiki kindakiri
.uibu|nõ, -dsõ, -st7 õunapuine, õunapuust
uigahta|ma, -q, -83 huigatama
uigah(t)us, -õ, -t9 huigatus
uigukõ|nõ, -sõ, -ist8 savivile
.uigõlõma, uiõldaq, .uigõlõ85 korduv oigama; oietama
uik, uigu, .uiku31 vilepill, vile
.uikama, uigadaq, .uika77 huikama
.uikma, .uikuq, uigu64 huikuma
.uikna, -, -t3 huikamine, huikumine
uinah(t)u|ma, -daq, -84 = .uinuma uinuma
uinah(t)us, -õ, -t9 = uinak uinak
uina|k, -gu, -kut13 = uinang, -u, -ut13 = uinah(t)us
.uinu|ma, -daq, -80 = uinah(t)uma = uinussillõ .jäämä uinuma
uinu|tama, -taq, -da82 uinutama; uinudi kyik' uma raha pudõlihe uinutasin kogu oma raha pudelisse (piltl jõin kogu oma raha maha)
.uisku uisapäisa
uis'o, -, -t2 = ois'o = oss'o = uss'o oinastall
.uitsama, uidsadaq, .uitsa77 kiigutama
uiu|tama, -taq, -da82 = uiatama
uja, uja, ujja e uia26 = oja oja
ujahta|ma, -q, -83 = ojahtama oiatama
ujah(t)us, -õ, -t9 = ojah(t)us oie
ujoma, ujjoq e uioq, ujo70 = .oidma = .oiduma = ojoma ujuma; triivima; mi uio üle järve ujusime üle järve
ujo|tama, -taq, -da82 = ojotama ujutama; parvetama
ujovallaq üle ujutatud
uk.ra'inla|nõ, -(d)sõ, -st5 ukrainlane
ukõrda|ma, -q, -83 1. < mukõrdama ukerdama, vaevaliselt liikuma; 2. kudrutama (tedre häälitsemise kohta)
ukõrdõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 korduv 1. ukerdama, vaevaliselt liikuma; 2. kudrutama (teder)
ukõr|pauds', -paudsi, -.paudsi37 = ukõr|tauds', -taudsi, -.taudsi37 = ukõr|tuuds', -tuudsi, -.tuudsi37 = kukõrpauds' = kukõrtauds' = upõrpauds' kukerpall
ull', ulli, .ulli37 1. rumal, loll, tobe; ull' lugu külh rumal lugu küll; ull' saa kerikun ka pessä loll saab kirikus ka peksa; mi piät tunnin ullõ har'otuisi tegemä me peame tunnis tobedaid harjutusi tegema; 2. < hull hull; tä om ullis lännüq ta on hulluks läinud
.ulli = ullituhe = ullitulõ väga, tohutult; rahha om täl iks ulli pall'o raha on tal ikka tohutult palju
ulli|arst', -arsti, -.arsti37 psühhiaater
ullidu, -, -t1 väga, tohutu
ullikõ|nõ, -sõ, -ist8 rumaluke; lollike, tobuke
ulli|nõ, -dsõ, -st7 rumalavõitu
ullistõ rumalasti
ulli|tama, -taq, -da82 rumalusi tegema; lollitama; vigurdama
ullituhe = .ulli = ullitulõ
ullitus, -õ, -t9 narrus, rumalus; vigurdamine
ull'|juheq, -.juht'mõ, -juhend16 nalj nulljuhe
.ull'us, -õ, -t9 rumalus, lollus
.ullõl|õma, ullõldaq, .ullõlõ85 = korduv ullitama
ul'o, ul'o, ull'o26 tobu
ulv, ulva, .ulva31 nutt, hala
um = om vt olõma
um|a, -a, -ma24 oma; oma, lähedane (inimene)
uma|dsõq, m -tsidõ, -tsit7 omaksed, lähedased (inimesed)
umaette omaette, eraldi
umahus, -õ, -t9 omadus
umahussyn|a, -a, -na28 omadussõna, adjektiiv
umajago omajagu, mõnel määral
umakäänüs*, -(s)e, -t11 < umas.ütlejä* omastav (kääne), genitiiv
umandus, -õ, -t9 omandus
umani|k, -gu, -kku38 omanik
umaper|ä, -ä, -rä24 omapära
umaperäli|ne, -dse, -st5 = umaperä|ne, -dse, -st7 omapärane
umasuguma|nõ, -dsõ, -st5 = umasugu|nõ, -dsõ, -st7 omasugune
umas.ütlejä*, -, -t3 > umakäänüs*
umavahel = uma.vaihõl omavahel
umaveli|ne, -dse, -st7 oma, tuttava meelelaadiga inimene
umb, ummõ, .umbõ34 = umbhengeline uskmatu, umbusklik; külh om umb inemine, tälle saa-i midägiq selges tetäq küll on umbusklik inimene, talle ei saa midagi selgeks teha
.umba-.untsu vägisi
umbhengeli|ne, -dse, -st5 = umb
umb|kii:l', -keele, -kii:lt40 võõras keel
.umblõja, -, -t3 õmbleja
.umblõma, ummõldaq, .umblõ78 õmblema
umb|ots, -otsa, -.otsa31 ummik
.umb(õ)palanu|q, -q, -t1 = umbtõbi = .umbõhaigõ panariitsium, sõrme, varba v sõraümbruse nahaalune mädapõletik
umb|sõlm', -sõlmõ, -.sõlmõ35 umbsõlm
umbtõ|bi, -võ, -põ25 = .umb(õ)palanuq
umb|usk, -uso, -.usko36 umbusk
umb.uskli|k, -gu, -kku38 = umb.uskmaldaq umbusklik
.umb(õ)|vihm, -vihma, -.vihma31 pikaajaline vihm
.umbõ I = .umbõhe = .umbõlõ 1. umbe, kinni; umbselt; 2. kõnek väga; umbõ(lõ) suur' väga suur
.umbõ II, -, -t3 = .umbõnõ
.umbõ.haigõ, -, -t3 = .umb(õ)palanuq
.umbõhe = .umbõ [I] = .umbõlõ
.umbõ(h)n 1. umbes, ummuksis, kinni; järv' om talvõl umbõn järv on talvel ummuksis; 2. pilves; umbõn ilm pilves ilm
.umbõ|nõ, -dsõ, -st7 = .umbõ [II] = umminõ umbne, kinnine
.umbõs umbes, ligikaudu
umma.kõrda omakorda
ummamuu:du omamoodi
ummapääd omapead
ummi|k, -gu, -kut13 ummik; kaanega puunõu
ummi|nõ, -dsõ, -st7 = .umbõnõ
ummista|ma, -q, -83 ummistama
ummistu|ma, -daq, -84 ummistuma
ummuskilõ = ummussõhe
ummussillaq = ummussi(h)n = ummussõ(h)n ummuksis
ummussõhe = ummuskilõ = ummussõlõ ummuksisse
ummussõ(h)n = ummussillaq
ummõhtõ(giq) ometi(gi)
ummõlus, -õ, -t9 õmblus
ummõlusmassin, -a, -at4 õmblusmasin
un'ask', -i, -it13 unimüts
und, unna, .unda32 und (õngpüünis)
.undama, unnadaq, .unda77 1. ulguma; undama; 2. undama, huugama, valutama (nt pea)
und|rehk', -rehi, -.rehki36 = und|reht', -rehi, -.rehti36 pettus, sohk; myni kaupmiis' tege müümise man undrehki mõni müüja teeb müües sohki
.undru|k, -gu, -kku38 > .ündrik
undsõh, .undsõ, undsõht20 = undsõq
.undsõ|nõ, -dsõ, -t7 udune
undsõq, .undsõ, undsõt18 = undsõh udu; uduvihm; nii paks undsõq oll', et umma kätt ka näe es nii tihe udu oli, et oma kätt ka ei näinud; undsõt ajama udutama, uduvihma sadama
undsõ|tama, -taq, -da82 udutama, uduvihma sadama
undõr|mann', -manni, -.manni37 > hundament'
ungarla|nõ, -(d)sõ, -st5 ungarlane
ungi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 urgitsema, õngitsema
.ungru, -, -t1 = .unkri kohitseja, ruunaja
ungõrda|ma, -q, -83 küürutama
un|i, -õ, -d41 uni; unenägu
uni|k, -gu, -kut13 hunnik
uni|nõ, -dsõ, -st7 unine
unista|ma, -q, -83 1. uniseks tegema, muutma, uinutama; tä ynnõ unistas inemiisi uma igävä jutugaq oma igava jutuga ta ainult ajab inimestele une peale; 2. > hõl'ahõ(l)lõma
unistõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 uniseks jääma
unitsi|ga, -a, -ka29 unimüts, laiskvorst
.unkri, -, -t1 = .ungru
unnah(t)us, -õ, -t9 hetkeline ulgumine
un|o, -o, -no26 1. onu (ema vend); 2. sääsk
uno|tama, -taq, -da82 pinisema (hrl sääse kohta)
unõ|hain, -haina, -.haina30 = unõlill' tõrvalill (rohttaim)
unõhta|ma, -q, -83 < unõhutma unustama
unõhuisi unarul(e)
unõh(t)u|ma, -daq, -84 ununema
unõh(t)us, -õ, -t9 unustus
unõhu|tma, -taq, -da62 > unõhtama
unõ|lill', -lilli, -.lilli37 = unõhain
unõ|müts, -mütsü, -.mütsü37 unimüts
unõnä|go, -o, -ko27 unenägu
unõrõõmah(t)us, -õ, -t9 sügav lühike uni, suigatus; päält unõrõõmahust oll' pää hulga selgemb pärast suigatust oli pea palju selgem
unõssihe = unõssilõ unarule
unõssi(h)n unarul
unõvirussi(h)n poolunes, suikvel
upakallaq = upakillaq upakil
upakillõ = upakulõ = upil(d)õ upakil(e)
upin, ubina, ubinat4 1. õun; 2. > maaupin
upin|hain, -haina, -.haina30 kummel
upi|ninn', -ninni, -.ninni37 kullerkupp
upitõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 küürutama
upo, -, -t2 lastek õun; kartul
uppi uppi
up|puma, -pudaq,-u79 uppuma
upung', -i, -it13 = uputus uputus, üleujutus; hainamaa läts' upungihe heinamaa ujutas üle
upuskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 1. hulpima, aeg-ajalt vee alla vajuma; 2. üle ujutatud olema; moro upuskõllõs õu on üle ujutatud
upu|tama, -taq, -da82 uputama; üle ujutama
uputus, -õ, -t9 = upung'
upõr|pauds', -paudsi, -.paudsi37 = ukõrpauds' kukerpall
ur|a†, -a, -ra26 = ora [2.] = urg [1.]
urb, urba, .urba31 1. urb; 2. pung; keväjä nakkasõq urbaq lahkõma ja urbõ seest tulõvaq leheq vällä kevadel hakkavad pungad puhkema ja pungadest tulevad lehed välja
.urbama, urbadaq, .urba77 suure häälega nutma
urba.plaastri, -, -t1 urvaplaaster, vits
urbaut|t', -i, -ti37 < utt' [2.] pajuurb
.urbu|ma, -daq, -80 pakatama (pungade kohta); (leotamisel) paisuma, tursuma; idanema; herneq urbusõq vii seen herned paisuvad vees
urbõli|nõ, -dsõ, -st5 = urbõ|nõ, -dsõ, -st7 urvarikas, urvakas
.urbõ|päiv, -päävä, -.päivä35 palmipuudepüha
urg† I, ura, .urga32 = ura† oja
urg II, uru, .urgu32 > uu:s'
urga|tama, -ta(q), -da82 = uuratama puurima; urgitsema; (tüütult) uurima, küsitlema
urru|tama, -taq, -da82 sigu kutsuma
uru|parm, -parmu, -.parmu37 pealetükkiv inimene
.urvi = urvil(d)õ urvakil(e), uppi(s)
urvikallaq = urvikillaq = urvikullaq urvakil, uppis
urvil(d)õ = .urvi
urvi|tama, -taq, -da82 urvitama, urvakil olema
urvitõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv urvitama
usalda|ma, -q, -83 julgema; kas sa usaldanuq sinnäq minnäq? kas sa julgeks sinna minna?
usinahe = usinalõ usinalt
usindus, -õ, -t9 usinus
usk, uso, .usko36 usk; uskumus; religioon; seto usk, vinne usk õigeusk; seto- v vinneusulinõ õigeusklik
.uskla|nõ, -dsõ, -st5 = .uskli|k, -gu, -kku38 = .uskli|nõ, -dsõ, -st5 usklik
.uskma, .uskuq, usu73 uskuma; usaldama; kas sa ei usuq minno, et sa mu takan nurgitsõt? kas sa ei usalda mind, et sa mu taga nuhid?; taad miist ei võiq uskuq seda meest ei või usaldada
.uskma(l)daq uskmatu; umbusklik
.uskmi|nõ, -sõ, -st5 usaldus; uskumus, arvamus
usoli|nõ, -dsõ, -st5 usklik; usuline
usotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 veenma, (oma arvamust) sisendama
uss', ussõ, ust39 uks
uss|aid, -aia, -.aida33 taraga piiratud ukseesine õu; eläjit tohe-i ussaida laskõq, nuuq tegeväq lillele liiga ja tüküseq tarrõ loomi ei tohi ukseesisele õuele lubada, need teevad lilledele liiga ja kipuvad tuppa
us|sin, -ina, -inat4 usin
uss'o, -, -t2 = ois'o = oss'o = uis'o oinastall
uss'u|tama, -taq, -da82 sussutama
ussõ välja; ajaq pini ussõ! aja koer välja!
ussõ(h)n väljas; põrhõllaq om ussõn peris külm tuul' praegu on väljas päris külm tuul
ussõst väljast; miä elläi saa noq ussõst, kyik' kotusõq ommaq pall'aq mis loom praegu väljast saab, kõik kohad on paljad
.ustav, -a, -at4 ustav
utar', udara, udarat4 udar
uti|k, -gu, -kut13 utt, utt-tall
util, udila, udilat4 ritv
.utma, uttaq, uta61 1. peksma (reht); 2. vaevama, kurnama (maad); 3. vaiku v tökatit ajama
ut|t', -i, -ti37 1. utt; 2. > urbautt'
uttu|ma, -daq, -80 enesekoh kurnama, kurnatud saama (maa kohta); taa om ärq uttunuq maa, tast saa ei määnestkiq saaki see on kurnatud maa, siit ei saa mingit saaki
utu|tama, -taq, -da82 maad kurnama
utõ, -, -t2 < ud'e ute (lamba hellitusnimetus ja kutsumissõna)
uudis, -(s)õ, -t11 uudis
uudishim|o, -o, -mo26 uudishimu
uudishimoli|k, -gu, -kku38 uudishimulik
uudsõq, .uutsõ, uudsõt18 uudsevili, -leib
uuli|ts, -dsa, -tsat13 > huulits
uu:n', oonõ, uu:nt39 = uu:s'
uu:n'liga|nõ, -dsõ, -st5 = ooninõ = uu:s'liganõ
uur', uuri, .uuri37 uur
uura|tama, -taq, -da82 = urgatama puurima; urgitsema; (tüütult) uurima, küsitlema
uuratõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv uuratama
.uurdma, (.)uurdaq, uura66 puurima; uuristama
uuri|k, -gu, -kut13 keldri esik
uurikallaq = uurikullaq uurakil, upakil, kummargil
uurista|ma, -q, -83 uuristama
.uur'ma, .uuriq, uuri63 uurima
uur'.maakri, -, -t1 kellassepp
uurõq, .uurdõ, uurõt19 1. uure; 2. puusaluu
uu:s', oosõ, uu:st39 = uu:n' < urg [II] urg; õõs; rebäseuus' rebaseurg
uu:s'liga|nõ, -dsõ, -st5 = oosinõ = uu:n'liganõ urge täis, õõneline
uu:s'.pääslä|ne, -(d)se, -st5 kaldapääsuke
uu:tma, uu:taq, ooda61 ootama
uu:tmaldaq ootamatu(lt)
vaadili|nõ, -(d)sõ, -st5 = vaadivi|täi, -däjä, -däjät4 kontvõõras
.vaadri, -, -t3 = vaadõr|pass', -passi, -.passi37 vaaderpass, vesilood
vaagahta|ma, -q, -83 kraaksatama, korraks vaakuma
vaaga|tuma, -tudaq, -du84 kalduma, koolduma
.vaagna, -, -t3 > liud
vaagus, -(s)õ, -t11 varjualune, vankrikuur
vaak, vaagu, .vaaku37 peeruparred (lisaparred ahjusuu kohal)
.vaakma, .vaakuq, vaagu64 kraaksuma, vaakuma
vaal, vaalu, .vaalu37 (heina)vaal
.vaalama, vaaladaq, .vaala77 = vaala|tama, -taq, -da82 vaalutama
vaalipuu, -, -d50 allapaindunud v -painutatav puu; kar'apoiss' sõit vaalikõogaq karjapoiss sõidab allapaindunud kasega
.vaal'ma, .vaaliq, vaali63 (maha v allapoole) kallutama, painutama lumi om kõoq kõvõrahe vaal'nuq lumi on kased kõverasse painutanud
.vaal'u rippu, kooldu
.vaal'uma, .vaal'udaq, vaal'u79 (maha v allapoole) kalduma, painduma
vaal'u(h)n rippus, kooldus
vaap, vaaba, .vaapa30 vaap, võõp; tsial om paks muavaap sälän seal on paks porivaap seljas
.vaapama, vaabadaq, .vaapa77 võõpama, vaapama
.vaara, -, -t3 1. = .vaara|piim, -piimä, .piimä35 kohupiim; 2. mahlapära; kõnts
vaara|tuma, -tudaq, -du84 määrduma, paagatama; mustaq vaaratunuq anomaq mustad paagatanud nõud
vaat', vaadi, .vaati37 vaat
va|ba I, -ba, -pa28 vaba
va|ba II, -ba, -pa27 = viba (õnge)ritv
vabahel|ü*, -ü, -lü26 keel täishäälik, vokaal
vabahus, -õ, -t9 vabadus
vabanda|ma, -q, -83 > .andis .andma
vabandus, -õ, -t9 vabandus
vabandust .pallõma > .andis .pallõma
vaba|riik', -riigi, -.riiki37 vabariik
vabarn, -a, -t4 = va(v)varn = vabõrn vaarikas; vabarnit om verevit ja valgit, kahruvabarn om must vaarikaid on punaseid ja valgeid, kitsemurakas on must (helekollane üldistatakse võru keeles sageli valgeks)
vabasta|ma, -q, -83 vabastama; iks ärq vabastõdi meid inämbläisi käest meid ikkagi vabastati enamlaste käest
vabras, .vapra, vabrast22 tragi, virk; taa om jo ts'urakõnõ, taa om jo vabras koirust tegemä see on juba suur poiss, see on juba tragi koerust tegema
vabri|k, -gu, -kut13 vabrik, tehas
vabõrn, -a, -t4 = vabarn
vad'ala|nõ, -(d)sõ, -st5 = vadjalanõ vadjalane
vadila|nõ, -(d)sõ, -st5 sõim kurivaim; joba om vadilasõl viinaputõl' lavva pääl juba on kurivaimul viinapudel laual
vadjala|nõ, -(d)sõ, -st5 = vad'alanõ
.vaelda|ma, -q, -81 = .vaihtama vahetama
.vaeldamiisi vaheldumisi
.vaeldu|ma, -daq, -80 = .vaihtuma vahetuma; vahelduma; (kogemata) vahetusse v segi minema; teil ommaq kängäq ärq vaeldunuq teil on kingad vahetusse läinud
.vaeldus, -õ, -t9 = .vaihtus vahetus
.vaeldõ = .vaelihe = .vaelilõ vaheliti; mudikõnõ pand' käeq vaeldõ ja jäi opõtajalõ pääle vaht'ma mutike pani käed vaheliti ja jäi kirikuõpetajale otsa vahtima
.vae|nõ, -sõ, -st7 vaene
.vaenõlats', .vaesõlatsõ, vaestlast39 vaeslaps
vaest = vas't < vist vahest, võib-olla; vist
.vaesus, -õ, -t9 vaesus
.vaesõhe = .vaesõlõ vaeselt
va|ga, -a, -ka29 vaga; vaikne; süütu
va|g'a, -ja, -k'a29 = vagja vai; kiil (kiilu); nagi, varn; puupulk; pakko oll' proomit vajagaq lahki ajjaq pakku oli proovitud kiiluga lõhki ajada
vagahuisi = vaguhuisi vagusi
vaga|nõ, -dsõ, -st7 vagane, vaikne; vagur
vagatsõhe = vagatsõlõ vagaselt
vagi.vahtsõ|nõ, -, -t5 = vahi.vahtsõnõ uhiuus
va|gja, -ja, -kja29 = vag'a
vagla|= vaglo|nõ, -dsõ, -st7 ussitanud, usse täis; vaglanõ liha ussitanud liha; vaglonõ maa (vihma)usse täis maa
vaglo|tama, -taq, -da82 ussitama; vaglotõduq ubinaq ussitanud õunad
va|go, -o, -ko27 vagu
vaguhuisi = vagahuisi
vagõl = vagyl', vagla, .vakla45 = vakl tõuk, ussike, vagel
vah|a, -a, -ha28 vaha; m vahaq meekärg; vahaq ommaq mett täüs' meekärg (v meekärjed) on mett täis
vahadsõli|k, -gu, -kku38 vahaja-, kollakavõitu; timahavva ommaq kõoleheq jo hainakuun vahadsõliguq tänavu on kaselehed juba juulikuus kollakavõitu
vaha|nõ, -dsõ, -st7 vahast; vahane; kollane; imä küdsi vahadsõq koogiq ema küpsetas kollased koogid
vahaka|= vahaka|s, -dsõ, -st5 vahakarva, kollakas; täl ommaq vahakadsõq vundsiq tal on kollakad vuntsid
vaha|tama, -taq, -da82 vahatama; kollendama
vahe|aig, -ao, -.aigo36 vaheaeg
vahe|kõrd, -kõrra, -.kõrda33 vahekord, suhe
vahelih|a, -a, -ha28 vahelihas, diafragma
vaheli|k, -gu, -kku38 1. riisikas; vahelik (seen); 2. kanga lahk
vahelus, -õ, -t9 = vahjõlus = vaihõlus vaheldus
vahelõma, vaheldaq, vahelõ85 = .vahjõlõma = .vaihõlõma vahelduma
vahema|nõ, -dsõ, -st5 = .vaihmanõ vahepealne, keskmine
vahe|ors', -orrõ, -ort49 keelikas, vankri rattapaare ühendav vahepuu
vahe(q)pääl = .vahjõpääl = .vaih(t)õpääl vahepeal; vahetevahel
vaheq, .vaihõ e .vahjõ, vahet e vaiht19 < .vahjus vahe
vaher, .vahtrõ, vaherd23 vaher
vahe|tama, -taq, -da82 = .vaihtama vahetama
vahe|tunn', -tunni, -.tunni37 = tunnivaheq vahetund
vahi.vahtsõ|nõ, -, -t5 = vagi.vahtsõnõ
.vahjus, -õ, -t9 > vaheq
.vahjõl = .vaihõl vahel
vahjõlus, -õ, -t9 = vahelus = vaihõlus
.vahjõlõ = .vaihõlõ vahele
.vahjõlõma, vahjõldaq, .vahjõlõ85 = vahelõma = .vaihõlõma
.vahjõpääl = vahe(q)pääl = .vaih(t)õpääl vahepeal; vahetevahel
vahmil, -a, -at4 = vammil perekond; suguvõsa; vahmila viga perekonna viga
vahn, vahna, .vahna30 > vana
.vahnu, -, -t1 = .vannu vanune; tä om muqvahnu ta on minuvanune
.vahnult = .vannult vanuselt
.vahnus, -õ, -t9 = .vannus vanus
vahr, vahru, .vahru37 < armpant' (käe)võru, rõngas
vaht', vahi, .vahti36 vaht, valvur
.vaht'ma, .vahtiq, vahi63 vahtima; valvama; kuul'meistre jovva-i ka kygõ kyiki latsi perrä vahtiq õpetaja ei jõua ka kogu aeg kõigi laste järele valvata
.vahtrõ|nõ, -dsõ, -st5 vahtrane, vahtrapuust; vahtrõdsõq rihapidimäq vahtrapuust rehapulgad
.vahtsõ.aastakuu, -, -d50 < jaanuaar' jaanuar
.vahtsõ.aasta|päiv, -päävä, -.päivä35 uusaasta, 1. jaanuar
.vahtsõhe = .vahtsõlõ = .vahtsõst uuesti
vahtsõnda|ma*, -q, -83 uuendama
vahtsõndus*, -õ, -t9 uuendus, innovatsioon
vahtsõndusli|nõ*, -dsõ, -st5 uuenduslik, innovatiivne
.vahtsõ|nõ, -, t6 uus
.vahtsõst = .vahtsõhe: vahtsõst luuma taastama; vahtsõst tegemä uuesti v ümber tegema
vaht|värk', -värgi, -.värki37 ehituse sõrestik
vai või; ehk
vaia = vajja vaja, tarvis; joudu vaia jõudu tarvis
vaib, vaiba, .vaiba30 = vaib, vaiva, .vaiba32 = vaiv [2.] terav, vahe; vaib väits' terav nuga
.vaiba teravalt
.vaibu|ma, -daq, -80 1. haigeks, jõuetuks jääma, väsimusest tuimuma; 2. riknema, hapuks minema; supil om vaibunuq magu man supil on hapuks läinud maitse; 3. vaibuma
vaibõnda|ma, -q, -83 tüli vaigistama, lepitama
.vaidõlõma, vaiõldaq, .vaidõlõ85 = vaiõlõma vaidlema
vaigista|ma, -q, -83 vaigistama
vaigu|nõ, -dsõ, -st7 vaigune
.vaihma|nõ, -dsõ, -st5 = vahemanõ vahepealne, keskmine
.vaihta|ma, -q, -81 = .vaeldama = vahetama vahetama
.vaihtu|ma, -daq, -80 = .vaelduma vahetuma; vahelduma; (kogemata) vahetusse v segi minema
.vaihtus, -õ, -t9 = .vaeldus vahetus
.vaihtõ|(l)lõma*, -llaq, -(l)lõ86 vahendama
.vaihõl = .vahjõl vahel
vaihõlus, -õ, -t9 = vahelus = vahjõlus vaheldus
.vaihõlõ = .vahjõlõ vahele; tii käänüs mõtsa vaihõlõ tee pöördub metsa vahele
.vaihõlõma, vaihõldaq, .vaihõlõ85 = vahelõma = .vahjõlõma vahelduma
.vaih(t)õpääl = vahe(q)pääl = .vahjõpääl vahepeal; vahetevahel
vaik, vaigu, .vaiku37 vaik
.vaik(i) = vakka vait, vakka
.vaikligult vaikselt
.vaikli|k, -gu, -kku38 vaikne; vaiksevõitu; mul koton olõsiq vaikligumb elo mul oleks kodus vaiksem elu; ilm om vaiklik, saa ei häste viljä tuulõtaq ilm on vaiksevõitu, ei saa hästi vilja tuulata
.vaiku|ma, -daq, -80 vaikseks jääma, vaikima, vait jääma
.vaikus, -õ, -t9 vaikus
vaim, vaimo, .vaimo37 vaim ah sa vaim ku illos! oi kui ilus!
.vaimla|nõ, -(d)sõ, -st5 = .vainlanõ vaenlane
.vaimli|nõ, -dsõ, -st5 vaimne
vaimoli|k, -gu, -kku38 vaimulik
vain, vaino, .vaino37 vaen
.vainla|nõ, -(d)sõ, -st5 = .vaimlanõ
vaino|köüds', -köüdse, -köüst39 vaenuköis, vaenusääse vaglarida
vaiv, vaiva, .vaiva30 1. vaev; piin, kannatus; vaivas võtma vaevuma; 2. = vaib terav, vahe
.vaivaja, -, -t3 luupainaja
vaiva|kõiv, -kõ(iv)o, -.kõivo37 vaevakask
vaivali|nõ, -dsõ, -st5 vaevaline; piinarikas
vaivalt vaevalt
.vaivama, vaivadaq, .vaiva77 vaevama; piinama
.vaivu|ma I, -daq, -80 vaevuma; enesekoh vaevama, vaevatud saama; tä vaivu-s tennämägiq ta ei vaevunud tänamagi; tä vaivu taa tüügaq väega ärq see töö vaevas ta väga ära
.vaivuma II, .vaivudaq, vaivu79 vajuma; vaivu maa alaq vajus maa alla
vaivussihe = vaivussilõ .jätmä, .jäämä vaevlema, virelema jätma, jääma; miä ma täst siiäq vaivussihe jätä mis ma tast siia vaevlema jätan
vaivussi(h)n olõma vaevlema, vaevas olema, virelema; piinlema
.vaivõlõma, vaivõldaq, .vaivõlõ85 vaevlema; piinlema, kannatama
vaivõnda|ma, -q, -83 teritama
vaiõlus, -õ, -t9 vaidlus
vaiõl|õma, -daq, -õ85 = .vaidõlõma vaidlema
vajja = vaia vaja, tarvis
vakali|nõ, -dsõ, -st5 vakane
vakamaa, -, -d50 = vakkala vakamaa (endisaegne pinnamõõt)
vaka|päiv, -päävä, -.päivä35 pulmade teine päev
vaka|rahvas, -.rahva, -rahvast22 pruudipoolsed pulmalised
vak|k, -a, -ka30 vakk (vaka)
vakka = .vaiki vait, vakka
vakkal|a, -a, -la28 = vakamaa
vakkuisi vakakaupa
vakl, vagla, .vakla45 = vagõl tõuk, ussike, vagel
.vakma, vakkuq, vaku64 (villa) vatkuma, kraasima
va|kon', -goni, -gonit4 vagun
.vaksal', -i, -it4 jaam, vaksal; tänit' vaksali iin ja sai kümme päivä röökis vaksali ees ja sai kümme päeva (aresti)
vaksi|k, -gu, -kut13 puunõu
.vakstu, -, -t1 vakstu, vahariie
valah(t)u|ma, -daq, -84 tihkeks, nätskeks muutuma (leib, maa); valahunuq leib nätske (korralikult kerkimata) leib
val|ama, -laq, -a56 kastma; valama
valaskal|a, -a, -la28 vaal
vald, valla, .valda33 vald
valdas, .valta, valdast22 latt; kook, vinn; valtagaq kaiv kooguga kaev
.valgama, valgadaq, .valga77 valgendama
.valgu|s, -(sõ), -(s)t10 valgus; valgustus
valgusta|ma, -q, -83 valgustama; annetama
.valgõ, -, -t3 valge; valgus
.valgõval|u, -u, -lu26 valgevalu, päevavalgus
.valgõ.vin(d)|ne, -(d)se, -st5 valgevenelane
val|ima, -liq, -i57 valima
vali|pill', -pilli, -.pilli37 savist vilepill, okariin
valiskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv valama
valitsus, -õ, -t9 valitsus; valdus; maja om esä valitsusõn maja on isa valduses
valitsõja, -, -t3 valitseja
valitsõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv valitsõma
vali|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 1. valitsema; 2. kastma, valama; 3. sorteerima
vali.valgõ, -, -t3 lumivalge
.valksama, valksadaq, .valksa77 korraks valama
vall', valli, .valli37 vall; murdekoht jääs, külmumata pragu
.valla > vallalõ
valla|du, -du, -tut1 vallatu
vallali|nõ, -dsõ, -st5 lahtine; vallalinõ akõn, uss', kivi lahtine aken, uks, kivi; taa asi jääs parhillaq vallalidsõs see asi jääb praegu lahtiseks
vallalõ < .valla lahti; vallalõ päsemä lahti pääsema, vallanduma
vallama|ja, -ja, -jja e -ia28 vallamaja
vallatus, -õ, -t9 vallatus
vallatõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 vallatlema
vallavanõmb, -a, -at13 vallavanem
val|lij, -ija, -ijat4 valija
val|lim, -ima e -imõ, -imat e -imõt4 lehter
val|los, -osa, -osat4 valge; hele; selge; panõq laud aknõ alaq, sys saa valosamb pane laud akna alla, siis on valgem; vallos üü, ilm valge öö, ilm; vallos täht' hele täht; valosat verd heledat e valgetverd; valosa leemegaq supp' selge leemega supp
val|lus, -usa, -usat4 > hallus
vallõq, .vallõ, vallõt18 lahtine külmumata koht jääs
valmahu|tma, -taq, -da62 = valvahutma korraks vilistama
valmis, .valmi, valmist22 valmis
valmista|ma, -q, -83 ette valmistama
valmistu|ma, -daq, -84 (ette) valmistuma
valmi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 vilistama
val|o, -o, -lo26 1. valgus; valgõvalo päevavalgus; 2. hoog; üte valogaq ühe valuga (ühe hooga)
valohõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 valendama, helendama
valosahe = valosalõ heledasti
valosta|ma, -q, -83 valgendama; vas'kajuuk' tulõ piimägaq valostaq vasikajooki tuleb piimaga valgendada
.valsja|= .valsja|s, -dsõ, -st5 = valss, valsu, .valssu37 valkjas, hele; tõõnõ liiv om hahk, tõõnõ om valsumb üks liiv on hall, teine on valkjam
valss', valsi, .valssi37 valss
val|u I, -u, -lu26 1. (metalli)valu; 2. > halu
valu II päris, täiesti, lausa; su jutt läts' valu rappa su jutt läks täitsa rappa
valusahe = valusalõ > halusahe
valu|tama, -taq, -da82 > halutama
valvahu|tma, -taq, -da62 = valmahutma
.valvma, .valvaq, valva61 haige v surnu juures vahti pidama; valvja haige v surnu juures vahipidaja; perrä valvma jälgima; luurama
valõh(t)u|ma, -daq, -84 kahvatuma, koltuma, pleekima; linanõ kangas panti aia pääle valõhuma linane kangas asetati aiale pleekima
valõng, -u, -ut13 (vihma)valing; valamine, kastmiskord; üte valõngigaq jovva-i kyiki luumõ ärq vallaq ühe kastmiskorraga ei jõua kõiki taimi ära kasta
valõq, .vallõ, valõt18 verivorst
valõ|tama, -taq, -da82 valendama; miä tan mõtsa veeren valõtas? mis seal metsa ääres valendab?
vamm', vammi, .vammi37 käsn; majavamm
vam|mil, -ila, -ilat4 = vahmil perekond; suguvõsa
vammusk', -i, -it13 vammus
van|a, -a, -na28 < vahn vana; vana inemine täiskasvanu; võiq vana! ohoh!, oh sa poiss! (imestushüüatus)
vana.aoli|nõ, -dsõ, -st5 = vana.ao|nõ, -dsõ, -st7 vanaaegne
vanaao.vällä.kaibja*, -, -t3 < a'rkeoluu:g' arheoloog
vanaao.vällä.kaibmi|nõ*, -sõ, -st5 < a'rkeoloogia arheoloogia
vanaesä, -, vannaessä24 vanaisa
vanahalv, vanahalva, vanna.halva30 = vanajuudas kurat; vanapagan
vanah(t)u|ma, -daq, -84 = vananõma
vanahus, -õ, -t9 vanadus
vanaim|ä, -ä, -mä24 vanaema
vanainemine, vanainemise, vannainemist5 vanainimene, vanake
vanajuudas, vana.juuda, vannajuudast22 = vanakurat', vanakurdi, vannakuradit13 = vanakuri, vanakur'a, vanna.kurja43 = vanahalv = vanatikõ kurat; vanapagan; vanaqjuudaq ollõv egä puul'päävä õdagu Vaidva jyy veeren mõssu mõsknuq kuradid olevat igal laupäeva õhtul Vaidva jõe ääres pesu pesnud
vanakõ|nõ, -sõ, -ist8 vanake, vanainimene; või vanakõnõ! ohoh!, oh sa poiss! (imestushüüatus)
vanalell, vanalellä, vanna.lellä35 isapoolne vanaonu
vanali|k, -gu, -kku38 vanaldane
vanameeli|ne, -dse, -st7 vanameelne; tagurlik
vanamii:s', vanamehe, vannamii:st39 vanamees
vanamooduli|nõ, -dsõ, -st5 vanamoeline, vanamoodne; vanapärane
vanamudi, -, vannamuti26 vanaeit, vanamutt
vanamuu:r', vanamoori, vannamuu:ri37 vanamoor
vanana|anõ, -asõ, -ist8 ämmaemand
vananaasõ|puss, -pussu, -.pussu37 ämmatoss, vana murumuna
vana|nõma, -daq e -nõdaq, -nõ89 = vanah(t)uma vananema; taa auto om jo ärq vananuq, taad saa-i inämb ärq müvväq see auto on juba vananenud, seda ei saa enam maha müüa
vanapakan', vanapagana, vannapaganat4 vanapagan
vanaperäli|ne, -dse, -st5 vanapärane; vanapoolne, vanaldane
vanapoiss', vanapoisi, vanna.poissi37 = vanats'ura vanapoiss, poissmees
vanapooli|nõ, -dsõ, -st5 vanapoolne, vanavõitu
vanasitt, vanasita, vannasitta30 > vanatikõ
vanast(õ) vanasti
vanasyna, -, vannasynna28 vanasõna
vana.tihkus, -õ, vanna.tihkust9 = vana.tihkõ, -, vanna.tihkõt3 = vanatikõ, -, vannatikõt14 = vanajuudas = vanatunt' = vanatühi = vanavaim < vanasitt kurat; vanapagan
vanats'ura, -, vannats'urra26 = vanapoiss' vanapoiss, poissmees
vanatunt', vanatundi, vanna.tunti37 = vanatühi, vanatühä, vanna.tühjä43 = vanatikõ
vana.tütrik, vana.tütrigu, vanna.tütrikku38 vanatüdruk, vanapiiga
vanavaim, -o, vanna.vaimo37 = vanatikõ kurat; vanapagan
vanavanõmb, -a, vannavanõmbat13 vanavanem
vanaäide, -, vannaäidet2 = vanaäidi, -, vannaäidit2 vanaema
vandõr', -i, -it4 hulgus
vandõrda|ma, -q, -83 hulkuma
vang, vango, .vango37 sang, vang, käepide; jyyvang jõekäär
vang', vangi, .vangi37 vang (vangi)
vangima|ja, -ja, -jja e -ia36 vangla
vangu|tama, -taq, -da82 vangutama
vani|k, -gu, -kut13 1. vanik, pärg; 2. palgikord majal
va|nill', -nilli, -.nilli37 vanill
va'nil|liin', -liini, -.liini37 = va'nil|lin', -lini, -.linni38 vanilliin
.vankri, -, -t1 vanker
.vanma, .vannuq, vannu64 vanduma
vann', vanni, .vanni37 vann
vanna.jalga rase
vanna.viisi vanaviisi
vanni|tama, -taq, -da82 vannitama
.vannu, -, -t1 = .vahnu = .vannunõ vanune; tä om muqkaq üttevannu ta on minuga ühevanune
vannugisyn|a, -a, -na28 vande-, kirumis-, sõimusõna
vannu|k', -gi, -kit13 vandumine, kirumine, sõim; mynõl puul kuulõ-i muud ku vannukit mõnel pool ei kuule muud kui sõimu
.vannult = .vahnult vanuselt
.vannuma, .vannudaq, vannu79 = vanõh(t)uma vanuma
.vannu|nõ, -dsõ, -st5 = .vannu
.vannus, -õ, -t9 = .vahnus vanus
vannu|tama, -taq, -da82 1. vanutama; 2. vannutama
vannõq, .vandõ, vannõt19 vanne, tõotus
vanõh(t)u|ma, -daq, -84 = .vannuma
vanõmb, -a, -at13 vanem
.vaoma, .vaodaq e vaioq, -68 vajuma
.vaossihe = .vaossilõ vajutuse alla; kurgiq pandasõq vaossihe, ku hapatas hapendamisel pannakse kurgid vajutuse alla
.vaossi(h)n vajutuse all
.vaossist vajutuse alt
.vao|tama, -taq, -da81 vajutama
.vaotamiisi pikkamisi, raskelt
.vaotsahe = .vaotsalõ jõudsalt
.vaotus, -õ, -t9 vajutus; vajutis
.vaotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv .vaotama
.vaova, -, -t3 vajuva pinnasega koht; üts' liitekotus om meil vaova, ku vähägiq vihma om, sys vaos üks leetekoht on meil vajuva pinnasega, kui vähegi vihma on, siis vajub
vap|p', -i, -pi37 vapp
var|a, -a, -ra28 vara, varandus
vara.hampa = .varrampa varem
varaha|= varahi|nõ, -dsõ, -st5 varajane, varane; varahadsõq kardohkaq varajased kartulid
varandus, -õ, -t9 varandus
varas, .varga, varast23 varas
varasta|ma, -q, -83 varastama
varb, varba, .varba31 varb
varbas, .varba, varbast22 varvas
.varbla|nõ, -(d)sõ, -st5 varblane
varbuli|nõ, -dsõ, -st5 varbadest
.vargil .käümä vargil käima
.vargilõ minemä vargile minema
.varguisi vargsi
.vargus, -õ, -t9 vargus
.varh(r)a > .varra
vari, var'o, .varjo44 vari
va'ri|ant', -andi, -.anti37 > (õ)sõnd'
vari|k, -gu, -kut13 mets, laas; noorendik; metsatukk; haava-, kõovarik haava-, kasemets
varik|kõiv, -kõ(iv)o, -.kõivo37 = arokõiv arukask
var|ima, -riq, -i57 varjama; vältima, (kõrvale) hoidma; tä vari minno ta väldib mind; kass' sai pessä, noq vari minno kass sai peksa, nüüd hoiab minust kõrvale; hopõn' vari umma haigõt jalga hobune hoiab oma haiget jalga
varis, -a, -at4 = var'os varjuline; tulõq siiäq, siin om varisamb tule siia, siin on varjulisem
varisti|k, -gu, -kku38 vare
.varjama, var'adaq, .varja77 varjama
varn, varna, .varna30 varn
var'oalo|nõ, -dsõ, -st7 varjualune
var'o.kaeh(t)us, -õ, -t9 peegel
var'os, -a, -at4 = varis: hää var'os kotus hea varjuline koht
var'o|tama, -taq, -da82 varjutama
var'otus, -õ, -t9 varjutus
.varra < .varh(r)a vara
.varrampa = vara.hampa varem
varras, .varda, varrast23 varras
varrisi|nõ, -dsõ, -st5 mullune; seo om mul varrisinõ hoonakõnõ see on mul mullune talleke
varrist saaniq ammu; mul käü poiss' jo varrist saaniq kos'an mul käib poiss juba ammust ajast kosjas
vars, varsa, .varsa30 varss
vars', varrõ, vart49 vars
varõm|õq, m -idõ, -it16 varemed
var(r)õq ammu, tükk aega tagasi; hiljuti; tuu ol' varrõq keväjält see oli ammu, juba kevadel; varrõq talvõl möödunud talvel; ma olli varrõq tõbinõ ma olin hiljuti tõbine; varõq ma käve sääl ammuks ma seal käisin
varõs, -(s)õ, -t11 vares
varõs|jalg, -jala, -.jalga33 = varõs((s)õ)lill'
varõs|laud, -lavva, -.lauda33 õlgkatuse äärelaud
varõs((s)õ)|lill', -lilli, -.lilli37 = haragalill' [2.] = varõsjalg = varõs((s)õ)ninn' ülane
varõsmun|a, -a, -na26 mädamuna
varõs((s)õ)|ninn', -ninni, -.ninni37 = varõs((s)õ)lill'
vasi|k, -ga e -gõ, -kat e -kõt13 = vas'k(as) vasikas
vasi|nõ, -dsõ, -st7 vasest, vaskne
vas'k(as), .vas'ka, .vas'kat15 = vasik
vask', vasõ, .vaskõ34 vask
.vask'la|nõ, -(d)sõ, -st5 = .vask'li|k, -gu, -kku38 1. herilane, vaablane, vapsik; 2. vaskuss; vask'lanõ om vasõkarva, vähämb siugu vaskuss on vasekarva, rästikust väiksem
.vas'ma, .vassiq, vassi63 sassi ajama, vassima
.vas(k)n'a, -, -t3 leivaküna
va(s)s'o, -, -t2 vasikake, vissi
vass, vassa, .vassa30 vaks
vas|sar', -ara, -arat4 vasar, haamer
.vass'u|ma, -daq, -80 sassi minema
vas't = vaest < vist vahest, võib-olla; vist
.vasta 1. vastu; vasta ajama vastu vaidlema; tõrkuma; 2. vastu, pihta; sai läügü vasta nynna sai löögi nina pihta e vastu nina; kas lasit vasta vai müüdä? kas lasid pihta või mööda?
vastali|nõ, -dsõ, -st5 vastane; tõrges
.vastama, vastadaq, .vasta77 vastama; vastu ajama, ennast välja keerutama; myni mõist hindä iks ärq vastadaq mõni mõistab ennast ikka välja keerutada
.vastamii:lt vastumeelt, vastumeelne
.vastanakkami|nõ, -se, -st5 vastuhakk(amine)
.vasta.ossus, -õ, -t9 paradoks, vasturääkivus, vastuolu
.vasta.pandmaldaq vastupandamatu
.vastapidi|ne, -dse, -st7 vastupidine
.vastapite(h)n = .vastapäidi vastupidi
vastatsidõ vastamisi
vastatsikku vastastikku
.vastatulõli|k, -gu, -kku38 vastutulelik
.vasta.võtli|k, -gu, -kku38 külalislahke; tan majan om vastavõtlik rahvas siin majas on külalislahke rahvas
.vastla|päiv, -päävä, -.päivä35 vastlapäev
.vastu|s, -(sõ), -(s)t10 vastus
vastus, -(s)õ, -t11 obadus (metallist aas)
vastu|tama, -taq, -da82 vastutama
vata|tama, -taq, -da82 vatrama
vati|kuht', -kuhti, -.kuhti82 = vatõrgas vattkuub
vatsk, vadsa, .vatska33 karask, sepik; nisuvatsk sepik; kesvävatsk karask
vat|t, -u, -tu37 vaht
vat|t', -i, -ti37 vatt (materjal; üleriie; vaev; võimsusühik)
vatu|kuu:r', -koorõ, -kuu:rt40 = koorõvatt vahukoor
vatu|nõ, -dsõ, -st7 vahune
vatu|tama, -taq, -da82 vahutama
va|tõr', -dõri e -dõra, -dõrit e -dõrat4 vader
vatõrga|s, -, -t15 = vatikuht'
vaugahta|ma, -q, -83 = vavvahtama
vaugahus, -õ, -t9 = vavvah(t)us
vaugar', -i, -t4 hädaldaja, vinguja
.vaugma, .vauguq, vaugu64 = .vavvama: pini vaug, ku täl hallus om koer kiunub, kui tal on valus
.vaugna, -, -t3 vingumine; ulumine; kiunumine
.vaugõlõma, vaugõldaq, .vaugõlõ85 = korduv .vaugma
va(v)varn, -a, -t4 = vabarn = va(v)võrn vaarikas
vavvahta|ma, -q, -83 = vaugahtama < vavvahutma vingatama, kiunatama; kriuksatama
vavvah(t)us, -õ, -t9 = vaugah(t)us vingatus, kiunatus; kriuksatus
vavvahu|tma, -taq, -da62 > vavvahtama
.vavvama, vavvadaq, .vavva77 = .vaugma vinguma, kiunuma; uluma; krigisema; pini sai jalagaq matsu ärq, sys läts' vavvatõn koer sai jalaga matsu ära, siis läks kiunudes; rattaq vavvasõq vanker krigiseb
va(v)võrn, -a, -t4 = va(v)varn vaarikas
vedeli|k, -gu, -kku38 vedelik; vedelavõitu; lõdvavõitu
vedelähe = vedeläle vedelalt; lõdvalt
vedelüisi laisalt, lohakalt
vedro|tama, -taq, -da82 vedrutama; vetruma
vedro.vankri, -, -t1 vedruvanker, troska
vedyr', vedro, .vetro47 = vetr vedru; vedruäke
veebru|aar', -aari, -.aari37 = veebru|ar', -ari, -.arri38 > radokuu
veere(h)n ääres; kaldal; saina veeren seina ääres; jyy veeren jõe ääres, jõe kaldal
veerest äärest; kaldalt
veeretasa ääretasa, ääreni täis; kruus' om veeretasa kruus on ääretasa täis
veeri|k, -gu, -kut13 (seeliku) äärispael
veerilde äärtpidi; krundiq putusõq veerilde kokko krundid puutuvad äärtpidi kokku
veeri|dseq, m -tside, -tsit7 = vii:r'poolidseq [2.] kehvad viljaterad; kõlkad
veeri|ne, -dse, -st7 äärne
veeränd', -i, -it13 veerand
veerändi|k, -gu, -kku38 veerandik
veerä|tämä, -täq, -dä82 = veerütämä veeretama
veerüte|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv veerütämä
veerü|tämä, -täq, -dä82 = veerätämä
veesala, -, -t3 vedel, vesine, lahja; supp' om väega veesala supp on väga vesine
veevel', veeveli, veevelit4 = vii:bli väävel
.vehk'mä, .vehkiq, vehi63 vehkima
.vehksämä, vehästäq, .vehksä76 viipama
vehmer', .vehmre, vehmerd22 ais
.veht'mä, .vehtiq, vehi63 kiiresti käima
vehver'|kuu:k', -koogi, -kuu:ki37 = pipõr'kuu:k' piparkook
vehver'|ments', -mendsi, -.mentsi37 = vehver'|vents', -vendsi, -.ventsi37 piparmünt
veidemb, -ä, -ät13 vähem
veidembüs, -e, -t9 vähemus
veid'okõ|nõ, -sõ, -ist8 > .veidükene
veid'oq, .veit'o, veid'ot, m omast .veit'oidõ, m osast .veit'oid18 > veidüq
veidüke|ne, -se, -ist8 hrl osast < veid'okõnõ, < .veit'kene natuke, veidike; puhksi veidükese puhkasin natuke
veidüq, .veitü, veidüt, m omast .veitüide, m osast .veitüid18 vähe; veidi, natuke; rahha om veidüq raha on vähe; saistaq veidüq kavvõmbahe! seisa veidi kaugemale!; vrd vähä
.veiga(q) > .väega
veim', veime, .veime35 = veimeq, .veime, veimet18 = veimeq, .veimne, veimend17 = väim = väimeq väiv, loomatäi
vein', veini, .veini37 vein
.veit'ke|ne, -se, -ist8 > veidükene
veits(e) veidi, natuke veits(e) ilda om joq on juba natuke hilja
.veitse.viisi = .veitsi.viisi = .veitsüisi = .veitsü.viisi vähehaaval
.veitü.perrä vähevõitu; rahha om kygõ veitüperrä raha on alati vähevõitu
vejelüs, -e, -t9 = videlüs vedelvorst, laiskvorst
vele|ts', -dsi, -tsit13 mehevend
veli, ve(l)le, .veljä e .velle43 vend
veli|dseq, m -tside, -tsit7 vennad, vennaksed
ve(l)l'o, -, -t2 vennake
.velskri, -, -t1 velsker
.vepslä|ne, -(d)se, -st5 vepslane
.verbü|mä, -däq, -80 = .verdümä 1. punaseks tõmbuma; verd täis valguma; 2. = verih(t)ümä harjuma
.verdel poolküps (vilja kohta); vili om viil verdel vili on alles poolküps
.verdü|mä, -däq, -80 = .verbümä
verehtin, -ä, -nä38 = .värtnä värten
verekäk|k', -i, -ki37 = verevatsk verikäkk
verenudsija, -, -t3 = verenu|tsij, -dsija, -dsijat3 kaan; vereimeja; vampiir
vereq, .verde, veret19 virre, käärimata v käärima hakkav õlu
vere|suu:n', -soonõ, -suu:nt40 veresoon (vt ka puhtaveresuu:n', mustaveresuu:n')
vere|tämä, -täq, -dä82 punetama
veretüs, -e, -t9 punetus, puna
verevallali|nõ, -dsõ, -st5 = verevalla|nõ, -dsõ, -st7 verevalum
vere|vatsk, -vadsa, -.vatska33 = verekäkk' verikäkk
vereväli|k, -gu, -kku38 punakas
verev|äq, m -ide, -it4 menstruatsioon
ver|i, -e, -d41 veri
veri|hain, -haina, -.haina30 raudrohi
verih(t)ü|mä, -däq, -84 = .verbümä [2.] harjuma; ärq verihtü syan tuud tapmist ja kykkõ, sys pelgägi es sõjas harjusin selle tapmise ja kõigega, siis ei kartnudki
veri|ne, -dse, -st7 verine
veri|paisõq, -.paisõ, -paisõt18 verivill
veripu|tsai, -dsaja, -dsajat4 verisulg
veristä|mä, -q, -83 veristama
v(e)eriter|ä, -ä, -rä24 teritamisel tera ühele poolele tekkiv vall; ku väist hikon ütelt puult pall'o saa, tymbas tõõsõlõ poolõ veriterä ette kui nuga ühelt poolt liiga palju teritada, tekib tera teisele poolele vall
veri.vahtsõ|nõ, -, t6 täiesti uus, tuttuus, verivärske
verivalla|nõ, -dsõ, -st7 verevalum
verivallaq: nägo om verivallaq näol on verevalum
.verkjä|ne = .verkjä|s = .verpjä|ne = .verpjä|s, -dse, -st5 punakas; verpjäs lehm punakas lehm
ver|rev, -evä, -evät4 punane
ver(s)so|k', -gi, -kit13 verssok (pikkusmõõt)
verst, verstä, .verstä35 verst (pikkusmõõt)
vesi, vii:, vett42 vesi
vesi|hain, -haina, -.haina30 vesivirn, vesihein
vesi|kelmeq, -.kelme, -kelmet18 < kelmeq [2.] kae; silmäle tymmas' vesikelme pääle silmale tekkis kae
vesikiv|i, -i, -vi26 = .ves'ki (vesi)veski
vesilde vett pidi; kuis sa tulliq, maildõ vai vesilde? kuidas sa tulid, maad või vett pidi?
vesi|ne, -dse, -st7 vesine
.ves'ki, -, -t1 = vesikivi (vesi)veski
ves|süm, -ümä, -ümät4 künakirves
vest', vesti, .vesti37 vest
vesäsni|k*, -gu, -kku38 vesinik
vet eks, ju; vet mi no kae eks me vaata; vet tä sys koton om ju ta on siis kodus
ve|tel', -delä, -delät4 1. vedel; lõtv; 2. vedel, paadi järel veetav lant; sul om sitt vetel', selle sa ei saaq kalla sul on kehv lant, sellepärast sa ei saa kala
vetel'|vorst', -vorsti, -.vorsti37 = videlüs
vet'o, -, -t2 lastek vesi
vetr, vedro, .vetro47 = vedyr' vedru; vedruäke
vettü|mä, -däq, -80 vettima, ligunema
vetü|tämä, -täq, -dä82 vetitama, leotama; süä vetütäs süda on vesine
via.unda visalt, vintskelt, pikkamisi; kevväi tulõ viaunda kevad tuleb visalt; sügüse vihmagaq kuios hain väegaq viaunda sügisel vihmaga kuivab hein väga aeglaselt
vi|ba, -ba, -pa28 = vaba (õnge)ritv
vibaja|nõ, -dsõ, -st5 vibajas, vibalik
vibis|emä, -täq, -e87 = hibisemä = libisemä lehvima, heljuma, värisema
vi|bu, -bu, -pu26 vibu
vibõ()he = vibõ() vilkalt, kärmesti
videl|emä, -däq, -e85 vedelema
videlüs, -e, -t9 = vejelüs = vetel'vorst = vidäsk' vedelvorst, laiskvorst
video, -, -t1 video, vt pilt'
vi|do, -o, -to27 vedu
vidoni|k, -gu, -kku38 juht, pealik, eestvedaja; vedaja, talutaja; vt ka sandi-, sita-, tii:vidonik
vidäh(t)ü|mä, -däq, -84 kokku tõmbuma; püksiq olliq päält mõskmist nii kokko vidähünüq, et lää es inäp jalga püksid olid peale pesemist nii kokku tõmbunud, et ei läinud enam jalga; siil' vidähtü kokko siil tõmbus kerra
vi|dämä, -täq, -ä59 vedama
vidäsk', -i, -it13 = videlüs
vidävähe = vidäväle aeglaselt; (veo)jõuliselt; hopõn' nakas' taad tüüd vidävähe tegemä hobune hakkas seda tööd aeglaselt tegema; Jaak om külh väega pikä toimõgaq, tä kynõlõskiq nii vidävähe Jaak on küll väga pika toimega, ta räägib ka nii aeglaselt
vi|ga, -a, -ka29 viga
vigahu|ma, -daq, -84 vigastuma, viga saama
vigahus, -õ, -t9 = vigandus viga(stus), haigus, rike, viperus
vigala|nõ, -(d)sõ, -st5 = viganõ vigane, haige inimene v loom
vigali|nõ, -dsõ, -st5 vigane, haige
vigandus, -õ, -t9 = vigahus
viga|nõ, -dsõ, -st7 = vigalinõ
vigapooli|nõ, -dsõ, -st7 haiglane
vigijä|s, -, -t15 vingerjas
vigis|emä, -täq, -e87 vigisema
vi|guma, -kuq, -gu70 = vigunõma = vigõhuma põdema, virelema; jäi kodo viguma jäi koju põdema
vigu|nõ, -dsõ, -st7 põdur
vigu|nõma, -daq e -nõdaq, -nõ89 = viguma
vigurda|ma, -q, -83 vigurdama
vigurdõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv vigurdama
viguri|nõ, -dsõ, -st5 vigureid täis
vigurli|nõ, -dsõ, -st5 vigurlik
vigõhu|ma, -daq, -84 = viguma = vigõlõma põdema, virelema
vigõl, vigla, .vikla45 = vigyl' = vikl hang, hark
vigõl|õma, -daq, -õ85 = vigõhuma
vigyl', vigla, .vikla45 = vigõl
vih|a, -a, -ha28 viha
vihahuisi vihaga
vihah(t)u|ma, -daq, -84 = vihanõma: elo om halv, inemiseq ommaq ärq vihahunuq elu on halb, inimesed on kurjaks muutunud
vihahus, -õ, -t9 viha, vaen
vihala|nõ, -(d)sõ, -st5 vihamees, vaenlane
vihalikku vihaselt
vihali|nõ, -dsõ, -st5 vihane; vihamees, vaenlane
viha|nõ, -dsõ, -st7 = vi(h)has vihane, tige
viha|nõma, -daq e -nõdaq, -nõ89 = vihah(t)uma vihastuma, vihaseks, kurjaks saama; oll' ärq vihanuq oli vihane, ära vihastatud
vi(h)ha|s, -dsõ, -st7 = vihanõ: täl om vihhas velenaanõ tal on tige vennanaine
vihas|sõlm', -sõlmõ, -.sõlmõ35 umbsõlm; köüt' koti vihassõlmõ sidus koti umbsõlme
vihasta|ma, -q, -83 vihastama
vihastõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = vihostõ(l)lõma vihane olema
vihatsõhe = vihatsõlõ vihaselt
vihk, viho, .vihko37 vihk; vihik; vilävihk viljavihk; tüüvihk töövihik
.vihkama, vihadaq, .vihka77 vihkama
vihm, vihma, .vihma30 vihm
vihma|nõ, -dsõ, -st7 vihmane
vihma|tsirk, -tsirgu, -.tsirku37 peoleo
vihma|vagõl, -vagla, -.vakla45 vihmauss
vihmaviu, -, -d2 = viu hiireviu
vihossihe = vihossilõ pahuksisse, tülli; läts' ülembüsegaq vihossihe ni lasti tüü mant vallalõ läks ülemusega pahuksisse ja lasti töölt lahti
vihossi(h)n pahuksis, tülis
vihostõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = vihastõ(l)lõma
viht, viha, .vihta33 (sauna)viht
.vihtma, .vihtuq, vihu64 vihtlema
vihv, vihva, .vihva30 = viuhk piug, piitsanöör v -rihm
vihvahu|tma, -taq, -da62 sähva(ta)ma
vihvu|tama, -taq, -da82 sähvima, vehkima
vii:, -, -d50 kangalõim
vii:bli, -, -t1 = veevel' väävel
.viibü|mä, -däq, -80 1. hellaks muutuma (hammaste kohta); ku hapund kisselit vai ubinat süüt, sys hambaq viibüseq ärq kui haput kisselli või õuna sööd, siis muutuvad hambad hellaks; 2. jahtuma (ahju kohta)
viidi|k, -ga e -gu, -kat e -kut13 viidikas
viidi|päiv, -päävä, -.päivä35 15. juuni
viiegese = viie.keisi = viie.keiste = viie.keske viiekesi
viieli|ne, -dse, -st5 viieline
viie.meistre*, -, -t3 helilooja
viiendi|k, -gu, -kku38 = viiesjago viiendik; viiesjago viljä om maaha pant viiendik viljast on lamandunud
viie|s, -ndä, -ndät4 viies
viie|sjago, -ndäjao, -ndätjako27 = viiendik
viigi|mari, -mar'a, -.marja43 viigimari
viik', viigi, .viiki37 1. > juun' [3.], > pruhv'; 2. > tasa
vii:|kasv, -kasvo, -.kasvo37 veetaim; vetikas
viil', viili, .viili37 viil (viili)
vii:l veel; tüü olõ-i viil pääle naanuq töö pole veel alanud; kas tahat viil leibä? kas tahad veel leiba?
vii:lde|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv vii:ldümä
vii:ldü|mä, -däq, -80 viirastuma
.viil'mä, .viiliq, viili63 viilima
vii:luti|k, -ga, -kat13 veeputukas
vii:lüs, -e, -t9 viirastus
vii:mä, viiäq, vii:, kesks veenüq, min 1. ja 3. p .vei(e)55 viima
viimä|ne, -dse, -st7 viimane; tä tull' viimätses inne viimäst ta tuli eelviimaseks
viimäte viimati; viimaks, äkki, võib-olla; viimäte tulõ meil ka minnäq äkki tuleb meil ka minna
viin, viina, .viina30 viin
viina|lill', -lilli, -.lilli37 = viinaninn' naistepuna (rohttaim)
viina|mari, -mar'a, -.marja43 viinamari
viina|ninn', -ninni, -.ninni37 = viinalill'
viinavõtusyn|aq*, m -no, -no28 toost
viiner', -i, -it4 viiner
viiol', -i, -it4 viiul
viipspuu, -, -d50 põikpuu, sarika tugi
vii:r', veere, vii:rt40 1. äär, serv, veer; 2. kallas, rand; viiviir' rand; järve-, mereviir' järve-, mererand
vii:rde äärde; kaldale, randa; ehit' sanna lumbi viirde ehitas sauna tiigi kaldale
vii:rdümä, vii:rdüdäq, veerü79 = hüü:rdümä = vüü:rdümä veerema
.viirgus, -õ, -t9 = .virgus = virges vagu
vii:r'mä|ne, -dse, -st5 äärmine
vii:r'pooli|nõ, -dsõ, -st7 1. pops; manuline; 2. m vi·i·r'poolidsõq = veeridseq; kehvad viljaterad; kõlkad
viis, viiso, .viiso37 viisk; viisa koetas niidsest viiske punutakse niinest
viis' I, viie, viit, m alaleü viijile49 1. (number) viis; 2. (laulu)viis; hää viiegaq viisakas, (peene)tundeline
viis' II, viisi, .viisi37 viis, mood, komme; säänest viisigiq har'otagu-i hindäle külge sellist kommetki ära harjuta endale külge; kiräviis' kirjaviis
viisa, -, -t5 viisa
viisakahe = viisakalõ > .sündsähe
viisa|kas, -ga, -kat15 > .sündsä
viisakus, -õ, -t9 > .sündsüs
.viisi kaupa, viisi; moodi; katõviisi kahekaupa; kuiviisi kuidasmoodi
viis'kümmend, viie.kümne, viitkümmend17 viiskümmend
.viis'mä, .viisiq, viisi13 viitsima
viisor', -i, -it4 = te'leviisor' televiisor
viis'sada, viiesaa, viitsata29 viissada
viis'tõist(kümme(nd)), viietõist(.kümne), viittõist(kümmend)17 viisteist
.viitmä, .viitäq, viidä61 viitma; viitku-i aigo! ära viida aega!
.viitü|mä, -däq, -80 kuluma, raisku minema (aja kohta); aig viitüs kyik' ärq taa jama pääle kõik aeg kulub ära selle jama peale
vii:|vii:r', -veere, -vii:rt40 < rand rand, kallas; suvõl ommaq viiveereq tsuklõjit täüs' suvel on rannad suplejaid täis
viiü|tämä, -täq, -dä82 (aega) viitma
vikaht', -i, -it13 = vikat' vikat
vikahti|last, -lastu, -.lastu37 vikatiluisk
vikaht'|kaar' = vika|kaar', -kaarõ, -kaart40 = vikat'kaar' vikerkaar
vika|t', -di, -tit13 = vikaht'
vikat'|kaar', -kaarõ, -kaart40 = vikaht'kaar'
vikl, vigla, .vikla45 = vigõl hang, hark
.vikli, -, -t1 vikkel
viks', viksi, .viksi37 1. viks, virk, tubli, usin; 2. (saapa)viks, kingamääre
.viks'mä, .viksiq, viksi63 1. saapaid, kingi viksima; 2. ehtima, mukkima
vi|kur', -guri, -gurit4 vigur
.vilbõlõma, vilbõldaq, .vilbõlõ85 = .hilbõlõma 1. lehvima, lipendama; 2. lippama, hüplema
vilahta|ma, -q, -83 vilksatama
vilask', -i, -it13 1. kõrend, volask; 2. lake, lurr
vilda|k, -gu, -kut13 vildakas, viltune
vildi|k, -ga, -kat13 viltpliiats
vildi|ne, -dse, -st7 vildist; viltjas
vil|e, -e, -le24 vile(pill)
vilehehe vilkalt, väledasti, kärmesti
vile|ts, -dsä, -tsät13 vilets
viletsähe = viletsäle viletsalt
vilgu|tama, -taq, -da82 vilgutama; eputama; lats'kõnõ tüküs rõividõgaq vilgutama tüdruk kipub riietega eputama
vilgutus, -õ, -t9 vilgutus; eputis
vilgutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv vilgutama
vilgõs, .vilkõ, vilgõst22 vilgas
vili, vi(l)lä e vi(l)l'a, .viljä e .vilja e .villä e .vill'a43 vili
viliste|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv vilistämä
vilistä|mä, -q, -83 vilistama
vilksahta|ma, -q, -83 vilksatama
vilksah(t)us, -õ, -t9 vilksatus
vilksahu|tma, -taq, -da62 > vilksahtama
.vilksma, .vilksuq, vilksu64 vilk(s)uma
vilksutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 vilgutama, vilksutama
vill, villa, .villa30 vill (villa)
vill', villi, .villi37 vill (villi)
villa|k, -gu, -kut13 villane jalarätt
villan', -i, -it4 suurrätt
villa|nõ, -dsõ, -st7 villane; villadsõq sukaq villased sokid
ville, -, -t14 väle, kärmas
ville|ne, -dse, -st7 ville täis
villi|tämä, -täq, -dä82 1. ohatama, ville täis olema v ajama; 2. halvustama, ära põlgama; süüq ku süüt, naaku-iq jumalaannõt villitämä! söö kui sööd, ära hakka jumalaandi halvustama
villi|tümä, -tüdäq, -dü84 ohatama, ville täis minema
vill'kop|p, -a, -pa31 pika varrega nõu vedeliku tõstmiseks
vil|lui, -uja, -ujat4 = vilujanõ [2.] kehv (vilja kohta)
.villu|ma, -daq, -80 = villõh(t)uma karvenduma, (kulumisest) karvaseks minema
villõ, -, -t14 1. vinge, kõle, vilu; villõ tuul' vinge tuul; 2. vesine, lahja (supi v joogi kohta); hele (vere kohta); 3. hõre, kulunud; villõ püksiperseq hõre püksitagumik
villõh(t)u|ma, -daq, -84 = .villuma
villõ|tama, -taq, -da82 karvendama, (kulumisest) karvane olema
.vilpama, vilbadaq, .vilpa77 silkama, jooksma
vilt', vildi, .vilti37 vilt
.viltu viltu
vil|u, -u, -lu26 1. vilu, vari, (päikese)varjuline; puiõ vilun puude vilus; vilu kotus (päikese)varjuline koht; 2. vile, vilistamine; villu ajama vilistama
viluja|nõ, -dsõ, -st5 = vilu|nõ, -dsõ, -st7 1. (päikese)varjuline; 2. = villui kehv (vilja kohta)
vilu|tama, -taq, -da82 vilus olema; kuumagaq om hüä puu all vilutaq kuumaga on hea puu vilus olla
.vilva, -, -t3 villakas, villarohke; vilva lammas villakas lammas
viläli|ne, -dse, -st5 viljakas, viljakandev, viljarikas
viländ = vinäld villand, küllalt; mul saa jo viländ e mul lätt jo viländäs su juttu kullõldaq mul saab su jutu kuulamisest juba villand
viländäle = vinäldäle küllaldaselt, rikkalikult
viländüs, -e, -t9 = vinäldüs tüdimus, küllastus
vimp', vimbi, .vimpi31 latt, ritv
vin|a, -a, -na28 vina, hais
vindi(h)n vintis, purjus
.vindsu|ma, -daq, -80 = vindsõhuma vintskuma; vintsuma, vintsutada saama
vindsu|tama, -taq, -da82 vintsutama
.vindsõ, -, -t3 vintske; kitsi
.vindsõhe = .vindsõlõ vintskelt
vindsõhu|ma, -daq, -84 = .vindsuma
.vindsõlõ = .vindsõhe
vineh, .vinne, vineht20 = vineq I, .vinne, vinet18 suur paat, vene; lodi om ülemb vineht lodi on suurem, võimsam kui vene
vineq II, .vinne, vinet18 = vinetüs, -e, -t9 vine
ving, vingu, .vingu37 1. silmus; võru sea suu sulgemiseks (seatapmisel); võtaq mu auto vingu otsa! võta mu auto silmuse otsa (puksiiri)!; 2. > karm
vingahta|ma, -q, -83 < vingahu|tma, -taq, -da62 vingatama
vinga|ts', -dsi, -tsit13 viriseja
.vingma, .vinguq, vingu64 vinguma, kääksuma
vingu(h)n vingus, viril
vingu|nõ, -dsõ, -st7 viril, nutune
vingutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 kiunutama, kääksutama; vingutagu-i pinni! ära koera kiunuta!
.vingõ, -, -t3 vinge
vingõrd', -i, -it13 käsipuur
vingõrda|ma, -q, -83 vingerdama
vingõr'|puss', -pussi, -.pussi37 vingerpuss
vingõrus, -õ, -t9 vingerdis
vingõr(di)-vangõr(di) vingerdades, vinka-vonka
vink, vingu, .vinku37 kõverus, looge; lavvaveere pääle tettiq ilostusõs ts'algaq ja vinguq lauaäärele tehti kaunistuseks sälgud ja looked
.vinkli, -, -t1 vinkel, täisnurk
.vinku-.vanku siksakiline
.vin(d)|ne, -(d)se, -st5 venelane
vinn, vinna, .vinna30 vinn (vinna)
.vinnama, vinnadaq, .vinna30 vinnama
vinna(h)n vinnas
vinnekoolussi(h)n surma v magamist teesklemas, teeseldud unes; repän' oll' vinnekoolussin, pett jahimeheq ärq rebane teeskles surnut, pettis kütid ära
vinne|ne, -dse, -st7 venepärane
vinni|k, -gu, -kut13 venelanna
.vinnü|mä, -däq, -80 = vinümä venima
vint', vindi, .vinti37 1. vint (lind); 2. keere; viiuli keel
.vintü|s, -(se), -(s)t10 hoone ülemine palgikord, millele toetuvad sarikad
vi(n)näh(t)ü|mä, -däq, -84 korraks venima
vi(n)nähü|tmä, -täq, -dä62 korraks venitama
vinäld = viländ villand, küllalt; anda-i vinäld viina juvvaq ei anta küllalt viina juua
vinäldäle = viläldäle küllaldaselt, rikkalikult
vinäldüs, -e, -t9 = viländüs tüdimus, küllastus
vinü|mä, -däq, -70 = .vinnümä
vi(n)nüsk', -i, -it13 venivillem
vi(n)nüssihe = vinnüssile venitusse
vi(n)nüssi(h)n venituses
vi(n)|tämä, -täq, -dä82 venitama; taa tüügaq või ei inämb vinütäq selle tööga ei või enam venitada
vi(n)nütüs, -e, -t9 venitus
vipsahta|ma, -q, -83 lipsatama
vipsahus, -õ, -t9 lipsatus
.vips'ma, .vipsiq, vipsi63 vehkima, nähvima; lehm vips' hannagaq lehm vehib sabaga
.vips'na, -, -t3 vehkimine, nähvimine
vipu|tama, -taq, -da82 viibutama
vipõ, -, -t14 vilgas, kärmas
vipõrdu|ma, -daq, -84 äparduma
vipõrus, -õ, -t9 viperus, äpardus
virahta|ma, -q, -83 suigatama, tukastama
virahuisi ripakil(e)
virah(t)u|ma, -daq, -84 rippu vajuma; suikuma; joodiguq olliq pulmalavva alaq ärq virahunuq joodikud olid pulmalaua alla vajunud; hain oll' üle kuurmaveere virahunuq hein oli üle koormaveere rippu vajunud
virah(t)us, -õ, -t9 suigatus, tukastus
virahu|tma, -taq, -da62 korra viskama, virutama
vir|a(ha)ma, -raq e -adaq, -ra e -aha88 = .virrama virisema
virand' = virask', -i, -it13 viriseja
virbi|tämä, -täq, -dä82 eksitama
virbi|tümä, -tüdäq, -dü84 viirastuma
virbitüs, -e, -t9 = virp' [1.] viirastus
virbivi|täi, -däjä, -däjät4 virvatuli, eksitaja
virbõ|tama, -taq, -da82 virvendama; näe ei häste, silmi iin virbõtas ei näe hästi, silme ees virvendab
virdsa|nõ, -dsõ, -st7 virtsane
virdsu|tama, -taq, -da82 virtsaga kastma
virgastõ = .virka kiiresti, ruttu; virgasti
virga|ts', -dsi, -tsit13 virgats, käskjalg
virges, .virkse, virgest11 = .viirgus = .virgus vagu; aja kardohkavirksit sisse ajab kartulivagusid sisse
.virgu|ma, -daq, -80 virguma, ärkama
.virgus, -õ, -t9 = .viirgus = virges
.virgõ, -, -t3 virge, ärkvel olev, ergas
virgõmbahe = virgõmbalõ kiiremini, virgemini
virilde = virilähe
virildü|mä, -däq, -84 virilduma, kõverduma
virilähe = virilde = viriläle = virilüisi viltu, kiiva(s)
viri|pill' , -pilli, -.pilli87 = iripill' = piripill' piripill, viriseja, iriseja
viris|emä, -täq, -e87 virisema
virk, virga, .virka30 virk, kiire; usin
.virka = virgastõ kiiresti, ruttu; virgasti; sa sõidat pall'o virka sa sõidad liiga kiiresti; käüq virka koton ärq käi ruttu kodus ära
.virkus, -õ, -t9 virkus
virmali|nõ, -(d)sõ, -st5 rahutu olend; kuradike
virmali|(d)sõq, m -i(d)si, -i(d)si5 virmalised
.virmama, virmadaq, .virma77 1. kaklema, virutama; ma sullõ virma! ma sulle virutan!; 2. mürama, lärmama; latsõq virmasõq hirmsahe lapsed lärmavad hirmsasti
virn, virna, .virna30 = virnas, .virna, virnast22 = virn(as)|hain, -haina, -.haina30 virn(hein), roomav madar
virokõ|nõ, -sõ, -ist8 = virola|nõ, -(d)sõ, -st5 virulane
viro|tama, -taq, -da82 virutama; kihutama
virotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 kihutama
viro.värt|eq, m -ide, -it18 pirdudest mänguasi (ehitis)
virp', virbi, .virpi37 1. = virbitüs viirastus; virp' tull' silmi ette viirastus tuli silme ette; 2. haspeldamisviga
.virpü|mä, -däq, -80 sassi minema (hrl lõnga kohta)
virrakullaq lohakil
virrakullõ lohakile; jätt kyik' virrakullõ jätab kõik lohakile
.virrama, virradaq, .virra77 = vira(ha)ma virisema
vir|ril, -ilä, -ilät4 1. viril, kõver, nutune; 2. tuuleratas
vir|rin, -inä, -inät4 virin
vir|rui, -uja, -ujat4 1. äbarik, pelgur; 2. mesilane
.virtin, -ä, -ät4 virtin, mõisa majapidajanna
virts, virdsa, .virtsa30 virts
viru|nõ, -dsõ, -st7 viril
virus, -(s)õ, -t11 ahjupealne
viruskik|as, -ka, -ast22 = kurukikas kilk (putukas)
virus.kundra, -, -t3 ahju peal elav vaim v tont (laste hirmutamiseks)
viruskur|u, -u, -ru26 = virustsor|o, -o, -ro26 ahjutagune
virvehüisi = virvessilläq
virvehü|mä, -däq, -84 tukkuma jääma
virvehüs, -e, -t9 tukastus, kerge uni
virvessihe = virvessile kergesse unne, tukkuma; jäi kõrras virvessihe jäin korraks tukkuma
virvessilläq = virvessi(h)n kerges unes, poolärkvel
virve|tämä, -täq, -dä82 virvendama
virvetüs, -e, -t9 virvendus
vis|a, -a, -sa28 = visanõ visa
.viskama, visadaq, .viska77 viskama
visa|nõ, -dsõ, -st7 = visa
viska|ts', -dsi, -tsit13 palgitõstuk
.viskli = .viskri, -, -t1 (viskamis-, ammutamis)kühvel, hauskar
.viskri|k, -gu, -kku38 tuulispask, tromb
visla|mari, -mar'a, -.marja43 = visnamari = vissel < kirss' kirss
visla.pui|nõ, -dsõ, -st7 kirsipuust, kirsipuine
visla|puu, -, -d50 = visnapuu < kirsipuu kirsipuu
visna|mari, -mar'a, -.marja43 = vislamari
visna|puu, -, -d50 = vislapuu
vis|sel, -elä, -elät4 = vislamari
.visselemä, visseldäq, .vissele85 = .vissi .laskma = vissi|tämä, -täq, -dä82 liugu laskma, uisutama
viss'|raud, -ravva, -.rauda33 uisk; vanast tettiq viss'ravvaq vikahtisäläst vanasti tehti uisud vikatiseljast
vist > vaest, > vas't
vits, vitsa, .vitsa30 vits
vitsi, -, -t2 = vytsi vissi (vasika hellitusnimetus ja kutsumishüüd)
vitsi|k, -gu, -kut13 1. vitsik (väike puunõu); 2. = vitsistik
vitsiku|nõ, -dsõ, -st5 võsane
vitsisti|k, -gu, -kku38 = vitsik [2.] võsastik
vitsu|nõ, -dsõ, -st7 vitstest
vitsu|tama, -taq, -da82 vitsutama
vitsõrda|ma, -q, -83 vidistama
vit|t, -u, -tu37 vulg vitt
vi|tur', -duri, -durit4 vedur
vi|täi, -däjä, -däjät4 pisuhänd, kratt; vedaja
vi|täv, -dävä, -dävät4 1. aeglane; vidävä jutugaq miis' aeglase jutuga mees; 2. (veo)jõuline; taa om hää vitäv hopõn', vidä kuurma mäkke see on hea jõuline hobune, veab koorma mäkke
viu, -, -d2 = vihmaviu hiireviu
.viugna, -, -t3 vingumine, kiunumine
.viugõlõma, viugõldaq, .viugõlõ85 vinguma, kiunuma
viuhk, viuha, .viuhka32 = vihv piug, piitsanöör v -rihm
.viuhkna, -, -t3 vihin
viunyn|a, -a, -na28 viriseja, vinguja
vohka, -, -t2 lora; keelepeksja
vohka|tama, -taq, -da82 lorama; keelt peksma
voho|nõ, -dsõ, -st7 kare (villa kohta)
voho|paads', -paadsi, -.paadsi37 = huu:paads' = ohopaads' = paadsapuu = uhupaads' paakspuu
voho|vill, -villa, -.villa30 kare vill
vok|k', -i, -ki37 vokk
volahta|ma, -q, -83 volksatama; solksatama, sulpsatama
volah(t)us, -õ, -t9 volksatus; solksatus, sulpsatus
volask', -i, -it13 = voldõrus = volgõrus, -õ, -t9 = vollõrus vooster, logard
vol|i, -i, -li26 voli; ku lats' tege uma voli perrä miä taht, sys om pia pahandus takan kui laps teeb oma voli järgi kõike, mida tahab, on varsti pahandus käes; uma voligaq omavoliliselt; tuu vanamiis' elli vyyran majan uma voligaq too vanamees elas võõras majas omavoliliselt; volli andma volitama; ma anna uma voli timäle, sys timä lätt mu iist hellü andma ma volitan teda, siis tema läheb minu eest hääletama
voliko|go, -go, -ko26 volikogu
volinallaq = holinallaq vulinal, sulinal
volis|õma, -taq, -õ87 = holisõma vulisema, sulisema
voli|tama, -taq, -da82 volitama
volitus, -õ, -t9 volitus
vol|lin, -ina, -inat4 = hollin vulin, sulin
vollõrus, -õ, -t9 = voldõrus
volt', voldi, .volti37 volt (kurd; pingeühik)
.volt'ma, .voltiq, voldi63 voltima
vonn', vonni, .vonni37 mõisnik, parun
voods' = hoods' lehmade jooma kutsumise hüüd
voodõh†, vuu:tõ, voodõht20 = voodõq†, vuu:tõ, voodõt18 = hoodõq† sag m voodi; hiidäs' vu·u·tihe heitis voodisse
voodõrda|ma, -q, -83 vooderdama
voolahus, -õ, -t9 hoop
voolas, vuu:la, voolast22 = hoolas kiirevooluline
vooli|raud, -ravva, -.rauda33 = vuu:l'raud liimeister, voolimisriist
vooli|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 = hoolitsõma [2.] = vuu:l'ma voolima
voonakõ|nõ, -sõ, -ist8 = hoonakõnõ talleke
voori|mii:s', -mehe, -mii:st39 = vuu:r'mann' voorimees
voosi|k, -gu, -kut13 malakas
vops, vopsu, .vopsu37 vops
vopsahta|ma, -q, -83 vopsatama
vopsah(t)us, -õ, -t9 vops, vopsatus
.vops'ma, .vopsiq, vopsi63 vopsima
.vops'na, -, -t3 vopsimine
vor|i, -i, -ri26 sasi, pahn, põhk; vorikorv' viljatuulamiskorv
vorm', vormi, .vormi37 = horm' vorm
.vorm'ma, .vormiq, vormi63 = .horm'ma vormima
.vorp'ma, .vorpiq, vorbi63 vorpima
vorst', vorsti, .vorsti37 vorst; verivorst
vos'ka, -, -t2 koorem
vot > kaeq
vuhahta|ma, -q, -83 korraks vuhisema
vuhah(t)us, -õ, -t9 puhang; tuulõvuhahus lei kao man pangiq ümbre tuulepuhang lõi kaevu juures ämbrid ümber
vuh|hin, -ina, -inat4 vuhin
vuhinallaq vuhinal
vuhis|õma, -taq, -sõ87 vuhisema
vuhv', vuhvi, .vuhvi37 = vunk' hoog, kiirus, vunk
vuhva, -, -t2 vuhva, üleslöödud naisterahvas
vuhvahta|ma, -q, -83 vuhvatama
vuhvah(t)us, -õ, -t9 vuhvatus
.vuhvli, -, -t1 hoop
.vuhv'ma, .vuhviq, vuhvi63 = vuhvõlda|ma, -q, -83 peksma; vehkima; lehvitama; kikas vuhv' siibugaq kukk lehvitab tiibu
vunda|ment', -mendi, -.menti37 > hundament'
vunk', vungi, .vunki37 = vuhv' hoog, kiirus, vunk
vunn', vunni, .vunni37 > hunn'
vunts', vundsi, .vuntsi37 hrl m vunts
vupsahta|ma, -q, -83 = hupsahtama lahvatama, vupsatama
.vupsama, vupsadaq, .vupsa77 = .hupsama vupsama
vurahta|ma, -q, -83 = hurahtama vuratama; auto vuraht' müüdä auto vuratas mööda
vurah(t)us, -õ, -t9 = hurah(t)us vuratus
vurista|ma, -q, -83 = huristama vuristama
vuristõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv vuristama
vuris|õma, -taq, -õ87 = hurisõma vurisema; sumisema
vurl'o, -, -t2 = hurl'o = hurlõt' vurle; logard, hulgus
vurr', vurri, .vurri37 (mee)vurr
.vurtsama, vurdsadaq, .vurtsa77 vurtsama
vusis|õma, -taq, -õ87 > husisõma
.vussi vussi
.vussi(h)n vussis
.vuss'u|ma, -daq, -80 sassi minema; nurjuma
vussõrda|ma, -q, -83 vusserdama
vussõrus, -õ, -t9 vusserdis
vut|t', -i, -ti37 vutt (lind)
vuu:, -, -d52 veehoovus (jões, järves)
vuu:dri, -, -t1 vooder
vuu:l, voolu, vuu:lu37 vool (jõevool; elektrivool); voolukotus voolukoht; vuul läts' ärq vool läks ära
vuu:l'ma, vuu:liq, vooli63 = huu:l'ma [2.] = voolitsõma voolima
vuu:l'm|õq, m -idõ, -it16 voolimisriist (puunõude õõnestamiseks)
vuu:l'|raud, -ravva, -.rauda33 = vooliraud liimeister, voolimisriist
vuu:lsa, -, -t3 kiire, nobe, ladus
vuu:lsahe = vuu:lsalõ = vuu:lvahe = vuu:lvalõ kiiresti, nobedasti, ladusalt; tüü laabus vuulsahe töö laabub ladusalt
vuu:n, voona, vuu:na31 (lamba)tall
vuu:r', voori, vuu:ri37 1. kord, voor; seovoori seekord; 2. voor (voori)
vuu:r'ma, vuu:riq, voori63 voorima
vuu:r'|mann', -manni, -.manni37 = vuu:r'ni|k, -gu, -kku38 = voorimii:s' voorimees
vuu:s'ni|k, -gu, -kku38 hobuseajaja (sõnnikuveol)
vuu:stri, -, -t1 vooster
võhi|võõras, -vyyra, -võõrast22 võhivõõras
võhl, võhlu, .võhlu37 < võhn 1. = võhr (ränd)rott; 2. kade, tige, halb inimene; 3. (kuri) nõid, võlur
võhland', -i, -it13 = võhla|ts', -dsi, -tsit13 1. ringihulkuja; 2. = võhl [2.]
võhli|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 1. kadetsema, tigetsema; kurja tegema; käve võhlitsõmah, varast' puid tõsõ mehe mõtsast käis kurja tegemas, varastas puid teise mehe metsast; 2. ringi hulkuma; võhlitsõs ilma piten hulgub ilma mööda
.võhlus, -õ, -t9 1. õelus, tigedus; kadedus; 2. kuri nõidus, must maagia
võhn, võhnu, .võhnu37 > võhl
võhr, võhru, .võhru37 = võhl [1.]
või(q) oi, oh; võiq ku illos! oi kui ilus!
võiakõnõ: või-võiakõnõ ku hallus! oi-oi kui valus!
võia|tama, -taq, -da82 oietama, ohkima; oigama; hädaldama
võid, võiu, .võidu36 = võisõq või
võid|leib, -leevä, -.leibä34 = võiuleib võileib
võid|lill', -lilli, -.lilli37 = võidninn' = võiulill' võilill
.võidma, .võidaq, võia, min 1. p võiji61 võidma
võid|ninn', -ninni, -.ninni37 = võidlill'
.võidu|ma, -daq, -80 võiduma; määrduma
võidu|meheq, m -mii:hi, -mii:hi39 teeleht
võidõlus, -õ, -t9 = .võitlus võitlus; võistlus
võigista|ma, -q, -83 = .võistõlõma vaidlema; riidlema; niikavva naasõq võigistiq, ku tahtsõq tüllü minnäq niikaua naised vaidlesid, kuni oleksid tülli läinud
võigistõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv võigistama
võigõlus*, -õ, -t9 = .võiklus* võistlus
võih võeh
võik, võigu, .võiku37 võik, kollane (hobuse kohta)
.võiki = .võimuisi = .võitu võidu; latsõq juuskvaq võiki lapsed jooksevad võidu; ts'uraq rüük'väq üts'tõõsõ võiki poisikesed karjuvad üksteise võidu; võikijuuskminõ, -laulminõ võidujooks, -laulmine, lauluvõistlus
.võiklus*, -õ, -t9 = võigõlus*
.võikõlõma*, võigõldaq, .võikõlõ85 võistlema
võim, võimu, .võimu37 võim; võime; täl om võim inemiisi terves tetäq tal on võime inimesi terveks teha
.võima, .võidaq, või, min 1. ja 3. p .võidsõ e võisõ55 võima
võima|du, -du, -tut1 võimatu
võimali|k, -gu, -kku38 võimalik
võimalus, -õ, -t9 võimalus
.võimli|k, -gu, -kku38 võimukas, isekas
.võimuisi = võiki
võimus, -(s)õ, -t11 võimus; võim; tä võtt' mu hindä võimussõhe ta võttis mu oma võimusse; kuningal om vägi ja võimus kuningal on vägi ja võim
võimusta|ma, -q, -83 = võimu|tama, -taq, -da82 jonnima, kiuslema; viha pidama
võimutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv võimutama
võimõ|du, -du, -tut1 võimetu, jõuetu
.võimõlõma, võimõldaq, .võimõlõ43 võimutsema
või-ollaq võib-olla
.võismõ|lii:m', -leeme, -lii:mi37 = võiulii:m'
.võismõ|lill', -lilli, -.lilli37 = .võismõ|ninn', -ninni, -.ninni37 = võiulill' võilill
.võistõlõma, võistõldaq, .võistõlõ85 = võigistama vaidlema; riidlema
võisõq, .võismõ, võisõnd16 = võid või
võit, võido, .võito37 võit; kummalõ võit sai? kumb võitis?
.võitlus, -õ, -t9 = võidõlus võitlus; võistlus
.võitlõma, võidõldaq, .võitlõ78 = .võitõlõma, võidõldaq, .võitõlõ85 võitlema; võistlema
.võitma, .võitaq, võida61 võitma
.võitu = võiki võidu
võiu|hain, -haina, -.haina30 = võiulill'
võiu|leib, -leevä, -.leibä34 = võidleib võileib
võiu|lii:m', -leeme, -lii:mi37 = .võismõlii:m' = võiupiim võipiim, pett
võiu|lill', -lilli, -.lilli37 = võiu|ninn', -ninni, -.ninni37 = võidlill' = .võismõlill' = võiuhain võilill
võiu|nõ, -dsõ, -st7 võine; võist
võiu|piim, -piimä, -.piimä35 = võiulii:m'
võius, -(s)õ, -t11 = võiõq võie, salv; vanal rahval oll' ynnõ kats' võiust: võid ja kuur' vanal rahval oli ainult kaks võiet: või ja koor
võiu.võtja, -, -t3 nimetissõrm, osutissõrm
võiõq, .võidõ, võiõt19 = võius
võiõtus, -õ, -t9 (piruka)täidis
võlg, võla, .võlga33 võlg
.võlgla|nõ, -(d)sõ, -st5 = .võlgni|k, -gu, -kku38 = .võlglanõ võlglane
.võlgu võlgu
.võlksa, -, -t3 = .võrksa
võll', võlli, .võlli37 1. võll; 2. võlv; ahovõll' ahjukumm
võllas, .võlla, võllast22 võllas
.võl'ma, .võlliq, võlli63 võlvima
.võls'kus, -õ, -t9 valskus
.võls'ma, .võlssiq, võlsi63 valetama; võls'ku-iq! ära valeta!
.võls'ni|k, -gu, -kku38 valetaja
võlss', võlsi, .võlssi37 vale; võlss' jutt vale jutt; võlss' kotussõ pääl vales kohas
.võlssi valesti; sa tiit võlssi sa teed valesti
.võotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 rahmeldama
võpisti|k, -gu, -kku38 = võpisto, -, -t1 võsastik
võr|a, -a, -ra26 võre; trellid; aknõl om võra iin aknal on võre ees
.võrdõlõma, võrrõldaq, .võrdõlõ85 võrdlema
võrgu|tama, -taq, -da82 ergutama, virgutama, toibutama
võrgõq, .võrkõ, võrgõt18 (taku)nöör; märknöör
võrk, võrgo, .võrko37 võrk
.võrk'ma, .võrkiq, võrgi64 masseerima, hõõruma, venitama; võimlema; elustama; uppunut võrgiti ja tä tull'giq ello uppunut elustati ja ta ärkaski ellu
võrkpall', -palli, -.palli37 võrkpall
.võrksa, -, -t3 = .võlksa erk, virk, kõbus
.võrksahe = .võrksalõ erksalt, virgalt, kõbusalt
.võrku|ma, -daq, -80 virguma, erksaks muutuma, toibuma
.võrkus, -õ, -t9 erksus, virkus, kõbusus
võrokõ|nõ, -sõ, -ist8 võrulane, võroke
võrr', võrri, .võrri37 mootorjalgratas, mopeed, võrr
võrrõq, .võrdõ, võrrõt19 keel võrre; alg-, kesk- ja ülivõrrõq alg-, kesk- ja ülivõrre
.võrsu|ma, -daq, -80 võrsuma
võrõndi|k, -gu, -kku38 = võrõng, -u, -ut13 = võrõsti|k, -gu, -kku38 võrendik, hauakoht jões; kivistik
võs|o, -o, -so26 võsa; võsu; poolõq nurmõq ommaq võsso kasunuq pooled põllud on võsastunud
võso|nõ, -dsõ, -st7 võsane; võsudega
võsovillem', -i, -it4 võsavillem, hunt
võs|sai, -aja, -ajat4 võsaraud
võss'a|tama, -taq, -da82 = võt'atama (koera) ässitama; võss'at' pini tõõsõ mehe lehmä pääle ässitas koera teise mehe lehma kallale
võssõlda|ma, -q, -83 hulkuma
võt'a|tama, -taq, -da82 = võss'atama
võti, .võt'mõ, võtind16 võti
.võtma, võttaq, võta61 võtma; pääle võtma peale võtma; salvestama, lindistama (heli, pilti, andmeid); võti laulu (v filmi) linti lindistasin e salvestasin lindile laulu (v filmi); võti uma tüü tsõõri pääle salvestasin oma töö (faili) kettale
võts' hass, võta (hüüatus koera ässitamiseks)
võõgu|tama, -taq, -da82 õõtsutama, kiigutama
võõras, vyyra, võõrast22 võõras
võõrases|ä, -ä, -sä24 võõrasisa
võõrasim|ä, -ä, -mä24 võõrasema
võõrassyn|a*, -a, -na28 keel võõrsõna
võõrastõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = võõriskõ|(l)lõma = vyyrdõlõma < võõris.kits'ma võõrastama, võõristama
võõrildõ võõriti
võõris|.kits'ma, -.kitsiq, -kitsi63 > võõrastõ(l)lõma
võõriskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = võõrastõ(l)lõma
võõru|tama, -taq, -da82 võõrutama
vädsäh(t)ü|mä, -däq, -84 puruks, sodiks, pehmeks minema; ploomiq vädsähüseq kotin ärq ploomid lähevad kotis puruks
vädsäle puruks, sodiks, pehmeks; upin om puu otsast sadamisõgaq vädsäle lännüq õun on puu otsast kukkumisega puruks läinud
vädsä|tämä, -täq, -dä82 mätsima
.väega(q) < .veiga(q) väga
.väeldä|mä, -q, -83 iga hinna eest, kõvasti pingutama; ma iks väeldä taa tüü ärq tetäq ma ikka pingutan kõvasti, et see töö ära teha
.väele = .väelä = .väelüisi = vägehüisi
.väe|mä, -däq, -68 rühkima, pingutama, püüdma; piät kõvva väemä, et tüü ärq saanuq peab kõvasti pingutama, et töö valmis saaks
.väe|ne, -dse, -st7 rasvane
väe|rind, -rinna, -.rinda = väe|rynd, -rynna, -.rynda33 (võitlus)rinne; väerynd juusk' säält mõtsa takant rinne kulges sealt metsa tagant
.väe|tämä, -täq, -dä81 väetama
.väetüs, -e, -t9 väetis
väe.võimuisi = väe.västligaq = vägi.võimuisi väevõimuga, vägisi
vägehüisi = .väele = .väelä = .väelüisi = vägihüisi = vägühüisi = vägüselläq = vägüsi vägisi; väelä, vägüsi (vm variandid) võtma vägistama; tütrikku oll' väelä võet tüdruk(ut) oli vägistatud
vägevüs, -e, -t9 vägevus
|gi, -e, -ke25 1. vägi, jõud; sõjavägi; 2. < e'(e)nergiä energia; väke täüs' energiline; 3. rasv
vägi|hain, -haina, -.haina30 vägihein (rohttaim)
vägihüisi = vägehüisi = vägühüisi
vägih(t)ü|mä, -däq, -84 rasvuma, paksuks minema; võiduma; vägihünüq rõivaq võidunud riided
vägi|ne, -dse, -st7 rammus, rasvane
vägi.pesmi|ne, -se, -st5 toornaha töötlemine; vägipesset nahk töödeldud toornahk (parkimata)
vägi|pulk, -pulga, -.pulka31 vägikaigas
vägi.võimuisi = väe.võimuisi
vägühüisi = vägüselläq = vägüsi = vägehüisi = vägihüisi vägisi
väherde|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv väherdäma: saa es und, väherdelli üü läbi ei saanud und, vähkresin öö läbi
väherdä|mä, -q, -83 väherdama, vähkrema
väherüs, -e, -t9 väherdamise ase; hopõn' om rüä pääle üte väherüse pandnuq hobune on rukkisse ühe väherdamise aseme jätnud
vähk, vähä, .vähkä,34 vähk (veeloom; haigus)
.vähkremä, väherdäq, .vähkre78 vähkrema
.vähr|äq, -m ide, -it18 = .värräq kahepoolne värav
vähä natuke, veidi, pisut; vähä veidemb natuke vähem; oodaq vähä! oota veidi!; vrd veidüq
vähäke|ne, -se, -ist8 hrl osast väheke, natuke, veidi
vähäliga|nõ, -dsõ, -st5 = vähälik
vähäli|k, -gu, -kku38 väheldane
vähämb, -ä, -ät13 väiksem vähämb veli väiksem vend
vähämbält vähemalt
vähändä|mä, -q, -83 väiksemaks tegema, vähendama
vähä|nemä, -nedäq e -däq89 väiksemaks muutuma, vähenema
.väike|ne, -se, -ist5 = .väiko, -, -t1 = .väiku väike
.väikogõ|nõ, -sõ, -ist8 = .väikugõnõ
.väiku, -, -t1 = .väikene
.väikugõ|nõ, -sõ, -ist8 = .väikogõnõ väikseke, väike; väikugõsõq latsõq väikesed lapsed
väim, väimä, .väimä35 = väimeq, .väime, väimet18 = väimeq, .väimne, väimend17 = veim' = veimeq väiv, loomatäi; ku eläjäl ommaq väimneq sälän, sys tä jääs kõhnas kui loomal on täid seljas, siis ta jääb kõhnaks
väits', väidse, väist39 nuga
|kev, -gevä, -gevät4 1. vägev; 2. < pekk' [2.] rasvane; pekk; taal lihal ommaq laih ja väkev läbi kasunuq sellel lihal on tai ja pekk läbi kasvanud
välehehe väledasti, kärmesti
välgähtä|mä, -q, -83 välgatama
välgäh(t)üs, -e, -t9 välgatus
välgäs, .välkä, välgäst22 väle, vilgas; noorõn olliq mul välkäq jalaq noorena olid mul väledad jalad
välgü|tämä, -täq, -dä82 välgutama
väli, väl(l)ä, .väljä e .vällä43 väli
väli lausa, päris, puhas; väli võiugaq küdsi kuukõ puhta võiga küpsetas kooke; välivindläne puhas venelane
välimä|ne, -dse, -st5 välimine, väline
välk, välgü, .välkü37 välk; välkü lüü välku lööb
.välkmä, .välküq, välgü64 välkuma; läikima
välk|post'*, -posti, -.posti37 elektronpost, e-post, meil
välkpostildõ* meilitsi, e-posti kaudu
välle, -, -t14 väle
.vällä 1. välja; õue; vällä löüdmä avastama; leiutama; vällä märgütämä välja mõtlema, konstrueerima; leiutama; vällä vaihtama välja vahetama, asendama; vällä ütlemä välja ütlema; hääldama; vällä trükmä printima; 2. ära; susi süübev suurõ nälägaq tõsõ soe vällä hunt söövat suure näljaga teise hundi ära; mul varastõdi kirvõs vällä mul varastati kirves ära; tä sattõ jõkkõ sisse ja uppu vällä ta kukkus jõkke sisse ja uppus ära
.vällä|annõq, -.andõ, -annõt19 väljaanne
.vällä.löüdjä, -, -t3 avastaja; leiutaja
.vällä.löüdü|s, -(se), -(s)t10 = .löüdüs avastus; leiutis
.vällämärgütäjä*, -, -t3 konstruktor; leiutaja
.vällämärgütüs*, -e, -t9 konstruktsioon; leiutis
.vällänägemi|ne, -se, -st5 välimus, väljanägemine
.vällä.näütämi|ne, -se, -st5 väljendus
.vällä.näütüs, -e, -t9 näitus
.välläpoolõ väljapoole
.vällä.ütlemi|ne, -se, -st5 hääldamine, hääldus; väljendus
välmeq, .välme, välmet18 lõngaviht
(l)lämaa, -, -d50 välismaa
(l)(h)n väljas; õues; latsõq mäng'väq välän lapsed mängivad õues
välä(h)npuu:l väljaspool
(l)läst väljast
(l)lästpuu:lt väljastpoolt
välä|uss', -ussõ, -ust39 välisuks
vänderdä|mä, -q, -83 vänderdama
vänderüs, -e, -t9 looder
vändsü|tämä, -täq, -dä82 väntsutama; vändsütägu-i kassi! ära kassi väntsuta!
.vänge, -, -t3 vänge
vänt, vändä, .väntä35 1. vänt; 2. keps
.väntsü|mä, -däq, -80 väntsuma
.väntämä, vändädäq, .väntä77 väntama
.värbli, -, -t1 värvel; miis' tsusas' käe värbli vaihõlõ mees pistis käe värvli vahele
väreht', -i, -it13 = värräi värav
väris|emä, -täq, -e87 värisema
väristä|mä, -q, -83 väristama
.värj|äq, m -ide, -it18 = .värräq kahepoolne värav
värk', värgi, .värki37 värk; Vinne värk' Vene värk
.värki värki, moodi, laadi
.värk'mä, .värkiq, värgi63 kapja tasandama, värkima
värm', värmi, .värmi37 = värv'
värmili|ne, -dse, -st5 = värviline
värmi|ts, -dsä, -tsät13 värnits
.värm'mä, .värmiq, värmi63 = .värv'mä
.värmämä, värmädäq, .värmä77 ihkama, ihaldama; tä värmäs umma poiga opõtajas ta ihkab, et tema pojast saaks kirikuõpetaja
vär|rin, -inä, -inät4 värin
vär|räi, -äjä, -äjät4 = väreht' värav; värräi om vallalõ värav on lahti
.värr|äq, m -ide, -it18 = .vähräq = .värjäq = .värteq kahepoolne värav; lask värteq vallalõ avab väravad
.värski, -, -t1 värske
.värskilt värskelt
värss', värsi, .värssi37 1. värss, luulerida; 2. kord; tuu oll' minevä keväjä, ku tä edimäst värssi miiq poolõ tull' see oli möödunud kevadel, kui ta esimest korda meie poole tuli; kats'-kolm värssi käü liinan, sys tulõ kodo käin kaks-kolm korda linnas, siis tulen koju
.värt|eq, m -ide, -it18 = .värräq
.värtnä, -, -t3 = verehtin värten
värv', värvi, .värvi37 = värm' värv; värvitelek, -pleiäts' värviteleviisor, -pliiats
värvili|ne, -dse, -st5 = värmiline värviline
.värv'mä, .värviq, värvi63 = .värm'mä värvima
.väs(t)li, -, -t1 1. agar, hakkaja, energiline, kärmas; tä om väega västli tüühü ta on väga kärmas tööd tegema; 2. maias, himukas; poiss' om väega västli tütrigide pääle poiss on väga maias tüdrukute järele; 3. kangekaelne, visa; tä om nii västli, egaq tä ei jätäq - timä tahtminõ piät saama ta on nii kangekaelne, ega ta ei jäta - tema tahtmine peab saama
.väs(t)lihe = .väs(t)lile 1. kärmelt, energiliselt; 2. himukalt; 3. kangekaelselt, visalt
.västri, -, -t1 = västär', .västrä, västärd22 västar
väs|ümä, -süq, -ü70 väsima
väsümäldäq väsimatu(lt)
väsümüs, -e, -t9 väsimus
väsü|ne, -dse, -st7 väsinud; väsüdseq silmäq väsinud silmad
väsü|tämä, -täq, -dä82 väsitama; tüütama
väsütäv, -ä, -ät3 väsitav; tüütu
vääde = väädetämiisi viltu; rattil ommaq tsõõriq vääde all vankril on rattad viltu all
väär, väärü, .väärü37 = väärüs
.väärdlemä, vääreldäq, .väärdle78 maadlema
.väärdmä, (.)väärdäq, väärä, kesks vääret66 = .väärämä
väärnim|i, -e, -me24 = priinimi perekonnanimi
väärt väärt
.väärtüs, -e, -t9 väärtus
väärähtü|mä, -däq, -84 vääratama; käsi väärähtü ja väits' lõigas' sõrmõ käsi vääratas ja nuga lõikas sõrme
.väärämä, väärädäq, .väärä77 = .väärdmä 1. võitma; maha murdma; tuu kohtomiis' vääräs kyik' ärq see kohtumees võidab kõiki; kõvõmb miis' vääräs tõõsõ ärq kõvem mees paneb teise maha; kass' vääräs' ärq hiire ja surmas' ärq kass murdis hiire maha ja tappis ära; 2. (pingutades) lõpetama; ärq väärssi mi suurõ nurmõ täämbä täna lõpetasime suure põllu ära
väärüli|ne, -dse, -st5 vääriline
väärüs, -e, -t9 = väär = vöörüs juhivits (vankri osa); kuhjavarda tugi; väärüsseq hoitvaq vehmrit õkva, sys rattaq ei lopõrdaq hobõsõ takan juhivitsad hoiavad aisu otse, siis vanker ei loperda hobuse taga
vääs, vääsä, .vääsä35 kepp, roigas; relv
väü, vävvü, .vävvü37 väi
väü|mii:s', -mehe, -mii:st39 = väü
väü|poig, -puja, -.poiga32 = väü
.väütämä, .väütäq, .väüdä81 = .väütämä, väüdädäq, .väütä77 pingutama, (kõigest jõust) püüdma; vanamiis' väüdäs' kygõst jovvust tüüd ärq tetäq vanamees püüdis kõigest jõust tööd ära teha; ma väüdi koolin väega häste oppiq ma püüdsin koolis väga hästi õppida
vöödi|k, -gu, -kut13 vöödiline; vöödiline loom
vöörüs, -e, -t9 = väärüs
vöörü|tämä, -täq, -dä82 = höörütämä veeretama, keerutama; hööritama
vürdsi|ne, -dse, -st7 vürtsine
.vürhvli, -, -t1 täring, vürfel
vürst', vürsti, .vürsti37 vürst
vürts', vürdsi, .vürtsi37 vürts
vüü:, -, -d51 = hü:ü vöö; vööde
vüü:lde vööle; pand' vüü vüülde pani vöö vööle
vüü:lme, -, -t3 = vüü:lmü, -, -t1 sedelgarihm
vüü:rdümä, vüü:rdüdäq, vöörü79 = hüü:rdümä = vii:rdümä veerema
vüü:r|.mündri, -, -t1 vöörmünder
vüü:rät|t, -i, -ti37 vöörätt, lai vöö (hrl meeste kuue v kasuka peal kandmiseks)
vüü:rüs, -e, -t9 esik, eeskoda; tarrõ päses läbi vüürüse tuppa pääseb läbi esiku
vymmõlda|ma, -q, -83 vemmeldama
vyngu|tama, -taq, -da82 võngutama
vyngõrda|ma, -q, -83 vingerdama
vyngõrus, -õ, -t9 vingerdis; madu
.vynkama, vyngadaq, .vynka77 jõnkslema; ku kõtar' om kats'ki, sys tsyyr' vynkas kui kodar on katki, siis ratas jõnksleb
vytsi, -, -t2 = vitsi vissi (vasika hellitusnimetus ja kutsumishüüd)
vyyrdu|ma, -daq, -80 võõrduma
vyyrdõlõma, võõrõldaq, vyyrdõlõ85 = võõrastõ(l)lõma võõrastama, võõristama
õbõri|k, -gu, -kku38 = ubõrik = ubõrits ubrik
õdagidõ = õdagist õhtuti
õdagu(lt) õhtul
õdagu|nõ, -dsõ, -st5 õhtune
õdagus|puu:l', -poolõ, -puu:lt40 õhtupoolik
õdagust! (tere) õhtust!
õdagu|süü:k', -söögi, -süü:ki37 = õdaklinõ õhtusöök
õda|k, -gu, -gut13 = õtak < õdang 1. õhtu; tereq õdagust! tere õhtust! hüvvä e hääd õdagut! head õhtut!; 2. lääs; õdagu puul lääne pool; Õdagu-Eesti, -Õuruupa Lääne-Eesti, -Euroopa
õdakli|nõ, -dsõ, -st5 = õdagusüük'
õdang, -u, -ut13 > õdak
õeq! ae!; imä, õeq, tulõq kaeq! ema, ae, tule vaata!
õga = egä [I] iga; õga päiv iga päev
õgaq = egaq ega; õgaq maq tuud ei tiiäq ega mina seda tea
õgas = egas ega siis; õgas ma meelegaq tii es ega ma siis meelega teinud
õgvali|k, -gu, -kku38 üsna sirge
õgvali|nõ, -dsõ, -st5 = õgõv
õgvõmbahe = õgvõmbalõ otsemini, sirgemini
õgvõnda|ma, -q, -83 sirgeks tegema, õgvendama
õgõv = õgyv', õgva, .õkva45 = õgvalinõ = õkv < .sirgõ sirge; illos õgõv puu ilus sirge puu
õheq, .õhkõ, õhet19 kuma; liina õheq linna kuma
õhe|tama, -taq, -da82 õhetama
õhi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 hoolitsema, hellitama; vanamutt' käü ja õhitsõs väega lauda man tuud hõhvakõist vanaeit käib lauda juures ja hoolitseb väga selle mullika eest
õhk, õhu, .õhku36 õhk
õhuli|nõ, -dsõ, -st5 õhurikas; õhuline
õhu|tama, -taq, -da82 õhutama
õhv, õhva, .õhva30 = õhvakõ|nõ, -sõ, -ist8 > hõhv, > hõhvakõnõ
õhvildõ > hõhvildõ
.õigla|nõ, -dsõ, -st5 õiglane
.õiguisi = .õigõhe
.õigus, -õ, -t9 õigus; õigust ajama õigust nõudma; aja pääle umma õigust muudkui nõuab oma õigust
.õigus(õ)li|nõ, -dsõ, -st5 õigust omav; seaduslik; tä om iks timä õiguslinõ naanõ ta on ikkagi tema seaduslik naine
.õigõ, -, -t3 õige; sirge; taa om kygõ õigõmb tii liina see on kõige lühem tee linna
.õigõhe = .õigõlõ õigesti, õieti; tõesti; sirgelt, otse; õigõhe vai? kas tõesti?; mineq säält õigõhe läbi mõtsa! mine sealt otse läbi metsa!
.õigõkirotus õigekiri, ortograafia
õiõnda|ma, -q, -83 korda seadma, toimetama; õiendama
õiõndus, -õ, -t9 asjatoimetus; õiendus; õiend
õkv, õgva, .õkva45 = õgõv
.õkva 1. otse; õkva üle nurmõ otse üle nurme; 2. < .sirgõhe sirgelt; saisaq õkva! seisa sirgelt!; 3. kohe; õkva nakkas pääle kohe algab
.õkvalt = .õkva [1., 3.]
õl|i, -i, -li26 õli
õllõ|tama, -taq, -da82 (õllõ-refrääniga) karjaselaulu laulma
.õo|tama, -taq, -da82 (õo-refrääniga) karjaselaulu laulma
.õsna, -, -t3 = yysna (laulu)joru, jorutamine; ma taha-i su õsnat kullõldaq ma ei taha su jorutamist kuulata
õt > et
õtak, õdagu, õdagut13 = õdak 1. õhtu; 2. lääs
.õuhkõlõma, õuhkõldaq, .õuhkõlõ85 = .õukõlõma hooplema; tüli norima
õu(h)ka, -, -t2 1. hoopleja; tülinorija; 2. eeterpiiritus, liikva
õuka, -, -t2 pms lastek oi, ohoh, ohoo; õuka, määne uhkõ maja! ohoo, milline uhke maja!
.õukõlõma, õugõldaq, .õukõlõ85 = .õuhkõlõma
õuro, -, -t2 euro, Euroopa Liidu rahaühik
õuruu:pla|nõ, -(d)sõ, -st5 eurooplane
.äestä|mä, -q, -83 äestama
ägli, -, -t2 = ägyl', ägli, .äkli47 = äkl' äke
ähenähe = ähenäle = ähenälläq = ähinähe = ähinäle = ähinälläq õhinal, ahnelt, aplalt, ägedalt; kiholasõq murriq ähenälläq hobõsõlõ pääle sääsed ründasid ägedalt hobust
ähvärde|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv ähvärdämä
ähvärdä|mä, -q, -83 ähvardama
äi, äiä, .äiä35 1. äi; 2. = äio
äide = äidi, -, -t2 = ääde ema; vanaema; kas sa kullõt äidi synna! kas sa kuulad ema sõna!
äio, -, -t3 = äiola|nõ, -(d)sõ, -st5 = äi [2.] kurat
äiäte|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 osatama; äiätelgu-iq vannainemist! ära osata vanainimest!
äiä|tär', -täri, -.tärri38 = äiä|täär', -tääri, -.tääri37 1. äiatar (rohttaim); 2. kiuslik naine
äkili|ne, -dse, -st5 äkiline, järsk; kange, tugev (alkoholi v liimi kohta)
äkki äkki, järsku
äkl', ägli, .äkli47 = ägli
äks', äksi, .äksi37 = ääs' ääs; sepäq korjasõq pedäjäkukka, et näid palotaq hüstegaq äksi pääl sepad korjavad männikäbisid, et neid ääsil sütega põletada
.ämbri, -, -t1 = .kää(m)bre suur oherdi
ämm, ämmä, .ämmä35 ämm
ämmä|k, -gu, -kut13 võõrasema
ämmä|leht', -lehe, -.lehte34 paiseleht
ämmä|muu:r', -moori, -muu:ri37 ämmamoor
ämmärdä|mä, -q, -83 karjuma; nutma; pahandama; vanamuur' püürd' ämmärdämä vanamoor kukkus pahandama
ämmär(d)üs, -e, -t9 karjuja; tülinorija
ämp kõnek > inämb
ängitüs†, -e, -t9 kaasavara
ängäh(t)ü|mä, -däq, -84 = kängäh(t)ümä känguma
.ängämä, ängädäq, .ängä77 äigama; pakkuma, andma; ängäq mullõ kitrat, ma mängi üte luu anna mulle kitarri, ma mängin ühe loo
äpärdü|mä, -däq, -84 äparduma; ikalduma
äpärdüs, -e, -t9 äpardus; ikaldus
är|i, -i, -ri26 äri; ettevõte
äri|päiv, -päävä, -.päivä35 argipäev, äripäev
äripäivilde argipäeviti, äripäeviti
äripäävä|ne, -dse, -st7 argipäevane, äripäevane
.ärkli, -, -t1 ärkel; ärklitarõ ärklituba
är(ä)q < ar'aq, < arq 1. < alaq [2.] ära (eitussõna); ärq tekuq! ära tee!; 2. ära; läts' ärq läks ära
ärä|dü, -dü, -tüt1 inetu, näotu; veider
ärätühe = ärätüle inetult, näotult; veidralt
ärätüs, -e, -t9 veidrik; käü niguq ärätüs ringi käib ringi nagu veidrik
ätäl', ädäli e ädälä, ädälit e ädälät4 ädal
äti|k, -gä e -ge, -kät e -ket13 äädikas
ävväte|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv ävvätämä
ävvä|tämä, -täq, -dä82 ahvima, osatama
ääde, -, -t2 = äide
ääs', ääsi, .ääsi37 = äks' ääs
ääsäq äsja, natukese aja eest, hiljuti; ma käve ääsäq ussõn käisin natukese aja eest väljas; Liisi ääsäq mullõ kynõl' tuud Liisi äsja rääkis mulle sellest; ääsäq üüse e ääsäq üüd näi halva und täna öösel nägin halba und; ääsäq hummogu oll' hall maan täna hommikul oli hall maas
ääski|ne, -dse, -st7 äsjane
.ää|tämä, -täq, -dä82 äiutama
.äürämä, äürädäq, .äürä77 möirgama, röökima
öie = .öilde öösiti; tä om öie tüül ja päivä maka ta on öösiti tööl ja päeval magab
öüdsili|ne, -dse, -st5 õitsiline
öüdsitul|i, -õ, -d41 õitsituli
öüts', öüdsi, .öütsi37 = üü:ts' õitsil olemine, õitsituli; öüdsi(h)n v öütsil õitsil; öütsi õitsile; olli hobõstõgaq öütsil olin hobustega õtsil
ühiütsindä ihuüksi
üle üle; üle kaema üle vaatama
üleannõ|du, -du, -tut1 üleannetu
ülearvo ülearu
ülearvoli|nõ, -dsõ, -st5 ülearune, üleliigne
üle-eelä|ne, -dse, -st7 = üle-eeläski|ne, -dse, -st5 üleeilne; üle-eeläskine leht' üleeilne (aja)leht
üle-eeläq üleeile
ülehummõn' ülehomme
ülehummõni|nõ, -dsõ, -st5 ülehomne
üleilmali|nõ, -dse, -st5 ülemaailmne; üleilmalinõ ilma lämmämbäsminek' ülemaailmne kliima soojenemine
ülejala kiiruga, hooletult, ülepeakaela; taa tüü om sul ülejala tett see töö on sul hooletult tehtud
üle.kaehus*, -õ, -t9 ülevaade; ülekaehus võro keele aoluust ülevaade võru keele ajaloost
üle.kohtuli|nõ, -dsõ, -st5 ülekohtune
üle|kohus, -.kohtu, -kohu(s)t23 ülekohus
ülekäe ülekäte
ülemb, -ä, -ät13 1. ülem, ülemus; 2. suurem, võimsam; lodi om ülemb vineht lodi on venest suurem, võimsam
ülembähe = ülembäle kõrgemale, ülespoole
ülembäl = ülembä(h)n kõrgemal, ülevalpool
ülembäle = ülembähe
ülembä(h)n = ülembäl: Mäetarõ om Alatarõst ülembän Mäetare on Alatarest ülevalpool
ülembüs, -e, -t9 ülemus
ülemeeli|k, -gu, -kut13 üleannetu, vallatu
ülemä|ne, -dse, -st5 ülemine; ülemäne ja alomanõ puul' ülemine ja alumine pool
ülendä|mä, -q, -83 ülendama; kiitma; tä jovva-i hinnäst kuiki ärq ülendäq ta ei jõua ennast kuidagi ära kiita
ülendüs, -e, -t9 ülendus
üle|ne*, -dse, -st7 üldine, -üld; üleüldine; üledseq ainõq üldained; ülene keeletiieq üldkeeleteadus; kynõlõq ületsempä, kynõlgu-i nii pikält ja täpsähe! räägi üldisemalt, ära räägi nii pikalt ja täpselt!
ülepäivi = ülepäivilde ülepäeviti
ülepää 1. üldse; ja ülepää om tuu asi nii, et... ja üldse on see asi nii, et...; 2. üleni; tä sai ülepää muatsõs ta sai üleni poriseks
ülepääkaala ülepeakaela
üle|rõivas, -.rõiva, -rõivast22 pealisrõivas
üles < ülest üles; üles sulgma (veekogu) paisutama
ületsehe* = ületsele* üldiselt, üld-; üleüldiselt; ületsehe tunnistõt üldiselt tunnustatud e üldtunnustatud
ülevä(h)n = ülle(h)n üleval
üleväst = üllest ülevalt; sattõ üllest katussõ päält alla kukkus ülevalt katuselt alla
ülevästpuu:lt = üllestpuu:lt ülevaltpoolt
ülijak|k', -i, -ki37 naiste pintsak, jakk
üli|kund, -kunna, -.kunda32 ülikond
üli|kuu:l', -kooli, -kuu:li37 = suur'kuu:l' ülikool
üliopila|nõ, -(d)sõ, -st5 = üli.op'la|nõ, -(d)sõ, -st5 = suur'koolilinõ üliõpilane
üliüsigiq üldse, üleüldse; tuud ma ei süüq üliüsigiq seda ma üldse ei söö; ei olõq meil leibä ei jahhu, ei olõq üliüsigiq midägiq pole meil leiba ega jahu, ei ole üleüldse mitte midagi; ja üliüsigiq oll' tuu üts' jama jutt ja üldse oli see üks jama jutt
ülle(h)n = ülevä(h)n
üllest = üleväst
üllestpuu:lt = ülevästpuu:lt
ül|ä, -ä, -lä24 abielumees, abikaasa (mees)
.ümbre ümber; ümbre pandma tõlkima; taa raamat om eesti keelest võro kiilde (e võro keele pääle) ümbre pant see raamat on eesti keelest võru keelde tõlgitud
.ümbre.kao|nõ, -dsõ, -st5 = .ümbre.kaot|nõ, -sõ, -sõt6 ümberkaudne
.ümbre.kaotõ ümberkaudu
.ümbre|kund, -kunna, -.kunda32 ümbruskond
.ümbrel olõma ümber olema
.ümbrele .pandma, .võtma ümber panema, võtma
.ümbrelt .võtma ümbert võtma; võtt ümbrelt kinniq võtab ümbert kinni
.ümbrepannus*, -(s)õ, -t11 tõlge
.ümbretsyyri ümberringi
.ümbri|k, -gu, -kku38 > .ündrik
ümäri|k, -gu, -kku38 ümmargune, ümarik
ünderdä|mä, -q, -83 vänderdama
.ündri|k, -gu, -kku38 < .undruk, < .ümbrik seelik
üsigiq = .üskiq
üsk, üsä, .üskä34 süli; võtt latsõ üskä võtab lapse sülle
.üskiq = üsigiq vähegi; iganes; joosõq niguq üskiq jovvat! jookse nagu vähegi jõuad!; võtt' kykkõ üten, miä üskiq majan oll' võttis kõik kaasa, mis vähegi majas oli; ku rahha om, võit minnäq kohe üski tahat kui raha on, võid minna kuhu iganes tahad
üsä|dseq, m -tside, -tsit7 üsked, pekstud tuulamata vili
üsäli|ne, -dse, -st5 süle-; üsäline lats' sülelaps
üsä.puutri*, -, -t1 sülearvuti
üsäte|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv üsätämä
üsä|tämä, -täq, -dä82 sülelema, kaisutama
üsä|täüs', -tävve, -täüt49 sületäis
ütehüisi = ütelii(d)si
ütehüs, -e, -t9 1. üksmeel; ühtsus; 2.* ühendus, kontakt; ütehüs om kakõnuq ühendus on katkenud; 3.* ühing; ühendus
üte.kaupa ühekaupa
üte.korgu, -, -t1 = üte.korgu|nõ, -dsõ, -st5 = üts'.korgu ühekõrgune
üte.kõrd|nõ, -dsõ, -st6 ühekordne
ütekõrra = üts'kõrd = ütevoori ükskord, kunagi; ku ma ütekõrra liinan käve kui ma ükskord linnas käisin
ütekõrragaq ühekorraga
ütelidselt ühtlaselt
ütelii(d)si = ütehüisi ühtlasi; ku arsti manoq läät, sys käüq üteliidsi poodin kah ärq kui arsti juurde lähed, siis käi ühtlasi ka poes
üteli|ne, -dse, -st5 ühtlane; üheline; vili kuios ütelidsen kihin vili kuivab ühtlase kihina
üteliste ühtlaselt; ühtlasi
ütelüs, -e, -t9 = .ütlemine ütlus; väljend
ütemeeleli|ne, -dse, -st5 üksmeelne
üte(h)n koos; kaasa(s); tulõq üten! tule kaasa! kas raha om sul üten? kas raha on sul kaasas?
üte(h)nkuu:(h)n üheskoos
üte(h)nkäänüs*, -(s)e, -t11 < üte(h)n.ütlejä*, -, -t3 kaasaütlev (kääne), komitatiiv
ütest koost, lahti; rattaq lätsiq ütest vallalõ vanker lagunes koost
ütesttüküst vahetpidamata, kogu aeg
ütesuguma|nõ, -dsõ, -st5 = ütesugu|nõ, -dsõ, -st7 ühesugune
üte.suuru, -, -t1 = üte.suuru|nõ, -dsõ, -st5 = üts'.suuru ühesuurune
üte(s)sä, .ütsä, .ütsät3 üheksa
ütes(s)äkümmend, .ütsä.kümne, .ütsätkümmend17 üheksakümmend
ütes(s)äsada, .ütsäsaa, .ütsätsata29 üheksasada
üte(s)sätõist(kümme(nd)), .ütsätõist(.kümne), .ütsättõist(kümmend)17 üheksateist
ütesynagaq ühesõnaga
üte.vaihõ = üts'vaheq üksvahe
üte.vannu, -, -t1 = ütevannu|nõ, -dsõ, -st5 ühevanune
üteviisili|ne, -dse, -st5 ühesugune, ühetaoline
ütevoori = ütekõrra ükskord, kunagi
ütevõrd = ütevõrra = üts'võrra ühevõrra, võrdselt, ühepalju
üteülbäli|ne, -dse, -st5 ühekülgne; ühejämedune, samajämedune; ilosaq üteülbälidseq värtetulbaq ilusad ühejämedused väravapostid
üti|k, -ga, e -gu, -kat e -kut13 ühiselamu, kõnek ühikas
üti|ne, -dse, -st7 1. ühine; 2. (külä)ütine (küla)kogukonna maa
ütis|kund, -kunna, -.kunda32 ühiskond
ütis.kundli|nõ, -dsõ, -st5 < so'tsiaalnõ ühiskondlik, sotsiaalne
ütiskunna|tiieq*, -.tiide, -tiiet19 < so'tsioloogia sotsioloogia
ütistä|mä*, -q, -83 ühendama; ühistama
ütistüs*, -e, -t9 ühendus; kontakt
ütisüs*, -e, -t9 1. ühtsus; üksmeel; 2. ühistu, ühing
.ütlemi|ne, -se, -st5 = ütelüs ütlus; väljend
.ütlemä, üteldäq e (.)üldäq, .ütle78 ütlema; nimetama; kuust, pedäjät ja kadajat üteldäs nõglapuis kuuske, mändi ja kadakat nimetatakse okaspuudeks
.ütlemäldäq ütlemata, väga
üts', üte, ütte, m omast ja osast .ütsi, m alaleü ütsile35 üks
üts'.ainugõnõ, üte.ainugõsõ, ütte.ainugõist8 üksainuke
üts'ainus, üte.ainu, ütteainust22 üksainus
ütsi üksi; ühekaupa; tulkõq ütsi sisse! sisenege ühekaupa!
ütsijäli joonelt, otse
ütsi|k, -gu, -kut13 üksik; vallaline; õgaq ütsik olõ-i läsk' ega vallaline pole lesk
ütsikuhe = ütsikulõ üksikult
ütsilde üksikult; ühekaupa; ühtviisi
ütsildä|ne, -dse, -st5 üksildane
ütsimeeli üksmeelselt, ühel meelel
ütsindä üksinda, üksi
ütsiotsõ järjest; vahetpidamata, pidevalt, kogu aeg; rassõ om ütsiotsõ kõvva tüüd tetäq raske on vahetpidamata kõvasti töötada; ütsiotsõ oll' siin, es lääq ärkiq kogu aeg oli siin, ei läinudki ära
ütsiperi = ütsipite(h)n üht(e)pidi, üksipidi
ütsi.pui|nõ, -dsõ, -st7 1. ühest puust; ütsipuinõ tõrdo, loo-dsik, ruih ühest puust (õõnestatud) tõrs, paat, küna; 2. kangekaelne, visa, järeleandmatu
ütsipulgõ üksipulgi
ütsipäidi üksipidi
ütsisilmi üksisilmi
ütsisynno = ütsisynoisi üksisõnu
ütsitämiisi ükshaaval
ütsi|tämä, -täq, -dä82 kangast sukka panema
üts'jago üksjagu
.üts'kiq ükski
üts'.korgu, -, -t1 = üte.korgu ühekõrgune; pini om üts'korgu istu ku saisu koer on istudes ja seistes ühekõrgune
üts'kõrd = ütekõrra ükskord, kunagi
üts'kõrd|üts', -üte, -ütte35 korrutustabel, ükskordüks
üts'kyik' ükskõik
üts.kyik|nõ, -sõ, -sõt6 ükskõikne
üts'|silm, -silmä, -.silmä35 ükssilm, kükloop
üts'.suuru, -, -t1 = üte.suuru ühesuurune
üts'tõist(kümme(nd)), ütetõist(.kümne), üttetõist(kümmend)17 üksteist
üts'tõ(õ)sõ alaq kordamööda
üts'täspuha ükspuha
üts'vaheq = üte.vaihõ üksvahe
üts'võrra = ütevõrra ühevõrra, võrdselt, ühepalju; kyigilõ anti üts'võrra kõigile anti ühepalju
üts'võrra|nõ*, -(d)sõ, -st7 võrdne
üts'võrrasus*, -õ, -t 9 võrdsus; üts'võrrasusmärk' võrdusmärk
.ütsägese = .ütsä.geisi = .ütsä.geiste = .ütsä.geske üheksakesi
.ütsändi|k, -gu, -kku38 = .ütsäsjago üheksandik
.ütsä|s, -ndä, -ndät13 üheksas
.ütsä|sjago, -ndäjao, -ndätjako27 = .ütsändik
.ütsüs, -e, -t9 1.* keel ainsus; ütsüse edimäne käänüs ainsuse esimene pööre; 2. üksus
ütte kokku, ühte; nä jäiq ütte nad jäid kokku; ütte minemä (kokku) sobima; taa mutri lää ei tuu poldigaq ütte see mutter ei sobi selle poldiga kokku
üttealasi alatasa, pidevalt
ütte.heidä järjest, vahetpidamata; vihma om sadanuq jo kats' nädälit ütteheidä vihma on sadanud juba kaks nädalat järjest
ütteluku ühtelugu
üttemaid sedamaid
üttemuu:du üht(e)moodi
ütte.puhku = ütte.rehki ühtepuhku, pidevalt
ütte.viisi ühtviisi
ütte.väljä = ütte.vällä ühiselt; ühtlane, ühesugune, ühtlaselt; üttevällä sai kyik tettüs ühiselt sai kõik tehtud; tan om kyik üttevällä tasanõ maa seal on kõik ühesugune tasane maa
üü:, -, -d,51 öö
üü:el|läi, -äjä, -äjät4 öise eluviisiga inimene, loom v tont, vaim
üü:kak|k, -u, -ku37 > kakk
üü:kan|a, -a, -na28 väga hiline magamamineja (vrd aokana)
ü:ü|külm, -külmä, -.külmä35 öökülm
üü:lok|k', -i, -ki37 öösorr (lind)
üü:ma|ja, -ja, -ia28 öömaja
ü:ü|päiv, -päävä, -.päivä35 ööpäev
üür', üüri, .üüri37 üür; and üüri pääle üürib välja; võtt üüri pääle võtab üürile
üürili|ne, -(d)se, -st5 = .üürnik üüriline, üürnik
.üür'mä, .üüriq, üüri63 üürima
.üürni|k, -gu, -kku38 = üüriline
üü:se öösel; üüse om pümme öösel on pime
üü:se|ne, -dse, -st5 öine; miä sa röögit üüsedsel aol mis sa röögid öisel ajal
ü:ü|sisas', -.siska, -sisast23 = ü:ü|sisask', -i, -it13 nahkhiir
üü:ts', öödsi, üü:tsi37 = öüts' õitsil olemine, õitsituli
ü:ü|vaht', -vahi, -.vahti37 öövaht
yks = iks ikka; yks viil ikka veel; om yks on ikka; nigu iks nagu ikka
.yndsa, -, -t3 õnnis
.yndsali|k, -gu, -kku38 õndsalik
.yndsus, -õ, -t9 õndsus
yng', yngõ, .yngõ34 õng
yngi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 õngitsema, koukima
.yngõ õnge otsa, õnge; suur' kala jäi yngõ suur kala jäi õnge otsa
yngõlat|t', -i, -ti37 õngeritv
yngõ(h)n õnge otsas, õnges
yngõrda|ma, -q, -83 = angõrdama = ingõrdama vingerdama, väänlema
yngõrdõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv yngõrdama
ynn', ynnõ, .ynnõ35 õnn
ynnah(t)u|ma, -daq, -84 = ynnistuma õnnestuma, korda minema; vedama; juhtuma, sattuma; mul ynnahtu kyik' häste, miä ette võti mul õnnestus kõik hästi, mis ette võtsin; kaeq, mul häste ynnahtu, et sinno näi vaat kus mul vedas, et sind nägin; kogõmaldaq ynnahtu suq manoq v suqkaq kokko juhuslikult sain sinuga kokku; tälle om hüä naanõ ynnahunuq talle on hea naine sattunud
ynnista|ma, -q, -83 õnnistama
ynnistu|ma, -daq, -80 = ynnah(t)uma
ynnistus, -õ, -t9 õnnistus
ynnõ < enge† [2.], < inne [2.] ainult, vaid; aga; aina, üha; ynnõ nii saa tuud tetäq ainult nii saab seda teha; illos mõtõq, tuu ynnõ olõ-i võimalik ilus mõte, aga see pole võimalik; lätt ynnõ külmembäs läheb aina külmemaks
ynnõ|du, -du, -tut1 õnnetu; traagiline
ynnõgiq ainult et, aga; ma tennüq tuud, a ma ynnõgiq mõista-iq ma teeks seda, ainult et ma ei oska
ynnõligult õnnelikult
ynnõli|k, -gu, -kku38 = ynnõli|nõ, -dsõ, -st5 õnnelik
ynnõs õnneks
ynnõtus, -õ, -t9 õnnetus
yysna, -, -t3 = .õsna (laulu)joru, jorutamine; aja pääle umma yysnat ajab muudkui oma laulujoru

Päälehele