|
Oskar Kallas
ja Mihkel Ostrov, |
25. 10. 1868 Saaremaa, Kaarma — 26. 01. 1946 Stockholm; folklorist ja poliitikategelane.
Õppis 1887–92 TÜ-s klassikalist filoloogiat, lõpetas kandidaadikraadiga. Oli EÜS-i juhtivaid tegelasi. 1892–93 õppis Helsingi ülikoolis soome rahvateadust ja soome-ugri keeli, 1901 kaitses samas doktoriväitekirja uurimusega eesti rahvalauludest. Oli õpetaja Narvas ja Peterburis, 1901–1903 võrdleva keeleteaduse eradots. Peterburi ülikoolis. O. K. võttis osa ka EKS-i asutamisest ning pani aluse ERM-i etnograafilisele osakonnale ja Arhiivraamatukogule. 1918–22 oli Eesti Vabariigi saadik Soomes ja 1922–1934 Londonis (saatnud ERA-le materjali ka sealt). 1944. a. siirdus Rootsi.
Hakkas J. Hurda üleskutsete õhutusel 1888. a. rahvaluulet
koguma ja saatma ning jätkas seda hiljem Hurda otsesel juhendamisel
(osalt koos M. Ostroviga). Laule püüdis ta üles kirjutada
mitte dikteerimise, vaid laulmise järgi. Kirjutas omaalgatuslikult
ka kogumispäeviku, mida J. Hurt ei nõudnud ega lisanud oma
kogusse, ning mis seetõttu leidub ERA kogus. 1894 ja 1903 käis
eesti asundusis kogumismatkal (Lutsi ja Kraasna) ning veendus, et tuleb
koguda rahvalaule koos viisidega. Peterburis elades avaldas oma mõtteid
ka Hurdale. 1903 asus tööle Tartu Postimehe juurde ning asutas
EÜS-i rahvaviiside korjamise toimkonna (A. Läte, K. A. Hermann,
K. Türnpu, J. Kappel, muusikateadlane dr. Ilmari Krohn Soomest). Rahasid
saadi EÜS-i korraldatud pidudest, annetustest, SKS-ilt. Süstemaatiline
kogumine kestis 1904–1916 (kokku u. 13226 viisi), nootide üleskirjutajad
olid muusikaliselt haritud (enamasti Peterburi konservatooriumi tudengid
või lõpetanud), nõuti ka kogumispäevikute kirjutamist.