Matusekombestik
Inimese surm mõjutab oluliselt teda ümbritsevate inimeste
psüühikat ja muudab nende sotsiaalseid suhteid ja rolle. Seetõttu
seonduvad surmaga mitmed rituaalid – need pole mitte üksnes paratamatud,
vaid ka vajalikud kriisisituatsioonis viibivaile lähikondseile. Surmaga
seotud rituaalid teisenevad pidevalt, juba mõnekümne aasta
möödudes võib kombestik uskumatultki muutunud olla. Ootame
abi selle jäävalt tähtsa rituaali praeguse (ja lähimineviku)
kuju dokumenteerimisel.
Kirjelda vabas vormis matusetalitusi, millel oled osalenud. Samuti
matusele eelnevat ja järgnevat. Mälestusi ja jutte võiks
jäädvustada ka helitehnika abil. Ootame videomaterjali koos andmete,
soovitavalt ka kirjalike kommentaaridega. Samuti on oodatud iseloomulikke
kombestikudetaile illustreerivad fotod, näited kaastundekaartidest
jmt.
Järgnev küsimustik-märksõnastik võiks
olla meenutamisel abiks. Selle pikkusest ei tasu kohkuda – vastamisel võib
piirduda ka mõne küsimuse või teemaga. Kui kombestiku
detailides on aja jooksul toimunud muutusi, võiks neid samuti nimetada
ning erinevusi ajaliselt määratleda.
Kust pärinevad Teie teadmised lahkunuga seotud rituaalide läbiviimise
kohta? Milline osa on olnud varem kuuldul-nähtul, milline osa juhistel,
mida kogenud inimesed või õppinud talituste läbiviijad
annavad vahetult rituaali eel või käigus? Kas olete hankinud
teadmisi käsiraamatutest vm kirjandusest?
Surm ja surmaeelne aeg. Surma ennustamine – märgid inimese välimuses,
käitumises; unenäod; märgid ümbruskonnas, looduses.
Kas vanemad inimesed teevad mingeid ettevalmistusi oma lahkumise järgsete
rituaalide korraldamiseks? Kuidas kutsutakse surijat, väga vanu inimesi?
Kas muudetakse raskelt haige lähemat ümbrust? Surija soovid ja
nende täitmine. Armulaud. Lähikondsete külastused, juuresolek
surmahetkel.
Jutud “ilusast~heast surmast”, ebatavalistest surmajuhtumitest. Lood
sellest, kuidas täitus mõni ennustus või soov mingi
sündmuseni elada. Lood koos elanud inimestest, kes pärast kaaslase
surma peatselt talle “järele lähevad”; lahkunud peremehele truudest
koduloomadest jm.
Matuse-eelne periood. Esimesed toimingud pärast surma. Surnu ümbruse
muutmine. Suririided – erinevused sõltuvalt lahkunu east. Surnu
pesemine, korrastamine ja riietamine – kodus või haiglas, kes ja
kuidas?
Kus hoitakse surnut? Kas üldse ja kes käib lahkunut enne
matusetalitust vaatamas? Millal toimub kirstupanemine ja kuidas täpselt?
Milliseid asju on kirstu kaasa pandud, nt lahkunu soovi kohaselt? Milline
peab olema kirstu materjal, välimus ja sisemus, kas see sõltub
surnu east, soost vm asjaoludest?
Ended ja uskumused. Kas usutakse ja tajutakse hiljuti surnud inimese
juuresolekut, millisel perioodil pärast surma ja milles see väljendub?
Kuidas peab surnu läheduses käituma, kes ei tohi seal viibida?
Mida ennustatakse surma aja (nt kuufaas, päevaaeg vm), suremise viisi,
surnukeha tunnuste järgi? Kuidas surnut hoida, et surnukeha ei rikneks?
Mida öeldakse, kui mõni leinajatest liiga palju nutab? Kuidas
suhtutakse rohkesse nutmisesse matusetalituse käigus, valju häälega
nutmisesse?
Kaastundeavaldused või surmakuulutused ajalehes (kuulutuste
kujunduse valik ja tüüptekst, salmid) jne. Kaastundekaardile
sobivad värvid, sümbolid, tekstid, salmid; kust saadakse eeskuju
nende valimiseks? Surnuaiad internetis – milliseid ja miks olete külastanud,
milline peaks olema virtuaalse mälestuslehe kujundus ja mida sinna
peaks paigutama?
Kes lähematest omastest ja kui kaua kannab leinariietust, milline
see on? Kuidas, millal ja kui lähedastele omastele avaldatakse kaastunnet?
Matusetalituse korraldamine. Matuseks sobivad nädalapäevad.
Keda kutsutakse (kas surnu on jätnud nt nimestiku) ja kuidas (kutse,
teade meedias, telefonikõned)? Kas kiriklik või ilmalik matus
– põhjendused. Krematsiooni poolt või vastu, miks? Kas valiku
tegemisel arvestatakse lahkunu poolt jäetud korraldusi (kui ei, siis
miks)? Kas kasutatakse muusikat, millal ja millist (kas elav muusika, mis
instrumendid ja koosseisud)? Kes kaevab haua, kes ei tohi hauda kaevata?
Kas tellida pärg või kimp? Milliseid lilli vm kasutatakse,
kas see sõltub surnu east, soost, positsioonist vm? Mida kirjutatakse
lindile?
Kodunt ärasaatmine. Ruumide ettevalmistamine (peeglid jmt). Kostitamine
– kas ja millal (suupiste, joogid)? Talituse käik. Ruumidest väljaviimine
(surnu suund). Kes kannab kirstu (kes ei tohi kanda), kes risti~plaati?
Surnu paigutus autos, auto ehtimine. Kui kaugele majast tuleb jätta
auto?
Kas lilled, küünlad vm tuleb lahkumisel kaasa võtta
ja miks; mida tehakse kirstualusega? Kas ja millised on kuused aiaväravas,
kas on kuuseoksad vm teel – mida tehakse nendega pärast surnu äraviimist?
Millal peab kõik surnuga seotu koristatud olema?
Autodega matuserong, autode järjekord. Rongi peatamine mingi rituaali
läbiviimiseks. Rongi mitte kuuluvate autode ja inimeste käitumine
kohtumisel matuserongiga. Missugustele juhtumustele teel omistatakse erilist
tähendust?
Talitus kirikus, leinamajas, töökohas vm. Ruumi ehtimine.
Omaste asukoht kirstu suhtes. Mida teevad talitusele saabujad? Talituse
käik. Surnurong surnuaias – järjekord; kes mida kannab~ei tohi
kanda (rist või plaat, kirst, talituse läbiviija, omaksed,
pärjad, orkester).
Krematsioon. Talituse käik. Kuidas talitus lõpetatakse?
Mida ja millal tehakse tuhaga? Kes osalevad ärasaatmisel ja kes urni
matmisel? Kujutelmad selle kohta, mis toimub surnu põletamisel.
Talitus haual. Kas kirst avatakse, kas lilled võivad kirstu
jääda, millega kirst kaetakse, millega lastakse hauda? Laululehed
– kas, millal, mida ja kuidas lauldakse, kas arvestatakse kellegi laulusoove?
Mida hauda visatakse, kas visatakse kuuseoksi kirstule peale? Mida tehakse
haua kinniajamise ajal?
Kääpa ehtimine, plaadi või risti ja pärgade paigutus
(kelle pärg kuhu), küünalde arv ja paigutus. Kas haual pakutakse
midagi (süüa, juua)? Pildistamine ja filmimine?
Kas omistatakse matusepäeva ilmale tähendust? Milliste kommete
täitmine tagab, et surnule “järgiminejaid” ei ole?
Peielaud. Kus korraldatakse, millised on toidud, joogid ja mis järjekorras
neid antakse? Leinajate paigutus lauas, koht lahkunule (kuidas märgistatud,
kas täidetakse klaas, kuidas on kahvel-nuga jne). Söömise-eelne
rituaal (leinaseisak, alguspalve, järelehüüd, laul jne).
Kõned, laulud, muusika, ütlused klaasitõstmisel. Kui
kaua peielauas istutakse, kas midagi järgneb peielauale?
Jutud koomilistest või ebatavalistest juhtumistest matustel:
äpardused teel, haudalaskmisel (ka nt haua sobimatud mõõdud),
midagi kukub hauda, talituse läbiviija eksimused, ebatavaline meeleolu
kõrgenemine peiedel, tants või kaklus, keelevääratused
järelehüüetes, leinakuulutustes jne. Kas ebatavaliste juhtumustega
on seotud mingeid endeid?
Mälestamine. Kui sageli, kui kaua pärast matust ja mis puhul
hiljem käiakse haual, mida sinna viiakse? Haua kujundamine eri etappidel
pärast matust (kas kääbast tasandatakse, mida tehakse pärjalintide
jm-ga). Surma-aastapäevade tähistamine. Surnuaiapühad –
kes haual käivad, mälestamistalitus haual, muusika, laul. Mälestamine
kirikus – millal, kuidas? Mälestamine ajalehes. Kas tähistatakse
hukkunute õnnetuspaika, on see vajalik?
Kas ja kui kaua usutakse surnu hinge viibivat kodu või haua
läheduses pärast matust? Kas oled kogenud või teistelt
kuulnud midagi, mis selliseid uskumusi kinnitaks? Usk taaskehastumisse
(reinkarnatsiooni).
Lood surnust, kes hauas rahu ei leia ja endast mingil viisil korduvalt
märku annab, midagi meenutab, nõuab. Miks selliseid asju juhtub
ja mida sellisel puhul ette on võetud? Kuidas selliseid juhtumeid
on ennetatud? Kuidas selliseid surnuid on nimetatud?
Kas surnuaed on tänapäeval püha koht? Kas surnuaedade
rüvetajaid võib tabada üleloomulik karistus?
Kas võib öelda, et tänapäeva inimene on surmast
kaugenenud (lapsi matustele ei võeta, inimene sureb haiglas, matused
on väikesed, tähelepanu osaliseks saavad erakordsed/kuulsate
inimeste surmajuhtumid)? On see õige?
Kui meenub veel midagi, mis siinsest küsimustikust puudub, pane
seegi kirja.
Aitäh vastamast!