Eesti Rahvaluule Arhiivis leidub tuhandeid teateid jõuludest — eesti rahvakalendri kõige suurematest pühadest. Kuid nõukogude perioodi rahvaluulekogujad ei pannud kirja üksikasju selle kohta, kuidas sellane ideoloogia, usuvastane režiim, hirm repressioonide ees ja üldse sotsialismi ajastu olud jõulukombestikku tervelt poolesaja aasta vältel mõjustasid. Nende olude mõju oli erinev, kui võrrelda küla-, alevi ja linnarahvast omavahel, kodusid, koole (ka kõrgkoole) ja asutusi omavahel. Oluline on olnud isiku suhe kirikuga ning muidugi kuuluvus komsomoli või komparteisse.
Enne kui kõik see unustusse jääb, oleks aeg meenutused kirja panna, täpsustades, missugusest inimeste grupist või millistest aastatest on jutt. Palun vastuseid mõne siintoodud teemakohta ja lisan mõned suunavad küsimused. Palun kirja panna ka "lugusid" ja juhtumisi pakutud teemadel.
***
Üldised mõjud. Kuidas mõjutas jõuluveetmist sõda? Kas, kuidas mõjustas jõulusid 1941. ja 1949. a. suurküüditamine, 1947. a. kolhoseerimine, hirm pealekaebamise ees?
Mis ajast pärinevad esimesed ametkondlikud takistused jõulupühade pidamiseks (kodus, koolis, asutuses) ja milles need seisnesid, mis liinis neid edasi anti (ringkirjana, instrueerimiskoosolekutel, jne), kelle hooleks oli selgitustöö? Kuidas toimisid need juhtivtöötajad, kes südames olid jõulumeelsed?
Mis ajast, mille sunnil hakati jõulu-sõna asemel ütlema "näärid"?
Kas keegi kontrollis kooli nääripeo kava meelsust? Kes? Mida esitati kooli nääripeol?
Kas on teateid varjatud jõulutähistusest talve vastuvõtu sildi all? Kuidas see toimus?
Kirik ja kalmistu. Kas oli märgata püüdu kirikuskäimist takistada (eriti õpilaste ja tudengite seas)? Kuidas instrueeriti? Milline oli komsomoli ja parteilaste osa?
Mis perioodil oli kirikuskäimine kõige aktiivsem? Miks? Missuguses kirikus tavaliselt rohkem käidi? Kus veel jõulu ajal tavatseti käia?
Millal umbes kirikussesõit hobusega vähemusse jäi autosõidu survel?
Kas võib täheldada muutusi kirikulaulude (kiriklike jõululaulude) koduse laulmise traditsioonis? Millega need muutused on põhjendatavad?
Jõulukuusk. Mis aegadel oli kuuse hankimisega raskusi? Millega kuuske asendati (oksad, plastmasskuusk)? Mis päevast pandi müüki kolhoosi- või riigimetsa näärikuused?
Millised on muutused kuuse ehtimises? Mida pidi sümboliseerima täht kuuseladvas? Millal tulid moodi seaded, krässid? Kus õpiti valmistamist?
Mis ajast teate esimesi väljakukuuski linnas, asulas, koduõues?
Kas jõulupuu-kujundit on mainitud iroonilises tähenduses? (vrd "jeestlasest" isetegevusjuhti parodeeriv "Kused siia nurka...") Mida tähendab "Stalini jõulupuu"?
Kas, mis ajast, kuidas, kelle organiseerimisel sai alguse näärikuuskede ärasaatmise komme? Kust saadi eeskuju? Kes on osalised? Kas komme on läbi teinud muutusi?
Küünlad. Kuidas sõja ajal ja pärast sõda
valmistati küünlaid? Kellelt, mis vormis tuli keeld kauplustes
enne pühi küünlaid müüa? Mis aastast piirangud
lõppesid?
Kas, ja mis aastatel kujunes jõulu- või vana-aasta õhtul
küünla süütamisest vabadusvõitlejate jts kalmudele
meelsuse näitamise aktsioon? Kes olid eesotsas, mida tegi vastaspool?
Mis ajast tuli ennejõulune advendiküünalde süütamise komme? Kust saadi eeskuju?
Kust, kuidas hangiti stagna-ajal uusaasta vastuvõtuks rakette?
Kingitused ja kingitooja. Muutused kodustes traditsioonides. Tähelepanekud lasteasutuse, kooli, sõpruskonna, asutuse kinkimistavadest sõja ajal, stalinistliku süsteemi ajal, 1960., 1970., 1980. aastatel.
Kingitooja, tema välimus, rollimäng. Mis ajast jõuluvanast sai näärivana? Millal, kus (koolis vm) osales teisi tegelasi: Näärisokk, Lumivalguke, Uusaasta, Päkapikk jts? Mida need tegid?
Pühadekaardid. Kuidas lahenes vajadus saata pühadekaarte nõukogude võimu algaastail? Kuidas korraldati salajast müüki? Millal uusaastakaardid vabamüügile tulid?
Kuivõrd üldine oli jõulu- ja uusaastasoovide saatmine ühe ja sama kaardiga? Millal sai alguse soovisalmi kirjutamise mood?
Millised on Teie isiklikud eelistused, arvamused eri temaatika suhtes: nt loodus, talvemaastik; õllekapad, käpikud jm käsitöö; kirik, inglid, piibel; samovar, Kremli tornid, troikaga näärivana; kuuse-ehted, küünlad; kingid, päkapikud; korstnapühkija, hobuseraud?
Toidud. Missugused on muutused jõulu- ja uusaasta vastuvõtu toitudes ja jookides, ka lauakatmises alates sõja-ajast nõukogude perioodi lõpuni? Mis on olnud põhjuseks? Omaküpsetatud leib, peenleib, sai, präänikud, piparkoogid, seasült, ahjupraad, verivorst, valgevorst, hane-, kalkuni- v jänesepraad, kala, kohupiimatoit rosinatega, kõrvitsasalat, pohlamoos, õunad, võõramaa puuvili, pähklid, maiustused, õlu, kali, mõdu, viin, vein, šampanja, morss. Mida peeti peres oluliseks tingimata lauale panna?
***
Kirjutada on soovitav A-4 paberi mõlemale küljele või joonelisse koolivihikusse (siseserva köitmise jagu tühjaks jättes, musta pastakaga), või saata elektronpostiga.
Vastuseid ootan hiljemalt septembri lõpuks. Parimatele on auhinnaks raamatud.
Mall Hiiemäe,
Eesti Rahvaluule Arhiiv