Heliarhiiv

Lae endale helinimestiku tegemise juhend või lihtsustatud juhend!

ERA heliarhiivis leidub ligi 100 aasta vältel kogutud eesti ja ka teiste rahvaste folkloorimaterjale mitmesugustel helikandjatel vaharullidest CD-plaatideni. 2021. a. lõpus oli heliarhiivis !!!185 797 pala 11 568 säilikul.

Helikogudest on vanim vaharullide kogu (ERA, Fon.), salvestused pärinevad aastatest 1912–1948, vaharulle (säilikuid) on 575, palasid 2 151. Enamus neist on salvestatud magnetofonilindile 1966.–1968. a. Vaid suure südamikuga fonograafirullidest (ERA, Fon. A, 23 säilikut) puudusid koopiad aastani 2003, mil neil leiduvad salvestused õnnestus digitaliseerida Rootsi Raadio fonoteegis.

Esimesed salvestused vaharullidele tegid soome folklorist A. O. Väisänen (1912.–1914. a., 1914. aasta salvestused on Soomes hävinud), 1914. a. eestlased C. Kreek ja J. Muda EÜSi kogumisaktsiooni käigus. Süstemaatiliselt hakati rahvamuusikat fonografeerima pärast ERA loomist. Fonograafi kasutati tegelikult 1956. aastani, ent kuna vaharulle polnud võimalik juurde saada, dešifreeriti need ja kirjutati taas üle.

A. O. Väisäneni 1913. a. fonografeeritud Sabatants, mänginud 82 aastane Jakob Ratsov Kuusalu khk., Kolga v. torupillil. ERA, Fon. 123 b.

Kihnu laulikud esinevad muusikakomisjoni ees rahvamuusikast heliplaatide valmistamise puhul maikuul 1937.

Tehniliselt kvaliteetne ja sisult esinduslik on reportaažplaatide (šellakplaatide) kogu (ERA, Pl.). Salvestused on tehtud Riigi Ringhäälingu stuudios 1936–1938, ettevõtmist korraldasid Herbert Tampere ERAst ja August Pulst Muusikamuuseumist. 131 plaadil on 746 pala, kokku u. 12 tundi. Peale eestlaste on salvestatud 51 pala liivlastelt ja 59 Ingerimaa (põhiliselt isuri) laulu ja pillilugu (koostöös L. ja A. Simonsuuriga, üks eksemplar neist on Soome Kirjanduse Seltsi rahvaluulearhiivis). Ka plaadisalvestused on 1970. aastate lõpul ümber võetud magnetofonilindile. Kuna lauljad ja pillimehed kuuluvad magnetofonisalvestuste ajastuga võrreldes varasemasse põlvkonda, on selle kogu salvestusi rohkesti kasutatud heliväljaannetes.

Suisa suud, laulnud 67-aastane Juuli Ott Kolga-Jaani kihelkonnast Riigi Ringhäälingus 1936. a. ERA, Pl. 29 A1.

Herbert Tampere fonogramme dešifreerimas 1935. a.

Kindlasti üle poole mõlema varasema kogu salvestustest on transkribeeritud, osalt juba kogujate endi poolt. Transkribeeringud on kättesaadavad ka omaette kartoteegis, korraldatuna vastavalt heliühikute ja palade järjekorrale.

Einar Sinijärv, Mare Kõiva ja Kadi Sarv helikabinetis 1983.

Magnetofoniga salvestamist alustati Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonna poolt 1953. a. (endise Keele ja Kirjanduse Instituudi folkloristid kasutasid magnetofoni siiski juba alates 1949. a.). Helikassettsalvestustega alustati 1970. aastatel, ent kassetile tehtud originaalsalvestused kopeeriti kuni 1991. aastani magnetofonilindile, kassette ei säilitatud. Magnetofoni (ja varasemad kassett-) monosalvestused paiknevad RKM, Mgn. II seerias. Stereosalvestusi sisaldavad RKM, Mgn. I seeria ja hilisem stereokassettsalvestuste kogu FAM. Eri aegadel Eesti Raadio kogudest kopeeritud folkloorisalvestused on paigutatud RKM, Mgn. ER seeriasse.

Alates 1992. a. on heliinsener Jaan Tamm varasemaid magnetofonilindistusi konserveerinud digitaalümbervõtetena. Materjal säilitatakse edaspidi .WAV-failidena (säilitusmeedium valitakse vastavalt võimalustele, praegu säilitatakse .WAV-faile CD- ja DVD-plaatidel). Samal ajal konverteeritakse .WAV-failid .MP3-failideks ja paigutatakse muuseumi siseserverisse, kust uurijad neid kohapeal kasutada saavad (2008. a. alguseks olid 7093-st analoogsäilikust sellisel viisil kättesaadavad 3043, sh. kõik ERA, Fon. ja ERA, Pl. säilikud ning 2050 RKM, Mgn. II seeria algussäilikut, lisaks valik hilisemaid salvestusi).

Jaan Tamm oma töölaua taga.

Digitaalsalvestused jagunevad DAT-kassetisalvestusteks (tehtud alates 1992. a., DAT; üksikud salvestused on ka CD-kogus) ja MiniDisc-salvestusteks (tehtud alates 1995. a.; 1995. ja 1996. a., ka 1997. a. alguse salvestused on DAT-kogus, hilisemad CD-kogus), mõlemaid arhiveeritakse .WAV-failidena. Valdav osa digitaalsalvestustest on teisendatud .MP3-failideks ja kättesaadavad muuseumi siseserverist. 2003. a. mais asutati minidisk-lindistuste seeria (ERA, MD) ning digitaalhelisalvestuste seeria (ERA, DH), millesse koondatakse otse arvuti kõvakettale tehtavad salvestused ning need salvestused, mille osas muud salvestusmeediat ei säilitata.

Praegu kasutatakse salvestamisel põhiliselt MiniDisc-salvestajat ja failisalvesteid, harvem DAT-magnetofoni. Analooglindistusi lisandub peamiselt juhuslike annetustena.

Enamus analooglindistustest ja digitaalsalvestustest on transkribeerimata (v.a uurimustes ja väljaannetes avaldatud palad).

Omaette kogu (RKM, Mgn. K) moodustavad teistest arhiividest ja erakogudest pärit helisalvestused.

Hetkel täpsemat statistikat rahvamuusika- ja kõneldud teksti salvestuste kohta pole, mõlemaid on umbes pool koguhulgast, kõneteksti osakaal kasvab pidevalt varasematest hilisemate kogude suunas.

Lisaks eesti rahvamuusika salvestustele sisaldab heliarhiiv ka teiste rahvaste, eelkõige soome-ugrilaste rahvamuusikat ja muud folkloorimaterjali. Mordva (üle 2 300 pala, kogutud peamiselt mordvalaste M. Tšuvašovi ja V. Danilovi poolt) ja vepsa (üle 3 000 pala, kogutud suures osas eesti folkloristi K. Salve poolt) helisalvestused sisaldavad eriti rohkesti väärtuslikku originaalmaterjali. Lisaks vepslastele on esindatud kõik teised läänemeresoome rahvad: ingerisoomlased, vadjalased (rohkem kui 700 pala), liivlased (ligi 400 pala), isurid (u. 300 pala) ja karjalased. Üle 1 000 pala on salvestatud obiugrilastelt — hantidelt ja mansidelt, lisaks on jäädvustatud udmurdi, mari ja Karpaatides elavate ungarlaste folkloori. Muudelt rahvastelt on suurim vene folkloorisalvestuste kogum (salvestatud Eestis ja piirialades elavatelt venelastelt) — ligi 2 000 pala. Eestirootslastelt on eri aegadel helisalvestatud ligi 500 pala, üle 100 palaga on esindatud veel nganassaanid ja lätlased.

Liivi lastelaul Unehiir, laulnud Annõ Ernestovski Lûži külast Riigi Ringhäälingu plaadistamisel 1938. a. ERA, Pl. 106 B4.

Vadja pulmalaul Nooriku virkuseõpetus, laulnud Oudekki Figurova, s. 1891, Rajo k. Lindistanud T. Seilenthal, T.-R. Viitso, V. Danilov jt. 1970. a. RKM, Mgn. II 2332 u

Korraldus

Kõik helisäilikud saavad oma seerias järjekorranumbri, palad on nummerdatud jooksvalt säiliku piires (varem kasutati säiliku piires liigendamisel kirjatähti). Kõigist originaalsalvestustest on tehtud uurijatele kasutamiseks mõeldud töökoopialindid, hilisemal ajal kassetid. Praegu tehakse .MP3-formaadis digitaalkoopiaid. Palade kaupa on säilikute sisu koos üldandmetega kantud registriraamatusse (fonoteegi inventariraamatusse), alates 1993. a. – MS Exceli tabelitesse ja tekstifailidesse.

Heliarhiivis leiduvate palade viited on liigiti süstematiseerituna paigutatud kartoteekidesse. 1993. aastast varasem materjal on leitav ka üldandmete kartoteekidest kihelkonna, koguja ja esitaja järgi.

Kirjandust heliarhiivi (ja muude ERA materjalide) kohta:

Leichter, K. Rahvaviiside korjamisest Eestis. — Vanavara vallast. Õpetatud Eesti Seltsi Kirjad I. Tartu 1932, lk 153–178.

Rüütel, I., Vissel, A. Zvukozapisi muzykal´nogo fol´klora raznyh narodov v fonoarhive Literaturnogo myzeja im F. R. Kreizval´da AN ESSR. [Resümee: Rahvamuusika helisalvestused ENSV TA Fr. R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseumi heliarhiivis. Summary: Folk Music Recordings at the Folklore Archives of the Kreutzwald Literary Museum of the Academy of Sciences of the Estonian SSR.] — Finno-ugrorskij muzõkal´nõj fol´klor i vzaimosvjazi s sosednimi kul´turami. Soome-ugrilaste rahvamuusika ja naaberkultuurid. Tallinn 1980, lk 389–320.

Rüütel, I. Eesti uuemad rahvalaulud ENSV TA Fr. R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseumi rahvaluuleosakonna kogudes. — Rahvasuust kirjapanekuni. Uurimusi rahvaluule proosaloomingust ja kogumisloost. ENSV TA Emakeele Seltsi Toimetised nr. 17. Tallinn 1985, lk 50–68.

Sarv, K. Soome-ugri materjalid ERA kogudes. http://www.suri.ee/hs/suerakog.html

Tampere, H. Eesti rahvaviiside süstemaatiline kogumine 20. sajandi alguses. — Emakeele Seltsi Aastaraamat 17, 1971, lk 145–157.

Tampere, H. ENSV TA Fr. R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonna rahvamuusikakogud. — Soome-ugri rahvaste muusikapärandist. Toim. I. Rüütel. Tallinn 1977, lk 13–28.

Tampere, Herbert; Tampere, Erna; Kõiva, Ottilie. Eesti rahvalaule ja pillilugusid. Teaduslik antoloogia. Eesti NSV TA. Tallinn 1970. [5 heliplaati ja tekstiraamat]

Rüütel, Ingrid; Tampere, Herbert; Tampere, Erna. Eesti rahvalaule ja pillilugusid 2. Teaduslik antoloogia. Eesti NSV TA. Tallinn 1974. [5 heliplaati ja tekstiraamat]

Eesti rahvamuusika antoloogia = Anthology of Estonian Traditsional Music. Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist, 3. Toim. Janika Oras, Vaike Sarv, Ergo-Hart Västrik. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2003. [3 CD-d ja tekstiraamat]

Leiko lauluq. Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist, 4. Koost. Andreas Kalkun. Tartu: Setu Talumuuseum, Eesti Kirjandusmuuseum, 2004. [1 CD]

Siberi eestlaste laulud = Songs of Siberian Estonians = Песни сибирских эстонцев. Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist, 5. Koost. Anu Korb, toim. Kadri Tamm, Ergo-Hart Västrik, Andres Roots. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2005. [2 CD-d ja tekstiraamat]

üles
ERA
HALDJAS
KIRMUS