Mis toob õnne?

Annika Kilgi

19. sajandi lõpul kirjutab Jaan Jung, et eestlased püüavad iga tühisematki asja, kivi või juurikat, linnu häält või millegi mahakukkumist õnne või õnnetusena tõlgendada. Eestlased uskuvat "üht elusaatuse või juhtumise väge, mis arusaamata kombel kõigest maailmast läbi käib". Mõttekujutused ja mõistus aitavad leida igasuguseid abinõusid tahtmiste täitmiseks, "nõnda et keegi nii palju vigurid üles leida ei või, kui ebausk" (Jung 1879: 8-9). Talupoeg püüab kõiges ise oma õnne sepp olla, kirjutab Gustav Ränk raamatus "Vana-Eesti rahvas ja kultuur". Tähtpäevade ja pühadega seonduvad tavad, kombed ja riitused on irratsionaalsed vahendid pereliikmetele ja kariloomadele õnne ja tervise kindlustamiseks või kurja eemalepeletamiseks (Ränk 1949: 184).

Huvist teada saada, milliseid ebausu vigureid tänapäeval oma õnne sepistamiseks kasutatakse, fikseerisin ERA ja EKI kartoteekidest ning kogusin tuttavailt uskumusi õnne kohta. Mitmekesise materjali hulgas leidus niihästi endeid (valge hobuse nägemine hommikul toob õnne) kui ka käitumisjuhiseid (nähes kiirabiautot, tuleb kiiresti prillikandjale otsa vaadata, siis saab soovida). Koostasin küsimustiku, et selgitada, kui paljusid neist uskumustest teatakse ja usutakse ning kui tihti neist lähtuvalt tegutsetakse. Ankeet koosnes 92 küsimusest 107 variandiga, nende hulgas küsimused õnnenumbri ning õnnetoova kuu, taime, nädalapäeva ja looma kohta. Vastusevariandid olid "olen kuulnud", "olen teinud", "kunagi uskusin" ja "usun". Küsitletavatel paluti märkida küsimustele nii mitu vastust kui vaja, ühe vastuse märkimine ei välistanud teist. Ankeeti sai täita Internetis aadressil http://www.tpu.ee/~fem/Ankeet.html. Maist augustini 2001 täitis ankeedi sadakond inimest. Kuna paljudes laekunud ankeetides oli vastatud vaid paarile esimesele küsimusele, võtsin arvesse ainult 82 ankeeti. Neist 30 saatsid mehed vanuses 16-49, ja 50 naised vanuses 14-53. Vaid 21 vastajat olid vanemad kui 21 aastat. Kaks vastajat olid jätnud oma vanuse ja soo märkimata.

Näiteid ankeediküsimustest

MIS ENNUSTAB HEAD,
TOOB õNNE?		 olen kuulnud olen teinud kunagi
uskusin 		usun
13. viadukti all olemine,
kui rong üle sõidab
37.a hommikul aevastamine
37.b üks kord aevastamine
37.c reedel aevastamine
37.d teisipäeval aevastamine
67. ruumi õnnejalaga
sisenemine (kummaga?)

Keskmiselt teadis ühte või teist uskumust 24%, selle kohaselt käitus 5,1% ja sellesse uskus 7,3% vastanutest. Uskumuste hulgas oli niihästi üsna populaarseid kui ka selliseid, mida teadsid vaid vähesed ja millesse ükski vastanu ei uskunud.

Kõige rohkem oli teada, et õnne toob langeva tähe nägemine, viie või enama kroonlehega sireliõie leidmine, neljaleheline ristikhein, killud, õnne valamine, õnnenumber, korstnapühkija nööbist kinnivõtmine, sünnipäevatordilt ühe hingetõmbega küünalde kustutamine, mündi leidmine ja vasaku peopesa sügelemine. Tuntuimate uskumustega oldi ka ise rohkem seotud. Just levinuimatesse uskumustesse usuti kõige enam ja nendele vastavalt tegutseti kõige sagedamini.

Uskumusest teadlik olija ise tavaliselt seda ei uskunud ega käitunud selle kohaselt. Keskmiselt 15 protsenti uskumust kuulnutest oli sellele vastavalt käitunud ning 12,1 protsenti oli uskunud või uskusid sellesse. Kümne tuntuima uskumuse teadjatest 23-46 protsenti oli neist lähtuvalt tegutsenud ja 31-60 protsenti uskus nende paikapidavusse.

Ankeedis oli 25 uskumusvarianti, millesse keegi ei uskunud ja millest lähtuvalt keegi ei tegutsenud. Ka oli neist kuulnud vaid 7-12 protsenti vastanutest. Vähim teatakse, et õnnetoovaks on peetud teisipäeval aevastamist, trepil esimese astme vahelejätmist, vasaku käega ukse avamist, saja valge hobuse loendamist ja tagurpidi käändunud juuksenõela leidmist. Ülejäänud 82 uskumusvarianti teadis 13-59 protsenti vastanutest. Neid niihästi teati kui ka usuti. Kõiki ankeedis mainitud uskumusi oli väiksem või suurem osa vastanutest kuulnud, hoolimata sellest, et peale isiklike õnnenumbrite ja talismanide uskusid vastanud vaid vähestesse õnnetoojatesse.

Ankeet ei olnud kõikehõlmav, mitmed õnneended ja õnnetoomisvahendid puudusid. Alljärgnev annab ülevaate õnnega seonduvatest uskumustest, mis on välja valitud ERA ja EKI kartoteekidest ning kogutud tuttavatelt üliõpilastelt aastal 2001. Välja on toodud ka ankeedi täitjate lisandused, sh nende õnnenumbrid, -taimed, -loomad, -kuud jne. Materjali liigituse aluseks on õnne-ennetena käsitatavad tähendusekandjad, eraldi on esitatud näiteid inimese enda osalusest õnne taotlemisel.

Õnne-ennetega seonduvaid tähendusekandjaid

Õnne-ended seoses inimese kehaga
üksik pikk karv, õnnekarv näol või kaelal viitab õnnesärgis sündimisele. Karvane rind toob head mesilaseõnne ja jõukust.

Kui ripsmekarv ära tuleb, närib üks ankeedi täitnutest selle peeneks ja soovib samal hetkel midagi, seejärel sööb karvatükid ära. Toimingu ebahügieenilisusest teadlik olev kahekümneaastane naisterahvas usub, et soov täitub.

Inimese elujõud koguneb peale karvade veel küüntesse. Lõigatud küüsi tuleb põues kanda, et mitte küüntega koos õnne ära visata. Küünte õitsemine on samuti õnne märk. Küünte olulisusest pajatavad paljud rahvajutud.

Kes viskab piimahamba ahju taha, saab soovida. Ankeedis ega vastustes ei kajastunud vana komme hammast ahju taha visates öelda: "Kilk, säh, luuhammas, anna mulle raudhammas."

Aevastada tuleb paaritu arv kordi, siis tähendab see head. Aevastada tasub reedel või teisipäeval ja hommikuti.

Tasub rõõmustada, kui vasak kõrv pilli lööb. Kui kõrv lööb pilli, tuleb sõbral lasta arvata, kumb kõrv, ja ise samal ajal midagi soovida. Õigesti arvamise korral soov täitub.

Peatselt saabuvatest headest uudistest annab märku soe ja sügelev ninaots. Nina sügelemine tähendab titeuudist, täpsustas ankeeti täitnud 41-aastane naine. Kui ninaots sügeleb, saab raha või juua, märkis 20-aastane naine.

Kui vasak silm sügeleb, saab peagi naerda.

Kui vasak peopesa sügeleb, saab raha. Õnne toob vasaku käega ukse avamine ja vasaku pöidla hoidmine. Korstnapühkijat või kiirabiautot nähes tuleb suruda pöial pihku ja midagi soovida. Sel, kes suudab nimetissõrmed kinnisilmi vastastikku panna, on alustatavas ettevõtmises või algaval teekonnal edu.

Kui tald sügeleb, saab tantsida, teatas 41-aastane naine. Õnne toob kellelegi varbale astumine ja vasaku jala varba äralöömine. Hommikul toob õnne parema, õhtul vasaku jalaga komistamine. Ruumi tasub siseneda õnnejalaga. Oma õnnejalaks pidasid 21-aastane mees, 17-aastane naine ja 25-aastane naine paremat jalga.

Õnne-ended seoses loomadega
Õnnetoovaiks olendeiks on peetud järgmisi: ämblik, valge hobune, lepatriinu, kägu, kass, kollane liblikas ja kits. Nende nägemine-kuulmine tähendab õnne ainult teatavatel puhkudel: valge hobuse nägemine hommikul ennustab head; õhtune kägu on õnnekägu. Valge või halli kassi teeületamise nägija on igal juhul õnneseen, kuid must kass võib seevastu viia õnne "põuest välja". Igas olukorras õnne toovateks loomadeks pidasid 17-21-aastased vastajad kassi, hobust, lõvi, lõvikoera ning kahel korral ämblikku ja lepatriinut. Õnne toovad kahe rebuga muna, hobuseraud ja harakapesast leitud sõrmus. Rõõmustada võib lehmakoogi sisse astudes või kui lind laseb pähe.

Õnne-endeid seoses taimedega
Õnne toovad neljaleheline ristikhein, viie kroonlehega sireliõis ja oakaun, milles üheksa uba. Lisaks mainiti pihlakat ja kahel korral võilille. 1930. aastatel ilmunud artiklis nimetab Gustav Vilbaste tähtsamate õnne- ja ennustustaimedena peale ristikheina, sireli, oa ja võilille veel jaani-õnneheina, härjasilma, viljapead ning ubalehte (Vilbaste-Vilberg 1937: 36-41). Tänapäeval otsivad taimeriigist õnne vaid vähesed. 41-aastane naine soovitas lambale kaks kokkukasvanud sarapuupähklit kaela panna (toob kaksikud talled). Lätis ja Liivis on kutsutud kõiki marju, õunu ja pähkleid, mida on kaks või enam kokku kasvanud, õnnemarjaks, õnnepähkliks jne (Loorits 2000: 130).

Õnnetoovad arvud
Õnne toob, kui midagi on tavalisest rohkem: õnnemarjad ja -pähklid, neljaleheline ristikhein, viie või enama kroonlehega sireliõis ja kahe rebuga muna.

Mõned arvavad, et pärast langeva tähe nägemist tuleb kolm õhtut järjest sama soovi soovida, alles siis see täitub.

Kes loendab sada valget hobust või sada punast autot, saab midagi soovida.

Õnnepileti ühe poole numbrite summa võrdub teise poole numbrite summaga või jagub seerianumber 3, 7, 9 või muu arvuga. Mida rohkemate arvudega seerianumber jagub, seda suurem õnn.

Õnne toob, kui kella vaadata hetkel, kui minutite arv võrdub tundide omaga (9:09), kõik numbrid on ühesugused (11:11) või järjestikused (23:45).

Kui autonumbris on kaks või enam ühesugust numbrit või tähte, kutsutakse seda õnnekaks.

Õnne toob paaritu arv kordi aevastamine ja kui kusagile on paaritu arv samme.

Ennustamiseks, kas ettevõtmine õnnestub või mitte, võib tõmmata paberile kriipse ja hiljem need üle lugeda. Kui satub paarisarv kriipse, võib edu loota.

Ennustada võib ka kuue pika rohulible või niidijupiga. Nende otsad seotakse huupi paarikaupa kokku. Kui saadakse ainult üks rõngas, läheb mõeldud soov tingimata täide.

Soovida saab parketil esimest korda tantsides, kevadel esimest korda üle vee ja sügisel üle jää minnes. Õnne toob, kui trepil esimene aste vahele jätta.

Õnnenumber oli kahel ankeedi täitnul sünnikuupäev. Neli inimest pidas oma õnnenumbriks seitset, kolm inimest viit, kolm inimest üheksat. Numbrid 4, 11 ja 13 olid igaüks kahe; 3, 6, 17, 24, 27, 69, 127 ja 327 ühe inimese õnnenumbriks. 17-aastasele mehele tõi kord õnne see, kui talle müüs rongipileti müüja, kelle number oli 000049 ehk 007 ruudus.

Õnnetoov ajadimensioon
Tuju võib heaks teha erilisel kellaajal, nt 9:09, 12:34 kella vaatamine. Terveks aastaks peavad õnne kindlustama vana-aastaõhtune õnnevalamine ja sünnipäevatordil ühe hingetõmbega küünalde kustutamine. Soovida saab, kui minna kevadel esimest korda üle vee ja sügisel üle jää, või süües aastas esmakordselt midagi haruldast, näiteks metsmaasikaid. Sõbrakoogiga käivad kaasas juhised iga päeva jaoks. Õnnekirjad kaotavad mõju, kui need mingi aja jooksul edasi saatmata jätta. Langeva tähe nägemisel tuleb kolm õhtut järjest sama asja soovida, täiskuu vaatamise järel tund aega vaikida, et soov täituks. Õhtul tähendavad õnne kägu ja ämblik, hommikul valge hobune ja aevastamine. Head ennustavad ka teisipäevased ja reedesed aevastused. Kolmele ankeeditäitjale on reede õnnelik nädalapäev, kahele kolmapäev, ühele neljapäev ja ühele sündimise päev. Kõige õnnelikum kuu on ühele vastanule mai, teisele juuni ja kolmandale sünnikuu.

Küllaltki palju leidub näiteid uskumustest, milles rõhutatakse, et õnn võib juhuse läbi hõlpsasti kätte tulla. Head tähendab ämbliku, lepatriinu, tagurpidi käändunud juuksenõela, nööbi, mündi, hobuseraua, harakapesast sõrmuse ja raamatust kohe õige lehekülje leidmine. Õnne ennustab küüraka, pulmarongi, langeva tähe, täiskuu, valge hobuse, musta auto, kollase liblika nägemine ning korraga päikse ja kuu nägemine. Ka uue silla ületaja, aevastaja ja lehmakoogi sisse astuja tulevik on helge. Veab sellel, kes on viadukti all, kui rong parajasti üle sõidab.

Teadlik õnneotsimine

Loendatakse sada punast autot või valget hobust.
Otsitakse neljalehelist ristikheina, viie või enama kroonlehega sireliõit.
Jälgitakse piletite ja autode seerianumbreid.
Hiilatakse kiirusega, püüdes jõuda esimesena rongile või enne fooritule vahetust ülekäigurajale; osavusega, käies sillutisekivide ja põrandalaudade äärtele astumata; jõuga, puhudes ühe hingetõmbega ära kõik võililleseemned või küünlad sünnipäevatordil; külmakartmatusega, neelates alla hiiglasliku jäätiseampsu.
Osaletakse õnnekirja kirjutamises ja sõbrakoogi küpsetamises.
Loodetakse talismanile.
Ennustatakse.
Pannakse kõigepealt kinni parem jalg, avatakse uks vasaku käega, tõmmatakse liisku vasaku käega, sisenetakse ruumi õnnejalaga, kantakse kingas münti, visatakse veekogudesse münte ja kive.

Talisman
Talismanid on enamasti ehted: käe- ja kaelaketid, sõrmused, õnneripats ja kaelas kantav õnnekivi. Veel toovad vastanutele õnne kastanimuna, hamstrikuju, nukk, kaardipakk, üks ja sama šokolaadisort võistlustel, jänesekäpp, poolik CD, hõbemünt, õnnetina ja õnne-kaisukarud. 20-aastane naine murdis jalaluu pärast seda, kui ta õnneripatsi pael katkes.

Ennustamine
Kui king tagaselja ukse poole visata ja nina väljapoole jääb, siis veab.
Enne mingit ettevõtmist tõmmatakse kriipse. Kui kriipse juhtub olema paarisarv, saadab ettevõtmist edu.
Kui õnnestub nimetissõrmede otsad kinnisilmi vastastikku panna, on samuti õnn tagatud.
Kuus pikka rohuliblet või niidijuppi seotakse otstest paarikaupa kokku. Kui saadakse ainult üks rõngas, täitub mõeldud soov kindlasti.
Kui pasjansi ladumine välja tuleb, siis soov täitub, kinnitas 25-aastane naine.

Õnnejaht ja kaasinimesed
Iga kasutaja annab kettkirja ja sõbrakoogi edasi mitmele sõbrale.
See, keda tuttav ära ei tunne, saab rikkaks.
Kellelegi varbale astumine toob õnne.

See, kes õnnepiletit esimesena märkab, puudutagu kiiresti kaaslasi, hüüdes näiteks: "91-37 minu õnn, keegi ära võtta ei saa!" Erilist autonumbrit nähes tuleb kiiresti puudutada sõpru ja hüüda: "Õnnekas see-ja-see!"

Õnne toob kahe teisest soost inimese vahelt läbiminemine. Kahe õe vahel istudes saab midagi soovida.

Korstnapühkijat nähes tuleb temal või endal nööbist kinni võtta või haarata talt üks harjas. Neljas võimalus on suruda pöial peopesasse ja lasta see lahti alles prillikandjat nähes. Soovida saab kõigil nimetatud juhtudel.

Mida teha, kui mööda sõidab sireeni ja vilkuriga kiirabiauto? Esimene võimalus – ruttu otsa vaadata prillidega inimesele. Teine – suruda pöial peopessa ja lasta lahti prillidega inimest nähes. Kolmas – suruda pöial peopessa, lasta lahti prillidega meest nähes ja pöidlale puhuda. Neljas – puudutada punast värvi ja lasta lahti alles prillidega naist nähes. Viies – puudutada punast värvi ja vaadata ruttu otsa läheduses olevale prillikandjale. Kuues – võtta nööbist kinni ja lasta lahti alles prillikandjat nähes; seni rääkida ei tohi. Soovida saab kõigil nimetatud juhtudel.

Kes näeb sõbra silma kohal lahtist ripsmekarva, lasku tal arvata, kumma silma kohal see on. Õigesti arvamise korral puhugu karv ära, pangu põue ja rõõmustagu täidemineva soovi üle. Kui kõrv lööb pilli ja sõber arvab ära, kumb, saab samuti midagi soovida.

Kui kaks inimest ütlevad korraga sama sõna või lause, võivad nad võtta teineteise väiksest sõrmest kinni ja midagi soovida. Soovide täideminekuks tuleb katsetada veelkord, kas mõlemad ütlevad kahest võimalikust sõnast ühe ja sama, näiteks: tipp või täpp, kukk või kana, pott või pada.

Kokkuvõtteks

Minu uurimuse eesmärgiks oli välja selgitada, kui levinud on õnnega seotud uskumused tänapäeval. Selleks koostasin küsimustiku, milles kasutasin nii vanemaid, ERA ja EKI kartoteekidest leitud, kui ka uuemaid, praegusel ajal noorte seas levinud uskumusi. Saadud vastustest ilmneb, et paljusid endisaegsetest uskumustest küll teatakse, kuid ei usuta enam ega käituta nende kohaselt. Mõni uskumus on siiani väga populaarne, teisi tuntakse vähem. Lisandunud on uued uskumused, näiteks saja valge hobuse asemel loendatakse sada punast autot. Õnne-ennete äratundmine ja õnne mõjutamine on paljudele siiamaani oluline, seetõttu õnnega seotud uskumused elavad ja muutuvad. Kuigi õnnetoojatesse enamasti ei usuta, teevad need ometi tuju heaks ja panevad tõlgendama elu pigem õnneliku kui õnnetuna. Kohvipaksult lugemisse, käejoonte vaatamisse, mängukaartide abil ennustamisse mõnikord usutakse ja teinekord võetakse neid naljana, "aga alati on nagu rahuldustunne, kui ennustus püüab tõestada kordaminekut, õnne", ütles juba Gustav Vilbaste (1937: 36).

Kirjandus

Jung, Jaan 1879. Eesti rahwa vanast usust, kombedest ja juttudest. Tartu.

Loorits, Oskar 2000. Liivi rahva usund V. – Liivi rahva usund IV-V. Tartu.

Ränk, Gustav 1949. Vana-Eesti rahvas ja kultuur. Stockholm.

Vilbaste-Vilberg, Gustav 1937. Õnne- ja ennustustaimi. – Eesti Rahva Muuseumi Aastaraamat, nr 11. Tartu, lk 36-43.