Tartumaa hällilaulud ja hälliviisid
Eesti Muusikaakadeemia üliõpilane
1) Töö lähtematerjaliks on Eesti Rahvaluule Arhiivis säilitatavad
regivärsilised hällilaulud Tartumaalt, mida seal leidus nii kuuldeliste
üleskirjutustena kui ka erinevas kvaliteedis helisalvestustena. Viimaste
transkribeerimine ja litereerimine moodustas suure osa töö mahust. Koos
varasemate, kuuldeliste üleskirjutustega koosneb lähtematerjal 36 hällilaulust.
2) Hällilaulude ülesehitus on kogu Tartumaal suhteliselt sarnane. Alguses
on hällitussõnad ja pöördumised lapse poole, järgnevad motiivid kirjeldavad
lapse tulevikku ja lapse vanemate tegevust ajal, kui laps magab. Hea laps jäetakse
une valve alla, mõnikord ka lindude kiigutada. Halba last ähvardatakse.
3) Hällilaulude keelekasutus on erinev. Tartumaa 16 kihelkonda on jaotatud
kolme keeleala vahel: Põhja-Tartumaal domineerib idamurre (Torma, Kodavere,
Maarja-Magdaleena, Palamuse) ja keskmurre (Äksi, Kursi, Laiuse),
Lõuna-Tartumaal Tartu murre (Rannu, Puhja, Nõo, Tartu-Maarja, Võnnu, Kambja,
Otepää, Rõngu, Sangaste). Sangaste, Rõngu, Otepää ja Rannu kihelkonna
tekstidest leiame ühisosi Võru murdekeele alalt pärinevate hällilauludega.
4) Hällilaulude muusikaline vorm on valdavalt üherealine, kuid kasutatakse
ka kaherealisi vorme. Nende põhiühikute kordustest moodustub hällilaul kui
tervik. Lõuna-Tartumaal võib viisireale lisanduda refrään.
5) Hällilaulu puhul on väga oluline rütm, mis traditsioonikohaselt peaks
tulenema ema/lapsehoidja liigutuste või hälli kiikumise rütmist. Käesolevas
töös kasutatud heliülesvõtete põhjal on rütm suures osas motoorne ja koosneb
ühtlastest noodipikkustest.
6) Meloodika osas on kasutusel enamasti ühelainelised tõusev-laskuvad
viisiread või ühes suunas liikuvate (kas tervikuna tõusvate või laskuvate)
meloodiajooniste muud kombinatsioonid. Meloodilised intervallid on sageli
priim, sekund või terts, kuid esineb ka kvardi-, kvindi- ja suuremategi intervallide
hüppeid. Helirida võib koosneda ühest (terve laul retsiteeritakse
helikõrguslikult samal positsioonil) kuni kaheksast astmest. Levinumad on aga
3–6-astmelised heliread. Laadi tugiheli paikneb harilikult viisirea alguses või
lõpus.