REGILAUL

Muhu laulik Ingel Rand 21. juulil 1898. Joonistus: Kristjan Raud

See oli midagi nii harjumatut kirgliku ja tundelise ooperi, romansi, Lied'i ja estraadilaulu saatel kasvanud inimesele, et esimene reageering ei saanudki olla muud kui üllatus, tunne, mis tuleb, kui koged oma suuri ja endastmõistetavaid harjumusi äkitselt kõrvale lükatuna.

...peadpööritava ajusügavuse taju läbis mind. See oli kokkupuude traditsiooniga, mille juured ulatuvad kuskile muistsesse Siberisse, Hiinasse, isegi Ameerika indiaanlasteni välja.

J. Kaplinski. Regilaulu juurde jõudmine

ERA uurijate üks töösuundi on regilaulude uurimine ja avaldamine. Regilauludega tegelevad Andreas Kalkun, Helen Kõmmus, Aado Lintrop, Janika Oras, Ingrid Rüütel, Liina Saarlo, Mari Sarv ja Taive Särg. Uuritakse regilaulude keelt ja poeetikat, maailmapilti, muusikalist esitust, laulikuid ja laulude kogumislugu. Kahe regilauluteemalise grandiprojekti käigus pandi alus iga kahe aasta tagant toimuvate regilauluteemaliste konverentside ja artiklikogumike traditsioonile. Täiendatakse 2010. a kasutajatele avatud „Eesti regilaulude andmebaasi” ja valmistatakse ette kihelkondlike regilaulupublikatsioonide seeria „Vana kannel” köiteid. Käimasolevas projektis osalevad Inge Annom, Annika Kupits, Olli Kõiva, Kanni Labi ja Kristi Salve.

---

UURIMISPROJEKTID

Eesti Teadusfondi grandiprojektid

Eesti regilaulude keel ja poeetika. ETF grandiprojekt 2000–2003, projektijuht Mari Sarv, osalesid Tiiu Jaago (TÜ), Janika Oras, Liina Saarlo, Kanni Labi, Andreas Kalkun.

Uuriti süstemaatiliselt regilaulude keelt ja poeetikat, teemad:

• regivärsi poeetiliste tunnuste piirkondlike ja personaalsete erijoonte tuvastamine ja analüüsimine;
• regilaulude asustusajalooline taust Karuse kihelkonna materjali põhjal;
• tegusõnade funktsioneerimine regilaulu tekstikoes nii süntaktilisest, semantilisest kui ka poeetilisest aspektist;
• regiviiside ja regilaulutekstide vahekord;
• stereotüüpianähtused regilaulus;
• naislaulikute mõttemaailma ja reaalse elu kajastused regilauludes, individuaalse ja traditsioonilise põimumine laulutekstides.

Kaitsti kolm magistritööd, ilmus 33 teadusartiklit.

Regilaulu müüdid ja ideoloogiad. ETF grandiprojekt 2005–2008, projektijuht Aado Lintrop, projektitäitjad Mari Sarv, Janika Oras, Liina Saarlo, Kanni Labi.

Uuriti, millised müüdid ja ideoloogiad seostuvad regilauluga modernses kultuuris, regilaulude loomist mõjutanud müüte ja ideoloogiaid:

• regilaulu vormelikasutus, rahvaluule, stereotüüpia ja ideoloogia seosed;
• regivärsi kujunemislugu värsimõõdu ja murdelise tavakeele võrdluse põhjal, värsiehituslike tunnuste erinevused konkreetsete laulikute repertuaaris, regilaulu värsimõõdu käsitlustes peegelduvad ideoloogiad;
• 20. sajandi teisel poolel regilaulukogumist, kogujate ja esitajate koostööd mõjutanud ideoloogiad suhestatuna regilauluteadjate elumaailmaga.

Kaitsti 3 doktoritööd.

Sihtfinantseeritavad teadusteemad ja institutsionaalsed uurimisprojektid

ERA regilaulu-uurijad on kuulunud ERA sihtfinantseeritavate teadusteemade („Folkloori loomine, edastamine, tõlgendamine. Protsess ja institutsioonid" 2003–2007; „Folkloor ja folkloorikogud kultuurimuutuste mõjuväljas: ideoloogiad, kohanemine, kasutuskontekst" 2008–2013) ning ERA institutsionaalse uurimisprojekti ("Folkloor kultuurilise kommunikatsiooni protsessis: ideoloogiad ja kogukonnad” 2014–2019) täitjate hulka.
Alates 2021. aastast koondab ERA regilaulu-uurijaid ETAgi personaalne uurimisgrant "Folkloorse varieeruvuse korpuspõhine käsitlus: regilaulutraditsiooni piirkondlikud stiilid, teemavõrgustikud ja suhtlusviisid”, juht Mari Sarv)

---

REGILAULUKONVERENTSID JA REGILAULUKOGUMIKUD

Uurimisprojektide ja uurimisteemade toel jätkatakse 2000. a. alustatud, nüüdseks rahvusvaheliseks muutunud regilaulukonverentside sarja. Üle kahe aasta toimuvate konverentside ettekanded avaldatakse regilaulukogumikus.

• 2000.a. toimus konverents „Regilaulu keel ja poeetika", korraldajad Tiiu Jaago ja Mari Sarv.
• 2002. a. toimus konverents „Regilaul — loodud või saadud", korraldajad Mari Sarv ja Madis Arukask.
• 2004. a. toimus konverents „Ilumäel", korraldajad Mari Sarv ja Paul Hagu.
• 2006. a. toimus konverents „Regilaulu müüdid ja ideoloogiad", korraldaja Aado Lintrop.
• 2008. a. toimus konverents „Nüüd ma ütlen ümber jälle: kohanev ja kohandatav regilaul", korraldaja Aado Lintrop.
• 2010. a. toimus rahvusvaheline regilaulukonverents „Sa laulad siinnä, ma laulan siellä...", korraldajad Mari Sarv ja Andreas Kalkun.
• 2012. a. toimus rahvusvaheline regilaulukonverents „Laulvad kogukonnad / Singing Communities", korraldajad Mari Sarv ja Andreas Kalkun.
• 2014. a. toimus rahvusvaheline konverents „Regilaulu teisenemised ja piirid / The Transformations and Borders of regilaul”.
• 2016. a. toimus rahvusvaheline konverents „Regilaulu seitse nahka: vaateid regilaulule mitmest küljest / Seven skins of runosong: various views on Finnic song tradition”.
• 2018. a. toimus rahvusvaheline konverents „Lauluks vormitud kogemused: laulmistraditsioonide isiklikud ja kogukondlikud tahud / Expressions and Impressions: Personal and Communal Aspects of Traditional Singing”.
• 2020. a. toimus rahvusvaheline veebikonverents „Hääl, ühendus ja sõnum traditsioonilisel laulmisel / Voice, connection and message in traditional singing”.

ERA uurijate regilauluteemalised monograafiad:

Mari Sarv. Regilaul kui poeetiline süsteem. Paar sammukest XVII. Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat. Toimetajad Janika Oras ja Ergo-Hart Västrik. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2000.
Liina Saarlo. Eesti regilaulude stereotüüpiast: teooria, meetod ja tähendus. Eesti kirjanduse ja rahvaluule osakond, Tartu Ülikool. Juhendaja Tiiu Jaago. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2005. Dissertationes folkloristicae Universitatis Tartuensis 5.
Kanni Labi. Eesti regilaulude verbisemantika. Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond, eesti ja soome-ugri keeleteaduse osakond. Juhendaja Heinike Heinsoo. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2006. Dissertationes philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis 18.
Mari Sarv. Loomiseks loodud: regivärsimõõt traditsiooniprotsessis. Eesti kirjanduse ja võrdleva rahvaluule osakond, Tartu Ülikool. Juhendajad Arvo Krikmann, Karl Pajusalu. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2008. Dissertationes folkloristicae Universitatis Tartuensis 11. Ilmunud ka: Eesti Rahvaluule Arhiivi Toimetused 26 (2008), toimetaja Mall Hiiemäe.
Janika Oras. Viie 20. sajandi naise regilaulumaailm: arhiivitekstid, kogemused ja mälestused. Eesti Rahvaluule Arhiivi Toimetused 27. Toimetaja Mall Hiiemäe. Tartu: EKM Teaduskirjastus 2008.
Andreas Kalkun. Seto laul eesti folkloristika ajaloos. Lisandusi representatsiooniloole. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2011. Dissertationes folkloristicae Universitatis Tartuensis 18.

---

Ingel Rand Lalli kulas Muhu saarel 21. juulil 1898.

REGILAULUDE AVALDAMINE

Jakob Hurt algatas 1876. aastal eesti suulise pärimuse täieliku jäädvustamise projekti, väljaanneteseeria MONUMENTA ESTONIAE ANTIQUAE. Selle esimese, regilaulusarja nimetuseks on Vana Kannel. Iga köide sisaldab kõiki uhest kihelkonnast jäädvustatud regilaule.

2021. aastal ilmus Vana Kandle 14. osa – Peetri laulud. Kokku on seni ilmunud seitmseteistkümne kihelkonna — Põlva, Kolga-Jaani, Kuusalu, Karksi, Mustjala, Haljala, Kihnu, Jõhvi ja Iisaku, Lüganuse, Paide ja Anna, Kodavere, Vaivara, Narva ning Peetri kihelkonna laulud, samuti Setumaalaulud.

Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristid koostavad praegu Karula ja Muhu kihelkonna laulude väljaandeid.

„Vana kandle" koostamisega on seotud projektid: „Vana Kannel. Eesti regilaulud (Monumenta Estoniae Antiquae I)" 2004–2008 (Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi riiklik programm „Eesti keel ja rahvuslik mälu");
„Eesti regilaulude avaldamine" 2009–2013 (riiklik programm „Eesti keel ja kultuurimälu"), projektijuht Janika Oras.
„Vana kandle" ettevalmistustöid on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kultuuriministeeriumi kirjandusklassika programm.

REGILAULUDE ANDMEBAAS

Eesti regilaulude internetiandmebaasis on hetkel ligi pool eesti regilaulude tekstidest, andmebaasi täiendamine jätkub. Andmebaasi koostamine on toimunud riiklike programmide „Eesti keel ja rahvuslik mälu" ja „Eesti keel ja kultuurimälu" raames, koostöös Soome Kirjanduse Seltsiga, kes toetas regilaulutekstide digiteerimist.

REGILAULUDE E-ANTOLOOGIA

Üle 7000 regilaulu on internetis kättesaadavad Ülo Tedre toimetatud Eesti rahvalaulud. Antoloogia (1969–1974) e-versioonist.

REGILAULUDE HELISALVESTUSED

„Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist" 1.-5. osas. 3. osa, Eesti rahvamuusika antoloogia CD-versiooni tekstiraamatus leiduvad kõigi antoloogias avaldatud regilaulude tekstid paralleelselt eesti ja inglise keeles.

INTERNETIS VEEL REGILAULUST