|
Piissoo küla Mäe peremees päästab kitse aprillikuus vabadusse (1978). ERA, DF 10710. |
Karjalaskepäev (1. IV)
1. aprill (1. IV)
Künnipäev (14. IV)
Urbepäev ehk palmipuudepüha
Suur nädal
Suur neljapäev
Suur reede
Lihavõtted ehk ülestõusmispühad
Jüripäev (23. IV)
Külvinädalad
Markusepäev (25. IV)
Aprillikuud[1] on jüripäeva järgi rahva hulgas nimetatud jürikuuks, veel esineb sulakuu ja mahlakuu nimetus, mis on lähtunud lumesulamise ajast ning mahla liikuma hakkamisest puudes. Wiedemanni sõnaraamatus on toodud aprill pool-kuu (~ pooli-kuu) vastena.[2]
Meie aprillikuu tavades on peatähelepanu pööratud selle kuu ilmade muutlikkusele, ilmastiku ja põllusaagi ennustamisele. Aprilli kohta teatakse niisamuti kui märtsi kohta looduskõnelusi: aprill suurustab, et ta külmetaks kõik ära, kuid pole enam võimu. Üldiselt ennustab soe aprill lähemaks perioodiks (maiks) külma nagu soomlastelgi[3], ent leidub palju vastukäivat, eriti ilmaennustustes. Mõned tavad on siin juhuslikud, seostudes tavaliselt aprillikuu konkreetsete tähtpäevadega (nt. lambaniitmine, sipelgatega ravi jts. jüripäevaga). Võrreldes teiste kuudega on meil aprill ennustuste poolest kõige rikkam. Kahjuks aga lähtub märgatav osa kirjapanekuist trükiallikaist.
Märkused:
[1] Aprilli nimetus on pärit vanast rooma kalendrist; aasta teine kuu, juuliuse ja gregooriuse kalendris neljas kuu.
[2] Nimetus võib märkida aasta poolitamist talve- ja suvepooleks.
[3] Vrd. Hautala, lk. 176–177.