Kirikukalendrites on ivanoskorona ning jaanipäev seotud ühe ja sama pühakunimega,[1] ent kui jaanipäevale on koondunud rikkalikult muistset suve vastuvõtu kombestikku, siis augustilõpu ivanoskorona tähistamiseks pole meil teiste lõikusaegsete tähtpäevade kõrval olnud erilist vajadust. Rukkikülvi ühe orientiirina on see tuntud olnud setudel. Ivani-nimelistel oli põhjust nimepäeva puhul pudel osta; kirmasele kogunes oma kaupa pakkuma õunamüüjaid (siit tuleneb õunapüha nimetus). Kod Nina külast on teade ümmarguste juurviljade lõikamise keelust.[2] Karjalas kehtis naerisöömise keeld nakres-iivana päevani. Tähistatuna vähemalt 1324. a. alates, on Johannes Kastajan kaulaleikkauspäivä karjalastel kuiva-iivana nime all olnud seotud uskumusega, et kõik elav, millesse sel päeval puututakse, kuivab (siit lähtub rukkikülvi ja marjakorjamise keeld ning võsaraadamise soovitus).[3]
Märkused:
[1] Esimene neist mängib Ristija Johannese surmapäeva (pea maharaiumise päeva), teine sünnipäeva.
[2] ERA, Vene 2, 484 (35) < Kodavere khk – F. Konjajev (1928). Vrd. Dal, lk. 892.
[3] Hautala, lk. 302–303; Vilkuna, Voutuinen ajantieto, lk. 220–221.