JAANUAR

Kolmekuningapäev (6. I)

Nuudipäev (7. I)

Taliharjapäev (14. I)

Tõnisepäev (17. I)

Paavlipäev (25. I)

Jaanuari^[1] nimetatakse ka näärikuuks^[2], samuti esineb näärikuu ka varasematel autoritel^[3]. Väheste andmete põh­jal on jaanuari (või veebruari) kutsutud ka südakuuks.

Jaanuaris oli meestel peamiseks tegevuseks metsa- ja veotöö. Rahva arvamine oli, et jaanuarikuul (ka veebruarikuul) vanakuu ajal mahavõetud tarbepuud on kõige vastupidavamad. Okaste varisemine puudelt ennustas kas varast või hilist kevadet. Head ennustas ka härmatis puudel.

Üldiselt on jaanuarikuu ilmaended samad kui jaanuari tähtpäevade omad: päikesepaiste ja sügav lumi tähendab ilusat suve ja head viljakasvu. Suur sula mõjub vastupidiselt.

Märkused:

^[1] Jaanuari nimetus on pärit vanast rooma kalendrist jumal Januse nimest.

^[2] Nääri (-päeva, -kuu) nimetus on skandinaavia päritolu (rootsi nyår). Nääripäeva tunti meil laial alal, välja arvatud Lõuna-Eesti, kus see oli haruldasem. Nõukogude perioodil levisid näärid 1. jaanuari nimetusena üle maa.

^[3] Helle, lk. 299.