Käädripäev on tuntud kitsal alal Lõuna-Eestis, vastu Lätimaa piiri.[1] (Vt. levikukaart: käädripäev) Nimetus on tulnud kirikukalendrist.[2] Võõras ja raskepärane nimi on rahvasuus oma algsest kujust tublisti eemaldunud ja mitmeti varieerunud, nagu see üleskirjutustest selgub, kust leiame: käädri-, käärdli-, käärlese-, kärdla-, käändrepäev. Nimetatud on teda ka ussiliikumisepäevaks.
Käädripäeva traditsioonides tulevad esile kevade lähenemise tunnused: karu keerab end käpuli, putukad ja ussid tulevad ellu. Mitmesuguste söödikute, usside ja taimekahjurite tõrje moodustabki päeva peamise sisu. Käädripäeva töökeelud, samuti ka ilmaended on üldiselt madisepäevale väga sarnased. Ainult käädripäevale omasena tundub vanasõna: „Käädripäeval keerab karu käpuli (käpa peale).“ Meie maa kõige lõunapoolsematel aladel ongi madisepäev peaaegu tundmata.
Lätlaste rahvatraditsioonis on gertrudipäev (gertrūdes diena) võrdlemisi populaarne, seda eriti Põhja-Läti alal.[3] Lätlastel on gertrudipäeva uskumused ja kombed tervenisti suunatud mitmesuguste söödikute ja kahjurite (kaasa arvatud varblased, hiired ja mutid, rääkimata hundist ja karust) hävitamiseks ja eemaldamiseks. Lätlaste gertrudipäeva kombed on mõneti mitmekülgsemad kui meie käädripäeva omad.
Märkused:
[1] Käädripäev on levinud maa-alal, mis hõlmab Karula khk, Hargla khk, Vastseliina khk, Rõuge khk, Sangaste khk, Helme khk. Üleskirjutusi nimetatud päevast on umbes 40.
[2] Püha Gertrudi surmapäev 17. III 659. Lääne-Euroopas on gertrudipäev üks kevade alguse tähistamise päevi. HDA III, vg. 703.
[3] Šmits, lk. 597.