Kolletamispäev (kolletamise- või kolletuspäev) on üks neljast tähtpäevast, mida on arvatud kuuluvat ristiusueelsesse aastat neljaks võrdseks osaks jaotavasse kalendrisüsteemi.[1] Neist on künnipäev (14. IV) ja mareta- ehk karusepäev (13. VII) oma koha tõttu majanduskalendris mõnevõrra rohkem tuntud, ent taliharjapäeva ja kolletamispäeva daatumid on rahva mälestusest taandunud. Teated viitavad päeva nimetuse seosele puulehtede kolletamisega, teisal on öeldud, et „kõik asjad lähvad sügisepoole kollaseks“ (Juu). Wiedemanni järgi kannab kolletamize-päew sellist nime sellepärast, et teraviljad kolletama hakkavad.[2] Venelaste rahvakalendris on samal kuupäeval грязнихи – üks oktoobrikuu päevadest, mil vaadatakse, kas pori on palju ja otsustatakse selle järgi talve saabumist.[3] Soomlastel on 14. X ensimmäinen talvipäivä paralleelnimetusega Kalikstus (Klutus), millest loetakse talve algust.[4] Talvepäeva(de) ja talveööde märkimine 13.–15. X ulatub tagasi Skandinaaviamaade ristiusueelsesse kalendrisse.[5]
Märkused:
[1] Vilkuna, Wochenrechnung, lk. 43 jj.; Talve, Suomen kansankulttuuri, lk. 192.
[2] Wiedemann, AIÄLE, lk. 366.
[3] Sahharov, lk. 143–144; Tšitšerov, lk. 30. День Параскевы Грязнихи on veneõigeusu kirikukalendris vaga Paraskeva mälestuspäev.
[4] Kirikukalendris paavst Kallikstuse märtrisurma tähis.
[5] Argumentatsiooni nende arvestamisest muistses põhjamaa kalendris esimese suvejärgse täiskuuaja järgi vt. Vilkuna, Vuotuinen ajantieto, lk. 284–285.