Korjusepäev märgib eesti rahvakalendris Rooma paavsti ja pühaku Gregoriuse surmapäeva. Asjaolule, et see pühakupäev oli Hupeli[1] teoses taliharjapäeva (14. I) kohale sattunud ning hilisemat kalendripilti nii trükistes kui rahvasuus kaua hägustanud, juhtis tähelepanu etnograaf Gustav Ränk.[2] Talve kõrgpunktiks, kulminatsiooniks on 12. märts liialt hiline, ometi on nimevahetuse tõttu kandunud korjusepäevale jooni talveaja lõpulejõudmisest.
Märkused:
[1] Hupel, TN III, lk. 366–368; Wiedemann, AIÄLE, lk. 352.
[2] Ränk, Ein Rätselhaften Gedenktag, lk. 73–76.