Udu seest ilmuvad lambad Puise külateel oktoobris (2012). ERA, DF 11926.
Kolletamispäev (14. X)
Midrusk (26. X / 8. XI)
Simunapäev (28. X)
Nahtsipäev (29. X)
Oktoobrikuu[1] tähendus eestlaste kalendris avaldub kõige vahetumalt tema rahvapäraste nimetuste kaudu. Enamik neist on tuntud ka teistel rahvastel. Viinakuu on saksa keelest üle tulnud nimetus[2], põhjendatuse sai see seosesse viiduna sügisese viinaajamisega mõisates. Lehelangemisekuu ja porikuu vasteteks on venelaste листопад ja грязник, soomlaste lokakuu või likakuu; soomlastega ühine on meil roojakuu nimetus.[3]
Rahvakalendri tähtpäevade poolest on oktoober aasta kõige vaesem kuu. Üldjoontes algas hingedeaeg juba mihklipäevast, seega jäi kogu oktoobrikuu hingedeaja sisse. Siit on pärit hingekuu ja kooljakuu nimetused.[4] Simunapäeva (28. X) järgi on oktoober simunakuu. Lehtede kolletamine ning varisemine ja teede poriseks muutumine on fenoloogilise sügise ilmekamaid märke ning et majanduselus loeti suvetööd mihklipäevast lõpetatuks, siis on oktoobrit nimetatud ka sügis(e)kuuks.[5] Jätkus rehepeks ja see andis põhjust oktoobrit pidada rehekuuks.
Edaspidiste ilmade prognoosimine pikemaks perioodiks (järgnevateks kuudeks alates novembrist ja lõpetades märtsiga, kogu sügiseks, talveks) on olnud küll populaarne kalendrikirjanduses ning muudeski trükistes, ent mitte rahvasuus.[6] Tõllasepal toodud vanasõna „Oktoober ei ihalda vankriratast ega reejalast“ on tuntud venelastel.[7]
Märkused:
[1] Vana-Rooma kalendris kaheksas kuu.
[2] HDA VI, vg. 1235; vrd. Helle, lk. 299.
[3] Sahharov, lk. 134; Dal, lk. 897; Vilkuna, Vuotuinen ajantieto, lk. 274; vrd. Helle, lk. 299.
[4] Vrd. Eisen, EM I, lk. 46. Soomes on marraskuu (hingekuu) november, algselt võis see märkida surmakuud kogu loodusele.
[5] Sügiskuu (sks. Herbstmonat) kehtib ka sakslastel nii septembri kui oktoobri kohta. – HDA VI, vg. 1235.
[6] Vrd. lätlastel. – Šmits III, lk. 1336.
[7] Tõllasepp, lk. 75; vrd. Dal, lk. 894.