Paavlipäev[1] on eestlaste rahvakalendris tuntud saartel ja mõnes paigas Läänemaal (Noa) ning Harjumaal (Ris, HMd). Paar juhuslikku teadet on ka mujalt (Hel, Trm). Üleskirjutusi nimetatud päeva kohta on ainult mõnikümmend. Nagu tõnise- ja küünlapäev mandril, nii märgib paavlipäev saartel talve keskpaika ja poolitab talvised toiduvarud.[2] Ka ilmaended ei erine oluliselt teistest südatalvepäevadest: päikesepaiste ennustab head suve, rikkalikku viljasaaki ja head heinaaega. Sajuse ilma järgi kardeti haigusi ja surma (Noa).[3] Ka kevade lähenemise märgid ilmuvad paavlipäevast: kõrred hakkavad lund vihkama jm.
Paavlipäeva töökeelud on enamasti suunatud putukate hävitamisele ja tõrjele. Selles osas on päeval sarnasus (või segiminek) madisepäevaga. Sakslastel ja meie põhjanaabritel soomlastel ning rootslastel on paavlipäev üks tähtsamaid talve poolitajaid. Venelastel on paavlipäev tundmata.
Märkused:
[1] Pauluse (Saulusest) usklikuks muutumise mälestuspäev, nimetatud ka Paavli ümberpööramise päevaks.
[2] Sakslastel – Halbwintertag. – HDA VI, vg. 1463. Soomlastel – Paavli puoli talvea. – Hautala, lk. 40. Ka rootslastel on paavlipäeva kombed rikkalikud.
[3] Udune paavlipäev ennustab ka Lääne-Euroopa rahvastel surma. – HDA VI, vg. 1464.