Räüsäpäev (rahepäev, ka jääpäev) on setude püha. Seda ei nimetata kuu- ega nädalapäeva järgi, vaid orientiiriks on kevadine nigulapäev (9. V), millest arvestades kolmandal päeval ongi räüsäpäev. Märgitud on ka üldse künni- ja külviaega, maikuud, aega pärast lihavõtteid, kevadet. Sellel päeval olid põllutööd keelatud, vastasel korral hävitas rahe (räüs, iä) vilja. Seega on siin tegemist väga vana uskumusega maa pühadusest. Läänemeresoome rahvaste muistse maahinguse või -puhkuse päeva traditsioonide põhiosa on siiski kandunud ristipäevale.[1]
Märkused:
[1] Vrd. Ariste, Vadja rahvakalender, lk. 73. Lätlastel kannab ristipäev ühtlasi rahepäeva nimetust. – Šmits, lk. 951; germaanlastel on ta ilmajumaluse austamispäev. – HDA IV, vg. 17.