Sügisene madisepäev[1] on kevadtalvisega (24. II) võrreldes eestlaste seas üsna vähetuntud. Mõneti on ta selle antipood. Kevadisel madisepäeval öeldi putukaid ja usse talveunest virguvat,[2] sügisese kohta leidub Hellel märge, et kõik elukad asuvad talvekorterisse jäämiseks pesa seadma.[3] Kreutzwaldi teatel nimetavat eestlased päeva matusepäevaks, sest kärbsed, sääsed ja maod peavad talveunne jääma.[4] Sääskede ja kärbeste kadumist ning „kõikide kahjulike loomade“ talveunele-jäämist on maininud ka Wiedemann;[5] Eisen ning Jung kordavad Matteuse > matuse etümoloogiat.[6] Kuigi rahvasuust on teateid putukate vm. loomade talveunne jäämisest napilt (vaid Hls, Rõu), oleks ennatlik järeldada, et tegemist on juhusliku teate levimisega trükisest trükisesse. Võib arvata, et talvepoolaastat alustava traditsiooniderikka mihklipäeva mõjualusena minetas madisepäev aegsasti oma tähtsuse rahvakalendris. Meie põhjanaabritel on ta mitte ainult madude või karu magamamineku päev, vaid ühtlasi sügiseste tööde järje ning Syys-Matti ja Talvi- ehk Kevät-Matti vahele jääva talvepausi alustaja.[7] Usside maassemineku pärimus on aga vähemalt Ida-Eestis tänini püsinud, liitununa varasemate tähtpäevade, ussimaarjapäeva (8. IX) või viissenjapäeva (14. IX) juurde. Vadjalastel, venelastel, lätlastel on madisepäev tundmata.[8]
Madisepäeva pidamisest pühapäevaks on teade ainult HMd, kus see on kiriku nimepäev. Elatusaladega on seos juhuslik.
Wiedemannil sügisese madisepäeva iseloomustuseks toodud teade tule ülesvõtmise keelust laste ja pere haigestumise kartusel näib olevat ülekanne kevadtalvisest madisepäevast.[9]
Madisepäeva ilma järgi on talve tulekut ette arvatud nagu pööripäevalgi: kui on külm, saab ka talv külm.[10]
Märkused:
[1] Kirikukalendris apostel Matteuse mälestuspäev.
[2] ERk I, lk. 165 jj. (madisepäev).
[3] Helle, lk. 303.
[4] Boecler-Kreutzwald, lk. 88. Sama tekst on leidnud koha rahvusvahelises kasutuses. – HDA V, vg. 1867.
[5] Wiedemann, AIÄLE, lk. 365.
[6] Eisen, EM II, lk. 63; H II 22, 257 (24) < Halliste khk – J. Jung (1888). Madis > madu etümoloogia on kahtluse alla seadnud Waronen. – Waronen, lk. 269.
[7] Vilkuna, Vuotuinen ajantieto, lk. 265–268.
[8] Tampere on osutanud lätlaste kevadtalvise madisepäeva kombestiku puhul eesti ja liivi mõjudele. – Tampere, Kirde-Eesti, lk. 210.
[9] Wiedemann, AIÄLE, lk. 365.
[10] Tõllasepp, lk. 77.