Süütalastepäeva piibli vahendusel tuntud saamislugu on olnud soodustav tegur selle päeva enamasti halvapoolsete uskumuste kujunemisel.[1] Lääne-Euroopas kuulub see abielu sõlmimiseks ebasobivate päevade hulka, nagu ka nädalapäev, millele süütalastepäev langeb. Süütalastepäeva ilmaga seotud ended on samuti halvapoolsed. Siiski leidub kombestikus kohta eluoksaga löömisele.[2]
Eesti rahvakalendris ei ole süütalastepäev kuigi oluline. Kas Lääne kultuuri mõjul või iseseisvalt tuletatuna on süütalastepäeval õnnetu päeva maine – sellel päeval sündinut ootab õnnetu saatus. Peale mõne sellesisulise teate on ülejäänutes tähelepanu jõulupühade lõpulejõudmisel. Süütalastepäeva on tähistatud kui pühade järelpäeva, eriti Lä-E. Mainitud on töid ja toimetusi, mida ette võeti või võtmata jäeti (näiteks ketrus, põrandapühkimine). Suuremaid töid siiski ei tehtud, sest jõuluaeg kestis ja püsis ka pühademeeleolu ning päeva nimetus leidis humoristliku tõlgenduse pühadetujus meeste päevana.
Märkused:
[1] Päev on pühendatud Petlemmas kuningas Herodese käsul tapetud poisslaste mälestusele. – Mt. 2.
[2] HDA VIII, vg. 1452–1453.