Jüripäevi on kaks – kevadine ja sügisene ehk talvine jüripäev.[1] Viimast tuntakse Eestis Setumaal, kus see veneõigeusu pühana puutub ka rahvakalendrisse.
Venelastel on talvine jüripäev 17. sajandi alguseni olnud mõisates kohavahetamise päevaks, seetõttu on Jürit nimetatud tööde alustajaks ja lõpetajaks.[2] Kõrvuti kahe jüripäevaga tuleb vanasõnades ette mõlemat nigulapäeva (kevadine 9. V, talvine 6. XII). Talve saabumist märkivate tähtpäevade loendis on setudel vastavalt vene traditsioonile esindatud talvine nigulapäev ja talvine jüripäev.[3] Mõnedes setu külades on talvine jüripäev (väike jüripäev) olnud külapüha nagu ka vadjalastel ja vepslastel ning seda on peetud vastavalt vanale kalendrile 9. detsembril).[4]
Märkused:
[1] Kevadine jüripäev – Püha Georgiuse märtrisurma päev, on 23. IV. Talvine jüripäev on suurmärter Georgiuse kiriku pühitsemise päev Kiievis.
[2] Sahharov, lk. 150–152; Tšitšerov, lk. 17–18.
[3] Vrd. Dal, lk. 898.
[4] Ariste, Vadja rahvakalender, lk. 138; Kettunen, Vepsäläisten, lk. 88–94.