Urbanipäeva[1] kohta on väheseid teateid. See päev jääb kevadkülvi aega ja mõnevõrd on teda ka arvestatud külvamise puhul (kaer, lina). Urbanipäevale kuulub uskumus, et siitpeale jäävad ära öökülmad, niisiis võidi põllutöödel sedagi arvesse võtta. Samalaadset leidub germaanlaste üldiselt rikkalikumas traditsioonis: hea ilm pidi tagama hea saagi[2]; sellel päeval on mitmete teraviljade ning lina külvamine soovitav, urbanipäevast lõpevad öökülmad.[3] Rootslastel on urbanipäev samuti linakülvipäevaks, märkides ühtlasi külviaja lõppu.[4] Nii meie põhja- kui ka lõunanaabritel on urbanipäev populaarsem kui meil – soomlased arvestavad siitpeale suvesooja tulekut, päev on orientiiriks külvitöödel[5] ning rukkiküpsemise aja määramisel;[6] lätlaste traditsioon on seotud külviaegadega (oder, kaer, lina jt.)[7].
Märkused:
[1] Paavst Urbanus I surmapäev; kultus on seostunud 5. saj. piiskop Urbanuse nimega. Germaani rahvastel on Urbanus viinamarjakasvatajate patroon ning temalt taotletakse head saagiõnne.
[2] Beitl, lk. 778–779.
[3] HDA VIII, vg. 1498–1499.
[4] Rantasalo, Ackerbau II, lk. 30.
[5] Hautala, lk. 214–216.
[6] Rantasalo, Ackerbau V, lk. 7.
[7] Šmits IV, lk. 1872–1873. Liivlastel pandi urmanipäeval sibulad maha. – Vääri, lk. 224.