Veebruaris kestavad oluliselt veel metsatööd. Talvine metsavedu Mootse talus. ERA, Foto 17853. |
Küünlapäev (2. II)
Luuvalupäev (9. II)
Ulasepäev (11. II / 24. II)
Vastlapäev
Tuhkapäev
Poornapäev
Palvepäev
Paabapäev
Talvine peetripäev (22. II)
Madisepäev (24. II)
Liigpäev (29. II) ja liigaasta
Veebruarikuud[1] on küünlapäeva järgi rahva hulgas nimetatud küünlakuuks. Kuud on kutsutud aga ka hundikuuks nagu jaanuarigi.[2] Südatalvel oli huntide indlemise aeg, siis oli neid rohkesti näha ja kuulda. Ka külma ja nälja pärast jooksid hundid südatalvel ringi. Omapärane on kujutelm näljasest hundist, kes sööb tuult[3] ja „reepöörüssit“.[4] Arhailise nimetusena on Võrumaal ja Setumaal tuntud radokuu.[5] Sakslastel oli kasutusel nimetus kassikuu.[6] Meil on omapärane ütlemine: kass ei näe veebruaris hiirt, hiir ei sünnigi süüa. Kassile peab sel ajal kodust süüa andma, kuna tavaliselt toitis ta end ise. Küllap see on piltlik ütlemine selle kohta, et tal on raske toitu saada.
Veebruaris kestavad oluliselt veel metsatööd. See kajastub ka rahvatarkuses. Eriti tähtis on veebruari vanakuu, siis on „kõva aeg“. Sel ajal langetatud puud ei mädane. Jahu, mis veebruari „kõval ajal“ jahvatatud, ei koita. Hoolega jälgiti ka kuuseokaste pudenemist, mille järgi otsustati, kas kevad tuleb vara või hilja. Ilmaended on üldjoontes jaanuari ja südatalve tähtpäevade omadega sarnased. Suures joones ennustab päikesepaisteline südatalv head suve ja rohket viljasaaki. Suur sula kuulutab aga nälga.
Märkused:
[1] Vanas Rooma kalendris algas aasta 1. märtsist, seega oli veebruar aasta viimane kuu, mistõttu sellele ka liigpäev lisati. Sõna „veebruar“ tähendab puhastuskuu (naistekuu).
[2] Hundikuu nimetuse esitab ka Wiedemanni sõnaraamat (Wiedemann, ESSr., vg. 421).
[3] Tuule söömine on rahvusvaheline motiiv – 3 kuud jõulude ringis elab hunt tuulest. HDA IX, vg. 726.
[4] Reepöörüss – vitstest võru, millega ais ree külge seoti. Pajatuste alusel on talvel hundi kõhust leitud luuavõru.
[5] Radokuu – „radu“ on tarvitatud „tormi“, „tuisu“ tähenduses.
[6] Kasside paaritusaeg langeb enamasti veebruarile. Vt. HDA II, vg. 1277.