Volbripäeva ehk viilipipäeva (vilpusepäeva)[1] on nimetatud juba Hellel kui esimest suvepäeva ning hernekülvi alustamise aega.[2] Wiedemann tutvustab 1. maid kui kõigi tarkade või nõidade päeva ning märgib samuti hernekülvi.[3] Rahva hulgas tuntaksegi volbripäeva ennekõike kaunviljade külvamise päevana.[4] (Vt. levikukaart: volbripäev) Selle traditsiooni levik pole siiski ühtlane: rohkem on teateid Vi, Jä, Vl, Ta, Võ, hõredalt Ha, Lä, Pä, täiesti puudub komme Hii, Sa ning Se. Setus, samuti Võ idapoolses osas (Räp, Vas) on külvipäevaks kevadine nigulapäev (9. V). Germaanlastel on volbripäev külvipäevana suurema tähtsusega ja siin võib oletada kajastusi muistsest külvipühast.[5] Soomes on külvatud ube.[6] Võrreldes eestlastega on meie põhjanaabrite volbripäev – vappu – tunduvalt olulisem karjanduses, võttes üle jüripäeva funktsioone (nt. karjalask Lääne-Soomes koos selle juurde kuuluvate maagiliste toimingutega karjaõnne saavutamiseks).[7] Karjalaskepäevana on volbripäev populaarne samuti germaanlastel.[8]
1. mai või 30. aprilli õhtul on tehtud tuld. Germaani rahvastel on see olulisemaid traditsioone volbripäeva kombestikus, olles tihedalt seotud nõiduse ning selle tõrjemaagiaga.[9] Maiga saabub kevade lõplik võit, sellega kaasneb rida kõige halva eemaletõrjumise menetlusi: tuletegemine, kellade helistamine ja lärmitsemine, roheliste okste toomine hoonete kaitseks (vrd. pajuokste toomise ja urbimise kommet kevadistel pühadel). Nõidade sõidust loksperile – öistele pidustustele – leidub kajastusi meiegi traditsioonis (Sa), nõiasabatit volbriööl mainib Holzmayer[10]. Säilinud teadetest tuletegemise kohta ilmneb, et sel puudub maagiline tähendus ja seda on enamasti nimetatud maituleks. Need on olnud pigem lõbustusliku iseloomuga noortepeod, kus maa peale tehtud tule juures on pühitsetud mai saabumist ning vastuvõtmist.[11]
Koduses majapidamises pole volbripäeval nimetamisväärset tähtsust: Holzmayeril leidub teade ahjukütmise keelust piksekartusel.[12] Ilmaennetes kajastub ta samuti vähe, olles suve alguse tähtpäevana palju vähem arvestatav kui teistel rahvastel.
Märkused:
[1] Volbripäev tähistab kirikukalendris katoliku kaitsepühaku Walpurga pühakskuulutamist; samale kuupäevale langeb apostel Filippuse mälestuspäev, ent viilipipäeva nimetus pole rahvatraditsioonis kodunenud.
[2] Helle, lk. 302.
[3] Wiedemann, AIÄLE, lk. 361.
[4] Vrd. Tampere, Kirde-Eesti, lk. 215–216.
[5] Rantasalo, Ackerbau III, lk. 119; HDA V, vg. 1543.
[6] Hautala, lk. 201.
[7] Hautala, lk. 200–207; Rantasalo, Arkea ja juhlaa, lk. 8; Vilkuna, Vuotuinen ajantieto, lk. 112.
[8] HDA V, vg. 1544.
[9] Fehrle, lk. 137–138.
[10] Holzmayer, lk. 61–62.
[11] Vrd. Eisen, EM III, lk. 120. Vt. ka ERk III, lk. 150 (maikuu).
[12] Holzmayer, lk. 62; vrd. Wiedemann, AIÄLE, lk. 361.