Tere tulemast!
Te külastate Eesti folkloristide serverit Haldjas.
Sellest serverist leiate mitmekülgset informatsiooni suulise pärimuse, folkloori ja rahvausundi, Eesti folkloristikaga tegelevate institutsioonide, folkloristide ja nende uurimisprojektide kohta. Samuti saate siit informatsiooni mõnede teiste uurali keelkonna rahvaste pärimuse kohta ja lugeda meie 1996. aastast ilmuvaid ajakirju Mäetagused ja Folklore: An electronic Journal of Folklore.
Suurem osa serveri e-väljaannetest ja andmestikust on eesti keeles. Inglise, saksa ja muudes keeltes on selles serveris esialgu märksa vähem lugeda, kuid selle hulk kasvab kindlasti aja jooksul.
Haldjas on loodud 1995. aastal Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühma poolt. Praegu haldab serverit Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.
Meie uudised!
ARSi sügishooaja avakoosolek 26. septembril
Head Akadeemilise Rahvaluule Seltsi liikmed ja sõbrad!
Olete oodatud Akadeemilise Rahvaluule Seltsi sügishooaja avakoosolekule 26. septembril 2024 kell 16.15 Eesti Kirjandusmuuseumi saalis.
Kavas: Keele ja Kirjanduse teemanumbri "Folkloor ja vägivald" esitlus
Folkloori ja vägivalla mitmetahulistest suhetest ning nende suhete käsitlemisest teemanumbri artiklites vestlevad erinumbri koostaja Madis Arukask ning artiklite autorid Ott Heinapuu ja Katre Kikas.
Erinumbri sisuga saab tutvuda.
Kõik on oodatud!
ARSi juhatus
Koosoleku korraldavad Akadeemiline Rahvaluule Selts ja SA Kultuurileht
Täpsem info: Katre Kikas katre.kikas@folklore.ee
Ott Heinapuu ott@keeljakirjandus.ee.
97 aastat Eesti Rahvaluule Arhiivi
Eesti Rahvaluule Arhiiv kutsub 24.IX 2024 kell 16.00 Eesti Kirjandusmuuseumisse oma sünnipäeva tähistama.
Mängime!
Ajakirja Mäetagused 89. numbrit „Me mängime“ tutvustavad erinumbri toimetaja Astrid Tuisk ja autorid.
Kuulame!
Tekste Mall Hiiemäe raamatust „Väike ilmaraamat rahvapärimusest“ ja Anu Korbi raamatust „Siberi eestlaste rahvapärased ravioskused“ (mõlemad EKM Teaduskirjastus, 2024) loevad autorid.
Vaatame! Trepigaleriis avatakse näitus Läti Rahvaluule Arhiivi 100 aastat. Kõneleb näituse koostaja Aigars Lielbārdis.
Lähem info: Risto Järv, risto.jarv@folklore.ee
Soome-ugri kirjanduskohvikus 23. septembril saami luule
23.IX 2024 kell 17.00 loeme Kirjandusmuuseumi saalis Nils-Aslak Valkeapää luuletust "Mu ruoktu lea mu váimmus".
Teosest räägivad TÜ saami keelte nooremteadur Merit Niinemägi ning Keele ja Kirjanduse toimetaja Ott Heinapuu.
Kirjanduskohvikus avastame keeli erinevate meelte abil; osalejad saavad “maitsta” võõrast keelt, lugedes vastavas keeles luuletust.
Kohtumised toimuvad vabas õhkkonnas tee-/kohvilauas.
Vestlust juhivad Sergei Troitskii ja Nikolai Kuznetsov.
Kadriorus esitletakse ajakirja Keel ja Kirjandus teemanumbrit Konfliktid ja vägivald folklooris
Tallinna Kirjanduskeskuse korraldataval 8. kirjandustänava festivalil Kadriorus Koidula tänaval esitletakse muude vahvate etteastete seas ka Keele ja Kirjanduse teemanumbrit "Konfliktid ja vägivald folklooris".
Konfliktide ja vägivalla kajastumisest rahvaluules vestlevad teemanumbri koostaja Madis Arukask ning artiklite autorid Ott Heinapuu ja Elo-Hanna Seljamaa.
Ajakirja sisuks on:
Madis Arukask "Folkloor, mis pole tingimata ilus. Vägivallast rahvaluules"
Risto Järv "Vägivaldne surm muinasjuttudes"
Liisi Laineste, Władysław Chłopicki "Huumor ja/kui vägivald? Folkloristlik-lingvistiline lähenemine"
Reet Hiiemäe "Kogemuslugudes kirjeldatud kokkupuuted füüsiliselt agressiivsete vaimolenditega"
Eda Kalmre "Klounid ja teised kurjamid – hirmu ja vägivalla mitu nägu. Ostensioon ja kriminaalsed legendid"
Tiiu Jaago "Esimene teade eestlaste laulmisest – kas ainult?"
Elo-Hanna Seljamaa "Miks laps räägib ehk kuidas kõnelda vägivallast. Regivärsilise ballaadi "Mareta laps" näide"
Katre Kikas ""Aga mis Vana rahvas sest räägib ei jõua keel rääkida Ega käsi kirja panna..." Mõis ja vägivald XIX sajandi lõpu rahvaluulekogujate tekstides"
Ott Heinapuu "Konflikt ja vägivald looduslike pühapaikadega seotud kohapärimuses"
Mari Väina "Vägivald eesti kultuuris: rahvaluulekogud ja kogumisaktsioon"
Esitlus 14.IX 2024 kell 15.00
Kogu kava
Ajakirja tutvustav FB sündmus.
Ljubljanas toimus etnoloogia ja kultuurantropoloogia konverents elavate ja surnute suhtlusest
Ljubljana Ülikoolis 30. augustist 1. septembrini toimunud konverentsil “The Agency of the Dead in the Lives of Individuals: Experience and Conceptualisation” esindasid eesti folkloristikat Mare Kõiva ja Ülo Valk ning soome-ugri uuringuid Tatiana Anisimova, Nikolai Anisimov ja Eva Toulouze.
Ülo Valk pidas plenaarettekande “From Peaceful to Restless Afterlife: Encounters with the Dead and Ghosts in Estonia Today’”
Mare Kõiva esines rituaalide uuringutele pühendatud sessioonil teemal “Communication With the Dead Using Lamentations and Prayers”. Samal sessioonil esinesid ka Tatiana Anisimova, Nikolai Anisimov ja Eva Toulouze ühisettekandega “Tradition of Occasional Remembrances in Udmurt Culture”.
ERC projecti DEAGENCY plaanidest ja toimunud konverentsist lähemalt vt siit.
Uut lugemist: Kirjandusmuuseumis ilmuv ingliskeelne ajakiri Folklore: Electronic Journal of Folklore 93
Ingliskeelse teadusajakirja Folklore: Electronic Journal of Folklore 93. number toob lugejani uute eksperimentide tulemusi, teoreetilisi lahendusi ja tüpoloogiaid.
Ain Haas (Indiana Ülikool) vaatleb viikingiaegse või veel varasemast ajast pärinevat vibukandle ehk rootsikandle päritolu, levikut ja taaselustamisliikumist Skandinaavia ja Baltikumi näitel. Kuigi traditsioonilised häälestusskeemid, mängustiilid ja repertuaar on säilinud ka tänapäeval on instrumendi sotsiaalne funktsioon, pärimuse edasiandmine ja esitusviisid muutunud (nt ansambel Puuluup).
Kenzhegul Bizhanova (Al-Farabi Kasahhi Rahvusülikool) ja kaasautorite uuring „Noorte identiteedi arendamine traditsioonilise kasahhi rahvamuusika alusel“ sedastab, et hip-hop ja räpp on vastajate seas kõige populaarsemad muusikastiilid (42,2%).
Tom Kencis (Läti Ülikool) käsitleb hilissotsialismi perioodi sõnumeid ja strateegiaid artiklis „„Etno-graafika“ Kaljo Põllu, Dzidra Ezergaile ja Birute Žilytė loomingu näitel“.
Anastasiya Fiadotava, Guillem Castañar ja Liisi Laineste (EKM ja TÜ) testivad artiklis „Humoorikad reaktsioonid vastuoludele Eesti avalikkuses 2023. aasta suvel“ suurt tähelepanu pälvinud sündmusi: Wagneri grupi mässu ja Eesti peaministri Kaja Kallase skandaali, osutades kuidas sisu, vorm, huumorimehhanismid ja kommentaarid võivad olla mõjutatud poleemika olemusest ja psühholoogilisest kaugusest poleemikat vallandanud allika suhtes.
Tiiu Jaago (TÜ) vaatleb traumateooria rakendusvõimalusi suulise ajaloo analüüsimisel ja Mariana Čechová (Univerzita Konštantína Filozofa v Nitre) antagonisti arhetüüpe slovaki klassikaliste muinasjuttude ja muude kultuuritekstide näitel.
Andrew Schumann (Rzeszowi Informaatika ja Juhtimise Ülikool), Vladimir Sazonov (TÜ/Kaitseväe Akadeemia) ja Joanna Töyräänvuori (Helsingi Ülikool) kasutavad Boole'i algebrat vana Mesopotaamia ennete vaatlemisel ning Ain Raal ja tema kaasautorid (TÜ, Harkovi Ülikool, EKM) vaatlevad väidetavat täiskuu mõju tänaste apteegikülastajate käitumisele. Hicran Karataşi (Bartıni Ülikool, Türgi) artikkel „Rituaalid, riskid ja oht“ vaatleb Musta mere äärsete antiigiküttide tabusid ja kaitserituaale.
Ergysa Ikonomi arutleb folkloori üle autoriõiguse ja intellektuaalse omandi raamistikus ning analüüsib Albaania näitel, kuidas teatud avalikuks omandiks olevatele domeenidele on siiski tasuline juurdepääs.
Teadusajakiri ilmub järjepidevalt alates aastast 1996, veebis saab artikleid lugeda aadressil.
Teate edastas Tiina Mällo Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastusest
Ilmus ajakiri Mäetagused nr 89
Trükist on ilmunud ajakirja Mäetagused 89. number, mille põhiosa on pühendatud lastele ja mängude tähtsusele laste elus.
Dagmar Kutsar käsitleb artiklis „Muutuvad arusaamad lastest ja laste uuenduslik energia“ lapse ja lapsepõlve mõistmist eri aegadel, rõhutades, et mäng on elamise harjutamine, mäng sisaldab uuenduslikkust ja kohanevat arengut.
Teemat jätkab Astrid Tuisk artikliga „Trihvaa, uka-uka ja teised peitmismängud Eestis 20. sajandil“.
Reet Bender heidab pilgu minevikku artiklis „Levkoi, Washnik, härra Krokus ja teised. Baltisaksa laste mängu- ja kasvamismaailmad“.
Helena Grauberg tugineb oma artiklis „Mitte ainult mängu asi. Esemeuurimus nukk Lottest museoloogilisest aspektist“ Tartu Mänguasjamuuseumi kogudele.
Mare Kõiva ja Andres Kuperjanovi artikkel „Muinastulede öö“ käsitleb kõnealuse traditsiooni sotsiaal-kultuurilisi tegureid.
Tatiana Agapkina analüüsib artiklis „Loitsude edasiandmise ja esitamise iseärasused idaslaavlastel“ maagiliste teadmiste edasiandmise tingimusi ja reegleid.
Numbri kaks viimast artiklit on Ranus Sadikovilt „Innovatsioonid idaudmurtide preesterkonnas“) ja Natalia Ermakovilt („Mordva materjal Eesti kogudes ja mordva diasporaad Eestis 20. sajandi lõpus ja 21. sajandi alguses“).
Lugeja leiab ülevaateid toimunud konverentsidest ja raamatututvustusi, samuti artiklitel ingliskeelsed kokkuvõtted.
Eelretsenseeritav teadusajakiri Mäetagused ilmub Eesti Kirjandusmuuseumis järjepidevalt aastast 1996.
Kõnealune number on juba veebis.
CELSA võrgustiku projekti “Huumor ja konflikt avalikus sfääris
Kirjandusmuuseumi huumoriuurijad Liisi Laineste, Anastasiya Fiadotava ja Guillem Castañar kutsuvad kõiki CELSA võrgustiku projekti “Huumor ja konflikt avalikus sfääris: suhtlusstiilid, huumorivaidlused ja vaidlustatud vabadused kaasaegses Euroopas” kokkuvõtvale konverentsile Kirjandusmuuseumis, 4.-6.septembril 2024. Avamine on 4.IX kell 9.
Tänapäeva meediaühiskonnas on huumor sageli sotsiaalsetes konfliktides kesksel kohal.
Miks on huumori ja sotsiaalse konflikti seose uurimine oluline? Millist huumorit luuakse konfliktiga silmitsi seistes ja kuidas sellisesse huumorisse suhtutakse?
4.-6. septembril toimuv konverents on CELSA võrgustiku projekti “Huumor ja konflikt avalikus sfääris: suhtlusstiilid, huumorivaidlused ja vaidlustatud vabadused kaasaegses Euroopas” finaaliks. Jagame oma tulemusi ning ootame tagasisidet sarnastest teemadest huvitatud huumoriteadlastelt ja praktikutelt.
Konverents on tasuta, osaleda võib registreerumata.
Tulge lihtsalt kaasa mõtlema ja arutlema!
Konverentsi programmiga saab tutvuda siin.
Katre Kikas kaitseb 26. augustil kell 12 doktoriväitekirja
26. augustil 2024 kell 12.00 kaitseb Katre Kikas TÜ senati saalis doktoritöö "Moderniseerumine rahvaliku kirjalikkuse peeglis: 19. sajandi lõpu rahvaluulekogujad arhiivi ja avalikkuse äärealal".
Juhendaja on Risto Järv, oponentideks Marju Kõivupuu ja Kaisa Langer.
TÜ humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna kultuuriteaduste instituudi eesti ja võrdleva rahvaluule osakonnas valminud väitekiri hõlmab ka Katre tööd uurimisprojektide EKM 8-2/20/3 Folkloori narratiivsed ja uskumuslikud aspektid ning EKKD-III2 Eesti kultuuri arengumustrid raames.
Doktoritöö lähteks on 19. sajandi viimasel kümnendil toimunud suured rahvaluulekogumise aktsioonid. Kaheksat aastatel 2013–2023 ilmunud artiklit ühendab veendumus, et samavõrra kui need kirjapanekud kajastavad kogujate poolt otsitud hääbumas olevat suulist kultuuri, on nad ka osa
kogujaid endid ümbritsevast olevikust.
Olgugi nende keskmes miski, mida kirjeldatakse kui vana, suulist ja kirjakultuurieelset, peegeldavad need seda nähtust just nii, nagu tolleaegne kirjalik(ustuv) kultuur seda vajas.
Aktsioonide käigus loodud kirjalikud dokumendid võimaldavad näha tolleaegsete inimeste suhet kirjutamisse kogu spektri ulatuses – ühes käsikirjaköites on kõrvuti nii päriskirjanike, üliõpilaste, kooliõpetajate kui ka talumeeste, möldrite ja koolilaste kirjutised.
Variatiivsusele lisaks on oluline rahvaluulekogumise aktsioonide tihe side kaasaegse kirjaliku ruumi eri tahkudega: info kogumise kohta leiti ajalehtedest, eeskujusid saadi rahvajuttude väljaannetest, osaleda soovija pidi oskama kirjutada kirju, kasutada postisüsteemi jne. Just viimane asjaolu võimaldab käsitleda rahvaluulekogumise aktsioone kui omamoodi juhtumianalüüsi, mõistmaks tolleaegsete inimeste suhet kirjakultuuriga.
Väitekirja lugema.
Jakob Hurda rahvuskultuuri auhinna laureaadid 2024 on Mare Kõiva ja Merike Tigas
Jakobipäeval 25. juulil 2024 kuulutati Põlva Rahvahariduse Seltsi poolt välja Jakob Hurda rahvuskultuuri auhinna laureaadid.
Rahvuskultuuri auhinnad määratakse eriliste teenete või kestva viljaka tegevuse eest Eesti rahvuskultuuri viljelemisel, arendamisel ja jäädvustamisel ning järjepidevuse kindlustamisel. Igal aastal antakse välja kaks auhinda: üks ülevabariigiliselt ja teine Põlvamaal oma tegevusega silmapaistnud isikule.
Üks tänavuse preemia saajatest on Eesti Kirjandusmuuseumi juhtivteadur, folklorist ning akadeemik Mare Kõiva ning teine pärjatu on Põlvamaa rahvakultuuri eestvedaja Merike Tigas.
Mare Kõiva on tuntud folklorist ja kultuuriteadlane, kelle teadlaskarjäär on kestnud juba 45 aastat. Tema peamised uurimisalad on eesti rahvausund ja mütoloogia, samuti rahvajutud nii minevikus kui tänapäeval. Oma uurijateekonnal on ta kogunud Eesti eri paigus sadu lehekülgi rahvaluulet ning salvestanud mitukümmend tundi laule ja jutte. Rahvaluulealased teadmised ja uurimistulemused on ta sõnastanud sisukateks artikliteks nii Eesti kui rahvusvahelistes väljaannetes. Sama tähtsad on Mare Kõiva koostatud rahvaluuletekstide kogumikud ja andmebaasid, kuid ka mitmesugustele auditooriumidele suunatud esinemised ettekannete ja loengutega.
Rahvaluule uurimistulemuste üldsusele kättesaadavaks tegemiseks on Kõiva algatusel pandud käima mitu folklooriajakirja ja kogumikku, näiteks Mäetagused, ingliskeelne Folklore: Electronic Journal of Folklore ning Sator ja rahvusvaheline loitsu- ja usundiuurimise ajakiri Incantatio: An International Journal of Charms, Charmers and Charming.
2019. aastal valmis Kõiva koostatud ja kommentaaridega varustatud 800-leheküljeline suurväljaanne „Eesti loitsud I“ sarjas, mille ilmumise algatas omal ajal Jakob Hurt – „Monumenta Estoniae Antiquae“.
2015–2023 juhtis Mare Kõiva Eesti-uuringute Tippkeskust. See oli Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastatud humanitaaria tippkeskus Eesti Kirjandusmuuseumi juures ja ühendas mitme Eesti humanitaarteadustega tegeleva asutuse teadlasi.
Palju õnne tunnustuse puhul ja jätkuvalt teravat sulge ja meelt teaduse radadel toimetamiseks!
