Tere tulemast!
Te külastate Eesti folkloristide serverit Haldjas.
Sellest serverist leiate mitmekülgset informatsiooni suulise pärimuse, folkloori ja rahvausundi, Eesti folkloristikaga tegelevate institutsioonide, folkloristide ja nende uurimisprojektide kohta. Samuti saate siit informatsiooni mõnede teiste uurali keelkonna rahvaste pärimuse kohta ja lugeda meie 1996. aastast ilmuvaid ajakirju Mäetagused ja Folklore: An electronic Journal of Folklore.
Suurem osa serveri e-väljaannetest ja andmestikust on eesti keeles. Inglise, saksa ja muudes keeltes on selles serveris esialgu märksa vähem lugeda, kuid selle hulk kasvab kindlasti aja jooksul.
Haldjas on loodud 1995. aastal Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühma poolt. Praegu haldab serverit Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.
Meie uudised!
Akadeemiline Rahvaluule Selts kutsub koosolekule 30. mail
Head Akadeemilise Rahvaluule Seltsi liikmed ja sõbrad!
Olete oodatud
Akadeemilise Rahvaluule Seltsi koosolekule, mis toimub 30. mail 2024 kell 16.15 Eesti Kirjandusmuuseumi saalis.
Kavas:
1) Möödunud aasta Eesti folkloristika aastapreemia laureaat Anastasiya Astapova peab ettekande “Ida-Euroopa ja Põhjamaade vandenõuteooriad ning Eesti nende vahel”. Ettekanne tutvustab vandenõuteooriate uuringuid folkloristika poolt, näitab, kuidas vandenõuteooriad on rahvaluule žanr ja süveneb vandenõuteooriatesse tänapäevases Eestis (eriti nendesse, mis on seotud soo/feminismi ja Ukraina sõja temaatikaga).
2) Eesti folkloristika aastapreemia 2024 väljakuulutamine.
3) Esitlus: Anu Korb “Siberi eestlaste rahvapärased ravioskused” (Eesti asundused, IX).
1990. aastail üllatas folkloorikogujaid Siberi eestlaste külades rahvapäraste raviviiside-võtete ja loitsude laialdane kasutamine hoolimata sellest, et riiklik meditsiiniabi oli jõudnud neisse küladesse juba ligi pool sajandit varem. Raamatu abil saab sisse piiluda rahvapäraste meditsiiniliste teadmiste arengusse ja muutumisse Siberi eesti kogukondades.
ARSi koduleht
Kõik on oodatud!
Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi ettekandepäev 31. mail
EAUS kutsub ettekandekoosolekule
Reedel 31. mail 2024 kell 14.00 toimub Ülikooli 16-214 Eesti Akadeemilise Usundiloo seltsi ettekandekoosolek vestlusringina.
14.00 Kogunemine ja avasõnad (Madis Arukask)
14.15 Atko Remmeli ettekanne „Religioon ja rahvuslus: religioonid eesti rahvuslikus loos“
15.00 Vestlusring (osalevad Tõnno Jonuks, Alar Kilp, Helen Haas, Erki Lind, Atko Remmel, juhib Ain Riistan)
Järgneb aastakoosolek ja koosviibimine seltsi liikmetele.
Atko Remmeli ettekande tutvustus:
Üsna suur hulk (teadus)tekstidest, mille ambitsiooniks on kirjeldada Eesti religioosset maastikku, alustavad väitest, mille kohaselt Eesti on Euroopa (või maailma) kõige ateistlikum või vähim religioosne maa. Vastavalt autori hoiakule hakatakse seda äraleierdatud väidet kas toetama või ümber lükkama ja ausalt öeldes ei ole ka käesoleva ettekande autor siin patust teps mitte puhas.
Need motiivid on mingis ulatuses leidnud tee Eesti rahvuslikku eneseteadvusse, ja rahvusliku taju mõjuga on osaliselt põhjendatud ka praegust religioosset olukorda. Tuleb tõdeda, et kristlus või ateism ei ole Eesti rahvusnarratiivis ainsad religiooniga seotud võimalused. Viimastel kümnenditel on eestlaste rahvuslikku eneseteadvusse tugeva jälje jätnud maausu retoorika. Arvestades, et tegu on alles loetud kümnendite eest avalikkuse ette kerkinud uususundiga, on see tulemus lihtsalt fenomenaalne – seda enam, et see mõju ei piirdu ainult ühe variandiga idealiseeritud minevikust, vaid sel on konkreetsed mõjud ka tänases ühiskonnas toimuvatele protsessidele.
Ettekanne annab lühiülevaate erinevatest religioosse sfääriga seotud lugudest Eesti rahvusnarratiivis, keskendudes põhiliselt maausu mõjule eestlaste eneseteadvusele ja sellest lähtuvatele ühiskonnas toimuvatele protsessidele.
Kõik huvilised on oodatud kuulama ettekannet ja osalema vestlusringis.
Seminar: Hiina keelte geograafilised ja kultuurilised erisused 2.
Head seminarihuvilised!
27. mail kell 11.00 algaval seminaril kirjandusmuuseumis kuulame Zhenyu Wangi eestikeelse ettekande
„Mis on hiina keel ning kuidas geograafilised ja kultuurilised erinevused iseloomustavad keeli?" järgmist osa.
Zhenyu Wang õpib TÜ-s eesti keele ja soome-ugri keelte magistriõppekaval ja ühtlasi teeb praktikat muuseumis.
Jätkame küsimustega:
Kas hiina keel on tõesti olemas? Kuidas hiina keelte eristamine on seotud geograafiliste erinevustega?
Mis on mandariini keel? Kas mandariini keel on murre? Miks mandariini keeles on ka murdeid?
Millised on kuus lõunahiina murret, mis on lõunamandariini murded?
Kuidas keelte erinevused peegeldavad kultuurilisi erinevusi?
Seminar Eesti Kirjandusmuuseumi IV korruse seminariruumis koha peal 27. mail 2024 algusega kell 11.00
Kõik on oodatud kuulama ja arutlema!
Info: mare.kalda@folklore.ee
Seminari toetab EKMi teadusprojekt EKM 8-2/20/3
Soome-ugri kirjanduskohvik: karjala luule
27. mail 2024 kell 17.00 kohtume taas meie soome-ugri kirjanduskohvikus Kirjandusmuuseumi saalis, kus loeme osa karjala luuletaja Aleksandr Volkovi triptühhonist "Liivin virret" (Livvi lood). Videosilla vahendusel räägib teosest keeleteadlane, karjala kirjanduse tundja ja tõlkija Jaan Õispuu.
Olete oodatud!
Kirjanduskohvikus avastatakse keeli erinevate meelte abil; sama kirjandusteos kõlab eri keeltes, osalejad “maitsevad” võõrast keelt seda kõneldes, sest iga keel ilmutab end täies kordumatuses ja unikaalsuses.
Kohtumised toimuvad vabas õhkkonnas tee-/kohvilauas vastava rahva küpsetistega.
Vestlust juhivad Sergei Troitskii ja Nikolai Kuznetsov.
Andmeteaduse seminari "Kultuur ja andmed" kavas on tehted folklooriandmetega
22. mail 2024 toimub Tartu Ülikooli Delta õppehoone ruumis 1037 algusega kell 15.45 andmeteaduse seminar "Kultuur ja andmed".
Andmed ja tehisintellekt muudavad kõiki teadus- ja eluvaldkondi. Seminaril „Kultuur ja andmed“ räägime eesti kultuuri ja andmeteaduse kokkupuutepunktidest. Käsitleme seda, kuidas kultuuriga seotud andmed tekivad, millised need välja näevad, kuidas neid analüüsitakse ja kasutatakse uues loomingus. Üritus on avalik ja avatud kõikidele osalejatele.
Esinevad Indrek Ibrus, Mari Sarv, Anna Aljanaki, Vahur Puik, Jaan Naaber. Musitseerib Themuri Sulamanidze.
Folkloristide vaate esitab Mari Sarv ettekandes „Koostöökogemus: tehted folklooriandmetega“.
Vajalik on registreerimine. Registreerimisvorm
Seminari akadeemilised korraldajad on Jaak Vilo ja Sulev Reisberg.
Vt kodulehte
Muuseumiöö Kirjandusmuuseumis 18. mai õhtul
Laupäeval, 18. mail 2024 on Eesti muuseumides muuseumiöö.
Kõik on oodatud veetma kena kevadõhtut Eesti Kirjandusmuuseumis, Vanemuise 42, kus avatud on vana ja väärikas hoone keldrikorruse hoidlatest lugemissaalideni.
130-aastase neoklassitsistlikus stiilis maja müüride vahelt leiab kultuuriloo- ja rahvaluulearhiivid, arhiivraamatukogu ning teadlaste tööruumid.
Kavas: kaasahaarav aardejaht, unistuste kartoteek, temaatiline pildistamisnurk.
AJAKAVA
18.00-19.00 PJ Valper, muusikalisi vahepalu esitavad Jan ja Elo Rahman
18.00 vestlevad saalis Tartu linnakirjanik Maarja Pärtna ja kirjandusteadlane Krista Ojasaar, muusikat loob Vootele Ruusmaa
19.00 kirjandusmuuseumis kunsti avastamas: erituur koos Enn Lillemetsaga
20.00 tantsulaboratoorium "Vabajalg"
21.00 simman vabas õhus (vihma korral saalis) TÜ VKA tudengid.
21.00 Tartu 2024 põhiprogrammi näituse „Metsavaimud masinas“ esimene kunstiteos! Soome kunstniku Hans Rosenströmi spetsiaalselt arhiivraamatukokku loodud uus heli-installatsioon „Varese sulg“ liidab kokku maailmad imaginaarsetest liikidevahelistest häälutamistest, sekka tempereeritud koorilaulu. Keegi huikab käreda tämbriga kuskilt kaugustest, keegi läheneb pehmete fraasidega sügavusest....
Põnevat uudisteost tutvustab kuraator Henri Hütt.
Külalisloeng kultuuripärandist Ungaris
Teisipäeval, 21. mail 2024 kell 10:15 peab Dr. Melinda Harlov-Csortán (Apor Vilmos Catholic College) kultuuriteaduste instituudis ingliskeelse külalisloengu teemal "Introduction of intangible cultural heritage in Hungary. From safeguarding folklore in an ideological driven political system to the management of the Secretariat of the Intangible Cultural Heritage Committee of the Hungarian National Committee of UNESCO".
Loeng toimub Tartus Ülikooli 16-214 ja kõik on oodatud kuulama!
Ingliskeelne veebiseminar holokausti kujutamisest animatsioonides
Head seminarihuvilised!
13. mail 2024 kell 11.00 algaval veebiseminaril kuulame Liat Steir-Livny ettekannet „Holokausti kujutamine dokumentaal-animatsioonides – mäletamise piirjooned“.
Ettekandes vaadeldakse, kuidas animeeritud dokumentaalfilmid moodustavad uusi holokausti mikroajaloo kihistusi. Anmatsioonides visualiseeritakse seni filmides kajastamata jäänud teemasid ja inimeste siseelu. See on kaasa toonud uusi probleeme, kuna õudused jäävad animatsioonides marginaalseks, fookusesse tõusevad vaprus, vastupidavus ja lootus.
Esineja tutvustab Edinburghi Ülikooli kirjastuses ilmunud uut raamatut "Holocaust Representations in Animated Documentaries - The Contours of Commemoration".
Link seminariga liitumiseks
Seminari toetab EKMi teadusprojekt EKM 8-2/20/3.
Tatjana Vladõkina (8. IX 1953 – 4. V 2024)
Lahkunud on udmurdi folklorist Tatjana Vladõkina.
Folkloristid põimivad sageli sümboolikat oma jutustustesse ja uurivad, kuidas inimese teekond loob müüte, palveid, eristab püha ja argist aega. Udmurdi folkloristika ema, tuntud folkloristi, filoloogiadoktori ja professori uurimisvaldkonda kuulusid muudki küsimused liikide määratlemisest mõistatuste ja muistenditeni. Udmurdi Vabariigi teenelise teadlase, Soome Soome-Ugri Seltsi välismaise auliikmena, auhinna "Udmurdi Vabariigi hing" laureaadina pärimuskultuuri valdkonnas (2023) ja Udmurdi Ajaloo, Keele ja Kirjanduse Instituudi filoloogiliste uuringute osakonna juhtiva teadlasena oli ta folkloristika ja udmurdi kultuuri eestkõneleja ja kujundaja. Ta on paljude artiklite ja raamatute autor, toimetuskolleegiumite liige, sh Tartus välja antava uurimuste sarja Sator toimetuskolleegiumi liige.
Tatjana Vladõkina on Udmurdi hümni udmurdikeelse teksti autor.
Tatjana Vladõkina lõpetas 1975 Udmurdi Riikliku Ülikooli, 1975-1978 oli Tartu Ülikooli doktorant. Udmurdi folklooriga on ta tegelnud alates 1972. aastast, alates 1978. aastast on tema täita olnud keskne roll folkloori- ja etnograafiliste materjalide kogumisel ja folkloori uurimisel. Ta on juhendanud 11 doktoranti, luues teadusliku koolkonna Uurali-Volga piirkonna rahvaste traditsioonilise kultuuri uurimiseks.
Teadusringkondades peeti teda lugupeetud ja autoriteetseks teadlaseks, juhendajaks, korraldajaks ja pedagoogiks. Viimastel aastatel tegi ta viljakat koostööd kolleegidega Eesti Kirjandusmuuseumist, mida tõendavad ühised väljaanded ja teadusüritused. Kaasteelistele on jäänud temast sõprussuhted ja soojad mälestused Tartu Ülikoolis õppimise aastatest.
Avaldame kaastunnet sugulastele, lähedastele ja kolleegidele. Eesti folkloristide hea sõber jätkab müütiliste maailmade ja taevaste maastike uurimisega. Olgu see teekond rikas ja muretu.
Rahvausundi ja mütoloogia uuringute aastaraamat SATOR avaldas Maria Nikonova päeviku
2024. aasta kevadel ilmus aastaraamatu Sator 25. numbris allikapublikatsioon "«Улон – питыран, сюлэм – пияла…»: одӥг Удмурт кышномуртлэн дауръем улон сюресэз" (Ühe udmurdi naise sajandipikkune rännak).
Maria Nikonova on 1926. aastal sündinud udmurdi naine, kelle koduküla on Выль Тӥгырмен Kijassovo rajoonis (Кияса ёрос).
Ta on udmurdi traditsioonide suurepärane tundja. Sama hea on ta olnud oma kutsetöös kooliõpetajana. Kõik udmurdi ja mitmed teistegi maade folkloristid, etnograafid, etnomusikoloogid ja õppurid on temaga kokku puutunud, saades rikkalikke teadmisi ning uurimisainest.
Alates 1980. aastatest peetud päeviku abil saame tema kogemustele kaasa elada, lugeda tema emotsionaalseid meenutusi, aga ka omaloodud luuletusi ja laule, mida päevikud samuti sisaldavad.
Maria ülestähendused on väärtuslikud refleksiivsed allikad, mis kajastavad nii tema isiklikke sündmusi (pereelu ja sellega seonduvat) kui ka kodukülas ja kodumaal, isegi laias maailmas juhtunut.
Päevikusissekanded on udmurdi keeles, st lugemiseks tuleks appi kutsuda udmurdi keelt oskav sõber. Noodikirja tundja võib viise kohe järgi laulda või pillil mängida proovida. Kuid laule saab kuulata ka QR-koodi kasutades ja e-raamatus linki avades.
2021. aastal usaldas Maria elatud elu kajastavad vihikud Nikolai Anisimovile, lootuses säilitada ning jagada oma kogemusi ja tarkust. Lootus on nüüd teoks saanud. Lugeja leiab teose algusest pikema sissejuhatuse vene ja inglise keeles (tõlge inglise keelde Eva Touluze’ilt). Publikatsiooni koostaja Anisimov kirjutab eessõnas, et töö käsikirjaga oli põnev väljakutse, pealegi olid paljud jutuks tulnud tegelased, kohad ja rituaalid talle lapsepõlvest tuttavad. Töö käsikirjaga pakkus koostajale süvenemisvõimalust lihtsa külanaise maailmakogemise viisidesse, mis tekitas küsimusi, missuguste lõikude avaldamisest tuleks siiski loobuda. Väljaanne on sündinud koostaja ja päeviku autori ühise kavandamise ja nõupidamise sümbioosis.
Raamatu e-versioon avaneb siit.
