Eesti fraseologismide elektrooniline alussõnastik - FES

Fraseologismide kasutus, ehitus, levik, seosed

Fraseologismid esitatakse sõnastikus lemma kujul. Fraseologismi lemmaks on tüüpjuhul kõige selgem, tavalisem ja sagedasem morfosüntaktiline kuju, millega fraseologism oma idiomaatilist tähendust ja funktsiooni aktiveerib.

Näiteks, kui idiomaatilise tegusõnafraasi peasõna on kindla kõneviisi ainsuse 3. pöördes või ma-tegevusnime vormis, siis sellest järeldub fraseologismi suhteliselt vaba kasutus; muud tegusõnavormid osutavad fraseologismi piiratud vormis kasutusele.

Kasutusnäited

selgitavad ja täpsustavad fraseologismi tähendust või osutavad fraseologismi kasutusvaldkonnale

selgitavad fraseologismi kasutamist ning formaalset (s.o morfosüntaktilist, süntaktilist ja leksikaalset) teisenemist konkreetsete kasutussündmuste käigus ja loomulikes seostes

Kui näited sisaldavad fraseologismi murdevariante, on olulisemate murdesõnade juures toodud nende kirjakeelne vaste. Selge ja ladusa näite huvides on kasutukonteksti mõnikord kärbitud ja keeleliselt toimetatud.

Näidete järjestamisel on arvestatud sõnaühendi formaalset teisenemist fraseologismi lemma suhtes.

Näited puuduvad, kui alusandmed ei ole näidanud fraseologismi kasutust ja teisenemist loomulikus keeles. Fraseologismi semantiline teisenemine kajastub sõnastiku mõistepuus.

Süntaktiline struktuur. Sõnastikus on fraseologismi kui terviku funktsioneerimist ja lemmat arvestades vahet tehtud

mittelauselistel fraseologismidel (lause moodustajad koosnevad tüüpjuhul kuni viiest osisest)

lauselistel fraseologismidel (laused koosnevad enamasti kuuest või enamast osisest)

Lause moodustajate hulgas on eristatud eri tüüpe fraase ja peasõnata sekundaartarindeid. Tinglikult on fraaside hulka loetud ka loova sõnamoodustuse tulemusel tekkinud rohked idiomaatilised liitsõnad. Peasõnata sekundaartarindite eristamise on ühelt poolt tinginud nende sagedus ja teisalt küllalt korrapärane ehitus: kõik need fraseologismid sisaldavad subjektisarnast nimetavas käändes komponenti ja mingit muud nominaalset lauseelementi.

Vormistik. Sõnastikus esitatakse fraseologismi lemma osiste

struktuur (nt tüvi, järelliide, lõpp)

sõnaliik

kääne või pööre

Fraseologismide lemmad on analüüsitud morfoloogilise analüsaatoriga ESTMORF (vt ESTMORFi väljund). ESTMORFi jaoks tundmatute sõnade analüüsimisel on kasutatud oletajat, kuid paljud murdesõnad on morfoloogiliselt analüüsimata. Kuna analüüsitulemused on ühestatud käsitsi, võib fraseologismide lemmade vormistiku kirjelduses olla eksimusi.

Levik. Fraseologismi leviku ala esitatakse sõnastikus kihelkonna täpsusega, tihti koos külanimega.

Kuna sõnastiku alusandmete kogumine ei ole olnud kuigi süsteemne, siis fraseologismide kasutussagedust sõnastikus ei näidata. Samal põhjusel ei ole üksteisega seotud fraseologismide levikuandmeid ja näiteid.

Levikuala ei näidata, kui alusandmed ei ole seda näidanud.

Vanasõnaseosed. Fraseologismile tähenduse vm poolest lähedased vanasõnad on sõnastikku lisatud väljaandest Eesti vanasõnad koos vastava tüübinumbriga.

Tagasi algusesse