SÕJALAULUD 1663. SÕJAKUULDUSED. 1. 3495 Vile lammas, viisi tarka, viisi tarka, maa kavala. See on kange arvamaie: arvab kuud, arvab tähed, arvab angerjad meresta, loeb lutsud kalda'asta. See teadis soja tulema, soja-angerjad ajama, sojapilled piiveidama. Ei and minule teada, ma viin teada moisa'aie, moisist anda muuge teada, muuge ma mustale vesile. Säält sain minagi teada, ma vein koju eide teada. Eit aga pillutas pereta, lahuteles lapsukesi - sooraguje maaraguje, kivi kindela raguje, pae paksu sorva alle. Haljala. H II 38, 169 (2). 1893. 2. 3496 Viili lammas, viili lammas, viili lammas viisi tarka. Teadsid kuud ja teadsid päevad, teadsid sa sõjad tulema, vaenukeeled kannetama. Ei tema ütelnud minule, ütles kõrve karjastelle, kõrve karjatsed kalale, kalad karja jootijale. Sestap sain minagi teada, mina teada eideleni, eideleni, taadileni, teada viie vennaleni, teada teisele õele. Harju-Jaani. H II 15, 490 (106). 1889. 1664. SÕDA TULEMAS. 3497 Kuulõ, kuusi, mõista, mõtsa, lenda, lepik tsirgukõnõ! Joba tulõ, tulõ pia, joba tulõ tulõpalang, joba viirüs verevalang. Tulõ tulda tuulõna, pisarita pilviena. Tulda löövä tuima ravva, kibõnita külmä kivi, sädemit lei väidse sälä. Hobul jäi rind oigõmaie, varsal kabja kaugõmaie. Mehe tulli, maa tudisi, naisõ saisi saibana, latsi vaikva vardana. Urvaste. H III 9, 895 (3). 1890. 1665. ETTEVALMISTUSED SÕJALEERIS. 3498 Sõda sõtkub meie õue, katku tallab me tänava! Valmistavad värkisida, puhastavad püssisida, ihusivad mõekasida, kõhutavad kerveida meie meeste meelte peale, poisikeste poolte peale, neidiste nisade peale. Lähvad rinnu, käivad kõrvu, lähvad rinnu Riia poole, tatsavad Tallinna poole; lähvad Riiga rikkumaie, Tallinna tapamaie, Põltsamaad põletamaie. Koeru. H II 13, 185/6 (9). 1888. 1666. TEHKE MÕÕGAD SÕJA VASTU! 3499 Meie mehed, teie mehed, Haljala kiriku mehed, tehke pilpast piened mõõad, piened mõõad, luised lastud, miska sotkud sõja vastu, põrutelled polgu vastu, lased laia lipu vastu. Sõda meil ju sõitelessa, vainu meil ju võitelessa, Taanimark ju tapelessa, Ruotsi riik ju riidelessa. Lüganuse. H II 3, 638 (239). 1890. 1667. SÕTTA PEAN MINEMA. 3500 Sõtta, sõtta, eidekene, sõtta, sõtta, tuadikene! Sõtta pean mina minema veristelle vestidelle, maksakarva mastidelle, kopsukarva kuubedelle! Sõtta lähän ma sõdimna, venna eest lään vehkimaie. Hobu oli all ja hobu oli peal, mees oli peale päevaja. Sealt siis jooksid verejooned, verejooned, päevapiired. Kose. H II 16, 123/4 (154). 1887. 1668. MEHI VAJA MIILITSASSE. 3501 Mehi vaja miilitsessa, poissa vaja polgu pääle! Mitu meesta miilitsenna? Sada olli meesta miilitsenna, tuhat olli poissa polgu pääle. Paistu. H III 6, 874 (52). 1888. 1669. JU VENNAD SÕJA SEAS. 3502 Nutke, nutke, õekesed, nutke, sõrmikud sõsarad! Jo vennake sõja seassa, valge mõekade vahela. Ambla. H II 38, 674 (4). 1891. 1670. SÕDA RIIA ALL. 1. 3503 Sõda sõidab Riia alla, Vene leeri linna alla, tapelus Talina alla, Roodsi koera Ruhja alla. Kõpu. EÜS XII 1367 (111). 1914-15. 2. 3504 Mõtli sõa sõitavada, Roodsi koera roitavada. Ega sõda siin ei sõida, Roodsi koera siin ei roida. Sõda sõidab suurda teeda, Roodsi koera roogu mööda. Paistu. EKS 8°2, 335/6 (28). 1870. 3. 3505 Näiukese noorekese! Pandke kupu kurtemaie, sõle servi seisämaie, hõbehelme hengämaie! Nüid o sõda Riia all, Riia all ja Ruhja all, tapelus Taline all, võõras vägi Võnnu alla, Võnnu alla, Pärnu pääle. Näiukese noorekese, oodake ja kannatege! Hil'lu lää sõda Riia alta, Riia alta, Ruhja alta, võõras vägi Võnnu alta, Võnnu alta, Pärnu päälta. Sõs pange kaala kaalussida, rinda risti ruubelida, ligi lõõri lõigu helme, pange sõrme sõrmussida! Karksi. H II 42, 682/3 (45). 1891. 4. 3506 Talukeine tillukeine, majakeine madalikeine, hoonekeine omatsikeine, ärä sina lendä lepikusse, ärä pagegu pajosse! Mõtlid sõa sõitaveta, Vene leeri liikuveta! Ei see sõda siin ei sõida, Vene leeri siin ei liigu! Sõda meil sõidab Riiä alla, tapelus meil Tal'lna alla, Rootsi koerad Ruhja alla. Halliste. H II 22, 124/5 (64). 1888. 5. 3507 Küläkene väikukene, majake madaleke, taluke tasatseke! Ära sa pajju paete ega lehki lepikude! Mõtlid sõal sõitevetä, venelesel vehkivetä, ugalesel hul'luvetä. Ega sõda siin ei sõida, ugalene siin ei hul'lu, venelene siin ei veeri. Sõidave siin sõsarte latse, käivä siin külä kälitse, vehkvä siin veliste latse. Sõda sõidi Riia ala, lenda tel'ge liina ala. Sääl joosk jõgi punane, sääl joosk vesi vereve. Sääl om sihen siiukala, laja havve, lauki otsa saisva serviti merena, laskva lappe laine'elä, küliti külmän veten. Helme. H II 43, 41 (37). 1892. 6. 3508 Muidu ma laulas mitu laulu, veeretas ma mitu viita, kõõrutas ma mitu kõrda - pelga kodu kuulevata, tare ette helgivata! Heitub mu isa tare'esse, heitub mu ema tare'esse, velle viinakellerisse, sõtsi piimakammerisse. Mõtleb sõa sõitemaie, Rootsi koeraa roitemaie, Vene leeri liikumaie! Ei see sõda siin ei sõida, Rootsi koera siin ei roida, Vene leeri siin ei liigu. Sõda sõidab Riia alla, Rootsi koera ranna alla, tappelus Tallinna alla, kiustelus kiriku alla, võistelus see Võnu alla. Paistu. H II 25, 944/5 (4). 1888. 1671. ROOTSLASTE MERELAHING. 3509 Rootsikene, roosikene, Rootsi kuldene kuningas, hõbesaani sakselased! Lasid laevuda meresse kui neid pardipoegasida. Lasid kurdiksi kuningad, sõgedaks sõjavanemad, pimedaks: pea pereme'ed. Harju-Jaani. H II 15, 585 (79). 1889. 1672. ROOTSI KAAREL SÕDIMAS. 3510 Kaarel, herra kaunikeine, Rootsi kuldane kuningas, tahi mennä Tallinuie, tahi Talli-linna pääle! Sai kui Vaivaru määle, Vene väed õlid vastassagi, pühkisiväd püssisagi, haljastid kürassiagi meida meeste pääda pääle, tüttarde igade pääle, kaokeise kaula pääle. Kaarel, herra kaunikeine! Ammus kõrra, ammus kaks, tõmmas mõõga tuppe'esta, hõbevestu vöö vahelda. Niitas vene pundusida, Viru viisujalgusida. Siis tuli elo meie maale, pidu meie piigudele: härjad sõivad ikke'essa, ruunad raugad rakke'essa, teopoisid teiba'assa, vaimod vaised varda'assa. Lüganuse. H III 1, 712/3 (9). 1889. 1673. RAAMAT RANTSUSE SÕJAST. 3511 Ärä peän mina minemä, ärä häistä rahva'aista. Nutma jäägu, kes mind näevad! Kiri ju tulnud keiserista, raamat Rantsuse sõjasta, piibel Pohla piiri peältä: mehi vaja miilitsisse, poissa vaja polgu peäle. Juurikas meil kandis käsku, Tüki-Miku mitu käsku, Puju-Paju palju käsku, Leoski libe järele: "Tulgem, poisid, mõisa kokku, aagem käed käiksest välja, tõmmakem saapa'ad jalasta, kiskugem kinda'ad käesta! Kas teie käed kõverad või on jalad vildakille? Kas teie kõlbate kaardi hulka, sünnitegi suurte sekka Punaparti pillutama, Rantsuselle rauda viima?" See'p see kiri keiserista, raamat Rantsuse sõjasta, piibel Pohla piiri peältä. Kolga-Jaani. H, Kolga-Jaani III 38 (37). 1878. 1674. TÜRGI SÕTTA. 3512 Ma olin nuorepõlve sies, kasvasin ma mehest juo - viidi mind linna lossi ette. Vaht oli ees ja püss oli käes, püss kui veike palgike, mõek kui laia lauake. Sääl mind sisse kutsuti, riided ümbert riisuti, hobu mul alla anneti, mõek mul vööle mõedeti. Siis läen tuhat Turgi sõtta. Ütlesid sõja ülemad: et kust sie mies on meile tulnud - hobu alla kui sie ahju, mies on peala kui sie päeva, kübar kui kirikukella, vöe kui linna lipurihma? Kas sina tohid ka Turki lüia? Ja mina tohin ka Turki lüia. Eest mina kummutan kuninga, keske'elt on kinderalid, kahe vahelt kapendeenid, sel'lä tagant seerasandid, otsa peält on ohtersinid. Enne mina siit ei lähä, enne kui võõst olen vürsti verda, sadulast olen saksa verda. Viru-Nigula. H II 34, 341/2 (51). 1892. 1675. SÕSAR LÄKS SÕJAMEHELE. 1. 3513 Sõsar sõkõ läts mehele, veli hullu võti naisõ! Sõsar läts sõamehele, veli võti venne naisõ. Tahtsõ tõllana maada, lipu allõ liigutallõ - tõlla veere ol'l tõrvaga, lipu veere ol'l verega. Sangaste. H II 5, 568 (3). 1877. 2. 3514 Veli hullu võti naese, sõsar sõge läits mihele. Veli võtt vene karjanaese, sõsar läits sõapäälikulle. Veli vette uppunesse, sõsar sõtta tapetesse. Tarvastu. H II 25, 779 (77). 1890. 1676. NEIUD SÕTTA. 3515 Lähme kokku kopelisse, vahime seal varju peale, sihime seal seltsi peale! Kelle seltsi sirgema, kelle varju valgema, kelle see higi ilusa, kelle see pale punane? Meeste seltsi sirgema, poiste varju valgema, tütruku higi ilusa. Miks ep on mehed ilusad, poiste palge'ed punased? Mehed viiakse sõdaje, poisid väkke värvitakse, neiud ei viida sõdaje, kaasa ei väkke värvitagi, Oot-oot, neidu, no-no, neidu! Las läeb aega natukene, veereb päeva veikukene - neiu viiakse sõdaja, kaasa väkke värvitakse! Viidi läbi Riia linnast, välja tulid väe saksad, risti heitsid Riia saksad: "Ime ilmale tuleksi, maru maale langeneksi - mis aga teeb neiu sõjas? Neiul pihad peenikesed, käevarred veikukesed. Pihad ei jõua püssi kanda, käevarred kangiraudu, sõrmed ei hoia ohelikku!" Siis tuli neiu koduje. Pilistvere. H II 59, 469/70 (14). 1896.