B. KUST LAULUD SAADUD 59. KUST LAULUD SAADUD. A. Laulud tööl õpitud. 1. Kui mina hakkan laulemaie, laulemaie, laskemaie, kägu, kulda kukkumaie, ööpikene, ütelema - ei siis saa küla magada, külaajad uinuteda, külapoisid poolta unda, külanaesed natukesta. Küla tõusis kuulamaie, rikas rehekatusele, vaene tõusis vankurile, santi saanaharja peale kuulama minu sõnuda, lapse hullu laulusida. Kust see laps need laulud võtnud, hulluke sõnad osanud? See põle tütar teinud tööda, ka põle kangasta kudunud! See käind Harjus õppimas, Virus viisi võttemas! Mina mõistsin, vasta kostsin: "Külamemmed, memmekesed, külataadid, taadikesed, külatüdrukud, õetsed, külapoisid, pooled vennad! Ära mina ütlen seegi paiga, kus ma need laulud lugesin, kus ma need laulud ladusin, sõnad sekka seadelesin: luhas loogu võttessagi, arus heina niitessagi, küla alla kündessagi, väljale äästessagi, kodu kangasta kududes - sõrmed niisi nidusid, jalad mul tal'sid tallaspuida, suu mul säedles sõnuda, meel mul mõtles viisikesi. Meil olid kaugel karjalaudad - luu mina laulsin laudateele, kaksi karja saatessagi." Viljandi. H I 7, 259/60 (32). 1895. A 2. Ei ma es ole laulukoolin, laulukoolin, lasteleerin. Ma olli esä hirmu alla, velle valju vitsa alla, sõsarde sõnade all: esä ai heina niitemaie, emä lehmi lüpsemaie. Laulu ma lauli minne'en, tõise laulu tulle'en. Säält sai latsi laulukese, vaenelatsi viisikese. Halliste. H II 5, 106 (2). 1883. A 3. Kustes laits ma laululine, laululine, leiluline, tõine sõsar sõnuline, kolmas kuldahääleline? Et mul kauen karjalauda, kauest meil vesi vedada! Loo mina lauli laudateele, kaits või lugu kaevuteele, säält ep laits ma laululine, laululine, leiluline, tõine sõsar sõnuline, kolmas kuldahääleline! Tarvastu. H IV 4, 290/1 (16). 1891. A 4. Konnes nee sõna säetu, konnes nee laulu lauletu? Teoteeda kõn'denna, mõisa maada mar'ssenna, sääl (et) nee sõna säetu, sääl (ep) nee laulu lauletu! Puhja. H I 2, 506 (7). 1888. A 5. Kui mina hakkan, harju, laulma, harju, laulma, harju, luulma, virulane, veeretama, siis tuleb küla kuulamaie, kuulama minu sõnuda, lapse noore laulusida. Kust on laps need laulud võtnud, aineke, sõnad osanud? Laps käind Harjus õppimassa, Virus viisi võttemassa. Järvas jätkamas sõnuda! Mina kuulen, vasta kostan: "Minap käind Harjus õppimassa, Virus viisi võttemassa, Järves jätkamas sõnuda. Ma õpsin kodu toassa, kodu eide kammerisse, kodu kangasta kududes, hõbesuga hõerudessa, tinaniisi niksutessa, vaskivarval veeretessa. Niied käisid nika-naka, suga peale suka-saka, jalad mul taldsid tallaslauda, meel mul mõtles mõistatesi, suu mul seadeles sõnuda." Peetri. EÜS IX 983/4 (61). 1912. B. Pulmades laulikuks saanud. 1. Üeldi mind lugude lukku, soimati mind sanade salve, üeldi obis olema, käima koolikamberissa! Ei ole obissa olnud, käinud koolikamberissa, loetaja laua eessa, kirjatundija toassa. Kui mina tahan, johatan paigad, kus mina laulud lahutin, kus mina säädasin sanuda, panin kokku palve'eida: küla alla kündadessa, arulla äästadessa, metsas heina niitadessa, nummel marju noppidessa, laanes loogu ottadessa - sääl mina säädasin sanuda, lahutin mina laulusida, panin kokku palvesida. Mul käis isa mones pulmas, ema saajassa sajassa, tuhanessa jootudessa, kandis minda kaasa'assa, pidas pollepauladessa, hoidis kuueholmadessa, söötis söödike kibussa, jootis joodike kahassa: sest sai laulike minusta, pillipuhuja poegadesta, laululööja tütarista. Haljala. H I 5, 14 (2). 1892-94. B 2. Kust tulid lood minule, laulud lapsele ladusid? Eit käis pulmissa mõnessa, viieskümnes viedevassa, tuhandamas tuodavassa, kandse minda kaasa'assa, pidas põllepaulusassa, andse lauliku kiusta, luetaja peekerista, õllekandja karikasta - säält tulid lood minule, laulud lapsele ladusid. Lüganuse. H II 3, 615 (179). 1890. C. Lood sain luige suust. 1. Kust see laps need laulud võtnud, hulluke sõnad osanud? Luod ma võtsin lutsu suusta, sõnad kiisa keele pealta, laulud latika ninasta. . . . . . . . . . . . . Vaivara. H II 1, 117 (163). 1888. C 2. Küll mul laulu, kui ma laolan, küll mul viisi, kui ma viisin! Loo mina võtan luikõ suusta, viisi viie lõnnu suusta; hane käest sain armsad sõnad, kukõ käest sain kultsõd sõnad, lõo mul andis lõõrilaolu, pääsuke andis päevälaolu. Siält mina laolud leüdäsin, armsad sõnad õppisin. Kihnu. RKM II 27, 575 (22). 1948. D 1. Oi-oi, oi-oi, olga peele, metsas puid ning pange peele! Üks aga itleb - loula, poissi, teine jälle - loula, poissi! Kust see poiss nee loulud nopib? Nopib mooda raibagust, vanadest kuuenärtsudest ning vanadest peltsipaikadest. Anseküla. H II 18, 924 (1). 1888. D 2. Luod mina võtan Lutsinasta sonad kaksi Katrinasta, luod mina luuast arutin, sanad puosin põrmandulta. Vaivara. H II 1, 36 (46). 1888. 60. LAULAN, MIDA ISA ENNE LAULIS. Ma laulaks seda luguda, mis oli isa enne laulnud, emaõed olid õpetanud, vennad aga targaste tasunud. Nõnna laulan, kuda mõistan, kuda minu isa enne laulis. Järva-Jaani. EÜS VII 1660 (212). 1910. 61. LÄKSIN LÄÄNELT LAULU TOOMA. Ma läksin Läänelt laulu tooma. Refr.: kaske, kaske! Sel'lalt selgemaid sonumid, Iisakilta laulu ilu, Villemelt tõin lauluviisi, võtsin kinni Killu maalta, Antsu Peetrilt hakatusta - siis mina hakasi laulemaie, laulemaie, laskemaie, siis see hääl läks Eerikile, sõnad Reinu repi alla, mõnu Mõtsu mõisa alla. Tõstamaa. EÜS IV 2015 (51). 1907. 62. LAULUD SAADUD SAAREST. Laulud sain ma Saaremaalta, lauluviisid Virumaalta, laulusõnad Sõrvamaalta, värsid Vändra vallasta. Laulsi ma - laed põrasid, seinad seitsmest sagarpulgast, ussed Narva naglusta. Pidid kuulma mu kõnesida, aru saama mu arutusi. Mis ma mõtli - nii mõjusid, mis ma kostsi - nii kumasid. Tõsta sai saale saksale, viie valla vaesele, vedade Ruhnu ruunale, liigute linalakale. Halliste. H III 19, 275 (10). 1894. 63. LUGU, NAGU LAULDUD. Lood ei ole looja loodud ega sõnad sepa tehtud, viisid vabrikus valatud! Lood on nõnda kui ma laulan, sõnad nõnda, kui ma säädan, viisid nõnda, kui ma võtan. Põltsamaa. H III 15, 527 (1). 1883. 64. LAULU TOOMINE. Sii om leelo liinast tuudu, laulu saadu Saaremaalt. Toomah olli tuhat hobest, saamah sada ratsukeist. Kõik na koolnu Kuiva pääle, väsünü kõik Väinä pääle leelot liinast tuvvehna, laulu saieh Saaremaalt. Kui sai leelo selle maale, selle tsõõrile morole, kullatsille koppelille - sis sai suuri saksa laulu, imändide ilo laulu, preilide priski laulu, mamselle makus laulu. Põlva. J. Hurt, Vana kannel I. Tartu 1875-1886, lk. 4 (nr.4).