K. MÕISTATUSLAULUD 338. MÕISTATUSLAUL. 1. Mõistke, mõistke, mehed noored, teadke, teadke, naesed targad: mis sealt tõuseb soost sinine, soost sinine, maast punane, üle metsa ümmargune, tagant taevaja tasane? Mina mõistan, miks ei mõista: kuu sealt tõuseb soost sinine, soost sinine, maast punane, üle metsa ümmargune, tagant taevaja tasane. Mõistke, mõistke, mehed noored, teadke, teadke, naesed targad: kes see joob meresta vetta, katsub vetta kaevustana, maitseb Marti allikasta? Mina mõistan, miks ei mõista: vikerkaar kui loogukene, see'p see joob meresta vetta, katsub vetta kaevustana, maitseb Marti allikasta. Mõistke, mõistke, mehed noored, teadke, teadke, naesed targad: kesse kõnnib kõrta mööda, astub aia äärta mööda, piigub pilliroogu mööda, ilma piimata elakse, ilma võita võõrunekse? Mina mõistan, miks ei mõista: herilane hellakene, mesilane linnukene, kärbene kodukanane, see'p see kõnnib kõrta mööda, astub aia äärta mööda, piigub pilliroogu mööda, ilma piimata elakse, ilma võita võõrunekse! Kadrina. ÕES, EK 62, 136/7 (1). 1815-18. 2. Mõista, mõista, tea, tea, kes on metsas musta kukke? Mina mõistan, miks ei mõista - metsis metsas musta kukke. Kes on kaasiku kanane? Tedre kaasiku kanane. Kes see nõmme neitsikene? Karu nõmme neitsikene. Kes see soossa solgutaja? Hunti soossa solgutaja. Kes see väljal välgutaja? Jänes väljal välgutaja. Kes sie kuuse kassikene? Orav kuuse kassikene. Kadrina. EÜS VII 346 (129). 1910. 3. Mul oli kodu kümme poega: üks oli ilus ümmargune, teine lai ja latergune, kolmas pisut pikergune, neljas kolmetahuline, viiendal siidisärki selgas, kuuendal pikad püksid jalgas, seitsmes, kaheksas karvajalga, üheksas ihualasti, kümnendal moodis mütsikene. Siis uuest ütlen ümber jälle: hernes ilus ümmargune, lääts on lai latergune, uba pisut pikergune, tater kolmetahuline, linal siidisärki selgas, odral pikad püksid jalgas, kaer ja kanep oli karvajalga, nisu on ihualasti, rukil moodis mütsikene. Väike-Maarja. H II 11, 252 (9). 1889. 4. "Mõista, mõista, õekene, kosta, kulla linnukene: Mis on üsna ümmargune, mis on pisut pikerkuine, mis on laia laterkuine, mis on kolmetahuline?" "Mis sest mõista, vennikene, kosta sest, kulla õekene! Hernes üsna ümmargune, uba pisut pikerkuine, läätses lai ja laterkuine, tatar kolmetahuline." "Mõista, mõista, õekene, kosta, kulla linnukene! Kesse solgib sooda mööda, kesse kukub kuuse otsas, kesse laulab lepametsas, kes seal männikus müdistab, pajupadrikus padistab?" "Mis sest mõista, vennikene, mis sest kosta, kullakene! Madu marsib maada mööda, susi songib sooda mööda, kägu kukub kuuse otsas, ööpik laulab lepametsas, mõtus männikus müdistab, part see paatsikus padistab." "Mõista, mõista, mõnna-sõnna, see sõnna sõsera sõnna, seitse sõnna vastakute?" "Mis sest mõista, vennikene, mis sest kosta, kullakene, ahelad aru saadaval!" Viru-Jaagupi. H II 10, 432 (193). 1889. 5. Mõistke, mõistke, mehed noored, teadke, teadke, naesed targad, arvake, valla vanemad: mis siin suos tõuseb sinine, suos sinine, muas punane, üle metsa ümmargune, läbi luane latergune? Mis on sesta mõisteleda: päeva tõuseb suos sinine, suos sinine, muas punane, üle aga metsa ümmargune, läbi luane latergune. Ambla. H II 14, 313 (12). 1889. 6. Kes oli pisut pikergune? Uba pisut pikergune. Kes oli üsna ümmargune? Hernes üsna ümmargune. Kes oli laia latergune? Lääts o laia latergune. Kelle jalas pikad püksid? Kaera jalas pikad püksid. Kellel ruuge'ed hiuksed? Rukkil ruuge'ed hiuksed. Kelle seljas siidisärki? Nisu seljas siidisärki. Kelle peas o moorimütsi? Odra peas o moorimütsi. Ambla. H II 14, 439 (1). 1889. 7. Kessi tõuseb soost sinine, soost sinine, maast punane, üle metsa ümargune, läbi laane latergune? Kuu tõuseb soost sinine, soost sinine, maast punane, üle metsa ümmargune, läbi laane latergune. Järva-Madise. EÜS II 1034 (19). 1905. 8. Mõistke, mõistke, mehed noored: kellel kuldene kübara? Mina mõistan, miks ei mõista: kuusel kuldene kübara. Mõistke, mõistke, mehed noored: kellel valgeje kasukas? Kasel valgeje kasukas. Mõistke, mõistke, mehed noored: kelle peas on laia lakka? Kadaka peas on laia lakka. Mõistke, mõistke, mehed noored: kelle seljas leinarüüdi? Lepa seljas leinarüüdi. Mõistke, mõistke, mehed noored: kellel see pea punane? Pihlakal pea punane. Mõistke, mõistke, mehed noored: kellel mustad silmakulmud? Toomingal mustad silmakulmud. Mõistke, mõistke, mehed noored: kellel seilas siidisärki? Paju seilas siidisärki. Mõistke, mõistke, mehed noored: kes on valge väila peale? Odra valge väila peale. Mõistke, mõistke, mehed noored: kes on keerdus koppelis? Kaer on keerdus koppelis. Mõistke, mõistke, mehed noored: kes on ruugeje mäele? Rukki ruugeje mäele. Mõistke, mõistke, mehed noored: kes oli kolmekandiline? Tater kolmekandiline. Mõistke, mõistke, mehed noored: kes oli neljanurgeline? Nisu neljanurgeline. Mõistke, mõistke, mehed noored: kes oli pisut pikergune? Uba pisut pikergune. Mõistke, mõistke, mehed noored: kes oli laia latergune? Läätsi laia latergune. Mõistke, mõistke, mehed noored: kes oli kõrve karjapoissi? Karu oli kõrve karjapoissi. Mõistke, mõistke, mehed noored: kes oli Lääne lambuline? Hunt oli Lääne lambuline. Mõistke, mõistke, mehed noored: kes oli kuusiku kuningas? Orav oli kuusiku kuningas. Mõistke, mõistke, mehed noored: kes oli haaviku emanda? Jänes haaviku emanda. Peetri. ÕES, EK 72, 43/4 (28). 1828. 9. Mõni mees mõnesugune: mõni üsna ümmargune, mõni lai ja latergune, mõne peas on moorimütsi, mõne jalas pikad püksid, mõnel ruugemad juuksed, mõne seljas siidisärki. Ütlen jälle ümberille, teise korra teisipidi: hernes üsna ümmargune, leatsi lai ja latergune, ohra peas on moorimütsi, kaera jalas pikad püksid, rukkil ruugemad juuksed, nisu seljas siidisärki. Harju-Jaani. H II 15, 481/2 (90). 1889. 10. Mõista, mõista, mu sõsarad, kes käib teella ripa-rapa? Miks ep mõista, mu sõsarad, regi käib teella ripa-rapa. Mõista, mõista, mu sõsarad, kes käib teella kimpa-kompa? Miks ep mõista, mu sõsarad, hobu käib teella kimpa-kompa. Mõista, mõista, mu sõsarad, mis on pealla punterikuks? Miks ep mõista, mu sõsarad, heinad pealla punterikuks. Mõista, mõista, mu sõsarad, kes on nõmme neitsikene? Miks ep mõista, mu sõsarad, tedre nõmme neitsikene. Mõista, mõista, mu sõsarad, kes on haaviku emanda? Miks ep mõista, mu sõsarad, jänes on haaviku emanda. Mõista, mõista, mu sõsarad, kes on kõrve karjanaene? Miks ep mõista, mu sõsarad, karu on kõrve karjanaene. Harju-Jaani. EÜS IX 850/1 (14). 1912. 11. Mõista, mõista, Otukene, mis on metsa kukekene? Mina'p ei mõista, miks ei mõista, mis sest mõistatada on - kägu oli metsa kukekene. Mõista, mõista, Otukene, mis oli haaviku emanda? Mina'p ei mõista, miks ei mõista, mis sest mõistatada on - jänes oli haaviku emanda. Mõista, mõista, Otukene, mis on nõmme neitsikene? Mina'p ei mõista, miks ei mõista, mis sest on siis mõistatada - tedre oli nõmme neitsikene. Keila. EÜS I 901 (42). 1904. 12. Külatüdrukud, õeksed, külaneiud, neitsikesed! Mõistke minu mõistatused, kõik mu kulda kõistatused. Mis o tamme Riia tamme, Riia tamme, risti tamme, mis o tamme Kura tamme, Kura tamme, kuiva tamme, ulu alla uusi tamme, väljale kased valusad, kerapõhad põkasjalad? Küll ma mõistan, õeke, mõistan sinu mõistatused, kõik su kulda kõistatused! Mis o tamme Riia tamme, Riia tamme, risti tamme - sie minu hella taadike; mis o tamme Kura tamme, Kura tamme, kuiva tamme - sie minu hella eideke; ulu alla uusi tamme - sie minu virve vennike; väljale kased valusad - sie minu hella õeke; kerapõhad põkasjalad - nied mu virve vennalapsed. Karuse. H II 2, 355 (480). 1889. 13. Mõista, mõista, õekene, mõista minu mõistatused, arva minu arvamised! Mis on kätte käpiline, mis on üsna ümargune, mis on piossa pinnuline, mis on laia latergune, mis on pisut pikergune, mis on kolmetahaline, mis on puparpea põllale; kellel siidisärki seljas, kellel pikad püksid jalgas, kellel kurdus kuuekene, kellel rudujad juuksed, kellel halli mantelida, kellel valge kasukas, kellel keerud kingapaelad, kellel mätasmütsikene, kellel kuldatutikene, kes o väl'lale vileda, kes lääb teele timba-tomba kes lääb soosse solga-salga, kes lääb metsa müta-mäta, kes o haaviku emanda, kes o nõmme neitsikene, kes o kodu kamri kasja või kes kodu aida kasja, kes o kodu väravaväät või kes põllul põllutõugud? Küll mina mõistan, õekene, mõistan sinu mõistatused arvan sinu arvamised. Kinnas kätte käpiline, piitsa peos o pinnuline, hernes üsna ümargune, lääts on laia latergune, uba pisut pikergune, tater kolmetahuline. Lina o puparpea põllule, rukkil o rudujad juuksed, odral kurdus kuuekene, nisul o siidisärki seljas, kaeral pitkad püksid jalgas, haavel halli mantelida, kasel valge kasukas, pajul keerud kingapaelad, männal mätasmütsikene, kuusel kuldatutikene. Tuul o väl'lale vileda, hobu lääb teele timba-tomba, hunt lääb soosse solga-salga, karu lääb metsa müta-mäta. Uss o kuusiku kuningas, rebane nõmme neitsikene, perenaene kodu kamri kasja, aida võti aida kasja, koera õues väravaväät, härjad põllul põllutõugud. Hanila. EÜS IV 1880/3 (1). 1907. 14. Mõista, mõista, mu õeke! Mõista minu mõistatused, arva minu arvamised. Mis seal mätiku mäela, kadariku kaldadela, mis seal hüüdvad ümberkauda, mis seal sihes singuvad, mis seal pitkile linula, mis seal valgila raela, mis seal kõrgila kübaral, mis seal mustas mantelisa? Mis mul sesta mõistatele ehk on sesta arvatele - kerk seal mätiku mäela, kadariku kaldadela, kellad seal hüüdvad ümberkauda, rahva sihes singuvad, naised pitkila linula, neiud valgila raela, mehed kõrgila kübaral, õpetaja mustas mantelisa! Pöide. H II 35, 344/5 (201). 1892. 15. Mis on ees irmi-armi, mis on peas püstikesed, mis on juurile seotud, mis seal kannusel kahistab, mis on peal ülba-alba, mis on ümber nilba-nalba? Härjad ees on irmi-armi, sarved peas on püstikesed, jutad juurile seotud, regi kannusel kahistab, koorm on peal ülba-alba, köis on ümber nilba-nalba. Anseküla. H I 3, 70 (1). 1890. 16. Mõistata mul mõistatusi! Mul on metsas mita-mäta, mul on korbes karjapoissi, mul on laanes lambapoissi, mul on koplis timpa-tõmpa, mul on õues väravavahti, mul on halli aja all, mul on tuas tuline tulk, mul on nurkas nirra-nurra. Mis mul sest on mõistatada! Hunt on metsas mita-mäta, karu kõrbes karjapoissi, jänene laanes lambapoissi, hobune koplis timpa-tõmpa, koer on õues väravavahti, uss on halli aja all, kass on tuas tuline tulk, kivi on nurkas nirra-nurra. Mustjala. H II 18, 727 (5). 1889. 17. Mõista, mõista, mu õeke: mis uo meil õues uusi turku, mis uo meil õues suuri suari, mis uo vana alevi, mis uo languksi lävela, mis meil õues möllermüiri? Mis uo lepiku libaja ehk uo tammiku magaja ehk aab raad randudese ehk aga rikub Riia ranna? Mis sest mõista, mu õeke! Tuba meil õues uusi turku, saun meil õues suuri suari, ahi uo vana alevi, laps uo languksi lävela, küök meil õues möllermüiri, lehm uo lepiku libaja, härg uo tammiku magaja, hani aab raad raududese, siga aga rikub Riia ranna. Muhu. H II 6, 467/8 (111). 1890. 18. Mõistke, mõistke, noore mehe, täädge, täädge, poisi targa: mis o ütsi ümarikku? Mi meil viga mõistatelle - ubin ütsi ümarikku! Mõistke, mõistke, noore mehe, täädge, täädge, poisi targa: mi o laia laberikku? Mi meil viga mõistatelle - naaris laia laberikku! Mõistke, mõistke, noore mehe, täädge, täädge, poisi targa: mi o siilu-viiluline? Mi meil viga mõistatelle - sibul siilu-viiluline! Mõistke, mõistke, noore mehe, täädge, täädge, poisi targa: mi o neljanurgeline? Mi meil viga mõistatelle - nisu neljanurgeline! Mõistke, mõistke, noore mehe, täädge, täädge, poisi targa: mi o kuuekandiline? Mi meil viga mõistatelle - kesu kuuekandiline! Mõistke, mõistke, noore mehe, täädge, täädge, poisi targa: mi o kolmetahiline? Mi meil viga mõistatelle - tater kolmetahiline! Mõistke, mõistke, noore mehe, täädge, täädge, poisi targa: mi o ilus ehte'enna? Mi meil viga mõistatelle - hernes ilus ehte'enna! Mõistke, mõistke, noore mehe, täädge, täädge, poisi targa: mi o musta mantelenna? Mi meil viga mõistatelle - uba musta mantelenna! Mõistke, mõistke, noore mehe, täädge, täädge, poisi targa: mi o lipu-lapuline? Mi meil viga mõistatelle - kapust lipu-lapuline! Mõistke, mõistke, noore mehe, täädge, täädge, poisi targa: mi o kateharuline? Mi meil viga mõistatelle - kaar o kateharuline. Halliste. H, Kase 25a/6 (66). 1868. 19. Vanemb sõsar: "Mõista, mõista, mu sõsar noori, Refr.: üle! kes om nurme nukukene?" Noorem sõsar: "Mis mul viga mõistateli, naber nurme nukukene." "Mõista, mõista, mu sõsar noori, kes om põllu põdrakene?" "Mis mul viga mõistateli, oder põllu põdrakene." "Mõista, mõista, mu sõsar noori, kes om niidu nirgikene?" "Mis mul viga mõistateli, vikat niidu nirgikene." "Mõista, mõista, mu sõsar noori, kes om kääru kärgikene?" "Mis mul viga mõistateli, riha kääru kärgikene. " "Mõista, mõista, mu sõsar noori, kes om kuusiku kuningas?" "Mis mul viga mõistateli, hunt om kuusiku kuningas." "Mõista, mõista, mu sõsar noori, kes om pedaku peremees?" "Mis mul viga mõistateli, rebane pedaku peremees." "Mõista, mõista, mu sõsar noori, kes om haaviku emandike?" "Mis mul viga mõistateli, jänes om haaviku emandike." "Mõista, mõista, mu sõsar noori, kes om nõmme neitsikene?" "Mis mul viga mõistateli, uisk om nõmme neitsikene." Halliste. H III 13, 693/5 (6). 1893. 20. Mõistke, mõistke, mihe noore, tantske, tantske, poesi targa! Kesse püksete pesänä? Mis säält mõista mõteldele - peni om püksete pesänä. Mõistke, mõistke, mihe noore, tantske jälle, poesi targa! Kesse kalsute lavala? Mis säält mõista mõteldele - kass om kalsute lavala. Mõistke, mõistke, mihe noore, tantske jälle, poesi targa! Kes om vöödä voodienna? Mis säält mõista mõteldele - siga om vöödä voodienna. Helme. H II 25, 179 (66). 1890. 21. Mis küll poisi neegi olli nii kui müti mättäen, siili sammalde sihena, roti rüü tukkumen. Üts om üte ümärik, tõne laia laberik, kolmas kolmekandiline, nelläs nellänurgeline. Veli, hella vellekene! Ega mina teile ei ütle - herne om üte ümärigu, läätsä laia laberiku, tatar kolmekandiline, nisu nellänurgeline. Helme. H I 7, 517 (13). 1895. 22. Mõistke, mõistke, mihe noore, tiadke, tiadke, poisi targa? Mis olli valge vaalimata, mis olli puhas puserdemata? Päev olli valge vaalimata, kõu puhas puserdemata, agu hal'las hõõrumata. Tarvastu. H II 25, 814/5 (182). 1890. 23. Uba pisut pikergune, herne üsna ümargune, tatar kolmekandiline, nisu ihualasti, rukkil siidiriided seljas, kaeral pikad püksid jalas, õdral piassa raudamütsi, kardane kasuk kaelassa. Laiuse. H III 9, 168 (7). 1888. 24. Mõisapoisi lääva niitma - mõnel pikä püksi jalan, mõnel siidisärki säl'län, mõnel raudaküpar päänna, mõni om ihualaste. Jälle ma laula tõisite, kõrra tõisite kõnela: kaaral pikä püksi jalan, rüal siidisärki säl'län, kesväl raudaküpar päänna, nisu om ihualaste. Jälle ma laula tõisite, kõrra tõisite kõnela: lääts om liper-lapergune, tatrik kolmekandiline, kapust kümnekorraline, kartohvel all porine. Otepää. H II 31, 588 (36). 1890. 25. Tiidke, tiidke, poisi targa, kelles kulladu kübäre? Kuusõl kulladu kübäre. Kelles kõlladu juusõ? Kõol kõlladu juusõ. Kelles olli kardakängä? Kadajõl olli kardakängä. Urvaste, Karula. H II 36, 198 (257). 1893. 26. Kaks rinda. Rinnad käivad teineteise vasta, kummarduvad ja laulavad. Mõista, mõista, meelitarka, mis meil keräkos morola? Küll ma'ks taia, loonatarka, pini iks keräkos morola. Mõista, mõista, meelitarka, miä õks lälläkos lävelä? Küll ma'ks taia, loonatarka, lammas lälläkos lävelä. Mõista, mõista, meelitarka, mä meil jalolda tarõh? Küll ma'ks taia, loonatarka - häll õks jalolda tarõh. Mõista, mõista, meelitarka, kiä õks meelelda seeh? Küll ma'ks taia, loonatarka, lat's om meelelda seeh. Mõista, mõista, meelitarka, miä õks meil paisikos tulõla? Küll ma'ks taia, loonatarka, pada om paisikos tulõla. Mõista, mõista, meelitarka, kiä om mahkas aho iih? Küll ma'ks taia, loonatarka, pernaenõ mahkas aho iih. Mõista, mõista, meelitarka, lätsi õks ma ussõ kaema - miä kiri nurmõ pääl? Küll ma'ks taia, loonatarka, kari kiri nurmõ pääl. Mõista, mõista, meelitarka, miä õks kar'äst korgõb? Küll ma'ks taia, loonatarka, kar'üs om õks kar'äst korgõb. Mõista', mõista', meelitarka, mis õks kar'üsõst korgõb? Küll ma'ks taia, loonatarka, vits om ka'rüsõst korgõb. Mõista, mõista, meelitarka, kiä õks sõit müüdä tümbä-tämbä? Küll ma'ks taia, loonatarka, hopõn sõit müüdä tümbä-tämbä. Mõista, mõista, meelitarka, miä õks takah livva-lavvõh? Küll ma'ks taia, loonatarka, regi takah livva-lavvõh. Mõista, mõista, meelitarka, kükäts seeh, nohkats käeh? Küll ma'ks taia, loonatarka, miis õks seeh, ruuska käeh! Setu. ARS 1, 492/5 (7). 1927.