483. VÄRAVAMÄNG. 1088 A 1. Mis te sääl seisäte? Refr.: Juuni kuldse väräväd. Mi tahme läbi minna! Meie ei või laske. Mis teil viga om? Meie väräv katki. Küläp meie parandame. Mikas teie parandate! Siidiga ja sametiga, verevatse kriidiga. Kus sa, sitt, siidi said, sant, sa sammeti võttid, kehväkene, kriidi said? Eilä veli Riiast tulli, toona Pärnu pässumaalta. Riiast tõi Riia rahada, Pärnumaalt tõi prääningida. Ets te tulge, kui te võite! Nimetud laulumängi lauletu ja mängitu vanast alati jõulupühäde aig. Tõised noored neiud ja peiud seisävä paaristiku. Tõisel puul kõigil käed ülesse aetu ja tõised jälle tõisel puul nõndasamuti ning laulava vastamisi; viimaste sõnade aig ("Ets te tulge, kui te võite") lähäb tõine rida tõiste käte alt läbi. Tartu-Maarja. H II 29, 485/6 (33). 1890. 1089 A 2. Aavake Viru väravaid, Viru neidised tulavad, Viru villakaarijad ja Tartu takunakutajad, Kura kangaste kudajad! Laske neit siit läbi minna! Me ei või laska ja. Miks ei või laska? Me väravad on katki. Eks sant paranda. Millega ta parandab? Eks ta seo siidiga, eks ta neo niidiga ja mere ehk metsa riidiga, ranna valge vahuga, valge vahukiviga. Mis teil siit läbiviia? Meil on kuusi kuldatõlda, sada meil sadulaväge, kuusi kutserit pealla ja mõndakümmend mõisanikku, kalevised kannupoisid, sametised saadikud. Kahed olid vastamisi, teised küsivad ja teised kostavad. Üksteise sabas käisime ja laulsime ja õõtsusime, teised kippusid väravast läbi, kaks ollid nõnna ees väravaks, käed koos, teised kippusid läbi, aga es lastud. Kõige viimased, need võeti ikka kinni, need jäid värava ette. Nii nopiti kõik ükshaaval ää. Muhu. ERA II 191, 420/1 (7). 1938. 1090 B 1. Meie tahtsime taeva minna selle suure seltsiga. Sild on katki, sild on katki, millega me lapime? Kas siidiga või niidiga või vana viltse lõngaga? Kõige viimne laps saab kinni võetud. Kelle juurde lähed sa? Mängu seletus: inimesed seisavad reas, ainult kaks suuremat seisavad kesk põrandat ja hoiavad kumbki ühe käe üleval, et see ühe värava moodustab. Üks neist on Vanapagan ja teine Jumal. Kui hakatakse laulma, siis lähevad reasseisjad käest kinni hoides väravatest läbi. Kui lauldakse "kõige viimne laps saab kinni võetud", lasevad Jumal ja Vanapagan käed alla ja kõige viimne laps läheb sinna, kelle juurde ta arvab. Kui kõik on läbi, hakkab Vanapagan oma lapsi peksma, Jumal aga paitama. Amba. ERA II 89, 180/1 (2). 1935. 1091 B 2. Mängijad seisavad rongis, kaks mängijat seisavad nende ees, teine teisest natuke eemal ja hoiavad teineteise käest kinni, kusjuures käed üleval peavad olema, mille alt rong sealt läbi ja nendest mõlemitest ringi käib, laulavad: Käige, käige, vaesed lapsed, läbi kiigeveski. See kiige on ju murretud; peab saama jälle parantud. Kellega? Sellega, hõbeda ja kullaga. Esimene laps ja viimane laps, peab saama kinni võetud. Kui laul otsas on, siis lähvad teised läbi ja üks jäetakse taha kinni. Nõnda kestab mäng edasi, kuni kõik on kinni võetud. Peale selle räägivad nöörihoidjad kahekeisi salaja kokku nõnda, et teine neist "jumalaks", teine "kuradiks" jäeb. Siis lähävad rongisolejad muist teise ja muist teise juurde, muidugi ilma teadmata, ja kurat hakkab omaksid nuhtlema. Risti. EÜS V 1034 (10). 1889. 1092 B 3. Üks laulumängudest on "Kurat ja ingel". Üks mängijatest hakkab ingliks, teine kuradiks, kuid nii, et teised mängijad ei tea, kes on ingel, kes kurat. Ingel ja kurat jäävad keset tuba kõrvuti seisma, nii et vahet jääb neil umbes 3-4 jalga. Siis tuuakse käterätik, ingel võtab ühest otsast, kurat teisest otsast kinni. Käterätiku hoiavad nad oma pääde kohal üleval, kuna selle alt ja kuradi ning ingli vahelt hakkavad teised mängijad reas läbi käima, ise laulavad: Käige läbi, käige läbi Gaberelli väravast, mis ka, mis ka, mis tehtud kallist kividest. See viimne laps, see viimne laps, peab meile pandiks jääma. Viimaste laulusõnade aeg lasevad käterätiku hoidjad selle langeda - kes jääb käterätiku taga, see jääb inglile või kuradile, selle, kelle juurde ta läheb, valib ta ise. Kul kõik mängijad on kinni püütud, võtab kurat käterätiku ja hakkab sellega tema juurde tulnuid peksma, kuna need eest ära jooksevad. Halliste. ERA II 96, 73/4 (50). 1935. 1093 B 4. Riia linna, Riia linna kantsel kukub, lapsed lähvad läbi. See viimne laps, see viimne laps, see peab kinni jääma. Kaks vanemad inimest peavad ühe rätiku eneste käes pingul. Nende ümber käivad lapsed number 8 sarnast ringi. Iga laulu viimaste sõnade ajal võetakse üks laps kinni ja ta peab nüüd ise enesele teise rätiku pidaja juures kohta otsima, kellest teine jumalad ja teine kuradid mängib, mis aga lastel teadmata on. See kestab niikaua, kunni viimane laps kinni võetud on. Siis viib "taevaline omad õndsad lapsed" taeva tantsima, see on: kuskile ilusa koha peale ja tantsitab neid sääl. Põrguline läheb aga omadega kuskile sealauta ja hakab neid sääl suure matakaga "nuhtlema". Kärla. H II 18, 901/2 (9). 1890. 484. HANEMÄNG. 1094 1. Kussas käisid. kussas käisid? Refr.: Hani, hani, valge. Mere rannas, mere rannas. Refr.: Jookse, jookse, hülge. Mida sääla tegemassa? Poigijani pesemässa. Kas pesid minu pojani? En pesnüd sinu pojani. Kui et pesnüd minu pojani - me uputan su mereje! Küll mu siived kannatavad. Kussas käisid, kussas käisid? Mere rannas, mere rannas. Mida säälla tegemassa? Poigijani pesemässa. Kas pesid minu pojani? Ei pesnüd sinu pojani. Kui et pesnüd minu pojani - me ju irdan irrespuusse! Küll mu küüned kannatavad. Kussas käisid, kussas käisid? Mere rannas, mere rannas. Mida säälla tegemassa? Poigijani pesemässa. Kas pesid minu pojani? En pesnüd sinu pojani. Kui et pesnüd minu pojani - me su poldan valguselIe! Küll mu vesi sammutab. Kussas käisid, kussas käisid? Mere rannas, mere rannas. Midä säälla tegemassa? Poigijani pesemässa. Kas pesid minu pojani? En pesnüd sinu pojani. Kui et pesnüd minu pojani - me su lasen läbi pordi! Juba säält on enne käidü, hukkanud hüva pojani Iäbi pordi kävvessa. Jookse, jookse! Vaivara. H III 1, 26/7 (4). 1888. 1095 2. Hani, hani, valge hani, valge hani, kus sa lähäd? Mere saare, mere saare oma poegi pesemaie. Kas sina pesed minu pojad lumi-, lumivalge'eksi? Ei mina pese sinu poegi lumi-, lumivalge'eksi! Mina aga pesen oma pojad lumi-, lumivalge'eksi. Kulli, vana kurja lindu, küll see peseb sinu pojad lumi-, lumivalge'eksi. Hani oli vana pikkakaela, hani aga vana lestajalga. Miks sa minu kallid pojad soovid kurja kulli pesta? Eks sina võtnud minu poegi oma laia tiiva alla ja sis viinud mere saare, pesnud lumivalge'eksi. Kose. H II 16, 168/9 (214). 1887. 1096 485. VOULIMÄNG. Mina Vouli ja rikkas Vouli, mul on rikkust ja rahada, vana vasketaalerida, palju pienta penningida. Süöge, lapsed, ja olga priskid, viel on aita pöüven päällä, viel on aidas tavarada, siasingid ja lambapambud. Mina vaene, voetud Vouli, loppes süödava, loppes juodava, täüdü menna kerjamaie. Oled ehk sena hüä kuldane, luad mulle ka midägi? Mina vaene moisapoletaja, moisapoletaja, taluhävitaja. Ärä'p sõin siasingid, siasingid ja lambapambud - täüdü menna kerjamaie. Tulga üks mulle! Kuusalu. EÜS VIII 1503/4 (109). 1911-12. 486. RIKKA JA VAESE MÄNG. 1097 A 1. Rikas mees seisnud keskel. Kahel pool olnud linnud reas, seistes poolringis. Rikas ütelnud: Ma olen üks rikas mees, mul on linnud okste pääl. Vaene tulnud, kummardanud, ütelnud: Palun sind, rikas mees, anna omast lindudest. Rikas: Ei anna kehval mehel ühteainust linnukest. Vaene tulnud jälle kummardades, üteldes: Kui sa'i anna, võtan isi suuremaid ja sirgemaid. Ja võtnud tagasi minnes kõige äärmised linnud ära. Nõnda käinud seni, kul kõik linnud olnud tema pool jälle niisama reas. Siis ütelnud: Oh sa vaene rikas mees, kus on sinu suurustus? Nüid on sinu linnukesed kõik ju minu okste pääl. Siis võinud teine minna jälle nii küsima, Karksi. ERA II 96, 166/7 (10). 1935. 1098 A 2. Mängijaid 6-10-ni. Seisavad vastastikku: ühel pool on üks, teisel pool ülejäänud. Üksik on vaene puu, hulgakesi on rikas puu. Rikas puu läheb aeglasel sammul vaese ette, lauldes: Ma olõ üts rikas puu, kõik ossa lehti täüs. Tagasi jõudnud omale kohale, läheb vaene puu samal sammul rikka ette, Ma pallõ endäl rikkust, anna mullõ üts oss! Kui vaene jõudis kohale tagasi, läheb rikas puu ja laulab: Ei ma anna sullõ rikkust, mis sa üüse ümbre hulgut! Siis läheb vaene puu jälle rikka juurde ja laulab: Ma lää esi, võta kõgõ paremba ossa. Ja võtab rikka puu küljest teisest otsast teise oksa ja läheb omale kohale tagasi, nii ta kannab rikka puu käest kõik oksad ära ja laulab töö lõpul: Kos om jäänu sinu rikkus, mis sa inne avvustid! Urvaste. ERA II 106, 596/7 (6). 1935. 1099 B. Kaks isikut on lindudeks: üks on rikas lind, selle sabas on palju poegi. Teine on vaene lind - ilma poegadeta. Poegadega lind jookseb vaese linnu ümber ja laulab üleolevalt: Mina olen üks rikas lind, olen pesast lendand. Üks tükk oli üht küpsist, teine tükk oli teist küpsist, kolmas tükk oli koogirooga - seega toitsin omad pojad. Alles maaker, tas is kuut, kuut, kuut oli reimaaker. Selle laulu lõpul üks poeg jookseb vaese linnu sabasse. See nüüd omakord jookseb longates ümber rikka linnu ja laulab hädise häälega: Mina olen üks vaene lind, olen pesast lendand. Üks tükk oli üht küpsist, teine tükk oli teist küpsist, kolmas tükk oli kondirooga - seega toitsin omad pojad. Alles maaker, tas is kuut, kuut, kuut oli reimaaker. Vaese linnu sabast poeg ära ei jookse. Nii kordub, kuni kõik pojad on teise sappa jooksnud. Nüüd vahetuvad osad. Rikas saab vaeseks ja kordub endine lugu. Karja. ERA II 58, 552/3 (4). 1933. 1100 C. Riken poogen, riken poogen! Refr.: Rupe, rupe revoo, eistvere pilli, tallasvere tantsu! Astke seltsist välja, meil on seltsi liiga! Vaene, vaene poogen! Refr.: Rupe, rupe, revoo jne. Astke meie seltsi, meil on seltsi va'aka! Terve seltskond oli kahes salgas. Esmalt aga teises seltskonnas üksainus. Siis lauluga läksivad ükshaaval kõik jälle üksiku juurde. Järva-Jaani. EÜS VI 1603/4 (21). 1909. 1101 487. KARUMÄNG. Kesse meid aga leidis ja leidis? Karu meid aga leidis ja leidis. Kust tema meid leidis ja leidis? Metsast tema meid leidis ja leidis, oma piene perega, perega, oma väätima vääga, vääga, oma rammutuma rahvaga, rahvaga. Kelle kord on kerki ja kerki, panna panti välja ja välja? Kesse pandist ilma ja ilma? Anna pandist ilma ja ilma. Viimse rias nimetud inime piab üles tõusma, panti andma ja laul algab otsast jälle piale. Haljala. H III 2, 529 (14). 1890-91. 1102 488. REBASEMÄNG. Ribu tantsib, ribu tantsib. Mis ta tantsib? Süüa tantsib. Mis ta sööb? Mis ta sööb? Saksa saia ja võid-leiba! Saksa saia ja võid-leiba! Mis ta joob? Mis ta joob? Õlut, viina! Õlut, viina! Kus ta magab? Kus ta magab? Tall-lakkes ja villavakkes. Kas on luba kinni võtta? Küll ikka, kui saab! Käiakse ringi ja lauldakse. Kui tuleb see koht, et: "Kas on luba kinni võtta?...", siis kõik jäävad seisma ja lasevad kätest lahti ja väljaspool ringi olev mängija hakkab ribut taga ajama. Järgmise mängu ajal tulevad uued, s.t. ribu ja tema tagaajaja jne. Vändra. ERA II 211, 263 (15). 1939. 489. LOTSMANNIMÄNG. 1103 A. Mängijad seisavad ringis, käsi käes; üks on lotsmann ja seisab keset ringi, padi ehk kott seljas (peab kahe käega kotist üle õla kinni). Ring liigub möödapäeva, lotsmann vastupäeva. Ringisolejad astuvad harilikkude, kaunis nobedate sammudega; lotsmanni sammud on poole aeglasemad, jalgu veetakse natuke järel; keharaskus muudetakse kordamööda ühe jala pealt teise peale. Lauldakse: Niiberiida ja naaberiida, kereveere kentsu ja taraveere tantsu - ise tantsin iella ja taga tantsib Lotsmann, Lotsmann ja kott seljas. Viimaste sõnade laulmisel viskab lotsmann padja või koti mõne ringisolejale selga, kes nüüd lotsmanniks saab. Endine lotsmann asub teiste hulka ringi ja mäng algab otsast peale. Kuusalu. EÜS X 1243/4 (16). 1913. 1104 B. Ees tantsib hiitu, taga tantsib jõutu, siis seasiiber, siis härjapiiber, siis pikne rentsa, vahel tantsib vaene mees. Härg tantsib sangas, sangas ja pangas, pepermanis, tuustis, vasikas tahab tantsida. Seda mängitakse nõnnaviisi: poisid ehk tüdrukud hoiavad üksteise sabast kinni ja neid peab kümme tükki olema; esimene tantsib ees kahele poole ja teised kõik tagajärel; tagumine on siis vasikas; lõpeb tants otsa, siis küsib esimene igaühe käest: "Mis so nimi on"; kes oma nime ruttu ei tea ütelda, see jääb vasikaks. Koeru. H II 13, 146 (37). 1888. 490. LEIGARIMÄNG. 1105 1. Naesterahva ja meesterahva koor laulavad vastastikku. Siiä nüüd leikarid tulevad, siiä leikarlööri lööjäd. Kohe niid leikarid tulevad, kohe leikarlööri lööjäd? Kalli proua kamberisse, vanamoori mõisa'asse, siiä siidisse linnasse, hõbedasse alevisse. Kes siis maksab leikre palga? Ei ole kulda, ei hõbedat, ei ole siidi, ei sametit, põle pauda, põle sõlge. Kuri hoolib kullastagi, õel hoolib hõbedasta, sõge siidi, sametida, paha püüäb pauda, sõlge. Egä ma hooli kullastagi egä ma hooli hõbedasta, ei soovi siidi, sametida, ei püüa pauda, sõlge rinda. Ma ju nõuan neitsikesta, neitsikesta noorekesta, tahan kangaste kudujat, hõbelõnga lõksutajat, vaskivarva veeretäjät, paberise paugutajat; kesse kujub sisse sirgu silmäd, ääre peäle härtu silmäd, vahele varesse silmäd, keske'elle kaardi silmäd. Võta, võta! Vii, vii! Kiitus, kiitus, vana ämmä! Mina sain neitsikese, neitsikese noorekese, sain kangaste kuduja, hõbelõnga lõksutaja, vaskivarva veeretäjä, paberise paugutaja. Siiä nüüd leikarid tulevad, siiä leikarlööri lööjäd. Kohe niid leikarid tulevad, kohe leikarlööri lööjäd? Kalli proua kamberisse, vanamoori mõisa'asse, siia siidisse linnasse, hõbedasse alevisse. Kes siis maksab leikre palga? Ei ole kulda, ei hõbedat, ei ole kukurt, ei kõlinat, põle kirvest, põle kiini. Kuri hoolib kullastagi, õel hoolib hõbedasta, sõge kukurt ja kõlinat, paha kirvest, kiinikesta. Egä ma hooli kullastagi, egä ma hooli höbedasta, ei soovi kukurt, ei kõlinat, ei igätse kirvest, ei kiini. Ma ju küsin kündijädä, kündijädä, külväjädä, musta mulla püürijädä, seemende sissesegäjät. Võta, võta! Vii, vii! Kiitus, kiitus, vana äiä! Mina sain kündijäni, kündijäni, külväjäni, musta mulla püüräjäni, seemende sissesegäjä. Kolga-Jaani. J. Hurt, Vana kannel II. Tartu 1886, lk. 267/9 (nr. 368B). 1106 2. Mängijad istuvad pingi peal või seisavad püsti. Kaks tulevad nende juurde ja hakkavad laulma: Siit tulevad need leigarid ja seie nemad leiku löövad. Vares oli kaunis kargades ja meie moorid mõisades. Seisjad laulavad vastu: Mis mina annan leigarille? Ei ole kulda, ei hõbedat, ei ole õlut veripunasta, ei ole viinada vee eesta ega pole armast annikesta, mis mina annan leigaril? Tulijad: Ei meie hooli õlle pärast, veel ka vähem viina pärast, ei meie hooli kulla pärast, veel aga vähem hõbedast. Me tahme noorta neidud saada endile nooreks leigariks. Nüüd läheb seisjatest üks tulijate juurde. Nad lähevad põrandale ja laulavad: Sain, sain, sain siidisõrme, siidisõrme, vöökuduja, paberite paugutaja, lau lõnga laskeja, ja keeru lõnga kedraja, kullakanga kuduja, lõuetlõnga lõksutaja. Igakord saavad põrmandal olijad ühe juurde, kuni kõik põrmandal on. Risti. ERM 37, 5/6 (1). 1888.