Hargla pärimus

Vanad jutud ja müütiline ajalugu

Vana aja lood mitmesugustest mütoloogilistest olenditest.

E 53428/9 (2) < Hargla khk. - Alvine Rockenbaum, juh. õp. J. Tamm (1914) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Näkk
Mustas jões on suur võrreng. Külalapsed armastasivad seal ligi supelda. Korra soojal suvel suplesivad seal ligi hulk poisikesi. Kui poisid parajaste naljatavad ja oma ujumise kunsti näitavad, näevad nad korraga tundmata poisikest võrrengu kohal ujumas. Võeras poiss ujus osavaste ja kutsus ka teisi suplejaid sinna ujuma, usutades, et sügaval kohal palju kergem ja lõbusam ujuda. Keegi ei julgu minna. Poisid lõpetavad suplemise ja lähevad kodu. Teisel päeval kordub jälle seesama lugu. Võeras poiss kutsub ja meelitab, kui see ei aita, hakkas ta poisikesi narrima ja pilkama.
Lapsed lähevad koju ja räägivad seda vanaemale. Vanaema õpetas: "Tehke puust ristike, pange paela otsa ja katsuge seda võerale ujujale kaela visata." Poisikestel oli varsti ristike valmis ja pael küljes. Lõuna ajal, kui nad suplevad, tuleb jälle võeras poiss nende sekka. Varsti visati talle ristike kaela. Kuidas nüüd aga võeras poiss kisendas: "Võtke see neetud rist ära, võtke see neetud rist ära!" Teised poisid katsuvad, kuda kodu jooksta. Võeras poiss ikka nende kannul kisendates: "Võtke see neetud rist ära!" Külas tuli kisendajale üks vanamees vastu ja täitis tema palvet. Korraga oli võeras nagu tina tuhka kadunud. Sest ajast saadik ei ole keegi seda võerast poisikest enam näinud, kuid ükski õige laps ei julge võrrengu ligi ujuma minna.

E 53432 (5) < Hargla khk. - August Punt, juh. õp. J. Tamm (1914) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Viirastus
Korra tulnud keegi talvel üle Mustajõe konnu. Astub ja astub, kond ei olegi lai, kuid otsa ei tule ja üle ei jõua. Korraga näeb ta jää peal maja, just kui oma kodu. Astub sisse, kodu mis kodu. Istub kohe paku peale ja peastab jalad lahti ning paneb jalakatted ahju ääre peale kuivama. Pärast istunud jälle paku peale ja jäänud suikuma. Korraga kuuleb ta, et kukk laulab. Mees ärkab üles ja vaatab ümberringi ja näeb, et istub jääaugu ääre peal ja sealsammas ta sukad kuivamas.

E 53433/4 (7) < Hargla khk. - ?, juh. õp. J. Tamm (1914) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Raudjärv
Taheva Essemäe metsas on mitu järve: Savijärv, Sammaljärv, Riidjärv, Linnajärved ja ka Raudjärv, mis praegu nagu Sammaljärvgi pealt kinni on kasvanud. Raudjärvest pajatab rahvasuu järgmist:
Muste olnud Raudjärve kohal suur ja rikas talu. Tervel talul olnud kõrge aed ümber ja raudvärava läbi saadud talusse. Kui heaste hele õhtu olnud, siis kuuldud selle värava kinnipanemist Hargla kirikuni ära. Selle peremehe varandus tulnud aga röövimisest. Ühel päeval aga leidnud möödaminejad talu kadunud ja selle asemel järve päikese käes paistmas. Ennem, kui see järv veel lahti olnud, nähtud veel vee sees väravavarvu. Kõik rikkus ja nimelt terve pütitäis kulda hingata järve põhjas ja ei saada keegi muu seda sealt kätte, kui kes sinna mõrsja valges linikus viib. Ühel mehel tulnud hea mõte oma kitse valge palaja sisse mässida ja mõrsja asemel sinna viia. Kui ta nõnda järve kaldale jõudnud, näinud ta ka korraga, kui vesi kerkinud ja pütt, milles kullatükkisid hiilganud, tõusnud veepinnale. Mees sidunud kitse puu külge ja rutanud kulda võtma. Parajaste kui püti järele käe sirutanud, kuulnud, kui selja taga kisa tõusnud. Suur hunt tahtnud kitse puu küljes murdma hakata. Mees kohe hurjutama ja hunti ära kihutama. Seal aga vajunud kullapütt mürisedes järvepõhja, kus ta praegugi veel viibib.

E 53437/8 (9) < Hargla khk. - Hugo Paltsep, juh. õp. J. Tamm (1914) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Kõndiv kuusk
Sõitis keegi talumees linnast koju poole ja oli halvas tujus. Lund sadas ja oli külm. Mehel hakkas külm ja ta hüppas saanist välja, laskis hobusel tasakeste minna ja sammus ise taga. Korraga kuuleb ta enese taga kohinad, ta vaatas enese taha ja näeb, et üks suur kaharate okstega kuusk tema järele ruttab. "Hei, külamees, pea kinni," ütleb kuusk, "ma tahan ka sinuga ühes sammuda!" Külamees kargas saani, et minema sõita. Kuusk muutis ennast meheks ja kargas mehe kõrvale saani. Külamees vaatles teda ja tundis, et ta kurat on, ja küsis kuradilt: "Kuhu tahad sa minna ja mis su nimi on?" "Minu nimi on Ispel Purilase talust ja tahan kodu minna." Selle aja sees olivad nad [jõudnud] külamehe maja lähedale ja kukk laulis. Kurat ehmatas ja ütles: "Siitsaadik on minu tee." Ta tahtis saanist välja karata, aga ei saanud, mees oli teda sabapidi kinni sidunud. "Ole nii hea ja lase mind lahti, ma toon sinule kotitäie kulda." Mees uskus ja laskis kuradi lahti. Kurat kargas saanist välja, muutis ennast kuuseks ja kadus ära. Mees ootis teda kaua aega, kuradid ei tulnud.

E 53443/4 (15) < Hargla khk. - E. Kalamees, juh. õp. J. Tamm (1914) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Rehepapp
Korra olnud ühel herral rehepapp. Tema olnud kimbus sellepärast, et temal iga kord vilja vähem olnud kui õigus. Ükskord olnud tema üksinda rehetuas. Aeg läinud igavaks, hakanud kartulid küpsetama. Varsti olnud ka Vanapagan seal ja küsinud: "Mehike, anna minule ka kartulid." Rehepapp heitnud risti ette ja lubanud ka. Vanapagan söönud kartulid ja ütelnud: "Mis küps, see läps, mis tooras, see rehepapile." Rehepapil olnud seal pihlakane nui, tema võtnud selle ja lõiganud üheksa risti peale, siis ähvardanud sellega vopsu üle kühmu. Peagi kadunud [vanapagan] kui tina tuhka. Sest ajast ei kadunud papil vilja rehest.

E 53447/8 (18) < Hargla khk. - M. Torm, juh. õp. J. Tamm (1914) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Ennemuistne jutt
Muiste elas ühes külas vana naene, kellel muud varandust polnud kui üks lehm. Natuke maad tema hurtsikust oli tore talu. Kord peeti seal talus pulmi. Sellel ajal juhtus sinna talusse vana sant oma pojaga. Sant palus enesele ka palukese leibagi, aga joobnud mehed irvitasivad ja naersivad ainult. Mõrsja tahtis sandile küll midagi anda, aga pulmalised irvitasid teda, kuni ta oma nõu katki jättis.
Vanamees läks minema. Vähe aja pärast nägi ta hurtsikut ja läks sinna. Hurtsikus istus ta maha ja küsis naese käest süüa. Naene vastas, et temal muud ei olla kui üksainus lehm. Sant käskis lehma ära tappa. Vanaeit oli nõus ja sant tappis lehma ära. Pärast söömist viis sant lehma jalad lauta. Hommikul läks naene nuttes oma lehmalauta vaatama, sest tal oli kahju oma lehmast. Laudaust lahti tehes nägi ta neli lehma laudas. Naene läks rõõmuga aita, et järele vaadata, kas veel eilsest päevast jahu on üle jäänud, et sellest lehmadele jooki teha. Aita astudes nägi ta, et aidas hulk jahukottisid oli. Rõõmuga läks naene ja tänas santi. Vanamees saatis oma poja vaatama, mis pulmalised teevad. Poeg tuli tagasi ja jutustas, et kõik pulmalised põrandal lamanud. Niipea kui tema ukse avanud, jooksnud kõik huntideks muudetud neljakäpakil uksest välja. Mõrsja ainult olla pääsukeseks muudetud.

E 53450 (20) < Hargla khk. - Juulius Laap, juh. õp. J. Tamm (1914) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Ennemuistne jutt
Korra sõitnud kaks karjapoissi Vaidva jõge pidi venega. Sääl näevad nad, et jõe ääres liiva peal istub üks alasti poisike ja soendab ennast päikesepaistel.
Karjapoisid märganud võerast poisikest ja hakanud tasakesti sõudma, et näha saada, kes see võeras poiss on. Võera poisi kohale jõudes vaadanud poiss üle õla, hüpanud vette ja kadunud.
Poisikesed märganud, et see tont oli, ja hakanud kartuse pärast rutuste sealt ära sõudma.

E 53454 (24) < Hargla khk. - Varik, juh. õp. J. Tamm (1914) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Vana jutt
Kord tulnud Mõniste Paju kõrtsist joobnud Saru mees koju. Mees sammund Mõniste teed mööda. Kui ta Vaidva silla juure jõudnud, sõitnud tõld temast mööda. Tõllast hüidnud heal: "Hei, külamees, karga sina ka pera peale!" Mees karanud ka, aga korraga olnud Vaidva jões, kust ta suure vaivaga välja oli saanud. Sellest ajast jätnud mees viinajoomise ja kõrtsis käimise maha.

E 53456/8 (26) < Hargla khk. - Kalkun, juh. õp. J. Tamm (1914) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Rehepapp
Korra elanud rehepapp. Iga ööse käinud tema juure üks ilus naisterahvas. Kui kell kakstõisku sai, kuuleb ta suurt mürinat. Rehepapp ärkas üles ja vaatas kereselt maha, kesk rehetuba seisab üks ilus naisterahvas ja naerab. Väha aja pärast läheb jälle ära. Rehepapp mõtleb ja mõtleb, kudas ta selle omale naeseks saaks. Ta proovinud ka teda kinni võtta, aga ei saanud. Viimaks mõtles, et tarvis nõia juure minna. Ta läks. See seletas: "Sina võta pihlakapuu ja rao sinna üheksa risti peale ja vaata järele, kust ta sise tuleb, sinna pane see pulk ette." Rehepapp tegi nõnda. Kui see naisterahvas jälle tuli, pistis ta pulga seinaaugule ette ja nüüd ei saanud tüdruk kuskilt välja ja jäi rehepapile naeseks.
Ükskord sõidavad nad kirikusse. Kirikus naene naerab ja enne aamen ütlemist läinud välja. Koju sõites küsis mees naese käest: "Mis sa kirikus naersid?" Naene ütles: "Selleta enne minule, kudas sa mu omale naeseks said." Ja mees jutustas oma loo naesele kõik ära. Naene hakkas ka oma juttu rääkima: Vanapagan kirjutas kõiki neid üles, kes kirikus naersivad, suikusivad ja rääkisivad. Toores hobusenahk oli juba täis kirjutatud ja ta venitas teda laiemaks ja lei pea vastu seina ja mina naersin seda. Mehel läks seda naest juba nii täies, et enam ei tahnud ta peale vaatadagi. Ja ta tahtis naesest lahti saada. Läks jällegi nõia juure ja selletas nõiale, et naene teeb kõiksugu vigurid ja mitte ei tahta suguki enam. Nõid ütles: "Kui sa kirikusse lähed, viska ta silla ala jõkke ja mine ise kirikusse. Kui tagasi tuled, on silla peal üks ilus lill. Seda muu ükski ei näe kui sina, aga ära sa seda putu, kui sa putud seda, siis saab ta sulle jällegi naeseks." Mees sõidab kirikust koju, saab silla peale. Lill väga ilus, ei jäta ikka putmalta. Nüüd kuuleb healt: "Ära putu, ära putu, see on mu nabavars," ja korraga sai lill naeseks tagasi.

E 53468 (34) < Hargla khk. - Alfred Peltser, juh. õp. J. Tamm (1915) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Jahusoo Taheval
Kord olnud Taheva valla maa sees üks imesuur järv ja seal sees elanud vanadkuradid. Kui uueaasta ööl üks mees sinna tulile läinud, siis näinud ta, kuidas mustad kassid vee sees hüpelnud ja mänginud. Kui mees lähemale sõudnud, siis muutnud kassid ennast mustadeks meesteks, ja üks neist vaatanud mehele väga uurivalt otsa, ja küsinud: "Kes sind siia ajas meie mängu segama?" Must mees võtnud mehe kaelapidi kinni ja läinud põrgusse, kus mees suures hädas olnud, sest vanad kuradid piinanud teda hirmsaste. Kui see küll haledaste palunud, siis olnud äkkiselt hirmus paukumine ja mürisemine, järv kasvanud kokku ja muutunud sooks. See soo on väga rabe, sellepärast nimetanud rahvas seda Jahusooks. Soos on üks auk, mille juures uueaasta ööd hõikamist kuulda on. Vanakurat piinavat siis seda meest.

E 53469 (35) < Hargla khk. - Karl Kaus, juh. õp. J. Tamm (1915) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Vana jutt
Vanal ajal oli Karula kiriku vöörmünder ühel äripäeval kiriku juures käinud. Kui kodu tagasi sõitnud, kuulnud tema, et saksad tema ees sõidavad kelladega. Vöörmünder ütelnud ka omale hobusele: "Sõida, sõida, ruunake, sina ka sakstele järgi!" Ruunake oli ka sõitnud seda teed, kuhu saksad sõitnud. Saksad sõitnud alla Pikajärve juure, kus olnud üks läte, seda kutsutud Ijässe läte. Kuna vöörmündre tee hoopis teisele poole läks. Ruunake hakanud ka lättele sise minema. Nüüd oli vöölmünder aru saanud, kuhu saksad olivad sõitnud ja kuhu tema hobune ka tahtis minna. Vöölmünder peasis ikka eluga ära. Need saksad olivad enne juba palju inimeisi sinna lättese vedanud, seda olivad kuradid teinud, et inimeisi ära eksitada oma tee pealt ja lättese vedada.

E 53474/5 (38) < Hargla khk. - Edgar Ploomipuu, juh. õp. J. Tamm (1916) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Vana jutt
Vanasti oli iga jaanipäeva õhtu üks herra tõllaga kaks hobust ees Hargla ojasse sõitnud. Ühel jaanipäeval pidanud inimesed selle üle nõu, et kes läheb oja ääre vahtima. Aga ükski ei julgenud minna. Viimaks lubanud kolm meest minna. Kui õhtu kätte oli jõudnud ja mehed vaevalt olid saanud oja ääre puude taga ära peita, siis oli suur mürin tõusnud. Tüki aja pärast sõitnud herra oma tõllaga ja jätnud nende meeste lähedale seisma. Mehed ehmatanud väga ära ja üks mees pannud koju poole jooksma, aga kukkunud maha, sellepeale hakanud Vanapagan suure healega naerma. Mees tahtnud maast ülesse tõusta, aga ei olevat saanud. Vanapagan ütelnud: "Tulge istuge peale ja sõidame edasi." Mehed ehmatanud ära ja tahtnud jooksma panna, aga jalad olid nagu maa külge kinni jäänud. Vanapagan ütelnud jälle: "Kui teie ei tule, siis surete kohe ära." Mehed läinud ka ja istunud tõllasse. Vanapagan hakanud otsekohe oja poole kihutama. Aga see kolmas mees jäänud pealt vaatama. Vanapagan sõitnud ojasse ja kadunud vette ära. Tüki aja pärast tulnud ka kolmas mees maast ülesse ja läinud kodu. Kodus tahtnud ta juhtumist rääkida, aga ei olevat saanud. Kolme päeva pärast oli see mees hakanud nagu väike laps kõnelemist õppima. Mõne nädala pärast olnud kõnelemine juba õige selge, nüüd jutustanud ta selle ka teistele ära, mis oli sündinud. Sellest ajast saadik kadunud sõitja ära ja ka ühes kaks meest. Iga jaanipäeva ööse kell kaksteiskümend oleb ojast nende meeste õhkamist kuulda.

E 78610 (1) < Hargla khk., Laanemetsa v. - Vernanda Vellmann, Valga Tütarlaste Gümn. õpil. < Liisu Tsirk, 79 a. (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Jaanipäeva ööse pista lauda seina kuuse-, männa- ja kadakaoksi, siis puugid, kes lehmadelt piima tulnud imema, torkavad end nende nõeltega.

E 78610 (5) < Hargla khk., Laanemetsa v. - Vernanda Vellmann < Liisu Tsirk, 79 a. (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Kui jaaniööse pista lauda uksepragudesse pihlakaoksi, siis painaja ei piina loomi.

ERA I 7, 118 (4)< Hargla khk., Mõniste k. - Paul Ariste < Marin Torm, 77 a. (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Ül'ti lat'silõ: vana pakan vai vana karh om kurun. Hirmutõdi lat'si.

ERA I 7, 121/2 (11)< Hargla khk., Mõniste k. - Paul Ariste < Marin Torm, 77 a. (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Vanakurat vedä mõtsa jaa essütäss ärä' inemise. Ma' olõ kah ärä' essünü'. Ma' veie ütte prun'tsi ja jak'ki Kütü Emma kätte ummõlda'. Ma' ol'li siss Peebu pool'. Naksi Kütü poolt kodu tulõma. Siss pan'ti latõrnaga' tul'i üten. Tul'li uma riih'he manu'. Jaa is tunnõ' tood. Siss lät'si suhe, karja suhe, konn kari käve. Käve sääl mitu tun'ni. Is saa' arru, konn ol'li. Peräst näie Peebu mõtsavahi pool tuld. Lät'si sinna' sisse. Küüsse konn ma' olõ. Mõtsavaht naksi naarma: "Kas sa' hull olõdõ pääst, et sa' enämb minnu ei' tunnõ', umma mõtsavahti?" - Siss an'tti mullõ sääl süüä. Jaa siss saiõ kodu. Vana juudass essütäss. Ai kurrat! Käve, arru is saa'. Vana kurat käve eehn. Üt's naisterahvas ol'l kuradi sarnanõ. Too ol'l ärä' vahõndõt. Too magasi riih'he tarõn tuhkhaua pääl. Too võis' kah ärä' essütä'. Too ol'l Juuda Maiõkõnõ. Juuda Maiõkõnõ ol'l üllen parsil pulma aigu. Vanakurat ved'i tood Maiõkõist. Vanakurat, kui söögiga' tul'di hiit' jala ette, jaa sül'tliha, mis maha' sattõ, too viidi Maiõkõsõlõ ul'ess par'silõ. Kohe ris't ol'l ala' hidet, tood taa is saa' võtta'. Ilma ris'tildä', tood ta' võtt. Virbli varbli ol'l all. Is saa' võtta'. Säitse ajastaiga ved'i al'l haardanu' säl'gä Juuda Maiõkõsõ ja lännü' ku vanakurat konagi.

ERA II 10, 558 (5) < Hargla khk., Mõniste k. - Erna Ariste < Villem Noorkõiv (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tahevas, Essemäe mõtsas on üks järv nimega Raudjärv, mis juba ammu samblaga on kinni kasvanud, niiet väikesed männid kasvavad pääl. Endisel ajal olla ühele mehele unel öeldud, et võta üks valge kits ja mine sinna Raudjärve äärde ja seo kits mäele puu külge kinni, ise mine järve äärde ja sääl on üks raudvänd(?) ja üks pütitäis kulda, mida võid omale võtta, aga ei tohi kellegiga tegemist teha, kui mõni tuleb segama. Mees tegi ka nii. Läks ja leidis kõik nagu öeldud. Kui mees kulla kallale asus, et välja võtta, enne oli vaadanud veel kitse ja näinud kohe, et hunt kitse kallal. Mees hakanud hunti kisendama, hunt tahab kitsi murda, kohe kadunud kuld järve põhja. Mees võtnud kitsi ja läks kodu. Kits jäi kätte ja kuld kadus. Järgmisel ööl olla mehele öeldud, mis asja olnud tal veel kitsega, kui kuld oli pea juba käes, "Sinu pärast pean ma nüüd jälle mõni aeg ja ehk igavesti järve põhjas magama."

ERA II 10, 559/60 (6) < Hargla khk., Mõniste k. - Erna Ariste < Villem Noorkõiv (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Vana-Roosa vallas, Matsi mõisast Vana-Roosa mõisa minnes on mägi, mida nimetataks Hööramäeks. Mäe all on üks läte, kust postmaantee mööda läheb. Selle lätte kohal on mitu inimest hirmu saanud tunda. Korra läinud mõisa piimavedaja hommiku vara, pimedas, piimaga Matsi mõisast Roosa mõisa. Lätte juures tulnud valges riietes mees vastu, seisnud tee pääle ette, niiet hobune kartnud ja mees ei julgenud edasi sõita ning keeranud tagasi.
Teine kord juhtund samal kohal kutsaril jälle kentsakas lugu. Olnud kuuvalge öö, ilmunud lättest üks valges riietes inimene välja ja läinud tantsides risti üle tee ja laulnud: "Kuu paistab kõrgest ja surnub seisab sirgest." Läinud üle tee ja kadunud ära.
Samal kohal juhtunud korra naisterahval, kes tulnud heinamaalt, otse keskpäeval. Tulnud jälle üks ihualasti mees ja läinud tantsides risti üle tee linatiiki sisse.

ERA II 10, 573/5 (5) < Hargla khk. Mõniste v., Mõniste k. - Erna Ariste < Andri Kõivamägi, 64 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Juhtunud lugu Vana-Antsla vallas. Pehme järve heinam.
Ants Ain ja tema poeg Mikk Ain olid heina niitmas. Niitsid mõni aeg ja muidugi istsid siis sööma. Näevad, et tuleb metsast susi välja. Ikka tuleb nendele lähemale, niikaua kui kohe nende ligi saab. Nemad söövad ikka edasi ja vaatavad, et susi vahib väga haledasti ja silmad jooksvad pisaraid mööda lõugu maha. Mikk Ain ütleb omale isale: "Isa, anna soele pala leiba," aga ta ütleb pojale: "Kuida ma annan temale, käega anda, võtab ta käe kätski." Poeg ütleb: "Pole tarvis käega anda, võta pala leiba, pane noa otsa ja anna sellega." Nõnda siis andis Ants Ain noa otsast leiva soele ja susi haaras kõige noaga leiva ja pandis metsa.
Läks mõni aeg mööda, tuli Ants Ainal Tartusse-sõit oma asjatoimetusele. Käib ühest poest teiste ja trehvab muidugi suurte arisse sisse minevat ja näeb Ants Ain nuga olevat leti peal, kinni löödud ja hakkab seda nuga vaatlema. Nõnda siis näeb ärimees, et keegi vanamees silmitseb seda nuga, mis oli kinni naelutud. Ärimees küsib: "Vanapapi, mis te vaatlete seda nuga?" - "Mis ma vaatlen, see näheb välja nagu minu nuga." Ärimees küsib: "Tõesti on see sinu nuga?" - "Jah, see on minu nuga." - "Aga kust see nuga siia siis sai?" - "Vaat, härra, asi oli nõnda. Me olime heina juures ja hakkasime sööma ja tuli susi metsast välja ja tuli meile nii liigi ja silmad tilkusid peas ja mina võtsin noa ja andsin temale leiba. Tema haaras leiva kõige noaga ja pani metsa." Ärimees ütleb: "Jah, kui on see sinu nuga, siis võite ta kätte saada ja selle vaeva eest annan ma teile hea tasu, et see es ole mitte susi vaid mina olin." Nüüd ärimees loeb välja kolm tuhat rubla ja annab Ants Ainale selle raha ja ütleb, et "Teie olete mind päästnud" ja Ants Ain tänab ja tuleb koju. Muretseb omale ka krondi selle saagi eest, mis ta Tartust oli saanud.
Praegust on see talu olemas, kus tema poeg Mikk Ain elab. Võru maakonnas Vana-Antsla vallas Haanja talus.

ERA II 2, 509 (3) < Hargla khk., Mõniste v., Peebu t. - Herbert Tampere < Mihkel Eichenbaum, 77 a. (1928) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda
Soendist.
Üts miis õkva esi kõnel mulle, kiäle ta asi olli johtunu'. Timä kündnu' Horstipalu veeren. Hopõn väsünü' vällä' ja timäl lännü' kah kõtt tühjäs. Istnü' maha pruukosti võtma. Susi tullu', vahtnu man, silmä' joosnuva' vett. Miis pistnu leiväpala väidse otsa ja ängäs selle soelõ. Niipia, kui susi leivatükü ärä' sei, sai inemeses. Ütelnu' endä oleva Virumaa mõisnigu poja. Kõnelnu', et joh hulk aigu soendis ollu'. Ollu' väigä tenulik, lubanu' viil tasuda. Kas ta aga tod lubamist täämbätsele om täütnü', ei tiiä' mina.

ERA II 2, 511 (4) < Hargla khk., Mõniste v., Peebu t. - Herbert Tampere < Mihkel Eichenbaum, 77 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
[Kirikuehitaja Olev.]
Olõvistõ kerigut ol'li ehitänü' üts tiidmädä nimegä miis. Kerik nakanu' joh valmis saama, aga iks es ole' ehitäi nime teedä' saad. Sääl kuulu' üts, ku imä kussutanu' last mõtsa veeren (lats iknu', kõtt ollu tühi) iks nii: "Olõ vaiki, latsõkõnõ, ku Olõv kerigut tegemäst kodu tule, tuu tuu suure saia." Sedaviisi saadki Olevi nimi teedä'. Temä järgi pant sis ka kerigulle nimes Olõvistõ.

ERA II 2, 513 (5) < Hargla khk., Mõniste v., Peebu t. - Herbert Tampere < Mihkel Eichenbaum, 77 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Valgjärve tekkimine.
Otepää lähedal on Valgjärv. Selle tekkimisest räägitakse nii. Korra hakand kõvasti müristama. Laps tulnud väljast ja ütelnud emale: "Mi valge tule müristen." (Valgeks kutsutud talu valget härga.) Asi jäändki sellega. Äkki aga hakand taevast välivett maha jooksma, uputand terve maakoha ära. Nii tekkindki Valgjärv. Härg pole mitte talu oma olnud, vaid üks niisugune järve vaim, kes järvele vastset kohta otsides ise ees käind. Et laps härga "mi valgeks" nimetas, hakatud järvegi Valgjärveks kutsuma.

ERA II 2, 529 (3) < Hargla khk., Taheva v. - Herbert Tampere < Kadri Lepp, 70 a. (1928) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda
Korra läind 12 soendit üle nurme. Üks esimesi olnud krantskael. Need olnud pulmarahvas, kadeda naabri poolt soendeiks muudet. See asi vist juhtund Venemaal. Naabrit polevat pulma kutsut, siis see tasund kätte. Ei ole aga pärast osat enam inimesiks tagasi muuta -nii rändavad veel praegugi ilma pidi. Krantskael olnud peigmees, krae kaelas.

ERA II 2, 613 (2) < Hargla khk., Mõniste v. - Herbert Tampere < Eduard Ploomipuu (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui Mustjõe vaim hoigab, siis upub mõni inimene ära. See sünnib enamasti iga aasta kord.

ERA II 2, 641 < Hargla khk., Mõniste v., Peebu t. - Herbert Tampere < Mihkel Eichenbaum, 77 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Hall, gen. halli.
"Olli enämbide halli-haina kasvamise aigu suvõl (sellest ka nimigi)." Haige kohta üteldi - "sõit halli". Arstimine: tagurpidi valge hobuse seljas sõita.

ERA II 2, 685 (1) < Hargla khk., Mõniste v., Peebu t. - Herbert Tampere < Mihkel Eichenbaum, 77 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lindva.
Nägemädä surmatooja õhuvuul.

ERA II 2, 791 (1) < Hargla khk., Mõniste v., Peebu t. - Herbert Tampere < Mihkel Eichenbaum, 77 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabandus = "lindva". Rabandusse (lindvasse) surnud - "läbi lüüd" ehk "rabat".

ERA II 2, 803 (1) < Hargla khk., Mõniste v., Peebu t. - Herbert Tampere < Mihkel Eichenbaum, 77 a. (1928) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda
Soend
"Soendis nimetedi toda, kui kiäki olli nõiduse läbi soe muudu loomas saanu'." Soend pole muidu kedagi murdnud kui suurimas näljas. Inimene pääses soendist, kui ta sai rsitiinimese käest söögipalve läbi õnnistet leiba või muud toitu. Vanast olevat korra terve pulmarahvas soendeiks nõiut.

ERA II 2, 803 (2) < Hargla khk., Taheva v. - Herbert Tampere < Jaan Paltsepp, 50 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Soend.
"Ilves".

ERA II 2, 833 < Hargla khk., Mõniste v., Peebu t. - Herbert Tampere < Mihkel Eichenbaum, 77 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Vaarao latse'.
Hülge taolised loomad meres, inimese pääle sarnase pääga. Hüüavad ikka: "Varuuh, varuuh!" Vannuvad sellega vaaraot, kes neid hukatusse viind. Nimelt on need egiptlased, kes Punasmeres Moosese rahvast taga ajades hukkusid.

ERA II 23, 130 (6) < Hargla khk., Vastse-Roosa k. - Th. Pettai, koolijuhataja < Vastse-Roosa algkooli õpilased (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Laste hirmutamine
Külma poisid tulevad! Koll tule! Susi tule! Näkk vii vette! Küla aja kotti! Mustlased viiva ära! Karu tule seina vahelt! Juudi naine tuleb!

ERA II 34, 385 (13) < Hargla khk., Vastse-Roosa v. - Oskar Loorits < Paulopriit Voolaine < ? (1927) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Maarja Oras
Virmalise' oma' vaaroni latsõ', kel inemise pää, kala hand. Tegevä: vrau', vrau'! (Riias olla nähtud. Jutust paistab, nagu oleks hüljest näind).

ERA II 34, 385 (14) < Hargla khk., Vastse-Roosa v. - Oskar Loorits < Paulopriit Voolaine < ? (1927) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Maarja Oras
Virmalise' = vaaroni latsõ'. Alt poolt kalahand, pää nagu inimesel. Teevad häält: vrau', vrau'!

ERA II 29, 104 (12) < Hargla khk., Taheva v. - J. Tamm, Hargla köster (1929) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
(Vastused kirja nr. 388 peale)
Altmaakäija - ei tea.

ERA II 29, 105 (25) < Hargla khk., Taheva v. - J. Tamm, Hargla köster (1929) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
(Vastused kirja nr. 388 peale)
Näkk = "nakk", nakkavat kinni, nii et enam valla ei saavat ja uputavat ära.

ERA II 57, 733 (1) < Hargla khk., Taheva v., Kõõdre t. - J. Tamm < Eduard Kasak, s. 1869 (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann, redigeeris Maarja Oras
Vaarao latse
Vanast, kui mihe voorin kävveva, oli neile Riia liinan näidetu veevannin imelikke loomi: edepool nigu inimisel, tagupool nigu kalal. Pää nigu inimese pää, pika vuntsi ja pää pääl ka veidu juuseid. Ematsil ollu nisagi. Na rüüknu: "Varaoo, vaaraoo," vahel ka huiknu.
Na ootvat viimast päiva, sest sis saavat na jälle tagasi inimesis. Kui neile üteldavat, et viimast päiva niipea ei tule, sis nakavat ikma.

ERA II 57, 733 (2) < Hargla khk., Taheva v., Kõõdre t. - J. Tamm < Eduard Kasak, s. 1869 (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann, parandas Maarja Oras
Kui vaarao latse tsuklese, sis taivas veretes - ja tullev sõda.

ERA II 57, 735 (3) < Hargla khk. - J. Tamm < mitmed inimesed (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann, redigeeris Maarja Oras
Nendest vaarao latsist teavad mitmed, kuid ainult küsimuste peale vastata - kuulnud ei-tea-kellelt, lapsepõlves koolis käies, ja ka muilt vanemailt inimestelt. Keegi noorem teadis ütelda, et olevat kuskilt raamatust lugenud, ei tea aga, kus ja kunas.
Teadsid lugu: Mari Sann (Andri naene Taheva Limpsi talu maal olevas omas popsimajakeses, pärit Mõnistest), ka tema mees (pärit Tahevalt) Andri on seda lugu poisikesena kuulnud; Liisa Peltser, (vallavaene Taheva vaestemajas), siis Elisabet Püss (Karola-Apja asunduses 1894 elav 75 a. erksas vanaeit) - nagu ta tütar hiljuti ütles, teada sellest ja palju muinasjutte ja vanu laule, ei olla keegi temalt kirjutanud. Ei ole mahti saanud teda külastada.

ERA II 57, 737 (4) < Hargla khk., Taheva v. - J. Tamm < rahvasuust (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann, redigeeris Maarja Oras
Kisavatele lastele: "Röögite nigu vaarao latse, kas ti suud ei pea!"

ERA II 115, 17 (33) < Hargla khk., Taheva v. < Hargla khk., Mõniste v. - Selma Kutti < Liis Peltser, 77 a. (1935) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Maavitsa arstitakse ussi naha ja ussitapmise kepiga. Kus ussitapmise kepp, sääl käiakse vajutamas haiget kohta.

ERA II 115, 20 (47) < Hargla khk., Taheva v. < Hargla khk., Mõniste v. - Selma Kutti < Liis Peltser, 77 a. (1935) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Praeguse Perätjärve kohal olnud vanasti suur järv, praegu enamasti pehme soo. Järvel pole nime olnud, sellepärast tahtnud säält ära minna. Järv läinud õhku mööda. Karjane hüüdnud: "Vallik mürises (pull kodus)!" Järv lasknud end sinna maha. Saanud nimeks Valjärv (kus praegu see järv asub, seda jutustaja ei tea). Osa, mis järvest järele jäi, kutsutakse Perätjärveks.

ERA II 115, 21 (49) < Hargla khk., Taheva v. < Hargla khk., Mõniste v. - Selma Kutti < Liis Peltser, 77 a. (1935) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann, redigeeris Mare Kalda
Vanasti Riias käies on nähtud, kui võrguga kalu püüti, et võrku tulnud poolinimesed, poolkalad ja karjunud ise: varao, varao! Need on need vaarao lapsed, kes merde jäid, vaarao sõjavägi.

ERA II 115, 37/8 (15) < Hargla khk., Taheva v. - Selma Kutti < Hendrik Valtin, ? a. (1935) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Mees künnud nurmel. Soendik tulnud mehe juurde. Mees hakanud sööma. Soendik vaadanud haleda näoga päält. Mees andnud soendikule pussi otsast leiba. Soendik läinud ühes pussiga metsa. See soendik olnud üks Riia kaupmees. Ta pannud selle pussi poodi laua pääle. Mees läinud kord Riiga, läinud sinna poodi sisse. Tunnistanud seda pussi ja ütelnud, et tal olnud just sarnane puss, aga susi viinud selle ära. Kaupmees ütelnud, et tema olnudki see soendik. Kaupmees andnud mehele palju raha.
Vanasti olnud nahkpiiblid, sääl sees olnud sõnad, kuidas soendikuks saada.

ERA II 115, 39 (19) < Hargla khk., Taheva v. - Selma Kutti < Hendrik Valtin, ? a. (1935) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Koikkülas olnud mäe pääl kirik. Mäe all olnud Raubatsi järv. Kirik on läinud sinna järve sisse. Õhtul ja hommikul on olnud kella löömist kuulda. Kuidas see kirik sinna järve läks, seda ei ole teada.

ERA II 115, 43 (4) < Hargla khk., Taheva v. - Selma Kutti < Bernhard Bullis, 73 a. (1935) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Mees künnud põllul. Soend tulnud mehe juurde ja silmad jooksnud vett, kui näinud, et mees sööb. Mees annud noa otsast soendile leiba. Käe pealt ei julenud mees anda, et soend haarab käe ka suhu. Soend läinud noaga minema. Sama mees läinud Riiga, näinud kaupmehe laua pääl oma nuga. Kaupmees olnudki see soend.

ERA II 243, 627 (33) < Hargla khk., Mõniste v., Talina t. - Saime Suur, Vastse-Roosa algkooli õpilane < Minna Prants, 50 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Mõniste jões on voolu järgi enne Vaidva silda üks väga sügav koht ja siis mäele poole minnes on väga õhuke ja siis uuesti sügav kui enne, vaid palju õhem. Kui vesi õhuke olevat, siis olevat näkk sügavamas kohas ja vesi suurem, siis õhemas kohas. Näkk vedavad juba iga kevadpühi vara püünispaelad üles, kuid senini ei ole veel ükski paelu jäänud.

ERA II 243, 683 (5) < Hargla khk., Vana-Roosa v., Borodino as., Tiiviste t. - Lehte Kuus, Vastse-Roosa algkooli õpilane < Kadri Kuus, 77 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Üts tütärlats lännü ütest talust tõistõ tüüle. Tedä ollõv kutsutu häste vahra. Sis lännü tuu tütärlats läbi suurõ ja pümehe mõtsa, aga juhtunu olõma viil õdagunõ üü. Tütärlats tullu hilläkõistõ ja nännü, et tuli palas veidü kaugõmban. Tulõ veeren ollu kolm miist. Üts ollu maal pikälte ja tõnõ ollu tuul man. Kolmas segänü tuld. Tuu, kis tuld segäsi, ollõv ütelnü: "Tulõ endä siiä, ärä pellädu medägi, siin om kõrtsimamma haigõ!" Tütärlats nakanu juuskma, aga nu jäänu sinnasamma.

ERA II 243, 683/5 (6) < Hargla khk., Vana-Roosa v., Borodino as., Tiiviste t. - Lehte Kuus, Vastse-Roosa algkooli õpilane < Kadri Kuus, 77 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Ütel naasõl tullu nõiaga pahandus. Nõid muutanu sis naasõ soendis ehk soes. Naasõl aga jäänü maha kolmõ kuu vannu lats. Naanõ muidu käünü mõtsan, aga ega nellapäävä õdagu tullu üte suurõ kivi manu, mis oll jõe veeren, last imetämä. Ku naanõ imetämä tullu, sis visanu soe naha kivi pääle. Ku imetämise lõpetanu, võttunu jälle naha pääle ja lännü mõtsa. Tütrik lännü jälle latsõga tagasi. Nii käünü naanõ last imetämä sinna kats kuud.
Miis aga mõtõlnu, et mis tetä. Ta ollõv sis arutanu naasõ sugulaisiga ja na ollõv sis tullu otsusõlõ, et kivi kummas kütta. Nüüd sis vedänu miis hulga puid kivi manu ja pandunu nu joba kolmapäävä palama. Ku sis nelläpäävä jälle naanõ tullu ja naha kivile visanu, ollõv tuu ärä palanu.
Sis ollõv naanõ muutunu soest jälle naasõs.

ERA II 243, 691/3 (10) < Hargla khk., Vana-Roosa v., Borodino as., Tiiviste t. - Lehte Kuus, Vastse-Roosa algkooli õpilane < Kadri Kuus, 77 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Ku vanast nõia ollõv inemisi soes muutunu, ollõv ollu säätäne asi, et ku ristiinemine sai soelõ soolaga leiba anda, muutu susi inemises tagasi.
Perremiis kündse maad mõtsa veeren. Susi oll vahtinu mõtsa veeren ja silmä juuskunu vett. Ta tullu ega kõrd, ku miis kündmä läts. Miis võttunu uma leevä ja pandunu tu pikä nuia otsa ja ängänü sedä soelõ. Susi võttunu leevä vasta ja kõrraga oll kaavnu soe nahk, asõmalõ tullu inemise nahk. Soest oll saanu 17 aestanõ poiss. See poiss ollõv ollu joba kats aestat tagasi kaavnu.

ERA II 243, 693 (11) < Hargla khk., Vana-Roosa v., Borodino as., Tiiviste t. - Lehte Kuus, Vastse-Roosa algkooli õpilane < Kadri Kuus, 77 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Pidurahval ollõv saanu üte nõiaga pahandus. Nõid oll sis moondanu kõik pulmarahva soenditeks. Soe ehk soendi lätsi mõtsa. Pruut peigmehega kõgõ iin. Pruudil ollõv jäänü kukru päält vällä valgõ nukk. Sis ollõv nakanu pruudiesa nõida pallõma. Nõid tennu kõik jälle inemiisis tagasi. Pulmarahvas tullu jälle mõtsast tagasi ütstõsõ takan.

ERA II 243, 723 (37) < Hargla khk., Vana-Roosa v., Borodino as., Tiiviste t. - Lehte Kuus, Vastse-Roosa algkooli õpilane < August Kuus, 38 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Puustusõn üte kõuvvarigu man oll üts läte, mis konagi es külmä. Oll tullu üts pilvekene päävä pääle, sis olli lähukeiste tullu pikse. Oll ollu peris keskpäävä aig.
Üts naistõrahvas oll nännü, et sääl kolm imeillust preilit käü edesi ja tagasi. Kui pikne joba peris lähükeiste tull, sis olli lännü lättesse.

ERA II 243, 729 (43) < Hargla khk., Mõniste v., Tursa t. - Lehte Kuus, Vastse-Roosa algkooli õpilane < Miili Must, 59 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Vanast oll järv ärä lännü Hallniidü niidupäält. Kui järv oll lännü, oli kala maha tsilkunu. Nii oll järv ärä kaavnu.
Vanast oll ollu taivan üts suur must pilv. Rahvas oll ennustanu, et nüüd tulõ järv. Sis olli pandunu rahvas toolõ järvele nime Valtjärv. Sis sadanu viikogu Sinesaarõ suhu.

ERA II 243, 747 (49) < Hargla khk., Mõniste v., Tursa t. - Lehte Kuus, Vastse-Roosa algkooli õpilane < Marie Pähn, 52 a. (1939) Sisestas ja redigeeris USN
Vanast olli vanakuradi mõsknu Pulliojan rõiviid. Sedä oll tettü enambüsi nelläpäävä õdakuti. Kui mõni tõnõ inemine müüdä oll lännü, sis oll kutsutu tuud ka sinna.
Pullioja asub Mõnistes Pullirahva maal.

ERA I 3, 291 (2) < Hargla khk., Vastse-Roosa v. - Hilja Puusepp, Vastse-Roosa algkooli õpilane < vanaemalt (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Vana-Antsla vallan siinpuul sedäsamma pedäjät oll lapik kivi, sääl oll vanakuradi varbaaseme kivipääl. Inemisi käve sääl kaeman pallu.

ERA I 3, 291 (3) < Hargla khk., Vastse-Roosa v. - Hilja Puusepp, Vastse-Roosa algkooli õpilane < vanaemalt (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Tsooru vallan Juudajärven oll näta pink, millega vanakurat järve läts. Asi oll olnu nii: Rehepapp oll kiitünü tinna, vanakurat tulnu kaema ja küsünü: "Misa siin tiid?" - "Ma keedä silmärohtu," oll rehepapp ütelnü. "Kas mulle ka või saia, mul silmä haigõ?" ütelnü vanapakan. - "Või küll!" vastanu rehepapp. Rehepapp küsünü: "Mis sul nimi om?" - "Isi on nimi!" ütel kurat. Rehepapp seletama: "See om kallis rohi, vast lätt maha, selleperäst köüdä ma su pingi külge kinni." Ja köütünügi kinni. Rehepapp valanu siss tinna silmä. Vanapagan lännu kõgõ pingiga järve. Isi rüükünu hirmsale. Tõse kuradi tulnu küsümä: "Kis tekk?" - "Esi tekk!" ütelnü teä. Järvele aga jäänüki nimi "Juudajärv".

RKM II 53, 357/8 (2) < Hargla khk., Mõniste v., Mõisa as. - Rein Rauba < Liidia Þirasnev, s. 1897 (1956) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Mõisnik kodukäijaks
Kord suri üks väga rikas mõisnik. Peale surma hakkas ta öösiti käima proua pool ja tahtis teda tappa. Seda surnud mõisnikku oli mitu korda nähtud öösel, kuid keegi ei julgenud teda puudutada. Vaene proua jäi ikka kõhnemaks ja kõhnemaks. Kord tuli üks mõisakutsar proua juurde ja ütles: "Kui sa lubad mulle rikkaliku tasu, siis päästan su." Proua lubaski.
Kui päike oli looja läinud, siis istus kutsar Ants trepile ja jäi mõisnikku ootama. Hakkas pimenema ja siis Ants nägi, et mõisnik tuleb.
Ants teretab. Mõisnik teretab vastu. Siis küsib Ants: "Kuhu sa lähed?" Mõisnik vastab: "Proua juurde." Ants ütleb: "Aega on proua juurde minekuga, parem lähme hobuste juurde." Lähevadki hobuste juurde. Ants näitab korrast kõiki hobuseid ja patsutab neid.
Kui mõisnik tahab hobuseid patsutada, siis hobune kargab eest ära. Kui hobusetall oli läbi vaadatud, siis hakkas mõisnik ikka proua juurde tahtma, aga Ants ei lasknud. Ta viis mõisniku küll lehmalauda, küll kanakuudi juurde. Kui kõik oli läbi vaadatud, siis hakkas mõisnik proua juurde minema. Äkki kires kukk.
Mõisnik käskis Antsul ruttu hobused ette rakendada ja teda surnuaiale viia. Ants viiski. Mõisnik läks oma haua juurde ja käskis Antsul hauda ronida, kuid Ants ütles: "Härral on eesõigus." Mõisnik roniski, siis lõi Ants pahema jala kontsaga kolm korda vastu maad ja ütles: "Sul ei ole enam õigus siit välja tulla."
Peale selle ei käinud härra enam prouat tülitamas.

RKM II 53, 110 (2) < Hargla khk. - Malle Reisma < Miili Tammepuu, s. 1890 (1956) Sisestas Merje Susi 2001, kontrollis Mare Kõiva 2005
Mõniste järve tekkimine
Mõniste järv on kaevatud 1835. a. ja on praegu 121 aastat vana. Seitse valda oli kaevamas seda järve. Järv kaevati Mõniste paruni käsul mõisa parki. Järv on praegu säilinud.

RKM II 135, 189 (15) < Hargla khk., Mõniste v. - Minna Kokk < Minna Kokk, s. 1892, oma mälestuste järgi (1962) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Hallitõbi on üks väga vana haiguse liik, päris muiste on olnud ka siin Eestis hall. Kasuisa kõneles, kui tema noor olnud, siis põetud veel hallitõbe, kui olid veel väga suured metsad ja sood, siis kõneldud, et hallitõbi saanud mürgisest sooaurust. Kuis seda iidsel ajal arstiti, sellest pole siiani enam teateid või kas siis iga haigust arstiti, inimene oli haige seni, kui ta ära paranes ja kui ei paranenud, suri ära ja valmis. Kui palju kordi minagi olen haige olnud, enamasti olen ilma arstita alati terveks saanud.

ERA II 29, 104 (12) < Hargla khk., Taheva v. - J. Tamm, Hargla köster (1929) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
(Vastused kirja nr. 388 peale)
Altmaakäija - ei tea.

ERA II 2, 685 (1) < Hargla khk., Mõniste v., Peebu t. - Herbert Tampere < Mihkel Eichenbaum, 77 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lindva.
Nägemädä surmatooja õhuvuul.

ERA II 2, 803 (2) < Hargla khk., Taheva v. - Herbert Tampere < Jaan Paltsepp, 50 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Soend.
"Ilves".

ERA II 29, 104 (12) < Hargla khk., Taheva v. - J. Tamm, Hargla köster (1929) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
(Vastused kirja nr. 388 peale)
Altmaakäija - ei tea.