Helme pärimus

Loitsud ehk nõidussõnad

E 29038 (1) < Helme khk., Lõve - Johannes Puusepp < Madlene Puusepp, 65 a.(1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Ussisõnad
Mida karja välja lastes kaitseks loeti. Pääle järgneva sõnade loeti veel kolm korda Issameiet.
Oh sa, tige uss,
keri ennast kerasse,
mässi ennast mättassem
poe puujuure alla.
Maamees künnab kesada,
ühe kännu, ühe lage,
kahe kännu vahele.

E 29038 (2) < Helme khk., Lõve k. - Johannes Puusepp < Madlene Puusepp, 65 a. (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Hundisõnad
Metsa üppi, metsa appi,
metsa kuldane kuningas,
metsa siidineitsikene,
Püha Jüri poisikene,
lase minu karja laialt käia.
Issa, poig ja Püha Vaim
minu ja minu karja man!
Nagu ussisõnad, niisama loeti ka hundisõnad kolm kord Issameiet.

E 29039 (3) < Helme khk., Lõve k. - Johannes Puusepp (1896) < Madlene Puusepp, 65 a. Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Sakste vihavõtmise sõnad
Tere, Reinut, must mees.
Mina armas sinu meelsest
kui laps oma ema meelest.
Suus suurus, karu kangus,
sina kotkas, mina harakas,
sina laua all, mina laua pääl,
suur lootus ülevel.
Nimetadud sõnu pidanud vihatud mees saksa tuppa minnes tasakesi omaette pomisema. Sinna juure ka veel kolm korda soola pääle puhkama.

E 23283 (1) < Helme khk. - Jaan Karu (1896) Sisestas Kail Sarv 2002 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Kui hammas maha tuleb, siis visatakse ahju taha ja üteldakse: "Ritsik, anna mulle raudhammas, ma annan sulle luuhamba!"
Saad saavat hambakaotaja kõva hamba. Ka vanu olen näinud nõnda tegevat, kelledel hambaid enam ei kasva.

E 53256 (b) < Helme khk., Riidaja v. - Hans Martin (1923) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Kui minevatele kurgedele laulda:
Essi, essi, kurekesed,
Tagumine ots ette,
Edimene taade,
siis lähevad nad segi ja ei leia enam õiget teed, aga sarnane segamine toob lauljale kahju.

E 2915 (12) < Helme khk. - Jaan Karu (1893) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2005
Arstimine. (Pomisemine)
Võeti vana kirikulauluraamat ja ristiga võti, pöörati võtid raamatu peal tiiru ümber ja loeti: "Maarja isake! Maarja emake! Kust on N. N.* selle haiguse saanud? Kas tare läve alt ehk kurja jälje seest ehk saunast: lavalt, keresselt, läve alt ehk kurjast tuulest jne."
Kui seda nimetatakse, kust haigus saanud, siis käib võti selle sõna juures ümber ringi. Siis jälle: "Kas see haigus on tulnud vihastamisest või külmetamisest või tõise kurja inimese vandumisest j. n. e. Kust saadud, selle sõna juures käib võti tiiru. Siis tuleb, kui haiguse hakatus tääda, arstimine.
* N.N. - õige nimi.

E 2915 (13) < Helme khk. - Jaan Karu (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2005
Kuidas luupainajast lahti saada
Kui luupaene seljas käib, siis kui ta üks ööse seljas on, siis mine, kui maast üles tõused maantee pääle. Kes sulle sääl kõige esite vastu tuleb, see ongi luupaeneks käia. Sellele ütle: "Miks sa öösel mul seljas käid?" Siis ei tule ta tõine kord enam.

E 2920 (17) < Helme khk. - Jaan Karu (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2005
Tont aset tahtmas
Tont käinud kord Tallina mõisa (Löve vallas, Helme kihelkonnas) järvest välja peremehe juure ja palunud peremehe käest omale kuivale maale aset. Peremees aga sõimanud teda ja ei annud mitte aset. Siis ütelnud vanatont: "Tuvil on kolm poega ja neil kõikidel on kuival maal ase ja sina ei anna mulle üksi aset." Peremees pole aga mitte annud, vaid käsknud kesk järve elada ja iga kord, kui vana tont käinud, lugenud ta issameiet. Siis läinud vanatont ära. Viimaks pole ta enam tulnud.

E 2921 (20) < Helme khk. - Jaan Karu (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2005
Kuidas varas kätte saadud (seda on nõiad teinud).
Võetud kiriku lauluraamat ja köidetud see punase lõngaga kinni, siis võetud ristiga võti, pantud lauluraamatu peale ja üteldud: "Raamatuke näita, kuuluta, kes on selle asja varastanud, kas N.N. või N.N. jne." Kui varga nime nimetatud. Siis käinud võti tiiru, nii saadud varas kätte.

E 2958/9 (7) < Helme khk. - Jaan Karu (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2005
7. Mooseseraamat (Tartumaalt)
Ühel peremehel olnud Seitse Moosese raamatud. Seal olnud niisugused sõnad sees, et peremees võinud sellega tõist ära vanduda, võinud tõisele kurja ja ka head teha. Kellegile tõisele pole ta aga seda raamatud näidanud, vaid ainult ise lugenud. Kord unetanud ta ometi selle raamatu laua pääle. Karjapoiss näinud seda ja hakanud säält seest, teadmata missugust tükki, lugema. Kui ta mõne salmi saanud ära lugeda, olnud kõik tuba surnuid täis ja kõik küsinud maas istudes: "Andke tööd! Andke tööd!" Varsi tulnud peremees tuppa. Kui ta seda lugu näinud, siis pahandanud ta väga karjapoisiga, võtnud seitsme Moosese raamatu kätte, lugenud säält mõne sõna ja surnud kadusid kõik ära.

E 80281 (6) < Helme khk., Tõrva vanadekodu - Hilda Haas, Tõrva Ühisgümn. õpil. < Liisa Vorst (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Laps kasvades ja juba hambaid murdes saadeti murdunud hambaga üksi pimedasse rehekambri, kus pidi hamba vastavaid sõnu üteldes ahju pääle viskama: "Ritsik, seh luuhammas, anna mulle raudhammas!"

E 80310/1 (14) < Helme khk. - V. Riit, Tõrva Ühisgümn. õpil. (1932) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
[Nõiasõnad]
Naamit Podrik Et Padieli Spiiritus Somptus Amoka Musa Sõnu peab südamest lugema, siis valu kaob ära.

E 80311 (15) < Helme khk., Tõrva l. - V. Riit, Tõrva Ühisgümn. õpil. < Krull (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Marutõbi rohi.
SAPOB
APEPO
PENEP
OPERA
ROPAS

E 80323 (6) < Helme khk., Tõrva - Salme Rosenberg, Tõrva Ühisgümn. õpil. < Liis Johanson (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Kui laps hambaid murdma hakkab, kästakse tal murdunud hammas ahju pääle visata, üteldes: "Ritsik, säh luuhammas, anna mulle raudhammas!"

E 80325 (3) < Helme khk. - H. Šults, Tõrva Ühisgümn. õpil. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Kui laps ristitud, siis vaderid viinud ristimisvee välja ja visanud katusele, öeldes: "Kasva suureks ja saa kuulsaks!" Mõnikord visatud jälle pärna otsa, et lapse elutee oleks hästi lilleline.

E 80325/6 (4) < Helme khk. - H. Šults, Tõrva Ühisgümn. õpil. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Pääle ristimist võtnud ema lapse ja lugenud talle sõnu, mida keegi ei teadnud, mis aga lapsele kuldset tulevikku pidanud tähendama.

E 80479 (2) < Helme khk., Riidaja v. - E. Taul, Tõrva Ühisgümn. õpil. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Kadripäeval võtavad tüdrukud üheksa aiateiba alt mulda ja viskavad saunakerisele, ise üteldes: "Saunavaim ütle, millal saan ma mehele?" Kust loevad nad saunavaimu vastuse, seda ei teata.

E 80480/1 (3) < Helme khk., Riidaja v. - E. Taul, Tõrva Ühisgümn. õpil. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Saabunud laupäevaõhtu. Keskööl lähevad neiud sauna ja paljastavad endid. Siis lähevad tagurpidi saunauksele ja ütlevad: "Rikas talupoeg, löö mu tagumikku karvase käega." Kui nad tunnevad karvase käe puudutamist, siis on oodata rikast peigmeest: kui on aga tunda kõva ja paljas käsi, on tulevane väga kuri jne.

ERA I 2, 404 (8) < Helme khk. - V. Soots (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, toimetas Anne Kaaber, parandas Pihel Sarv 2004
Kui lapsel piimahammas maha tuli, pidi ta selle ahju peale viskama ja ise sääljuures ütlema: "Ritsik, ma annan sulle luuhamba, anna mulle raudhammas."

ERA II 10, 509/10 (2) < Helme khk. ja Halliste khk. - Klara Kase < emalt ja isalt (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Niserdus (nikastus).
Võetakse 3 lõnga, sinine, must ja punane. Tehakse korraga kõigisse sõlm, aga enne sõlme kokkujooksmist loetakse sõnad:
Edimält läits Jeesus kerikude.
Irulanni, allilanni.
Loe musta mustusele.
Jalo (käsi) jakust jõmati,
Kivi vasta kiuksati.
Püha Maarja, tõse ülesse,
Tii pehmes, parembas kui enneki.
Kohe (kuhu) luu luigatanu,
Sinna liha liigatanu.
Siruta sinist, venitä verevät,
mutsuta musta.
Nüüd pigistatakse lõngad pihku, sülitatakse ja puhutakse 3 korda ning tõmmatakse sõlm kokku.
Seda korratakse 9 korda ja siis pannakse niidid haigele kohale.
Sõnad loetakse ühe hingetõmbega ja ka puhumine ja sülitamine peab samaga sündima.

ERA II 1, 201 (2) < Helme khk., Taagepera v., Karjatnurme k. - Eduard Treu < Liis Oja (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Täid panna lepa pussi vahele ja visata tulle ütlemisega: "Mine sinna, kust oled tulnud!" Kohe kaovad täid lõpulikult.

ERA II 1, 201 (3) < Helme khk., Taagepera v., Karjatnurme k. - Eduard Treu < Liis Oja (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Pihlakane pulk ära õõnistada ja öösel korjata õõne sisse täisid, punn pääle panna ja tulle visata sõnades: "Mine sellele tagasi, kellelt oled tulnud!" Siis kaovad täid seljast ja lähevad selle juure, kes nad on teisele selga nõidunud.