Kanepi pärimus

Vanad jutud ja müütiline ajalugu

Vana aja lood mitmesugustest mütoloogilistest olenditest.

E 55006 (1) < Kanepi khk., Kooraste v., Kella k. - August Voldemar Kõrv < Jette Kõrv, 46 a., Johan Kõrv, 54 a. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Näkk. Näkist ei tea muud midagi, kui et öeldakse vees olevat ja inimesi ära viivat. Lapsi hirmutatakse ikka, et näkk tuleb ja viib ära, kui järve ehk kaevu ääre lähed.

E 55027 (12) < Kanepi khk., Kooraste v., Kella k. - August Voldemar Kõrv < Mai Müürsepp (1924) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Risttee. Öösel sõideti ristteel enne keskööd luuavarre seljas, et halli(tõbe) eksitada. Inimene läks ise üht teed, luuavarre viskas teist teed, et hall ei oskaks inimese kallale tulla.

E 55037 (4) < Kanepi khk., Erastvere v., Nohaküla - August Voldemar Kõrv < Miili Hallap, 40 a. (1924) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Korra oli üks mees uue maja ehitand. Igal ööl oli tulnud keegi ja öelnud, et mis sa vead sitast perset üle mu söögilaua, ja ei ole kunagi öösel magada lasknud ning peksnud alati aknaruudud katki. Mees oli pannud rasvakelmest ruudud ette, kuid ka see pole aidand, viimati oli mees säält ära läind.

E 55038 < Kanepi khk., Erastvere v., Nohaküla - August Voldemar Kõrv < Miili Hallap, 40 a. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Rahvajutt
Kärgula mõisast jookseb jõgi läbi. Selle jõe ääres on eemal mõisast üks kivi, kus ennemalt tantsimas käidi ja mõnikord ka suplemas. Neli korda aastas teatud päivil ilmub sellele kivile ruudulise suurrätikuga naisterahvas ja laulab imeilusat laulu. Kellegile need sõnad meele ei jää ja viis samuti. Kui järgmist osa kuulad, ununeb eelmine. Neil samul öil käib pikk noormees teed mööda, mis Kärgula metsast läbi viib ja pakub igale vastutulijale praegugi paberosse: "Võtke paberosse, võtke paberosse!" Keegi aga ei julgevat võtta. Noormees lähvat jälle edasi. Samul öil käivat metsas ka üks suur uss ringi, se olevat umbes toobi jämedune. Keegi ei julgevat seda ära tappa. Noil öil eksivat iga teekäija ära, kes Kärgula metsast läbi läheb.

E I 8 (29) < Kanepi khk. - M. J. Eisen < V. Raid (?). Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Juusa kivivare (kalme) tekkinud sedaviisi, et vanajuudas viinud mingisuguse ehituse jaoks püksireite/s/ kiva. Aga kui ta Juusa kohale jõudnud, laulnud kukk ja kivid langenud sinna maha.
Teisendi järele tahtnud Kalevipoeg Juusale linna ehitada ja vedanud selleks kiva kokku, aga mingisuguse põhjuse pärast jäänud linn ometi ehitamata.

E I 8 (30) < Kanepi khk. - M. J. Eisen < V. Raid (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Kanepis on Juudalinn. Seal asuvad vaimud mustade sipelgate näol, kes sinna maetud varandust valvavad. Korra läinud üks mees öösel Juudalinnast varandust välja kaevama. Korraga näinud, riided sipelgaid täis. Küll raputanud mees, aga sipelgatest lahti ei saa. Viimaks pannud mees punuma, visates riideid teine teise järel seljast ja olnud rõõmus, et veel hengega ära pääsnud.

ERA I 6, 491 (4) < Kanepi khk., Kõlleste v. - Paul Ariste < Emilie Raamat (sünd. Ehte) (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Minu poeg tahtis isa ära nõiduda. Isa oli väga halb. Ta sai kuskilt niisugused sõnad, mis kirjutas paberile ja viskas soojaksköetud ahju. Siis võttis kasuka pahupidi selga ja hakkas neid sõnu kõva häälega ahju lugema. Isa tuli aga parajasti sisse, kui poiss luges. "Mis sa nõiud siin!" Poiss ehmatas nii, et jäi haigeks. Isa ei saanud ka mitu ööd magada. Kõik ihu oli vistrikke täis. Ihu sees kõrvetas valu. Need olid nii rasked sõnad, et ahi oli kohinat ja mühinat täis. Need sõnad olid Eedil piiblile kirjutatud. Kui naise võttis, siis enne seda pühkis sealt maha. Ei tahtnud, et naine näeb.

ERA II 36, 186 (12) < Kanepi khk., Erastvere v. - Richard Viidebaum < Miina Thal (s. Arrak), s. 1861 (1931) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Näks tõmbas kaivo! (öeldakse lapsele.) Laps es tohi üle kaivosalve kaivo kaeda, et: "Näks tule ja tõmbas sisse".

ERA II 36, 186 (13) < Kanepi khk., Erastvere v. - Richard Viidebaum < Miina Thal (s. Arrak), s. 1861 (1931) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
"Näks tule" ehk "suur haug tule," öeldakse lastele, kui tahetakse neid hoida eemal jõest või järvest.

ERA II 36, 198 (5) < Kanepi khk., Erastvere v., Kuuba k. - Richard Viidebaum < Mari Mõistus, 78 a. (1931) Sisestas USN, kollatsioneeris ja redigeeris Luule Krikmann
Jutustaja isa põdend halli. Hall ajand teda taga vahel. Isa põgenend tükk maad kodust eemale, istund sääl liivahauas. Hall hõigand: "Kusta uu! Kusta uu!" Nii kui vastu ütelnud: "Mina siin," nii tulnud kohe pääle.

ERA II 36, 210 (12) < Kanepi khk., Erastvere v., Erastvere vaestemaja - Richard Viidebaum < Mari Kirves, 66 a. (1931) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Lastehirmutisi
näks tõmbas sisse ... jões ja kaevus.

ERA II 36, 236 (4) < Kanepi khk., Kooraste v., Kanepi vaestemaja - Richard Viidebaum < Ann Kärmas, 70 a. (1931) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Näks tõmbas kaivo! (Last hirmutat.)

ERA II 36, 236 (7) < Kanepi khk., Kooraste v., Kanepi vaestemaja - Richard Viidebaum < Ann Kärmas, 70 a. (1931) Sisestas USN, kollatsioneeris ja redigeeris Luule Krikmann [hall]
Hallitõbisele antud rohuks kalmujuure pulbrit.

ERA II 36, 236 (8) < Kanepi khk., Kooraste v., Kanepi vaestemaja - Richard Viidebaum < Ann Kärmas, 70 a. (1931) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Ma sõidi ise tuud halli, esä sõitse halli ja imä ja.
Kui lävelt sisse tulnu (hall), teretanu, sis pist jälle mõni raputama.

ERA II 36, 237 (3) < Kanepi khk., Kooraste v., Kanepi vaestemaja - Richard Viidebaum < Ann Visnapuu, 82 a. (1931) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Näkk oll vanajuudas. Hirmotati, et näkk ole vanajuudas, võtt är'.

ERA II 36, 240 (3) < Kanepi khk., Kooraste v., Kanepi vaestemaja < Kanepi khk., Valgjärve v. - Richard Viidebaum < Mari Sõõrm, 89 a. (1931) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Hall. Mees lännü uibohe ülesse. Hall õiganu - mees ei vasta. Hall ütelnu: Mul ei ole aigu sinuga jännata, ma lähe koton uppõ tegema. - Mees lännu ka uppõ tegema. Sügüsel lõiganu uppõ, aga terä pole sisen. Terä' olnu varre sisen.

ERA II 36, 242 (6) < Kanepi khk., Kooraste v., Kanepi vaestemaja < Kanepi khk., Valgjärve v. - Richard Viidebaum < Mari Sõõrm, 89 a. (1931) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Mare Kalda
Soend - hundiks nõiutud inime'.

ERA II 36, 242/3 (7) < Kanepi khk., Kooraste v., Kanepi vaestemaja < Kanepi khk., Valgjärve v. - Richard Viidebaum < Mari Sõõrm, 89 a. (1931) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kollatsioneeris Mare Kalda 2001
Üts vanainime, kui ma oli karjalats, üts vanainime kõnõl. Tuu kõnõl meile sedasi:
Kui mina lats oli, sis näi mina ärä, kui soendi' lätsiva. Pruut ja noormees lätsiva - ja krantsi kaalan (olnud soendiks muudetud). Tõisel päeval samal aol läinuva tagasi, olnuva jälle inemise'. (Objekt seletab, et soendiks muutsid inimesi nõiad, kuna targad olid need, kes oskasid niisug. nõidusest vabastada).

ERA II 36, 243 (8) < Kanepi khk., Kooraste v., Kanepi vaestemaja < Kanepi khk., Valgjärve v. - Richard Viidebaum < Mari Sõõrm, 89 a. (1931) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Mare Kalda
Üts mees söönu pruugosti. Soend tulnu manu. Mees annu väidse otsast leiba, soend haarnu väidse ka.
Ja Riia liinast see mees saanu ütskõrd kätte oma väidse. Tuu ütelnu: Sina kai minu pääle, mina kai sinu lõõri (kõri) pääle. Kui sa es oless andnu, oless su lõõri maha võtnu kah.

ERA II 36, 279 (13) < Kanepi khk., Erastvere v., Kuuba k. - Richard Viidebaum < Alide Arras, 33 a. (1931) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Kui tiigi äärde lähed, siis näks tõmbab sisse. (Lastele öeldakse praegu nii.)

ERA II 241, 219/20 (2) < Kanepi khk., Kõlleste v., Vana-Piigaste vaestemaja < Kanepi khk., Valgjärve v., Matumärdi t. - Eeva Tigane, Veski algkooli õpilane < Peep Küla, 70 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Mare Kalda
Otepään om üts mägi ja tedä kutsutas Liinumäes. Ta om olnu üts Rootsi sõjaaigne kindlus. Ümbre selle kindluse om olnu vanast vesi, aga nüit om vihm vii kokku uhtnu ja tollest viist om saanu Alevijärv ja Juusajärv.

ERA II 241, 220/1 (4) < Kanepi khk., Kõlleste v., Vana-Piigaste vaestemaja < Kanepi khk., Valgjärve v., Matumärdi t. - Eeva Tigane, Veski algkooli õpilane < Peep Küla, 70 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, redigeeris Mare Kalda
Karaski külän Kõlleste vallan olevat järv ärä pagenu kolme kilumeetri kaugusele, kõge kaladega ja olevat minnen ärä kaotanu kolm kalla: üte havve ja kats särge. Järv olevat selleperäst ära pagenu, et külänaise olevat käinu sinna laste musta mõsu mõskma. Järvevana olevat toda pahas pannu ja olevat järvega ärä pagenu.

ERA II 241, 230 (17) < Kanepi khk., Valgjärve v., Mäe-Hakki t. < Võnnu khk., Rasina v. - Endla Hani, Veski algkooli õpilane < Juuli Hani, 49 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Mare Kalda
Janukjärv.
Sõja ajal olevat inemistel väega suur janu olnu. Sis saanuva na järvele manu järvele nink joonuva järve tühjas. Sest ajast pääle nakatugi järve kutsuma Janukjärveks, ta asub Valgjärve vallan.

ERA II 241, 230 (18) < Kanepi khk., Valgjärve v., Mäe-Hakki t. < Võnnu khk., Rasina v. - Endla Hani, Veski algkooli õpilane < Juuli Hani, 49 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, redigeeris Mare Kalda
Piigandi järv.
Ennemb olnu selle järve asemel kerik. Ta olnu väega mägede vahel. Et kerikuõpetaja olnu halb inemine. Seepärast ütskõrd, kui oll vihmane ilm olnu, juusknu vesi alla ja saanuki järv. Kui nüüd päivätse ilmaga sääl kõnnid, näed kikast keset järve, sest keriku otsan oll olnu kikas.

ERA II 241, 232/3 (24) < Kanepi khk., Valgjärve v., Mäe-Hakki t. < Võnnu khk., Rasina v. - Endla Hani, Veski algkooli õpilane < Juuli Hani, 49 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, redigeeris Mare Kalda
Veskimõisa.
Mõisan oll ennemb usutu nõidu. Üts miis ei ole sedä usknu ning lännu salaja rehte, et kaeda, kas sii om õige. Saanu üü. Miis heidänu magama. Üüse virgunu üles, kuulnu krõbinat. Ei ole mõistnu midagi tegemä nakata. Viimate võtnu oma rõiva ja nakanu neidega müüdä reht pesma. Viimate lännu luugi manu ja nännu, kuidas üts peni oll joosnu. See oll olnu mõisa peni. Nüüd ei ole enämb sest rehest järgi jäänu muud kui vareme.

ERA II 242, 655/9 (1) < Kanepi khk., Kooraste v., Kaagvere k. - Kaisa Ingver, Kaagvere algkooli õpilane < Mari Ingver, 89 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Valgjärve tekkimine
Vanasti elanud kaks mõisahärrat. Üks elanud Valgimõisas ja teine elanud kuskil kaugemal. Need olnud teineteisega lähemad sugulased. See, kes Valgimõisas elanud, sellel olnud tütar, aga teisel poeg. Need tahtnud teineteisega abielluda, aga ka sel ajal ei laulatatud lähemaid sugulasi. Kuid sellest keelust hoolimata pidasid nad vargsi pulmad. Kui olid pulmad alanud, tuli üks vana sant armuandeid otsima, aga pulmamajast ei antud midagi. Rikkamad ütelnud: "Vaestele pole siin ruumi, rikkaid on küllalt. Sant pöörnud ümber ja läinud ära. Minnes tulnud sandile veel vastu inimesi, kes läinud ka pulma. Sant ütelnud: "Ärge minge sinna, seal juhtub täna suur õnnetus! Kuid rikkad naersid sandi kõnet ja läksivad ikka edasi. Sant läinud lähedaloleva saunamehe juurde, seal palunud ta öömaja. Vanakesele lubatud lahkesti. Siis küsinud sant süüa, kuid saunamees vastas: "Meil ei ole midagi! Sant vastanud: "Teil on ju lehm, tapke lehm ära! Saunamees teinud ka sandi õpetuse järele. Kui liha oli ära keedetud ja kõhud täis söödud, ütelnud sant saunamehele: "Vii lehma jalad ja pää lauta, pane jalad igaüks ühte nurka ja pää keset lauta. Siis heidatud magama. Enne keskööd ajas sant saunamehe üles ja ütelnud: "Mine välja ja vaata, kas midagi näete! Saunamees läinud välja ja vaadanud ümberringi, siis tulnud ta tuppa tagasi. Sant küsinud: "Mis nägid? Saunamees vastanud: "Ei midagi. Siis heitnud nad kõik jälle magama. Pääle keskööd ajanud sant saunamehe jälle üles ja ütelnud: "Mine nüüd välja vaatama. Saunamees vaadanud jälle ümberringi ja tulnud tuppa tagasi ja sant küsinud: "Mis nägid? Saunamees vastanud: "Ei midagi, aga natuke nagu veekohinat oleks kuulda. Jälle heitavad kõik magama. Kui hommik hakanud koitma, ütelnud sant jällegi saunamehele: "Mine nüüd välja. Saunamees läinud ja tagasi tulles küsinud sant: "Mis nägid? Saunamees vastanud: "Vett on ju kõik kohad täis. Sant käskinud minna lauda juurde vaatama, aga saunamees ütelnud: "Ei tea, kuidas lauda juure saab, vesi on ju igal pool ees. Sant ütelnud: "Tee kohal ei ole vesi kuigi sügav. Nüüd läinud saunamees lauda juurde. Igas lauda nurgas olnud üks lehm, aga keset lauta suur pull. Mõisast ei olnud aga midagi järgi jäänud, ainult vesi lainetanud tasaselt, nagu oleks see järv juba aastaid seal olnud. Järvest olevat ka praegugi veel nagu tee läbi. Kui päike paistab ja järv peegelsile, olevat Valgemõisa veest näha ja majade vahel nagu oleks inimesi näha. Sellest saadik saigi Valgimõisa kohale tekkinud järv nimeks Valgjärv. Järve asukoht Võrumaal Valgjärve vallas Kanepi kihelkonnas.

ERA II 242, 661 (2) < Kanepi khk., Kooraste v., Kaagvere k. - Kaisa Ingver, Kaagvere algkooli õpilane < Mari Ingver, 89 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Muiste sõitnud Kalevipoeg Ahijärvel. Tal oli olnud suur lootsik ja kaks kuldmõla. Kui jõudnud randa, pannud ta mõlad maha ja lootsiku kummuli mõladele peale. Seal muutunud lootsik äkki suureks kiviks. Mitu meest olevat katsunud seda kivi pealt ära tõsta, aga ei jaksanud. Ja praegugi on need mõlad seal, kes jõuab selle kivi pealt ära tõsta, see saab mõlad omale. Aja jooksul on kivi maasse vajunud. Ka järvest on järele jäänud väike osa. Suurem osa järvest on soostunud.

ERA II 242, 677 (2) < Kanepi khk., Kooraste v., Kaagvere k., Vana-Lauri t. - Väino Pettai, Kaagvere algkooli õpilane < Johannes Pettai, 53 a. (1939) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda
Ka Vana-Lauri talu maal asub mägi, mil asetses varem Vana-Lauri talu. Talu on juba ammu täielikult hävinenud, aga sauna ahervare seisab veel praegugi niiduserval. Siia sauna läve alla olevat vanajutu järgu maetud toop hõbe- ja kuldraha. Unes olevat juhatatud küll seda kohta ja kästud otsida, kuid raha siiski pole leitud.
Nüüdki suveöil laulavad kilgid mäepõues, meenutades vanu aegu ja nagu tahaksid ütelda kohta, kuhu raha on peidetud.

ERA II 242, 364 (2) < Kanepi khk., Kooraste v., Kaagvere k., Kõo t. < Kanepi khk., Kooraste v., Karste k., Mäha t. - Aino August, Otepää progümnaasiumi õpilane < Mari August, 76 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Väga tahtis koht olevad siin me maa peal seesama Laugjärv. Vanasti olnud ta moisa käes ja teda peetut pühaks veekoguks, sest siin arvatud elavad vetevaim. Seal olnud ka vanasti väga palju viieläjaid, kõge rohkem kallu. Sinna ei tohtinud kedägi peale mõisa omaniku minnä, kes olevat tennu viivaimuga lepütuse. Nüüd om ta kinni kasunu, ainult mõnes ütsikus kohas on leida vett. Järve viirt kündes oli tulnud väljä niisuseid imelike asju, noh niisuguseid rõngakujulisi ja teravä otsaga raudpulke.

ERA II 243, 81/2 (10) < Kanepi khk., Erastvere v., Mäe k., Tebane t. - Valli Arras, Erastvere-Suureküla algkooli õpilane < August Arras, ? a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Kui minu isa oli Kanepi kihelkonna koolis käinu, siis läinud nad kevadel Jõksi järve äärde kõndima. Poisid visanud puutükke vette, korraga on puu hakanud keerlema ja siis äkki kadunud vee alla, nii siis poisid pildunud ikka, aga kõik kadunud vee alla. Siis tahtnud poisid vaatada, mis sääl on, nad riietunud lahti ja võtnud üksteise käest kinni, üks läinud siis sinna kohta. Kui ta sinna oli saanud, siis tahtnud vesi teda alla tõmmata, aga teised poisid tõmmanud ta kiiresti ära. Inimesed arvanud, et sääl kohal hingab vesi ja jookseb maa alla.

ERA II 243, 82 (11) < Kanepi khk., Erastvere v., Mäe k., Tebane t. - Valli Arras, Erastvere-Suureküla algkooli õpilane < August Arras, ? a. (1939) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Vanasti oli hakanud Vanakuri omale kirikut ehitama Erastvere parki. Ta on hakanud oma pükstega kive kandma, aga kui tema tulnud esimese seljatäiega, siis oli kukk korraga laulnud, siis visanud Vanakuri kivid maha ja põgenenud. Sinna on järgi jäänud suur kivihunnik, mida näha veel praegu.

ERA II 243, 123 (10) < Kanepi khk., Erastvere v., Suureküla k., Kärsna t. - Erene Rosalie Teder, Erastvere-Suureküla algkooli õpilane < August Teder, 58 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Järvetee
Järvetee algab Võru-Kanepi maanteelt Kärsna talu lähidalt. Läeb mööda Kärsna talu, läbi nõndanimetatud Loko metsa Kunejärveni.
Tee on oma nime saanud sellest, et Erastvere Suureküla mehed käisid Kunnejärves linu loetamas. Selle tee on jätnud Erastvere mõisa paron.

ERA II 243, 131/3 (1) < Kanepi khk., Erastvere v., Koigara k., Laane t. < Kanepi khk., Piigandi v., Jakapi t. - Helga Mets, Erastvere-Suureküla algkooli õpilane < Miina Mets, 71 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Kunnejärv /+ üleskirjutaja illustratsioon lk 131/
See järv on nime saanud sellest, et vanasti oli siin elanud väga palju konni, kes olid laulnud ja hõisanud selles järves. Sellest olidki vanemad inimesed temale pannud nimeks kunnejärve. Kunnejärv asub meie maa sees.
Selle järve ümbrus on väga mäda, siin on hädaohtlik käia karjaga ja teha heina. Järve ümbrus on kaetud rohelase tarnaga (heinaga). Ja isegi tema kallastel kasvavad mõned soetõlva kägarad.
Selles järves on hädaohtlik supelda, võid kergesti ära upuda, kui ei oska ujuda. Järves leotatakse ka linu, linu leotatakse ka veel tema ligidal olevais loikudes. Kui on põud suvi, siis leidub rohkesti linaleotajaid. Meie ise ja ka teised ümbruses elavad elanikud püüavad sellest järvest kogrekalu.

ERA II 243, 145/7 (6) < Kanepi khk., Erastvere v., Seegemi k., Hauka t. - Johannes Zekker, Erastvere-Suureküla algkooli õpilane < Pavel Zekker, 47 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Järve tekimine
Vahtseliina vallas Kurekivi külas olevat tekkinud imelikul viisil järv. Õhtul oli olnud org, aga hommikul järv. Seda juttu oli jutustanud isale keegi peremees, kelle juures ta karjas oli olnud, selle peremehe maa peale oli tulnutki see järv. Sinna ligidale oli ilmunud veel üks teine järv, samuti ühte orgu, seal oli olnud õhtul kirik, aga hommikul järv. Seal olevat veel praegugi kivimüür järves.

ERA II 243, 147 (7) < Kanepi khk., Erastvere v., Seegemi k., Hauka t. - Johannes Zekker, Erastvere-Suureküla algkooli õpilane < Pavel Zekker, 47 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Mets mida kardetakse
See mets asub praegu Põlgaste vallas, seda metsa kardetakse sellepärast, et sinna eksivad kõik inimesed ära, kes seal käivad.

ERA II 243, 17/8 (1) < Kanepi khk., Valgjärve v., Ahti t. - Irene Värv, Vana-Piigaste algkooli õpilane < Aleksander Värv, 45 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Mare Kalda
See oli Rootsi sõja ajal, kui oli verine kokkupõrge rootslaste ja venelaste vahel. Väed sõdisid teine teiselpool järve, nii et rootslased olid põhja pool ja venelased lõuna pool. Kange põua ajal oli järv järkjärgult kuivemaks jäänud. Et aga palju sõdijaid oli ja sõda 7 kuud järve ääres kestis, siis joodi see järv tühjaks. Pärast, kui järv oli tühi, kihutasid venelased rootslaste kannul läbi tühja järve. Pääle sõja oli järve jällegi vett kogunenud ja järv oli endine. Ja siis oligi selle järvele nimeks pandud "Januk" järv.
See järv asub Valgjärve vallas, Võrumaal, Vana-Piigaste mõisa läheduses, Tiksi külas.

ERA II 243, 25 (9) < Kanepi khk., Valgjärve v., Ahti t. - Irene Värv, Vana-Piigaste algkooli õpilane < Aleksander Värv, 45 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Vanasti suure metsa sees asus "Risti" kirik. See kirik oli aga maa alla vajunud. Pärast kiriku maa alla vajumist oli jäänud veekogu järele. Sellele veekogule pandi kiriku nime järgi nimeks Ristikiriku järv.
Rahvajutt aga räägib, et kui minna keskpäeval järve keskele ja vaadata, siis on näha kiriku torn, mis asetseb järve keskel. Ristikiriku järv asub Tartumaal Krüüdneri vallas, uue nime järele aga Veski vallas.

ERA II 243, 26 (10) < Kanepi khk., Valgjärve v., Ahti t. - Irene Värv, Vana-Piigaste algkooli õpilane < Aleksander Värv, 45 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Võrumaal Kõlleste vallas Alamusti palus suure metsa sees asetseb järv, mis kannab "Palu" järve nime. Nimetus on tulnud sellest, et see järv asub palu ääres.
Palu järves asetseb suur kivi, otse keset järve. Kivi on järvest üle poole väljas. Rahvajutt aga räägib, et heinalised on näinud, kui vesineitsid olid kivil end pesnud ning kivi pealt järve hüpelnud.

ERA II 243, 51 (1) < Kanepi khk., Valgjärve v., Tiido k., Savimäe t. - Endla Väli, Vana-Piigaste algkooli õpilane < Helmi Väli, 52 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Valgjärve vallas Tiido külas Piigaste-Kanepi tee ääres on suur kivi. See kivi on sääl juba ammust ajast saadik. Sinna kivi manu eksib inemisi ärä. "Kõrd lännü säält kiäki. Sedä ei mäletä, kes," lausus ema. "Lätsimi kolmekesi hainakuurmidega Kanepi poolõ minemä. Saimi aga välla üte linaleo mano. Säält näimi kuust ja arvassimi, et tuu om Mõttuse talo sepikua kuus. Lätsime tolle poolõ. Saimi aga Suurekivi manu välla ja siis kuulimi kõrraga, nigu klaaside või portsõlaan tassõ olõs purus visatu. Mi kõnõlust kuulsõ Arola Liine ning sis tull meile latõrnaga järgi ja juhatas mi õigõlõ tiile."

ERA II 243, 57 (1) < Kanepi khk., Valgjärve v., Vana-Piigaste as., Metsakuru t. < Kanepi khk., Kõlleste v., Juhkami t. - Hilda Sild, Vana-Piigaste algkooli õpilane < Peeter Sild, 52 a. (1939) Sisestas, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Vastse-Otepää vallas Saalu talu maa pääl on kõrge mägi, mida kutsutakse Liinumäeks. Sääl olnud Põhjasõja ajal Rootsi kindlus või loss. Selle mäe ümber olnud vesi, kuid nüüd olevat see vesi ühtekokku kogunenud ja sellest olevat tekkinud kaks järve: Alevijärv ja Juusa järv.

ERA II 243, 60 (8) < Kanepi khk., Valgjärve v., Vana-Piigaste as., Metsakuru t. < Kanepi khk., Kõlleste v., Juhkami t. - Hilda Sild, Vana-Piigaste algkooli õpilane < Peeter Sild, 52 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Valgjärve vallas Valgjärve järve juures olevat lomp, mida nimetatakse Kalmatlombiks. Rahvajutt räägib, et sinna olevat kirik maa alla vajunud koos rahvaga. Sellepärast nimetatakse teda Kalmatlombiks.

ERA II 243, 60/1 (9) < Kanepi khk., Valgjärve v., Vana-Piigaste vanadekodu < Kanepi khk., Valgjärve v., Märdimiku t. - Hilda Sild, Vana-Piigaste algkooli õpilane < Peep Küla, 70 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Valgjärve vallas Tiksi talu juures on järv nimega Janukjärv. Põhjasõja ajal olnud lähedal orus palju Rootsi sõdureid haavatutena sääl maas. Neil olnud kange janu ja nad tahtnud järvest minna janu kustutama. Enne, kui nad aga sinna jõudsid, surid nad janusse. Sellest saanudki see järv nimetuse ja seda orgu, kus nad surid, hakatud kutsuma Kuulmeoruks.

ERA II 243, 76/7 (3) < Kanepi khk., Erastvere v., Mäe k., Tebane t. - Valli Arras, Erastvere-Suureküla algkooli õpilane < August Arras, ? a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Vanasti, umbes 90 aastat tagasi, on olnud suur põud, kuskil ei saanud talurahvas linu leotada, kõik tiigid olnud veest tühjad, niiet minu isa vanaisa pidanud ka omad linad vedama Hurmi valda Kalmatjärve.
Sinna keset järve oli sõja ajal lastud üks kirstutäis raha ja sellel põuaajal oli ka järve vesi alanenud, niiet oli kirstu hari nähtavale tulnud. Siis on rahvas lootsikutega sõudnud kirstu poole, et raha kätte saada, aga korraga on ilmunud kirstu harjale väike mehike ja siis enam ei ole jõutud kirstule ligidale sõuda. Minu isa vanaisa oli ise seda kirstu harja näinud.
Kalmatjärv on oma nime saanud sellest, et sääl järve kaldal on palju kääpaid, mis on saanud sõja ajal.