Karksi pärimus

Jutte endistest aegadest

E 894/5 < Karksi khk. - Ernst Kitzberg (1890) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Rahaauk
Takepera Tamba körtsimees Müller õppis Viljandi linnas lukusepa juures. Ühel pühapäeval peale lõunat kell neli, kui teised sellid ja õpipoisid kõik välja läinud, heitnud Müllert voodisse puhkama. Uni ei olla veel peale tulnud, seal üeldud temale: "Mine Tautsi mäele (Viljandi lossivaremad) selle ja selle koha peale, seal sa näed ühe lilli, mis kullakarva hiilgab, seal lähedal suur ilma sammaldamata kivi. Ärgu ta lilli mitte katsku (puutugu). Veeretagu kivi ära, sealt leida tema rahakasti, üks jagu andku ta vaestele, teine jagu kirikule, kolmas jagu omale."
Müller pidanud lugu unenäuks. Seal saanud asi uueste korratud ja Müller läinud Tautsi mäele, leidnud lilli ja kivi - ei julgenud aga juurde minna. Tagasi minnes leidnud aga õunapuu, võtnud selle otsast õunu ja viinud kodu, annud ka meistrele.
Kui Müller seda töeutunud, et ta õunad Tautsi mäelt saanud, pole meister seda uskunud.
Aasta pärast, selsamal päeval, jäänud Müller raskesti haigeks ja nenda iga aasta, kuni ta surnud.

E 4000/1 (1) < Karksi khk. - Ernst Kitzberg (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vanausk
Kui inimene tahab kohut käia võitu saia, sis piap kige päält kolm kord lugeme issameiet ja ristmisesõnu, mis nõnda on: "Jumala sie isa, jumala sie poja ja jumala sie pühavaimu nimel, nie kolm olgu ütsinde miu abimees, täempe nellapäne, riidine ehk puulpene päevak, jumale armuke.
Sis pannas soola rätinärtsi sisse, võets kübenek soola, pannas näpug' suuvee (pesuvee) sissi ja ei pühite mitte suud kuivas, suuvesi visats lõuna poole maja seina pääle ja ütelts:
Ninda mia paista ku päe paist ja taevaesa täheks paistav.
Nüüd võets kolm kõrda kolm tera suula ja pannas kura jala suka sisse ja ütelts kolm kõrda: "Õnn hääl poole!"
Kodun pannas kolm tera suula ninaräti sisse, pistets kural pool suhu ja ütelts kolm kõrda: "Õnn, hääl pool."
Enne kui kohtutuppa sisse astus, pistets kolm tera suula suhu, jälle kolm kõrda niisamuti. Nüüd visats ülejäänu suul kohtutarre maha, vaatets enne lakke, ku tõiste inimeste pääle ja mõtelts:
Jänesekäpp mine hundipessä ja hunt är' jänest är murda!"

E 3853/4 (5) < Karksi khk. - Ernst Kitzberg (?) Sisestanud Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Murujärv
Penuja-Pöögle valdade piiril, keset sügavat laant, on suur samla- ja rohukamaraga kaetud järv, mida Murujärveks kutsutakse. Ainult kolme sülla laiuselt on keset järve lausa vett näha - see koht on väga sügav, tema põhja pole keegi kätte leidnud. Viskad kivi vette, siis kuuled tüki aja järele, kui kukuks see vastu teist kivi ehk raudkasti.
Rahvas räägib. Sinna olla kord sõja ajal suur varandus ära peidetud. Mõnigi südikas mees on kalli varanduse järele õngitsenud, kuid asjata.
Korra sidunud südikad mehed kivi pitka nööri otsa ja lasknud järve. Juba olnud mitukümmend sülda nööri vees, kui nöör korraga liikunud.
Mehed tirinud nööri veest välja - kivi asemel verine oinapea nööri otsas. Sest aast pole keegi enam julgenud järve sügavust mõõta.
Sagedaste nähtud päeval, järve kaldal suure kivi otsas musta kassi istuvat ja kuuldud ööseti hirmust kasside kisa ja purelemist.

E 3854/5 (6) < Karksi khk. - Ernst Kitzberg (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Karksi lossi varandus
Karksi lossi varandused olla kõik praeguse Karksi kiriku kohale keldritesse ära peidetud, kuhu hiljemini praegune kirik peale ehitatud saanud. Seal olla rikkad varandused varjul, mida aga kellegile õnneks pole antud päevavalgele tuua, sest et vanatühi ööd kui päevad seal juures vahti pidavat. Mitmel korral olla õpetaja ühes kiriku vöörmündritega küünla, tule ja piibliraamatuga katsunud keldrisse minna, kuid asjata! Ukse kohal, suure vaskvaadi otsas istunud must kass, puhunud tule ära, nii et edasiminek võimata. Lossi käikude (siselduse), keldrite plaanid old kõik ära Rootsi viidud, nii et siin õieti lossikeldrite arvu ja kohtasi ei teatagi.
(Aasta kümne-kaheteistkümne eest tagasi olla heebreamehed Rootsis olevaist plaanidest haisu ninasse saanud ja plaanid välja nuhkinud ja ilma lubata kaevama hakanud, mis töös nad aga ülemalt poolt takistud saivad, ühe öö olivad mehed tubliste tööd teinud, mille järeldust veel praegu näha võib.)

E 5456 (6) < Karksi khk. - Ernst Kitzberg (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Savimäe
Sel ajal, kui Karksi loss ehitatud saanud, olnud sääl kohas, kus praegu Pöögle Savimäe talu seisab, suur kivilööv, kus telliskivid tehtud saanud, mis lossi ehituseks pruugitud. Kivide ehitamise platsile toimendamine sündinud sedaviisi: Savimäelt kuni Lossimäele olnud inimesed ükstõise kõrva ritta säetud, nii tihedalt, et üks ulatanud kivi teise kätte andma. Lossimäelt Savimäele on viis versta. Imetajanaistele antud aega tütarlapsi üks kord ja poeglapsi kaks korda päevas imetada.
Teine sarnane kivilööv olnud sääl, kus praegu Morna Löövi talu. Sääl lähedal on ka üks väike oja, keda rahvas Orja ojaks hüüab. Oja kaldal seisnud alles hiljuti orjaiste, mis üks istmetaoline kivi olnud. Kivi olla Morna mõisa viitud. Muistejutt räägib: Karksi lossi ehitamise juures olla Morna rahvas väga laisad olnud, sellepärast olla neid kibuvitstega peksetud, siis olla rahvas orjaistme külma kivi pääl peksetud kohtasi jahutamas käinud.

E I 34 (252) < Karksi khk. - M. J. Eisen < A. Johanson (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Rõuge Sänna m. 1/2 kl. Tsooru poole Pärlijõe ääres klooster või kiriku ase. Sänna pargi juures suur kuusk, selle alla ühe mõisniku varandus maetud.

E 10228/10231 (3) < Karksi khk. - Jaak Kivisäk (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Soa- ja katkuaegadest ja Karksi kiriku ehitustest.
Kord oli pääle sõdade ja katku Karksi ja see ümberkaudne maa inimestest nii tühjas laastatud, et kõigest kaks inimesehinge järele olivad jäänud. Tõine meeste- ja tõine naisterahva inimene. Need ei olnud mitte ka ühes kohas olnud, vaid otsimise teel tõinetõisega kokku saanud.
Asjalugu on järgmine. Meesterahvas kui ka naesterahvas nii kui joba nimetatud, et nad teineteisest lahus elasivad, mõtlesivad, kui nad veel tõinetõise jälgile saanud ega tõinetõist näinud ei olnud, mõtlesivad nad end kumbagi aina üksi ilmas elanud olevad.
Meesterahvas leidnud otsimise teel liiva päält inimese värskeid jalajälgesid. Oh kui rõõmus ta siis olnud, ta annud jalajälgedele suud! Ta läinud siis jalajälgi mööda edasi ja leidnud piagi omal seltsilase ühe naesterahva inimese üles ja silmitsenud seda, mis temast kaunis lähedal on olnud. Siis läinud ta rõõmust jookstes selle poole, naesterahvas näinud, et üks tema poole jookstes tuleb, mõtles mõne vaenlase tulevad ja pannud eest jooksma. Aga vali jooksja meesterahvas jooksnud tal ometi järele ja saanud ta kinni tabada. Meesterahvas olnud rõõmust ja näesterahvas olnud hirmust nii ärä minestanud, et esiti kumbagi sõna enam suust ei saanud, kuni tüki aja järele nad ennast tutvustasivad ja rääkima hakkasivad. Küll olivad nad siis rõõmsad tõinetõise üle.
Nad heitnud siis kahekeisi paari ja hakanud sugenema ja saanud neil palju lapsi, mis keik terved ja prisked olnud, sest Jumala õnnistus oli nende pääl olnud. Neil olnud ka pühakoja ehk õigem ütelda kiriku järele igatsus olnud, muidugi on neil ka aeg igav olnud. Hakkanud nad Karksi vana lõhutud mullavalli juurde väljaspoole vallikraavi äärde põhjapoole külge kirikut tegema, sest valli pääl ja valli kõrvas kraavis, ehk õigem ütelda - orus, olnud palkisi ja puid saada neid, mis valli päält vaenlastel maha oli lõhutud. Et kahel inimesel seilläge õlal kanda, äkilise sügava orust pailke raske välja tuua oli, siis teinud nad pärna (lõhmuse) kooreniidsest kaks pikka nööri ja pannud ülestõmmatava palgil palgid risti alla ja tõmmanud niidsest nööriga nad üles orukaldale kirikuehituse platsile ja hakanud järjest kiriku seinadeks üles panema.
Seda ehitust olivad ka tõised inimesed näinud kaugelt, kes omale muid seltsilasi otsisivad, need tulivad ka sinna ja aitasivad tööd edasi teha kuni kirik valmis sai, sest et Karksi lossi ümberkaudu üks ütlemada hea viljamaa on, siis sugenenud sääl kaunis jõudsast rahvas, nii et see kirik joba kitsaks jäänud. Niiviisi asunud siis Karksis rahvast.
Kui puukirik joba kitsaks jäänud ja mädanema hakanud, siis on nad võtnud uut kirikut, võlvitud kivist kirikut sissepoole valli ehitama hakate. Mõte ei ole neil siis ka mitte mõtteks jäänu, vaid ka teoks saanud.
Naad hakanud siis lõunepoole lossi sisse oru kalda ääre pääle vundamendikraavi kaevama. Kaevates tulnud õnnistus neile abiks. Nad leidnud maa seest lossist suure kuld härjaikke üles ja muid kuldasju, mis ülem oma kätte nõuden. See annud siis parematele töölistele muist palgaks ja muist, kui kirik valmis saanud, siis kirikuriistadeks ja iluasjadeks (kujudeks). Kui see kirik mõni aeg sõdade rahu ajal on seisnud, olla ta jälle vaenlastest ärä lõhutud ja kullast kirikuriistad ärä võetud, kas vaenlastest ehk oma rahvast, on mul täädmata.
Nagu juba nimetatud, et kivist võlvitud kirik vaenlastest ärä lõhutud oli saanud, siis hakatud jälle endise puukiriku kohal uueste puukirikut ehitema, mida Peetri kirikus nimetatud. See on ka rohkem kui sada aastad olnud, kui see jälle ärä mädanenud, siis on jälle lossi sisse endise võlvitud kirikut uuesti üles säetud ja uuendud. See on nüüd see praegune kirik, mis praegu Karksis alles on, kelle 100. aasta jubileumi 1877. aastal peeti.
Tähendus: Nimi Karksi tähendavad seda, et keige esite olevad üks ülem nimega Karkus ehk Karksi olevad Karksi lossi või kindlust keige esiti olevad asutanud.

E 10233/10234 (6) < Karksi khk - Jaak Kivisäk (1894) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Oigaja sääreluu
Karksi Mäekülas Kukese talu maa sees tee ääres on üks mägi, mida Kalmemäeks kutsutakse, sest et sinna olevad katkude ja sõdade ajal inimesi maetud. Kui endisel ajal säält keegi õhtuti mööda käinud, kuulnud ta tee ääres Kalmemäel kuusikus haledat oigamist. Õhtu ei julgenud naljalt keegi nõrgavereline inimene mööda minna. Kui mõni mees päeva sinna vaatama läinud, kust tal õhtu oigamise hääled kõrvu kostsivad, ei ole sääl kedagi näha olnud. Üks julge mees Naps Hans oli ammu rahvasuust oigamise lugu kuulda saanud. Kui ta ühel õhtul mõisateolt tuli, kostnud oigamise heli temal kõrvu. Naps Hans võttis südame rindu ja läinud tee päält kõrva Kalmemäele kuusikusse vaatama, kes sääl oigab. Küll vahtinud ta sääl, kus hääled tulivad, igale poole, ei näinud midagi. Viimaks ütelnu üks hääl: "Otsi mu üles ja kaeva mulle haud, kui sa selle haua valmis kaevad ninda kui hauasäädus ja -kohus on, siis võta kurakäe poolt haua jalutsist nukast kolm korda liiva, sääl tuleb sul püti täüs kulda vastu. Kui sa labidaga selle kulla kätte saad ja mo ilusaste maha matad, siis võta pool osa kulda omale ja teine pool jaga kirikuvaestele.
Naps Hans oli siis viimaks oigaje häält terasemalt tähele pannud ja üles otsinud. See oigaje hääl ei ole muud olnud, kui üks oigaje inimese sääreluu. Naps Hans oli teinudki nii kuidas talle enne ülesleidmist see oigaje hääl oli ütelnud. Teinudki oigamise hääle õpetuse järele ja saanudki püti täie kulda ja annud pool osa kirikuvaestele ja poole osa perantel omale.

E 10236/10237 (9) < Karksi khk. - Jaak Kivisäk (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Iivakivi juurest nähtused ja leidused
Mees oli kord Iivakivi lähedal künnud. Õhtu, kui ta kündmise järele jätnud, võtnud härja adra eest ikkest lahti, pannud ikked adra pääle ja härja lasknud ta lahti Iivakivi lähedale karjamaale rohtu sööma, mõteldes ega väsinud härg kohegile ei läha, ja isi läinud kodu õhtukosti sööma.
Kodust tulnud ta jälle pia tagasi, võtnud adra päält härjaikke ja ja läinud karjamaale härga otsima. Otsinud küll, aga ei leidnud kuskilt. Viimaks näinud ta Iivakivi juures tuld põlevad, mõtelnud, et see on vast õitsiliste tuli, sääl on vast ka õitsilised õitsil oma härgadega, ma lähan vaatama, vahest ehk on minu härjad ka sääl ühes olnud, ka ikka härjaikkes ligi.
Kui ta tule ligi saanud, näinud, et sääl tule juures kedagi inimest ei ole olnud ja tuli ilma puieta põlenu, siis läinud ta tule juurde, visanu härjaikke tulesse.
Nii suur kui see härjaikkes olnud, nii laialt jäänud siis kulda ja hõbedad selle härjaikke alla ja mees pärinu siis selle kulla ja hõbeda keik omal.

E 10241/10242 (12) < Karksi khk. - Jaak Kivisäk (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kitsi talu tondist ja ta väljaajamisest
Kui Karksi Kitsi talus tont oli olnud, siis ollid nad sääl kuusikus varjus olnud, mis kahe Kitsi tee hargude vahel paksus sel ajal on olnud. Sääl on nad mitmesugusel näol möödaminejatel inimestel imelikuid nähtusi ilmutanud, iseäranis ööse, kui mõni üksik jalginimene säält mööda käinud, kutsunud tont endale võeraks, et ta küll vahest inimese näol end ilmutas, ei julgunud siiski üksinda sel korral sinna vaatama minna.
Iga laupäeva öösi siis olnud sääl kuusikus tontitel kange vihtlemine. Sääl vihelnud siis keik paganad endid. Kui sinna kaks ehk rohkem inimesi vaatama läinud, siis kadunud tondid kui maa alla ja kuulnud ainuld vihtlemise häält ja vee kaldamist.
Sääl Kitsi talul olnud ka ohvriaed. ÜKS kord korjanud veikesed poisijõmpsikad ohvriaiast vaarakamarju ja annud oma emal. Siis pigistanud pagan poisijõmpsikat kaelast nii, et ta mitu aega haige olnud ja ütelnud poisijõmpsikatel: "Kas mina teid neid vaarakumarju tõistel käsksin süüa anda?" See poisijõmpsikul olnud kuni surmani (vanapäevadeni) airm kaela pääl.
Tähendus. Eepool nimetatud kuusiku kOhas on ka suur kivilade ära lõhutud, mis põlluks tehtud ja säält olla mitmed vanaaja asjad leitud. See koht on praeguse Kitsi taluperemehe Hans Kangru põllu sees ligi Rängli talu koopamäge vakamaad 3-4 õhtu pool küljes Kitsi talu tee ääres.
Kui vene usk siiamaale tuli, siis oli Kitsi talurahvas veneusku salvinud ja vene preester oli siis tondi Kitsi talust välja ajanud. See olnud 43. aasta eest tagasi, üks nädal enne jüripäeva. Siis lasknud preester ohvriaia ärä lõhkuda ja lasknud ohvriaeda augu maa sisse kaevata. Sinna lasknud ta ohvrilaua ja aiapuud sinna auku sisse aada ja mulda pääle ajada ja siis õnnistanud preester seda kohta.
Siis pidi tont säält ära minema ja ilma kohate olema. Kolm ööd järgmimööda käinud tont Kitsi taluperemeest Lauri kiusamas, üteldes: "Miks sa mind kiusasid? Ma ole siin kaua aega elanud, siin aseme pääl! Anna mulle aset." Peremees juhatanud siis teda Virtsjärve saare pääle. Tont ütelnu: "Sinna ei mahu mitte üks nööpnõelgi, kus mina sinna veel mahu." Kui peremees talle aset ei lubanud, siis läinud ta mööda Viira talu Virtsjärve poole musta ratsahobuse seljas, tondil isi must laiakiilajelaega muits pääs. Sest ajast saandik kadunu tont Kitsi talust ära.

E 10258 (20) < Karksi khk. - Jaak Kivisäk (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Karksi kiriku keldrist
Karksi kirikus altari kohas kirikuseina sees on üks uks, mis enne lahti on olnud ja nüüd kinni naelutud on. Enne kui uks lahti on olnud, nii kõnelevad vanemad inimesd, siis olla nad näinud, et sääl vanaaegseid kuldasju on olnud näha ja ka alati ilmutusi nähtud.
Kord istunud kullapütil veike must koer, kord olnud üks must kass ja kord vahtinud üks suurte sarvedega oinas ukse pääl.
Kord viskanud kiriku vöörmünder kiriku pühkmed sinna keldrisse. Siis tulnud kolm meest musta vammusse (särgi) seljas ja laialehega kaabud pias säält nimetatud keldrist välja ja ei annud enam vöörmündrile hingearmu.
Kui kiriku vöörmünder kodu läinud, siis tulnud need mehed metsas tee pääl vastu ja ütelnud: "Mis sa meist tahtsid, et sa kiriku pühkmed sinna keldrisse visasid." Ja ninda kiusanud nad seda vöörmündrid alati.

ERA II 40, 128/9 < Karksi khk. - Ernst Murrik < oma vanematelt (1927) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda 2005
Pardiajajad Karksis
Veisjärvest voolava Õhne jõega kõrvuti lookleb Karksi mõtsas mäeahelik Äglamägi kenade küngastega ja orgudega, kus ilus mõts ehteks. Selle mäealheliku keskkohta nimetatakse Pindsatuks (Pindsaadu) ja põhjapoolset osa vastu Veisjärve Harjassaareks. Mäe ja jõe vahel on mäda loime heinamaa, aga Karksi Mõtsakuru küla ja Pindsatu vahel on mäda lõime mõts ja soo, umbes kolme versta laiune. Harjassaare kohal soo sees oli veel näha Rootsi sala sõjatee, ehitatud silla viisi ridastatud palkidest.
Põhjasõjaaegsetest pardiajajatest rääkisivad minu vanemad ja kodurahvas järgmist. Karksi Mõtsakuru külla jõudis tääde, et sõda küll laostav, aga veel hirmsamad olla sõja jälgil käijad riisujad venelased ehk pardiajajad. Sõja ja veel enam pardiajajate eest põgenenud Mõtsakuru elanikud Pindsatu mäele varju, kuhu kõik oma varanduse viinud ja loomad ajanud. Sinna on ehitatud paosannad elamiseks. Kolme kokkulangenud paosanna olen isi näinud lapsepõlves. Küla mehed ei asunud mitte ainult hirmunult paosannades, nad on ka luuramas käinud ja pardiajajate tegevust jälginud. Pikemaks ajaks olla pardiajajad oma laagri üles löönud Karksi mõisa ligidale Saviku mäele, kust nad riisumise käikisid teinud. Mõtsakuru talud jäänud küll pardiajajatest puutumata, aga siiski tärkanud Pindsatul olevatel põgenejatel hää mõte ja nõu: pardiajajatega tarvis lahingut lüüa ja riisumist lõpetada. Valitud minu esiisa, Murriku talu peremees Henn Murrik päälikuks, ainukene selleaegne püssimees Mõtsakurus. Ühel ööl, kui pardiajajad Saviku mäel tule ümber pidutsenud ja maganud - on löödud lahing. Ükski päälelangejatest ei olla vigastada saanud, aga pardiajajatest olla vististe vaevalt mõni põgenema pääsenud.
Pardiajajate laagrist leitud varanduse, raha, kuld- ja hõbeasjad jne olla minu esiisa viinud Pärnusse Rootsi pääliku kätte. Mõne aja pärast kutsutud teda uuesti Pärnusse, kus talle üteldud: pardiajajate käest saadud varandus, mis Rootsi riigi päralt, jääb riigile; varandus, kelle omanikud leitud, on neile viimastele tagasi antud, aga ülejäänud varandus on sinu oma; sellejuures antud talle tagasi raha, kuld- ja hõbeasju. Rahvas rääkis minu lapsepõlves (isa suri varakult), et vana Muriku Hennul on olnud mitu pütitäit kulda ja hõbedat, sellejuures räimepütti mõteldes. Aga minu ema ja tädi (Keki-tädi) õiendasivad seda asja nii: on küll olnud mitu pütti kulda ja hõbedat, kuid sääl ei tule mitte räimepütti mõtelda - need olnud söögipütid (poolnurmikud). Minu isa vanaisa on surnud noorelt, väikesi lapsi järele jättes. Mõisas täätud Murriku kullast ja hõbedast. Mõisa opmann ilmunud Murrikule ja nõudnud lese käest selle varanduse välja, et laste hääks hoiule viia kuni nad suureks kasvavad. Mõisa viidud - mõisa jäänud. "Ei kuulnud kohus, ei täädnud keiser," ütles Keki-tädi, "aga ega meie vanemad sellegipärast vaeseks ei jäänud."

ERA II 237, 445 (2) < Karksi khk., Karksi v., Karksi as. < Paistu khk., Holstre v., Holstre m. - Endel Kärner, Viljandi gümnaasiumi õpilane < Andres Nurk, 77 a. (1939) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda 2006
Mägraaugu mägi ja Põrguhaua lohk Holstre Koodioru metsas
Karu Rits lännu Kivi külla. Rahamäel hõigutu teda:
"Karu Rits, tuu must kits,
sis ma anna raha!"
Mees hakanu kartma ja äkki ollugi kraav ees ja must mees üle kraavi. Käänanu kohe tagasi ja joosnu sis Põrguhaua lohku. Vanapagan hakanu kohe vett järgi ajame, et mees upute. Aga mägi ollu armuline ja joonu vee ära ja nii pääsen mees eluga.

ERA II 237, 445/7 (3) < Karksi khk., Karksi v., Karksi as. < Paistu khk., Holstre v., Holstre m. - Endel Kärner, Viljandi gümnaasiumi õpilane < Andres Nurk, 77 a. (1939) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda 2006
Holstre Tammemägi
Ütel üül kutsutu Tammemäe perenaist mäele: "Ann, mine nüüd, kaeva nüüd, sinna pandud kuldõlpad ja pang. Mine sinna üksinda, ära kõnele ja ära Jumala nime nimeta." Perenaine ei ole läinud. Teisel ööl öeldud uuesti, et mine, ega midagi ei juhtu. Perenaine ei olevat siiski läinud.

ERA II 237, 447/9 (4) < Karksi khk., Karksi v., Karksi as. < Paistu khk., Holstre v., Holstre m. - Endel Kärner, Viljandi gümnaasiumi õpilane < Andres Nurk, 77 a. (1939) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda 2006
Vaesel mehel rahanälg. "Kohalt ma palus tema käest võlgu!" öelnud mees ja vanapagan ollugi kohe sääl. Vanapagan andengi raha, aga ütelnu: "Selle eest annad mulle tulevel aastel kodust emalepa kärbuse!" - "Utsta puha!" ollu mees nõus. "Niid rahad, mis üle jäävad, vaheta ümber," öelnud vanapagan ja läinud. Järgmisel aastal surenu mehel ema. Sis alles sai mees aru, et vanapagan oli mõtelnu kärbuse all ema ja rahad ta oli saanud ema hinge eest. Raha vaatama minnes leidnud ta selle asemel vanad tähtraamatu lehed.

ERA II 237, 467 (16) < Karksi khk., Karksi v., Karksi as., Võidu t. - Endel Kärner, Viljandi gümnaasiumi õpilane < Johan Vene, 56 a. (1939) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Kukese Kalmemäelt leitud kahepõhjaga rahakast. Alt tulnud 7 kotti raha, 4 kulda ja 3 hõbedat. Peremees surnud, kui poig Juhan oli raha enesele võtnud, siis maetud kast uuesti.

ERA II 237, 473 (20) < Karksi khk., Polli v., Polli-Saviaru vanadekodu < Karksi khk., Polli v., Kassepa t. - Endel Kärner, Viljandi gümnaasiumi õpilane < Tiina Allik, 80 a. (1939) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Alastel Aadamel olnud 3 vangiristi kuuske. Korra neljapäeva õhtul läinud Toiu [?] Enn Polli mõisast koju. Jõudnud kuuskedeni, näinud ta sinakat tulukest kuuskede jalal. Vana Enn läinud tule juurde ja mõelnud, et ehk saab vanapagana käest raha, sest vanapagan kuivaten harilikult tule man raha. Panden kübare tulele, aga sellele põlenu auk sisse.

ERA II 237, 473/5 (21) < Karksi khk., Polli v., Polli-Saviaru vanadekodu < Karksi khk., Polli v., Kassepa t. - Endel Kärner, Viljandi gümnaasiumi õpilane < Tiina Allik, 80 a. (1939) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Pöögle Kajakul käinud kunagi võõrad mehed Rootsist raha otsmen. Raha arvat olevet kuusikun vastu pedajet.

ERA II 237, 475 (22) < Karksi khk., Polli v., Polli-Saviaru vanadekodu < Karksi khk., Polli v., Kassepa t. - Endel Kärner, Viljandi gümnaasiumi õpilane < Tiina Allik, 80 a. (1939) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Reimani (Pöögle) talu maal on suur kivi, millel olnud veel hilja aegu number 1800, kuid poisid olevet numbri ära põleten. Varanduste otsija vana Ligur oli kaevanu sellegi kivi ümbruses ja lubanud peremehe rikkaks teha, kuid ta töö oli jäänud tagajärjeta.

ERA II 237, 477 (24) < Karksi khk., Polli v., Polli-Saviaru vanadekodu < Karksi khk., Polli v., Kogre t. - Endel Kärner, Viljandi gümnaasiumi õpilane < Ants Riso, 75 a. (1939) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Teolised lännu mõisast kodu läbi mõtsa. Karten karusid hakanu laulme. Teine hunt käinu teisel pool (hunt kaitsen inimesi karude vastu). Jouden huntege Lilli mäeni, nännu ehen sinakat tuld ja selle ümmer käinu sinitse poisikse. Ale Peetril ollu härja ikes käes, mõnel teivas. Peeter visanu sis oma ikke tulle ja kohalt ollu kik kadunud. Aga kudas ike kukkun, sääl ollu kuldrahad. Vanakurat kuivaten raha.

ERA II 237, 483/7 (29) < Karksi khk., Polli v., Polli-Saviaru vanadekodu < Karksi khk., Polli v., Kogre t. - Endel Kärner, Viljandi gümnaasiumi õpilane < Ants Riso, 75 a. (1939) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda 2006
Helme lossi varandusele tahet rahalugejet. Iga seitsme aasta tagant käinu hall mees maa pääl ja ütelnu: "Kes tahab raha saada, tulgu lugeme!" Üits nuurmiis lännu, kuid ei ole enam tagasi tullu. Üits vanapoole mees otsusten sis minna. Küll hoiaten teise, et ära mine, kui üits lugemisel üle jääb, kaotad elu. Vanamees võtten tuutsi ja vasare ja lännu kõrtsi. Pärast lännu lossimäele, kust kaapin ja jõuden raudukseni. Selle avanud, leiden surnukirstun hallipäise mehe. Vanamees öelnud: "Nüüd loed need rahad kahte võrdsesse hunikusse, kui üits üle jääb, oled sa selle musta kassi võimuses. See kass vaatab, et õieti loed. Kui oled õieti lugenud, siis must kass läheb teise tuppa ja siis võta see kuldnöör, mis sääl usse kohal ja puu ta ära." Mees hakanu lugeme, kuid üits jäänu üle. Selle löönu tuutsige pooles. Kass kisenden ja lännu teise tuppa. Mees poonu kassi. Vanamehel kirstus olnud hää meel, et ta vandest pääsnu ja öelnud: "Siin on kolmesaja aasta kirikuõpeteje raha. Üits kolmandik anna vallavaestele, üits kolmandik kiriguvaestele ja mis üle jääb, võta omale!"

ERA II 237, 487 (30) < Karksi khk., Karksi v., Karksi as. - Endel Kärner, Viljandi gümnaasiumi õpilane < Hendrik Evert, 83 a. (1939) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda 2006
Karksi kirigu all olevet rahapütid. Kui keegi tahtvet sinna alla minna, sis näidetevet kirvest ja saagi ja mõõka ja kole hääl küsivet: "Missugusega tahad surede?" Püttidel hüppavat must koerake.

ERA II 138, 466/7 (40) < Karksi khk., Karksi v., Ainja vndk. < Nuia al. - Aleksandra Grünvald-Univer < Mari Eiber, 66 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Üi't's miis olt pl'lu raha ollu. Ei täidin seda tõistel anda. Hakanu sureme. Enne surma läits' kolde manu. Panden raha tuha sisse, esi ütelnu: "Kelle käsi pand, selle käsi võtt." Keegi tõine olli sedä kuulu. Ku miis olli ärä surenu, tõmmas' surma käege raha tuha siist vällä. Sai raha kätte.

ERA II 138, 467 (41) < Karksi khk., Karksi v., Ainja vndk. < Nuia al. - Aleksandra Grünvald-Univer < Mari Eiber, 66 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Emänti raav' om Polli mõisa man. Sääl olevet kivi all raha. Ütel mehel olli unel juhadet sedä raha, et mine võta säält kivi alt raha ärä. Mees es ole julgen minnä. Ku ta pan'd ääge maha, sai ääge kätte. Ku mõtel' kurja pääle, es saa kennigi kätte.

ERA II 185, 636 (11) < Karksi khk., Karksi v., Karksi as., Liiva t. - Mari Sarv < Ann Toompalu (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kudas vana-Jumal oli üte mehe rikkas tennu.
Üits miis tennu seast hääd äri, käünes külä mööda ja müünu jumalt. Kuju mudugi. Lännu majas sisse, pakkun müvva, viimäde vahete, et see om joba vanass lännu, mõnest kohalt raha pääle ja, tõises kohal vahetin selle jälle ärä. Nüid ühes kohal olla õige vana jumal, joba vana-vanaesäst või kes tääd, kust ajast. Nu see om mudugi ärä igavest vanas lännu ja vahetetki ümmer. Aga see vana ollu ilmatu raske. Miis es ole jõuden tad küla mööda kanda. Viinu kodu, mõtelnu: "Ma lõhu ta õige ärä ja vaate peris, mis tal siin ninda rasket om." Hakanu kirvega lõhkme, kus ollu ilmatu hulk raha sehen, ninda et saanu peris rikkas mehes. Aga nu kes ta ärä vahetan, es ole seda täädengi arvate, ega nemä tad ei ole kunagi liiguten.

ERA II 185, 637 (12) < Karksi khk., Karksi v., Karksi as., Liiva t. - Mari Sarv < Ann Toompalu (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kudas üits poiss oli hulka raha saanu.
Poiss perinu esäst maja. See ollu joba vana-vanaesa maja. Pärnapuu kasunu läve ehen. Aga see poiss ollu seonde logart ja maja müüt ärä. Sis ta tennu nindasama juhuslikku tööd. Üitskõrd tal unel ütelt: "Mine oma kodu lähükses silla pääle, sääl sa kuuled uudist. Temä lännugi. Üits vana meheke istun silla pääl ja mõtelnu. Temä küsünu: "Noh, mis sa siin istud ja mõtled?" - "Ma mõtle seda, et mul juhateti ütes katel raha, üteldi, et pärnapuu kasvas läve ehen, sääl om raha sehen, aga ma mitte kuskil ei tää seast kotust olevet." Pois mõtelnu: "Miu esämaja läve ehen kasvas küll pärnapuu, viimäde om sääl kõrd raha sehen." Lännu ööse salaksi ja hakanu kaeme ja koputeme. Kus puul ollugi õõs sehen ja raha täus. Säält ta saanu sis hulka raha, osten omal maja tagasi ja puha. Sis ta es ole änäp seonde loobert ka ollu.

ERA II 185, 638 (13) < Karksi khk., Karksi v., Karksi as., Liiva t. - Mari Sarv < Ann Toompalu (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Vana Kiini Peetrel, Ann Toompalu esäl, oli ka üitskõrd unel ütelt: "Mine oma esätallu, sääl sa kuuled uudist." Tema lännugi Undil. Sõsaremees, Ennok Jaan ollu enne joba sääl ja jutusten, et temäl juhatet Linnaveske orgu raha. Ütelt kik ära, kus katel mäekülle sehen ja miantse puhma all. Vana Peeter pidanu iki ka kõrra kaeme mineme, aga es ole iki häste uskun ja jäänugi minemede.

ERA II 185, 638 (14) < Karksi khk., Karksi v., Karksi as., Liiva t. - Mari Sarv < Ann Toompalu (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Karksi Laane talu vana pernasel ütelt ka unel: "Mine kindrali hauaaia manu. Kirik-kõrdsi poolt lugede seitsmes post, sääl selle all om raha." Küll peremees kutsun, et "Lääme järgi, ma tule ka üten," aga pernan pellanu, es ole lännu.