Karula pärimus

Vanad jutud ja müütiline ajalugu

Vana aja lood mitmesugustest mütoloogilistest olenditest.

ERA II 2, 627 (1) < Karula khk., Vana-Antsla v., Haabsaare k. - Herbert Tampere < Meos Antsov, 81 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Üks mees näind kord, kui 2 lapi naist kandnud puuga vahel pangi rasvaga, ise kõnelnud juures: "Need kaks lihavat härrat, nende käest oleme selle kätte saand." Need naised olnudki hallid Lapimaalt.

ERA II 2, 641 < Karula khk., Kaagjärve v., Leetuse t. - Herbert Tampere < Jaan Valner, 87 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Hall.
Tõbi kangete külmavärinaiga kevadisel ajal. Et tõbe mant ära arstida, istuti ahjuluuale pääle ja sõideti teeharule. Seda kutsutigi "halli sõitmiseks".

ERA II 2, 643 < Karula khk., Karula v. - Herbert Tampere < Lota Räästas, 74 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Hall.
Tõbi kangete külmavärinaiga. Et terveks saada, jookstud ümber ja pekstud ennast ahjuluudadega, ise karjut: "Oo, lapumaalits, messä siin otsit?!" "Vanast ollu kõik kotus aholuude täis, niipallu ollu halli haigust."

ERA II 2, 643 < Karula khk., Vana-Antsla v., Haabsaare k. - Herbert Tampere < Meos Antsov, 81 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Hall. "Lapimaa inimeste hädä siiä tullu." Arstimine: "Anti süvvä toda, medä es taha, nagu saapamääret. Kask panti karupidi sälgä - sis nuiaga tapeti."

ERA II 2, 791 (2) < Karula khk., Karula v. - Herbert Tampere < Lota Räästas, 74 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabandus.
Äkiline surm. Rabandusse surnud - "läbi lüüd" ehk "läbi rabat".

ERA II 2, 791 (3) < Karula khk., Vana-Antsla v. - Herbert Tampere < Jaan Antsov, 49 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabandus. Äkiline surm.

ERA II 2, 803 (3) < Karula khk., Kaagjärve v., Leetuse t. - Herbert Tampere < Jaan Valner, 87 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Soend.
"Inimene soe naha sees".

ERA II 2, 805 (4) < Karula khk., Karula v. - Herbert Tampere < Lota Räästas, 74 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Soendik, gen. -ndigu.
"Soeks nõiut inimene". Kui inimene sai talle süüa anda, siis pääses uuesti inimeseks.

ERA II 2, 877 < Karula khk., Karula v. - Herbert Tampere < Lota Räästas, 74 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Võrgutaja.
"Inimesel käinü' vari iin, viinu sinnasamma paika, kost tullugi. Üts miis tullu' palvemajast, vari nakanu' iin käimä. Ilm lännu' segätses. Kui vastselt märkämä nakanu', ollu' palvemaja man tagasi."

ERA II 29, 127 < Karula khk., Kaagjärve v. < Kolga-Jaani khk. - E. Heiberg, vastus küsimustele (1929) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
[--] Näkk on tuttav nii siin kui ka Kolga-Jaanis ja tähendab veevaimu, kes veeligi-tikkujaid lapsi vette tõmbab. [--]

ERA II 43, 407 (2) < Haljala khk., Vihula v., Karula algkool - A. Maskin, õpetaja (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Hirmutisteks on: pimedas koll, vaim. Väljas: mustlased, hull koer, Ulja-Uude. Külma käes: jääd haigeks, sured ära. Metsas: hundid, karu. Heinas: uss. Põõsas: uss. Kaevus: näkk. Samuti ka ojas ja jões. Lakas: tont. Partel: kollid. Ahjutaga, saunas, rehes: tont.

ERA II 115, 50 (1) < Karula khk., Karula v. - Selma Kutti < Elisabet Püss, 81 a. (1935) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann, redigeeris Mare Kalda 2006
Kui inimene halli sõit, siis kästi ahjuluua selga istuda ja 3 korda ümber tare joosta ja end väristada, siis jäävat hall maha.

ERA II 115, 50 (2) < Karula khk., Karula v. - Selma Kutti < Elisabet Püss, 81 a. (1935) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Hallitõve arstimiseks küteti ahi soojaks. Pandi haige ahju. Kui ta sooja käes magama jäi, siis ehmatati külma veega.

ERA II 115, 50 (4) < Karula khk., Karula v. - Selma Kutti < Elisabet Püss, 81 a. (1935) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Maavitsa hädä on ussist saadud. "Tohter" seda haigust ei arsti, "arst" arstib. Arst oli vahtinud veeklaasi seest, missugune uss oli olnud, kas must või kirju. Mõnikord oli ära tundnud, et emane uss olevat olnud.

ERA II 115, 52 (13) < Karula khk., Karula v. - Selma Kutti < Elisabet Püss, 81 a. (1935) Sisestas Evelin Pukspuu, kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Maavitsa sõnad:
Päeva tõusust päevä veeruni. Ii perve sisse, puu juurte alla. Kooni ütseni. Kolmainu Jumala nimel, jätä temä rahule!

ERA II 115, 59 (34) < Karula khk., Karula v. - Selma Kutti < Elisabet Püss, 81 a. (1935) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda 2006
Kord pulma ajal sõitnud nõid ühe teise mehega 3 korda ümber pulmamaja. Kui esimene kord sõitnud, siis lasknud teist meest aknast tuppa vaadata ja küsinud, mis pulmarahvas teeb. Mees vastanud: "Juba nurutõse!" Teine kord ümber maja sõites küsinud jälle samuti. Mees vastanud, et pulmarahvas nutavad. Kui nad kolmandat korda ümber maja sõitnud, siis tulnud pulmarahvas kõik otspajast välja ja olnud kõik soed. Pruut olnud ära tunda teiste hulgast kaelaehete järele. Pulmarahvas jäänudki kõik soendiks.

ERA II 115, 59 (34) < Karula khk., Karula v. - Selma Kutti < Elisabet Püss, 81 a. (1935) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Vaarao lapsed on meres. Nad on pool-inimesed, pool-kalad. Rinnad olevat neil nagu naisterahvastelgi. Enne halba ilma karjuvat nad: varao, varao. Need olevat Israeli rahvas, kes merde jäivad. Neis saivad kalad.

ERA II 115, 63/4 (1) < Karula khk., Vana-Antsla v. - Selma Kutti < Anna Pormeister, 49 a. (1935) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Peremees töötanud rehes. Perenaine toonud talle sinna süüa järele. Susi tulnud rehe lävele. Mees annud "käänäspääge väidse" otsast susile leiba. Susi viinud noa ära. Peremees läinud kord vooriga Riiga, tahtnud omale nuga osta. Läinud ühte poodi. Peremehe noal olnud luune pää. Pool aastat olnud peremehe nuga juba kadunud. Peremees hakanud luupääga nuga silmitsema, kaupmees jälle silmitsenud meest. Kaupmees küsinud viimaks, mida mees vaatab. Peremees seletanud, et tal olnud just niisugune nuga, aga susi viinud selle noa ära. Kaupmees küsinud: "Kas siis sina oledki see mees, kes soele leiba andis?"
Kaupmehele on tahetud vägisi naist võtta. Ta pole aga seda naist sugugi tahtnud võtta. Pruudi vanemad nõidunud kaupmehe soeks. Kui keegi noa otsast leiba annab, siis saab inimeseks tagasi. Kaupmees öelnud: "Kui sa mulle leiba ei oleks annud, siis ma oleks sind kohe ära murdnud." Kaupmees olnud 51/2 aastat susi.

ERA II 115, 80 (29) < Karula khk., Vana-Antsla v. - Selma Kutti < Anna Pormeister, 49 a. (1935) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann, redigeeris Mare Kalda 2006
Kui inimene "halli sõitunu", siis selle arstimiseks pidi haige ahjuluua seljas sõitma. Pandud ka haige ahju ja suitsetatud kanasitaga. Kes kunsti pidanud, see ikka arstinud. Kanasitt pandud näo pääl põlema. Üks mees jäänud pimedaks pääle arstimise.

ERA II 115, 88 (2) < Karula khk., Vana-Antsla v. - Selma Kutti < Priina Kiri, 77 a. (1935) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann, redigeeris Mare Kalda 2006
Urvaste kiriku juures Uhtjärves pesenud 17-aastane poiss vankreid ja hobuseid. Poisil saanud süda ühe hobuse pääle täis ja öelnud: "Kurat, või sa ei lää, ku ma aan!" Poiss uppunud sinna järve ära. Unes öelnud poiss emale, et ega ta muud ei tee, kui sõidab vett mööda ja ootab, kuni jälle mõni järve tuleb.

ERA II 238, 28/9 (13) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Karula k., Välgita vaestemaja < Suure-Jaani khk., Olustvere v., Vildioja t. - Aino Peet, Tillu-Reinu algkooli õpilane < Eva Mitt, 53 a. (1939) Sisestas USN, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Tõnnivakk
Tõnnivakk tähendab talurahva annetamiskohta iga värske, uutse aeg.
Kääka külas Leesu talus tüdruk töötanud väljal ühes teistega. Teised käskinud teda kodust taari otsma minna. See läinudki. Minnes aida juurde taari lassi panema, tulnud lakast tõnnivakast üks koletis sinistes riietes. Tulnud tüdruku juurde ja kägistanud teda. Tüdrukul jäänud aga vähe veel hingepõrmu sisse. Teised taga ostima, et kuhu on jäänud tüdruk. Leitud aida ukse eest. Siis teised olid küsinud, et mis sa siin teed. Siis tüdruk oli saanud rääki veel niipalju, et tõnnivakast tulnud koletis ja kägistanud teda.
Pärast surnud aga tüdruk ära. Selle talu peremees pole tõnnivakale midagi enam oma uutsist viinud ja nüüd saanud tõnnivakk väga vihaseks, mille trahviks surmanud tüdruku.

ERA II 243, 508 (9) < Karula khk., Karula v. - Leida Jaik, Pikkjärve algkooli õpilane < Jaak Siirak, 70 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Umbes 300 aastat tagasi olevat praeguse raudtee asemel, mis viib Valgast Tartu, suur järv. Järv hakanud ikka kasvama ja kinni ta kasvanudki, muutudes sooks ehk õrtsuks, nagu öeldakse siinpool.
Ehitatud sinna raudtee, see võtnud aga väga palju aega ja olnud väga vaevaline.

ERA II 243, 527 (9) < Karula khk., Karula v., Silmistu t. - Laine Lutik, Pikkjärve algkooli õpilane < Eliisabet Lutik, 72 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Karula mõisa lähikesel om järv. Ennembi oll järve lähikesel viinakoda ja tolleperäst kutsutes toda järve Viinakoa järves.

ERA II 243, 542/3 (18) < Karula khk., Karula v. - Helju Latik, Pikkjärve algkooli õpilane < Minna Jantsikene, ? a. (1939) Sisestas ja redigeeris USN
Karulas asub üks suur kivihunik, mida arvatakse, et vanakurat on kivid oma saapasäärest välja puistanud, sest seal on alati palju kive.

ERA II 243, 549 (6) < Karula khk., Karula v., Laane t. < Rõngu khk., Aakre v. - Arno Siimsoo, Pikkjärve algkooli õpilane < August Siimsoo, 52 a. (1939) Sisestas ja kollatsioneeris USN
Tõravere soo
Ta asub Aakre vallas Tartumaal. Pikasilla poole minnes on tee ääres suur mets. Selle metsa taga on soo. Seda sood kartsid inimesed. Üks inimene näinud koguni, kui seal tont kasukat paiganud, nõela peran olnud nii pikk niit, et iga piste järele joosnud metsa. Ja mõned inimesed näinud seal öösi tuld.

ERA II 243, 550 (9) < Karula khk., Karula v., Laane t. < Rõngu khk., Aakre v. - Arno Siimsoo, Pikkjärve algkooli õpilane < August Siimsoo, 52 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Valgjärv
Ta asub Helme kihelkonnas Valgamaal. Vanasti läinud vend ja õde paari. Pulmapidu ajal tulnud järv selle mõisale peale.

ERA II 243, 550 (10) < Karula khk., Karula v., Laane t. < Rõngu khk., Aakre v. - Arno Siimsoo, Pikkjärve algkooli õpilane < August Siimsoo, 52 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Udujärv
Ta asub Helme kihelkonnas Valgamaal. Kui venda ja õde laulatati, siis tulnud ka sinna peale järv.

ERA II 243, 439 (3) < Karula khk., Karula v., Üstemäe t. < Urvaste khk., Antsla v., Kärna t. - Leontiine Turm, Pikkjärve algkooli õpilane < Reinhold Turm, 47 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Karula vallas Kivestu lähedal on asunud väike järv, mida kutsutakse Latsejärveks. Ta on saanud oma nimetuse sellest, et sinna on üks tüdruk uputanud oma lapse. Tihti on sealt ööseti kuuldud lapse nuttu.
Kui mõned julgemad on vaatama läinud, pole nähtud last ega kuuldud ka lapse nuttu. Nüüd on järv peaaegu kinni kasvanud. Vanarahvas usub kindlasti, et lapse hing ei saa rahu, sest ta on vägivaldset surma surnud.

ERA II 243, 442 (8) < Karula khk., Karula v., Üstemäe t. < Urvaste khk., Antsla v., Kärna t. - Leontiine Turm, Pikkjärve algkooli õpilane < Reinhold Turm, 47 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001
Karula vallas Ärnu jõe ääres on üks jõekäärd, mida kutsutakse Ristikolgaks. Sääl on asunud rist, arvatavasti on ta praegugi veel sääl. Vanarahvas räägib, et see koht on nimetuse saanud järgmiselt: Kord suvel heinaajal palava ilmaga on üks mees, kes olnud hää ujuja, läinud jõkke suplema ja on uppunud.
Hoolimata kõigist katseist, mis teised heinalised on teinud, pole suudetud teda päästa. Jõgi sääl kohal pole küll väga lai. Selle järele on asetatud sinna rist ja hakatud kutsuma seda kohta Ristikolgaks. Pärast seda juhtumit pole julgenud keegi sinna suplema minna, arvati, et jõgi on sääl kohal väga sügav ja kardetav.

ERA II 243, 454/5 (27) < Karula khk., Karula v., Puide t. - Leontiine Turm, Pikkjärve algkooli õpilane < Peeter Kõrgemäe, 70 a. (1939) Sisestas ja redigeeris USN
Karulas Kiivite talu maal asub kivihunnik. Sellest räägib rahvausk järgmist.
Vanapagan on tahtnud Kiivite järvest silda üle ehitada ja on kivid kuue seest maha pillanud. Mõni kivi on jäänud veel pastalde sisse. Lähemas talus on kukk kirend. Vanapaganal on ka hirmuga need kivid pastalde seest maha kukkunud. Need kivid olevatki vanapagana toodud.

ERA II 243, 476/7 (32) < Karula khk., Kaagjärve v., Kasesaare t. - Laine Sepp, Pikkjärve algkooli õpilane < Emiilie Paap, ? a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Vanasti ühes linnas old inimesed uulitsal kõndinud. Kui nad olid aknale vaadanud müügi kraami. Nii kohe oli majaalusest keldrist olid tõmmatud inimesed alla. Seal tapeti nad ära ja keedetud süldiks. Üks mees oli läinud söögimajja ja lasknud tellida sülti ja leiba. Kui mees sööma hakkanud, siis näinud ta inimese kätt süldi sees. Ja sõrmus oli sõrmes. Mees võtnud sõrmest sõrmuse ja vaadanud, et see oli ta abikaasa sõrmus.

ERA II 243, 477/8 (34) < Karula khk., Kaagjärve v., Kasesaare t. - Laine Sepp, Pikkjärve algkooli õpilane < Emiilie Paap, ? a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Karula vallas on järv nimega Viinakoa järv. Ta on oma nimetuse saanud sellest, et seal oli vanasti viinakoda.

ERA II 243, 485 (3) < Karula khk., Karula v., Kiberi t. - Eduard Roose, Pikkjärve algkooli õpilane < Pauline Roose, 49 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Kolmas jutt räägib Keerdemäest. Rahamäest mitte kaugel asub Keerdemägi. Vanal ajal, kui inimesed jäänud sügisöödel, kui ilmad vihmased ja pilves olnud, hiljaks, kas linnast tulles või sugulaste poolt, siis iga kord eksinud nad sinna ära. Kes sinna eksis, see ei saanud enne õigele teele, kui kukk keskööl laulnud. Sellest ajast kutsutakse teda Keerdemäeks.

ERA II 243, 486 (4) < Karula khk., Karula v., Kiberi t. - Eduard Roose, Pikkjärve algkooli õpilane < Pauline Roose, 49 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Prigendi mäe all asub järv, mis kannab Viinakoa järve nime. Teda tuntakse kardetavate kohtadega. Eriti kardetav on tammi alune, kus on palju inimesi uppunud. Selles kohas tahtis uppuda ka Pikkjärve algkooli õpilane, kes läks kevadel jäälagunemise ajal jääle. Jõudes tammi lähedale, kukkus poiss kohe jää alla, aga vesi oli madal ja poiss pääses siis õnnelikult.

ERA II 243, 488/9 (7) < Karula khk., Karula v., Kiberi t. - Eduard Roose, Pikkjärve algkooli õpilane < Pauline Roose, 49 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Poolteist kilomeetrid eemal asub suur ja veerikas linaleotus. Kui sellele linaleotusele tamm ette teha, siis sest saaks päris korralik järv. Suured lätted ajavad vett suurte sammastena maa seest välja. Selles linaleotuses on nähtud vaime. Öösi tulles mööda linaleotust, paistab juba tulijale silma inimkogud tiigi ääres. Lähemale minnes nähtud inimesi riideid pesemas. Kui vaimud näinud tulemas inimesi, hüpanud nad vette ja kadunud vee alla. Ka nähtud sääl lammast kõndimas möödi tiigi äärt ja kadunud ka inimesi nähes vee alla.

ERA II 243, 489/90 (8) < Karula khk., Karula v., Kiberi t. - Eduard Roose, Pikkjärve algkooli õpilane < Pauline Roose, 49 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001
Kiiviti talus elanud vana peremees Siim. Tema oli mees, kes kunagi ei saanud pimedal ööl Keerdemäe kohal õiget teed koju sõita. Igal ööl, kui ta jälle sõitis koju, pidi ta oma sada tiiru käima, kuni täpselt kukk laulis. Kord jälle linnast koju sõidul eksis ta õigelt teelt. Sel korral oli aga õige kummaline sündmus. Mees sõitnud kõik nurmed läbi, mis ümbruses olid, aga õigele teele ei saanud. Edasi-tagasi sõites jõudnud ta äkilise kõrge mäe kohale. See oli nii äkiline nagu toa sein. Kuid säält sõitnud ta hobuse ja vankriga alla haiget saamata. Ühekorraga laulnud kukk, alles nüüd pääsenud silmad lahti ja Siim leidnud õige tee kätte.

ERA II 243, 494 (14) < Karula khk., Karula v. - Eduard Roose, Pikkjärve algkooli õpilane < Liisa Soomlane, 78 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Kord läinud kuus tütarlast Ähijärve suplema. Järve ääres kaevanud üks tütarlastest, et vesi on täna väga külm. Teised olid juba riiedanud end lahti ja tahtnud järve minna. Samal silmapilgul ilmunud järvest väike must koerake ja lausunud: "Miks sa ei lähe suplema, Naki tahab sõita." Hirmunud tütarlapsed pistnud tuhatnelja kodupoole. Mõne päeva pärast tulnud nad jälle suplema, sel korral ka kuues tütarlaps. Vette astudes uppunud see kohe ära.

RKM II 49, 470/1 (5) < Karula khk., Kaagjärve kn. - Jaak Sarapuu < Sinaiida Pettai, 76 a. (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Rautine järve sünd
Kaagjärve külanõukogu juures asub päris suur Rautine järv. Rautine järvest eemal umbes 200 meetrit, kerkib Nikluse mägi, mis on kaetud metsaga. Rahvasuu räägib, et ennem asunud Nikluse mäe otsas kirik. Kirik olevat olnud ilus ja kiriku õuest olevat olnud terve vald näha. Ühel päeval juhtunud kummaline lugu kirikus, sest laulatatud vend õega. Niisugune paaripanek oli keelatud ja otse laulatamise põnevamal momendil käinud kõva piksekärgatus ja kirik vajunud mäest alla orgu ja silmapilk tekkinud järv. Järv matnud enda alla kiriku ja nii tekkis praegune Rautine järv.
Jaaniöösi kell 12-end võib järve põhjast kuulda kirikukellade löömist. Samuti selgel päikesepaistelisel ilmal paadiga sõite võib järve põhjas näha kirikukupli helendust.

RKM II 53, 131 (7) < Karula khk., Haabsaare v. - Luise Rüütel < Adeele Valdre, 58 a. (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kivi Uhtjärve ääres
Vanapagan tahtis purustada Urvaste kiriku torni. Kord näinudki kaks meest öösel vanapaganat jooksmas mööda surnuaeda, tulised söed hammaste vahel ja tulehark käes. Vanapagan haaras kivi ja viskas, et purustada kiriku torn, kuid ta viskas kivi üle. Praegugi on see kivi Uhtjärve ääres.
Pärast olevat vanapagan ise jooksnud orgu ja kadunudki sinna. Hulk aega ei julgenud ümbruskonna inimesed pärast päikese loojumist surnuaeda minna.

RKM II 60, 460/2 (1) < Karula khk., kaagjärve kn., Lenini nimeline kolhoos - Jaak Sarapuu < Minna Eomõis, 79 a. (1956) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Põrgu Saarde
Vanaste oll' Saarde talun vaimu käinü. Sääl nännü kõige rohkem neid va kadunu Loos Jakup. Nigu kell saanu enne katstõist, nii hakati aian tantsma ja mängmä. Rehe all põlenu tule ja aida man nättüd tulesid. Pääle nunda vaime nätti sääl ka kodukäija.
Vana Saarde peremiis Kaarli käinu perenaist Leenut kägistemene hauast, tolleperäst et tuu olevet vana Saarde peremehe Kaarli üükapist raha võttunu. Leena pell'äs alati sääl magade ja vahel läts tõiste poole üüsas. Sis es saanu muud, ku kutsuti preester ja lasti maja pühitsede ja Kaarli kirst kääneti hauan kummale. Kasaku Aadukõni löönü jalage kirstu pääle ja ütelnu: "Maka nüüd põrguhaud!" Ja tollest pääle jäänu Aadu jalg haiges. Aga peremiis ka enämb es kollite.

RKM II 60, 462 (2) < Karula khk., kaagjärve kn., Lenini nimeline kolhoos - Jaak Sarapuu < Minna Eomõis, 79 a. (1956) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kuksi vaimu
Kah Kuksil oll' vanaste vaimu olnu. Vanakuradi juusknu sabadege ringi. Teenija vahel näkseve, siis rüükseve ende puul surnus ja mõni kehvem minest ära. Ütskõrd juhtunu sääne lugu. Üts nani sünnütunu laba pääl põrsa, aga laba all nättüd ka emist, kel olnu poja. Nigu üts miis hakanu issameiet lugeme, nii põrsast jäänu järgi enne sinine suits.

RKM II 225, 97/8 (2) < Karula khk., Sangaste k/n., Tsili - Erna Tampere < Toomas Reinold, 93 a. (1967) Sisestas Ave Tupits 2000, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Soendis ollu nii. Esä minijäga olu aina man, tennü ainakuhja. Esä lännu sis mõtsa ja om ulga aigu ärä ollu. Ainakuhi ollu ää korge. Minnij istus, istus, uutnu esä, ei tuleki nii ruttu. Minnij kaes, et unt tulõ vällä ainakuhja manu. Minnij kaes, et ta kuhi om veel matal', ta un't võit minnu murda kah. Kuhjategijäl om rihä kah haina vastavõtmise jaos. Unt tul'l kuhja manu ja karglõs. Tuu saistas üles ja and iks rihäga undile vasta pääd. Unt sääl ollu raaskene aiga ja lätt mõtsa. Tulõ raas'kese aja peräst esä tagasi. Nakasi kuhja tegima ja esäl ol'l nõna verine. Sis sai minnij arvu, et esä ol'gi unt, rihäpääga lei nõna katski.

RKM II 225, 328 (31) < Karula khk., Kaagjärve k/n., Lüllemäe al. - E. Tampere < Anna Puusep, 78 a. (1967). Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vissi pikkjärve veeren om petäi. Sinna Rootsi kuningas olli kinda jättunu, kui ta esi ol'l ärä lännu.

RKM II 225, 349 (29) < Karula khk., Kaagjärve k/n., Rebase as., Tornimäe t. - Erna Tampere < Andres Madal, 97 a. (1967) Sisestas Ave Tupits 2000, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Värisemise aigus olli, sis ku ma nuur olli. Tuu ollu kõge suuremp aigus.

RKM II 225, 350 (30) < Karula khk., Kaagjärve k/n., Rebase as., Tornimäe t. - Erna Tampere < Andres Madal, 97 a. (1967) Sisestas Ave Tupits 2000, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Katk, too olli käünü üle kõige maa. Röövsalku olli ka käünü vanast küll.

RKM II 308, 362 (3) < Karula khk., Karula v., Koobassaare k. < Palu metsavahikoht - Kristi Salve < Minna Kohk, s. 1902, Ella Usseljonok, s. 1905 (õed) (1973) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Emä kõneli, et ta läts mõtsa seenile, es oleki kaugel, aga oll är essünü. Vedasiva ümbretsõõri koplin, vaimu vedasiva.

RKM II 307, 224/5 (8) < Karula khk., Kaagjärve as. - Erna Tampere < Hilja Pala, 53 a. (1973) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Rautine järve kõneldes, et sii järv olnu kiriku ase. Õde ja vend olevat kirikun kokku laulatedu. Ja kirik olli maa sisse vajunu ja järv tullu asemel. Vaiksel õhtul oleva ennemb kellä äält kuulda ollu. Kalamehe omma oma võrgu torni otsan purus tõmmanu.

RKM II 307, 257/8 (22) < Karula khk., Kaagjärve as., Kalda t. < Hargla khk., Koikküla k. - Erna Tampere < Miili Simmul, 74 a. (1973) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Na oleva nõidunu tõse ärä. Pruutpaari konnas ja linnukõistes. Kel tõse pääle südä täüs ollu. Mu esä rääkse nii. Et karjusse om ollu mõtsan ja unt om tullu kar'a manu. Karjapoiss söönu leiba ja olnu väikene väitsekene käen. Unt istunu sääl manu ja tahtse leibä. Ja poiss visanu leiba ja kõgen väitsegä. Väitsekene vast kogemata pässi valla. Sis om tuu unt saanu inimeses. Ma ei tiiä, kas ta om sääl kottal saanu inimeses.
Karjapoiss saanu oma väitsekese kätte.

RKM II 307, 403 (11) < Karula khk., Mäeküla k., Metsalu t. - Lilia Briedis ja Aare Väljaots < Maimu Metusala, s. 1907 (1973) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Rautina järvest pidi suur sõjatee minema. Vanasti oli Rastina järv. Tee pidi minema järve äärest Tartu pääle läbi Iigaste ja Iigastest Laatresse.

RKM II 307, 419 (9) < Karula khk., Alaküla k. - Lilia Briedis ja Aare Väljaots < Ella Vanags, 62 a. (1973) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Rautina järve kohal on varem kirik olnud ja kirik oli põhja vajunud ja tekkis järv. Keskööl vaikse ilmaga, kes on järvel olnud, on kuulnud tüminat nagu kirikukella helinat ja päikesepaistelise ilmaga on kiriku torngi näha. Vajus vist sellepärast, et on olnud madala koha peal.

RKM II 307, 465 (1) < Karula khk., Alaküla k. - Lilia Briedis ja Aare Väljaots < Jaan-Eduard Kuimet, s. 1902 (1973) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Räägitakse, et rahvamaja juures ongi Kaagjärv. Juttu ei tea. Enamjagu kutsub teda Rautina järveks.

RKM II 307, 471 (4) < Karula khk., Alaküla k. - Lilia Briedis ja Aare Väljaots < Aliide Suija, s. 1902 (1973) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Rautina järve kohta räägitakse, et järve kohal olnud kirik. Õde ja vend pidid abielluma. Parajasti, kui olla neid laulatatud, vajunud kirik maa alla ja vesi tulnud asemele. Räägitakse, et see olevat tõsi, sest selge ilmaga on kirikutorn nätta.

RKM II 225, 91/2 (7) < Karula khk., Sangaste k/n., Tsili t. < Mõniste - Erna Tampere < Anna Reinold, s. 1879 (1967) Sisestas Ave Tupits 2000, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Pulmarahvas kuun. Ja süvväs muduki. Hunt tulõ ka sisse ja antas hundilõ ka tuudsikõsõ otsast. Hunt haard kõgõn väidsägä tuu leivä ja läts minemä. Tuu olnu Riiast kaupmiis soendis muudetu. Pannu tuu väidse akna pääle. Miis lätt linnuga Riiga ja näge, et sii om peris minu tuudsikõnõ. Ja vahis, vahis akna pääle. Kaupmiis küsse: " Mis, peremiis, vahit?"
- "Ma kae, et ta om mu tuudsikõnõ akna pääl."
Kaupmiis küsse: "Kost sa olede?"
Peremiis selet' ja kaupmees ütel', et: "Sa anni mulle leibä. Niiku ma tuut apunt üvvä salvi, sis saie inimises tagasi." Sis kaupmiis an'd temäle palju tasu. Tä ol'l pidinu veel aastak aigu soend olõma, ku ta ei oles tuut hapunt leibä saanu.

RKM II 308, 29 (53) < Karula khk., Mägiste k., Pikanurme t. - Mall Hiiemäe < Leonhard Ilsjan, 65 a. (1973) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Karula ja Vana-Antsla piir läind üle Ähijärve, siis parun sõitnu sealt üle. Mu vanaisa sõitse ka Rebasemõisa järvest üle jäälagunemise aig. Tõise oleve ütelnu: "Sa nagu parun sõidad üle."

RKM II 308, 29/30 (54) < Karula khk., Mägiste k., Pikanurme t. - Mall Hiiemäe < Leonhard Ilsjan, 65 a. (1973) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Latsejärv on Kivestu lähedal. Juttu ei tea, aga keegi kuullu, et lats ikkunu sääl.
Too vana Glassmann kõnõl ka toda.

RKM II 308, 43 (15) < Karula khk., Mägiste k., Pikanurme t. - Mall Hiiemäe < Meeta Ilsjan (s. Lepik), 57 a. (1973) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Latsejärv on, et keegi sinna latse viskanu, vanatädi kõnel, et tüdrukulats pidi olema.

RKM II 308, 81 (23) < Karula khk., Koobassaare k., Kalevi t. < Tartu l. < Valga l. < Lätimaa (ema lätlane) - Mall Hiiemäe < Olga Rebbo, 58 a. (1973) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Endast tumedamat sõbrannat ei maksa pidada. See on tugevamat iseloomult. Ja pruuni silmadega samuti, kui sul endal pruunid pole.

RKM II 308, 88 (39) < Karula khk., Koobassaare k., Kalevi t. < Tartu l. < Valga l. < Lätimaa (ema lätlane) - Mall Hiiemäe < Olga Rebbo, 58 a. (1973) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ja toas alati olgu karahvin või joogiveepang. Siis, kui keegi võõras tuleb joob, siis alati valage täis, siis ei tule vaesus majja.

RKM II 308, 100 (68) < Karula khk., Koobassaare k., Kalevi t. < Tartu l. < Valga l. < Lätimaa (ema lätlane) - Mall Hiiemäe < Olga Rebbo, 58 a. (1973) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui kuri vaim on kellelegi väga pääle tullu või keegi säändset kunsti teinu, siis surnuaiast mine läbi, siis kaob ära. Kui mõni on gipnoosind või kõva silmadega midagi teinud.

RKM II 308, 101/2 (75) < Karula khk., Koobassaare k., Kalevi t. < Tartu l. < Valga l. < Lätimaa (ema lätlane) - Mall Hiiemäe < Olga Rebbo, 58 a. (1973) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Maarohtudega arstimist teab minu vanamees. Mina ei arsti ennast. Mina pesen ennast allikaveega ja ongi haigus möödas. Mul on nii kõva usk. Ma ravisin vähi ka ära, käisin ristipäeval ja vanakuu otsa peal allika juure, pesesin ja. Vähk tuleb hoopis teisest asjast, ei tule suitsust ega viinajoomisest.

RKM II 308, 117 (103) < Karula khk., Koobassaare k., Kalevi t. < Tartu l. < Valga l. < Lätimaa (ema lätlane) - Mall Hiiemäe < Olga Rebbo, 58 a. (1973) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Veealuse linna on sellest, et maavärisemise ajal lähva alla.

RKM II 308, 131/2 (30) < Karula khk., Koobassaare k., Keeni t. - Mall Hiiemäe < August Kivirähk, s. 1897 (1973) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Saunavesi ei tohi olla keenu. Kui on keenu, siis hakkab ihu sügelema.

RKM II 308, 139/40 (9) < Karula khk., Koobassaare k., Keeni t. - Mall Hiiemäe < Olga Kivirähk, s. 1901 (1973) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kiiviti pernaine oll kodu tullu, siis oll teda veetu kõik üü aigu, mitte kodu ei ole saanu. Ja tema lätsi ütskõrd tütre poole Valgamaale ja ma küsse, kas oll õige. Ütel, et oll küll. Pannu tee veeren känga jalga ja eksin nii är, et kõik virtsaaugu ja metsa mäe käinu läbi, es saa kodu.

RKM II 308, 187 (18) < Karula khk., Vana-Antsla v., Aruküla, Tõstra t. - Mall Hiiemäe < Minna Leinus, 70 a. (1973) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Üks usk peat inimesel ikka olema, muidu ole nagu pagan. Midagi iks peat uskuma ja kartma.

RKM II 308, 188/9 (24) < Karula khk., Vana-Antsla v., Aruküla, Tõstra t. - Mall Hiiemäe < Minna Leinus, 70 a. (1973) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui ei oleva surnule pantu niisugutseid riideid, mis ta tahtse, siis nakab kodu käima.

RKM II 308, 198 (16) < Karula khk., Pikkjärve k., Leppiku t. - Mall Hiiemäe < Jaan Viilup, s. 1901 (1973) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Saaremaal vajus loss järve - too Kaali järv on. Mis, ta võttis oma õe naisess või... Niikui see pulmapidu sai ära peetu, pulma ära lõpse, siis vajus loss kõigega sinna maa ala.
Poeg on mul Saaremaal, ma ole temalt kuullu. Tood tiidse kõik.

RKM II 308, 205/6 (2) < Karula khk., Kirbu k., Allika t. - Mall Hiiemäe < Aliide Pulst, 82 a. (1973) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Lajassaare maa peal pidi olema Latsejärv. Kui ma olli lats veel, lammastega karjan käisi, siis seal olli üts kuusemets ja sääl ümber alati oli kevade vesi. Ja ütskord, kui ma seal karjas oll, siis juusk üle vee õkvalt metsa sinna kivestu puule üts veikene hallis riides poisike. Tuu on mul nii meeles. Ja vana inemese ütelsiva, et tuu on vaim. Paljud olid näinu. Mõni ütelnu, et sääl vajunu nagu hainaruga laiale ja tuud näinu. Järvehen oll ka latse nutmist kuultu.

RKM II 308, 311 (1) < Karula khk., Vana-Antsla v., Lembitu t. - Kristi Salve < Juhan Nummert, u. 70 a. (1973) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Piir on pikuti üle järve. See oli Antsla ja Karula piir. See on talvetee. Om näta - mujalt lainetas, see om nagu vaikne. Sealt üks parun Leimeister oli nagu piiri ajanu Karula ja Vana-Antsla vahele. Oli söötnu tuliseid naelu obesele, sõitnu üle järve jaanipäiva aigu.

RKM II 308, 313 (7) < Karula khk., Vana-Antsla v., Lembitu t. - Kristi Salve < Juhan Nummert, u. 70 a. (1973) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kerikukell on lättesse aetu. Järve otsas on see läte. Sõjaaigu käkiti see kell vette.

RKM II 308, 313 (8) < Karula khk., Vana-Antsla v., Lembitu t. - Kristi Salve < Juhan Nummert, u. 70 a. (1973) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Sealt järve (Ähijärve) äärest, kui öösel tuleva, sis on vihtlemist ja laste rüükimist kuuldunu.

RKM II 308, 317/8 (2) < Karula khk., Vana-Antsla v., Lembitu t. < pärit Peräjärve t. - Kristi Salve < Juhan Nummerti naine (1973) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku om säändse katku tullu, looma lõpna... Koemetsal pole kedagi ollu, seal oli esimese tulija ollu üte mustlase. Üts Kohki perekond on, vanaisa ütel, et nende esivanema olli mustlase.

RKM II 308, 337 (7) < Karula khk., Ähijärve kaldal - Kristi Salve < Ellert Koemets, u. 50 a. (1973) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Siin oli vanasti järvevaht. Järv oli Vana-Antsla ja Karula vahel pooleks. Nad olid tülli läinud selle piiri pärast. Vana-Antsla parun oli sõitnud üle, et näitas, kust piir läheb. Siis seal, kus on Külmalätte mägi, seal andis hobusele raudnaelu süvvä, et see väsis ära. Säändse erakorralise töö pääle oli sööt ka erakorraline. Teatud ajal on näha joon või vagu - varju ja valguse mäng. Ma olin koolipoiss, siis me vahtisime ikka.

RKM II 308, 346 (1) < Karula khk., Karula v., Madsa k., Tätta t. < Plaagi t., Ähijärvel - Kristi Salve < Anna Sarv, s. 1898 (1973) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ähijärvest pool oll Antsla ja pool Karula oma. Karula Kroot ja Antsmõisa parun olliva katekesi sõitenu ja toda järve pooless mõõtnu. Üteldi õks, et kui vaga ilm, et sis tuu jutt, tuu tii, om näta üle järve. Kroot oll ees sõitenu, sis Karulal om suurep osa.

RKM II 308, 347 (2) < Karula khk., Karula v., Madsa k., Tätta t. < Plaagi t., Ähijärvel - Kristi Salve < Anna Sarv, s. 1898 (1973) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Üteldi õnnõ, et siinpool Vilimiku oja, - kutsuti Külmälätte kolk, see om nii allikane, vesi om alati külm -, üteldi, et sääl om veevaimu. Pellässiva kõik, et tuli paistus. Aga see olli nagu allika kotus, pimmedal ööl paistus nagu heledap. (Jutt on ühest Ähijärve sopist).

ERA II 2, 791 (3) < Karula khk., Vana-Antsla v. - Herbert Tampere < Jaan Antsov, 49 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabandus. Äkiline surm.

ERA II 2, 803 (3) < Karula khk., Kaagjärve v., Leetuse t. - Herbert Tampere < Jaan Valner, 87 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Soend.
"Inimene soe naha sees".