Põlva pärimus

Vanad jutud ja müütiline ajalugu

Vana aja lood mitmesugustest mütoloogilistest olenditest.

E 964/5 < Põlva khk., Navi k. - Joosep Melzov (1892) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Jõgedest on Võhandu ja Isknä.
Järvedest on Vagola ja Tammula ja Albri, Kogre, Pütal, Loosu ja Navi järv.
Navi järvest on rahva suus järgmine jutt. Melza ja Zopa küla vahel on lage nurm, mille keskkohal kruusiauk on. Selle kruusiaugu kohal olla enne kirik olnud. Sõdade ajal on rahvas kirikutornist kella maha toonud ja Navi järve, mis Zopa küla all, ära peitnud. Igal suure püha keskööl olla ta oma healt vagaselt kuulda annud. Sest ajast aga, kui teda taga otsitud ja pootshaak külge puutunud, annud ta oma viimase kõla, kadunud ära ja ei kuuluta sest ajast enam oma healt.
Järvele olla aga sellest kellast see omadus jäänud, et ta ühtegi elulist oma sisse ei sureta, ta on püha.
Kahel pool kallastel elavad perekad külad, aga uppumine on teadmata, nii kaugele kui mäletus ulatab. Et kirikut olnud oleks, ei ole tunda, et aga järve kaldal (kruusiaugust mõni vagu maad) kalmed või matmise koht on, on kindel, sest üleskündmisel tuleb igal aastal hulka surnuluid nähtavale, mis aga aasta aastalt vähenevad. Ühelt kohalt tuli kaevamisel pott, kus tuhk sees oli, iluste nähtavale, mis aga külgepuutumisel rusuks langes.
Järve õhtapoolsel kaldal oli hilja aega veel tapuaed, kuhu esivanemad igast uudseviljast ja -lihast jne ohvreid viinud, mis nüid põlluks on küntud

E 28512/4 (5)< Põlva khk., Himmaste k. < Kanepi khk. - Johan Keerd < Taniel Jaht, 60 a. (1896) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Vanast kõnnu katsk mõnikõrd kitse vai sikka näol, mõnikõrd kassi ehk pini näol, mõnikõrd sõitnu tõllaga nigu suur saks, neli hobõst iih.
Niiviisi sõitnu vana katsk ütskõrd jäll vana haha (halli) sika näol, neli musta hobõst iih, must kass kutsari asõmõl puki pääl, Mooste puult tiid pitte Himmastõ küla poolõ. Sääl künnü Eostõ küla maal üts miis uma noorõ hobõsõga maad. Ku katsk sinnä kottalõ saanu, hirnnu künja hobõnõ. Tuu pääle ütelnü sikk: "Ime! Ime! Varsa hirnva vainuel!"
Künja olnu vana tark miis, kes ilmast pallo nännu, kuulnu ja opnu olnu, tiidnu tuuperast kah tuud, et kui katsk ummõ sõnno pääle vastust ei saa, siis kas inemiste ehk elajide kuul vai mäännegi muu õnnõtus külla tulõ. Kostnu tuu pääle järgmiste sõnnoga: "Ei olõ tuu ime, et varsa vainuel hirnva, ka tuu um ime, et kide keelile kõnõlõs."
Katsk sülänu kolm kõrd maaha, pomisnu hindahe mõnõ arvosaamada sõna ja kihotannu Himmaste küla poolõ tuhatnelja edesi, nii kavvõtõhe, ku pia külla sisse üte kõõvo kottalõ. Sääl lännu üts tõlla ratas katski, ei olõ kuigimuudo inäp edesi saanu. Lännu külast ratast otsma. Küla rahvas avitannuva katso hädast är, annuva kõva ratta ala panda, tuu pääle olnu tõsõl väega hää miil ja ütelnü külarahvale: "Et tii minno hää meelega hädäst olõtõ avitannu, tuuperast tii mina selle küläle kah hääd."
Kõnnu kolm kõrd ümbre küla ja üttelnu küla rahvallõ:
"Nüüd ei tulõ määnästki suurt hätta tii külale, ei inemiste, ei ka elajide kuulu, ei ka määnästki suurt nälähätta."
Istnu tõlda ja sõitnu läbi küla ku tuul edesi.
Tuust saani ei ollõv Himmaste külah inäp kunagi määnastki suurt kuulu vai katsko olnu, tuud kõiva naat tuust saani Ristikõõvas kutsma. Kõiv um küll joba ammugi ära kaonu, a maad, mis säält kohegi ei jää, kutsutas täämbätse pääväni Ristikõõvo alonõ.

E 28522/4 (9) < Põlva khk., Himmaste k. - Johan Keerd < Johan Keerd, 69 a. (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Vanal orjuse aol lännüva ütskõrd suvõl valla peremehe mõisa vilavooriga Riiga minemä. Edimätse päävä lännüva kõik ilosahe üteh, ei olõ kelgi midagi hättä olnu. Tõsõl pääväl väsünu ütel mehel uma hobõnõ är, ei olõ inäp paagastki tahtnu liigutada. Mehel hädä suur, et tõistõga üteh es saa minnä, pesnu küll hobõst ja säädnu rattit ja hobõsõriisto, a midagi ei olõ mõono, hobõnõ ei viä iks, kas vai panõ nõgõno hanna ala. Tõmmanu tõnõ suurõ hädaga hobõso kõgõ kuurmaga tii päält är mõtsa alla üte ilusa lakõ platsi pääle ja kaanu sääl hobõst süütmä. Ei olõ kuigi pallo aigu sääl viil saanu olla, kun sussõ sinnä naanu kokko tulõma. Olnu vast juba mitu sada, kun perakõrd, kea kõik kah undama naanuva. Mehel olnu hirmupelgu ülearru, mõtelnu, et ega nüüd inap hindäl, ei kah hobõsõl pääsemist ei olõ. Soe unnanuva hulgahna hää tükü aigu, kuu peräkõrd üte suurõ hõpõhalli soe säläh üts hall vanamiis nääle keskehe sõitnu. Tuu pääle jätnüvä soe undamise maaha. Tuu hall miis lännü mehe mano ja küsinu mehe käest: "Kes sa oled? Mis sa tahad? Kuis saa tohtset siia mii platsi pääle uma hobõsõ ja kuurmaga tulla?" Mees seletänu är, mis häda perast tima sinna oll lännü ja pallõlnu abi. Vanamiis lännu susse sekka tagasi, jäänu keskehe saisma ja vahtnu tükü aigu taiva poolõ. Tuu pääle sadanu taivast vanamehe kätte üts õigõ hää suur kogo, vast nii suur ku üts lehmäkints. Tuu külest lõõganu egalõ soelõ väikese tükükese ja annu mehele kah ja ütelnü esi: "Süü är, sõs saat kõvas!" Miis pallõlnu vasta ja ütelnu: "Anna mu hobõsõllõ, ta ei jõvva inäp sukugi, mul um hindal viil jõudu küll."
Vanamiis ütelnu: "Mina olõ Püha Jüri ja söödi ummõ kutskit ja tiia kah, mis sullõ ehk su hobõsõllõ hää um, lupa mullõ tuu är, mis sullõ kotoh kurja tege, sõs saasõ su hobõnõ kõvas."
Miis söönu kah tuu tükükese är, mis vanamiis tälle paknu, olnu pia sääne magu nigu lihal ja ütelnu sõs vanalõ mehele: "Olgu mis um, saagu mis saa, mina lupa tuu är, kes mullõ nüüd kotoh kurja tege."
Püha Jüri sõitnu uma soega minema ja kah kõik tõso lännuva är. Miis pannu hobõsõ ette ja naanu minemä, nigu tii pääle saanu, tüknü juba hobõnõ sõitma, miis istnu tuuperast kah esi kuurma pääle ja lasknu tõõsilõ voorimeehile sõitõh järgi. Nu imehtelnüva, et kuis täl hobõnõ nii kõvas oll lännu. Ku tõsõ voorimehe ummõ hobõsit süütnüvä ja esi süümä naanuva, süütnu küll timä kah umma hobõst, a esi ei olõ sukkugi süvvä tahtnu, olnu ilma süümädägi ülearvo kõva. Kun säitse päiva tuust aost müüdä olnuva, kun vanamiis, ta vana Pühä Jüri tälle süvva annu, sõs tulnu söögiiso tagasi, söönu niisama ku inne Püha Jüri süütmistki. Kun voori päält kodo lännü seletännü naane, et künnihärg kaara süümä lännü ja sõs soe tõsõ är söönüvä. Härrä süümine olnu tolsamal pääval, ku täl hobõsõga susse seah olek olnu. Hobõnõ olnu nii kavva kõva, ku miis tedä oll hindä käeh pidanü.
Seletännu 63-aastanõ vanamiis Joh. Keerd.

E 53049a < Põlva khk. - O. Urgart (?). Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Kiriku ase
Navi koolimaja ligidal kruusaaugu asemel, arvab rahvas, et sääl puust kirik (vene) on olnud. Sõja tulekul lastud kell Navi järve, kus ta veel kaua aega oiganud.

E 7013/7014 < Põlva khk., Navi - Joosep Melzov (1893) Sisestas Pille Parder 2002 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Kuda perenaine soendiks saanud
Perenaine sõtkunud toas tainast kui vanamehike akna alla tulnud ja perenaest oma jutule kutsunud. Perenaene pühkinud käed puhtaks ja läinud akna juure, kus vanamees temale soe(hundi)naha üle pea heitnud ja naene varsi soendiks saanud ja metsa jooksnud. Mahajäänud laps nutnud rinna järele pea terve päeva. Seal läinud vanaeideke üle õue , kuulnud lapse karjumist, märganud asjalugu ära ja hüidnud üle ukse tuppa lapsehoidjale: "Mine metsa ääre, seal leiate kaks kivi, üks on suurem, teine vähem, istu vähema kivi peale lapsega ja laula:
"Hommikuks huunisa,
keskpäevaks kistavars,
lõunaks lõhmuspuu," ja läinud ise edasi.
Lapsehoidja teinud nagu õpetatud, seal jooksnud soendiks saanud ema metsast välja, heitnud soenaha suurema kivi peale, istunud ise vähema kivi peale ja imetanud last. Pärast võtnud soenaha üle pea ja kadunud jälle metsa.
Nii sündinud juba kolm päeva. Neljandal päeval hüidnud endine eideke mööda minnes tuppa: "Kütke suurem kivi pihlapuudega kuumaks ja varitsegu peremees metsas, et naest parajal ajal ära peasta."
Peremees kütnud kivi kuumaks ja jäänud ise metsa varitsema. Nüid tulnud lapsehoidja lapsega, istunud kivi otsa ja laulnud oma tuttavat laulu. Kui ka soendiks saanud ema metsast välja jooksnud, soenaha seljast kuuma kivi peale pannud, ise pisema kivi peale istunud last imetama. Mees tulnud metsast välja ja nii kohe naene seda näinud, heitnud lapsehoidja sülle ja kivi juure nahka nappama, nahk aga olnud kuuma kivi peal kõrvenud ja kokku kiskunud. Nüid tahtnud ta metsa jooksta, kus aga mees ta kinni tabanud ja nii ta jälle inimeseks saanud, kus nüid kõik ühes kodu kõndinud.

E 7014/7015 < Põlva khk., Navi - Joosep Melzov (1893) Sisestas Pille Parder 2002 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Kuda pulmalised soendiks saanud
Kord kõndinud sandi moodi mehike talule ja palunud öömaja, et aga majas pulmad olnud, ei võetud teda vastu ja ta läinud saunamehe juure, kes ta lahkeste öömajale võtnud. Nüid küsinud sant: "Mis on su suurem varandus." Seal vastanud saunamees: "Mis muud, kui lehm laudas." Sant käskinud saunamehel lehma ära tappa, peakesed lauta panna ja jalad igaüks ühte nukka. Saunamees teinud seda. Nüid käskinud samt: "Võta see nahk, mine lauta reie alla ukse juure põrandale ja hüia ise üle ukse: "Kõik põleb!" Saunamees teinud nagu kästud ja pulmalised jooksnud üle naha välja ja saanud kõik soendideks ja läinud metsa.
Saunamees ehmatanud isege ja jooksnud sauna juure, aga sant olnud kadunud. Ta läinud lauda juure, laudas aga olnud igas nukas ilus lehm ja kesket lauta kirju päits. Ta rõõmustanud üliväga õnne üle, aga kurtnud peremehe ja pulmaliste üle väga.
Kord läinud ta heinamaale niitma, niitnud kaari, niitnud kaks, töö aga ei olla edenenud, seal istunud ta põesa vilusse ja hakanud võileiba sööma.
Söönud, joonud, seal karganud kari huntisi metsast lagedale ja otse tema poole, kus nad siis saunamehe söömist teravaste tunnistanud. Mees ei mõistnud hirmuga muud, kui pildus võileiva palu huntide hulka, et näljaseid sööta, kuni kustkilt abi asuks.
Saanud iga hunt suupala söönud, seal saanud nad korraga peremeheks ja pulmalisteks. Võileib olla esimese õnnistusega and ja niipea soend seda süia, saand ta inimeseks.

E 79973/4 < Põlva khk., Peri v., Rosma k. - M. Torop, Tartu Poeglaste Gümn. õpil. < Samuel Torop, 42 a. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Muinasjutt
Elas kord pühamees, kes oli Vastse-Koiola mõisas magasiaida kirjutaja. Sellele mehele oli sündides juba üks käetark ette kuulutanud, et ta saab tonti näha, sellepärast kandis ta alati kadajakeppi kaas. (Kadajamarjadel on ristid otsas ja vanarahvas arvab, et tont kardab kadajakeppi.)
Kord öösel, kui mees oli tulnud kirjutamast ja mõisa taga oleva metsa juure oli jõudnud, löönud talle hirm südamesse, kuid sellegipärast läinud ta edasi. Metsa sees oli väike Mõre järv ja järves linavaotused. Jõudes vaotuse juure, näinud mees, et linavaotus liigub üles ja alla. Peagi kerkinud vaotusest välja suur pika kaelaga tont ja hakanud mehe poole tulema. Mees hakanud lapeldes minema, et vari oleks väike ja tont varju sisse ei saaks pugeda, sest siis saab ta inimesest võimu üle. Mees oli lugenud lakkamatult isameiet ja laulnud kirikulaule ning varsti jäänud tont temast maha ja mees läinud rõõmsalt koju.

E 80133 (4) < Põlva khk., Moisekatsi v., Kauksi k. - P. Käär, Tartu Poeglaste Gümn. õpil. < Anna Orav, 79 a. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Ilma ristimata laps ei ei tohi kunagi kolm korda aevastada, ilma et keegi ütleks: "Aitäh Jessuke," sest muidu viib vanapagan lapse ära ehk vahetab oma lapsega ümber. Ristitud lapsega seda ei juhtu.

E 5040/41 (5) < Põlva khk. - Johan Keerd (1894) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vanast lännu H. küla vana püssümiis Peedo ütel pühapääval juttusõ aigu jõõ viirde kõnma, püss iks ka ütteh. Saanu kõnmise kõrraga ligi E. külla üte niidu pääle, mida Vanasilla ots kutsutas, säält olnu purrõh üle jõõ, sääl purdõ pääl nännu Peedo, et üts vana must miis istnu ja pääd suginu, sälg Peedolõ vasta. Peedo saanu arvo, et tuu kiaki muu ei olõ, ku vanatont esi, võtnu ruttu uma hõppõpreesi rinnast, murranu poolõs, tennu kolm risti pääle ja pannu siis kuuli asõmõlõ püssü sisse, tropus(?) kõvastõ pääle, tsihtnu õkva vana pääsugija pääle. Nii ku pauk olnu, nii olnu kah jõõh suur kahahus kuulda, vesi tulnu tuu pääle üle pervi vällä, muud ei olõ midägi näta, ei ka kuulda olnu, a pääle tuu olnu mitu aastaiga iks ega pühapäävah sääl kottal halõt oigamist kuulda.

E 5042/3 (7) < Põlva khk. - Johan Keerd (1894) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Üttel tütrekkul olnu vanast väega suur himu kallit kaalahelmi, a ei olõ kostki tuu tarbis rahha saanu, tuupärast naanu ega pühapäiv juttusõ aigu mõtsa marjo otsma käüma. Käänu niiviisi joba mitu hääd pühapäiva, mara müünu är ja olnu tuud muudo jo õigõ pallo rahha käeh, pia nii pallo, ku helme masnuva, nii pallo olnuki viil puudus, ku üte pühapääva koratusist iks oll saanu ja lännu tuupreäst jälki üttel pühapääval mõtsa vai suuhu marjo otsma.
Korano sääl õigo virgastõ, nii tulnu üts vana hall miis mano ja küsünü: "Hää lats, mis saa siin kah pühäpääväh juttusõ aigu tiid?"
Tütrek üttelnu: "Näet eski, et ma marjo korja."
Vanamiis küsünü jäll': "Mis sa naade marjoga tiit, et sa näid õkva juttusõ aigo korjat?"
Tütrek kostnu vasta: "Ma müü mara är, et rahha saasi."
Vanamiis küsünü jälki: "Mis sa siis rahaga tiit, et saa teda niiviisi ahnitsõt?"
Tütrek üttelnu vanalõ mehele: "Mul um väega himo kallit kaalahelmi, nii kui mõnõl rikkal tütrekul umma, tuu tarbis um mullõ rahha vaaja."
Vanamiis üttelnu tuu pääle: "Ku sul nii suur himo kaalahelmi um ja sa tuu pääle ega pühapäävah juttusõ aigo piat marjo korjama tulõma, tuuperäst kingi ma sullõ ütte kalli helme, mida sa äripääväh ja pühapäävah, üüse ja päiva, kottoh ja kerkoh piät kaalas kanma."
Võtnu siilo alt üte kõgõ uma eloiä suurõ kirivä hussi välla, pannu tütrekulõ ümbre kaala ja kaonu esi sinna samma är. Tütrek lännu kodo, huss kaala ümbre, mõnõ tahtnuva küll är võtta, a ei olõ saanu inne kiaki võtta, ku tütrek är koolnu, siis kaonu uss ka kaala ümbrelt är.

E I 50 (359) < Põlva khk. - M. J. Eisen < Reinu teated (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Põlva Vanakülas Kalmete mäe jalal oli aasta 10 eest veel paarisaja aastane kadak, kellele ohverdati tõnisepäeval tennüsteri - uhmris tehtud tangu. Ka Holvandi küla Hirve pettäile ohverdati.

ERA I 2, 405 (8) < Põlva khk., Kioma v. - ? (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, toimetas Anne Kaaber, parandas Pihel Sarv 2004
Altmaakäija - sala inimene.

ERA II 35, 498 (12) < Põlva khk., Mooste v., Säkna k., Üle t. - Richard Viidebaum < Kusta Anijalg, 80 a. (1931) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda
Soend. Mõni nõidnu inemisi hundi sarnatseks.

ERA II 35, 525 (2) < Põlva khk., Koiola v., Himmaste k. < Põlva khk., Veriora v. - Richard Viidebaum < Elisabet Peetman, 29 a. (1931) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Eläjä' = täid.
Eläjä veevä latse kaivo ja jõkke, kui maha ei soeta.

ERA II 35, 526 (6) < Põlva khk., Koiola v., Himmaste k. < Põlva khk., Veriora v. - Richard Viidebaum < Elisabet Peetman, 29 a. (1931) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
näks - tuu oll jõõh ja kaivoh. Latsi hirmotatas.
Ma ole näksi hellü kuulu': lu-lu-lu-lu! Nigu midagi vett oles lasken: tsorr! tsorr!
Emä ütel: Kuule, näks ole jõõh, ärä mine.

ERA II 35, 585 (2) < Põlva khk., Peri v., Sooküla k. - Richard Viidebaum < Jaan Olesk, 72 a. (1931) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Tuu kutsuts, et lindva om löönu (kui loom jääb äkki haigeks).

ERA II 36, 47 (1) < Põlva khk., Võru v., Kääpa k., Turra t. - Richard Viidebaum < Kääparin, 50 a., perenaine (1931) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda
Lastehirmutisi.
näks tõmbas kaivo.
sant tule!
seto tulõ!
juudas tulõ!

ERA II 36, 52/3 (9) < Põlva khk., Võru l., Võru vaestemaja - Richard Viidebaum < naine, 90 a. (1931) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda
Vanajuudas eksitajana
No toda ma kuuli küll. Ilmjärve vallan Tõutsi Tani, tema ühtelugu essü ärä. Tema selet minu isale: odagu, ta tullu kõrsist, olli oma nurme veeren - suur maja een. Ei ole kohegi tiid saanu. Käinu ümbre. Viimati kuulnu oma koira helü. Ja kui kikas kirg, sis kaonu tuu maja ärä.

ERA II 36, 56 (4) < Põlva khk., Võru l., Võru vaestemaja < Põlva khk., Aleksandri v. (end. Väimela v.) - Richard Viidebaum < Matsik, 75 a. mees (1931) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Hallitõbi - külmetamisest pidi tulema.

ERA II 36, 62 (16) < Põlva khk., Võru l., Võru vaestemaja < Rõuge khk. - Richard Viidebaum < Liisa Pärli, 81 a. (1931) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Minka ahjo pühiti, selle luvvaga aeti taga toda inemist kel hall oli.

ERA II 36, 62 (17) < Põlva khk., Võru l., Võru vaestemaja < Rõuge khk. - Richard Viidebaum < Liisa Pärli, 81 a. (1931) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Hall otsnu takah inemisi, hüüdnu nimepite. Kui vasta teinu helü, tulnu pääle.

ERA II 36, 62 (18) < Põlva khk., Võru l., Võru vaestemaja < Rõuge khk. - Richard Viidebaum < Liisa Pärli, 81 a. (1931) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann [hall]
Kaukaasias olevat palju hallitõbe. Inimesed söövad palju viinamarju ja joovad vett pääle. Selle nõrga söögi tõttu jäävadki paljud hallitõppe.

ERA II 36, 96 (49) < Põlva khk., Aleksandri v., Koiola k., Koioveski t. < Põlva khk., Peri v. - Richard Viidebaum < Liine Koosapoig (s. Keerberg), 45 a. (1931) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda
Latsi hirmutetas:
Susi on uah!
näks kaivon, tõmbas sisse!

ERA II 36, 119 (6) < Põlva khk., Peri v., Meemasküla k., Vinni t. - Richard Viidebaum < Jaan Keerberg, 73 a. (1931) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Näkk võtt är'! Näkk om jõeh.

ERA II 36, 135/41 < Põlva khk., Peri v., Sika k. - Richard Viidebaum < Liisa Palo, 56 a. (1931) Sisestas USN ja Mare Kalda, kollatsioneeris Mare Kalda
Samal Liisa Palol, kellelt noteeritud eelmised punktid, on niisugune käsitsi kirjutatud raamat, milles leidub hulk nõiasõnu, hääd ja halvad päevad, lõpuks loendatud juudarahva suguharud - seega siis nn. "nõidusraamat". See olevat pärit õieti Lätist: L. P. mees, kes osanud läti keelt, olevat selle ise tõlkind (?). Osalt on ta praegugi lätikeelne. Sisaldab kokku 97 nummerdamata lehekülge. Sisu jaguneb üksikutesse punktidesse, mis märgitud numbritega 1-61, kuid numeratsioon pole siiski päris järjekindel. Osa punkte on nagu kiilutud üldise järjekorra vahele.
Naine ei tahtnud seda raamatut üldse näidata ega olnud sugugi nõus ära andma. Küsitav, kas ta kõike kopeeridagi oleks lasknud, kui mul selleks ka aega oleks olnud.
Kopeerisin alguse ja lõpu ning märkisin ära osa sisust. [---]
(Järgnevatel lhk-del)
Nr 2 Kadeduse sõnat
3 Kõiksugutse täitele
4 Raband sõnat
5 Kui ärä vanutu om
6
1 Kui hobene haige om
7 (köhä ja tigeduse vasta)
8 ... Haigeid avidada
9 Kui lats rahudu om
10 Kõla tõbe vasta
11 Kui lats om ärä nõijudu
(000) Koleskolemise hädä vasta jne
Kokku 61 nr, kokku 97 nummerdamata lehekülge. Formaat 1:8.

ERA II 240, 115 (11) < Põlva khk., Kioma v., Väike-Singa t. < Setu, Laaserova m. - Adele Mitta, Tartu II Gümnaasiumi õpilane < R. Johanson, 42 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, parandas Mare Kalda
Hundiks muutunud mees.
Vastseliina vallas sündinud lugu, mida R. Johansoni vanaema ise olevat näinud.
Üks mees olevat R. Johansoni vanaemale rääkinud, et ta 7 aastat hundiks olnud. Hundiks muutunud ta ühe varguse pärast. Kord olevat ta vooris olnud ja Holstre kõrtsi juures ühe lätlase kindad ära varastanud. Too lätlane olevat sellest aga teada saanud ning varga hundiks moondanud. Hundiks moondatud mees jooksnud kohe metsa ning olevat sääl siis vahete vahel külas lambaid murdmas käinud. Vabal ajal maganud ta Vastseliina Juudakunnu metsas vaarika põõsa all. Kord juhtunud ta talvel metsas puuraiujate juurde, kes einetanud parajasti. Siis olevat üks puuraiujaist ka temale noa otsas leiba pakkunud, mille ta kärmesti vastu võtnud. Pärast leiva söömist muutunud ta kohe jälle inimeseks. Kuna saba olevatki talle alles jäänud ning rahvas kutsunud teda sellest saadik hannaga Andreseks.

ERA II 241, 169/70 (48) < Põlva khk., Karilatsi v., Karilatsi k., Kirisaare t. - Heldor Tõlgu, Vastse-Kuuste algkooli õpilane < Anna Pilberg, 78 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, redigeeris Mare Kalda
"Laava" kivi on Karilatsi vallas. Sinna viidud ennemini igal tõnisepäeval Tõnisele pool seapääd, lusikas ja nuga. Seda tehtud sellepärast, et Tõnis õnnistaks suvel karja, vilja ja toojaid.

ERA II 241, 148 (16) < Põlva khk., Ahja v., Valgesoo k., Uuepuiga t. < Põlva khk., Mooste v., Mooste m. - Heldor Tõlgu, Vastse-Kuuste algkooli õpilane < Kristjan Kuusik, 50 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, redigeeris Mare Kalda
Kui Mooste mehed nägid kuradit.
Kord olnud Mooste mõisa karjamehed kuskil pidul. Sääl võtnud mehed tublisti napsi ja pääd läinud meestel päris soojaks. Hilja õhtul hakanud mehed koju mõisa poole tulema. Mõisasse jõudes läinud mehed kohe vaatama, kas kari on ilusasti laudas. Kohkumine olnud aga suur, sest joogitõrre juures olnud mingi elukas. Mehed vaadanud seda elukat ammulisui. Kuid siis hakanud see elukas kasvama. Kasvanud viimaks suuremaks kui nuumhärg. Seda nähes heitunud mehed koledasti ja vaadanud, et aga laudast välja saanud.

ERA II 241, 155/6 (24) < Põlva khk., Ahja v., Valgesoo k., Järvemäe t. - Heldor Tõlgu, Vastse-Kuuste algkooli õpilane < Samuel Kollsaar, 55 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, redigeeris Mare Kalda
Näkikivi.
Valgesoo külas Järvemäe talu ligidal jões on suur kivi, mida kutsutakse Näkikiviks. Kord olnud Järvemäe talus karjapoiss, kes alati karjaga jõe ääres olles kivi lähedal supelnud. Kui ühel hommikul poiss karjaga jälle jõe äärde läinud, siis istunud kivil pikkade juustega naisterahvas. Poiss ajanud loomad ruttu kaugele ja koju tulles seletanud lugu ka teistele. Poiss läinud lõunavaheajal jälle suplema sinna kivi juurde ja enam teda tagasi ei tulnudki. Nii jäigi poiss kaotsi sinna kivi juurde ja hakati seda kivi kutsuma Näkikiviks.

ERA II 241, 157 (26) < Põlva khk., Ahja v., Valgesoo k., Uuepuiga t. < Põlva khk., Mooste v., Mooste m. - Heldor Tõlgu, Vastse-Kuuste algkooli õpilane < Kristjan Kuusik, 50 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Mooste meeste sõit tondiga.
Kaks Mooste meest sõitnud kord Tartu. Olnud päris pime öö. Kärsa kiriku lähedal Mõrsjalätte kohal tekkinud korraga vankrisse mingi heinasao taoline elukas. Mehed kohkunud koledasti. Ka hobune hakanud kõvasti jooksma. Alles poolekilumeetrilise sõidu järel, kui hobune Kärsa silla ligidale jõudnud, kadunud kummaline elukas vankrist.

ERA II 241, 168/9 (46) < Põlva khk., Vastse-Kuuste v., Visse k., Veerma t. < Põlva khk., Mammaste k. - Heldor Tõlgu, Vastse-Kuuste algkooli õpilane < Jaan Kahar, 42 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, redigeeris Mare Kalda
Ühel ilusal päeval läinud üks lesknaine Haavasaare talu kohale Ahja jõe äärsele raiesmikule maasikaid korjama. Korjanud niikaua, kuni korv peaaegu täis saanud. Äkki aga tulnud jõe äärest imelik elukas: üks jalg olnud nagu hobusel, teine aga justkui koeral. Sabaga olnud teisel taga. Lesknaine ehmunud väga. Tont ei olevat teinud muud midagi, kui kutsunud teda alla koopasse, lubades selle eest maksa. Lesknaine saanud aru, et vanatont tahab ta hinge. Ta hakanud riste ette tegema ja posima. Kohe kadunud tont ja naine hakanud koju minema. Pärast karjapoisid näinud paes hobuse jälge ja praegugi on niisugune kujutus sääl näha.
Vanatonti aga pole sääl pärast enam keegi näinud. Kõneldakse, et sääl olnud vanatondil ka kulda. See olevat veel praegugi sääl alles, kuid sügavasse orgu ära peidetud.

ERA II 244, 634/6 (2) < Põlva khk., Peri v., Lutsu k., Metsa t. - Elli Puura, Partsi algkooli õpilane < Jaan Laur, 79 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Anne Kaaber, redigeeris Mare Kalda
Vanaisa loomadele käske jagades kannud alati valitsuskeppi kaasas. See olnud (arvamata) väga suur. Kepi kuju olnud peaaegu mõõga sarnane, kuid väga krobelik ja naelu ning oksi otsast otsani täis.
Kord laupäeva hommikul läinud ta jälle loomadele käske andma, et nad kaevaksid siia metsade keskele järve.
Nädala tööst olnud ta aga väsinud ja nii siis juhtunudki, et Vanaisal kukkunud see hiiglaslik kepp, mille ülemine ots lõhkunud pilvi, käest ja just sinna kohta kukkus ülemine ots, kuhu kavatseti järve kaevata. Metsad ja mäed kõikusid sellest põrutusest ja isegi põrgu kaljused seinad kõikusid, nii et Vanatühi maa peale ruttas vaatama, mis seal juhtunud on. Näinud aga Vanaisa keppi oma katuse kohal, päästis ta kõik põrgujõud lahti, et vajutada Vanaisa keppi põrgusse ja seda igavesti sinna jätta. Vanaisa, märganud aga põrguliste paha nõu, pannud põrgulised põrgusse vangi ja jättis nad sinna igavesti. (Sellepärast ei olnudki Lutsu külas tonte.) Valitsuskeppi üles tõstes nägi Vanaisa mustavat sügavikku. Nii tekkiski Lutsu järv ja selle ümber ilus org. Mõne aasta eest on aga ta hävinud, kadunud. Ainult niit oja ja palju põhjatuid allikaid tähistavad seda kohta.

ERA II 244, 641 (8) < Põlva khk. - Elli Puura, Partsi algkooli õpilane < Liis Kopli, 80 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Anne Kaaber
Räästapalus asub suur haud. Seal olevat vanapagan endale tahtnud teed rajada põrgusse, kui ta Kalevipojaga kivisõjast väsinuna maha istus.
Kivisõda olevat peetud minu kodutalu ja naabritalu nurmedel. Sellepärast oligi minu isal palju kive lõhkuda.

ERA II 244, 676/7 (5) < Põlva khk., Peri v., Partsi k., Päkka t. - Aino Visse, Partsi algkooli õpilane < Miina Visse, 72 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane kollatsioneeris Anne Kaaber, redigeeris Mare Kalda
Vanasti oli levinenud haigus halltõbi. Inimesed põgenesid paksu metsa haiguse eest. Jalad olid kängitud nina taade.
Halli tõbe oli peetud vanas tüdrukuks. Kui inimene läks metsa, läks halltõbi taga. Halltõbi hõikas inimest nimepidi ja
inimene tegi häält vastu, nii oligi halltõbi juures. Inimene olla ka peitnud mulla alla haiguse eest, aga sinnagi oli
tulnud haigus. Haigus oli tulnud sõja ajal.

RKM II 22, 104/5 (8) < Põlva khk., Põlva v., Vanaküla k. - Juta Sulengo < Julie Semm, s. 1884 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Luupainja tulõ tõõse inemise vihast. Mul oll tuu vaivaja. Viskse päivä pingi pääle. Nigu magama jäi, tuli üts võõra mehe kujo. Küll litsõ! Es tulõ helü ka vällä. Naksi Meie isät lugõma, mõnõ sõna sai ütelda, sis läts ärr.
Pannõ suur maaväits (tsiatapmise väits) päitse ala, sis inämp ei tulõ.
Kellel väega süa täüs olnu, tennü nii, et tõõsel vili oll ärr kuinu. Tetä saat küll tõõsele inemisele, aga tagasi tetä ei saa.

RKM II 22, 108 (19) < Põlva khk., Põlva v., Vanaküla k. - Juta Sulengo < Julie Semm, s. 1884 (1949) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Palja ihoga ei tohi maa pale heita, maakihvt, tuu pandvat paistetama.

RKM II 208, 72 (13) < Põlva khk., Himmaste k., Ullaro t. - Erna Tampere < Samuel Norring, 79 a. (1966) Sisestas Ave Tupits 2000, kollatsioneeris Mare Kalda
Vanast oll hundinahk inimesel sälgä võetu, tegi hindä hundis. Vei lamba är' - ja hunt vei.

RKM II 208, 75 (19) < Põlva khk., Himmaste k., Ullaro t. - Erna Tampere < Samuel Norring, 79 a. (1966) Sisestas Ave Tupits 2000, kollatsioneeris Mare Kalda
Hall, tuu oll väristänu' väegä, ku pääle tulnu'. Peräst olnu' päävalu.

RKM II 208, 85/6 (1) < Põlva khk., Himmaste k., Hansu t. - Erna Tampere < Liidia Hurt, 44 a. (1966) Sisestas Ave Tupits 2000, kollatsioneeris Mare Kalda
Ütúkõrd ollu' soend. Rüä lõikamise aig, imä ollu' rükä põiman ja latú ka üten. Latú naanu' sis süümä. Igatahes ta nii suur ollu', et esi sei. Tulnu' mõtsast susi latse manu, tahtnu' last ärä võtta', aga latú ütelnu' et: "Ooda', ooda', ma anna sullõ kakka." Latú pannu' leivätüki väitse otsa ja annu' soele. Aga susi haarnu' kõge väitsega latsõ käest leivä ja lännü' mõtsa. Tollest aost lännü' hulka aiga müüdä.
Ütúkõrd sõitnu peremiis laadele. Naanu' kõrtsi man hobõst süütmä ja lännü' esi kõrtsi sisse. Nännü', et kõrtsin sainah tuu oma väits, millega latú soele leibä ande. Sõs naanu kõrtsimehele kõnõlõma: "Kost tuu minu väits siiä' saie? Latú ande soele leibä ja susi haard latse käest ärä väitse üteh leiväga ja väits katte är." Kõrtsimiis ütelnu, et: "Mina olliki tuu soes moonutedu. Tolleperäst panni ma väitse saina, et vast peremiis kostki vällä tulõ." Masnu' peremehele hää taso, et timä soendist ärä pässi.
Niiviisi omki tuu soendis moonutaminõ, et inne na' ei olõva' soendist päsnuva', kui inimene om neile midägi annu', sis olõva' soendist är päsnuva'.

RKM II 208, 87/8 (2) < Põlva khk., Himmaste k., Hansu t. - Erna Tampere < Liidia Hurt, 44 a. (1966) Sisestas Ave Tupits 2000, kollatsioneeris Mare Kalda
Nuur noorik olnu'. Tal om väikene latú olnu'. Tol mehel olnu' enne tõnõ pruut ka. Tõnõ pruut om lasknu' nooriku soendis moonutada. Noorik om soendis moonutedu ja naanu' kodo last imetämä käümä. Kui om kodo tulnu', sis om sanna taade soenaha är visanu' ja lännu' hariligult last imetämä. Ämm om kõnelnu küll alati, aga mitte üttegi sõnna ei olõ' ämmäle vasta ütelnu'. Ämm pallõlnu', et är minku' mõtsa, jäägu' kodo oma last kasvatama, aga kui latsõ ärä imetänu' võtnu' soenaha sälgä ja jälki lännü' mõtsa. Siis om ämm lännü' nõia käest abi pallõma, kuis saasi miniät pästä'. Nõid õpanu', et kae' kohe ta naha viskas, panõ' sinna kotsile tulinõ kivi. Kui ta naha kivi pääle viskas, kõrbõs nahk ärä ja ei saa enämb pääle võtta'. Ämm tennü' ka niiviisi. Ajanu' kivi tulitsõs. Noorik tulli mõtsast ja visas naha sinna pääle, esi lätú last süütmä. Kui tagasi tulnu', nännü', et nahk om är kõrvõnu'. Nii om õkva häälepaela valla päsnuva'. Om soendi moonutusõst valla saanu', kodo jäänu'.

RKM II 208, 102/3 (37) < Põlva khk., Himmaste k., Hansu t. - Erna Tampere < Liidia Hurt, 44 a. (1966) Sisestas USN, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Himmaste küläh om Plaki järv. Sellest järvest muinasjutt. Järveh olõva kasti täus raha. Vanast oll kaivetu kraav, et järve tühäs laskõ ja raha kätte saia'. Aga nuu' kraavikaivja' olliva' jäänü' pimmes. Olli olnu' nii, et peigmiis piät istma musta täku sälgä ja järve minemä, sõs saa rahakasti kätte. Nä olli pannu' kassi musta täku sälgä ja järve aanuva'. Rahakast oll küll vii pääle tulnu', aga kass oll näugma naanu' ja kast oll vii ala kadonu'. Ja sellest päeväst pääle ei olõ kiäki rahakasti nännü'.

RKM II 208, 152/3 (13) < Põlva khk., Eoste k., Nurme t. - Erna Tampere < Joosep Kaha, 70 a. (1966) Sisestas Ave Tupits 2000, kollatsioneeris Mare Kalda
Sääl kus silt om (Eoste) tiiharu pääl, om ennembi olnu' ohvrihaud. Tennüspäivä ja kunagi tõinõ kõrd ka viidü ohvrit. Vanast ütú naane lännü' kraami viimä ja "ütú vänt" olli lännü' tuut kraami tuuma. Tollõl ollu' koer üteh, tuu urisenu'. Naine ütelnu': "Kulla Tennüsekõnõ, är nurisku'! Hildäs olõ' jäänu' küll!" Tennüsele viidu toidukraami.

RKM II 208, 198 (27) < Põlva khk., Miiaste k., Soo t. - Erna Tampere < Juulie Koitsaar, 80 a. (1966) Sisestas Ave Tupits 2000, kollatsioneeris Mare Kalda
Siin lähketsih om ütú Sajamägi. Sääl olnu' pulma' ja lännüvä' vällä nii kui robisõs - peigmiis puudiga iih ja pulmalise' takah - saanuva' kõik soes. Nuu' kutsuti soendi'. Soenahk tulnu' sälgä. Leivaraasõ või leibä puistadi jälgi pääle, sinna kus na' joosiva'. Kui leibä saanuva', sõs saanuva' inemisist.

RKM II 208, 198/200 (28) < Põlva khk., Miiaste k., Soo t. - Erna Tampere < Juulie Koitsaar, 80 a. (1966) Sisestas Ave Tupits 2000, kollatsioneeris Mare Kalda
Ütú naanõ ollu' soend. Rahvas käünüvä' sannan, temä kõnñu' ümber sanna. Rahvas ütelnu': "Kas saat mõtsa!" Peräst soend lännu' sanna. Hummogu rahvas lännuva', kaenuva', et väikene latú ikk sannan. Soend esi ärki lännu'. Pantu tollõ latsõlõ hoitja manu, et näeme, vast tulõ last kaema. Timä käinu' kah, hoitja nännu'. Sanna man ollu' ütú suur kivi. Visanu' naha kivi otsa ja imetänu' last. Sis haardnu' naha ja lännu' jälki mõtsa. Aga sõs lätú pernaanõ nõia manu. Nõid oll opanu, et: "Teke' tuli tol kivilõ manu ja kütke' häste vereväs. Tuul aol, ku ta tulõ ja naha sinna viskas, sis kõrvas nahk är'." Tulnuki soend. Visanu' naha kivi pääle, lännu' sanna ja ütelnu': "Mis ta kõrvõnu' hais om?" Sis kõnõlnu', ku naha är' viskas. Naanõ ütelnu', et: "Ei tiiä' mis na' tah küläh palotasõ'." Andnu' nisa latsõlõ är', haarnu' naha ja nahka sälgä aama. Aga nahk oll är kõrvõnu', es saaki enämp sälgä. Sõs jäänuki inimeses. Ütelnu': "Hää küll, et ti kivi kuumas ait."

RKM II 208, 200/2 (29) < Põlva khk., Miiaste k., Soo t. - Erna Tampere < Juulie Koitsaar, 80 a. (1966) Sisestas Ave Tupits 2000, kollatsioneeris Mare Kalda
Ütú kaupmiis ollu'hästi rikas. Nõial ollu' tuu pääle süä täüs ja nõidnu' tuu kaupmehe soendis. Kaupmiis lätú mõtsa. Miis lätú suvõl hainamaalõ haina niitmä. Naanu' süümä lõõnat. Kaenu', et susi tulõ mõtsast vällä. Tiirutanu' handa ja vahtnu' väägä vesitsite silmiga. Miis lõiganu' hää suurõ kääru leibä. Pannu' väidse otsa, et ma käpäga ei anna', ta haard käest kinni. Susi haarnu' leevä kõõgõ väidsega. Sis ku tuu leevä är sei, sai inemises. Lätú liina tagasi ja pannu' väidse kõva ketiga leti külge kinni, et kiäki võtta' ei saa'. Tuu miis trehvänü' liinä minemä. Lännü' sinna kaupluste. Kaenu': "Kost tuu mino väits om siiä' saanu'? Mina anni soele kääru leibä, susi haardsõ kõgõ väidsega ja lätú mõtsa. Ta om õkva minu väits." Kaupmiis ütlenu', et: "Sis sina olõtki tuu hää inemine, kes mu soest ärä päs't. Võta' nüüd, mis sa tahat kraami ja kõkõ! Mina pannigi tolle väidse sinna, et näe, kes tolle umas tunnistas." Kaupmehel ollu' väägä hüä miil. Masúe talle illosahe är'.

RKM II 208, 216 (11) < Põlva khk., Eoste k., Tiigi t. - Erna Tampere < Liisi Plaado, 84 a. (1966) Sisestas Ave Tupits 2000, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Naise' mõsknuva mõsu ja nännuva', ku ütú lännu' vällä ja võtnu' tuu soendinaha pääle. Lännu' karja manu ja söönu' lambit. Tõse' nännuva'. Ku tagasi tulnu', tõse' ütelnuva': "Kuis sa seid toorest?" - "Noh, kas te es kuulõ', sääl tsiristeti ja tsäristeti, kütseti ja keedeti," vastanu' tema. Tõsõ' ütelnuva', et kivi, kus ta naha visas, om vaja ärä küttä' kuumas, sis tuu nahk palas är'. Tõinekõrd kütnuva' kivi kuumas, nahk palanu' är' ja jäänuki inimeses.

RKM II 208, 255 (2) < Põlva khk., Himmaste k., Varese t. < Põlva khk., Mammaste k. - Erna Tampere < Otto Vares, 77 a. (1966) Sisestas, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Mammasteh Ootsimäel om Kalevipoja kivi. Vanainimese' rääkisiv, et Kalevipoig oll tahtnu' tolle kiviga Põlva kiriku torni maha visata'. Olli müüda lännü' ja sinna Mammastehe maha kukkunu'. Keti jäle' olli' pääl. Lingukivi kutsuti.

RKM II 208, 257/8 (6) < Põlva khk., Himmaste k., Varese t. < Põlva khk., Mammaste k. - Erna Tampere < Otto Vares, 77 a. (1966) Sisestas Ave Tupits, kollatsioneeris Mare Kalda
Tennüspäiv ol'l, vanast Mammasteh ohverdet tol Tennüsele. Tõnismäele viidü. Tuu ol'l vägä vanast olnu'. Tennüspäevä terä' keedeti. Vanast es olõ' kruppõ, panti odra' uhmre, tambiti kuur maha.

RKM II 208, 329/30 (12) < Põlva khk., Eoste k. - Erna Tampere < Joosep Kaha, 70 a. (1966) Sisestas Ave Tupits 2000, kollatsioneeris Mare Kalda
Ütú rikas kaupmiis nõiutu soendis. Tuu soend ollu nii puul inimest ja puul ahvi muudu. Ütú talomiis söönu' mõtsah. Tulnu' ka tuu olend sinna manu. Talomiis pannu' leivä väitse otsa ja annu' väitsega tuut leibä. Tuu haarnu' väitse kõigen leiväga ja lännu'. Ta olnu mud'ugi rikka inimeste latú, kes ärä oll nõiutu. Lännu' mitmed aastad müüdä ja tuu ollu' juba kaupmiis liinan. Väits olnu' leti pääl. Tulnu ütú vanamiis puuti ja naanu' toda väist väga silmitsemä. Kaupmiis nakanu' küsümä: "Mis ti vaatat?" Vanamiis naanu' rääkima: "Tuu om õkva nigu minu väits, ma anni tollega ütele soele leibä." Kaupmiis tasunu sis rikkalikult.

RKM II 208, 332 (1) < Põlva khk., Valgesoo k., Järvemäe t. - Erna Tampere < Samuel Kolsar, 85 a. (1966) Sisestas Ave Tupits 2000, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Näkineitsi kivi om siin mäe pääl. Ennemb olli elänu siin David Liping, sellel olnu latúkene karjus. Tuu tulnu karjaga kodo ja kõnõlnu, et kivi pääl oll istnu näkk ja suginu pääd. Tõnõ päe oll tuu latúkõnõ ärä uppunu. Tollõst jäigi, et Näkineitsi kivi.

RKM II 208, 333 (4) < Põlva khk., Valgesoo k., Järvemäe t. - Erna Tampere < Samuel Kolsar, 85 a. (1966) Sisestas Ave Tupits 2000, kollatsioneeris Mare Kalda
Vanast rääkisiva, et Taevaskuan Kuldallika juurest oll vanast kuuldu, et kangast koetas allikan. Koetu kuldkangas kuldlangust. Ütú näkineitsi pidi kudama.

RKM II 208, 369 (17) < Põlva khk., Himmaste k. - Erna Tampere < Emilie Käis, 85 a. (1966) Sisestas Ave Tupits 2000, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Vanast oll sääne haigus ollu - hall. Inimese olli' käknuva' ahju ärä. Hall olli otsnu' takah ja hõiknu' nimmepiti. Ku hel'lü vastu teit, sis tull sälgä ja raputas väega.

RKM II 208, 394/5 (2) < Põlva khk., Adiste k., Mäeotsa t. - Erna Tampere < Hilda Kuklas, 62 a. (1966) Sisestas Ave Tupits 2000, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Kuningatütär, või kes ta oll, oll ka soes muudetu. Tal oli koton väike latú. Timä käve egä üüse koton last takan otúman. Aga tarrõ ta es tulõ'. Miis vei sis latse aia taadõ kiviuniku pääle. Sinnä käve susi last imetämäh. Na' vaheva', et ta naha visas kivve pääle. Peivä' plaani, kuis saasi tedä kätte. Kävevä' targa man nõu küsümän. Nõid oli opanu', et kütke' kivi' kuumas, nuu' kivi', kos ta naha pan'd. Ja vaheva' perrä, kui ta jälle tull. Kivi' oll kuumas kütetu. Ajas tuu soenaha säläst ja pan'de kivve pääle. Tuu nahk lätú kivve pääl palama. Sis haardõ ta latsõ üskä ja juuske kodo, oll ta tost soe võimust vallalõ.

RKM II 208, 431 (1) < Põlva khk., Miiaste k. - Erna Tampere < Anette Madismäe, 69 a. (1966) Sisestas Ave Tupits 2000, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Naine ja miis seivä' hainarua kõrval. Hunt tull mõtsast, iste noide mano, vahte, et nuu' seivä'. Miis võt't väitse, pan'd leivätükü väitse otsa, an'd hundile. Hun't võt't sis kõge väitsega. Ütúkõrd lätú tuu miis liina. Nägi liinah akna pääl oma väist, minkaga tuu hundilõ leibä an'd. Tuu miis, mis kaupmiis oll, tuu oll hundis muudetu. Tolle väidsega anmisest sai ta inemises tagasi. Tuu miis sai suurõ tasu tolle iist kaupmehe käest.

RKM II 208, 478/9 (7) < Põlva khk., Miiaste k. - Erna Tampere < Daniel Haidak, 68 a. (1966) Sisestas, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Ma olõ juuda ärä nännü'. Mina olli Lutsuoja veereh vähki püüdmäh 1938. aastal. Õdagunõ aig oll, puulpäävä õdag. Olli' nata' sisse pantu. Lätsi noid nattu vällä võtma, küünitämä, ja tull sälätakast ja lei minnu jõkkõ. Oll niisugune hall. Ma käänsi ümbre, aga es olõ' üttegi hinge sääl. Tuu oll vanajuudas, kes minnu jõkkõ kukas'. Sääl ligidäl om vanaaotsõ' kalmõ' mäe pääl, jõgi om all.

RKM II 208, 479 (8) < Põlva khk., Miiaste k. - Erna Tampere < Daniel Haidak, 68 a. (1966) Sisestas, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Vanaemä oll ka all Lutsuoja veereh nännu', et poiskõnõ juusk jõe viirt pite ja kaonu' är' silmi all, õkva enämp ei olõ' ollu'. Vet ta iks oll vanajuudas.

RKM II 208, 480/1 (1) < Põlva khk., Miiaste k. - Erna Tampere < Daniel Haidak, 68 a. (1966) Sisestas, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Siin om Miiaste külä jao sehen Sajamägi. Rahvas lännüvä' sääl soendis. Ei tiiä' kuis nä olliva' Vennemaalõ saanu' üle Peipsi. Sis olnu' sääl vääga suur nälg. Kos olnu' kõik sööginõudel risti' pääle tõmmatu. Es olõ' süvvä saanuva' kostki. Vanajuudas olnu' tiijuht. Tulnuva' Eestimaalõ tagasi. Lännuva' Karilaste jee viirde hainaküüni varju. Ja pikne oll vanajuuda ärä löönu', sis saanuva' vallalõ. Rahvajutt om kah, et juudas pelgäs pikset.

ERA I 2, 405 (8) < Põlva khk., Kioma v. - ? (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, toimetas Anne Kaaber, parandas Pihel Sarv 2004
Altmaakäija - sala inimene.

ERA II 36, 119 (6) < Põlva khk., Peri v., Meemasküla k., Vinni t. - Richard Viidebaum < Jaan Keerberg, 73 a. (1931) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Näkk võtt är'! Näkk om jõeh.