Puhja pärimus

Loitsud ehk nõidussõnad

E 55456a < Puhja khk., Kavilda v., Saare k., Väike-Peebo t. - Helmi Eller < Anna Kivi (1924). O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu Sisestas Kulka stipendium 1793/00-7L. , kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Tohuju susi!
Söö soost sammelida,
mädajärvest mättaida,
noori tamme võsusida,
ärä otsi minu hobest,
ärä vahi minu varsa,
ärä levvä minu lehma,
ära putu minu pulli,
ära taha minu tallekest,
ärä sihi minu siga,
ärä kisu minu kitse!
Oh Jeesus Krist! Too siis vasine kepp,
suska soe silma pääst vällä!

E 55457 (1) < Puhja khk., Kavilda v., Saare k., Väike-Peebo t. - Helmi Eller < Anna Kivi (1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ussisõnad
Mida karva looja loonu?
Tuhakarva, tukikarva,
musta karva, pruuni karva,
hiirekarva, heinakarva,
rohukarva, roosikarva,
(soo)suukarva, kalevikarva,
hele heina ladulane,
ms sa mind salaja salvad,
nägemata näpistad?
Söö savi salaja,
näri põõsan puid,
söö suu(soo) sammelida,
näri maa mättaida.

E 55457/8 (2) < Puhja khk., Kavilda v., Saare k., Rekotooma t. - Helmi Eller < Liina Narits (1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ussi sõnad.
Kiperda, kivialune,
poperda, porialune,
saperda, savialune,
vingerda, veealune,
maakarva kivialune.
Ära mind salaja salugu,
nägemata näpistagu.
Alanegu paistes sul. Aamen (Meie Isa palve.)

E 55458 (3) < Puhja khk., Kavilda v., Saare k., Tiide t. - Helmi Eller < Ida Vihand (1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Võitegemine vanal ajal
Mittadi, mattadi, matsakusse,
pittadi, pattadi, patsakusse.
Taevast tulgu, kirnu mingu,
võiks ka kokku veeregu!

E 55458 (4) < Puhja khk., Kavilda v., Saare k., Tiide t. - Helmi Eller < Ida Vihand (1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Lehma lüpsja
Sõõru, sõõru, lehmakene!
Poiss viib minu,
hunt viib sinu,
jäädvad pole me kumbegi.

E 55459 (6) < Puhja khk., Kavilda v., Saare k., Tiide t. - Helmi Eller < Ida Vihand (1925) Sisestas Pille Parder 2003
Sõnatese vastu
Issand, taiva kuningas,
hoia kurja meele eest,
hoia kurja mõtte eest,
Hoia kurja sõna eest,
sinitside silmade eest,
ja muretsede mutikate eest,
Sina taiva taadike. (Meie isa.)

E 55460 (7) < Puhja khk., Kavilda v., Saare k., Tiide t. - Helmi Eller < Ida Vihand (1925) Sisestas Pille Parder 2003
Valuvõtmise sõnad väikese haava peale
Naanissaare kuningas, võta oma valu ja pane veri kinni kohe. (Meie Isa jne.)

E 55460 (8) < Puhja khk., Kavilda v., Saare k., Tiide t. - Helmi Eller < Ida Vihand (1925) Sisestas Pille Parder 2003
Maalise vastu
Taga ära, sa kuri vaim, anna maad püha vaimule. Mina vannuta ära so, kuri ning roojane vaim, et sa pead tegenema Jeesuse Kristuse nimel. Aamen. Pai maake, anna see vaese Mari ehk Liisu tervis tagasi. (Meie Isa).

E 55460 (9) < Puhja khk., Kavilda v., Saare k., Tooma t. - Helmi Eller < Miina Uibo (1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Äkilise haiguse sõnad
Häda, kost sa sisse oled tullu, sealt pead sa välja minema. (9 korda lugeda ja siis Meie Isa).

E 55460/1 (10) < Puhja khk., Kavilda v., Saare k. - Helmi Eller (1925) Sisestanud Katre Kikas 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Maalise õpetus
Kolmainu nimel,
Jumala, see Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimel (3 korda).
Maa isa, maa ema,
maa isanda, maa emanda,
maa neitsikese,
maa kuldse kuninga,
maa viie vellekese,
maa säitsme sõsarakese,
võtke (Jüri ehk Jaani) haigus ära.
(Meie Isa.)

E 55461 (11) < Puhja khk., Kavilda v., Saare k., Rekotooma t. - Helmi Eller (1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Elaja vaevajale
Ühe hinguga Meie Isa lugeda kolm korda järgimööda kolme kohta: 1) sarvede kohta, 2) piha kohta ja 3) ristluude kohta.

E 55461 (12) < Puhja khk., Kavilda v., Saare k., Rekotooma t. - Helmi Eller (1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Roosi aitaja
ROSABELLA
ALLE BASSOR
Need tähed peale lugeda ja siis
Jeesuse Kristuse nimel,
alane paistes!
Meie Isa.

E 55461 (13) < Puhja khk., Kavilda v., Saare k., Rekotooma t. - Helmi Eller (1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Maalise vastu(s).
Maa esake, maa emake,
kallis Maarjamaake,
anna selle inimesele,
siis inimene annab sulle,
valgust üts pund
ja kaits punda kulda.
Valu mine ära,
tervis tule tagasi,
siis inimene annab sulle tuhat tänu.

E 55462 (14) < Puhja khk., Kavilda v., Saare k. - Helmi Eller (1925) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Elaja isu sõnad
Söö kui karu,
tõmba kui lõvi,
ammu kui hunt,
songi kui singa,
mütta kui mutt.
Jumala, see Essa, Poja ja Püha vaimu nimel. Aamen.

E 55462 (15) < Puhja khk., kavilda v., Saare k. - Helmi Eller (1925) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Katte ja kaitsmise kiri
Jumala, see Isa, Poja ja Püha Vaimu nimel. C J T K H. B. O. K. Need armusõnad, kui Jeesus Kristus Õlimäel rahul seisis, nõnda peavad seisma kõik sõnad rahul. Ja Issanda kaitsva engli käsu peale püha Mihaeli, Jumala ja see Isa ja Püha Vaimu nimel, Issand, ole meiega.

E 55462/3 (16) < Puhja khk., Kavilda v., Saare k. - Helmi Eller (1925) Sisestas Pille Parder 2003
Kahetus
Oh suur Jumal, kuule heldest, mis su laps, ma palun sind (?). Jeesus õpeta mind selgest, mis on hea ning aita veel. Püha vaimuga mind võia, häda, kahju, kahju keela veel. Kuule nüüd mu palve sõna, mis ma palun, seda anna.
Mina palun Issanda, Jehova nimel: sina roojane vaim, kust uksest, aknast sind on välja saadetud, sealt uksest, aknast mine sisse tagasi. Sõku meie jalge alla, kange Jeesus, kuradit. Tule sina, püha vaim, selle vereva ehk musta lehma manu ja anna talle Jumala loomulikku tervist. Jumala, see Isa, Poja ja Püha Vaimu nimel. Aamen.

E 55463/4 (17) < Puhja khk., Kavilda v., Saare k. - Helmi Eller (1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Nõiduse vastu(s).
Nõidus kadugu, kui vanakuu taevast, Jumala, see Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimel. Aamen. Näit, Näit, lehmake, kelle süü on, kas meeste süü või naiste süü. Tigedus Tiiole, kaheta oma musta mulku. Ja kui lõvi ole tubli, kui karu. See Issand hoidku sind, see Issand lasku oma palet paista sinu peale ning andku sulle oma rahu. Aamen. (Meie Isa).

E 55464 (18) < Puhja khk., Kavilda v., Saare k. - Helmi Eller (1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Varaste vastu(s)
Pane l kiri ukse alla, 2 ukse peale: Abram, Iigorit, Issak, Pedinet, Jakob, Dematuse.

E 55464 (19) < Puhja khk., Kavilda v., Saare k. - Helmi Eller (1925) Sisestas Pille Parder 2003
A(rmastuse)sõnad
F h I j 34 ehk
J b o h R m h z.
Alasti neljapäeva õhtul, kui päike läbi akna sisse paistab, keeruta peripäeva kolm korda ümber keha ja ise loe Meie Isa, siis kolm korda ümber pea, ise ütle: Mari armasta Mihklit nagu naine meest armastab ehk nagu Kristus kogudust. Aamen.

E 55464 (20) < Puhja khk., Kavilda v., Saare k. - Helmi Eller (1925) Sisestas Pille Parder 2003
Püssi sõnad
Ariel Uriel Ariisene + acean +

E 55465 (21) < Puhja khk., Kavilda v., Saare k. - Helmi Eller (1925) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Valu võtmise sõnad
Valu uibule, valu oksale,
valu lepale, valu lehele,
valu puule, valu pakule,
valu kivile, valu kannule,
valu maale, valu mullale.
Jumala, see Isa, Poja ja Püha vaimu nimel. Aamen.

E 55465 (22) < Puhja khk., Kavilda v., Saare k., Rekotooma t. - Helmi Eller < Liina Narits (1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vaenlasele tasumine
Pühapäeva hommikul enne päikesetõusu raiu üks sarapuuhagu ühe hoobiga ja nimeta oma vihamehe nimi ja kirjuta sinna haole peale: Adonai + Sancte Andrea + Edomarie + Emeret. Pärast riputa palit üles, tao seda palitut ja ütle: Esen Eli Eljoon, ja sa kuuled, et ta kisendab.

E 55466 (23) < Puhja khk., Kavilda v., Saare k. - Helmi Eller < Juula Kurut (1925) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Niserduse sõnad
Kolm korda Meie Isa palve, siis:
Nikardi, nakardi,
likardi, lokardi,
nikardi, nakardi,
niserduslõnga (looma- ehk inimese jala, käe niserduslanga). Siis jälle kolm Meie Isat ja sõnad, kunni 12 korda läbi. Lugejal lõng käes ja iga Meie Isa ajal teeb lõngasse sõlme.

ERA II 26, 477 (3) < Puhja khk., Kavilda v. < Rannu khk., Rannu v., Rake k. - Herbert Tampere < Liine Tatar, 50 a. (1930) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Mare Kalda
Tulesõna: Emmu Mari, emma Mari, tule tulda jahutama. Sa Iisraeli Peeter, sul om külmä kinda käen, võta ärä tule valu. Kes om valusamb kui kõik, palun sinu üleväst. Sinu käen om väike täpe, kes siin maad ja mered kõik võidab.
(Loetas viil pääle: "Kudas vesi võib suuri asju tetä.")

ERA II 26, 479 (5) < Puhja khk., Kavilda v. < Rannu khk., Rannu v., Rake k. - Herbert Tampere < Liine Tatar, 50 a. (1930) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Laulud, kellega kunstitas äkilitse hädä vasta:
a) Kes võib mo vasta olla,
b) Sütitä oh minu elu.
Siis veel: 6. palve.

ERA II 56, 33 (8) < Puhja khk., Kavilda v., Mõisanurme k. < Rannu khk., Rannu v., Rakke k. - Herbert Tampere < Liine Tatar, 51 a. (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Maarja Oras
Tulesõna. Emmu Mari, emma Mari, tule tulda jahutama! Sina, Iisraeli Piiter, sul om külmä kinda käen, võta ärä tule valu! Jummal Issa, Jummal Pojake.

ERA II 56, 34/5 (13) < Puhja khk., Kavilda v., Mõisanurme k. < Rannu khk., Rannu v., Rakke k. - Herbert Tampere < Liine Tatar, 51 a. (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Nika naka nikerdus, kanakaala kakerdus. Veri kokku vedägu, soone kokku sobisku, nahk nahaga, luu luuga, liha lihaga! Riipus ja raapus. Kost oled tullu, sinna piäd minemä! Kiiberdus ja kaaberdus. Tuu tulusta, liha purusta. Käänetus ja kaanetus. Saagu terves nigu aiasaivas. Tii tikku ja laane rakku, tuu tulu ja pane pukku, Jaani jakku ja saani sakku! Jumala sii Issa, Poja ja Pühävaimu nimel! Saagu nüid jalg terves! Aamen.

ERA II 115, 339 (9) < Puhja khk., Kavila v. - Ed. Selleke < Viiu Luisk, surn. 1894 (1935) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Nisertes sanad
Siin loetas Meie Issa ütesa kord ega kord kui amen ütled siis tõmba sõlm sisse.

ERA II 241, 596/7 (8) < Puhja khk., Kavilda v., Siberi k., Villemi t. - Meeli Susi, Ulila algkooli õpilane < Anu Pari, 67 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, redigeeris Mare Kalda
Seitsme tee lahkmel.
Seitsme tee lahkmel, vana kuulus nõidumise koht, mis asub hommiku pool Kavilda oja. Ühel mehel juhtunud kurb lugu, tont oli tal naise ära vahetanud ja mees tahtnud tondi naisest lahti saada ja kutsunud kuulsa vene nõia arstima. Nõid oli viinud naise ja mehe seitsme tee lahkmele ja ütelnud mehele: "Kui midagi näed või tunned, siis talla minu vasema jala pääl." Nõid hakkanud midagi pomisema, ja mehel tulnud tulesädemeid vastu nägu. Mees lugenud "Meie Issat" ja palunu Jumalad, et ma midagi ei näeks, ega tallanud nõia jala pääl. Nõid ütelnu: "Ei saa siin parata midagi, kui sa ise midagi ei tee naise päästmiseks. Sul on liiga kõva usk." Ning mees pidanudki jääma tondi toodud naisega.

ERA II 241, 605/6 (13) < Puhja khk., Kavilda v., Siberi k., Villemi t. - Meeli Susi, Ulila algkooli õpilane < Anu Pari, 67 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, redigeeris Mare Kalda
Nõia kolkimine.
Kui lehm hästi piima ei annud või oli tal midagi muud viga, siis olnud ära nõiutud. Arstimiseks viidud lehm tare akna taha ja saba pantud lina kolgitse vahele. Taotu nagu linugi, siis teine tarest küsinu: "Mis sa tiid sääl?" Sabakolkija vastanud: "Nõida kolgi." Tarest küsitud uuesti: "Mis aig nüüd on?" Kolkja vastanu: "Vanakuu kuju aig, rii rõnga ratta aig." Ja siis pidi nõidus lehmast kadund olema. Kas lehm siis paremaks saama sai või mitte ta vähemalt enam ei olnud.

ERA II 241, 649 (7) < Puhja khk., Konguta v., Männiku t. < Helme khk., Leebiku v., Mangu t. - Ida Tuisk, Konguta algkooli õpilane < Leena Põder, 80 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, redigeeris Mare Kalda
Üitskõrd lännu üits miis järve viirde kala püüdma. Tõne miis lasnu jälle sääl püssi ja kala pellanuva toda ja lännuva mihe võrgust ära. Miheksel sellepärast süda jälle täis ja ütelnu, et oot sa sõber, ma tahan kaeda, mis miis sa õige oled. Lännu sis ära kodu. Tõsel päeval lännuva kik püssilaskja mihe lambakese ära järve ja uppenuva ära.

RKM II 14, 380 (4) < Puhja khk., Puhja v., Vihavu k. - Liis Pedajas < Vidrik Narits, s. 1854 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui mõni luum mõtsa jäi, et es lövvä, sis tuu loeti hundi jaos. Panti tsiatapmise väits, mes ol'li ütesä tsiga ärä tapnu, sis lüüdi välläpoole usse kõrvale saina, korale poole elumaja saina. Üteldi sii sõna kah, et, hunt, ärä minu luuma putu, ma lää esi hommen perrä.
Sis lääp hommuku kaema, kas om väits alali, sis om looma alali, aga om väits maha sadanu, om luuma ärä murdnu. Aga ei olevat maha sadanu pallut, todaviisi om looma ärä hoitnu.
Kelle loom ol'li, sii viis. Sääl pidi usk kah olema, kes usub. Egaüits võis tetä.

RKM II 14, 380/2 (5) < Puhja khk., Puhja v., Vihavu k. - Liis Pedajas < Vidrik Narits, 1854-1947 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Mia esi ole hundi väl'lä kutsnu. Ma olli siin all koplin, ai õdagu karja kodu. Sääl ol'li suureosseline türnapuu lepistiku sehen. Tõese eläjä tulliva kodu, vasik es tule - päält päevämineki. Joosi üle tolle põõsa ja väl'lä es tule. Tulli kai, et ol'li näo ärä lahknu, ol'li südä täis ja ütli, et kurat võtku, susi söögu su ärä - õkvat täämbä üüse. Noh, nüid jääp ta sinna minust, ärä lubasi.
Hommugu kaema - ärägi. Tõene puul kere ol'li veel alali. Ja sutt oleman es olegi meie puul tol kõrral, nelikümmend aastat tagasi. Poole eä pääl ma sis olli, nüid ole ütsäkümne. Aga nii sõna päält, mia lubasi ja kurjaga kah. Ärä üteldu ja sõna läits täide. Mia sai niimuudu aru, et tä ol'li temä jaos lubatu sii luum, et tä väl'lä es tule. Vandesõnaga mia sis lubasi. Vaim kuulep jo kõik ärä. Kindla sõna, mes sa ütlet, temä kuulep ärä. Suust väl'lä tulep, tagasi enäp võtta ei saa. Tuu läits iki kurjä poole, ol'li kurja poole ütelus, mia kurja sõnaga ütli. Egä hunt esi kah es tule, kui luba es anda. Kurivaim mõttit ei tiiä, aga suust väl'lä ütlet, sis tä tiiäp.

RKM II 14, 382/4 (6) < Puhja khk., Puhja v., Vihavu k. - Liis Pedajas < Vidrik Narits, s. 1854 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Luupaene, tuu om esi vaim, sii om inimese vaim. Inimese vaim käip oma reisi pääl väl'län kurja tegemän, tä piinap inimest, pressip säl'län. Tuu saap kõnelda kah, sii om vaenulik vaim. Aga mes om täis kurat, tuu ei kõnele, tuu näitap pallalt, essitäp kah.
Mes vastuline inimene, sis tulep sulle üüse sälgä, panep su luud-kondid, elämise kõik saisma, pressip sulle pääle, et sa liigutada ei saagi. Tuu kutsutas vaivaja vaim. Kõge hullep om enne kellä kattetõiskut. Nigu magama jäät, om tä sul säl'län, ehk loomal. Inimene mõtlep tõese pääle kurja ja kurja võemuga käib - egä tä esi ei tiiä, temä endä vaim ei tiiä midägi.
Tuu pelgäp ähvardamist. Lubat tälle midägi tetä, sis lääp ärä. Peäp üits kunst olema, sõnadega ja tegudega, hõika, lääp ärä. Mitmel ol'li lehmäl säl'län. Tul'li siin naene minu manu, ütel, et sedäviisi sälgä käip. Mia ütli, et ei tohi temä looma vaevata, naese kuulden. Naene naard. Mia ütli, et ärä naara kedägi, mine kae, kas ta viil tulep. Naene saanu pal'lu piimä, tõene ei ole saanu. Tuu käis pääle, kes es saa, tuu naese viha käip. Ja kui ütlet kah temäle suu sisse, et mes sa mu lehmä pääle käit, sis kah kaob ärä, et avaligus tul'li - kurivaim pelgäp.

RKM II 14, 387 (9) < Puhja khk., Puhja v., Vihavu k. - Liis Pedajas < Vidrik Narits, s. 1854 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Endäle kah tuleva täi sälgä. Sajajalgse kutsutas, käpilise. Na om kurja täi, tõese viha. Ega egä viha ei naka, sii om salaviha, sii om vinge, sii murrap õkva su kondi kokku. Võta ütsä täid, võta närts ja keeda kolm sõlme - ütsä om kurja sõlme, aga kolm om Jumala puult. Mine vii nellä tii haru pääle, esi ütle: "Kost aknast olet sisse tullu, säält ussest mine vällä - Jumala nimel, jätä minu rahu, kurivaim mine ärä. Ja nii täi mingu sulle endäle."
Kae sis om täi sällän täl endäl. Paremp kui keägi ei näe.

RKM II 14, 396/8 (15) < Puhja khk., Puhja v., Vihavu k. - Liis Pedajas < Vidrik Narits, s. 1854 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vanast om ollu sandi iistvedäjä, pime sant om ollu, sis ol'li käenuva santman. Kõik mujalt om saanuva, aga lännu sinna tallu, kos suure pulma om ollu, et säält saava. Ei ole sandele midägi antu. Peigmees ja pruut üten söövä rahvaga. Loeva ja laolava ärä sandi, tuleva tulema, süä täis. Sis lännuva ärä tõisi talule. Sääl võetu neid iluste vasta. Sis ütelnu sant iistvedäjäle: "Mine nüid sinna ja võta koralt puult sii uiss valla, kos pulmad sehen olliva, lüü esi usse perä taade ja ütle, et pulmarahvas väl'lä tuast, minge mõtsa pulme pidämä."
Sis tullu iistvedäjä tagasi ja sant ütelnu, et nüid mine vahi, mes na teevä sääl. Tullu tagasi, ütelnu, et ei ole väl'lä tullu viil, üitsütest käevä läbi, hanna ollu sälgä tullu.
"Hää küll, ma lää esi," sis lännu sant.
Lännuva mõtsa, kadunu ärä, maja tühi. Nuu om vanaaigse soendi, mes sant om tennu.
Sis olluva säedse aastat. Üits kaupmiis ollu pulman. Sis üits haenaline om haina niitnu. Sis käenuva iki leibä otsma inimeste käest. Annu - täl ollu väits, üitskõrd varastanu väedse poodi lavva päält - karanu kõege väedsega ärä tuu hunt. Tullu tuu haenaniitjä, kes koerale and tolle leevätüki, puuti. Aga tuu kaupmiis ol'li tuu soend, ol'li jälle inimeses tagasi saanu. Temä sai tagasi, kui tä tälle tolle leevä and väedsega. Haenaniitjä leis tolle väedse säält. Kaupmiis om jätnu tolle väedse lavva pääle. Ütel sis, et leevä läbi sai ma tagasi. Enne Kristuse sündimist ol'li. Ilm ol'li jo tontega, kurjevaimega pooles.

RKM II 11, 509/10 (6) < Puhja khk. - Liis Pedajas < Anna Lina, s. 1884 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Emäjõe kajuja olliva, nuu olliva toonuva piibli - tõene puul saksa keeli ja tõene esti keeli, lugemine sääl lehe pääl. Sis ollu ussisõna kah üte paberi pääle kirjutedu. Kadunud vanaesäl olli nuu sõna ja sis olli minu emäle annu, emä kirjutanu, tä olli ette ütelnu. Vend olli Puhjal kooliopetaja, tolle kätte saeva, ärä palliva Puhjale, jõekajujide piibel ja nuu ussisõna. Vanaesä aigu na olluva Kaldil korterin, Aruanni vanajõe suud kajunuva.

RKM II 11, 522 (28) < Puhja khk., Vihavu k. - Liis Pedajas < Ann Vihand, s. 1871 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Lasti liugu kelguga, esi laulsime nigu siin Vihavun:
Kosujale kolkalutse,
Sakermusele ilusa lina
Puhja külän jälle, kui olli Konil, laulsime:
Kellänile kol'kalutse,
Konile ilusa lina,
liugu, laugu.
Tõese olliva vastan, laulseva tõstele.

RKM II 11, 522/3 (29) < Puhja khk., Vihavu k. - Liis Pedajas < Ann Vihand, s. 1871 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Lihaheiten latse joosiva ümbre tare peripäivä kolm kõrda, puupulk suun, lugesiva:
Mina levvä linnupesä,
mina levvä linnupesä jne.
Muidu ei levva pesä.

RKM II 11, 534 (2) < Puhja khk. - Liis Pedajas < Vidrik Naarits, üle 90 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005
Tuule ärä püürmine tulekahjust - pöhäsõna kõik. Ää käega peät näitämä, kos sa tahat, sinnapoole käänä. Kospuul tuul om, ütlet:
Jummal Esä, Pojakene,
käänä ärä neist sii kuritegu
(see om kuritegu, mes tuli tiip),
käänä sinnä, kos kahju ei saa.
Kui käsi om seräne, selle käe järgi käänäp. Peäp olema kõva usk, jumalik usk, kohe pööräp. Egä pal'la sõna ütsindä ei ole, kõva usk.

RKM II 11, 534/5 (3) < Puhja khk. - Liis Pedajas < Vidrik Naarits, üle 90 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ussisõna
Piira kolm kõrda ringi, pane saevas sinna. Ütlet:
Ärä enne väl'lä tule,
kui ma tanu pähä pane sulle.
Sinna otsa manu, kost alustat, panet kepi. Us's om vangin. Ol'li üitskõrd aasta aiga vangin, aend aigu panni. Põõsa sehen ol'li. Mia piirassi ümbre. Tõese haena aigu leesime. Perän tapsiva ärä. Tuu tanu, tuu om tuu pähälöömine.
Tuu om kurjast, mes ussi vällä kutsup.

RKM II 11, 535 (4) < Puhja khk, Vihabu k - L. Pedajas < Vidrik Naarits, u 90 a (1947) Sisestas USN, , kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Võit tõese inimese ärä kah suretada. Võta üitskõik mes võtat, kas rõivatükk, serätse kotusse päält võta, kos mõjup; südäme kotus om pääasi. Vii põhjapoole külge, kos aid om tettu, aiatugi vitsaga päält kinnitedu, võta tuu tugi üles, tsuska tuu rõivatükk toe ala, ütle nii:
Mädägu siiä paika,
ütle nimi kah, kelle rõivatük'k' om. Sis jääp temä põdema ja surep. Tahat terves laske tagasi tulla, võta tugi üles, võta rõevas ärä, ütle: "Saa terves tagasi oma elu manu."

RKM II 11, 535/6 (5) < Puhja khk. - Liis Pedajas < Vidrik Naarits, üle 90 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Varga kinni võtmine. Varas ei saa oma kraamiga minnä, jõgi ja kõik om täl ümbre. Piira nüid. Enne om sedäviisi, niisugune piirämise riist, kellega sa ümbre piirad haenakuhjale ehk oma elämise ruumidele, kos varguse asi om. Sii om tettu niimuudu: nahkiirest võetas, tõmmatas temä silmist niit läbi. Egä tõmbamisest pandas sõlm ette, ütsä sõlme, ja pandas korat pääle, vandesõna. Sellega piira - ütest kõrrast om küll, sii peäp siiä jäämä, et varas tedä ärä võtta ei saa.
Tuu om joba kurjast, kurjavaenu tüü.
Haenamärss - võtnu kõrtsi läve iist ärä endä hobese pääle, lännu suures, ei ole muud, pilla ärä maha. Hobene ei ole jõudnu vedädä kah. Tuu olli tettu.

RKM II 11, 536/7 (6) < Puhja khk. - Liis Pedajas < Vidrik Naarits, üle 90 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Raha tagasivõtmise sõna. Viina läbi sai nuu sõna kätte. Tuu opati mulle ärä, et toda ärä ütle kellegile. Sii om joba jumala ära salgamine. Ma ole jumalakartlik mees. Sa nakat pruukma, ku ma ütle. Toda pattu ma ei või endä pääle võtta. Ei tohi tõist sedäviisi sisse vedädä.
Enne olli pantu hobeseraud läve kõrvale - tagasipoole, nuk'k olli sissepoole, puuten olli, vene puuten, et raha ei saa vällä minnä. Ja kõrtsileti pääl olli puultõiskopkaline vana suur vaskraha kinni löödü, säält es saa kah raha üle minnä, vällä minnä. Mes letti pannit, olli raha nõia käest, läits tagasi, sis es lää.

RKM II 11, 537/8 (7) < Puhja khk. - Liis Pedajas < Vidrik Naarits, üle 90 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui hobene om ärä varastedu, võta lavvaväits, mes ütesä tsiga om ärä tapnu, võta tuu jälg, mes maha om jäänu, võta siit nuka päält ja tõese nuka päält, nuketi risti, sis om kamumitsan, ei saa koegi minnä. Väedsega võta, käänä kummali, ots kodu poole, võtat niipallu kuipallu sa võtat, ütle sii sõna kah - tule kodu tagasi, aga Jumala nimel.
Südä peäp puhas olema, õigede ütlet ja sul om halb miil, tulep iki tagasi. Tuu ei ole patt. Tuusama, kes tegi, võtap jälle säält hobese mant, kos hobene kinni om, väedsega võtap, panep peri - mine nüid, ma ole su lahti lasnu.

RKM II 11, 538/9 (8) < Puhja khk. - Liis Pedajas < Vidrik Naarits, üle 90 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ristipäeväl lääp riibup tiide päält puru ehk karja jälgi ja söödäp lehmäle sisse ja lehmäle mõjub tuu, tuu om tõste kraam. Tõstel kahanep, kost täl karjatii päält om riibutu. Hommugu enne, kui kari lääb. Kost tä riibnu om, noede piim om halb. Anomit suitsutava ja temä endä käest võtava, jälest võtava, puru vai mes maha jääp, suitsutava. Paneva tule pääle ja annaba eläjile sisse joogiga. Tolle nimi üteldäs, kes tä enne nõid:
häätegu kurjateo vasta,
häätegu kurjateo vasta,
häätegu minule tagasi ja temäle jäägu kuritegu.
Sis lääp tälle endäle, nigu tä olli.
Emä arst pallu ja om prõlla kah tolle ameti pääl, ärä surnu.