Räpina pärimus

Vanad jutud ja müütiline ajalugu

Vana aja lood mitmesugustest mütoloogilistest olenditest.

E 27390 (19) < Räpina khk., Meeksi v. - Peeter Rootslane < P. Liibeck (1896) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Ühekorra käinud üks must katk maad mööda ümber. Kus kohas ta käinud, sääl olnud surnuid kõik kohad täis.
Ühekorra tulnud üks mees sinna külasse, kus must katk möllamas olnud. Ta palunud sinna öömaja, aga majarahvas ütelnud, et ei tohi võtta, ööse tuleb ehk must katk ja see tapab kõik ära. Mees aga ütelnud, et tema katku ei karda. Mees jäetud nüüd sinna öömajale.
Ööse maganud kõik tuas, võeras mees aga ahju pääl. Kesköö ajal läinud aga tua uks lahti ja üks must poisike astunud tuppa, olnud sel kepp käes ja sellega torganud ta igatühte, ise ütelnud:
"Küps," ja "Küps. "
Võerast meest ahju pääle torgates ütelnud ta aga:
"Toores!"
Kohe olnud ka võeras mees ahju päält maas ja visanud katkule raha kaela. Kohe hakkand katk uksest välja põgenema ja ta visanud ühe puukoorest toosi enesest ära. Kui nüüd hommik tulli, olnud kõik majas terved nagu ennegi. Katk aga kadunud säält maalt igaveste ära.

E 51274/7 < Räpina khk. - Paul Pedmanson (1921) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Jutt kodokäüjäst ja sepäst
(Räpinas ca 1913/14 Jaan Sahalsoni järele)
Ütel naasel kuule miis är'. Läts mõni päiv pääle puhtedi, ku miis üüsedi nakas kodo käümä ja naist hirmutama ja muido kolstma pöönko pääl ja sahvret piti. Ai piimä länket ümbre ja jätä es elajit kah laadah putmata. (Veta naane anna õs vast võido meehele keele otsa päälege, ku miis elle viil.) Naane kaavas umma hättä küläsepäle, kiä tiis är' kõik ilma krutsko' ja konko'. Sepp läts sepikotta, võt't säält jämme raudhannaga suurõvasara, tsusas vasara käüsehe ja tul'l naase tallo. Iste sis moro pääl oleva rüäolõ rõõgu kõrvalõ maaha ja nakas' kodokäüjät uutma. Päiv läts alla ja nakas hämmär. Sepp konot tükü aigo, kaes - värrest tulõge' ussaida ku roodas, luih ja kõhõn miis, ku maailma rojo, silmä' hindäl hauda sadanova'.
Sepp sais üles ja läts kodokäüjäle vasta ja küsse: "No kost sä nii hilda tulõt ja kes sä olõt?"
"Mä olõ kodokäüjä, a kes sä olõt?"
"Mä olõ tuusama, mis sääge'," ütel sepp vasta.
Kodokäüja ütel: "Anna' kätt kobi."
Sepp and käe, kodokäüjä pitst nigu jõus ja ütel: "Õige kõva käsi, no lääme nüüd inemeise pitstämä."
Sepp vasta: "Täämbä ei massa inämb, jätäme' tõõsõst kõrrast."
"No lääme sis elajet murma'."
Sepp jälke': "Tuust ei tulõ ka midäge vällä. Aig oo jo illanõ, kikas nakas varste kirgmä. Lääme paremb är' tagase minemä, kalmato om ka kavvõtõh."
Kodokäüjä jät't ka järge ja nakseva' mõlõmba' kalmato poole kebimä. Tii pääl kobe kodokäüjä vahetevahel õks sepä kätt.
Hää luukõnõ külh, saiva' sis kodokäüjä havva mano. Kummal inne hauda minnä'? Es saa' muud, ku tul'l serepet heittä'. Liisk langes kodokäüjä pääle ja kodokäüjä pidi inne kirsto kolima. Sepp pand kaase pääle, koput kolm kõrd kulakoga päitsehe ja ütel: "Siiä piäd sä jäämä!" Heit risti kirstu pääle ja lugi "Meie essä."
Kodukäüjä järi kirstuh hambet, ku hobõnõ ruuht ja põmise: "Ku ma oles tiidnö', et sä ristiinimene olõt, olõs su kui jusi tennö', kõ luukontega olõs su pihupinnast katske' hõõrno'."
Sepp kõnd kodo poolõ ja kai valgõga vasara handa, koh sügävä' kodokäüjä käejäle' olliva'. Kodokäüjä es tulõ inämb pääle tolle kedäge' tüllütämä. Sepp võt't lesenääse är', teivä' suurõ' saja' ja asi ants.

EKnS 10, 1/3 < Räpina khk., Toolamaa v., Võu k., Tolsta t. - Danel Otsing < Jaan Varesson (1912). Sisestas Mare Kõiva 2003
Ristiinimene ja vanapagan
Kord elanud ristiinimene ühel pool orgu ja vanapagan teisel pool. Neil mõlemil sündinud lapsed ühel ajal. Ristikeste või varrude ajaks läinud vanapagan ja ristiinimene Tallinnast viina tooma. Keldris olnud pime. Et keldrit valgustada, sellejauks löönud vanapagan rusikuga vastu hambaid, nii et tuli hiilganud. Seda nähes ehmatanud ristiimene ära ja hüüdnud: "Jumal essä, püha ristikene!"
Kui vanapagan seda kuulnud, siis pahanu tema väga ära ja südame täies käänud kõik viinavaadid küllile ja lasknud mõnest vaadist viina välja. Nüüd võtnud vanasarvik oma tarviduse jauks vaadi viina ära ja tulnud oma teed. Jumala nime nimetamise trahviks jätnud vanajuudas ristiinimese keldrisse.
Teisel hommikul mindud keldrist viina tooma ja nähtud meest keldris, hulk viina põrandal. Mees võetud kinni ja hakatud läbi lipu laskma. Enne läbi lipu laskmist näinud ristiinimene oma naabrit tulemas haukooga otse soldati poole, kes teda kandnud. Sarvik võtnud mehe seljast ja pannud haukoo asemele. Alanud läbi lipu laskmine. Soldatite hoopide all lennanud haukoo küljest tükid, aga lööjate meelest olnu need liha ja vere tombud. Ristiinimene vaadanud naerdes päält oma seltsilisega. Kõige viimase soldati hoobi all näinud kõik, et kandjal mehel hautükid peos olid. Koju minnes seletanud sarviline saks omale kaaslasele, et tema jumala nime ei salli ja ähvardanud kõiki, kes jumala nime tema kuuldes nimetab, kõvaste trahvi.

ERA I 2, 935 (2) < Räpina khk., Karilatsi k. - Harry Rosenberg < Ann Pabo (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, toimetas Anne Kaaber, parandas Pihel Sarv 2004
Libahunt.
Vanasti olnud perenaine ja see käinud ka libahundiks, tal on nisuke kasukas, kui selle selga pannud, olnudki libahunt. Ühel päeval tulnud rätsep riideid õmblema. Nagu need rätsepad kõik uudishimulised on, vaadanud, kuhu see perenaine igal õhtul käib ja näinud, et ta naela otsast kaska võtab ja ära kaob. Järgmisel päeval, kui kõik väljas loomi toitsid, läinud rätsep teise tuppa, võtnud kasuka, pannud selle selga - korraga oligi libahunt. Õnneks, et toa uksed kinni olid, et ta välja ei pääsenud. Kui perenaine lauda juurest toa ukse juurde tuli, nägi ta hunti toas. Tema teadis, kuidas libahunti inimeseks tagasi muuta. Ta võtis noa, pani selle otsa leiva, andis hundile. Kui see leiba võtma läks, lõi perenaine noa kurku. Nii oligi rätsep jälle omas vanas olekus. Sest ajast pääle ei olnud rätsep nii uudishimuline kunagi.

ERA II 35, 477 (1) < Räpina khk., Meeksi v., Mehikoorma as. - Richard Viidebaum < tundmatu informant (1931) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Kui lindva läbi lüüs, sis luum sures ärä - kui süämest läbi lüü.

ERA II 35, 477 (2) < Räpina khk., Meeksi v., Mehikoorma as. - Richard Viidebaum < tundmatu informant (1931) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Kutsuti halli-tõbi; mina ei oska seleta.

ERA II 162, 241 (10) < Räpina khk., Räpina v., Tooste k. - Paulopriit Voolaine < Magda Tooding, 24 a. (1935) Kontrollis Kadi Sarv
Kui inemene saa juuda jälge pääle, essüs är. Silminitsa mõtsah (Tooste ja Räpina vahel) omava ka juuda jäle'.

ERA II 162, 245 (27) < Räpina khk., Räpina v., Tooste k. - Paulopriit Voolaine < Magda Tooding, 24 a. (1935) Kontrollis Kadi Sarv
Järveh elle järvejummal, kes an'd' kalasaake.

ERA II 162, 246 (34) < Räpina khk., Räpina v., Tooste k. - Paulopriit Voolaine < Magda Tooding, 24 a. (1935) Sisestas Maarja Klaas 2001, kontrollis Mare Kalda
Kivi päält ei tohi juvva. Vanajuudas om vii kivi pääl är tsurkno. Juudas raputas kihvte kivimulko.

ERA II 162, 579/80 (12) < Räpina khk., Räpina v., Tammiste k. - Paulopriit Voolaine < Juhan Jõks, 79 a. (1935) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Üts miis sei haan'arua man. Tull susi mano, kel olliva silmä' veh'tse. Miis and väädse otsast leibä. Susi läts kõõ väädsega mõtsa.
Ütskõrd läts miis liina, ne näge poodiakna pääl umma väist. Läts puute väist küsümä. Kaupmiis küsse: "Kuimuudo su väits kattõ är?" Miis selet' kuimuudo. Kaupmiis and väädse tagasi, ne ütel, et timä esi ol'ge soendeh. Tenäs miist, ne kink kraame meehele, et timmä är päst.

ERA II 162, 580 (13) < Räpina khk., Räpina v., Tammiste k. - Paulopriit Voolaine < Juhan Jõks, 79 a. (1935) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Vanast läts kõõ pulmarahvas soendest.

RKM II 22, 73 (37) < Räpina khk., Kahkva v., Pääsna k. - Juta Sulengo < Anna Siilivask, s. 1886 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vana inemise ütliva, et kellel luupainja oll, tuu pisteti kuuma ahjo. Luupainja hõik toda nimme piti, kes ahjon oll. Kui tuu hellü vasto tei, sis läts jälki kallalõ, kui hellü es tee, sis pässi luupainjast vallalõ.

RKM II 28, 377/8 (13) < Räpina khk., Võõpsu al. - Selma Lätt < Aleksander Trei, 75 a. (1952) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Tuu kivirida lähäb mõni kolmveerand kilomeetrit järve, kutsutakse Kivirind. Vanajuudas hakanud silda tegema. Püksisäärega toonud kive kohale. Kaknud püksid katki ja sild jäänudki pooleli.

ERA II 35, 477 (2) < Räpina khk., Meeksi v., Mehikoorma as. - Richard Viidebaum < tundmatu informant (1931) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Kutsuti halli-tõbi; mina ei oska seleta.

ERA II 162, 245 (27) < Räpina khk., Räpina v., Tooste k. - Paulopriit Voolaine < Magda Tooding, 24 a. (1935) Kontrollis Kadi Sarv
Järveh elle järvejummal, kes an'd' kalasaake.

AES MT 255, 31 < Räpina khk, Saare k - V. Raud < Jaan Peedokant, 81 a (1938)
Lendvast
Ütel'di et, lindva om löönu'. Toda tul'l' väega harvaste ette. Et süämest om nigu nuul läbi lännü'. Ku olliva muialt, sis elläi jäi põdõma. Ütliva, et targa inemise, kes laskva kur'ja sõnno las'kva väl'lä. Sii kellel siis õnnistu nuul pääle, sis tollel jäi tu hädä kül'ge.

ALS 2, 342 < Võru l. vanadekodu < Räpina khk., Kahkva v. - Konstantin Tannenthal < Liisa Tobre (1929) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008, redigeeris Mare Kõiva 2009
Kui lehm ümiseb ja on märg, nagu kass, siis tee üheksa risti pihlaka vitsale ja löö sellega kolm korda looma. Siis kaob luupainaja ära.

ALS 2, 344 < Võru l. < Räpina khk., Kahkva v. - Konstantin Tannenthal < Liisa Tobre (1929) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006 [lend]
Kui meil tapeti loom, kes oli rabatud tuulest, siis nägin ise oma silmaga, kuidas lendva oli läbi löönud loomast. Nii kui uss puurind läbi, et ainult jäänud järele veretee.

E 18166/7 (2) < Räpina khk. - Daniel Konsand (1895) Sisestas Pille Parder 2003
Praeguse aastasaja hakatuses, elas Räpina kihelk. umbes 60 aasta eest V. külas üks vana lesk naene oma veikse tütrega, omas hurtsikus. Rahvas nimetas teda Teldre Eevaks. Vanarahvas räägib temast nõnda: Oktoobrikuu lõpul läinud tema ühel laupäevasel päeval noore lume ajal reikesega (veikse saaniga) mõisa metsast hakku tooma endale tare küttes. Metsas näinud tema endale rahvast vastu tulevat. Häbi ja kar tuse pärast käändnud tema kõrvalist teerada mööda metsa ja essinud metsas ärä.
Paari päeva perast, kui teda koju ei tulnud, hakati teda takkan otsima ja anti ümberkaudse rahvale teada, et kui keegi seesugust inimest näep, teda kinni võttas nink teda omma kodu tagasi tooks, aga kui teda kuskilt ei leitud, unustas rahvas teda ärägi ja arvas, et temaga õige lugu ei ole (enam õigel teel ei ole) ehk tema küll enne kadumist oma täie mõistuse man olli.
Ent nelja nädala pärast, pärast tema kadumist, leiti säält, kus praegu Kanasaare küla seisap, senna hakkati siis esimest tallu metsa sisse ehitama, ja olli hoone kattukse tarvis õllekuhi senna veetud, tema reikene ja kirves kuhja ääre alt ja ase, kus tema olli maganud, aga teda ennast mitte kuskilt. Aga kevade aprillikuu esimestel päevadel nähti teda Moisekatsi piiril, Kauksi küla lähedal soo peal kõndivad ja tunti tema katkend riete järele, et tema mitte õige inimene ei ole. Võeti teda kinni ja tunti, et tema seesama kadunud naesterahvas olli ja viidi lähemasse majasse, aga öösel tullivad hundid ja tükkisid vägisi maja ümbre ja naene tükkis ka vägisi hundide sekka.
Sääl toodi teda teisel päeval omma külla, oma tütre juure tagasi. Siis om tema külarahvale nende nõudmise pääle, kus tema see talve on elanud ja kust tema toidust on saanud, seletanu, et tema suurte saksadega on ümber käinud, linnades ja laantes ja kus pulmad ehk pidud on olnud, sääl on ka nemad nägematta seas olnud ja kus jumalakartlikult pidusid on peetud, säält on nemad ärä põgenenud, aga kus lakkudes ja prassides ja vandudes pidusid peeti, säält on ka nemad oma peatoidust saanud.
Siis põdes tema veel paar kuud oma ärakülmand liikmeid ja surri siis ära, ent tema tüttar elap veel prae gugi, arvata 70 aasta vanaduses.

E 18167/8 (3) < Räpina khk. - Daniel Konsand (1895). Sisestas USN
[Vanapagana naine koob kangast]
Nõtskme koobas
Räpina kihelkonnas Võhandu jõe ääres seisab kalju sees üks koobas. Rahvas nimetavad teda Nõtskme koobaks. Seda koobast olla vanal ajal rahvas kaevanud sõjakartuse pärast ja olla sinna oma varanduse viinud ja sääl elanud. Nüüd on tema suure vee ajal vett täis, aga kesksuve ajal on ta kuiv. Rahvas räägib selle koobast nõnda.
Kui pääle sõja rahuaeg jälle on hakanud, siis tulnud ka rahvas omast peiduurgast välja. Aga sinna tühja koopa asunud Vanapagan elama ja tema naene olla sääl kangast kudunud. Ükskord on karjalapsed selle mäe päält kiva jõkke pildunud. Sääl tulnud Vanapagana naene välja, võtnud ühe nendest kinni, kes üks vaenelaps olnud, peksnud teda ja ütelnud:
"Kui sa oleks rikaste vanemate laps, siis ma tapaks sind ära. Teie, raiped, pillute kiva minu kangavaeliku vahele!"
On lapse nii ära peksnud, et laps neli nädalat ennast teise külle pääle ei ole võinud käända. Räägitakse ka, et praegugi raudsed kangakudumise teljed (peeled) selle koopa sees olla.

E 18313 < Räpina khk., Veriora v., Pahtpä - Rudolf Kirtof (1895) Sisestas Pille Parder 2003
Kuidas üks mees rikkaks saanud.
Sündinu lugu.
Umbes 50 aastat tagasi läks üks möldre poig kuhugi sõitma ja essis ühe suure metsa sisse ära ja saanud kogemata ühe tee piale, ta sõidid edasi ja saanut ühtemaija, mis arvati röövlide majaks ja sealt majast tuli kaks meest välja, võtsit mehe kinni ja viskasit aitta ja hobuse pannit nema aida lävele kinni, mees mõtles aidas, miks nüüd teha, ta mõtles, saagu õnn või õnnetus. Ta tõmbas tikuga tule üles ja nägi seal väga palju varantust, raha ja püssa ja mõõku. Ta võttis nõuks, toppis omat taskut ja saapa seeret täis nii palju kui kuhugi mahus ja mõtles, kui võtan ma pussi, sellega jõuan vaivalt kaks tükki tapa, aga kui võttan mõõga, sellega rajon , on palju, kui keuan. Ta votes mõõga kätte ja saistas ukse kõrva, siis tul varsdi meest võtma ja kui uks lahti tehti, sis tahtis üks röövel sisse minna ja kui ta pes sisse tsuskas, siis tappis mees eesmätse röövli ära, sis tulli varsti teine, see saanut ka seda samma palka, seda viisi saivat neli röövlit ära tapetut, peäle selle ei tulnud enamb ühdegi, sis kargas mees aidast välja, loin mõõgaga ohiligu rihma katki, istus saani ja andis hobuselle told tagast ja sedaviisi saanut mees ära põgeneda ja jõudis varsti kodu ja elap praegu õige tubliste.

E 18723/4 < Räpina khk., Kõnnu - Joosep Karindosk (1895) Sisestas Pille Parder 2003
Eessõnaks.
Siin ollu mõni sõna vanavara kirjotanu, aga sääl on paljo vigasid sees, seeperast palun vabandada, kooliharritus om nii suur, kui paarkümmend aastat tagasi vallakool jõus anda.
Koski Eestimmaa nurkas olnud mõtsavaht, kes oma ametikohust truistel täitis ja mõisale linde murätses. Üts kõrd länn tema mõtsa ja essinn ära ejk küll mehel mõts tutva oli, siiski es mõista välja tulla, mida enamb tema mõtsa pite kõntnum, seda enamb lännu mõts võerampas. Viimate kuulnu tema mõtsan latse ikmist ja lännu kaema ja lööidnu latse hälika puuora külen ripuvad, mis muud, kui nakas hällidama ja lats jänu vaiki. Tüki aja perast tulnu üts naine lõtsutaten. Kui tema latse hälitajad meest nännu, sanu tal hää meel ja andnu mõtsavahile ütte paella. Paelal olnud kolm sõlmo sisen ja oppetanu mehele, mis temaga peap tegima. "Neide sõlmõde sisen om nisugune vägi, kui lindo näed, sis tõmba sõlmi kõvõmbas kinni ja lind sääse paikale võtta kas käega kini." Mõtsavaht jädnu jumalaga ja länu minema, mis lindo mõnuse olnukäen, mees jõudnu õnnõlikult kodo ja veie linnud herale.
Nüüd oli mehel ammedit küll, kunas mõtsa läts jälle lindä nii paljo kui tuuva jõus, herra es jõua nii paljo süva, kui mõtsavaht tapse, selleerast kelse tema linu tapmise mui ära, kui tarvis ei ole, kui lindõ vaja olle, sis saadeti mõtsavhile teedmine ja mees läts ja võtt, kui laudast(?). Sedavisi läts mõni aig mööda.
Selle herrä akna all kasvis üts kuus ja kuuse pale nakas metsis laulma käima egal homongul. Kui metsis tuli, lask herra akna vallale ja lask metsissele ja ta ta lendas ära. Sedavise käve herrä egal hoomigul metsõs mängob. Vimate lopes herra kanatus otsa ja sates mõtsavahile teedmise, et ta jahiristad üten võtas ja mõisate tules mõtsavaht läts mõisate ja otasiva mõtuse tullemiste. Kui metsis tuli, kinitas mes oma jahipaela sõlmed läbi ja nakas laskma. Laskse mõne pauku, metsis es lenda ära, ei ka sada maga. Veel tarvis laske, komanderis herra, lasti veel paarkümend pauko, metsis iks oman paikan. Nüid panti püssile hõbekuul pale ja lasti selega nüid. Es saa muud pera, kui to(?) lahing oli otsan, aga mees jäie higes, kas koole vai ilmast välja, kui tema tõbbe vate pääl olli , tuli üttel päival üts tundmada mees sisse ja nakas kõnõlema: "Nüid pead sa koolma, et sa mo lellü ärra tapit." Nüid tu(?) mees kost poolt tuul puhkse, võt oma jahi paella ja kirve, sõlmid läbi ja nakas temale laskma, kui nägi, et pür temale midagi es te pand jäle hõbekuuli päle ja lask nink es jää muud kui tos, mees sai terves, käve metsan, lask herale linde ja tarvita oma jahipaela ausal viisil. Kos tema jahipaelja, om teetmada ehk om tema veel praega mõne algava küti käen.

E 18724/5 < Räpina khk., Kõnnu - Joosep Karindosk (1895) Sisestas Pille Parder 2003
Üts mees olnu vanapaganaga mõtsan koko sanu ja kurtnu temale oma viletusust, nii et vanapagana meel haletas länu ja mehe käest küsinu: "Mes sa tahat, et ma sulle pea tegema?" Mees pallelnu raha võlgo, ni et oma elo paremba kora päle saas. Säda vanapagan andnu ka, hoidnu paar kõrt ruhingoga hamõ näppi, mees lubas aasta perast tagasi masa ja küsinu, kuis temaga koko saap. Vanapagan kõnõlõs: "Aasta perast sel päival tule sele paiu puhmu monu ja hõika paiu paiu hõlp, kül sis koko same." Mees länu kodo ja nakas rahaga kauplema. Mees sai paremba kora pale ja aasta perast olli ni paljo raha taga varus, et oma võlga võis ärra masa. Kui võlla tärmin käte jääs, läts tema sele paiu puhmu mano, kos teda kutsuti ja hõikas paiu hülpet, agga paiu hülp ei tulna kostki, ni hõiknu mees, et ära vässinu, ent paiu hülp ei tulnu vimate vasta õdangud, sis tulnu üts ja küssinu: "Mis sa teed paiu hülpega?" "Mina tõie paiu hälbele rahha," ütelnu mees. "Paiu hülp ei ela enamb, hüri-müri tap ära paiuhülpe. Pea raha omale ja ülenda paiuhülpe henge, kuis mina ülenda. Ütles sedavisi kurad ülega paiuhülpe hengekene põrgo ???."

E 42557/8 (1) < Peeterburi - A. Norots (1902) Sisestas Pille Parder 2004
"Salu" saar on Peipsi järves, aga Räpina kihelkonna peralt kalda ligi. Vee sees (nize urovnja vodõ) kaldalt kuni salu saareni on kivid rinnas ja seepärast hüüdaks seda rinda tänapäevani Kelavipja kivirinnas. Kalevipoeg oli kord tahtnud senna silda ehitada, aga ei tea, misperast pooleli oli jäänud. Suurte maru laenete aega on Salu saare taga sagest inimesi hukka saanud, aga kivirinna juures valitseb alati vaikus.

E 42558/9 (2) < Räpina khk. - A. Nortots (1902) Sisestanud USN
[Kalevipoja varandus Voo jões]
Räpina kihelkonnas Voo jões (Räpinast umbes 10 versta vastu voogu) Võu küla all jõe paremal kaldal on suur äkiline kalju, umbes 7 sülda veepinnast kõrge ja 10 sülda pikk.
Selle kalju otsast on jõe põhja selgel päevapaistel Kalevipoja raudpeeled näha. See kalju on palju kõrgem olnud, aga Kalevipoeg oli kangast selle kalju pääl kudanud, ja nii kõvaste, et kalju lõhes ja peeled jõkke kukkusivad. Talumehed on sagest proovinud neid peeli välja kiskuda, aga vesi hakkab kohe laenetama ja läheb poriseks, nõnda et peelde kättesaamine võimata on.

E 58611 < Räpina khk., Mehikoorma al. - August Kelt < Freiberg (1926) Sisestas Salle Kajak 2010
Puugi tegemine:
Võeti 3 vana vihta, seoti nad kokku ja pandi rheluuavars taha. Tehti harilikult saunas 3 neljapäeva õhtut, noorekuu loomise aal.
Siis nimetissõrmest 9 tilka verd peale tilgutada, selle aja sees 3 x tagurpidi gIsa meeih lugeda.

E 58637 < Räpina khk., Mehikoorma v. - August Kelt
[Lendva:]
Tuulispask, mis väljadel keerutab, toovat seda enesega kaasa, juhtub tol ajal elajas, ükskõik missugune loom, tuulispaski pöösisesse on haigus käes.
Teise inimese viha edasiandmise läbi: Haigus avaldas ennast äkki: loom paistetas üles, kõhust lahti jne. Lahtilõikamisel niisuguseid loomi leitud, et looma südamest üleval-pool auk sees on, selle augu olla siis lendva teinud.
Rahva arstimine: 1) Otsitakse siug (enne Jüripäeva) ja tuuakse kodu, kus ta pudelisse aetakse ja seisma pannakse, et seda masset lendva korral loomale sisseajada.

E 71754 < - Räpina Põllumajanduslik ühisgümnaasium (1931) Sisestas Salle Kajak 2005
Ka jäneseid ei unustatud ära, ka nende jaoks lasti metsas mõni haab maha või viidi heinu metsa.
Jäneste söötmine tähendas seda, siis on metsakuningas parem. Kaitseb karja haiguste ja oma kurjade kutsikate eest.

E 8° VI, 39 (164) < Räpina khk. - M.J.Eisen (1929-1931) Kulka stipendium 1793/00-7L
35. Venepapp Peipsit õnnistamas.
Veel aastat 50 tagasi lasknud Peipsi venelased Peipsit õnnistada. See sündinud kevadel järve vabanemise järele jääst. Preester tulnud laulukooriga järve äärde, suitsetanud järve ja pritsinud järve püha veega, koor aga laulnud. Preester kinnitanud, et kui järv nii õnnistatud, siis annab alati rohkesti kalu ega juhtu inimestega mingit õnnetust. Venelased ise uskunud sedasama, võib-olla ka mõni meieusuline.
Korra õnnistanud Räpina papp Võõpsu sillal Peipsit. Ise olnud paras mees. Papp ei olnud ettevaatlik, kukkunud laidurilt järve. Koosolijad kiskunud papi veest välja. Pärast öeldud papile: "Õnnistamine ei keelanud ometi vette sattumist!" Papp vasta: "Ei või kaht head ühest õnnistamisest saada - kalasaaki ja õnnetuste kõrvaldamist. Peate mind kahel päeval laskma õnnistada, siis ei juhtu äpardust. Sattusin ise karistuseks vette, et teile seda ei olnud enne meelde tuletanud."

E VIII 3 (4) < Räpina khk. - M.J.Eisen < Ella Hektor Sisestas Pille Parder 2003 [puu]
Kui Jeesust risti löödi, otsiti enne seda ristipuud. Kõige sobivamaks ristiks leiti kadakas. Sellest tehtigi rist. Et kadakas Jeesuse ristiks olnud, selle mälestuseks kinkis Jeesus kadakamarjadele ristimärgi otsa.

E 8° X, 82 (341) < Räpina khk. - M. J. Eisen (1932) Sisestas Pille Parder 2003
Koerakoonlane.
Mees märganud kord, et peninukk ta järele tuleb. Mehel hirm, peninukk murrab ära. Pea mehel hea nõu peetud, paneb viisud tagurpidi jalga. Sedaviisi ei saa peninukk mehe jälgedest aru. Varsti jõuab mees oja äärde, astub ojasse, sammud tükk maad mööda ojal edasi, kuni viimaks toominga juurde jõuab. Nüüd tuleb mees ojast välja, ronib toominga otsa.
Toominga otsast vaadates näeb mees, kudas peninukk mehe jälgi nuusutades edasi-tagasi jookseb, ilma et aru saaks, kuhu mees kadunud. Meest mitte leidnud, pidi peninukk oma teed minema.

E 8° XI, 70 (134) < Räpina khk. - M. J. Eisen (1932) Kulka stipendium 1793/00-7L
Olla iseäralikka inimesi, (või on need koguni vaimud, seda ei tea), kel võimus on kalade üle. Neid hüütakse kalakuningateks. Need võida kalade kohta mõju avaldada, et kalad mõrda või noota lähevad. Kui kalakuningas rannas kusagile sammub, siis lähevad sinna kohta kalad. Kui siis sinna noodad või võrgud vette pannakse, saadakse palju kala. Peipsi pool olla vanasti olnud niisuguseid kalakuningaid. Meie ajal ei ole neid keegi enam näinud.

E 8° XI, 71 (135) < Räpina khk. - M. J. Eisen (1932) Sisestas Kristi Kaber 2001 [astro/ilm]
Vikerkaar. Kuulsin kord, kui vihma ajal selge vikerkaar Peipsi pool Paistis, et keegi ütles: Nii tuleb suur sadu, vikerkaar joob enese järvest täis, hakkab meid pärast järve veega uputama.

E 8° XII, 24 (65) < Räpina khk. - M. J. Eisen (1932 -1933) Sisestas Pille Parder 2003
Katk käinud vanasti inimese näol mööda majasid, kuhu ta sisse astunud, sealt surnud keegi.

E 8° XII, 39 (108) < Räpina khk. - M. J. Eisen (1932-1933) Sisestas Pille Parder 2003
Hall. Hall esineb tihti nagu inimene ja käib inimest vaatamas. Vaevanud tüki aega, läheb ära, tuleb aga teine päev jälle tagasi. Kui see, keda ta vaevab, ei ole endisel kohal, hüüab ja kutsub ta teda kellegi tuttava sugulase häälega. Kui vaevatu ei tea, et hall hüüab, ja kui vaevatu ei tea, et hall hüüab, ja kui vaevatu hallile vastab, tuleb hall kallale ja piinab kangesti. Mõni peidab enese halli eest ära, aga hall oskab peitja tihti üles otsida.

E 8° XIV, 88 (267) < Räpina khk. - M. J. Eisen < Hilda Hekter (28 a.) (1933) Sisestas Pille Parder 2003
Vaarao rahvas, ? tundamata.

E VIII 19 (98) < Räpina khk. - M.J.Eisen Sisestas Pille Parder 2003
Näkk.
Võu jõgi nõuab igal aastal7 hinge enesele ohvriks. Kui ei ole enne talvet 7 inimest upunud, tuleb näkk enesele kas kaldalt ohvreid nõudma.
Korra hoidnud paar tütarlast jõe ligidal tee ääres karja. Keegi ilus tüdruk sõitnud neist mööda, peatanud ometi kinni ja ütelnud: "Lapsed, tulge, ma sõidutan teid!"
Karjatüdrukud istunudki võõra neiu kõrvale vankrisse. Jõudnud jõe silla äärde. Võõras tüdruk sasinud mõlema karjase käest kinni ja hakanud neid vankrist välja jõe poole kiskuma. Vanem karjane ütlema: "Sa kisud just kui näkk vette!"
Silmapilk kadunud hobune, vanker ja sõitja. Mõlemad karjased jäänud perseli maha maa peale.

E IX 28 (92) < Räpina khk. - M.J.Eisen < Ella Hektor Sisestas Pille Parder 2003
Pool seapead.
vanasti viidud Toomapäeval kusagile orgu pool seapead. Üks naine läinud k. omalt poolt seapead viima. Poisid peitnud endid põõsasse, kus naisele hüüdnud: Kui sa rohkem ei too kui pool seapead, siis ei ole pooltki pead tarvis. Sest ajast peale kadunud seapea viimine Toomapäeval (NB. Ei tõnisepäeval).

E X 43 (212) < Räpina khk. - M.J.Eisen < kopeeritud < M.Ehrlich Sisestas Pille Parder 2003
Kalevipoeg.
See väike saareke, mis asub Pihkva järves Võhandu suu ligidal, olla Venemaa poolt küljest kividega piiratud. Need kivid ulatuvat isegi selles sihis kaugele järve. Õige vanast olevat üks ingel taevast alla kukkunud sellele saarele. Ning sääl üksi olles tulnud hääle mõttele: Liivimaad venemaaga ühendada. Selleks hakkanud ta kive kandma. Töö edenenud väga visalt, sest inglil puudunud tarvis minev kivide kandmise nõu ning ta pidanud neid siis kätes kandma. Kuid need inglilt kantud kivid maade ühendamiseks, olla veel praegu näha. Keskööl, kui ingel parajasti kivide kandmisega tegevuses olnud ja vee sees sulistannud, kuulnud Peipsi järve sulinat Kalevipoeg, kes maganud tol ööl Palamusel. Ta tõusnud üles ja kavatsenud vaatama minna; kukked alganud laulu, kui Kalevipoeg teele läinud ja kui kukked lõpetanud laulmise, olnud ta juba Salusaarel. Nähes inglit, küsinud Kalevipoeg, milleks ta neid kive kannab. Kui ingel oli jutustanud oma kavatsuse, vihastanud Kalevipoeg ja ajanud alla kukkunud ingli kividega pildudes Venemaale. Kalevipojalt visatud kivid olla kaugel Venemaa rannas veel praegu näha.

E X 46 (221) < Räpina khk. - M.J.Eisen < Ella Hektor Sisestas Pille Parder 2003
Hall.
Ei tea, kas saja aasta eest või mil, olnud meie pool palju hallitõbi (= Räpinas). Hall tulnud inimeste kallale, raputanud neid, pannud sõitma, külma pärast lõdisema. Raputanud tüki aega, siis kadunud ära, tulnud aga teisel päeval või pärast jälle tagasi. Inimesed pugenud külma kartes kas hiljuti köetud ahju ehk ahju peale, vahel aga ka mujale peitu. Kui hall majasse tulles inimest eest ei leidnud, hüüdnud ta seda nimepidi, kelle selga ta tahtnud raputama minna. Nii pea, kui hüütud inimene hallile vastanud, tulnud hall kohe raputama. Kui aga midagi ei vastanud hallile, pääsenud mõne korra ta küüsist.

E XII 12 (43) < Räpina khk. - M.J.Eisen < E.Hektor Sisestas Pille Parder 2003
Pagula järve peidetud muiste kirikukell. Kui halvad ajad algavad, kuuldakse järvest kellahelinat, aga mitte igaüks ei kuule, vaid need, kel selleks eriti erksad kõrvad.

E I 15 (89) < Räpina khk. - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Hiiekoht vasta Räpina kõrtsi poolsaarel veski järves, nn. Maidomägi. Seal ohverdatud jaanipäeval piimaohvrid.

E I 15 (90) < Räpina khk. - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003 [puu]
Hiis Friedholmi parki vasta Võhandu kaldal. Seal mõned vanad tammed, kus ohverdatud. All kaldas on koobas, kus sõja ajal peidupaik olnud.

E IX 11 (34) < Räpina khk. - M.J.Eisen < Ella Hektor Sisestas Pille Parder 2003
Vana hall.
vanasti käis vana hall inimesi vaevamas. Kui kellegil oli teise peale viha, saatis ta sellele halli või vanahalli kallale. See tuli nagu luupainaja inimese kallale, raputas ja vintsutas teda. Keha jäi raputamisest päris märjaks. Ei leppinud ühkuise vaevamisega, vaid vaevas nädalate ja kuude viisi, kurnas inimese hoopis ära. Mõni lõppeski ta kätte. Ei mäleta, missuguseid abinõusid ta vasta tarvitati.

EKRK I 22, 187 (32) < Jaan Tsernand, Räpina alev - Hilve Rebane, Ingrid Sarv.
Lendvat ei tea.

EKRK I 22, 281/2 (29) < Räpina khk., Räpina v., Toolama k. - Hilve Rebane ja Ingrid Sarv < Alma Otsmann, 68 a. (1959) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2008
Halltõbi tullu kõrd küllä ja ütelnu: "Täämbä ole ma küll siin, aga homme ole joba tõsen paigah."

EKRK I 22, 298 (7) < Alma Otsmann, Toolama - Hilve Rebane, Ingrid Sarv
Lendvat teab loomadel. Anti neile püssi rohtu.

EKRK I 22, 325 (7) < Räpina khk., Räpina v., Naha k. - Hilve Rebane ja Ingrid Sarv < Emiilie Mälberg, 87 a. (1959) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Halltõbi ollev Lapimaa nõid. Käis latsile pääle. Raput.

EKRK I 22, 334 (10) < Räpina khk., Räpina v., Kõnnu k. - Hilve Rebane ja Ingrid Sarv < Marie Noorhani, 73 a. (1959) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2008
Halltõbi raput väega inemist, tuu jää jõvvetust. Rohtu ei tea.

EKRK I 22, 358 (25) < Räpina khk., Räpina v., Jõepera k. - Hilve Rebane ja Ingrid Sarv < Hele Haring, 59 a. (1959) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2008
Reumale on nõgesevann hea, ka pärm, rukkijahu ja kartulid. Reuma on maast saadud haigus.

EKRK I 22, 388 (19) < Marie Arula, Muksi k. - Hilve Rebane, Ingrid Sarv
Lendva arstiti ära viinaga ja püssirohuga. Valu lõi sisse, sis üteldi ikka, lendva lõi ära.

EKRK I 22, 472 (35a) < Räpina khk. - Helle Urb < Alma Metsar (1959) Sisestas Kadri Raag 2006
Kui mõni liiges enam ei liigu ja seal koha peal oli valu, öeldi, et lendva on seda rabanud. Rohtu toodi apteegist, nimetati lendva mullaks. Oli hõbeda karva paberi leht. Kui seda käega pigistati, läks pulbriks. Olenes, kust kohast oli lendva sisse läinud. Kui südamest, suri kohe. Kui käest, jalast, anti lendva neelda. Loomale anti seda hariliku musta leevaga. Kui ei võtnud, anti veega.

EKRK I 22, 476 (45) < Räpina - Helle Urb < Alma Metsar, 69 a. (1959) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2008
Halltõbi arvati tulevat nõidusest. Haige lamas ahju peal. Valati talle pangi täis külma vett peale.

EKRK I 23, 150/2 (3) < Räpina khk., Räpina v., Meelva k. - Ilme Link < Hendrik Ainson, 73 a. (1959) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Meelva järve olevat Kalevipoig kive toonu. Kalevipoig kivvega mättäss alati, ehit jo Eestit. Tulnu Padujärve puult, tahtnu Pihkva poole minna. Pärsimõna kohta saanu väljä, hakanu üle järve tulema. Kõige sügavam koht tulnu vasta, sinna pillanu kivi maha. Lännu sis tagasi ja tulnu uvvesti, Häide kurna kottal tulnu kaldale, sinna on veel kive pillane.
[Laht, mis tungib kaldasse, meenutab piimakurna, seal on ka Häide talu, seepärast siis Häide kurn.]
/joonis/
Kate kivi kottal keset järve olevat suur rahapada. Vaskkatel olevat, Rootsi aigu vai kuna peidetu. Kätte aga ei saa.
Üits pühapäiv keskpäeval saanu õngitseja keti kätte, tõmmanu juba üles vee pinnale. Kerkurahvas lännü müüdä, miis arvanu, et nätäs, ei ole väljä tõmmanu, et las müüdä läheva. Aga peräst müllänu õhtani, ei ole kätte leidnu.

EKRK I 23, 275 (1) < Räpina khk., Meeksi v., Pihuste k. - Ilme Link < Verner Õue, 49 a. (1959) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Peipsi olevat vanasti Mehikoorma ja Haniva küla kohalt nii kitsas olnu, et teine naine om ulatanu teisele üle järve leeva ahjupanemise labidat.

EKRK I 29, 699 (27) < Räpina raj., Parapalu - T. Vitsur, I. Sarv, L. Järvemäe, K. Kõivumägi < Ella Kose, 69 a. (1960)
Tädimees sõitis ükskord öö otsa ümber oma kaasiku, ei mõistnu koju tulla.

EKRK I 30, 215 (16) < Räpina khk., Meerapalu k. - Kersti Kõivumägi ja Tiiu Kaevando < Viktor Kliimand, 57 a. (1960) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
"Vetetüdruk viib ära!" nii hoiatati lapsi sügava vee eest.

EKRK I 30, 217 (24) < Viktor Kliimand, Räpina raj., Peipsi kolh., Parapalu k/n., Murupalu k. - Kersti Kõivumägi, Tiiu Kaevando < Viktor Kliimand, 57 a. (1960)
Lendva, see oli äkiline valu. Oli inimestel ja loomadel, loomad surid sageli sellesse. Peamine rohi oli viin ja liikva.

EKRK I 30, 280 (13) < Räpina khk., Laane k. - Kersti Kõivumägi ja Tiiu Kaevando < August Lukk, 67 a. (1960) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Peipsi pidi olema siin Piirisaare kohal kitsas jõgi. Pärast nakas uhtma ja juurde võtma. Vahele on isegi saare uhtnu.

EKRK I 41, 115 (29) < Räpina khk., Mooste v., Kanasaare k. - Ene Oja, Mari-Ann Kadarpik, Illo-Peep Padernik ja Udo Kolk < Liisa Peetman, 90 a. (1962) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2008
Hallitõbi.
Inemise känginuva kontsa ninna ja nina taade poole, sis es saanu halltõbi takah tulla. Oll uma inemise helüga hüüdnu takast, ei tohi vasta ütelda. Ku ütel, sis raputanu ja kägistanu jälki säläh. Siis es ole muud saanu ku 3 kõrda piitsaga lahata, too hävitanu halltõbe.

EKRK I 41, 139/40 (15)
Hallitõbi. Hall ol hõiganu, kui vastu hõigassit, oll raputanu.
Ütele mehele käünü hall sällan. Ühel päeval ütelnu: "Homme ma ei tule, tee uba." Siis mees tegi ka uba. Kaes, ühtki upa ei ole, tera olli varre sisse kasvanu.
Tütrel mees Poolamaal soldaniks. Tal tuli sis tuu hallitõbi välja. Raputanu.
Kõneldas, et hobesil käü. Piitsaga lüüas. Tõrvaga teind piitsa, and klahvi ärr hobesele. Homme näet, kis tuu ollu.

EKRK I 41, 169 (6) < Hilda Parmson, Pindi k. - Uno Kolk, E. Oja, M. Kadarpik, J. Padernik (1962)
Vanaeit läks lauta: oi, et lindve läheb lauta. Kutsub vanamehe ka kaema. Toovad kirve, panevad paku peale ja raiuvad puruks. Aga poeg oli ehal käinud, läks laudale magama ja kaotas lipsu ära. Vanaeit arvas, et oll lindva. Poiss tuleb. Ema ütleb, et lindva tahtse lauta minna. Mindi kaema - lips.

EKRK I 41, 169/70 (7) < Räpina khk.., Pindi k. - Ene Oja, Mari-Ann Kadarpik, Illo-Peep Padernik ja Udo Kolk < Hilda Parmson, 63 a. (1962) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2008
Hallitõbi. Vanaema kõnel tuust. Neid oll hulga lapsi. Tema oli siis 12 a. vana ollu. Vanast olli suure kirstu, kus olli kõrge rõiva rulle. Ema peitnu ta rullide ala peitu, et Hall juurde es saa. Kui ta sääl olli, tuli Hall ja hakas nime järgi kutsuma. Kui jõudset nii ära olla, et vasta es ütle, ol hää. Muidu hakas väristama. Oli arvatud, et see oli elusolevus, kellega sai rääkida.

EKRK I 41, 180 (6) < Räpina khk., Räpina v., Pääsna k. - Ene Oja, Mari-Ann Kadarpik, Illo-Peep Padernik ja Udo Kolk < Petti Ivask, 80 a. (1962) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Halltõbi ma üttelukku kuuli, mis mu imä ju kõnel. Noorik lännu pakku Halli iist koheti rehe peale. Hall läts iks otsma.

EKRK I 41, 233 (10) < Räpina khk., Veriora v., Soohara k. - Ene Oja, Mari-Ann Kadarpik, Illo-Peep Padernik ja Udo Kolk < Olga Tuiksoo, 72 a. (1962) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2008
Tuu näkineid iste neljapäeva õdagu sõatare künka otsan, sugi kuldkammiga juussid. Ma küll es näe, ainult jutte ole kuuldunu.

EKRK I 41, 233 (11) < Räpina khk., Veriora v., Soohara k. - Ene Oja, Mari-Ann Kadarpik, Illo-Peep Padernik ja Udo Kolk < Olga Tuiksoo, 72 a. (1962) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2008
Õdagusel aol es tohi üldse vällä minna, üteldi, et vana juuda tandsiva ja vinnase jõkke. Me kodo oll jõe veeren.

EKRK I 41, 239/40 (18) < Räpina khk., Veriora v., Soohara k. - Ene Oja, Mari-Ann Kadarpik, Illo-Peep Padernik ja Udo Kolk < Olga Tuiksoo, 72 a. (1962) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2008
Mul tädigi põdesi tuud halltõppe. Seo aja järgi pallavtõbi. Edimelt läts kuumas. Sis tule nagu kassipoig sängü pitten üles ja nakas raputema. Ja õdagult es näe inämb. Sis olli silmä nii hämära. Õkvalt tull väike kassipoig sängü samba pitten üles. Ma ütli, et sa vaist näit enne nii. Timä: "Õks päris tõsi."
Tädi selet, et vana inemese pagesid tuu Halli iist kartulikuupa, et Hall ei leüvä kätte.

EKRK I 41, 291/2 (30) < Räpina khk., Räpina v., Leevaku k. - Ene Oja, Mari-Ann Kadarpik, Illo-Peep Padernik ja Udo Kolk < August Võsu, 87 a. (1962) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2008
Hallitõbi on haigus, mis pane inimese värisema. Kiisla naha all on hallitõbi varjul. Kiisla - paks pudõr kaerast.
Minu emaema oll tark vanainimene. Käidi temalt ümberkaudu nõu küsimas. Emaema ütel: Oh, kannata ära, kannataja näge kaits. Kannataja näge halva enne ja hea pärast - tuu om kaits.

EKRK I 41, 367 (10) < Räpina khk., Räpina v., Võuküla k. - Ene Oja, Mari-Ann Kadarpik, Illo-Peep Padernik ja Udo Kolk < Liine Häitson, 78 a. (1962) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2008
Halltõvest kõnel mino ema. Näinu, et tütrikul käve halltõbi pääl. Oll väega väristanu. Tütrik läts palunukast läbi ja kuulis, et kiaki hüüdis: Miina! - Tuu oll taade vaatanu ja sis oll tulnu ja väristanu.

EKRK I 41, 375 (15) < Räpina khk., Räpina v., Jaanikeste k. - Ene Oja, Mari-Ann Kadarpik, Illo-Peep Padernik ja Udo Kolk < Taaniel Oiov, 81 a. (1962) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2008
Ma olõ esi halltõbe põdenu. Poolamaal väeteenistusen võtt roodu viisi maha. Üleni vabise ja koss higi lainetass. Anti hiniini. Ku Eesti tullin, katte ära.

EKRK I 41, 376 (17) < Räpina khk., Räpina v., Jaanikeste k. - Ene Oja, Mari-Ann Kadarpik, Illo-Peep Padernik ja Udo Kolk < Taaniel Oiov, 81 a. (1962) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Vanema kõneld, et tsuve olnu tettü pajukoorist. Pantu kanna ette ja nina taade. Siss es olõ saanu tuu hall tulla.

EKRK I 41, 388 (14) < Räpina khk., Räpina v. Tsirksi k. - Ene Oja, Mari-Ann Kadarpik, Illo-Peep Padernik ja Udo Kolk < Aureli Ristlaid, 60 a. (1962) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2008
Hallitõbi kutsutas nüüd malaaria. Mu imä oll maanu puhme all. Äkki keegi oll hõiganu: Mari! Ta lasknu silma vallale. Iho nii värisi, et liigutada end es saa. Kaara aeti kuumas ja kuum panti pääle ja hautati mitu päeva.
Musta villitõbi üteldas /= siberi katk/.

EKRK I 41, 409/11 (1) < Räpina khk., Süvahavva k. - Ene Oja < Süvahavva kooliõpetaja Kübara märkmed (1962) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2008
Helse järv.
Vanasti olnud Süvahavva ümbruses palju ilusaid järvi, nagu Sarvemäe, Kostoperä, Soohara, Lehesjärv, Ilmjärv ja Helse järv. Viimane järv asunud praegusest Helse külast põhja pool ja olnud ojakese kaudu ühendatud Sarvemäe järvega.
Millest järv oma nime saanud, siis sellest pajatab rahvasuu. Nimelt elanud Süvahavval üks vanatüdruk, kellel olnud nimeks Else või Helse. See tüdruk käinud tihti varahommikuti ja hilisõhtuti järve kaldale. Kui temalt küsitud, et miks ta sinna alati käib, siis seletanud piiga, et ta käivat näkkide laulu kuulamas. Vesihaldjate laul olla nii ilus ja kütkestav, et võimatu olevat jääda koju.
Kord jäänud tüdruk raskesti haigeks, aga ka siis on ta hüpanud voodist ja rutanud särgiväel järve kaldale. Sellest ajast peale jäänud ta aga kadunuks. Rahvas arvas, et eks näkid ta vette on tõmmanud. Teda otsitud veest, kuid ei leitud. Ka kevadveed ei andnud teda välja.
Sellepärast hakatud seda järve kutsuma vanatüdruku nime järele Helse järveks.
Nüüd on see järv kinni kasvanud. Järve keskosas on veel põhjatu porine laugas, kuhu möödunud suvel magistraalkraavi kaevamisel jäi sisse ekskavaatorgi. Ka praegugi sood kutsutakse veel Helse järveks.

EKRK I 41, 425 (2) < Räpina khk., Kassilaane k. - Illo-Peep Padernik < Miili Nagland, 87 a. (1962) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2008
Puuk? Mis sitta välimust tal oli?
Halltõbi - külmtõbi.“ Inimesi elasivä kui põrssa.“

EKRK I 41, 432 (4) < Räpina khk., Räpina vald, Toolamaa sjk., Torbaotsa k. - Udo Kolk, E. Oja, M. Kadarpik, J. Padernik < Daniel Tulmov, 70 a. (1962)
Lendva - äkiline rabandus, loom kukku jala pealt maha. Püssiraud looma kõtu alla ja lasknud siis, et lendvat ehmatada. (Tema vanaisa tegi ise seda.)

EKRK I 48, 109 (4) < Räpina khk., Veriora v., Viluste k. - Sirje Räppo, Helve Rebane ja Maie Kotka < Alma Paas 76 a. ja Juulius Paas 71 a. (1963) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2008
Minu ema olli halli põdenu. Hall hõigas nime, hellü olli kuulda, es tohi vastu hõigata. Inimesi oli sõnniku alla maetu halli eest.

EKRK I 48, 251 (27) < Räpina khk., Veriora v., Jõevaara k. - Sirje Räppo, Helve Rebane ja Maie Kotka < Alviine Parind, 73 a. (1963) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2008
Halltõbi. Hall tull pääle, käkeva inimese halli eest ära hainu sisse.

EKRK I 48, 256 (8) < Räpina khk., Veriora v., Jõevaara k. - Sirje Räppo, Helve Rebane ja Maie Kotka < Loti Küüts, 74 a. (1963) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2008
Näkid. Ei ole nännü. Kuulu: naisterahvas sugi pääd, karanu jõkke kauhti, kui inimene tullu ja hellü tennu.

RKM II 22, 52/3 (11) < Räpina khk., Kahkva v. - Juta Sulengo < Juuli Valk, s. 1884 (1949) Sisestas Salle Kajak 2007, kontrollis Salle Kajak 2007, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Salle Kajak 2007
Hall tulõ sälgä ja raputas nigu üts käüjä vaim. Hall om põgõnu kiislä naha ala, kui kiisla nahka süüt, sis tulõ hall kaala.

RKM II 22, 73 (37) < Räpina khk., Kahkva v., Pääsna k. - Juta Sulengo < Anna Siilivask, s. 1886 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Salle Kajak 2007
Vana inemise ütliva, et kellel luupainja oll, tuu pisteti kuuma ahjo. Luupainja hõik toda nimmepiti, kes ahjon oll. Kui tuu hellü vasto tei, sis läts jälki kallalõ, kui hellü es tee, sis pässi luupainjast vallalõ.

RKM II 22, 85/6 (23) < Räpina khk., Veriora v., Vaara k. - Juta Sulengo < Juuli Parimaa, s. 1871 (1949) Sisestas Salle Kajak 2007, kontrollis Salle Kajak 2007, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Salle Kajak 2007
Latsilõ kõõgõ hirmutedi, et näks om kaavoh, tõmbas su sisse.

RKM II 67, 405 (7) < Räpina khk. - Samuel Karopun (1957) Sisestas Salle Kajak 2007, kontrollis Salle Kajak 2007, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Salle Kajak 2007
Sitajärv.
Kõnnuh, Arduse talo maa pääl huunede ligi kutsutas ütte madalampa kotust Sitajärv. Sääl olno innembä üts väikene järv vai tiik. Külänaase käänüvä sinnä kokko ummõ lastõ sitatset mähkmet mõskmah. Tuust lastõ sitast saanu järv uma nime. Et järv huunede ligi väega haasäno, kaivno perremiis kraavi ja laskno järve tühäs.

RKM II 67, 447/9 (36) < Räpina khk. - Samuel Karopun (1957) Sisestas Salle Kajak 2007, kontrollis Salle Kajak 2007, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Salle Kajak 2007
Uku kuup.
Uuojõõ veereh, Süvähavva Pusä talo man, Tore veske ligi om taavaskua siih suur korgõ kuup. Sääl olõvat eläno jõõ- vai piksejummal. Kooba siih omava olnova jumala kangapeele ja vokk, midä mõni inemine olõvat nännö.
Koobas on kuni 1,5 meetrit kõrge uuristis liivakivi seina siis.

EFA I 6, 208 (1) < Räpina khk., Meeksi k. - Kaleph Jõulu < Kaimar Kikas, s. 1973 < vanaisalt (1995) Sisestas Salle Kajak 2010
verijärv.
Kord oli mõisnik sõitnud kutsariga Võrru. Tee viis mööda järvest. Kutsari hing oli selle mõisniku peale saanud täis, sest ta toitis teda halvasti ja raha andis napilt. Parem kerjata kui sellise mehe teener olla.
Seekord aga mõtles ta teisiti. Pääsu mul pole, igalt poolt saab kätte, peret mul pole. Täna teen nii, et kaon küll mina, aga kaob ka tema.
Kui tõld jõudis järsakule, pööras ta hobused järve suunas ja kihutas oma isandaga otse järve põhja.
Vanarahvas oli hakanud seda järve kutsuma selle õnnetuse tahajärjel Verijärveks. Järv asub Setumaal Meremäe vallas.

KKI 44, 654 (15) < Räpina khk., Veriora v. - Astrid Mähar < Emilie Mudalomp Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Helsejärv.
Ennemuiste olnud Sarvemäe juures suur järv, mida kutsuti Helsejärveks. Selle nime saanud ta nii:
Kord elanud ühes mõisas naine kelle nimi olnud Helse. Helse polnud kunagi mõisatöölt puudunud. Aga siis suri ta mees ära ja Helse palunud matmiseks prii päeva. Pika palumise peale ta soov täidetudki. Kuid kui Helse pärast matmist tööle tuli, käskis mõisnik tal puudutud päeva nii enda kui ka oma mehe eest kinni maksta. Helse olevat vastu hakanud: härra ju ise andis talle vaba päeva. Ja miks peaks ta veel maksma mehe eest, kes juba maamullas on. Härra aga ähvardanud Helset ära ajada kui ta ei maksa. Murega uputanud Helse end ära. Kui ta keha järvest leiti, hakati järve nimetama Helsejärveks.

KKI 44, 655 (16) < Räpina khk., Veriora v. - Astrid Mähar < Charlotte Mähar Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Andresejärv.
Vanasti mõisa ajal ei läinud Veriora ja Vindsot ühendav tee sealt, kust praegu. Ta läks kaugemalt läbi metsa ja tuli välja Koopamägede juurde.
Vindso härra olevat olnud väga kuri härra. Ta teinud kõigi alluvate elu väga kibedaks, lasknud neid tihti nuhelda jne. Ta armastanud aga palju käia külas. Ka kutsar oli tema peale vihane. Kord, kui nad Verioralt Vindso sõitsid, keeras kutsar hobused järve ja uputas enda ning mõisniku. Kutsari nimi oli Andres ja järvest saigi Andresejärv.
Nõnda päästis kutsar teised kurja mõisniku võimu alt. Andresejärv asetseb metsa sees, mitte suurtee ääres, nagu paljud arvavad, sest mõisa ajal suurteed ei olnud.

KKI 44, 658 (19) < Räpina khk., Veriora v. - Astrid Mähar < Albert Küüster Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Kuidas sai Tsolgo küla oma nime.
Kord loonud Taevataat maailma. Kui ta sai oma maailma-loomisega valmis, otsustas ta sauna minna. Vanajumal läks sauna, pani oma maailmaloomise riistad sauna esikusse. Oma üllatuseks leidis ta saunast eest Vanapagana. Taevataat jutustas saunas, kuidas ta suure tööga olevat hakkama saanud ja nüüd puhata tahtvat. Vanapagan kiirustas saunas käimisega ja lipsas saunast välja. Haaras esikust maailmaloomise riistad ja kiirustas välja.
Kui Taevataat lõpuks puhas oli ja saunast välja tuli, tahtis ta oma maailmaloomise riistu esikust võtta, kuid... enam ei olnudki midagi. Ta sai kohe aru, et Vanapagan on nendega ära läinud. Vanapagan oli jõudnud selleks ajaks vahepeal valmis neli järve, kui taevataat oma asjadele järele tuli. Taevataat ütles Vanapaganale, et sa oled küll ühe tsolgatusega hakkama saanud. Selle ütluse järgi saigi Tsolgo küla oma nime.

RKM II 210, 207/8 (9) < Räpina khk., Rasina v., Arujärve k., Neitsioja t. - Mall Proodel < Jenni Sorga, 63 a. (1966) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Luupainaja kui niisugune on olemas. Minul on õde ka kooliõpetaja ameti poolest ja temal on mitu korda käind. Tuleb kohe teatav isik nagu keda tunned, tuleb peale ja rõhub.
Ükskord tuld nii kõvast, et terve voodipõhjaga kukkund põrandale. Juba lapsena kuulsin, et võta terariist, kui tuleb.
Üks mees võtnud suure seatapmise pussi ja torkand sellega.
Vanad inimesed ütlevad, et mine selle inimese juurde, kes käib ja sõima kohe seda, siis enam ei käi.

RKM II 210, 269/70 (5d) < Võnnu khk., Üleküla k., Muuga t. < Räpina khk., Nahaküla k. - Mall Proodel < Miili Vuks, 84 a. (1966) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Lindva vai rapaus tuli loomale, siis loeti loomale vee pääle või piima pääle ja anti sisse.
"Lindva viigu, loogu, soone liku,
luu korista, suune riku,
jumala sisse,
jumalase poja,
jumalase puhta püha vaimu nimel."
Aga valusõna, kui noo sul ligi omma, siis Jeesus Kristus kaitse sinu kõige halva eest.

RKM II 313, 187/9 (1) < Räpina khk., Toolamaa v. - Voldemar Konsap < Maali Konsap (1865-1943) < emalt (1974) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Jutte libahundist.
Vanasti tegutsesid nõiad, kes inimesi nõidusid hundiks - soendiks. Nii juhtus see ka ühe noore emaga, kes jättis lapse maha ja läks metsa soendiks. Lapse isa käis igal õhtul lapsega metsas ema juures. Nad läksid ühe suure kivi juurde, kus loeti teatavad "sõnad", et ema tuleks last imetama. Varsti tuligi hunt, viskas hundinaha kivile, võttis lapse sülle ja imetas seda. Pärast võttis jälle hundinaha peale ja läks hundina metsa. Isa käis nõia käest abi otsimas, et kuidas saaks lapsele ema koju tuua. Nõid õpetanud, et see kivi, kuhu soend oma naha pääle viskab, tuleb nii kuumaks kütta, et nahk ära kõrbeb. Mees hakkaski siis kivi küttma ja õhtuks oli see palav. Jälle mindi õhtul lapsega metsa äärde, kus loeti teatavad sõnad ja hunt tuli, viskas naha kivile ning hakkas last toitma. Kui ema pärast oma hundinahka läks võtma, oli see kokku kõrbenud ega saanud sellest enam hundile kehakatet. Ema võttis lapse jälle sülle ja tuli koos mehega koju.

RKM II 313, 189/90 (2) < Räpina khk., Toolamaa v. - Voldemar Konsap < Maali Konsap (1865-1943) < emalt (1974) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Soendid olnud väga julged ja liikunud inimeste juures, millest ka inimesed arvasid, et need ikka õiged hundid ei ole.
Kord söönud puulõikajad metsas lõunat, kui nende juurde tuli hunt, kes neid väga haledalt vaatles. Puulõikajad arvasid selle soendi olevat, kelle nad võivad nõidusest päästa sellega, kui annavad käest tüki leiba. Mees torkas tüki leiba noa otsa ja andis hundile. Näljane hunt haaras leiva koos noaga ja läks metsa.
Mõne aja pärast nägi see puulõikaja oma tuttavat nuga ühe kõrtsmiku käes. Kui mees küsis, kust kõrtsmik selle noa sai, seletas ta, kuidas üks puulõikaja teda oma noaga ja leivaga jälle inimeseks tegi. Puulõikaja sai oma noa suure tänuga jälle kätte.

RKM II 317, 495 (111) < Räpina khk., Kahkva k. - Paulopriit Voolaine < Emma Hallik, 77 a. (1975) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Tennispäiv
Keedetäs puul tsiapääd, terä (oad odragruupega(.
Taloh piät olõma viil puul eläjäsüütä.
Ku päivä paist nii pallo, et mustlasõpoiss saasõ hobõsõ sälgä karata, si saasõ hää aasta. Tennüspäiv viskas pernaane üle kõlgusõ läve põhko tagase kõlgussõhe.

RKM II 317, 504 (124) < Räpina khk., Kiisa k. - Paulopriit Voolaine < Marta Kurg, s. 1913 (1975) Sisestas Ulvi Võsa 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Halltõbi.
Tütarlats oll är vaivat. Kõnõdli, et taossõ tulva tagurpidi kaala visata. A kaala viskamine om väega rassõ.

RKM II 317, 506 (127) < Räpina khk., Kiisa k. - Paulopriit Voolaine < Marta Kurg, s. 1913 (1975) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2008
Puuk toob patta sitsiriiet.
Rätsep kõnõl: Üts pernaane mõsk suurõ paa alati puhtast. Kaan pääle. Võtt kaasõ vallalõ ja ütel: „Siist tsitsi ja säält tsitsi!“ Pada sai tsitsirõõvast täüs.
Sulanõ johto sedä nägevät ja ütel tütregulõ, ku pernaist es olõ kotoh: „Ütle siist sitta ja säält sitta!“ Tütrek ütel nii, kus sulanõ käsk ja pada saige sitta täüs.

RKM II 317, 506 (128) < Räpina khk., Kiisa k. - Paulopriit Voolaine < Marta Kurg, s. 1913 (1975) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2008
Puugi tegemine.
Puuki tetti kolm neläpääväõdagut säitsme tiiharo pääl.
Üts tegi puugi valmis, a es anna verd. Puuk es liigutagi. Ku perremiis ütel: „Kurat, tõsõ üles, süü jummal är!“ sis tõsse puuk üles.

RKM II 317, 507/8 (130) < Räpina khk., Kiisa k. - Paulopriit Voolaine < Marta Kurg, s. 1913 (1975) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2008
Võõpsi nõid.
Oll kats Sau tallo. Üts rikas, tõõne vaenõ. Vaesõmbal kehv kari. Ei tulõ laudast vällä, ei lää lauta.
Perremiis läts api otsma Võõpso nõia käest. Tuu läts vaesõmbahe Sau tallo. Nõid läts lauta ja ots sõnniku siist muna vällä. Nuu veere üle põllu rikkamba Sau talo poolõ. Nõid kuts perremiist hindäga üteh ja ütel: „Inne ei tohi taadõ kaia, kui üle uma maa piiri saat.“ Miis kannatas, es kae taadõ.
Talo nakas elämä.

RKM II 317, 508 (131) < Räpina khk., Kiisa k. - Paulopriit Voolaine < Marta Kurg, s. 1913 (1975) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2008
Aluksne nõid oll naane, miis oll tõlgist, võete appe venne kiilt. Oi uuto, mis rivih! Ma es saa midägi. Üts räpinläne oll kõrge vererõhuga.
Nõid visas kaarte. Kõik ütel täpselt. Üts käkk osa munnõ silla alla, es taha nii pallo nõialõ viiä. Nõid ütel: „Võtkõ silla alt nuu muna ja viige kodo.“ Ma es saa midage. Meil oll õnnõ raha üteh.

RKM II 317, 512 (145) < Räpina khk., Kiisa k. - Paulopriit Voolaine < Marta Kurg, s. 1913 (1975) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2008
Esä essüt too pääl är. Oll talvinõ aig. Tii pääl es saa arvo, et kats kõrd käänd tagase.
Kui lugi „Meie isa“, sis sai kodo.

RKM II 317, 513 (146) < Räpina khk., Kiisa k. - Paulopriit Voolaine < Marta Kurg, s. 1913 (1975) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2008
Kääbästorgo käve öütse vanaime (isa ema). Ku tul' kodo tulõma, kuuld, et esä uuk'. Vanaimä sai jäl' orgo tagase. Vanaimä sai vanakur'a jälge pääle. [mets]

RKM II 317, 513 (147) < Räpina khk., Kiisa k. - Paulopriit Voolaine < Marta Kurg, s. 1913 (1975) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2008
Vanaesä (esäesä) kõnõl'. Sügüse ol'l' kardole võtmine taloh, koh olli' noori. Peräst lätsi' tallo, koh ka olli' noori'. Vanaesä ol'l' ka sis nuur. Ta tul'l' kodo üle Süväoro. A kodu es saa, sai jäl' Suväorgo tagase.

RKM II 317, 513/4 (148) < Räpina khk., Kiisa k. - Paulopriit Voolaine < Marta Kurg, s. 1913 (1975) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Ütskõrd talvõ tull vanaesä üle Süväoro kodo. Nägi, et kodo akna’ paistu’, a kodo es saa. Sai Suväoro mano tagase. Nägi, et vaska’ kargli’, lei’ mängo lumõ pääl. Vanaesä sai kodo, kui võtt jumalasõna appe.

RKM II 317, 519/20 (173) < Räpina khk., Kiisa k. - Paulopriit Voolaine < Marta Kurg, s. 1913 (1975) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2008
Koorastõ naaselt kuuldo puugi lugu.
Pernaane läts pulma. Tütrek läts aita ja nägi sääl kattõ musta kikast salvõ pääl. Ku kikka naksi tuld ragoma (rappoma), pagõsi tütrek aidast välla. Peräst kõnõl pernaaselõ, mis tä aidah nägi ja heitõ är.
Pernaane läts aita. Ku kikka’ naksi’ tuld ragoma (rappoma), sis pernaane ütel:
„Tulkõ maha, Tiide, Liide!
Es tiiä neiu ti nimme,
preili ti peräharu.“
Pernaane näüt patta: „Siist piimä, säält piimä!“
Pada sai piimä täüs. Sulanõ johto sedä kõrvalt nägemä. Ku pernaist es olõ kotoh, võtt sulanõ paal kaanõ päält ja ütel: „Siist sitta, säält sitta.“ Pada sai sitta täüs. Ku kikka tulli paa mano maitsma, sis üts kikas ütel: „Pupp,“ tõõnõ ütel: „Sitt!“
Kikka pagõsi är.

RKM II 347, 12 (4) < Räpina khk., Köstrimäe k. - Mall Hiiemäe < Selma Mändver, s. 1900 (1980) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Kes kaivu kai, öelti: „Näksi veeva kaevu.“ „Näksi omma heki sisen,“ hirmutedi lapsi.

RKM II 347, 23 (36) < Räpina khk., Köstrimäe k. - Mall Hiiemäe < Selma Mändver, s. 1900 (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Salle Kajak 2007
See on küll, et kui kevade veel maa on külm ja niiske, siis saat maast haiguse.

RKM II 347, 30/1 (6) < Räpina khk., Meeksi k. - Mall Hiiemäe < Eliise Sakson, s. 1908 (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Salle Kajak 2007
Maast saadu haiguse on. Kui kevade olet külma maa pääl, niisugune koht on, sinna satut, siis pääpõlendiku ja kõik raske haiguse tuleva.

RKM II 347, 33/4 (13) < Räpina khk., Meeksi k. - Mall Hiiemäe < Eliise Sakson, s. 1908 (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Kuu aega tagasi üts mees sure. Oma latse kõneliva, nakas kodo käima. Siis usse lähva vallale, teeva "kiits". Nema paneva usse kinni, jälle usse lähva vallale "kiits". Mitmeid on kuultu, et kodo käip. Ma mõtel, et kuda ta käip, kas nätä ka on? Olev - oma poig, ütel: "Näet, õkva uss lätt lahti, kedagi ei liigu."
Too oll väga paha inemine, kes oll selle surnu naine. Kui inemisele väga halb oldas, siis pärast surma nakas mõtlema, kudas tema nii halb oll, siis tema südametunnistus nii vaev ja siis selle peale see surnu nakas kodo käima. Kunst on ikka vist niiviisi, mina ei tiia küll toda, kuigimoodu kirikun pandva, jumalasõnaga seosen on, et siis ei käi inämp.

RKM II 347, 47 (5) < Räpina khk., Meeksi k. - Mall Hiiemäe < Bernhard Sakson, s 1908 a (1980) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2008
Loom, kui es võta jalgu ala, siis üteldi et ehk on lendva. Ja kui ära lõigati seest ja oll verine, siis üteldi, et on lendva.

RKM II 347, 119/20 (6) < Räpina khk., Leevaku k. - Mall Hiiemäe < Leida Häidson, s. 1907 (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Vanast oll halltõbi. Ollu sääne tõbi, et hõiganu omainemise häälega. Ja kui sa oma helü vasta teit, siis ta tull, sai kätte, a kui ei, siis es ole midaki. Inimese kängnu pastla või tsuvva nina takapaule, et ei leias. Vanaisa vanaisa lännü rükkihe ja tuu iks hõiganu: "Kristjan! Kristjan!" Vanavanaemale hõiganu, tuu pannu kangast niidsehe, siis tullu usse taade ja hõiganu usse tagast: "Eva! Eva! Lats taht rinda!" Hellü es tohe vastu teta, a tuu tennü vasta ja halltõbi tull nii pääle, väristanu tuut nii et.
A tuu häda on nüüt lännü, toda inämp ei olleve.

RKM II 347, 151 (1) < Räpina khk., Leevaku k. - Mall Hiiemäe < Ida-Pauliine Tälli, s. 1902 (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Mina olli ütsinda kotoh ja miis oll minul är läin. Ja oi taivakene, vuur tull ussest sisse, olli kabja all ja suur hand perseh. Küll oll kole! Ja jumalat pallin. "Meie isa" lukin ja risti etteheitmisega tagani ära ja rohkem es tullu.

RKM II 347, 153 (5) < Räpina khk., Leevaku k. - Mall Hiiemäe < Ida-Pauline Tälli, s. 1902 (1980) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Vanajuuda jälge pääle saat, siis essüt. Nii säändse mäe ja illosa kotse tulleva. Kae, ni armas, kui illos kõik! Ei mäleta kodo minnä.

RKM II 347, 232 (12) < Räpina khk., Võiardi k. - Mall Hiiemäe < Liide Mõtsard, 73 a. (1980) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Vanast kõnõldi, et näet, et vanajuuda jälgi pääle sain. Mina toda küll ei usu.

RKM II 347, 252 (11) < Räpina khk., Võiardi k. - Mall Hiiemäe < Eduard Salumets, 88 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Vanal aal iks olle nii, et siin Ruunamõisa mõtsast on kiäki tullu- ja vanajuuda jälgi pääle sattunu. Enam vällä mennä es mõista. Ja kui olki vällä saanu, es saanu too kotusse pääle, kohe tahtse.

RKM II 347, 290 (5) < Räpina khk., Tammistu k. < Pihkva obl., Solna k. - Mall Hiiemäe < Lehte Solna, s. 1917 (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Vanast olli nee soendi. Ütelti, et soendi või kes na peävä olema. Siis hüütu: "Hõõdsu, mõtsa, hõõdsu, mõtsa!" Ei minaki tiia, mis see tähendäse.
Ütelti, et nigu teise viha pidi olema, mis soendis teke.

RKM II 347, 305 (33) < Räpina khk., Tammistu k. < Pihkva obl., Solna k. - Mall Hiiemäe < Lehte Solna, s 1917 (1980). Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2008
Vanast oli pimesool haige, siis üteldi, et on lindvatõbi. Mul tädimeeski suri pimesoole kätte, aga üteldi: "Oh, tal on lindva."

RKM II 347, 314 (1) < Räpina khk., Tammistu k. - Mall Hiiemäe < Jaan Puksoo, üle 80 a. (1980) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Kalevipoja kivi oli Peipsis, aga see lõhuti ära ja tassiti killustiku tegemiseks ära. Selle viskas kõige noorem vend. Aga teine on visatud Kastresse. Igavene jurakas on see. Need on linguga visatud.

RKM II 347, 324 (19) < Räpina khk., Tammistu k. - Mall Hiiemäe < Jaan Puksoo, üle 80 a. (1980) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Kalevipoja kivi öelti Velistekivi. Tuul olle tsaariaegu niisugune tähendus. „Ma olle Velistekivvi man.“ „Ma olle Velistekivi takan järve pääl.“ [S.t oli orientiiriks, tähiseks.] Velistekivi oll tuuperast nimess, et kolme velle visasiva noid kive. Tuu oll Kalevipoja visatu.

RKM II 347, 332 (5) < Räpina khk., Laane k. - Mall Hiiemäe < Aliide Heering, 69 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Üts olla hakanu magama heinasaadu ääre ja veeti ära, kaugõmbale saadust. Iks kolm kord oll niimoodu, leisi pilliroo veerest. Arvati, et vanajuuda tee pääl pidi olema, noile juhtu tee pääl ette, nee kisksivä kõrvale.

RKM II 347, 361 (1) < Räpina khk., Meelva k. (praegu Leevaku k.) - Mall Hiiemäe < Irene Häidekind, 69 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Salle Kajak 2007
Kuis tuu jutt oll. See on Meelva järvest.
Üts sepp elänu sääl. Tal oli üteltu, unen vist: "Tuu oma kõge noorem tütär ja tule temägä üten kella kateteisku ja üte vahel järve ääre. Sääl on kivide all ja vahel rahnude juuren suur varandus. Kulda- ja kuldasju ja." Aga ta es julenu minna. Juhanna on tütre nimi, tuu on surnu.
Karhäidingi krundi sees on - õkva üts kivijoro lätt järve sisse.

RKM II 347, 374/5 (1) < Räpina khk., Leevaku k. - Mall Hiiemäe < Emma Peedosk, 75 a. (1980) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Leevakul, kus ma elasin, oli väike järv. Ja siis räägiti, et seal on keskel varandus. Olime lapsed, läksime ka seda varandust otsima. Pidi olema kulda ja vanad inimesed rääkisid. Säält järvest jooksis üks väike kraav välja ja üle kraavi oli puu. Me lasksime jalgu sinna põhja ja tundsin, et jalge all on üks kõva asi. Liigutan, kaelast saadik vees ja on jalge all midagi. Ruttu läksime koju vanaisale ütlema.
Vanaisa tuli ka sinna ja meie läksime teise veike järve äärde ja hakkasime mõtlema, mis me ostame. Enne jaanipäeva oli. Tahtsime osta valge kleidi punase sleifiga ümber kõhu.
Vanaisa otse ja olid peidetud viinariistad sinna. Olid meie plaanid kõik läbi!

RKM II 347, 376 (2) < Räpina khk., Meelva k. (praegu Leevaku k.) - Mall Hiiemäe < Emma Peedosk, 75 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Salle Kajak 2007
Suplesime ja vaatasime, et vee peal on mullid. Me vaatasime, et seal oli üks elajas, peitsime jälgi. Lätsime puud mööda rõuguredelite juure, a es tule kedagist järgi. A me nägime, et pää oli väljas, arvasime et kole loom on.

RKM II 347, 515 (4) Räpina khk., Mägiotsa k. (end. Kureküla) - Aare Väljaots < Elfriede Soeson, 73 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Minu imä nägi oma silmaga luupainajat. Imäl oll meheimä olnu väga kuri. Ja kui ta är kooli, sis akkas kodo käima. Imä tulli pojaga Petserist. Meheimä tulli tii pääl vasta, surnulina ümber. Imä oli ütelnu pojale: "Kae ometi, ta om sinu vanaimä näkku." Ima nakkas kohe jumalasõnno lugema, sis Räpina kabeli juures oll maha jäänu.

RKM II 348, 26 (12) < Räpina khk., Tooste k. - Erna Tampere < Salme Kübar, s. 1905 (1980) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Latsi hirmutatas, et näkk om veeh. Et näkk tule ja vii latse vee ala.

RKM II 348, 81/2 (7) < Räpina khk., Pahtpää k. - Erna Tampere < Kornelli Mähar, 65 a (1980). Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2008
Kuulsin küll, et kõneldi, et mõtle lehmaga tul'l õnnetus. Sis üteldi, et lendva lei läbi ja tegi selle lehmale otsa pääle.

RKM II 395, 56 (55) < Võnnu khk., Võnnu al. < Räpina khk., Meelva k. - Mall Hiiemäe < Hilda Paabo, 73 a. (s. Jaagund) (1986) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2009
Poska Iida tütar on nüüd imearst. Toda ma mäletan, et korjasime kartulikuhja ja lapsel tekkis maas istumisest maamürgitus. Ma mäletan, et läksime lapsega sinna. Siis paistetas jalg ja läks siniseks ja paiste ja siis tema posis ja sai terveks küll. Roos vast oligi see, kui maast tal oli.

RKM II 396, 98/9 (1) < Võnnu khk., Aruaia k. < Räpina khk., Jõepera k. - Sirle Pent < Helju Haljaste, 52 a. (1986) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2009
Kui luupainaja pahandust toob, ütleb ära, kas toob head või halba, kolmandal korral näitab oma kuju. Läheb loomana, koerana, kassina.
Kui ta tuleb peale, peab vasaku jala varbaid liigutama, siis läheb kergemalt üle. Toob suurt õnne või õnnetust. Muidu ei tule, - Küsin ikka: „Mis sa mulle tood?“, ütles: „Õnne toon, suurt õnne toon!“
Ja saimegi auto-ostu loa. Isa ja vendade surma ajal ütles, et toob õnnetust. Küsima peab ikka, kui ta enne ei ütelnd, kolmandal korral ütleb.
Nuga, terav nuga kästakse padja alla panna, siis ei tule.

RKM II 397, 93/4 (1) < Võnnu khk., Võruküla < Räpina khk. - Kadri Peebo < Tooni Padar, 77 a. (1986) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2008, kontrollis Mare Kõiva 2009
Isakodun Meerapalu kandin oll küll üts suur nõid, kas ta Märt oll või. Rukki oli külitu maha ja rukki üles es tule. Kasvas maa-alust pidi edasi. Sis oll jälle üts tõne, kes aidasi. Tegi vasta sis. Mindi sis tolle poole. Ja too õpeti, mis teha tuli. Kui rukis saie nii suureks, et tera juba tuli, hakas rukis kuivama. Mindi jälle sinna. Too ütel, et otske või kõndke põld läbi ja otske, kas midäki om. Leidsid, et nii risti moodu oli rukis maha lõigatu. Ütest veerest tõise [joonistab sõrmega minu põlve peale]. Korjake need kõrred kokku ja kõik. Ja topke nood kotid sinna, mingisse mülkasse pidi topma. Sis jälle tuli see päris nõid tahtma midagi meilt. Aga see vastu - nõid ütel, et ei tohi mitte midagi talle anda, et sis saap jälle ärä nõidu. See, sellest ristist üle jäänud osa hakas tera kasvatama.

RKM II 397, 96 (4) < Võnnu khk., Võruküla k. < Räpina khk. - Kadri Peebo < Tooni Padar, 77 a. (1986) Sisestas Salle Kajak 2009, kontrollis Salle Kajak 2009
Isa kadunu kõnel, et nõid oli nõidnu, et terve pulmarong pidi mõtsa minema ja libahuntides kõik minema. Aga sis oli jälle üks vastu-nõid. Too päästis ärä. Too nõid, kes tahtnu toda pulmarongi metsa saata, see sis näris lõpnud hobuse raibet sääl tii veeren, kui pulmarong möödä sõit. See ei ole mitte kuulujutt, vaid täitsa õige jutt kõik.

RKM II 411, 334/5 (1) < Rõngu khk., Hellenurme k. < Räpina khk., Meeksi k. - Heiki Valk < ca 60 a. metsatööline (1986/7) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2008, kontrollis Mare Kõiva 2009
Oli üks maja, kus keegi ei saanud elada. 3-4 ööd sai olla, siis katsus, et kellelegi ära sai müüa. Müüdi väga odavalt. Müüjal veel hea meel, et majast lahti sai. Asi oli selles, et igal öösel tulid poiss ja tüdruk, tantsisid, tegid lärmi, kääksutasid lõõtspilli. Üks kange viinamees oli, ostis maja ära. Jälle poiss ja tüdruk tulevad, teevad lärmi. Kui kukk laulab, hüppavad aknast välja. Mees vaatab järgi - julge mees oli. Näeb, et kaovad ära õue sirelipõõsa alla. Päeval võtab kirve, raiub sirelipõõsa maha, kaevab põõsa kohalt, leiab kaks luukeret - mehe ja naise oma. Korjab kondid kokku, viib kalmistule, laseb õpetajal ära õnnistada, paneb risti peale. Öösel veel tulevad poiss ja tüdruk, tänavad, lähevad ära. Sellest ajast peale enam midagi ei ole. Ei tea, kas olid siis mõne kuritöö ohvrid või.

RKM II 451, 11/2 (16) < Laiuse khk., Võikvere k. < Krasnojarski krai, Räpina k. - Kadri Peebo < Leida Harak, s. 1928 (1992) Sisestas Salle Kajak 2009, kontrollis Mare Kõiva 2009
Meist neliteist kilomeetert oli üks vene küla ja seal oli nisukse järvekese väikse. J aseal käis ka õpetaja ja ükskõik mis järvekese ta võttis - venelastel on see, et käiasse see rist ja Jeesuse kuju käeh ja. Ta kastis kolm kõrda seda Jumalakujuga risti sinna vette. Ja see vesi, kui midagi haige oll või. See oli küll vägä hää vesi. Halvas ta ei läind, seisis kas aasta või rohkem või. Halvas ei läind. Sis eestlased ka käisivad säält toomas seda vett. See om vanal inemisel hää, kui silma on. Teeb selgembas. Mõni haige koht om, sis määrit teda. Sis viskat risti ette henele ja kolm kord võtat teda sisse või määrit, mis om vaja.

RKM I 4, 28/9 (3) < Võnnu khk. - Kersti Rooma, Sillaotsa kooli VI klassi õpilane (1958) Sisestas Liisi-reet Krünvald 2009
Tartu-Räpina maantee ääres (Tartust 43 km) asub maanteest umbes 300 m kauguses väike järv. Sellele järvele ei pööra keegi tähelepanu, sest ta on niivõrd väike, madal ja mudase põhjaga. Selle järve nimi on Linnajärv. Järve kõrval on mägi. Järve ääres on talu, kus elab Kattis. Ükskord Kattise poisid avastasid supeldes umbes ühe meetri sügavusel 20x10 m suuruse kivipõranda. Rahvas sellest midagi ei räägi, kuid võib oletada, et seal on kunagi olnud mõni loss või linn, mis on maa alla vajunud ja vesi on asemele tulnud.

RKM I 5, 138 (4) < Võnnu khk. - Vaike Pintson, Võnnu Keskkooli IX kl. õpil. (1958) Sisestas Margot Möller 2009
Vanarahvas jutustas veel prilliorust, mis asub Tartu-Räpina maanteel. Selle oru tekke kohta jutustatakse, et see org olevat Kalevipoja künnivagu.

H II 70, 666/7 (14) < Vastseliina khk - J. Sandra < Peter Erik (1904)
Lindajast
Sõna "Lindaja läbi löönu", om siinsetel Eestlastel kui ka Seturahval nii alaline ja egapääväne, et timäst ka "jalajuoskja" latsõ lugusid jutusta mõistva.
Mulle jutustas kiäki Vastseliina mees: (Peeter Eerik): "Paar aastat aigu tagasi olli ma Juuda Kunnu mõtsah puid ragomah, üte tõõsõ mehega. Siäl tull, vai linnas Lindaja suurõ tuulõ tuhinaga mõtsa pite edesi, kooni mie kottalõ sai. Sääl mie lähkoh oll üts suur petäi, midä mõtsavaht kasupedäjäs üles tähend jättä. Lindaja linnas õkva pedäjä külge, niigu plagsahti õnnõ, ja suur petäi oll kui poolõs katsgi lõigatu: olnu-us midä ieh, sis olnu ta meil õkva pääh. Otsõmi ja löüsemi pedäjä seest, oosest, leeidsõ lindaja üles."
Üks Rõuge mies jutustas, ja kinnitas, et ka timä just tuolaigu tied pite, läbi mõtsa lännü, pougahutmist ja pedäja maha kaldumist nännü. Sinnä mano astuh nännü ka timä, kui üts kolmas mies, kuis mehe laidsõ, elolda Lindaja puu oosõ seest vällä võtnu, kellel nii terrav ots olnu, kui kõnksepa naasli ots. Lindaja olnu esi sõrmõ pittunõ, ja kõva kui üts luu tükk - ka sõrmõ jämmüne kesk paiga kottalt, korvalõ mustjas verrev läükvä luu mis luu. Ja mehe kinnidi umma nägemist tões. Üts Räpina mies, Jakob Jörg vanamies, jutustas: "Sinnä om jo ligi 60 aastaka aigu, kui ma karäh käve, ja jo viietõiskümne aastagakõnõ züra olli. Sis näinü ummi silmiga (meid oll neläkeske, vana pää karüs viel viies), kuis läükvä lindaja, kui kuld, edimält vasta vet linnas (just üleväst pilvi puolt tull) ja viest kui välk välla karas, säält Wiirksu Vähä kõigõ parembalõ lehmäle sisse lei. Lehm sattõ röögateh, kui püssäga last, siälsamah maha, ja oll-valmis. Joosimi kodo, nutsi lehmä perremehe mõtsa ja siäl naati lõpnud lehmä nilgma. Siäl löüti lehmä üles lahksõmises Lindaja lehmä süämest, mis midagi muud es olõ, kui üks sõrmõ pittunõ liha pulk, esi kõva kui määne luu; sisgi oll tõõsõl ka uma kõrrakõnõ pehmembat liha pääl. Keskpaigast oll ta nii sõrmõ jämmüne, otsa olli sugu peenemba, a sändse tümbä. Kuoh otsah tall tuo pää voi perse oll - tuost saa-as siäl midägi arvu: oll õnnõ üts verekarvaline liha pulk."
Mõni om ka inemise kottalõ Lindaja läbi lüömist seletanu, kes kuigi viisi äkitselt haigõs on jäänü. Aga suurõmb jago nimitäs sändsit haiguisi: "Tedä rabatti."
Kuidas Lindaja Läti nõidu puolt tetäs, ja vällä saadetas, ma arva, et ma tuost ja umal aol kirotanu olõ.
Saagu seost asäst, seos kõrras külält.

ERA II 63, 519 (2) < Räpina khk., Meeksi v., Meeksi as. - Richard Viidebaum < Anna Valk, s. 1890 (1933) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann, redigeeris Maarja Oras
Vaarao tütär (elab meres, kui halb ilm tulemas, ilmub nähtavale ja karjub: "Varoo! Varoo!"). Vaarao tütrest om tekkind, vööst saanik inemine, all kala hand. Ennem ei saa inemiseks kui viimselpääval.
Kes mere veeren eläse, nee' omma nännüvä.

ERA II 63, 590 (6) < Räpina khk., Meeksi v., Meeksi as. - Richard Viidebaum < Anna Valk, s. 1890 (1933) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann, parandas Maarja Oras
Hal´litõbi, see peavat huukma inemist, kui inem. ennast ära käk´k. Aga kui inem. hellü ei tee, sis jätvat rahule.

ERA II 63, 590 (7) < Räpina khk., Meeksi v., Meeksi as. - Richard Viidebaum < Anna Valk, s. 1890 (1933) Sisestas USN, redigeeris Mare Kalda
Katsk. Kui Iisraelu lapse tahtsiva ära minna Egiptuse maale, sis vaarao saate katso neide pääle. (Katsk - igasugu nuhtlused, mis tulid Iisraeli laste pääle; ka üldiselt: suur suremine, lehmäkatk - kui sureb palju lehmi.)

ERA II 63, 590 (10) < Räpina khk., Meeksi v., Meeksi as. - Richard Viidebaum < Anna Valk, s. 1890 (1933) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann, parandas Maarja Oras
Päkäpiku-vanamehe - olevat maa all.

ERA II 63, 603/4 (40) < Räpina khk., Meeksi v., Meeksi as. - Richard Viidebaum < Anna Valk, s. 1890 (1933) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda
Soend. Keegi oli visanu soenaha selga naisterahvale ja naine läts mõtsa, teste soenditega üten (mitte soedega!).
Kui soe paik tullu, sis nõid käsknü küsüda: "Soekese, soekese, kas latse imä näide?"
Nee' olliva soendi, mitte soe, ütliva: "Kõige takan tuleb." Ja kolmanda pargi otsan tull ja iste kivi pääle, naha visas kivi pääle ja esi iste kivi kõrvale, latsehoitja oll mõtsa veerde vasta lännü. Sis alati tullu sinna. Kats korda käü, kolmanda korra palotiva naha är. Sis sai jälleki iks inemesest.

ERA II 63, 605 (49) < Räpina khk., Meeksi v., Meeksi as. - Richard Viidebaum < Anna Valk, s. 1890 (1933) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann, parandas Maarja Oras
Näk´k. Latsele öeldas - vee seen omma näki.

ERA II 63, 630/1 (35) < Räpina khk., Meeksi v., Meeksi as. - Richard Viidebaum < Mari Rämson, 63 a. (1933) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann, redigeeris Maarja Oras
Vaarao latse' omma meren. Kui na säält läbi Verevä mere lätsivä, Mooses lask kepi ala ja meri läts kokku ja vaarao latse jäiva sinna merde. Noo' oliva nuriseva latse, noo jäiva merde. Kui ilma muutuva, sis tsuskase pää välla ja kui inemest näge, sis nõude: Konas viimnepäiv om? Kui ütled: "Ärä ol´l," sis tege ui-ui ja lätt alavett mull-mull-mull, vingutse näoga; kui ütled: "Hummen, hummen," sis om rõõmus ja lätt rõõmsast alavett.
Rohkemb om neid siis nättä, kui meri kangest müllase. Ja karjuva: "Vaarao, vaarao, kunas om viimnepäiv?" Nõudva tema käest, et kunas om, et tema om seda tennu (neid uputand). Puul inemist, pääpool inemist ja tagapool kala hand.
Vaarao sai surma suure mere pääl,
Es ta-s mõtle kurja omas südames.
See om me vanembide vanembist kuuldu, et ta nii om.

ERA II 150, 418/23 (2) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Jaan Ortus, s. 1857 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe, parandas Mare Kalda
Kuis sai Peipsi järv.
Innevanast oll elänü Vennemaal Oudova takah suur ja väega kuulsa nõid nimega Peipse. Kogo mi maa peläs ja oll suurõh hirmuh tuu nõia peräst, kes käve mi maalõ riisma, vei miihe, naise ja tütreka orjas ja tüülistes. Tal oll suur mõisa ja maa-ala, esi tüüd tettä muidogi ta es viisi. Kõik tüülise ta rüüvse ja riise mi maalt ja pand na umma mõisahe orjama. Süvvä andse ta näile väega kehväste ja puhkust vaivalt paar tunne ööpäävä pääle. Muud palka ta pääle piitsa neile ei annud ja vasta nakata ka keski suurõlõ nõiale ei julgonu.
Ütskõrd riisse vana Venne nõid mi kuninga ilosa tütre ärä. Vana kuningas sai väega kurvas ja oll väega suurõh murrõh uma tütre peräst, ta ei tiidnü üttegi abinõud kah, kuis umma tütärd är pästa hirmsa nõia käest, eski sõaväega ei julgonu ta nõia vasta sõdima minnä, ta tiidse, et sõavägi üldse nõia ligige ei päse ja nõia sõavägi ta sõaväe viimse mehene är olõs hukanu.
Kuningatütre vargusõst sai kuulda ka tõõsõ kuninga poig, tuu võtse nõus kuningatütärd pästma minnä. Aga kuis sa pästad? Kuningapoig mõtõl hulga aigo ja plaanit. Es tulõ üttegi hääd nõvvo ei plaane, kuis neiot nõia käest är saasse pästä. Viimäte võtt kuningapoig nõus targa käest minnä nõvvo küsümä. Tark ütel: "Kuningatütre pästmine om küll rassõ, kui julgõ miis olõd, sis saat ka hakkama." Tark andse kuningapojale kolm asja ja ütel: "Kui nõid tulõ teid takistama, sis viska inne seo liivaterä maaha, peräst seo puuoss ja kõgõ viimäte seo viitsilk." Tark juhat ka kuningapojalõ tii Venne nõia mano, kost sinnä mindäs ja kuis nõia mano saat.
Kuningapoig võtt targa anto asja, pand ilosahe paika ja läts Venne nõida otsma. Reisis. Kullo kuningapojal mito päivä aigo, inne kui ütel neläpäävä õdagol nõia asopaiga üles löüdse. Kuningapoja õnnõs es olõ vanna nõida hinnäst kotoh, ta oll luvvahänna säläh tõsõ nõia poolõ pito lännü. Kotoh oll varastõt kuningatütär ütsindä.
Nuurmiis selet neiolõ kavatsusõ ja plaani ärä, võtiva nõia tallist kats kõgõ parembat hobõst, istõva, tõnõ tõsõ hobõsõ sälgä ja naksiva nõia elopaagäst tulitsõ kiirusõga pakõma.
Öö jõudse kätte ja üüse oll ka väega hää paata, ja nõid esi oll pidol, kuna tuu viil kodo jõud ja vargust märkas, niikavva omma nimä joba kaugõh nõia elamust. Päävätõusu aigo näivä pakõja joba nõida neile takah kihotavat suurõ musta kikka säläh ja ilmatu suur nui käeh. Nõid irvit joba hambid ja keerot nuia, et nüüd olot ti mõlõmba mul peoh. Kuningapoig nägi, et vanast nõiast nüüd küll muidu inämb ei päse, kui visas targa antu liivaterä maaha. Silmapilk kerkü määrõtä suur mägi nõia ja pakõjide vahele. Kikas es jõvva üle suurõ ja korgõ mäe linnata ja nõid jäi maaha, pakõja kihoteva tulitsõ kiirusõga iks edesi. Umbõs paari tunni peräst kuuliva pakõja määrätü suurt vuhinat. Kaiva tagase ja näivä nõida jälke neil järeh. Siis võtt kuningapoig puuossa ja visas maaha. Silmäpilk kasve puuossast nõia ja pakõjide vahele suur ja paks mõts, kost nõid uma kikkaga nii kergehe jälke läbi es päse.
Lõuna paiko kuulva pakõja jälke hindä sälätakah suurt mühinät ja kohinat. Kavvõst paistus jälke nõid uma kikkaga neid takah ajavat. Pakõjil om viil kolmas ja viimäne abinõu, aga sedä ei taha na viil tarvitusõlõ võtta. Na kihõtasõ hobõsit viil viimätsest nii pallõ, kui na viil võtva. Hobõsõ travõldasõ küll kõvastõ, aga nõid kikkaga kihotas viil kõvõmbidi, nii et vahemaad inämb suurt midä ei olõki. Nõid hõiskas ja hurjutas joba jälke rõõmuga, et "nüüd ti, varganäo, mu käest inämb ei päse."
Kuningapoig nägi, et muu abinõu inämb ei avita ja võtt viimätse abinõu - viitsilga - ja visas tuu maaha. Ütekõrraga tõsse maailmatu suur kohhin ja mühhin ja maahavisatu viitsilk nakas kiimä ja lagonõma. Ega silmäpilguga kasve viiväli sada süld iks suurõmbas, nii et nõid kõgõ kikkaga jäi kainõtava vii sisse. Viimäte lätsivä viilainõ nii suurõs, et kisivä nõia uma kikkaga vii ala. Küll rabõl nõid ja pess kikas siivaga, aga midäge es avita, midä rohkõmb na rabõliva, toda suurõmbas läts lainetus ja toda rohkõmb kisk vesi neid põhja, kost na imämb vällä es päseki.
Kuningapoja maahavisatost viitsilgast tekkünü järv jäi pakkõjite sälätaadõ kõgõ nõia ja kikkaga ja kuningapoig vei kuningatütre õnnõlikult uma leinäjä esä mano tagase, kes neid ütlemätä suurõ rõõmuga vasta võtt. Selle vahvusõ ja pästmise palgas and kuningas uma tütre pästjäle naases.
Nõia Peipsi perrä nakas rahvas kuningapoja mahavisatost viitsilgast saanu järve Peipsi järves kutsma ja kutsva tedä täämbäseni. Elävält vette matõtu nõid eläs täämbatseni Peipsi järveh edesi. Et järve põhjah kala neid ilmast ilma käüvõ tsuskma ja näpistama ja na ummi liikmit liigutasõ, et vaivajit kallo hindäst kaugõmba aija, sis nõia ja ta kikka liigutusist vesi järveh täämbätseni päiväni lainetas ja mülläs. Kui vesi Peipsi pääl väega lainetas ja kohises, sis rahvas ütlese, et Venne nõid uma kikkaga tükküse järvest vällä.
Jaan Ortus, sünd. 1857. Veriora vald.

ERA II 150, 433 (35) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Mari Ortus, s. 1867, Ann Tikker, s. 1859 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Maarja Oras
Haigused ja arstimisviisid.
Külmtõbi ehk hall. Tõbi tulevad halli hobuse seljas ja raputavat inimest hirmsasti. Selle vastu antakse puuhütse pulbrit.

ERA II 162, 245 (27) < Räpina khk., Räpina v., Tooste k. - Paulopriit Voolaine < Magda Tooding, 24 a. (1935) Kollatsioneeris Kadi Sarv
Järveh elle järvejummal, kes an´d´ kalasaake.

ERA II 162, 246 (34) < Räpina khk., Räpina v., Tooste k. - Paulopriit Voolaine < Magda Tooding, 24 a. (1935) Sisestas Maarja Klaas 2001, kollatsioneeris Mare Kalda
Kivi päält ei tohi juvva. Vanajuudas om vii kivi pääl är tsurkno. Juudas raputas kihvte kivimulko.

ERA II 162, 256/8 (68) < Räpina khk., Räpina v., Tooste k. - Paulopriit Voolaine < Magda Tooding, 24 a. (1935) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda 2009
Üts herr matõte lossi keldrehe. Kiä inemene õks läts keldrehe, tuu inämb tagase es tulõ. Üts julgõ nuurmiis ütel: "Mis kõrd tuu om?! Ma lää kae perrä, mis sääl om!" Läts tä keldrehe, võtt piima ja jahu üteh ne nakas putro kiitma. Võtt kirstul kaasõ päält. Herr oll är kõdunõnu. Nuurmiis pan´d´ tollõ herrä põrmulõ ka putro luitsaga suuhtõ. Kõrraga karas herra põrm kirstust üles, and un´ko rahha ja ütel: "Olko raha loet kattõ un´kohe, nii et kummahke un´koh om ütevõrra. Kui õigus om loet, saat raha hindale. Kui ei jõvva lukõ, kägistä är." Herr esi läts minekit. Nuurmiis nakas lugõma, jäi üts viiekopkaline raha üle. Miis märgot, märgot, mis tetä. Nägi väist ja kivvi. Lei sis väädsega raha poolõst ja pand üte poolõ rahha ütte un´kohe, tõõsõ tõistõ un´kohe.
Hummongo üül nõsse üts kapjoplakin ja herr tull sisse ja küsse: "Kas raha är loit?" - "Ar." - "Kohes pan´t tuu viiekop´kalise?" küsse herr kur´astõ. - "Näet, üts puol om üte un´ko otsah, tõõne puol tõõsõ un´ko pääl." Herr kai, et õigus. Herr kattõ, nii et suits jäi õnnõ perrä.
Inemese' lätsivä keldrehe rahha ot´sma, et unõh näädate.
Kuuldud isalt.

ERA II 162, 579 (11) < Räpina khk., Räpina v., Tammistu k. - Paulopriit Voolaine < Juhan Jõks, 79 a. (1935) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda 2009
Vanast tette inemene soendest. Inemene sai hullõmb kui susi. Pehme leib ja või võõse tagasi inemesest tetä.

ERA II 162, 579/80 (12) < Räpina khk., Räpina v., Tammistu k. - Paulopriit Voolaine < Juhan Jõks, 79 a. (1935) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, redigeeris Kadi Sarv
Üts miis sei haan´arua man. Tull susi mano, kel olliva silmä' veh´tse. Miis and väädse otsast leibä. Susi läts kõõ väädsega mõtsa.
Ütskõrd läts miis liina, ne näge poodiakna pääl umma väist. Läts puute väist küsümä. Kaupmiis küsse: "Kui muudo su väits kattõ är?" Miis selet´ kui muudo. Kaupmiis and väädse tagasi ne ütel, et timä esi ol´ge soendeh. Tenäs miist ne kink kraame meehele, et timmä är päst.

ERA II 162, 580 (13) < Räpina khk., Räpina v., Tammistu k. - Paulopriit Voolaine < Juhan Jõks, 79 a. (1935) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, redigeeris Kadi Sarv
Vanast läts kõõ pulmarahvas soendest.

ERA II 245, 433 (5) < Räpina khk., Veriora v., Süvahavva k. - Erich Siilivask, Süvahavva algkooli õpilane < Miina Siilivask, vanaema (1939) Redigeeris USN
(Vanapagana lingukivi)
Labasaare soo pääl asub suur kivi, mida kutsutakse Vanapagana lingukiviks. Vanapagan läinud kord hingi varastama. Olnud täiskuu aeg ja kuu paistnud väga heledasti. Vanapaganal läinud hing täis, et inimesed teda vast näevad. Ta võtnud põllult suure kivi ja pani lingu pääle. Keerutas paar korda ümber pää ja viskas. Kivi lendas kuni pilvedeni ja kukkus kaugele Labasaare soo pääle. Vanapagan nägi, et kuu mahaviskamisest midagi välja ei tule ja et kuu ikka veel paistis edasi, läks ta ära oma koopasse.

ERA II 245, 451 (18) < Räpina khk., Veriora v., Soohara k. - Erich Siilivask, Süvahavva algkooli õpilane < Juuli Kivimets, ? a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane, redigeeris Mare Kalda
Veriora vallas Soohara külas suur lohk, selles lohus vanainimeste jutu järgi olnud väike järv. Ühel päeval pesnud naine järves lapse mähkmed. Äkki hakkas järvevesi järve keskele voolama. Tüki aja pärast oli järv veest tühi, ainult keset järve jäi väike auk, kust vesi oli maa alla voolanud. Ka see kasvas mõne ajaga kinni ja ei jäänud ainustki jälge vanast järvest järgi.

ERA II 245, 489 (9) < Räpina khk., Veriora v., Süvahavva k. - Helgi Siilivask, Süvahavva algkooli õpilane < Karl Sohard, 40 a. (1939) Sisestas USN
Katku tuntud vanast halli mehena. Kes seda meest näinud, see surnud. Kõige rohkem käinud sääl, kus olnud peod või kõrtsid, sääl saanud ta inimesi kergesti hullustada.

ERA II 245, 497 (16) < Räpina khk., Veriora v., Süvahavva k. - Helgi Siilivask, Süvahavva algkooli õpilane < Karl Sohard, 40 a. (1939) Sisestas ja redigeeris USN
Kord õhtul olnud nooredmehed väljas olnud. Äkki kuulnud lauluhäält, mõtelnud, et kes need muud on kui tüdrukut, kes lähevat kuhugi. Kohe peetut nõu kokku ja mindud sinnapoole, kust kuulnud lauluhäält. Jõudnut jõe äärte, säält olnut kostnut alul hääl: ei kedagi, vaid teispool näinud ainult hõljuvaid kujusid, kes tantsides hõljunud edasi. Mehed läinud ka taga üle jõe, kuid järgi ei saanud. Kord olnud kujut siinpool, kord seal, nii joostud hommikuni välja midagi tabamata, isegi teatata, keda taga ajasid. Ainult vanad inimeset teadnud rääkida, et need olnud vetevalitseja tütret, kes tahtnud meelitada mehi oma riiki.

ERA II 245, 536/7 (4) < Räpina khk., Veriora v., Pääsna k., Metsa-Villemi t. < Räpina khk., Pindi k., Jakopi t. - Erna Kaljuvald, Süvahavva algkooli õpilane < Gustav Kaljuvald, 52 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane, redigeeris Mare Kalda
Kui Väimera härrastemaja ehitadi, siis käisid töölised järves suplemas ja ühele puutus midagi jala külge, midagi tünnitaolist. Nüüd tegi see tööline ennast haigeks, et teda koju lastaks. Ta lastigi koju. Kodust tuli ta paari härgadega sinna järgi. Ta ladus need tünnid vankrile ja sõitis koju. Kõigis neis tünnides oli kuld. Nüüd ostis ta enda priiks ja hakkas Tartusse maja ehitama. Platsi eest kandis ta linnavalitsule väikse kotiga kulda, kuni seda oli küllalt. See maja, mis ta ehitas, kandis Paabu maja nime, sest mehel oli Paap nimi. Hiljaaegu kutsuti seda maja veel Paabu majaks. Maja asub Raatuse tänavas pahemal pool üle Kivisilla.

ERA II 245, 540/1 (9) < Räpina khk., Veriora v., Pääsna k., Metsa-Villemi t. < Räpina khk., Pindi k., Jakopi t. - Erna Kaljuvald, Süvahavva algkooli õpilane < Gustav Kaljuvald, 52 a. (1939) Redigeeris USN
Vanasti kannatasid inimesed hallitõve pärast. Arvati, et hall käib vaimuna inimesi kiusamas. Hall käis igal päeval ühel ajal. Halli eest põgeneti ning põgenemisel pandi pastlad taguspidi jalga, et hall aru ei saaks, kuhu inimene läinud. Pahtpää külast põgenes üks naine samuti metsa. Metsas kuulnud ta, kuidas teda hall hüüdnud, sest hall ei saanud jälgedest aru, kuhu ta läinud. Nii saadi põgeneda halli eest. Teisiti ka saadi arstida hallihaigeid inimesi. Viidi haige sauna ja viheldi teda hästi soojas, mis parandas haigust. Hallitõvi oli vanasti üks koledam haigus, mis piinas inimest.

ERA II 245, 557/8 (3) < Räpina khk., Räpina v., Raigla k., Tamme t. - Felix Kohus, Räpina algkooli õpilane < Ella Kohus, 30 a. (1939) Redigeeris USN
Saladuslik keeris Võhandu jõe harus
Võhandu jõe haru, mis voolab Räpina luteri kiriku kalmistu tagant läbi, on seotud salapärase näkilooga. Sealt tulnud kaks noormeest S. Parmask ja Taani Võikov üle. Nad sõudnud kiiresti ja olnudki varsti üle saamas, kuid veekeeris löönud paadi ümber ja nad kukkunud vette. Ja korraga hakatud neid põhja kiskuma. Ei olla aidanud ujumine ega midagi ja nad olla uppunud. Sinna pole mitte need uppunud, vaid ka paljud teised. Jutustuste järgi on sinna uppunud ligi 10
inimest.
Kui kaldalt vaatad, siis on see koht väga vaikne. Kui aga mõni part või luik sinna kohta jõuab, kistakse ta kohe vee põhja. Arvatakse, et sääl on näkk, kes alatasa hingi püüab.

ERA II 245, 577/81 (1) < Räpina khk., Jaama as., Linnuste t. < Räpina khk., Meeksi v., Naha k. - Helju Kaareste, Räpina algkooli õpilane < Eduard Kaareste, 50 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane, redigeeris Mare Kalda
Jutte Jaamamõisa pedäjäst
Räpina vallas Jaama asunduses om Häide mäel vana petäi. Rahvas kõnõlõs, et tollõ pedäjä om iustanu Rootsi kuningas latvapiti maa sisse. Esi ütelnü: "Kui see petäi kasuma lätt, siis saasõ see riik veel kõrd Rootsi valitsusõ ala."
Tollõ pedäjä ala olõvat panto sõja aigo hulka kulda ja Rootsi kuninga tütär tapõto sinnä mano, ta pidävät hoitma toda kulda. Ega saja aastä peräst tä tulla maa pääle. Kui tälle siis keäke midäke ütles, päses tä tollõst needusest ja and oma päästjalle kõik tuu kulla.
Räpina paberivabriku omaniku kutsar Krõsman sõit kolmõ hoõsõga ööse üle Häidemäe. Pedäjä kotsele jõudõh es läävä hobõsõ pedäjäst müüdä. Kutsär tull vankrest maaha ja vidi hobõsõ suurest kinne pidäden pedäjäst müüdä. Hobõsõ norsksevä ja pelksevä. Kui müüdä sai, kai kutsär, et pedäjä ossa pääl istõ valgede rõõvastõ ja pikä hiusõga naane.
Peräst tulnova tõõsõ meehega tagase, aga ei olõ inämp midäge nänno.
Üteö suvistõpüha hummugol läts üts naane kerkohe. Üle Häidemäe minnen nägi tä, et pedäjä kõrval sais valgede rõõvastõga, pikä hiusõga naane ja suge pääd. Kerkohe minejä naano pelgämä ja lännö rutto müüdä. Kui tä müüdä saanü, naano pedäjä kõrval naane kõvastõ ikma ja ütelnu: "Kui sa mullõ olõs midäge ütelnö, olõs ma pääsnü sellest nõidusõst, aga et sa midäge es ütle, siis piä ma siin viil sada aastät istma.

ERA II 245, 597/8 (2) < Räpina khk., Räpina v., Raigla as., Vanaküla t. - Kaljola Kuus, Räpina algkooli õpilane < Jaan Ainsalu, s. 1884 (1939) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda 2006
Lugu Meelva järvest ja selle mustast poisist
Meelva järv asub Räpinast 5 km kaugusel Meelva küla juures. Ta on suuremalt jaolt ümbritsetud sooga.
"Neljapäevane päev vist oli, kui mina ja isa tahtsime minna Meelva järvele kalale. Oli ilus suvehommik. Teel eksisime ära. Kell võis olla umbes viie ümber, kui nägime enda ees musta poisikest jalutavat. Vahel pöördus poiss ümber meie poole ja tõmbas sõrmega ning lausus: "Tulge aga julgesti järele, küll juhatan teid õigele teele." Olime käinud juba hulga maad. Juba hakkas pimenema. Kord-korrast muutus teerada laiemaks ning kõvemaks. Äkki aimas isa midagi, meie olime "õiget usku". Isa lõi ristimärgi ette ja mina tegin sama. Pääle selle poisike hakkas kaugemale minema. Isal läks süda täis ja hüüdis kõva häälega: "Kui sa, kurat, meid koju ei vii, löön su maha!" Must poiss muudkui naeris aina. Isa märkas kohe, et tegemist on vanakuradiga, kes meid võrgutas. Isa võttis maast ühe lühikese kaika ning lõikas noaga risti pääle ja viskas poisikesele järele. Poiss kadus kohe nagu maa alla ja meie silmad pääsesid lahti. Olime tammunud kogu aja ümber oma elamute."

ERA II 245, 611 (4) < Räpina khk., Kahkva v., Suure-Veerksu k. < Äksi khk., Kaarepere v., Nurga t. - Heldur Hiietamm, Väike-Veerksu algkooli õpilane < Adele Hiietamm, 46 a. (1939) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda
Kassnurme külas on mägi, mida nimetatakse Kalevipoja sängiks. Tema suurus on mitu sülda.

ERA II 245, 611 (5) < Räpina khk., Kahkva v., Suure-Veerksu k. < Äksi khk., Kaarepere v., Nurga t. - Heldur Hiietamm, Väike-Veerksu algkooli õpilane < Adele Hiietamm, 46 a. (1939) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda
Vedu vallas Toolamaa mõisa maa pääl soo ääres asub veel teine Kalevipoja säng. Järsk mägi. Iga sängi kõrval silmapesukauss, kus vesi alati sees seisnud.

ERA II 245, 611/2 (6) < Räpina khk., Kahkva v., Suure-Veerksu k. < Äksi khk., Kaarepere v., Nurga t. - Heldur Hiietamm, Väike-Veerksu algkooli õpilane < Adele Hiietamm, 46 a. (1939) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda
Saadjärve otsas Kraksi talu õue all järve kalda ääres on suur kivi. Selle kivi olema Kalevipoeg sortsiga kakeldes talle linguga visanud, kui ta tuli Saadjärvest läbi, 700 saelauda seljas. Sama teed käinud ta ka Ilmjärvest läbi. Sealt välja tulles raputanud ta pasteldelt muda, millest sai suur kõrge Kolsi mägi. Ise sealjuures lausunud: "Oi, oi, oi, oi oidukesta, tahab kasta mehe kelli - juba kipub ninanippu. Saadjärv ulatas ainult pastla ristpaelteni."
Ilmjärv asub kahe mäe vahel Kolsi ja Navamõisa mäe vahel.

ERA II 245, 612 (7) < Räpina khk., Kahkva v., Suure-Veerksu k. < Äksi khk., Kaarepere v., Nurga t. - Heldur Hiietamm, Väike-Veerksu algkooli õpilane < Adele Hiietamm, 46 a. (1939) Redigeeris USN
Ülejärve metsas Kaarepere vallas on teine Kalevipoja lingukivi. Samal teekonnal Sortsile visatud. On suur kivi, 1,5 sülda kõrge. Muidu otsa ei saa kui redeliga. Justkui saun.
[Vt. HVM I, muist. 32 ja muist. 30 B, 50; sama ka ERA II 247, 89 (7) < Räpina khk., Kahkva v., Suure-Veerksu k. < Äksi khk., Kaarepere v. - A. Hiietamm < Adele Hiietamm, 46 a. (1939)]

ERA II 245, 613 (8) < Räpina khk., Kahkva v., Suure-Veerksu k. < Äksi khk., Kaarepere v., Nurga t. - Heldur Hiietamm, Väike-Veerksu algkooli õpilane < Adele Hiietamm, 46 a. (1939) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda
Saadjärv olnud ennem Pupsavere küla soos. Ühel päeval teinud heinaline Saadjärve praegusel kohal heina. Seal olnud ka vana Äksi kirik. Äkki läinud suur hall härg ja hakanud heinategija saadusid laiali ajama. Heinaline seda nähes võtnud reha ja löönud härjale. Sealsamas vajunud hall udu veena ja suure kohinaga maha ja matnud heinalise ühes lähedalasuva kirikuga oma alla. Poleks see heinaline härga löönud, siis oleks Saadjärv edasi läinud härja kujul. Nüüdki veel kuuldavat uueaasta ööl vana Äksi kiriku kella löömist ja nähakse vees tulesid vilkumas.

ERA II 245, 613/5 (9) < Räpina khk., Kahkva v., Suure-Veerksu k. < Äksi khk., Kaarepere v., Nurga t. - Heldur Hiietamm, Väike-Veerksu algkooli õpilane < Adele Hiietamm, 46 a. (1939) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda
Ema vanaisa ja ka teisi heinalisi teinud korra Tõrvejõe veeres heina. Seal kuulnud nad veest hüütavat, kuid kedagi pole nähtud: "Tund on tulnud, kuid kedagi pole tulnud!" Vähe aja pärast hõigatud samuti. Siis näinud kõik heinalised Tõrve küla poolt särgiväel meest jõe poole jooksvat. Nemad läinud vastu ja võtnud mehe kinni, et mis sa sinna ikka lähed. Mees vastanud: "Muidu, niisamuti!" Kui heinalised ikka veel teda pole minna lasknud, jäänud mees väga raskesti haigeks. Haige maas ja palub, et laske aga jõele minna. Lõpuks, kui teised järele ei annud, ütelnud: "No kui te mind jõele ei lase minna, siis tooge mulle vähemalt jõevettki juua!" Siis toodudki vett, aga kruusiga ei juletud anda, antud ainult lusikatäis. Samal silmapilgul surnud mees. Nähtavasti saatis vetevaim mehele sõna ja kutsus teda.

ERA II 245, 620/1 (15) < Räpina khk., Kahkva v., Suure-Veerksu k. < Äksi khk., Kaarepere v., Nurga t. - Heldur Hiietamm, Väike-Veerksu algkooli õpilane < Adele Hiietamm, 46 a. (1939) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda
Oleviste kirikut Tallinnas ehitas meister Olevist. Kui ta hakkas ehitama, siis keegi ta nime ei teadnud, kuna ta ise rääkis, et kui keegi ta nime teada saab ja teda nimepidi hõikab, siis ei saa kirik kunagi valmis.
Juba hakanud kirik valmis saama ja meister värvinud juba torni katust. Sääl läinud üks sant mööda meistri korterist. Naine istunud maja trepil, hoidnud last ja laulnud: "Tule koju, Olevist, too lapsele saia." Sant läinud ka kohe huvitatult vaatama, et kas saab juba kirik valmis. Näinud aga: torn on mere poole viltu ja hüüdnud värvivale meistrile: "Kuule, Olevist, torn on mere poole viltu!" Nagu seda saanud ütelda, nii meister kukkunud tornist alla maa peale, madu karanud suust välja ja kerinud ennast rinde peale, nagu seda võib näha veel praegugi.

ERA II 245, 622 (19) < Räpina khk., Kahkva v., Suure-Veerksu k. < Äksi khk., Kaarepere v., Nurga t. - Heldur Hiietamm, Väike-Veerksu algkooli õpilane < Adele Hiietamm, 46 a. (1939) Redigeeris Mare Kalda
Kui nälg ja katk möllas inimeste seas, käis ringi pikk must naine, keda arvati olevat katk. Ta käis majast majja. Kui talle ande ei antud, surmas ta terve maja. Kui juhtus öösi, vaatas magajaid, kui magajad magasid päripidi, siis surmas, aga kui teine magaja oli teistpidi, siis ütles: "Need on sead, neid ma ei võta."

ERA II 245, 646 (10) < Räpina khk., Kahkva v., Väike-Veerksu k., Soolombi t. - Klaara Kaldmäe, Väike-Veerksu algkooli õpilane < Jakob Kaldmäe, 49 a. (1939) Redigeeris Mare Kalda
Rasina järves on üks koht, mida kardetakse. Räägitakse, et seal elavat veenäks, kes tõmbavad sisse. Kord olevat lapsed läinud suplema ja olevat saanud sellele kohale ja kohe olevat üks kadunud vee alla. Kui järv on kinni külmunud, olevat kolm poissi läinud sinna jää peale. Jää olevat murdunud ja viinud poisid kaasa. Kardetakse seda kohta praegugi, ei julge enam ääreski kõndida.

ERA II 245, 657/8 (2) < Räpina khk., Kahkva v., Võika as., Niidumäe t. < Räpina khk., Räpina v., Tobraotsa k. - Valter Lehiste, Väike-Veerksu algkooli õpilane < Hindrik Lehiste, 75 a. (1939) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda
Räpinast Leevaku poole minnes Räpina Jaamamõisas asub Häidemäe petäi, kelle Rootsi kuningas istutas ja pääle selle löönud mõõgaga neljalt poolt ja praegugi on mõõga jäljed alale. Kord on nähtud sealt välja tulevat üht ilusat neitsid, pika juuksega. See oli ühel jaanipäeva hommikul, tulnud ta kirikurahvale vastu ning küsinud: "Kel on võtid tarvis?" ning pakkunud igaleühele. Keegi ei ole võtnud vastu. Oli puhkenud nutma ning lausunud: teda ei päästa keegi ära, ning läinud tagasi.
Praegugi seisab petäi alale võimsalt ja tugevalt.

ERA II 245, 661/2 (1) < Räpina khk., Kahkva v., Väike-Veerksu k. - Herta Öösalu, Väike-Veerksu algkooli õpilane < Anna Ilumets, 50 a. (1939) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda
Tobre juures on üks mänd ja seal on üks kivi, ta kuigi suur ei ole. Jõuluöösel käivad üks tütarlaps valgeis riideis, palja pääga, ja ilus suur juuks olevad tal. Ta istvad kivi pääle maha ja siis nutvad sääl, sugevad oma juust. Sinna vist olevad tema vanemad maetud ja kulda kivi alla peidetud. Kui temast keegi mööda läheb ja ta käest midagi küsib, ei vasta ta midagi. Ja keegi ei tohi kivi minna üles võtma, tema valvavad iga kord seal juures. Aga teda muidu ei näe kui jõuluöösel. Kui ta sinna jõuluöösel tuleb, siis kõik metskitsed karjuvad.

ERA II 245, 673/4 (1) < Räpina khk., Toolamaa v., Toolamaa as., Ojavere t. < Räpina khk., Räpina v., Tooste k. - Elfriide Sabalisk, Leevaku algkooli õpilane < Liine Sabalisk, 43 a. (1939) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda
Räpinasse minnes näevad kõik vasakpoolsel tee äärel võimsalt kohisevat suurt mända, millel on neli tugevat haru. Selle männi oli istutanud Rootsi kuningas. Mänd olnud veel väike, kui kuningas löönud ta mõõgaga pikuti neljaks. Ise ütelnud, et kui iga haru läheb kasvama, siis saan kord jälle selle maa oma valitsuse alla.
Männi elulugu ulatub kaugesse minevikku. Rahvas hüüab teda Häidemäe pedäjaks. Männi all olevat kullakelder, mida valvavat elusalt neetud tütarlaps. Viimane tulevat iga saja aasta eest jaanipäeva ööl kell 12 välja ja istuvat valgeis riideis ning ootavat, millal läheb keegi inimene mööda sealt. Kui see ütleb mõne sõna, siis pääsevat see valvaja vabaks, ja see, kes ütleb midagi, peab minema asemele. Kui ei ütle möödamineja midagi, siis see tütarlaps hakkavat väga haledasti nutma ja ütlevat, et nüüd pean ma kaua aega jälle ootama, kui näen mõnd inimest. Siis lähvat jälle tagasi puu alla ning ootavat jaanipäeva ööd saja aasta tagant kui lapsuke jõule.

ERA II 245, 689/90 (10) < Räpina khk., Toolamaa v., Toolamaa as., Ojavere t. < Räpina khk., Räpina v., Tooste k. - Elfriide Sabalisk, Leevaku algkooli õpilane < Alide Lajal, 43 a. (1939) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda
Vanast elänö üts naane. Tol naasel olno üts väikene lats ka nii paari kuu vana. Tuu naane nõidmese läbi muutonu soendest. Tõsõ olnova nii hädäh väiko latsõga. Latsõ imä paeno är mõtsage ja elänö nigu soend iks eläs, es olõ tulno kodo kaemage. Tõsõ inimese annova nõu, et lats viige mõtsa viirde kivi mano ja jätke sinnä ütsinda, et siske vast tulõ kodo. Tennöväge sis nii. Esi vahtnova, mis ta tege latsõga. Tulnoge soend mõtsast ja visano naha kivi pääle. Imetänü latsõ sis äräh ja tõmmano naha sälgä ja lännö. Lats viidö alate sinnä kivi mano ja viidö süvvä kah soende jaost.Nii lännö iks edese.
Ütskõrd tettö sis tuli kivi ala. Soend tulno ja heitnö naha kivi pääle. Nigu naha kivi pääle panno, palano nahk kuuma kivi pääl är. Imä võtno uma latsõ üskä ja tulno kodo tagasi. Tenänö kodorahvast, et nuu timä pästivä soendest.

ERA II 247, 87 (4) < Räpina khk., Kahkva v., Suure-Veerksu k. < Äksi khk., Kaarepere v., Nurga t. - Aino Hiietamm, Räpina Aianduskeskkooli õpilane < Adele Hiietamm, 45 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002
Kassnurme külas on mägi, mida nimetatakse Kalevipoja sängiks. Tema on suur mitu sülda.

ERA II 247, 87 (5) < Räpina khk., Kahkva v., Suure-Veerksu k. < Äksi khk., Kaarepere v., Nurga t. - Aino Hiietamm, Räpina Aianduskeskkooli õpilane < Adele Hiietamm, 45 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002
Vedu vallas Toolamaa mõisa maapääl soo ääres asub veel teine Kalevipoja säng. Järsk mägi. Sängi kõrval asunud silmapesu kauss, kus vesi alati sees seisnud.

ERA II 247, 87/9 (6) < Räpina khk., Kahkva v., Suure-Veerksu k. < Äksi khk., Kaarepere v., Nurga t. - Aino Hiietamm < Adele Hiietamm, 46 a. (1939) vrd ERA II 245, 61/2 (6) < Räpina khk., Kahkva v., Suure-Veerksu k. < Äksi khk., Kaarepere v. - Heino Hiietamm < Adele Hiietamm, 46 a. (1939) Sisestas USN
Saadjärve otsas Kraksi talu õue all järve kalda ääres [on] suur kivi. Selle kivi olema Kalevipoeg Sortsiga kakeldes talle järele visanud, kui ta Saadjärvest läbi tuli, 700 saelauda seljas. Sama teed [käinud] ka ta Ilmjärvest läbi. Sealt välja tulles raputanud ta pasteldelt muda, millest sai suur kõrge Kolsi mägi. Ise sealjuures lausunud:
"Oi, oi, oi, oi oidukesta, tahab kasta mehe kelli, juba kipub ninanippu. Saadjärv ulatas ainult pastla ristpaelteni."
Seega asubki Ilmjärv kahe mäe, Kolsi ja Nava mõisa mäe vahel.

ERA II 247, 89 (7) < Räpina khk., Kahkva v., Suure-Veerksu k. < Äksi khk., Kaarepere v., Nurga t. - Aino Hiietamm, Räpina Aianduskeskkooli õpilane < Adele Hiietamm, 45 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002
Ülejärve metsas, Kaarepere vallas on teine Kalevipoja lingukivi. Samal teekonnal Sortsile visatud. On suur kivi, 1,5 sülda kõrge. Muidu ema jutu järgi otsa ei saavat, kui pidavat redeliga ronima. Justkui saun.

ERA II 247, 89/91 (8) < Räpina khk., Kahkva v., Suure-Veerksu k. < Äksi khk., Kaarepere v., Nurga t. - Aino Hiietamm, Räpina Aianduskeskkooli õpilane < Adele Hiietamm, 45 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001
Saadjärv olnud enne Pupasvere küla soos. Ühel päeval teinud heinaline Saadjärve praegusel kohal heina. Seal olnud ka vana Äksi kirik. Äkki näinud: suur hall härg tulnud ja hakanud heinategija saadusid laiali puistama. Heinaline seda nähes võtnud reha ja löönud vihahoos härjale. Sealsamas vajunud hall udu veena ja suure kohinaga maha ja matnud heinalise ühes lähedalasuva kirikuga oma alla. Poleks see heinaline härga löönud, siis oleks Saadjärv edasi läinud härja kujul. Nüüdki veel kuuldavat uueaasta ööl vana Äksi kiriku kella helinat ja nähakse vees tulesid vilkumas.

ERA II 247, 91/3 (9) < Räpina khk., Kahkva v., Suure-Veerksu k. < Äksi khk., Kaarepere v., Nurga t. - Aino Hiietamm, Räpina Aianduskeskkooli õpilane < Adele Hiietamm, 45 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001
Ema vanaisa ja ka teisi heinalisi teinud korra Tõrvejõe ääres heina. Seal kuulnud nad veest hüütavat, kuigi kedagi pole nähtud: "Tund on tulnud, aga meest pole tulnud!" Vähe ja möödudes hõigatud jällegi samuti. Siis näinud kõik Tõrve küla poolt särgiväel meest jõepoole jooksvat. Nemad läinud vastu ja võtnud mehe kinni, et mis sa sinna ikka lähed. Mees vastanud: "Muidu, niisamuti!" Kui heinalised ikka veel teda pole minna lasknud, jäänud mees korraga väga raskesti haigeks. Haige maas ja palub, et laske aga jõele minna. Lõpuks kui teised järele ei annud, ütelnud: "No kui te mind jõele ei lase minna, siis tooge mulle vähemalt jõe vettki juua!" Siis toodudki vett, aga kruusiga ei juletud anda, antud ainult lusika täis. Samal silmapilgul surnud mees. Nähtavasti saatis vetevaim mehele sõna ja kutsus teda.

ERA II 247, 135/7 (19) < Räpina khk., Kahkva v., Suure-Veerksu k. < Äksi khk., Kaarepere v., Nurga t. - Aino Hiietamm < Adele Hiietamm, 45 a. (1939) Sisestas USN
Oleviste kirikut ehitas meister Olevist. Kui ta ehitama hakkas, siis keegi ei teadnud ta nime. Ise ta rääkis, et kui keegi ta nime teada saab ja teda nimepidi hõikab, siis ei saa kirik kunagi valmis. Juba hakand kirik valmis saama ja meister värvinud juba torni katust. Sääl läinud sant meistri korterist mööda ja näinud, et naine istund maja trepil, hoidnud last süles ja laulnud: "Tule koju, Olevist, too lapsele saia!" Sant läinud kohe huvitatult vaatama, et kas saab juba kirik valmis. Näinud aga - torn mere poole viltu, ja hüüdnud värvivale meistrile: "Kuule, Olevist, torn on ju mere poole viltu!" Nagu ta selle ütelda saanud, nii meister kukkunud tornist alla ja surnud. Madu karanud suust välja ja kerinud ennast rinna peale, mida veel praegugi võib näha Oleviste kiriku torni all, kiriku seinast mitte kaugel.

ERA II 247, 137 (20) < Räpina khk., Kahkva v., Suure-Veerksu k. < Äksi khk., Kaarepere v., Nurga t. - Aino Hiietamm, Räpina Aianduskeskkooli õpilane < Adele Hiietamm, 45 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002
Põhjasõja ajal, kui nälg ja katk möllas inimeste seas suure pika musta naisena. Käinud ikka külast külla ja majast majja. Kui ta midagi olevat küsinud ja seda talle antud, jätnud ta maja rahule ja rännanud edasi. Kui ta juhtus öösel tulema, siis vaadanud ta alati magajaid. Kui magati päripidi, siis saatnud ta majale katku. Olid aga magajad teine teist pidi, neid pole ta puutunud, ainult ütelnud: "Need on sead, neid ma ei võta!" Nii pidid rahvas alati nii magama, et neile mitte katk majja ei tuleks.

ERA II 257, 298/9 (28) < Räpina khk., Räpina v., Kõnnu k. - Paulopriit Voolaine < Maarja Tilkson (Palleka Maarja), s. 1861 (1939). Kulka stipendium 1793/00-7L. O. Looritsa Endis-Eesti elu-olu II
Ütskõrd nätte mõtsah, et sende ala tulliva' maa alt vällä väikese meehekese' nigu pupe'. Näil olliva' suurõ' habõna'. Noo olliva' seenealotsõ'. Inemestele ante noist tiidä, ja nä otsteva vällä ja saadeteva Peterbuure näütüse pääle.

ERA II 257, 309 (30) < Räpina khk., Räpina v., Tooste k. - P. Voolaine < Liine Tooding (1939) Sisestas USN
Et lats uppa es läässe, hirmutõdas: Näks om uah!

ERA II 262, 206/8 (13) < Räpina khk., Leevi v. - Daniel Lepson < Peeter Lepp, 80 a. (1939) Sisestas Pille Parder 2002
Wirvatulõ.
Wirvatulli kutsutas rahatulõ. Kui üüse nätas kahke suuh voi rebah vai nurmõ pääl tuld, sis arvatas, et vanasarvik lugõ sääl rahha. Sinnä om kunage ja kiäke kulda voi rahha ärär matno ja vanasarvika käü tuud rahha vahel lugimah, et kos tä om kõik viil alalõ, voi om mõni joba raha man käünü. Suurõmbalt jaolt käü vana kuri rahha lugimah rahahaudõ man Jaanipäiv üüse, Joulu üüse ja vana aasta üüse täpselt kell 12. Kus tuud aigo trehväs tuld nägemä ehk vana kurä rahalugemist, tuu mingu tulõmano ilma peluta, andku jõudo ja küsigu hindälle keh tuld. Vanakuri andvat õigõ lahkõhe. Raha paistovat sis olõvat nigu tulitsõ hütse ja nuu näütäväge valgust. Kui nüüd koiv antusi hütsi kodo vijä, sis olõvat nuu kõik kuldraha. Vanakurä antusi tulitsist hütsi nii muudo kodo viimä, et kui kütse olõt kätte saanu, sis piät õkva nakama minemä, et tohi tenäta, kui tennät, sis muutosõ hütse puulehis. Ei tohi kah kõrdoge taadõ keia, olgu takah vai missugutsõ helü vai ähvärduse, sest takah tulõva vanakurä sulesõ, kes ega hinna iist tahtva kulda hindäle saia. Kui taadõ kaet sis nakat nää...e ähvärdüsi pelgäma, viskat hütse maaha ja kaet ku viil esi eloga päset.
Nüüd inämb noid tulli ei näta vanõmba inemise kõnõlõse, et aastat 60-70 tagase, sis kuulid raha tulli tihte nättäväl Jaoniüüse ja vanaaastä üüse. Kui tuld muudõ es näe, sis kui pannid noil üsel veekese aigo inne kellä kattõtõistkümmend musta täko ... vastapiti hindälle kaala ja lätsist riihe laopääle ja vahet kahrupersest vällä põhä poolõ, sis näit mitmõh paagõh tuld.
Hutustanu Peeter Lepp 80 aast. vana.
Leevi vald, Joonirootu.
savisaares 6 augustil 1939 a.
Korrrespodent D. Lepson.

ERA II 262, 280/3 (2b) < Räpina khk., Leevi v., Jaanivootu - Daniel Lepson < Peeter Lepp, 80 a. (1939) Sisestas Pille Parder 2002
Üts nõid oll jälle tennü soendis üte rikka Pihkva kaupmehe. Inemine kes soes nõiute oll nigu susi kunage murse inemiise ja eläjit ja oll kah muudö perüs soe muudo. Kui inemine sei, sis tükevä nimä rohkõmb inemiste mano kui peris soe. Inemiste mano tükevä nimä tuuperäste, et kui inemine nääle tükp leibä umast käest and, sis kattõ nõidusõ vägi är ja soendest sai jäl inemine tagase. Oll nigu harilik inemine kunage, a ku soend oll, sis oll nigu harilik susi kunage haukse ja unnas soe muudo, nii et vahet es mõista kiake tetä soe ja soende vaihõl.
Nii sis ütskõrd vanast oll miis naasega haanä rua kõrval sööni ja sinnä nääde mano oll tulnu kah mõtsast susi vällä. Susi tulnu õkva nääle mano ja vahtnö ütsi silmi leevä pääle. Miis kaeno ja märkkö, et kas anda nüüd soelõ prohvasõlõ tükk leibä voi virotada vikatega nii et timä siä samma maaha jääs.
naane ütelnö, et anna no tälle räbäkolõ tükk leibä hambehe, ta om jo nätä väega näläne, olgage et minevaasta üte utka õr murse, võib olla oll mõni tõõnõ; Anna no tälle.
Miis andsege soelõ maaväätsega, vai väätse otsast leevä tükü kätte. Susi võtt leevä kõõ väätsega ja lippas mõtsa ärke. Meehel nüüd süä kangõhe täüs, et susi võtt kah meehe maaväätse, minkaga miis vikahtet lõõges. Nüüd jätä vai niitmine poolõlõ ja lasõ kodo jalga.
Päält tuu läts mito aastat müüdä, mehel oll vaja Pihkvahe kraami perrä minnä, vanast tuude Pihkvast suula, lambi õlli, tsuvva nahka ja rauda. Miis trehvü minemäst ütest kauplusõst müüdä ja nägi kauplusõ akna pääl olivat õkva nigu umma soelõ leevägä antot ja täämbatseni kaounut maaväist. Miis astõ kauplustõ sisse ja küsse nigu puul nala peräst kaupmeehe käest, et kost ... sä muu maaväätse kätte olõt saonu, mikkoga mä vikahtet iks lõikse ja ütskõrd leibä anni ja timä prohvus võtt leevä kõõ väätsega är, ja nüüd om tuu sama maaväits herr tii akna pääl.
kaupmiis võtt väätse ja ütel seo vast on jah tuu väits, miis ke om nätä tuusama. Sä ollit tuu häämiis, kes minno soendest är pastse, kohe minno üts vana nõid nõidse . Kui sä suväl haana ma kõrval seit, sis tulli mä mõtsast vällä ja tahtsõ so käest leiba, mä olli soens, sä käit küll edimält vikahte pääle, kui sä vikahte pääle kait, sis kai mä su lõõri pääle, kui sä vikahtet olõs putno, sis olõs mä sinno okva maaha murdno, aga et sä mullõ leibä annit, mis minno soendest inemises tagase tegi, sis võti mä kah suu väätse üteh, et vast kunage ilmah tulõ aig, et miis tund uma väätse är ja tulõ umma väist otsma, et mä saa sis meehele timä hääteo är tasso.
Seh siin om sino väits ja võta kah seo väikene kotikõnõ hindälle, seo om selget hõpõt täüs, mis saa sullõ tuu iist, et sä minno soendest ärä pästit.
Peeter Lepp 81 a. vana. Jaanirootu Leevi vld. Rp. khk.

ERA II 262, 283/6 (3<<) < Räpina khk., Leevi v., Jaanivootu - Daniel Lepson < Peeter Lepp, 80 a. (1939) Sisestas Pille Parder 2002
Tõõnõ soende lugu.
Üteh mõtsa viirseh taloh ütskõrd vanast näivämeehe, et õdago ilda ja peris hämäriga tulnu mõtsast vällä suur susi ja oll lännü õkva sanna sisse. Meehe olliva pannova sanna ussõ takast kinni, et las olla soel üü sannah, hummõl kutsumõ rahvast viil mano ja võtamõ söel naha säläst maaha ja pakõmõ orsilõ.Tõõsõl pääväl lätsivä kõik hulgane sauna mano, et sut kinni võtta ja är tappa, kõigil suurõ malga ja nuia säläh ja üts võtt kah koti üteh, et kui susi sannast vällä nakas tulõma pand koti ussõ ette ja susi juuskke õkva kotte sisse. Nigi nimä sanna ussõ vallali võtiva, heitivä õkva är, susi istõ raahuliselt sanna laudäl ja imeht väikeist last.
Ku inemise sanna lätsivä kaema tull susi sanna laudält ilosahe maaha läts ussõst vällä ja lippas ärke mõtsa. Inemise es takistava kah inämb sut, na saiva arro, et tuu es olõ perüs susi vaid oll inemine moonutät soendes, ja viil päälegi rassõjalgkõ naane, kes sannah sünnüt latsõ.
Nä võtiva väikese latsõ, mis väega illos oll, ja veiva tarrõ, et saagu no edespidi mis saa, last ütsindä sanna jättä kah ei või, nakseva latsõ iist hoolitsõma ja tälle lutta andma.'Õkva tuul samal õdagul inne kesküüd kuuliva maja rahvas akna all imeliist hellü ja kraapmiist, teivä akna vallalõ ja nõivä, et akna all all tuusama susi, kes latsiga sannah all, ja haukse ja küine nigu mõni pini kutsik. Nä saiva arro, et soend tull umma last kaema, puul soejulgesi anniva tälle latsõ kätte, et näüs mis tä latsõga tege. Kui lats tälle kätte ante võtt latsõkõsõ ilosahe üskä ja nakas last imetämä. Kui lats är sai imetetüs pand latsõ ilosahe maaha ja lipas esike jäll mõtsa. Niimuudo käve soend ega üüse umma last imetämäh ja kiäke tedä es putu kah, sest egaüts tiise, et tuu ei olõ perüs susi vaid soend.
Ütskõrd ütel ilosal pääväl sõit üts väega uhkõ provva katõhobõsõ tõllah, sinnä tallo sisse ja nõudse last näha. Majainemise es usuva timäle last näädäta ja ütlevä, et seo latsi imä eläs mõtsah, ja nii tedä kellelegi är ei anna. Sis selet provva nääle luu är, et kuis üts vana nõid oll tedä soendes nõidno ja moonutanu, kuis timä siin sannah latsõ oll sünnutänü ja kui muudo jälke inemises tagase oll saanu. Inemises ole timä tagase saanu niimuudu, et üts haanäline oll tälle üte tükikese leibä visano ja niimuudo oll nõidus är kaounu. Sis tõiva majarahvas latsõ tarõst vällä ja anniva rikka provva kätte, kes latsi suurõ rõõmu ja häämeelega vasta võtt. Majarahvalõ and tuu rikkas provva layso hoitmise iist hulga kulda ja sõit minemä. Kiake es saa tiidä kes timä oll vai kost timä oll.

ERA II 265, 567 (10) < Räpina khk., Meeksi v., Meerapalu k. - Evald Küttik < Viido Kliimand, 75 a. (1940) Sisestas Pille Parder 2002
Kurujärved.
Ennembidi olnu selle järvisto asõmõlõ suur järv aigopiti olle kuur paale nakanu kasuma ja põrõhõlla om sääl õlnõ mõni niisärne kotus kos viil vett om ja na olõvat nii sügavä et utskikääde pohja kätte ei ole saanu.

ERA II 265, 589/91 (3) < Räpina, Meeksi v. - E. Kundla < Juula Tenson, 64 a. (1940).
Peipsi järvel om suur kivi, mis väikse vii ajal om nätä vii pääl. Tollõ olle Kalevipoeg visanu.
Kalevipoeg ja Vanapagan om lännüvä võiki kivi viskama Toomemäe päält. Vanapagan om visanu
oma kivi Ihastele, aga Kalevipoeg viskas Peipsi järve. Küll olevat otsnu Vanapagan oma kivi ligidalt Kalevipoja kivi, aga ei leidnud.
Seda kivi nakati kutsma tolle pärast Suurkivi, et ta om väega suur ja viskaja olevat olnud ka väega suur.

ERA II 265, 589/91 (3) < Räpina khk., Meeksi v. - Evald Kundla < Juula Tenson, 64 a. (1940) Sisestas USN
Peipsi järvel om suur kivi, mis väikse vii ajal om nätä vii pääl. Tollõ olle Kalevipoeg visanu.
Kalevipoeg ja Vanapagan om lännüvä võiki kivi viskama Toomemäe päält. Vanapagan om visanu
oma kivi Ihastele, aga Kalevipoeg viskas Peipsi järve. Küll olevat otsnu Vanapagan oma kivi ligidalt Kalevipoja kivi, aga ei leidnud.
Seda kivi nakati kutsma tolle pärast Suurkivi, et ta om väega suur ja viskaja olevat olnud ka väega suur.

ERA II 265, 595 (6) < Räpina khk., Meeksi v., Meerapalu k. - Evald Kundla < Juula Tenson, 64 a. (1940) Sisestas Pille Parder 2002
Kurujärv on olnund väega suur järv. mIs on aja jooksul kinni kasunu ja saanud soo. Soo keskele on jäänud väikäse järve noid kutsutas kurujärve. Noode sisse olevad sõja ajal käkidü pallo äkle ja atro mis om sammõl üle kasvanu ja sinnä jäänuvä Pallo kulda ja hõpõd om ka jäedu sinna Neil järvil ei köütä põhja on sügäv mülge.

ERA II 265, 665 (7) < Räpina khk., Meeksi v., Tammistu k. - Laine Aidla < Vassä Ustinov, 83 a. (1940) Sisestas Pille Parder 2002
Veekogud.
Äijärv asub Virvisaare tagam ta on 1 km pikk ja pool km lai.
Ta on suur vii ajal saanu. Säält lätt üts suun Peipsi järve. Ühel aastal olle sääl nii palja kalla seeh, et kui jala sisse pannid siis otast ärä seivä aga talvel ei raiutud sisse

ERA II 265, 667 (10) < Räpina khk., Meeksi v., Tammistu k. - Laine Aidla < Vassä Ustinov, 83 a. (1940) Sisestas Pille Parder 2002
Kuru järv.
Kuru järv olle suur jkärv, aga nüüd om kasunu ta kokku, kahest kohast om viil lahti ja tal ei ole põhja all kes sinna sisse lätt tu uppuski ära. Nüüdki käime murakul ja kui sinna kohta saame kus järve koht oli siis vajud nii sügavale et põhja ae tulegi vastu ta on mäda.

ERA II 265, 669 (14) < Räpina khk., Meeksi v., Tammistu k. < Meerapalu k. - Laine Aidla < Rudolf Aidla, 52 a. (1940) Sisestas Pille Parder 2002
Leego järv
Leego järv on mäda järv ruukast ja luka kasus viiripiti. ta om Leegol.

ERA II 265, 669 (16) < Räpina khk., Meeksi v., Tammistu k. < Meerapalu k. - Laine Aidla < Rudolf Aidla, 52 a. (1940) Sisestas Pille Parder 2002
Vahesuun om Pedaspääja Tammistu vahel. Vahesuun olle väega vanast väike järv hildam olle väega mäda, suur kalmus kasuis pääl. Hildam käve küla kari pääl. Küla karjuseks olle Lenga sasnitski. vahepääl jäid lehmad kaelani mätta.

ERA II 265, 671 (20) < Räpina khk., Meeksi v., Tammistu k. < Meerapalu k. - Laine Aidla < Rudolf Aidla, 52 a. (1940) Sisestas Pille Parder 2002
Pedaspää tagan järve veeren olle suur kõevu mõts. Siin küla ümber olid kõik suured metsad, aga nüüd on nad kadunud. Kõevud kasvavad veel harusoon sööl kasvab väikse platsil kõive.

ERA II 265, 675 (26) < Räpina khk., Meeksi v., Tammistu k. < Räpina khk., Meeksi v., Meerapalu k. - Laine Aidla < Rudolf Aidla, 52 a. (1940) Sisestas USN
Juuda poeg ja jumala poeg hakkasiva riidlema, et kumb viskab kivi kaugemale. Nad läksid Tartu Toomemäe paale viskama. Juuda poiss tahte enne visata ja visassegi enne. Ta kivi lendas Ihasile, Tartust 6 km kaugele. Aga jumala poeg visas ja katte tema kivi ära. Nakasiva otsma ja leidsiva, et Emajõe suudmest 2 km Peipsi järven oli suur kivi ja kutsutaski Suurkivi.
Jumala poja kivi lahoti Ilmasõja ajal ära ja tast on ehitatud Piirisaare uus vene kirik. Juuda poja kivi lahoti ka ära ja viidi ei teagi kuhu.
Indokese kivi asub Peipsi järven hommiku pool. Sellepärast kutsutas Indokene, et Indokese Märt oli leidja.
[- - -]

ERA II 265, 683 (37) < Räpina khk., Meeksi v. < Võnnu khk. - Laine Aidla < Olga Ustinov, 52 a. (1940) Sisestas Pille Parder 2002
Vaim ek kodukäia.
Ühel perekonnal olla punanõ hobune ja must lehm. hobusele viidi õdagu alati kaaroja hano aga alati olivä hobose iist süük ära viidü ja lehma ette pantu. Peremiis õhtu alati vahte aga ei näinud kedagi ja ütskõrd säi peremees näkile mano näkk viis kohe haono hobose iist lehmale ja peremees pande kahkkaska karvapiti sälgä rahvas olle teda õpetanu et kui näkile mano saad siis peksa teda ja ütle üks. ja miis pesse näkki ja ütel üks, üks ja näkk ütel et ütle kaks ja kui ta olõs ütelnü kaks sis olos näkk mehe ja hobosõ ära käkistanu ja sest saadik es tulõ enam näkk.

ERA II 265, 686 (40) < Räpina khk., Meeksi v., Tammistu k. < Meerapalu k. - Laine Aidla < Juuli Aidla, 77 a. (1940) Sisestas Pille Parder 2002
Üte mõsiva jõe veeren ja tulle miis jõest vällä ja olle kruus õluga käen ja ütele jooge siist jooge siist ja mõskja es juuva nakasivä pelgäma ja pagesivä ärä kui na oles joonu, sis oles kõk hukka.

ERA II 271, 460 (6) < Räpina khk, Leevi v, Leevi al - Daniel Lepson < August Ortus, 45 a (1939) Sisestas USN
LURAT JÄRV NÕUD OHVRIT. Veriora Lepassaarõ suurõ tii veeren Nokipalo kotsel om Lurat järv. Tii puul järve veeren om üts kottus, kos vesi om selge ja põhi om häste nätä vast umõs 3-4 jalga sügävän. Järve põhi om silmaga nätä illos ja tasanõ. Kes sinna kotsele järve om tsuklõma lännü, tuu om järve põhja nii ärä kaonu, et tedä ei olõ kunage inämb kiäke nännü. Sinna olõvat kaonu nigu rahvas tiidva kõnõlda midage neli inemist ärä. Järve põhi sääl kotsel lask läbi, tuud kotust om mitmõ süle pikutsõ ridvaga mõõdõtu, aga ridõv ei ulatu põhja.

ERA II 290, 409 (2) < Räpina khk., Leevi v., Kukksilla k. - Daniel Lepson < Jaan Jõgeva, 71 a. (1940) Sisestas Pille Parder 2002
Tõnni vakast ja Tõnnile ohverdamisest ei ole midagi kuulnu.

ERA II 290, 411 (12) < Räpina khk., Leevi v., Savisaare t. - Daniel Lepson < ari Artus, s. 1867 a. (1940) Sisestas Pille Parder 2002
Tõnni austamisest ja Tõnnile ohverdamisest ei ole midäge kuulnu.

ERA I 4, 460 (2) < Räpina khk., Jaama k. - Kalju Lutsar, Räpina algkooli õpilane (1933) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Lapsi ei lubata üksi välja pimedasse, sest nad võivad end kukkudes ära lüüa, siis ütleldakse:
"Ära mine välja, tsutsu on väljas!"
Kui lapsed tahvad välja külma kätte, siis üteldakse: "Ära mine välja, külmataat viib ära!"
Kui nad metsa tahavad, üteldakse: "Ära mine metsa, sääl on koll!"
Kui nad vilja tahavad minna, üteldakse: "Ära mine vilja, kratt tuleb!"
Kui nad tahavad heina sisse ehk põõsastesse, üteldakse: "Ära mine heina sisse, kratt tuleb!"
Kui nad tahavad kaevule [minna], üteldakse: "Ära mine kaevule, näkk tuleb!"
Kui nad tahavad oja ääre, siis üteldakse: "Ära mine oja ääre, näkk tuleb!"
Lakka ei lubata ka lapsi, kui nad sinna minna tahavad, üteldakse: "Ära sa lakka mine, sääl on tsutsu!"
Kui nad ahju taha tükivad, üteldakse: "Ära sa ahju taha mine, sääl on tulevaim!"
Kui nad sauna tükivad, üteldakse: "Ära sa sauna mine, sääl on tondid!"

ERA I 4, 464 (2) < Räpina khk., Räpina al. - Imbi Kaan, Räpina algkooli õpilane (1933) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Kui lapsed tahavad minna pimedasse, üteldakse, et väljas on külmavana, näpistab ninakese ära. Kui lapsed lähevad marju korjama, siis üteldakse, hundid viivad lapse ära. Vilja minnes üteldakse: halb part viib ära. Heina minnes üteldakse, et uss hammustab. Põesas üteldakse olevat must kass. Kaevule minnes üteldakse lastele, et kaevunäkk tõmmab lapsed kaevu. Jõe äärde minnes üteldakse, et jõenäkk tõmmab lapse jõkke. Lakka minnes üteldakse, et vana tondi pesa on seal. Partele minnes üteldakse: vana karu on seal. Kui lapsed ahju taha lähevad, üteldakse: must korstnapühkija on ahju taga. Tehte minnes üteldakse: rehepapp on seal. Sauna minnes üteldakse lastele: kuri tont ehk mäpunäkk on saunas.

ERA I 4, 486 (2) < Räpina khk., Jaama k. - Hanss Munsk, Räpina algkooli õpilane (1933) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Sellepärast ei lubata lapsi pimedasse välja, et susi tuleb ja sööb sind ära. Jälle ära mine külma kätte, külmataat tuleb ja külmetab sind ära. Jälle ei või metsa minna, metsas tuleb karu või hunt ja sööb su ära. Vilja ei tohi sellepärast moinna, et nemad sökuvad vilja ära. Heina sisse ei tohi ka minna, heinas või olla mõni huss ja see võib lapsele nõeluda. Kaevule ei või väiksed lapsed minna, kaevul võib näkk sisse tõmmada, ja või ka ise sisse kukkuda. Oja juurde ei või ka minna, ojas tõmbab näkk sisse. (Jõkke ei tohi) (Jõkke) Jõe äärde ei tohi ka minna, jões kukud sisse ja upud ära. Lakka ei või sellepärast minna, et seal võib olla tonte. Paardele ei tohi ka minna, paardeld kukud sisse. Ahju taha ei või minna, seal põletad end ära. Rehes võib viirastusi tulla. Saunas tuleb (ta) juudas ja kägistab ära.

ERA I 4, 490 (2) < Räpina khk., Vaadimäe k. - Erna Eisen, Räpina algkooli õpilane (1933) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Lapsi keeldakse pimedasse minemast, et tont on sääl. Välja ei tohi minna, hunt sööb ära. Külma kätte ei tohi minna, ära kulmad ja kooled, siis viiakse susihauda.
Metsa ei lasta ka lapsi, eksivad ära ja kes teab, kuhu jäävad.
Vilja ei tohi minna, sääl on mõni loom, mis pureb.
Heina ja põõsastesse ei tohi minna, sääl on ussid.
Kaevule minemast keeltakse väikesi lapsi, et näks tuleb ja tõmbab sisse.
Oja ja jõe juurde ei lasta lapsi, et nad enda uputavad.
Lakka, lakast võid kergesti maha kukkuda.
Pardele ei tohi minna, säält kukkud sisse.
Ahju taha, tulevad viirastused ilmade ette.
Rehte ha sauna ei tohi minna, sääl tulevad vaimud.

ERA I 4, 494 (2) < Räpina khk., Räpina al. - Otto Rautseping, Räpina algkooli õpilane (1933) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Vanemad keelavad lapsi ära mine pimetasse seal võib laps mõne puutükiga komistata ja oma näo purustada Siis ütlevad vanemad ära mine pimetas on tsutsu ta sööb su ära. Laps võib enda ära külmetada ja surra. Siis ütlevad vanemad ära mine välja külmataat võtab su ära. Laps läheb suvel üksinda metsa kus teda rästik võib mõelata ja surra. Siis ütlevad vanemad ära mine must koll võtab sinu ära viib oma koopasse sa pead ise sööki otsima paneb sind raskele tööle. Lapsed lähevad vilja ja sõtkuvad selle ära mis enam ei kasva ja vilja ei anna. Siis ütlevad vanemad ära mine, seal on taevaisa, ta peksab sind raudvitsaga. Väiksed lapsed armastavad alati heinas mängida ja sõtkub selle ära ära mine heina seal on konnad viivad su ära. Lapsed lähvad tihti marjapõõsasse, söövad tooreid marju mis ei ole lastele sugugi hää. Siis ütlevad vanemad, ära võta marju siis koolõd ära ja viiakse kolliauku. Laps läheb kaevule, pillub sinna kivisid ja võib ise ka kukkuda, siis ütlevad vanemad, ära mine kaevule näkk uputab su ära. Laps läheb ojale ja uppuvad ära. Siis ütlevad vanemad: ära mine, seal on näks. Lapsed lähevad jõele ja võib uppuda, siis ütlevad vanemad: ära mine, merekoll tõmbab su sisse. Laps läheb redelit mööda lakka, võib aga kukkuda. Siis ütlevad vanemad: ära mine, seal on juudad, need viivad su ära. Lapsed lähevad pardele ja teevad sääl riited mustaks. Siis ütlevad vanemad: ära mine, sääl saavad riided äökaka kokko, siis ei sa riideid selga sest meil ei ole teist kleiti. Laps läheb ahju taha, kus on vana koli, teeb endale seal haiget. Siis ütlevad vanemad: ära mine, seal on koll. Lapsed lähevad rehte, kus on heinu ronib üles ja kisub heinad laiali. Siis ütlevad: ära mine, alla kukkud ja kooled ära. Lapsed lähevad sauna kui ahi kütteb, pillavad tule laiali ja saun läheb põlema. Siis ütlevad vanemad: ära mine, susi tule viise mõtsa.

H II 32, 630/1 (95) < Räpina khk. - J. Poolakas (1889)
(Arstimised:) Halli põdeja pidanud lüpsnut vasikat nülgima ja selle naha sisse ennast mähkima. Peale selle pantud konn viina sisse ja antud tõbisele ta enese teadmata juua. Mõnele joodetud jälle halli hobuse higi viinaga. Kängitud jalad nõnda, et pasla või saapa konsad ette poole ja paetud halli. Hirmutatud ja ? Haiget.

H II 32, 837 (3) < Räpina khk., Kureküla - S. Keerd (1890). Vrd. HVM I, muist. 43.
[Kivi Võnnu kiriku pihta]
Vanal aol, ku Võnnu kerkot oll ehitet ja torn valmis oll olnu, võtnu Vanatont nõos (selle, et tiä vägi siinpuul naanu otsa lõpma) torni maaha visada. Ta saanu Võu jõõ veerest tubli kivi ja lännü Munamäe otsa, säält visanu kerigo torni poolõ, a tuud vahet õm mõni 50 virsta. Kivi sattõ Mamastõ külä maa pääle Oodsi oro viirde maaha, kos lahki oll lännu. Sääl võit sa tedä viil põrohõllaki nättä. Juudal olnu miil hää, et kerk otsah olnu. A mõno ao perast johtunu tõnõ jällki Munamäele: Võnnu kerigo torn paistunu iks viil. Suurõ süämetävvega otsnu tõnõ viil suurõmba kivi ja virotanu kõgõst jõvvust. Kivi sattõ nüüd Himmastõ maa pääle Jõgõharda, kos nüüd kroonumõts um. Sääl või tedä egä miis nättä, suuruta ku talomehe sann.

H II 32, 886/8 (1) < Räpina khk. ja v, Kure k. - S. Keerd < Jaan Holsting (1890).
Võ 3.
Paljapää lugu
Rätsep oll talol umblõmah. Pääle söögi nägi tõnõ pal'o kärpsit piima man. Ta võtte üte rõivatükü ja rohmas tuuga kärpsile; hulk kärblaisi sai surma. Miis mõtõl:
"Mä või jo vägimehe tükka tetä', et nii pal'lo hingelisi är voi surmada' korraga!"
Ta jätt nõgla ja niidi sinnäpaika ja läts maailma suuri töid tegemä. Sääl lähketseh elli pakso mõtsa siseh vägimiis. Rätsep võtt nõus tuuga kõkkõ inne jõudu kaia'. Ta läts mõtsa, löüs vägimehe üles ja ütel är, misperast tulnu oll. Vägimiis lubas kah jõudu kaia, a inne taht'sõ viil lõõnat süvva. Ta püüse suurõ põdra kinni, küdsi suurõ tulõ pääl är ja pan'd tervihnä' nahka. Nüüd ktse rätseppä maadlõmma. Rätsep tahtsõ inne viil puhada. Tuuga oll vägimiis rahul, heit maaha ja noorsas pia sügavah unõh. Rätsep es kärsi' hirmuga inäp kohki olõma ja ku vägimiis makuma (mitte "magama") oil jäänu', pagõsi är. Mõtsah tull tõnõ vägimiis Kalõvipoig tõsõlõ vasta, säitsesada saelauda säläh. Rätsep nüüd tuud pallõma, et teda hoias vägimehe iist, selle ku tuu vällä mõtsast tulõ, sõs inäp hääd luku rätsep hindäl es arva olõma. Kalõvipoig pande mehekese uma püksiseere sisse. Varsti oll ka vägimiis mõtsast väläh ja tull Kalõvipojalõ vasta. Ta oll köüdse otsa kivipoolõ koütnü ja naas nüüd Kalõvipojaga' tüllü otsma. Tülü oll varsti käeh, ja Kalõvipoig naas vägimiist laudoga vemmeldämmä. Nigu iks lapõldõ lei, ni kõik katski. Sääl tsusas rätsep püksimulgust pää vällä ja and Kalõvipojalõ nõvvo laudoga servilde lüvva. Vägimiis pagõsi nüüd pia är. A nõuanja oll tõist opetatõh uma päälae Kalõvipoja har'ke all hoobis paljas hõõrnu'. Tuust saani umgi paljapää sugu ilmah olõmah.1
1 See jutt oli mul sellepärast iseäranis tähtis, et ma veel ühe harimata mehe käest vähe Kalevipoja üle kuulsin. - Jutustaja märkus.

H II 32, 942 (14) < Räpina khk, Toolamaa v - J. Suurmann (1888)
Lindva löömise vas'ta kui elläj äkkitsalt om haikas' jäänu lastas Püssi kõttu alt.

H II 45, 137 (29) < Räpina khk. - Jakob Hurt < Obram (1866) Sisestas Mare Kalda 2003
Ungefähr 4 Werst von der Rappinschen Kirche, in der Richtung nach Dorpat, befindet sich das Dorf Lindosits (estn. Lintekülä, - Namen nicht ganz sicher), in dessen unmittelbarer Nähe ein Berg, ohvri mägi, mit einigen Linden bewachsen. Da hat man früher geopfert. Noch zu Zeiten des seligen Propstes Heller habe ein Weib sein jüngst geborenes Kind hingebracht Näkile ohvris. Sie habe gesagt: "Näk' tule võta lats ja too mulle rahha." Der Propst habe das Weib nachher ernstlich ermahnt.

H II 52, 809/10 (81) < Räpina khk. - J. Poolakess (1894).
[Kivid segavad Vanapaganat(
Vanapagan tullu Võro poolt Räpina poole. Üteh paagäh löönü' tõõn'e uma varba kivvi vasta ärä. Tuo pääle pes'nü tõõ'ne jalaga kivv'e tul'ekitie päält kõrvale; ku tuo tüö pal'lo es avita', sõs mõtelnu tõõn'e: vaja om õige na' kivi' är kor'ata. Et täl nüüd vaesekesel kotti es ol'e, sõs ajanu tõõn'e püksi' jalast, köütnü seer'eotsa' kin'ni, kor'anu kiv've sõs pükse sisse ja heitnü sälgä. A püksipõlve' olluva' kat'ski, säält tsilkunuvva kiv'i väl'lä - nii om sõs terveh kivirind saanu Räpina kih. Pahkpää küläst läbi Jaanikeste kül'ä ligi Leevakalle.

H II 52, 810 (82) < Räpina - J. Poolakess (1894) = E 29551 < Võru - A. Suurkask (1897).
Tõõne jutt toost samast kivirinnast om: Kalevipoig tullu Võro poolt Räpinälle Leevaku poole Vanapagana vasta sõdima. Ta koränu karmanihe too tarbis hulga kivve. Karman hõõrnunu katski ja kivi tsilkunuvva maaha. Tost olevat kivirind Pahkpää külast läbi Jaanikeste külä ligi Leevaku küllä saanu.