Rõuge pärimus

Mängulaulud

E 17196 (1) < Rõuge khk., Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Laste naljad
Kumma sa võtad, kas laanelamba või oruoina?
Laanelammas - konn, oruoinas - vähk. On halvema võtnud, siis saab naerda.

E 17196 (2) < Rõuge khk., Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kumma sa võtad, kas kõllendaja kivi päält või hallendaja aia alt?
Kõllendaja - penisitt
hallendaja - uisk)

E 17197 (1) < Rõuge khk., Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Lapsed võtavad ükstõise käeselja nahast pöidle ja esimese sõrme küüntega kinni, käed ületsigu ning kõigutavad käsa üles ja alla, lauldes:
Teek, teek, tigane,
vaak, vaak, varblane,
orav läits kuuse otsa,
võtt Ansu, Pitti, Sassi, Liisa, Manni n.n. nina otsa,
Pahut Ansa porri,
ise läks ära üle aia vurtsti.
Ning lasevad käed lahti ja naeravad - teevad kisa.

E 9601 < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Pümmesikk
Ühel mängijal seotakse silmad rätikuga kinni, nii et ta midagi näha ei või. Siis võtab üks tal käest kinni ja viab nurka. Pümmesikk küsib: "Kohe sa minnu viit"?
Vastus: "Tsia pahta".
Pümmesikk: "Mida tegemä"?
Vastus: "Putru süüma".
Pümmesikk: "Kos luhits"?
Vastus: "Otsi esi".
Viimase sõna ajal jääb pimesikk üksi. Nüüd hakkab ta tuba mööda kobama, kuni kedagi kätte saab, kes muidugi tema ameti pärija on.

ERA II 156, 587/96 (20) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Tootsi k. - Ludvig Raudsepp < Peeter Hallop, 65 a. (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep *red.
Öütsih käumine
Aprilli lõpul vai mai algusõh kaubõldi öütsivana. Tuul olle palgas egä hobõsõ päält mõõt rüki, päts leibä ja 10 kopkat raha. Aig oll täl maikuust nikakuni ku' väikumaarja pääväni, tuu um 18. septembrini'. Egä hobõsõ' jaos oll üts niidülapp vai suuviir. Ütskõrd olli kõik hobõsõ' üte kotusõ pääl tõõso üüse jäl' tõõsõ kotusõ pääl, a' kõgõ paremb kotus jäteti puulpääva õdagus. Öütsih käüja olli poisi vai tütärlatsõ. Lätsimi' hobõstõga välla, pannimi' hobõsõ kammitsahe ja aimi nuu' süümä. Sis võtimi hobõsõpäitse ja noidõga tõimi' hako mõtsast, nii et terves üüs sai. Kuuh olli' mitmõ küla hobõsõ', tuuperäst tuudi kah pallo puid, et suur tuli olõsi, mudo, ku väikene um, sis hobõsõ panõi tulõst tähele ja lätvä är' mõtsa voi essüse är', voi saava sussõ kätte. Suur tuli oll kah sussõ hirmutamises, mudo nuu tulõva väiga ligi. Soe' jo' tuld pelgäse'. Ku' oll äripääväne üü, heitsi kõik ümbre tulõ magama, inne pessi puhmaalotsõ nuiõga är, et mõni huss ei' olõ'. Mudo tuu um külm kihä all ja' või viil kahjo kah tetä. Üts jäi üles üüvahis. Tuu kohend tuld ja kai hobõsidõ perrä ja et kah soe' hobõsid murdma ei tulõs. Öütsivahil oll tirinui, minka hobõsid hirmut tulõlõ lähembähe ja' sussõ mõtsa õks kavvõmbahe. Tuu tirinui oll puultõist (1œ) arssina pikk kepp, sääl küleh oll pikk traat, koh olli rõnga peräh. Tuud lüüdi vasta maad, sis tuu põrisi, tuud soe' ja hobõsõ väega pelksi.
A' ku' tull puulpääva õdag no' sis oll nali vallalõ, sis tulli kõik noorõ kokko ja naksi larmama. Kõgõ rohkõmp õks mängiti mängõ, vai kaeti jõudu. Kõgõ rohkõmp õks tetti (1) "kaalaluuri vidämist". Tuu oll nii, kats poissi vai miist võti päitse, panni nuu' kumbki üle kaala ja' naksi sis sikutama, et kumb saa võidu. A' küll poisi pitsidi, kas vai elo katski. Oh tuud naaru, mis sis oll. Sis viil oll (2) "tsuuri-lüümine". Tuu jaos lüüdi üts pulk maa sisse, kohes pääle panti rõiva', üts köüdeti jalgapiteh nööriga pulga külge, tuu pidi sis noid rõivit kaitsma. Tuul oll tokk käeh, kis lask hinnast tokiga pututa, tuu pidi sinnä asõmõlõ tulõma. Sis mängiti viil tuud (3) "pulgaviskamist". Määräti ilmakaarõ är, et koh puul um rüänurm, koh kesänurm, koh tõunurm ja' nii edesi. Harilikult õks tulõvana võtt üte tiitü toki ja visas' kohegi mõtsa vai võpistikku. Sis tää ütel kah är, kas tuu läts tõu- vai kesä- vai muijalõ nurmõ, nii kuis sis nuu' olli määrädü'. Ku' tää pulga är visas ja' ütel kohepoolõ, sis joosi kõik trüginäl otsma, kes pulga kõgõ inne kätte sai, tuu jäi viskajas.
(4) "Vägipulga" vidämine oll õks suurombidõ tüü, a' vahel kisi kah noorõmba tuud, nii et rõngah olli. Tuu oll'e nii: kats miist istsõva maahha ja panniva' jala kokko, sis võtiva' üte tugõva puu, võtiva tuust kinni ja' naksiva' vidämä. Kis tõõsõ üles jõudsõ tõmmada, tuu oll võitja.
Noidõ sussõga oll igävene häda, nuu' ai' hõbõsit takah ja hirmudi inemiisi. Ütskõrd ku' susi tahtsõ tulla hobõst murdma, hüpas hopõn soelõ pääle, nii et kammits jäi kaala pääle, sis tulli mehe ja tapi soe är!
Üte üüse kuulimi' suurt hobõsõ kabjaplaginat. Poisi' joosi tii pääle saibidõga kaema. Näi, et üts miis virot. Poisi lei tii kinni. Miis tahtsõ külh müüdä sõita, a' es saa, sis hüpäs hobõsõ sälast maahha ja' pagõsi är, hobõsõ jätt mii' kätte. Viimäte tull välla, et tuu oll hobõsovaras ja tuu varastaja oll Holstast Saalusõ Puudõrselli sulanõ ja hobõnõ oll varastõt Vaabina vallast ja' Kasaritsah võeti kinni.
Ku öütsiaig oll lõpnu, korssi poisi viimätses õdagus raha kokko viina jaos. Sis egäüts õks pand veidükene, kas viis vai katõsõ vai kümme kopkat, kuis kellelgi tengelpung lubasi. Harilikult pido peeti puulpääva õdagu. Sis tetti nuu' viimätse tembu' ja viguri' är', mis kiäki viil mõistsõva'.
Öütsih käümine püssü mii' külah kõgõ kavvamba. Tulõva' miilde nuu' vana' tulõvana', nigu Hani-Juhan, Habe-Jaan, Piiroro Kasak-Jaan, Puutka Piitre, kõik tõõsõ jo' ammu havvah.
Meil oll suur sulanõ Trull-Jaan, tuu õks võitsõ kõiki tõisi mängmisega.
Soe tüksevä vanast hirmsahe pinne murdma. Meil pini õks oll "kahruperseh" (= reheotsah). Üte üüse susi tule. Pini juusk ruttu lao pääle är' ja' tõmmas hindä kaartõ ala ligi põhku. Susi juusk ruttu, ni' juusksõgi üle laopäälitse rehe ala. Hummogu tull perremiis ja lei tää maahha.
Ütskõrd, ku' Päälsekannu man õutsih ollimi, ai pallo sussõ hobõsid takah, hobõsõ joosi tulõ viirde nigu plagisi. A' soe es julgu tulõ viirde tulla, nää jo tuld pelgäse'.

ERA I 3, 577/8 < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Lugupeetud härra Gutves!
Suur au, mida minule sääl lubate. Tasu ei taha! Teeb see Teile nalja minu nimele trükimusta anda olge hääd! "Tis Willemiine"!
Meie pool mängitakse palju mänge. Mis huvi see teile pakub just kaardimänge uurida? Ei leia mina vähemalt ühtegi tähtsad huvi sääljuures. Aga nagu ajad nii huvid! Mida tean sellega teenin Teid.
"Poti-Leenu" on nii enamesti 4 inimest istuvad tähtsate nägudega laua äärde Kaardid segatakse ja jagatakse, muidugi tuleb ikka tosta laska enne jägamist. Mängu reegel: mis järele kaartidest jääb, saab lauale pantud ja üks kaart kimbust tommatud, mis - silmad ülespoole - kaardikimbu alla pannakse ja mis masti trumpi näitab ehk misugune kaart trump on. Nüüd algab eestkätt mängija nii, et järgmise mängi[ja]le viskab ükspuhas millest mast ehk kluust on järgmisele ette, mis see tapma peab ja kaarti, mis ta tappa ei saa, peab ta ülese võtma, mille läbi tal edasiandmise õigus võetud järgmine mängib edasi. "Poti emand ei ole tapetav, vaid tuleb - kellele see antakse - ilma näukrimsutamata ülesse võtta ja Leenu läbi peab katsuma ikka võitu tabada. 2 inimest võivad ka mängida.
Must Peeter, must mees, korstnapühkija. Kaardid jägatakse 2-4, võib ka rohkem olla inimeste vahel välja, jagamine harilik. Kaardid tulevad paari panna, ükspuhas missuguse mastiga, tähtis on paarid. Siin antakse kaardid kõik kätte, ainult poti soldat ei lähe paari kunask. Kelle kätte ta kõige viimaks satub, on Peeter ja saab kõige ilusamad sööga tehtud vurrud nina alla. On neiud ja peiud segamini mängimas, on väga huvitav niisugust musu anda ja saada, kus püütakse teise nina alla vurrud ära kopeerida.
Viis meest, viis lehte, viiemehe kimp, võib rohkem kui 4 inimest mängida, aga enamesti 4. Kaardid segada ja jägada nagu harilikult. Järelejäänd kaardid hunikuse lauale, kus trumpi andev kaart silmad ülespoole alla hunikule panakse, on sääl suurem silm kui 6 trumbiks all, on teil 6 [?]. Kui teil see olemas, suurem silm kimbu alt õigus ära võtta ja mäng algab nii: eestkättmängija paneb ühe kaardi pohjaks, mis mastiga tappa tuleb ehk trumbiga, kui aga tapmise võimalus puudub, siis on see lõbu 5 tükki ülese noppida ja järgmine peab kaardi, mis ette jäi, tapma. Tuleb ette, et ka pohja kaart teisest ülese võetud sai, peab järgmine uue põhja panema ja kellele kaardid mängu lõpus kätte jäid, on turak. Saab ta aga ka viimase tappa, on ta pistuturak ehk hullem kui valge hobuse varas. On veel olemas lina- ehk majapõletamine, eesel ehk veski ja 500.
Noh seekord aitab. Ekspeller ja Sahariin on Kaie lemmikmängud. Et ta aga praegu Überkuubesid ja Aberkuubesid õmbleb, ei ole aega kirjeldamiseks. Tänan kandidaati nimekirja eest. Nooremad püüavad omale näpata. Teate, suurem jägu liiga noored ja pead talu järele ikka ootama, küpse peremees ikka oleks veidi kindlam plaan ja Teie vanadus. Kai uriseb praegu kõrval, et tule vaata, mis viina pääl paistab, on see nägu 62. Ei ole küll, aga meie oleksime küll ka rahul, kui teie nii vana oleksite. Noh, kui Teie mind ei peaks tahtma ja vanemad seeriad Teil ei ole, siis valin enesele küll selle, kes kirjaoskamata, ja lugeda ei viitsi, sest need mihed on ikka paremad pidada, on tumedad vennad. Natukene liiga noor. Ehk saan kuskile paigutada kohamdele.

RKM II 49, 238 (31) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Mängude alguse kindlaks määramine.
Jooksumängudest tuntakse hästi "Viimane paar välja". Peitemängudest "Trihvaa".

RKM II 49, 238/9 (32) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Mängude alguse kindlaks määramine.
Mängu algajat või lugejaks jääjat määratakse kindlaks järgmiste sõnadega:
Tita jõi tassist kohvi,
vaatas taha,
kukkus maha, - poks.

RKM II 62, 250/3 (10) < Rõuge khk., Sarise k. - Elmar Päss < Tatjana Toomemets, 60 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Rikka ja vaese mäng
(mängulaul)
1. Rikas olõ, rinda lää,
rikkassõõ, rikassõõ!
2. Vaene olõ vasta võtta,
vaevassõõ, vaevassõõ!
3. Kümme hobõst läts kündmä,
rikassõõ, rikassõõ!
4. Vaesõl üts kündmä läts,
vaevassõõ, vaevassõõ!
5. Rikas olõ, rinda lää,
rikassõõ, rikassõõ!
6. Vaenõ olõ, vasta võtta,
vaevassõõ, vaevassõõ!
7. Tsiga oll suluh, tõnõ soolah,
rikassõõ, rikassõõ.
8. Susi soolah, tõnõ suluh,
vaevassõõ, vaevassõõ!
9. Rikas olõ, rinda lää,
rikassõõ, rikassõõ!
10. Vaenõ olõ vastu võtta,
vaevassõõ, vaevassõõ!
11. Tsiga* lapõ laeh, tõnõ lavvah,
rikassõõ, rikassõõ!
12. Rott lavvah, tõnõ laeh,
vaevassõõ, vaevassõõ!
13. Rikas olõ, rinda lää,
rikassõõ, rikassõõ!
14. Vaenõ olõ, vastu võtta,
vaevassõõ, vaevassõõ!
15. Rikkal kümme lehmä laudah,
rikassõõ, rikkassõõ!
16. Vaesõl üts lehm laudah,
vaevassõõ, vaevassõõ!
17. Rikas olõ rinda lää,
rikassõõ, rikassõõ!
18. Vaenõ olõ vastu võtta,
vaevassõõ, vaevassõõ!
* - Hiljem parandas: "Tsia lapõ..."
Noorõ tütrigu mängvä. Rikka saisva üteh, vaesõ tõsõh pargih. Ku rikka laulva, sis nemä astusõ vaestõ ette uhkehe. Igä kõrd nä kummardiva vähä ja võtiva vaestõ puult üte endä parki. Vaesõ tulõva halle lauluga rikastõ poolõ ja teevä suurõ kummardusõ. Ku vaestõ parki jää üts tütrik, sis om mäng otsan.

RKM II 62, 253/4 (11) < Rõuge khk., Sarise k. - Elmar Päss < Tatjana Toomemets, 60 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Käsikivi laul
(mängulaul)
Jahva-ks jahva kivikene*,
kisu kivi, vitsakõnõ,
puhu kivi, pillikene!
Kivi om tuudu Kiiovasta,
kivi poolõ Poolamaalta.
Kisu-ks kisu kivikene,
puhu-ks puhu pillikene,
pudrujauha puhasti.
* - Iga rida korrati lauldes, kus viimast sõna kordamisel venitati: kivikeen, vitsakõõ, pillikeen jne.

RKM II 62, 320 (3) < Rõuge khk. - Elmar Päss < Alma Pettäi, 55 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Sanna viimine
Peigmees ja noorik viidi sanna. Tõsel päeväl arst, valgõ põll iin, hummuku aije tuu üles. Arst pand kah kuppõ. Arstil oll väike kirveke, sellega lüüdi tsälk sisse, klaas - pääle.
Pärja panekul lauldi. Pärg pandi peigmehe sõsarelle ja peigmehe küpär pandi pruudi velele.

RKM II 155, 259 (5) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < Leena Leosk (Köster), s. 1869 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Pulmatont.
Vanasti, kui peeti pulmi, siis tehti igasugust nalja. Üheks selliseks vembumeheks oli keegi võõras mees, kellele pandi sandi räbalate taolised riidehilbud selga ning tema abimehele, surmale, valge voodilina ümber, pea asemel mõni pealuu, vikat ühes ja vigel teises käes. Nii siis need kontvõõrad käisid kord ühe, kord teise külalise juures ning kui see neile raha ega midagi meeldivat ei andnud, paniti musta nimekirja, st. erikaristus.

RKM II 148, 231 (1) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Mõned istemängud.
Peitmine.
Ma olin siis 8-9-aastane, kui neid mängusi mängiti. Istusime kõik üheskoos, suured kui veiksed ja käed kõigil rüppes. Siis üks võttis midagi veikse asja kätte ja hakkas siis teistile sinna kätte panema ja ise loeb: "Sulle anna ja sulle ei anna." Aga teine seisab natuke kaugemal ja vaatab hästi hoolega pealt, kellele see asi sai ja pidi siis ära ütlema, kelle käes see asi on. Kui tema ära ütles, siis sai tema istuma ja see tuli panema, kelle käest kätte saadi, aga kui ei saanud kätte, jäi tema edasi.

RKM II 148, 232 (2) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Kas kingsepp kodus.
Istusime kas reas või ringis ja üks käis siis ühe juurest teise juurde küsimas kas kingsepp kodus. Niikaua, kui tema seal küsis, niikaua teised vahetasid oma kohti ja see siis näitas sinna - näe seal ta on, ja kui see küsija sai nüüd koha ära näppata, siis jäi see ilma kohata küsijaks.

RKM II 148, 233 (3) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Varas.
Nooret istuvad kõik paari ja üks jääb siis üksinda ja see hakkab siis edasi taga seal käima. Ja teised kõik laulavad, et varas, varas on su nimi, varastid mu pruudi ehk peiu ära. Ja tema võtab ühe tantsima ja see, kes nüüd ilma jäi, peab minema nüüd omale otsima (jälleki vargile minema).

RKM II 190, 472/3 (4) < Rõuge khk., Viitina v., Mõõlu k. - Kaljo Tarro < Emilie Kirk, 66 a. < Liisa Uibo (1964) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ringilaul.
1. Ma olli üksi vanake
ja kodo jäänü' lambake,
ei mind siin ilman sallitu,
ei mulle kosja tulnu' ka.
Valeri, valera, valerallalla,
ei mulle kosja tulnu' ka.
2. See olli minu oma süü,
mis mina tegin rumalast,
kui poisi öösi tulliva,
siis võtsi ma neid sõimada.
3. Na saiva mu pääl' vihatses
ja kirjudi mulle kirjakest.
See nimi oli nõnda kirjutõt,
et ma ole ära põlõtut.
4. Ne rohke silmäpisara,
mis minu silmist joosiva,
kui nu' saas kokko korjattu,
võis kümme hobõst joodetu.
See laul om kuultu Uibo Liisa käest, kes oli Tartu puult peri ja elli Rõugeh köstri puul.

RKM II 190, 473/4 (5) < Rõuge khk., Viitina v., Mõõlu k. - Kaljo Tarro < Emilie Kirk, 66 a. (1964) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ringmängu laul.
Sääl Riia liina väraval
seisis illus roosiaid.
Sääl roosiaia keskel
kolm ilusat neiut.
Mina võtsin ühe,
vend võttis tõise,
lase kolmandamal juurde(?)
roosiaida seisma.
Oh, tule, tule, neiu,
liiguta neid väravaid,
neid väravit päästen
tunnet sina rõõmu.
Sina kõrtsis käija,
sina viina jooja,
sina kaardimängija,
sina hobuseparsnik.
Vahelaul:
Kes tal roosi rindu pistis(?),
see tal pilk ta silma sihtis.
Tuule', tormi', maru' valju',
koledad ja külmad käed
võtsid õie purustada,
neiu truudust unustada.

RKM II 173, 89/90 (10) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Marie Kirbits, s. 1885 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Karjussõ mäng.
Mängi saava' neli vai kuus last. Üts om karjus, tõõnõ pini, kolmas susi, nelläs voonakõnõ, viies tsilikene, kuuõs utikõnõ.
Karjus käü nuiaga vasta maad toksõn edesi-tagasi ja laul:
"Olli mina or'an,
käve mina kar'an,
hoiõ mina memme utti,
kaidsi mina memme karja.
Memm tekk mullõ musta kuuõ,
sinisida, säresida,
neid oll mitmõsugusida."
Sõs ütles pinile: "Kutsjakõnõ, kae sa nika kar'a perrä, ku ma suigahta." Sõs jääs magama. Pini kah. Ku pini jo maka, tulõ susi, vii lamba' kõik üteviisi minemä ja käkk är. Esi' lätt kah minemä ja käkk hindä ärä'.
Karjus tulõ üles ja nakas lambit otsma. Esi kaes maha' ja ütles: "Sjoo om tsili jälekene, sjoo om voona jälekene."
Sõs, ku kõik üles ots, algas mäng otsast pääle. Nüüd om karjus tuu, kes edimädsenä kätte sajas ja tuu om susi, kes viimätsenä. Kes tõõsõna kätte saias, om pini. Mängu aigu avitas pini kah lambit otsi.

RKM II 173, 97/8 (18) < Rõuge khk., Viitina v., Haki k. < Haanja v., Tootsi k. - Kalev Kalkun < Linda Kalkun, s. 1918 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ritk.
Latsõ' istussõ maha' ritta. Ütstõõsõlõ istutas nii üskä, et pikk rida saa ja hoitas tuust, kes iinpuul om, kõvastõ kinni'. Üts lätt ette, kükkäs maha'. Tääl käüdetäs silmä' kinni'. Kükkäs maha' ja nakas edimäst rüpest pinimuudu kaapma. Esi ütles: "Ma kaiva ritku."
Viimäne hüppäs üles ja juusk edimädsest väega ligidält müüdä. Kaapja kotsil tää hõikas. Ku kaapja juuskja kinni' võtt, istus tää edimätsele üskä ja juuskja jääs püüdmä. Aga ku ei saa' kinni' püüdä, om vastapidi.
Ritku mängsevä' tütärlatsõ'.

RKM II 290, 675 (2) < Rõuge khk., Lompka < Räpina khk., Moosikatsi v., Kauksi k. - Kristi Salve < Julie-Marie Abel, s. 1891 (1972) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
/Andmeid lindistatud laulude kohta/
"Nüüd ma olen leeris käinud", "Üks rätsep sõitis Rasinalt", "Ühel emal kolm tütart" ja "Oi oi oi oi mõisapoisse" olid ringmängulaulud. "Tsilevirelilla, sina oled ilma" ja "Kulla ime, tsirgu ime" ei olnud mängulaulud.

RKM II 346, 610 (2) < Rõuge khk., Kellamäe k. - Kristi Salve < Minna Reiljan, 89 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Imä kõnõl, ta olli tütärlats, jõulu aig panti kabla üles korgele lakke. Noore poisi teie, lätsivä üles kapla pite, et läävä üles, lakva mett. - "Mi lää üles mett lakma!" - Ole-ei sääl määnestki mett, vikur pal'lalt olli.

RKM II 346, 614/5 (16) < Rõuge khk., Kellamäe k. - Kristi Salve < Minna Reiljan, 89 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tsirr-lirr lõokõnõ,
kos su kulla pesäkene?
Uibun ossa pääl,
varikun varva pääl.
Kos see uibu jäi?
Vanamiis ragi maha.
Kos see vanamiis jäi?
Vanamiis kooli ära.
Koes timä mateti?
Pikä piindrä otsa pääle.
Kos see peenar jäi?
Tibukese siblitsi ja sablitsi.
Kos nee tibu jäie?
Taivale lindsi.
Minkas neile perrä minti?
Tulitside tungõldega,
varitside vangõrdõga,
hõpõtside kelliga,
kullatside kõrvõga.
Vurr-vurr-vurr! - Sis om kõik lakja lännü [mängijad mängimisel.]

RKM II 346, 562 (6) < Rõuge khk., Väike-Ruuga k. - Kristi Salve < Ida Mängli, 80 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tiia, tiia, tingä löüse.
Tingäga ma hobese osti,
hobesega sõitma lätsi
üle Riia silla.
Riia sild mürisi,
maa sääl värisi.

RKM II 346, 562 (7) < Rõuge khk., Väike-Ruuga k. - Kristi Salve < Ida Mängli, 80 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Sõit-sõit sõtsele,
üle uja unole,
läbi lepä lelläle,
tiid pite tädile.

RKM II 63, 545 (1) < Rõuge khk., Varstu k/n., Varstu k., Sepa t. - Erna Tampere ja Herbert Tampere < Katri Sikk, s. 1873 (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Kas ti näkki mi hobuste, kaske, kanike?
Määräs olli ti hobune?
Linalehti, laukiotsa,
käüds kuldane perän,
hõbõtõdu uhilõja.
Karas külä kanepihe,
hiidel külä hernen,
tallas külä tatriku,
segasi küla seädse.
Kui pulmas lauldi, siis oli refrään "kaske, kanike". Kuid lauldi ka mujal, siis kui noored ja vanad kokku läksid. Tüdrukud käisid ka üheskoos ketramas ja laulsid. Siis oli refrään "hõl'lule".

RKM II 63, 551/2 (5) < Rõuge khk., Varstu k/n., Varstu k., Sepa t. - Erna Tampere ja Herbert Tampere < Katri Sikk, s. 1873 (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Tetti tsirke.
Kõik olid ringis. Mõni oli pääsukene, mõni lõokene, mõni muu tsirgukõnõ. Tuli ostja. Peremees küsis: "Määnest tahat?" Ostja ütles kas tihalaist, häniläist, varblaist, vanna varest jm. Kellel too nimi oli, jooksis ringist välja ja ostja püüdis kinni. Kui linnud otsa said, siis lauldi:
"Kae nüüd rikas miis,
kus om sinu varandus!
Kõik su ilusad tsirguhulgad
omma minu kübärän."

H II 60, 235/6 (4) < Rõuge khk., Viitina v. - August Perli (1897) Sisestas Salle Kajak 2004
Mängu' ja jõu harotamise
Lambakar'ä hoitmine
Latsõ istusõ ritta maha ehk saisva ütehn mühühn kuu(o)hn. Kar'üs käü pimiga ümbre karä, kepp käehn ja laul:
"Mina hoie memme uttu,
Mina kaitsi memme karja.
Memm tekk' mullõ musta kuvvõ (Rõuges, Sangastes känba)
Hüdsi musta ünderiku,
Kassikäpast kaskakõsõ.
Tull' susi karja,
Vei mõtsa minijä lamba,
Seie memme kriimusilmä (?)
Mina tukõ tunni,
Heitä otsõ magama." - Ja sõs ütles kar'üs pinile: "Pini, seh sulle võidleib, ma' hiidä magama." Kar'üs pand' (pand' olear'k, pand' - pand' minevik) pää maha ja jääs magama, pini panõõi' ka häste tähele. Seo ao sehn tulõ susi kis inne jo nulka vai tõistõ tarrõ paosõ(i)he oll pant', ja vii(e) lamba arr. Pini näge sutt vii(e)l sõs, ku' susi lambaga poolõ tii(e) pääl um. Pini juu(o)sk perrä ja nakkas soega purõlõma. Susi vii õks lamba arr, pini tulõ kar'üsõ manu tagasi, kis kärä pääle ka üles heräsi. Kar'üs käü ümbre kar'ä, lövvä ei üttegi lammast puudus olõvat ja laul tuudsamma laulu. Niiviisi vii susi kõik lamba arr. Sõs tund kar'üs lambid puudus ja nakkas pinni sõimama. Peremiis istus kavvõmbal. Kar'üs tulõ perremehe manu küsümä. K: "Perremiis tere!" P.: "Tere, tere." K.: "Kas lambakarja näi' (ehk näije)?" P.: "Kae, sääl rüä orastõ pääl."
Karüs nakkas lambid hõikma. Utee! Uteee! Lamba tulõva tagasi, soe keelu vasta, sest pini purõlõs soega. Nüüd kaias üle, kas kõik lamba terve umma. Lamba pidävä üle kepi kargama, midä katõst otsast ülevän hoiotas. Kiä lammas üle jovva õi karada', tuu(o) um soel arr purt, um soe uma (kepi pidäjä nõstva mõnõlõ lambalõ keppi korgõmballõ). Susi kargas ka mõnikõrd üle kepi. Viimäte tahetas sutt sanna viiä; kar'üs pakk' sanna. Susi: "Mis puust sann um?" Kar'üs: "Kuusõpuust." Susi: "Mõru, ei lää." Karüs: "Pedäjä, kõo" jne. kõik puu' (ka sõnamäng: küünärpuueet) läbi; viimäte tulõ mesipuust sann. Susi ütles: "Makus, lää küll." Susi viiäs külmä sanna - nulka ja andas keretäüs pessä. - Mängul ots.