EKM FO | Võru Instituut | TÜ Lõuna-Eesti Keskus | Lõuna-Eesti keel ja kultuur | Vana Võrumaa kultuuriprogramm | Otsing | Selgitus | Projekt | Tegijad

• Võrumaa
• Hargla
• Kanepi
• Karula
• Põlva
• Räpina
• Rõuge
• Urvaste
• Vastseliina

• Setumaa

• Mulgimaa
• Halliste
• Helme
• Karksi
• Paistu
• Tarvastu

• Tartumaa
• Kambja
• Nõo
• Otepää
• Puhja
• Rannu
• Rõngu
• Sangaste
• Tartu-Maarja
• Võnnu

Rõuge kihelkonna tutvustus

1. Asend.

Rõuge (saksa keeli Rauge) kihelkond - Võrumaa suurim kihel-kond- asub Lõuna-Võrumaa keskuses, piiratud põhjast Urvaste ja Põlva kihelkonnaga, läänest - Karula, edelast - Hargla ja idast - Vastseliina kihelkonnaga, ning toetub lõunas Läti piirile. Osa kihelkonda - Pindi vald - asub väljaspool nimetatud piire - Põlva, Räpina ja Vastseliina kihelkonna vahel. Kirik asub peaaegu kihelkonna keskuses Rõuge ürgorul (kiriku geogr. koordinaadid 57°43'57" põhjalaiust ja 26°55'20" Greenwichist ida pool). Abikirikud on Pindis ja V.-Roosas. Rõuge kihelkonna piires olevad Vastseliina kihelkonda kuuluvate Lasva ja Loosi valla külad on jäetud eraldamata. Kuulub 1. koolinõuniku jaoskonda, Tartu-Võru Rahukogu 1. (Pindi, Haanja, Kasaritsa ja Saaluse vl) ja 2. (Krabi, Nursi, Rõuge, Vana-Roosa, Tsooru, Rogosi, Viitina ja Vana-Laitsna vl) jaoskonda, Võru maakonna politsei 1. (Haanja, Kasaritsa, Krabi, Vana-Laitsna, Nursi, Pindi, Rõuge, Rogosi ja Saaluse vl) ja 2. (Tsooru, Vana-Roosa vl) ja 3. (Pindi vl) jaoskonda, ev.-luteri usu kogudusena Võru praostkonda, apostliku õigeusu kogudusena Võru praostkonda.

2. Arvustik.

Pindala 1-verstalise kaardi järele 859.6 km2, valläraamatute järgi 838.0 km2. Suurim pikkus lääne-edelast idakirdesse 41.5 km, laius põhjaloodest lõunakagusse 29.0 km. Piiri pikkus 161.6 km, millest Läti piiri 42 km. Valdadest kuuluvad siia : Haanja (9111.3 ha), Kasaritsa (8299.7 ha), Krabi (3711.7 ha), Vana-Laitsna (2915.5 ha), Nursi (6386.6 ha), Pindi (6515.5 ha), Rogosi (5186.0 ha), Vana-Roosa (7647.8 ha), Rõuge (7562.5 ha), Saaluse (7138.8 ha), Viitina (9312.2 ha) ja Tsooru (10012.1 ha), kbkku 83799.5 ha.

Elanikkude arv (rahvalugemise andmeil 28.XH1922): Haanja vallas: eestikeelseid 2723 (mehi 1287, naisi 1436), venekeelseid 6 (m.), muukeelseid 7 (mehi 2, naisi 5), kpkku 2736 (mehi 1295, naisi 1441); Kasaritsa vallas: eestikeelseid 3092 (mehi 1465, naisi 1627), venekeelseid 49 (mehi 29, naisi 20), saksakeelseid 14 (mehi 8, naisi 6), juute 3 (mehi l, naisi 2), muukeelseid 17 (mehi 8, naisi 9); kokku 3175 (mehi 1511, naisi 1664); Krabi vallas: eestikeelseid 683 (mehi 325, naisi 358), venekeelseid 3 (m.), muukeelseid 19 (mehi 11, naisi 8), kokku 705 (mehi 339, naisi 366). Vana-Laitsna vallas: eestikeelseid 503 (mehi 245, naisi 258), venekeelseid l (m.), muukeelseid 45 (mehi 18, naisi 27), kokku 549 (mehi 264, naisi 285); Nursi vallas: eestikeelseid 1175 (mehi 560, naisi 615), venekeelseid 29 (mehi 27, naisi 2), saksakeelseid 5 (mehi 2, naisi 3), muukeelseid 3 (mehi l, naisi 2), kokku 1212 (mehi 590, naisi 622); Pindi vallas: eestikeelseid 1086 (mehi 520, naisi 566), venekeelseid 33 (mehi 29, naisi 4), saksakeelseid 14 (mehi 6, naisi 8), muukeelseid 2, (m.), kokku 1135 (mehi 557, rtaisi 578); Rogosi vallas: eestikeelseid 938 (mehi 438, naisi 500), venekeelseid 6 (mehi 4, naisi 2), saksakeelseid 11 (mehi 3, naisi 8), muukeelseid 31 (mehi 12, naisi 19), kokku 986 (mehi 457, naisi 529); Vana-Roosa vallas: eestikeelseid 1428 (mehi 678, naisi 750), venekeelseid 21 (mehi 12, naisi 9), saksakeelseid 3 (mehi 2, naisi 1)) rootsikeelseid l (n.), juute 3 (mehi l, naisi 2), muukeelseid 16 (mehi 4, naisi 12), kokku 1472 (mehi 697, naisi 775); Rõuge vallas: eestikeelseid 1533 (mehi 714, naisi 819), venekeelseid 4 (mehi 2, naisi 2), saksakeelseid 11 (mehi 4, naisi 7), muukeelseid 6 (mehi 2, naisi 4), kokku 1554 (mehi 722, naisi 832); Saaluse vallas: eestikeelseid 1415 (mehi 663, naisi 752), venekeelseid 11 (mehi 8, naisi 3), saksakeelseid 6 (mehi 3, naisi 3), rootsikeelseid 3 (mehi 2, naisi 1), muukeelseid 15 (mehi 9, naisi 6), kokku 1450 (mehi 685, naisi 765); Viitina vallas: eestikeelseid 1584 (mehi 719, naisi 865), venekeelseid l (m.), muukeelseid 5, (mehi 2, naisi 3), kokku 1590 (mehi 722, naisi 868); Tsooru vallas: eestikeelseid 1875 (mehi 882, naisi 993), venekeelseid 26 (mehi 25, naisi 1), saksakeelseid 4 (mehi 2, naisi 2), muukeelseid 14 (mehi 6, naisi 8), kokku 1919 (mehi 915, naisi 1004); kokku: eestikeelseid 18 035 (mehi 8496, naisi 9539), venekeelseid 190 (mehi 147, naisi 43), saksakeelseid 68 (mehi 30, naisi 38), rootsikeelseid 4 (mehi 2, naisi 2), juute 6 (mehi 2, naisi 4), muukeelseid 180 (mehi 77, naisi 103); kõiki kokku 18 483 (mehi 8754, naisi 9729). Elanikkude tihedus: (pindala 1-verstalise kaardi järele) 22.0 in. km2:1, (pindala kadastri j.) 22.1 in. km2:1, või metsad ja kõlbmata maad maha arvatud - 33.8 in. km2:1. Külasid 333: Haanja vallas 68: Abi, Haavistu, Hapsu, Holdi, Horõski, Hotte, Hämkoti, Ihatsi, Jaanimäe, Juhka, AlaJuhka, Mäe-Juhka, Kaäratautsa, Kahru, Kallaste, Kaloga, Kergatsi, Kerekonno, Kirbu, Kokke, Kokkemäe, Kokkejüri, Kunda, Kurgjärve, Kääraku, Kõomäe, Külma, Leoski, Liivakupalu, Lutika, Meelaku, Nõgu, Peedo, Perametsa, Piipse, Piipsemäe, Plaksi, Pressi, Purka, Pukastu, Püssa, Rasva, Rauba, Rebase, Resto, Saagri, Sikka, Simmula, Soodi, Soomäe, Ala-Suhka, Mäe-Suhka, Taluma, Tautsa, Ala-Tilga, Mäe-Tilga, Tootsi, Trolla, Tumelka, Tsutsu, Tseamäe, Tsolli, Udsali, Vakari, Vadsa, Villa, Vorobi, Vanni. Kasaritsa vallas 58: Ando, Hando, Hannuste, Harikase, Hinni, Hindo, Hololapi, Holopi, Holsta, Issaku, Jaama, Kaabistu, Kabüna, Kahrumõtsa, Kallaste, Kalli, Kolepi, Kolo, Koloreino, Kose, Kusma, Lalli, Luusi, Lüüsi, Luuste, Meegumäe, Meeliko, Meeldemäe, Mäe, Mõisamae, Müta, Möksi, Mõlgamäe, Oru, Palgi, Palomõtsa, Pangi, Puiga, Raudsepa, Rootsi, Räppo, Räppomõtsa, Sammuka, Sibula, Sika, Soe, Soemõtsa, Sossi, Sossioru, Tinnuste, Toiga, Tootsi, Tulba, Tõrsa, Utra, Vagulasoo, Vadsa ja Võha; Krabi vallas 3: Harju, Kellamäe, Sooleto. Vana-Laitsna vallas 22: Hurda, Kasuli, Kikre, Kilomanni, Kuguritsa, Laiakõo, Looga, Mauri, Mustahamba, Palli, Posti, Ruska, Saulora, Sormuli, Söödi, Timmi, Tootsi, Tulbamäe, Vanaussaia, Varkali, Vihkla ja Vungi; Nursi vallas 15: Arussa, Hanija, Hansi, Kaissoo, Kako, Kolga, Vana-Lauri, Vastse-Lauri, Ligera, Lükka, Niitke, Nooska, Simmula, Tilgu, Vagula; Pindi vallas 8: Kaku, Kungsilla, Leevi, Mõsküla, Paidva, Rüsima, Tiri ja Virve; Rogosi vallas 37: Alahinni, Alakuklase, Alakriguli, Alapalu, Alasarise, Antsumäe, Hanija, Hinumäe, Huläka, Kotka, Mäekriguli, Mäekuklase, Kändra, Kuijandi, Kunnu, Lüütsepa, Maiori, Mikita, Mäemurati, Mäehinni, Mäepalu, Mäesarise, Naapka, Parmu, Palojüri, Plaagi, Pundi, Puustuse, Pütsepa, Raagi, Rebase, Särise, Soodi, Soe, Tabina, Tsirgukõivo ja Vastsekivi; Vana-Roosa vallas 9: Alaküla, Lüütsepa, Metsaküla, Mute, Mäeküla, Raudsepa, Savira, Tagakolga ja Varstu; Rõuge vallas 19: Heedu, Hino, Hurda, Jaanipeebu, Järepalu, Käraski, Kaugu, Kurvitsa, Matsi, Nitso, Paepoja, Petrakuudi, Raudsepa, Raugu, Rooksu, Suure-Ruuga, Väike-Ruuga, Tiidu ja Tindi; Saaluse vallas 45: Abi, Ando, Andremäe, Haava, Hindo alla, Hinsa (ka Pudrumäe), Hirmu, Holsta, Holdi, Johari, Järve, Juraski, Kasuka, Kelleri, Kolotsi, Kruuda, Kolga, Kalloga, Kanaste, Künda, Käpa, Kõrbjärve, Lalli, Mallika, Orava, Oro, Palovere, Petruse, Purge, Poigo, Poksi, Poisu, Rauba, Rootsi, Rõõmu, Saagri, Saika, Siili (ka Käratsimäe), Sürja, Taatsi, Tamme, Varkali, Viro (ka Viru) ja Voki; Viitina vallas 22: Angli, Haki, Hära, Kadeni, Kähri, Kalluga, Kaugu, Kaveldi, Kogre, Koklase, Listago, Mikita, Muduri, Märdiküla, Paaborissa, Põdra, Põru, Pulli, Roobi, Savioru, Tealase ja Timpri; Tsooru vallas 27: Haki, Hoovi, Hurda, Kannu-saare, Kangsti, Koska, Kuuse, Laane, Lahu, Lalli, Loodi, Naha-koogu, Ohe, Pulsti, Punaku, Päka, Pooni, Pütsepa, Raudsepa, Räestu, Sika, Söödu, Tilga, Vabi-Kolk, Viirapalu, Viru-Kolk ja Viru.

Mõisaid 53 (neist 20 peamõisaid ja 33 karjamõisaid). Riigimõisad: Juba, Vana-Nursi, Vastse-Nursi (Mustahamba ja Sirgupalu krjm), Vana-Kasaritsa, Vastse-Kasaritsa (Võlsi krjm), Leevi, Pindi (Kõrgesaare = Kõrgassaare, Mäesaare, Otsa ja Võsu krjm),Vana-Roosa (Matsi, Naadi, Pähni ja Vastse krjm), Krabi (Kaarmasilla, Kolga ja Saksniidu krjrn), Viitina, ka Kose (Heibri, Matsi, Saarlase jäi Vana-Viitina = Vana-Kose krjm), Rõuge (Muhkametsa krjm), Sänna (Haabsilla, Loosaare, Reetsilla ja Vungi krjm), Rõuge krkm, Tsooru (Klaamanni, Kuuse ja Kantsi krjm), Kõrgepalu (Jaama krjm), Haanja (Plaani krjm), Luutsniku, Rogosi (Kuura, Murati, Märdimiku ja Vorsti krjm), Uue-Saaluse (Halla krjm) ja Vana-Saaluse. Kõik mõisad on plaanistatud 1926. aastaks; krunte saadud 1199, neist antud normaal-taludena põlise tarvitamise õigusega ja ajutise rendilepingu põhjal 1003, eriotstarbeks 2, tööstuslikele ettevõtteile 59, seltsele ja asutisile 50, ametnikele 27, juurdelõikeina 45 ja tagaväramaaks 13.

Talusid 3108, neist 0.5- 5 ha:ni 755, 5-10 ha:ni 399, 10-20 ha:ni 814, 20-30 ha:ni 601, 30-60 ha:ni 488, 60-120 ha:ni 50 ja > 120 ha 1; taludest ostetud 1455, renditud 378, muid majapidamisi 1275. Maast on põldu ja aiamaad 29 290.5 ha (44.5%, riigimetsad juurde arvatud - 35%), heinamaad 10054.5 ha (15.3%, riigimetsad ligi avatud - 12%), karjamaad 15342 ha (23.2%, riigimetsad ligi arvatud - 18.3%), metsa 4333.5 ha (6.6%) kõlbmata maad 6592.5 ha (10.4%, ka riigimetsad arvestatud - 7.8%); peale selle 18186.4 ha riigimetsa (kokku metsa 26.9%). 100 inimese kohta tuleb (riigimets ligi arvamata) põldu ja aiamaad 158.5 ha, heinamaad 54.4 ha, karjamaad 83.8 ha, metsa (talu- ja asunikumaal) 23.4 ha, kõlbmata maad 35.7 ha. Talumaad on 43421.0 ha, riigimaad (end. mõisamaad) 30 353.0 ha, kirikumaad 304.1 ha, kvootemaad 605.3 ha, peale selle end. kroonu maad.

Külvipind 1925. a. (sulgudes 1923. a.): tali- ja suirukist 3578.5 ha (3047.1 ha), talinisu 85.0 ha (55.9 ha), suinisu 592.6 ha (501.9 ha), otra 3012.8 ha (2540.3 ha), kaera 6307.2 ha (5106.6 ha), segavilja 1189.5 ha (685.4 ha), herneid, ube, läätse 313.6 ha (181,8 ha), kartuleid 1254.6 ha (962.8 ha), linu 1864.0 ha (905.6 ha), tatraid 95.2 ha (89.1 ha), söötjuurikaid 130.1 ha (129.9 ha), põldheina 4054.8 ha (4661.2 ha). 100" inimese kohta külvipinda: tali- ja suirukist 19.4 ha (16.4 ha), talinisu 0,45 ha (0.3 ha), suinisu 3.2 ha (2.7 ha), otra 16.3 ha (13.7 ha), kaera 34.1 ha (27.6 ha), segavilja 6.4 ha (3.7 ha), herneid, ube, läätsi 1.69 ha (0.9 ha), kartuleid 6.79 ha (5.2 ha), linu 10.0 ha (4.9 ha), tatraid 0.5 ha (0.5 ha), söötjuurikaid 0.7 ha (0.7 ha), põldheina 21.3 ha (25.2 ha). Keskmine saak h-rlt vt. lhk. 15, tab 12.

Koduloomi 1925, a. (sulgudes 1923. a.): hobuseid 4151, (3941), neist 3-aastaseid ja vanemaid 3554, veiseid 13451 (12326), neist vasikaid ja lehmmullikaid 3911, lehmi 8917 (7962), lambaid 18903 (16062), sigu 9697 (8371). 100 inimese kohta: hobuseid 22.4 (21.3), veiseid 72.7 (66.7), neist vasikaid ja lehmmullikaid 21.1, lehmi 48.2 (43.1), lambaid 102.2 (86.9), sigu 52.4 (45.3). Tõuhobuseid 13: Ardenne 3 (Haanja vallas l, Rogosi vl l, Vana-Roosa vl 1); Tori roadstereid 9 (Tsooru vl: Räästa talus l; Viitina vl: Ortimäe tl l; Viitina ms 2; Kasaritsa vl: Sika kl l; Käotsa tl l; Pindi vl: Kõrgesaare tl l; Rogosi vl: Hanija kl 1; Havisto tl 1); eesti tõugu suguhobuseid l (Kasaritsa vl: Puustu tl). Mesipuid (1924) 733; mesilaid 239. Aururehepeksumasinaid 51. Tööstuslikke ettevõtteid: piiritusevabrikuid 4 (Pindi kartuliühingu piiritusevabrik Pindi mõisas; Saaluse ms; Viitina ms; Põllutööministeeriumi piiritusevabr. Tsooru ms), telliskivitehaseid 6 (Nursi vl Jube tl; Rõuge vl;, Sänna ms; Pindi vl: Otsa krjms; Saaluse vl: Vanamõisas; Tsooru ms), savinõude- ja ahjupottide-tööstusi l (Tsooru ms), harjatööstusi l (Kasaritsa vl), keemiatööstusi l ("Kosmoliit'' Kasaritsa vl Võrusoo alevikus, as. 1922. a., varandus hinnatud 4 000 000 mk.), villatööstusi 2 (Vastse-Nursi mõisas; Viitina vl), riidevanutusi l (Hurda, Rõuge vl), riidevärvimis-töökode l (Rõuge vl), nahavabrikuid 5 (Kasaritsa vl: Hinni kl l, Kabuna kl l, Hannuste kl l, Puiga kl 2) lubjatööstusi 3 (Kasaritsa vl: Hannuste kl l, Vadsa kl l, Linnustes 1) tärklisvabrikuid l (Rõuge vl), kompvekivabrikuid l (Võrusoo alevikus), piimatalitusi 6, neist 3 eraettevõtteina (Tsooru vl, Viitina vl, Rogosi vl) ja 3 osaühingulist (Rõuge, Sänna, Saaluse vl: Künda); saeveskeid 12 (Kasaritsa vl: Puiga ja Liiva tl; Nursi vl: Vastse-Nursi ms; Pindi vl: Virve kl; Rõuge vl: Sänna ms ja Rõuge ms; Saaluse vl;, Rogosi vl;, Viitina vl 3), laastulõikusi 4 (Vana-Roosa vl;, Krabi vl;, Kasaritsa vl;, Rõuge vl: Sänna-Raudsepa), jahuveskeid 45, neist veejõulisi 39 (Haanja vl 6, Kasaritsa vl 4, Krabi vl l, Vana-Laitsna vl l, Nursi vl 2, Pindi vl 2, Rogosi vl 3, Vana-Roosa vl 3, Rõuge vl 6, Saaluse vl 7, Viitina vl 3, Tsooru vl 1), aurujõulisi l (Tsooru vl), tuulejõulisi 5 (Vana-Laitsna vl l, Haanja vl l, Rogosi vl l, Tsooru vl 2). - Kauplusi 88, neist erakauplusi 84: Haanja vallas 9 (2 linaostukohta), Kasaritsa vl 30 (neist 2 pudukpl, l lina- ja 2 viljakpl. - Võrusoo alevikus, 2 metsakpl., l loomade ja nahkade ülesostukoht, 2 räbalakpl, neist l Võrusoo alvk., l pagar - Võrusoo alvk.); Krabi vl l; Nursi vl 2; Pindi vl 3; Rogosi vl 5; Rõuge vl 11 (neist l pagar, l metsasaaduste kpl.); Saaluse vl 2; Vana-Laitsna vl 2 (neist l nahkade ülesostukoht); Vana-Roosa vl 8 (neist l pagar, l lina- ja põllutulund. tarvele kpl); Viitina vl 6 (neist l pudukpl, l metsasaaduste kpl); Tsooru vl 5; osaühingulisi kaup-lusi 4: Pindi vl l (Leevi majand.-ühing), Krabi vl l (masinat-üh.), Saaluse vl l (Kikaoja piimaüh.). - Restorane 5 (Kasaritsa vl 2, neist l Võrusoo alvk.; Pindi vl l, Vana-Roosa vl l, Tsooru vl 1). Söögimaju 2 (Kasaritsa vl, millest l Võrusoo alvk.); teemaju l (Kasaritsa vl). Laadapäevi aastas 15 (Pindi vallas: Leevi mõisas 1. apr. ja 20. sept; Luutsniku ms 19. apr.; Rogosi ms 19. okt.; Krabi vl 23. apr.; Tsooru vl: Roosikul 25. apr. ja 5. okt.; Haanja vl: Haanja ms 30. apr. ja 30 sept.; Saalusel 5. mail; Vana-Roosa vl 10. mail; Viitina vl 14. sept.; Rõuge vl: kiriku juures 21. sept., end. Sänna kõrtsi j. 4. okt, end. Alakõrtsi juures 6. nov.). Rahvakoole 25, 89 klassi, 50 õpetaja ja 1827 õpilasega: Jaanimäe 4-kl. algk., õpil. 58, õpet. 2; Kokke 4-kl. algk., õpil. 91, õpet 2; Pressi 4-kl. algk., õpil. 47, õpet. 2; Plaani 4-kl. algk., õpil. 67, õpet 2; Kalepi 4-kl. algk., õpil. 74, õpet. 2; Sammuka 4-kl. algk., õpil. 90,' õpet 2; Jaani 4-kl. algk., õpil. 99, õpet 2; Krabi 4-kl. algk., õpil. 88, õpet 2; Kikre 2-kl. algk., õpil. 40, õpet l; Vana-Nursi 3-kl. algk., õpil. 50, õpet l; Vastse-Nursi 4-kl. algk., õpil. 96, õpet 2; Pikakannu 4-kl. algk., õpil. 95, õpet 2; Pundi 2-kl. kõrgem algk., õpil. 27, õpet l; Pütsepa 4-kl. algk., õpil. 67, õpet. 2; Miku 4-kl. algk., õpil. 121, õpet 3; Rõuge 2-kl. kõrgem algk., õpil. 96, õpet 4; Jaani-peebu 4-kl. algk., õpil. 95, õpet 2; Sänna 4-kl. algk., õpil. 89, õpet. 2; Poksi 2-kl. algk., õpil. 25, õpet. l; Siksali 2-kl. algk., õpil. 26, Õpet 1; Kunda 4-kl. algk., õpil. 61, õpet. 2; Ristimäe 4-kl. algk., õpil. 76, 3pet. 2; Järve 4-kl. algk., õpil. 53, õpet. 2; Lepistu 6-kl. kõrgem algk., õpil. 170, õpet. 5; Kõrgepalu 2-kl. algk., õpil. 26, õpet. 1.

Seltse ja ühinguid 99: haridusseltse 7 (Haanja, as. 1910, varand.: raamatukogu; Rõuge; Vana-Roosa, as. 1919; Tsooru, as. 1910; Vana-Laitsna "Valgustaja"; Pindi "Koidula", as. 1921., liikm. 70, varand.: 100 raamatut, keelpillid, näitelava; Kasaritsa, as. 1917., liikm. 96, varandus: 450 raam. ja näitelava kokku hinnatud 80 000 mk.); muusikaseltse 2 (Viitina v. laulukoor; Viitina v. muusikakoor as. 1882, liikm. 10, varand.: muusikariistad); rahvaraamatukogusesse 14 (Pindi-Pikakannu, as. 1921, varandus: 248 raamatut ja näitelava; Haanja-Pressi, as. 1910., liikm. 40, varand.: 248 raam., hinnatud 22 000 mk.; Võrusoo, as. 1925, tegevus algjärgus; Krabi; Nursi, as. 1921. liikm. 60, varand. raamat. 405, näitelava; Rogosi, as. 1922, liikm. 60; Rõuge; Sänna, as. 1917., liikm. 40, varand.: 425 raamat, näitelava, hinnat, 48427 mk.; Saaluse, as. 1920, varand.: väike raamatukogu; Tsooru-Luha-metsa, as. 1920, liikmete arv kõigub 50-90:ni, varand.: 331 raamat, ja suläraha, kokku 48 000 marga väärtuses; Kõrgepalu; Vana-Laitsna Kikre, as. 1920, varand.: raamatukogu; Vana-Roosa; Viitina, as. 1920, varand.: raamatukogu); noorsooühinguid l (Pindi nKodu", as. 1924, liikm. 45, varand.: näitekirjand. 20 raam.); spordiseltse l (Viitina "Kangelane''); karskusseltse l (Krabi "Kogemus",); usulisi ühinguid l (Pindi ev. vendade selts); tuletõrjeseltse l (Leevi); tulekahju kordadel vastastiku abiandmise seltse 9 (Vana-Kasaritsa; Vastse-Kasaritsa; Nursi; Rõuge; Sänna-Rogosi; Saaluse; Tsooru; Vana-Laitsna, as. 1921., liikm. 51; Viitina); põllumeestekogusid 10 (Haanja, as. 1920; Kasaritsa, as. 1920; Krabi; Nursi; Rogosi; Viitina; Rõuge; Saaluse; Vana-Laitsna, as. 1920; Tsoorü-Kõrgepalu, as. 1920); õpetajateühinguid l (Rõuge, as. 1917., liikm. 30, varand.: raamatukogu Rõuge rhvrk. s. üle antud); töölisteühinguid l (Saaluse); tööliste ametiühinguid l (Tsooru maatööliste ühing, as. 1920); kaluriteühinguid l (Vagula); põllumeesteseltse 4 (Kasaritsa, as. 1899. a., liikm. 91, oma maja, varand. hinnat. 1 300 000 mk.; Leevi; Rõuge, varand.: oma maja; Vana-Roosa ms maaharijate-üh.); tarvitajateühinguid 3 (Leevi tulundusüh.; Saaluse laübatarvit. ühing; Vana-Roosa tulund.-ühing); tööstuse o.-ü. l (Saaluse tööstuseüh.); masinatarvitajate-ühinguid 25 (Leevi; Pindi; Pindi-Otsa; Haanja I, as. 1921; Kasaritsa "Kolepi", as. 1918; Krabi; lbe, as. 1925, liikm. 10 varand.: rehepeksugarnituur; Nursi I, as. 1921, liikm. 29, varand.: auruj. rehepeksumasin ja kaal; Rogosi; Rõuge-Sänna; Uue-Saaluse, as. 1920, liikm. 16, varanduseks mitme-sugused kallimad põllutööriistad; Sänna; Saaluse-Rauba; Saaluse- Vanamõisa; Sossi; Tsooru; Lalli-Varstu; Tsooru vl "Mustjõgi"; Tsooru-Vana-Roosa; Vana-Roosa, as. 1925, varand.: hinnat. 1 600 000 mk.; Kõrgepalu; Tsooru-Viru, as. 1914, liikm. 18, varand.: komplekt masinaid; Tsooru "Naska'', as. 1922, liikm. 12, vallasvara hinnat. 556 800 mk.; Vana-Roosa mõisa, as. 1921, liikm. 31, varand.: rehepeksugarni tuur ja mitmes, masinad; Vana-Roosa Matsi, as. 1920, liikm. 32, varand.: auruj. rehepeksumasin); piimaühinguid 12 (Rõuge, as. 1924, liikm. 23, piimatalitus töötab renditud hoones, varand. hinnat. 120000 mk.; Saaluse vl "Kunda", as. 1924. a., liikm. 23, piimatalituse sissesead hinnat. 120000 mk.; Sänna, as. 1924, liikm. 48, käsimeierei hinnat. 882 000 mk.; Viitina; Luutsniku; Krabi; Kasaritsa; Tsooru; Tsooru-Luhametsa; Tsooru-Kikaoja; Uue-Saaluse, as. 1923, liikm. 28, veejõuline piimatalitus töötab renditud ruumes ja maa-alal; Nursi); kartuliühinguid 4 (Krabi; Saaluse; Tsooru; Pindi); turbaühinguid 7 (Pindi, as. 1924, liikm. 10, varandust ei ole; Kasaritsa, as. 1922; Tsooru, as. 1921; Kõrgepalu; Nursi I; Vana-Roosa I "Kirepi" as. 1925., liikm. 18, sularaha 19800 mk.; Pindi, as. 1924. a., liikm. 10); soopärandus-seltse l (Saaluse); sugupulli-ühinguid 3 (Haanja I, as. 1923, liikm. 8, varand.: pull "Jaaktt hinnat. 30000 mk.; Haanja II; Kasaritsa-Sammuka, as. 1917); angelite loomakasv.-üh. l (Vastse-Nursi Lauri kl); aiandus- ja mesindusseltse l (Tsooru, as. 1924, liikm. 20, puukool). - Arste 4 (jsk. arstid Leevis, Rõuges ja Vana-Roosas; era-arst Vana-Roosa vl); ämmaemandaid 4 (Rõuge, Vana-Roosa ja Leevi jaoskonnas; l era-ämmaemand Vana-Roosa vl); loomaarste l (Rõuge jsk. loomaarst - Sänna ms). Apteeke 3 (Rõuge vl;, Vana-Roosa vl;, Pindi vl, Leevis); vaestemaju 5 (Krabi; Nursi; Rogosi; Rõuge; Tsooru vl); vallavaeseid 194, neist vaestemajades 13. - Postkontoreid l (Rõuges, 5. järgu), postiagentuure 8 (Haanjas, Kasaritsas, Krabis, Leevis, Rogosis, Tsoorus, Vana-Laitsnas, Vana-Roosas); telefoni-keskjaamu l (Rõuges, 13 abonenti). Kirju tulnud 38 300. - Raudteed 11.3 km., raudteejaamu l (Võru); maanteed 275.9 km, millest postmaanteed 82.7 km, kirikumaanteed 193.2 km; telefonijuhtmeid 385 km, hobusepostijaamu 3; l km2:le tuleb seega 0.01 km raudteed, 0,33 km maanteed, millest 0.09 km post- ja 0.24 km kirikumaanteed, ja 0.37 km telefonijuhtmeid.

Riigikogu valimistel (1923.a.) said hääli: põllumeestekogud 44.28%, sotsiaaldemokraadid 18.95%, tööerakond 10.71 °/o, töörahva ühine väerind 4.48%, rahvaerakond 5.75%, kristlik rahvaerakond 2.27%, iseseisv. sotsial. 8.42%, rahvuslik-vabameelsed 0.79%, vene ühendatud erakond 0.49%, saksa-balti erakond 0.71%, majaom. seltsid 0.06%, demobil. sõjaväelased 2.72%, majandusrühm 0.34%, setu-ingeri erakond 0.03%, setu väikemaapidajad-, maarahva partei-,

3. Loodus

Pinnaehitus. Rõuge kihelkond moodustab kõrgeima ja reljeefilt vahelduvama osa Eestimaast. Madalaim on kihelkonna edelanurk Mustjõe orus, kus esineb Eestimaale tavaline iseline kõrgus - 60 m. Siit peale kõrgeneb maapind ja muutub rahutumaks keske poole, kus saavutab maksimaalse kõrguse - 317.7 m: it - S. Munamäel. Vanemas kirjanduses on ta kõrguseks loetud ka 324 m: it. Madalam ja tasasem siil, mille absoluutsed kõrgused mahuvad 60-75 m: i vahemikku, piirab kihelkonda edelast ja läänest kuni peaaegu Vastse-Nursi -Rõuge - Luutsniku maanteeni. Samade kõrgustega siil servab kihelkonda ka põhjast kuni Vastse-Nursi - Vastse-Kasaritsa- Tahina jooneni, kuid siin on see siil võrdlemisi kitsas ja maapind kõrgeneb Võru ürgorundist silmapaistvalt järsult juba lühikese maa peal. Ka kihelkonna kagunurk Luutsniku-Mikita - Punni joonest kagus on madalam ja võrdlemisi rahulikum. Siinsed iselised kõrgused ei tõuse üle 120 m:i meretasemelt. Kõrgeima osa, kus esinevad 200 ja 300 m:i vahelised absoluutsed kõrgused, leiame .laiguna Haanja ümbruses, kus kerkib terve rida mägede latvu üle 250 m:i. Loeme meie Suur-Munamäe kõrguseks 317.7 m:t, siis mahuvad Rõuge kihelkonna suhtelised kõrgused ümmarguselt 250 m:i piiridesse. Kuid nimetatud arv esindab meile ainult suhteliste kõrguste äärmise kõikumise võimalusi kohtade vahel, mis üksteisest võrdlemisi kaugel. Tavaliselt ei tõuse maksimaalsed suhtelised kõrgused kahe lühida köha vahel üle 75 m:i ja on sagedasti 30-50 m : i piirides. Sellega võime Rõuge kihelkonda pinnavormilt vaadelda kui suurte vaarade ja üksikute mägede valdkonda. Jätame aga tähele panemata pinnamoe vahelduvuse lähisel maal, siis esindab Rõuge kihelkond meile suurt lamedat ktihma, mille ladvaks on Suur-Munamägi ja mille nõlvad läänes küünivad Mustjõe oruni, madaldudes iga km:i kohta llm:it, ja põhjas - Võru ürgorundini, madaldudes igale km:le 21 m:it; mujal ulatuvad selle kõrgendiku nõlvad väljapoole kihelkonna raja. kohal liikujale ei paista igal pool nõlvade laug küllalt selgelt silma, sest rahutu pinnamood teeb takistusi" kuid lähinedes Võru poolt S.-Munamäele näeme pinna tõusu ilmselt. Esimene tõus on juba käimistu taga, kus madalamate kõrgendikkude rida paisutab Kubja järve, kuid palju järsem tõus, mis paiguti sarnaneb astanguga, on põhja pool Hindu ja Lüüsi talu, kolmas aste Kabiste ja Tsutsu kl ning Vaeselatse talu joonel, millest edasi lõuna poole on õige pikaldane pinnakõrgenemine. Reljeefilt vahelduvam ja rahutum osa Rõuge kihelkonnast on Suur-Munamäe lähim ümbrus, mida piirab 250 m:i samakõrgusjoon ja mis haärab ümmarguselt 15 km2:lise pindala. Siin on kujunenud nn. Munamäe ehk Haanja maastik, kenamaid otsmoreenmaastikke Eestis, mis veetleb rändajaid oma rahutu reljeefi, kõrgete, enamasti metsastunud mägede ja hajusalt lohkudesse peitunud järvedega. Selle maastiku ilmestavaid jooni on just kõrged, üksteisele lähedale surutud poolmunajad kuppelmäed ja harvemini ka vaärad, millede nõlvad võrdlemisi järsud. Väga mitmed kõrgendikud kõiguvad siin absoluutselt kuni 300 m: ni üle meretaseme ja enam kui 50 m: it üle lähima madaliku. Tähelepandavamaks kõrgendikuks on siin metsaga varjatud kuppel-tnägi - S.-Munamägi, mis tõuseb kuni 317.7 m:ni (kirjanduses ka kuni 324 m) üle meretaseme ning kuni 60 m:it üle jalal oleva madaliku ja valitseb täiesti ümbrust. Ta asetseb poolmuna-taolise põhja-lõuna-suunalise järsu kuplina umbes 2.5 km: i pikkusel ja õige sopilise põhijoonega lamedamal kaarjal künnisel, millel edela-kirde suund ja mis eraldub õige teravalt naabruses olevaist kõrgendikest loodes Tolk- ja Tuhkrujärve lohuga, edelas Kahru küla aluse moldoruga, mis eelmise lohu jätk, ja kagus lohuga, milles Tuuljärv. Ainult kirdes liitub ta üle vähe kõrgenia põllustatud pügala Papisöödi mäega. Sellel S.-Munamäe künnisel asetsevad teise järgu kõrgendikkudena mitu kõrgemat vaära ja kinku, nagu Kahru- küla vastas olev vaar (abs. kõrg. 273.5 m) ning Tuuljärve poolne kink (273 m iit) ja üks neist kõrgendikest on ka Suur-Munamägi (69. joonis). Metsastunud kuplina eraldub ta (57° 42'55" põhjalaiuse all ja 27°3' 39" ida pool Greenw.) õige silmapaistvalt põldudega käetud künnise muu osast ning pakub oma ladvalt, kus jaanipäeval 1925. a. avatud 20.2 m. kõrgune vaatetorn, kau-geleulatuvat vaadet.

Suur-Munamäe lähiduses on veel mitu silmapaistvat kõrgendikku. Otse kagus S.-Munamäe kõrval asetseb üle kitsama lohu, sellest astanguga kõrguv piklik kaarjas kõrgendik, mille idapoolne vastu Vaskna järve pöördud nõlv on järsem ja mille kahel pool otsas on kujunenud poolmunajad lamedad kuplid, mis tõusevad absoluutselt kuni 290 m: i ja suhteliselt kuni 50 m:i kõrgusele. Lõunas liitub see seljak kaheharulise põhjalõunasuunalise Plaksi seljakdga, mille lõunapoolset osalt metsastunud otsa kutsutakse Tsälbamäeks (abs. kõrgus 293,5 m:it). See on kuni 37 m:it üle alloleva väikese Tuuljärve kõrguv metsastunud kuppelvaar, millest idas üle soise ning turbase lohu tõuseb teine veel pikem (2.0 km pikk ja 0.7 km lai) põhjakirde-Jõunaedela suunaline lookjas seljak, mille põhjapoolset laumat savist otsa katavad põllud, lõuna- ja kagunõlvu, mis järsemad (15-30°) ja liivased, aga männimets. Seljaku ladval on paiguti väikesi soisi niite ja nõlvadest nõrguvad välja allikad, kuna ümberringi piirab teda niiske turbane niit. Tema lõunapoolset, Kääraku küla poolist otsa kutsutakse Tõudremäeks (284.8 m, rel. kõrg. 42.6 m); Mäe loodenõlval väike järv, nüüd aga täitsa kinni kasvanud, lõunanõlval harvade kuuskede ja mändidega soo. Samalaadiline pikem lõuna-põhja suunaline seljakvaar on ka Kirbu seljak, tublisti metsastunud ja ainult üksikute põllulaikudega. Ta põhjapoolset kõrgemat latva vastu Purka kl kutsutakse Esanda mäeks (abs. kõrg. 270 m, suhteline kõrg. 30 m) ja lõunapoolset Kirbu küla vastas olevat - Pistümäeks (273.5 m üle merepinna). Ka Kirbu seljakut ümbritseb soine niit.

Põhja pool Haanja seljakut, millel asub Munamägi, üle kitsama lohu, asetseb pikem lamedam lääne-ida suunaline künnis, millesse lõunast lõikunud kahe sopiga madalik, liigestades teda kolmeks keeleks. Neil keeltel tõusevad teise järgu kõrgendikkudena õige silmapaistvale kõrgusele kolm kuppel- ja seljakvaära. Idapoolne on Papisöödimägi (abs. kõrg. 289.3 m:it), mis ühenduses Haanja seljakuga ja käsutatud Abi küla elamuist ja põldudest. Läänes sellest on Mustikamägi, seljakvaar (286.7 m:it) võrdlemisi järsu ida- ja lau läänenõlvaga, ja kolmas otse maantee ääres, pööratud sellele järsema nõlvaga Jaanimägi, samuti põllustatud seljakvaar. Nimetatud kolmest mäest põhjas on edela-kirde suunaline pealt lame künnis, mille kirdeots tõuseb 276.3 m:ni. Ümbritsevast madalikust kõrgub ta järsult ja omab võrdlemisi tasast lavale lähinevat lage, mis osaliselt käsutatud põldudeks. Kitsas lohk eraldab sellast mäest loodes Vällamäge (289.8 m: it), Võrumaa teist kõrgemat punkti, mis suhtelise kõrgusega (76.7 m:it üle Perajärve) ülib isegi S.-Munamäe. Vällamägi on loodest kakku õige vähe välja venitatud, jalal järsemate (30°), kõrgemal laumate (15°) nõlvadega kuppelmägi, mida katab, nagu S.-Munamägegi, tihe haabadest, kuuskedest, mändidest, leppadest, särapuist ja kuslapuist koosnev segamets. Seepärast puudub siit ka väljavaade. Ta kõrval oleva madalama kuppelvaära jalal on väike Külajärv (216 m üle merepinna).

Põhjast piirdub Vällamägi soise heinamaaga, mis idas ulatub Vakkari ja Külma küla alla. Niidul Külma küla kohal väike soojärv. Sellest Vakkari moldorust põhjas, otse ta serval, ülivad veel mõned vaärad 250-m:lise samakõrgusjoone, kuid kaugemale läheb maapind juba madalamaks. Tähelepandavamad neist kõrgendikest on lääne-ida suunaline lame seljak, maantee ja oru vahel, osalt Vakkari ja Külma küla põldude all, osalt soine ja metsastunud. Ta keskel kõrgub maantee ja külavahetee nurgas kuppelmägi - Häilimägi (274.1 m), mis 53.3 m üle alloleva soojärve pinna. Mäe latv on lame ja sinna on kujunenud soo, mis sälkoru kaüdu ühenduses idajalal oleva sooga. Nagu loodenõlval olevast paljandist näha, koosneb mägi järgmisest ainesest: kõige all valkjas kivirikas kruus, siis 40 sm:i paksune lubjakas kivine savi, 40 sm:it valkjat suuremate munakatega kruusa, selle peal 25 sm:it punakat savikat kruusa ja 15 sm:it huumust. Osalt on Häili-jnägi ja seljak käsutatud põldudeks. Häilimäest umbes l km loodes, maantee ja Vakkari järve vahel, esineb veel kõrgema vaärana Miilimägi (260 m), mille tasasemal savipõhjaga lael samuti soo, kuna liivasemad nõlvad on põllustunud või metsastunud.

Eespool-nimetatud marginaalses suunas jooksev Vakkari moldorg liitub lõuna pool Vällamäge üle vähe kõrgema pügala Kurgjärve oruga, mis kõrgendikkude vahel loogeldes suundub edelasse, andes mitu lisaorgu. Selle oru laiendil Kurgjärve küla kohal asetsevad kolm järve: Kurgjärv, Vihtlä ja Väikejärv, mis ümbritsetud soist ja varemail ajul tõenäoliselt olid seotud tihedamini. Idas nimetatud järvest, Kurgjärve oru lisaorus, on Haanja asunduse kohal veel kaks järvekest - Tolkja Tuhkrujärv, mida samuti piirab soo. Nende järvede ümbruses ja vahel kõrgub veel mitu kuppelvaära ning kinku kuni 250 m: ni ja kuuluvad seega veel S.-Munamäe kõrgusastmesse. Nimetagem neist mõnda. Kurgjärve läänekaldal, järvest väljavoolava oja ääres, on Kõrgmägi (abs. kõrg. 254.7 m, suhteline, kõrg. 22.6 m), mille latv liivane ja üle puistatud rändrahnest; Rõuge-Haanja ja Võru-Haanja maantee vahemikus, Tseamäe külast kirdes, asetseb lameda põllustatud ladvaga vaar - Leometsa mägi (abs. kõrg. 258 m:it, suht. kõrg. 25.8 m:it), mille jalal kaks väikest teineteisest lääne-ida suunas pikliku kõrgendikuga eraldatud soojärve - Palanu ja Väikejärv; Lutika külast kirdes, Vihtlä ja Tuhkrujärve vahel, kõrgub pikem kruusaseljak - Lapumägi (254.5 m), mis vaatamata järskudele nõlvadele käsutatud põlluks, ja Lutika külast lõunas Ütsämägi (abs. kõrg. 265 m, 48.4 m:it üle Vihtlä järve pinna). Ütsämägi on kuppelvaar, mis asetseb pikemal Hotta ja Kahru küla vahelisel kaarjal seljakul. See seljak on Haanja künnisele edelas jätkuks ja tal kõrgub veel teisi kinke ning vaare, mis kõik koosnevad rühksavist ja mille nõlvad paiguti allikalised ning ladvad soised.

Nagu eeltoodust selgunud, esineb Suur-Munamäe ümbruses rida vähemaid kõrgendikke kandvaid suurkõrgendikke, millel enamasti põhja-lõunale või harvemini ka ida-läänele lähinev edela-kirde suund ja kaarjas kuju, mis lubab neis pinnavormes näha jääserva ja nimelt otsmoreenmoodustisi. Vaadeldes hoolsamini ka topograafilist kaarti märkame, et sama suunda omavad ka kõrgendikkude vahel looklevad orud, mis kuuluvad seega marginaalsete orgude hulka. Näitena võiks nimetada moldorgu, mida võime jälgida juba Külma küla juures, kus tas asetseb väike soostuv Külma järvik. Loogeldes ja hargnedes, ahendudes ja laienedes kõrgendikkude vahel ulatub see moldorg, nimetatud Vaskna oruks temas asetseva Vaskna järve järele, kaares Plaksi, Vanni, Ortimäe, Põru j. t. külade alt läbi, kuni ühineb edelas Savimäe tl all Pärli ürgorundiga. Mäe-Mahtja, Ala-Mahtja, Juhka, Peetra (Aabra), Luhte j. t. külade vahemikus on kujunenud ses orus oruveelahe, kus osa vett voolab Raudjärvest algava Saluoja kaudu Pärlijõkke, osa aga valgub Vaskna järve ja sealt oja kaudu Holsta all Noodasorgu. Samade külade kohal on moodustunud ka orulaiend, tasasem ala, milles Salu- ja Raudjärv. Laiend on käetud peene uhtliivaga ja samast ainesest koosnevad ka sealt kõrguvad kuplid, nagu mitme ladvaga, särapuid kandev Pahkunnu mägi (abs. kõrg. 261.4 m, rel. kõrg. 43.5 m) Salujärve läänekaldal ja Salumägi (256 m) samast järvest kirdes. Teised kõrgendikud, nagu Kõrgmägi (abs. kõrg. 285 m: it), Vanni taludest loodes, Virgu mägi ja selle kõrval Käätsaare mägi (Mäe-Mahlja talust läänes) ning Vaaritse mägi Luhte külast lõunas, koosnevad idanõlval lubjarikkast rühksavist või osalt ka liivast, mis paiguti tõuseb ka ladvule, varjates oma alla rühksavi; nende kõrgendikkude läänenõlvad on enamasti savikamad ja rändrahnudest rikkamad.

Külma külast kirdesse jätkub Vaskna org loogeldes ja lammoruga sarnanedes Saaluse asunduse, Sitasilla ja Voki veski alt läbi Holsta külani, kus ühineb põhja-lõuna suunalise Noodasi ürglamm-oruga, mis kihelkonna rajaks vastu Vastseliina kihelkonda. Kihelkonna osa, mis lõuna ja kagu pool Vaskna ürgorgu ja tömbi sopiga tungib Vastseliina kihelkonda Vanamõisa juures, on madalam ja tõuseb oma kõrgemate tippudega vaevalt 200-m:ilise samakõrgusjooneni. Maapinna madaldumine algab värssi üle Vaskna oru ja suureneb sellest kaugenemisega, eriti ida poole. Ühtlasi kaugenevad ka kõrgendikud üksteisest ning nende vahele kiilundub laiemaid lõhke või koguni vähemaid tasandikke. Otse oru kägu- ja lõunaserval leiduvad veel mõned kõrgendikud, mis nii vormilt kui kõrguselt kuuluvad S.-Munamäe kõrgendikkude rühma. Säärased kõrgendikud on eespool-nimetatud Esanda- ja Pistümägi Kirbu ja Purka küla all ja Saika mägi (abs. kõrgus 266.5 m). Viimaks nimetatud mägi asub suuremal seljakul, mis järsu, paiguti järsakuid moodustava nõlvaga pööratud Vaskna orule ja mille kaheharulise edelapoolse otsa jalal asub väike Põldalune järv.

Neist kõrgemaist kupleist ja seljakuist idas olevad pinnavormid on nõlvadelt sagedasti tugevasti orustatud ja omavad sellepärast väga ebamääraseid kontuure. Et nende laed sinna kuhjunud vähemaist teise järgu pinnavormest veel rahutult ebatasased ja et kohal olles neist raske saada tervikulist ülevaadet, siis paistavad nad pigemini kõrgendikkude rühmadena, milles segipaisatult ja korratult kõrguvad vähemad kuplid ja kühmad, kui üksikute suuremate kõrgendikkudena, milledel oma kindel kuju ja asetus. Kuid lähemal vaatlusel märkame siiski" et mitmed neist pole midagi muud kui lääne-ida sihile lähenevad suuremad seljakud või künnised, mis esindavad tüübilisi jääserva ja eeskätt just otsmoreenmoodustisi. Säärase otsmoreenkõrgendikuna oleksid mainitavad näiteks Jahari seljakud, mis ulatuvad Voki ojast kuni Sura ojani. .Nende kõrgus on Jahari ja Hirmu talu vahel 198.9 m:it ja nõlvad paiguti järsud ning orustatud. Põhjast piirdub ta Holsta ojaga, millest idas oleva tasase liiviku kõrgem osa põllustatud, madalam aga käetud Seeva sooga. Lõunas eraldavad teda teistest kõrgendikest laiad tasased ning soised lohud, mis küünivad Saaluse asunduse köhalt Orava taluni, kus kujunenud vähemate hajusate kõrgendikkude rühm Rüütli mäega keskel, Siksali ja Purge talu vahel. Teine läänest itta minev seljak on Käpa küla all. Ta nii Mallika kui Varese küla poolne ots on voolavaist vetest lahutatud üksikuiks eraldiseisvaiks kõrgendikeks. Ka lõuna pool võime sääraseid otsmoreenkünniseid ja seljakuid tähele panna, olgugi et nende kuju on voolava vee uuristusel tihti tugevasti muutunud ja nad näivalt moodustavad lohkudega piiratud sumbkingustikke. Vaadeldagu seesugusena sumbkingustikku Leuski, Mellaku ja Holdi küla vahel, mida edelas piirab Piusa jõest läbistatud ja vähe küngastatud liiva-ala, kirdes Palu ja Oru talu kohal samalaadiline liivik, loodes väikesest ojast elustatud org, mis edelaotsas Koroski küla all tublisti laieneb ja kaares Kergatsi küla alt läbi ulatub Kännu taludeni, kus liitub Piusa oruga. See näib olevat korratult üksteisele lähinenud kõrgendikkude rühm, kuid lähemal uurimisel leiame siin kaks teineteisest oruga eraldatud edela-kirde sihilist künnist, pealt tublisti kühmastunud. Põhjapoolne on Mellaku künnis ja lõunapoolne - Leuski künnis, mõlemad kasutatud põldudeks. Kihelkonna idapiiril ja nurgas, mis soppinud Vastseliina kihelkonda, on moodustunud tasasem metsane ning soine ala (Seeva soo, Savisoo), mida läbib hulk ojasid, koondudes Vanamõisa lähedal lehvikuliselt. See on tõenäoliselt kitsam sandur-ala, mida lõunaosas läbistab pikk Palujärvelt algav marginaalne seljak, nimetatud keskosas Tassu mäeks. Seljak ulatub Jeedasi küla alt läbi Vastseliina kihelkonda ja on tüübilisemaid otsmoreenmoodustisi Rõuge kihelkonnas. Seljakust lõuna pool jätkub liivik edasi. Hoopis pikaldasemalt sünnib Rõuge kihelkonna pinna madaldumine kihelkonna lõunasse ahenduvas sopis, Vastseliina kihelkonna ja Savioru vahel. Siin kohatakse veel tervel alal sagedasti kõrgusi, mis ulatuvad S.-Munamäe kõrgusastmesse, s. o. üle 250 m: i või selle lähedale. Kuid ometi eraldub maastiku pilt siin tunduvalt S.-Munamäe maastikust. Selle n. n. Rogosi maastiku erilisi jooni on suured pealt lamedad seljakud ja künnised, milledel siin-seal kõrgub mõni vähem kuppel- või kühmkink või vaar. Seesugustest nimetagem väikesest Pausakunnu järvest kirdes olevat Vahesaare seljaku otsa (257.7 m:it), mis moodustab järsunõlvalise vaära (rel. kõrg. 34.5 m:it), Vorsti talu lähine kuppel (260 m:it) ja Kunnumägi (265:m:it). Kaks viimaksnimetatud kõrgendikku moodustavad pikema Pausakunnu talude juurest algava ja Tankova küla juures lõppeva lookja seljaku keskuse. Hulk noori, sagedasti sälgulise ilmega orge on lõiganud läbi selle seljaku, lõunasuunas osalt, osalt tugevasti orustatud, ulatudes oma algustega kaugele seljakusse ja lõhestades teda üksikuiks vähemaiks kõrgendikeks. Seepärast on seljaku esialgne kuju muutunud ka vähem selgeks, eriti ta idapoolses osas. Lõunas sellest seljakust olgu nimetatud peaaegu samasse kõrgusesse tõusev Tabina mägi (254.6 m), Viglamägi (249.6 m: it) ja Mardimiku mägi (249. 6 m: it). Kuna kihelkonna pind madaldub lõunasuunas, nagu nägime, vaevalt märgatavalt või õige vähe, madaldub ta kihelkonna edela- ja kagupiiril äkitselt õige tunduvalt, edelas Pärlijõe ja kagus Vaidva ehk Kuura jõe orundisse. Lang Pärli orundisse on näiteks Palli küla kohal 38.6 m ja Savioru talude all 48.4 m; sealjuures sünnib see lang lühikese maa peal ja järsku. Vaidva orule madaldub maapind küll vähem, - Kukla küla all 25.5 m, - kuid siiski küllalt märgatavalt. Nõnda kujundab see Rõuge kihelkonna osa teravanurgaga lava, mis järskude nõlvadega pööratud Pärli ja Vaidva orule. Laelt on see lava suurtest pinnavormest tublisti ebatasane. Need suurkühmad, -kuplid, -seljakud, mis ise laelt veel ebatasased ja nõlvadelt tugevasti orustatud, on nimetatud ala iseloomulisemaid jooni. Sellega erineb ta täiesti põhja pool Savioru - Piusa orgu oleva S.-Munamäe ümbrusest, kus pinnareljeef vähemaist järsunõlvalisist positiivseist pinnavormest ja nende vahele muundunud lohkudest ülirahutu. Rohked orud, suundunud edelasse ja kakku ning kuuludes tekkeliselt osalt jääaega, liigestavad terve ala üksikuiks vähemaiks osadeks, millel paiguti lavakõrgendikule lähinev kuju, nagu suuremal kõrgendikul Rogosi mõisast loodes, Tsirguvariku ja mõisa vahel, või Vastsekivi kõrgendik, Kruguli kõrgendik jne. Servapoolses osas, vastu eelnimetatud orge, on kujunenud aga liivaseljakuid (Ruunamägi Hülaku küla juures ja Kunnmägi Paustuse laiust loodes) või koguni laiemaid liiva-alasid - sandureid, mis praegu kattunud metsaga. Nimetagem seesugustest aladest Sõnnipalu, Lõõgeruse ja Aviste metsa kagupiiril, vastu Palujärve ja Vaidva orgu, ning lääne-ida suunalist liivaseljakut edelapiiril Looga küla juures, kus ta kõrgub absoluutselt kuni 195.5 m:ni ja suhteliselt 50.7 m :ni, moodustades järsku seljakmäge. Üksikuid eraldiasuvaid liivaseid kõrgendikke kohtame ka Pärli ja Vaidva orus.

Rogosi maastikust erinev on loodes asuv maastik, mida ta keskuses seisva Rõuge kiriku järele nimetame Rõuge ürgorgude valdkonnaks. Selle maastiku (71. joonis) reljeefi iseloomustavamaiks külgedeks pole niipalju mitte positiivsed pinnavormid - kõrgendikud, mis siin võrdlemisi madalad ja lamedad, kui just negatiivsed pinnavormid - orud, millist vanemad - lammorud, sagedasti järvedega põhjal, nooremad - Tetsentsed orud - aga sälkorud, õige järskude veerudega, milledel paljandub aluspõhja devooni ladestu. Lõunas ulatub see maastik Viitina mõisast vähe lõunasse, kus aegapidi üle läheb Rogosi suurkühmade valdkonnaks. Idas küünib ta Ortimäe-Nogu-Vana-Nursi jooneni, omandades ikka enam ja enam S.-Munamäe suurkuplite valdkonna ilmet. Selle joone läheduses leiame ka ala suuremaid kõrgusi, nagu Kõrgmägi (abs. kõrg. 221.3 m). Paaborisa talust loodes, Hotte taludest lõunas laia ladvaga vaar, Hottemägi (247 m), koosnev savikast liivast ja rikas rändrahnudest, Hära külast lõunas järsk (kaldenurgad 40°) kuppelvaar Lapu mägi (254.4 m) ja Muduri taludest läänes Jaani mägi (253.5 m). Läände ja põhja madaldub ning tasandub Rõuge ürgorgude valdkonna reljeef Võru ja Mustjõe ürgorundisse. Rõuge ja Nursi vahemikus veel küllaltki rahutu reljeef muutub siin peaaegu tasandikuliseks või ainult vähe laineliseks, eriti suuremate orgude läheduses, kus tekkinud lisaorge. Mustjõe orule rööpselt suunduvad kahelt poolt pikad ja laiad, lamedad, orgudest lõigatud ja pealt ebatasased seljakud, mille rida algab Nursi seljakvaäraga. Nursi seljakvaar, mille eriosad kannavad rahvasuus erinimetusi, ulatub Kaku veskist 8.5 km pikkuselt kuni Sänna asunduseni, kus sügav Pärli org eraldab teda teistest edelasse jätkuvaist kõrgendikest. Vallamaja lähedal kõrgub seljak 41.1 m üle Mustjõe ning 15.5 m üle Kahrila järve pinna ja eraldub põllustatud ning asustatud alana õige märgatavalt kahelt poolt teda piiravaist metsadest. Vastse-Nursi - Sänna maantee suundub ta kagu jalga pidi. Sänna asunduse poolne seljakuots laieneb tublisti ja on uuristatud hulgast väikesist Pärli orgu suubuvaist orgudest. Pärli ja selle lisaoru - Kusuri oru - vaheliselt lagedalt kuppelvaäralt (rel. kõrg. 41 m) avaneb kaunis vaade ürgoru lammil põliseisse lehtpuisse peituvaile Sänna asunduse hoonete rühmale ja kaugemaile Pärli oru lähiseile kõrgendikele, Kaugu, Purlaku jne. mägedele, mis kevadel varjunud valgeisse toomingaisse.

Lõuna pool Pärli orgu olevad kõrgendikud on kaugelt lamedamad ning madalamad ja lauguvad aegapidi tasandikeks. Järske nõlvu leidub siin ainult Mustjõe ja selle lisaorgude vastas. Lisaorge on siin õige sagedasti. Suuremaist on mainitavad: Kõrgepalu org, mille kahe haru vahelisel kitsal kuplitaolisel neemikul asuvad Kõrgepalu asunduse kehvapoolsed hooned, lisa-sälkorgude rikas Oinapalu ehk Palumäe org, Tagametsa talu alt algav Kangasti org, rohkete vähemate lisaorgudega, mis järjest süvenevad oma algusega kaugemale, Kureorg, mis ulatub ühe otsaga Söödi taluni ja peaaegu liitub Kangasti orgu, millega koos eraldab suurema sopilise põhijoonega lava - Söödi lava, teise otsaga aga Jaama krjm: st mööda Riiumetsa talu alla, Naadi org, Metstaga küla alt tulev lisaorgude poolest rikas Hallimäe org, elustatud Varstu veski all Mustjõkke suubuva Raudsepa ojaga, ja rida teisi vähemaid orge. Kõik nimetatud orud on noored, alles arenemishoos olevad orud, mis tekkinud kevadiste suurvete ja sajuvete uuristusel ning omandavad ainult suudme pool lammorule lähineva kuju, kaugemal aga moodustavad sälkorge, mille põhjas suviti sagedasti kuivanud või vaevalt nirisev veesoon, kevadel ja sadude järel-võimas oja. Suudme pool lõikuvad need orud moreenkattest läbi aluspõhja, mis paljandub mõnes köhas kuni 6 m kõrgusel. Veerud on kattunud enamasti kase- ja lepametsaga, milles paiguti poetub enam või vähem ka mände või kuuski. Veerud on ka allikalised ning orgude põhjad seetõttu paiguti tugevasti soostunud.

Kergesti uuristatava pinnase tõttu kasvavad need orud õige nobedasti ida poole ja ulatuvad läbi põldude juba metsavöõtesse, mis ulatub kihelkonna lõunärajalt Pähni juurest laiema vöödina Pärli oruni ja sealt kitsama siiluna läbi kihelkonna. See liivase pinnaga sanduriala, millel keskel kaks suuremat sood - Türgisoo ja Suursoo, eraldab Mustjõe lisaorustiku ja nende vahelised lavakõrgendikud Rõuge lähimast ümbrusest. Seega kuulub Mustjõe lähim ümbrus, mis oma hästi arenenud orustikuga omab küll rohkesti Rõuge maastiku ilmestavaid jooni, kuid sagedate orgude vaheliste tasandikkude, lavade ja suurkühmadega sarnaneb ka palju Karula-Hargla suurkühmade ja tasandikkude valdkonnaga, enam kahe maastiku vahelisesse üleminekualasse. Lähinedes siit Pärli orule ja eriti üle selle muutub pinnamood järjest tüübilisemaks. Olulisemaiks pinnavormeks, mis tõmbab maastikule iseloomulisemaid jooni, nagu eespoolnimetatud, on orud. Neist suurem on Kadeni talude ning Vanamõisa köhalt algav ja kihelkonda ligikaudu 18 km:i pikkuselt läbiv Pärli org, mis suundub alguses loogeldes põhja, Palu veskist kuni Sänna asunduseni, kus liitub Mustjõe oruga, aga loodesse. Pärli oru laius, sügavus ja veerude kaldenurgad on väga vahelduvad. Järsemad ja kõrgemad oruveerud esinevad Hurda küla ja Purlaku mäe vahemikus: Hurda ja Rooksu küla vahel kõrguvad veerud kuni 40 m: ni ja kaldenurgad keskmiselt 20-25°, paiguti aga ka üle, järsakuid moodustades. Kuna oru laius kõigub siin 150-200 m ümber, siis omandab org sügava kuristiku ilme, mis süvenenud läbi moreenkatte aluspõhja, paljandades Saarlase veski, Purlaku mäe ja Sänna asunduse all devooni liivakivi ning dolomiiti. Oruveerud on sagedamini kattunud lehtpuiega, lammil aga soistuvate niitudega. Peaorgu suubub mõlemalt poolt rohkesti lisaorge, millist mitmed hiljuti tekkinud sälkorud. Neist orgudest on mainitav lääne poolt Raudsepa org, mille kaudu Türgi soo vesi valgub Pärlijõkke, ida poolt Kusuri org, kust kaudu voolab Ahitse järve vesi Pärlijõkke, Matsi oige looklev ja võrdlemisi lai lammorg, mis algab Rõuge mõisa alt Rõuge-Saarlase maantee äärest ja mille rohkeist lisaorgudest on märgitav peaaegu kuni Rõuge oruni ulatuv Mukumõisa org, ja enam sälkorule lähinev Hüüdva org, milles voolab Järveküla järvest algav Jugu Kunn-Mikita ja Viitina järvi läbiv Hüüdva jõgi.

Idas Pärli orust ja sellele rööpselt suundub kagust loodesse teine suurem ürgorg - Rõuge org, mille selgekujulist, sälkorule lähinevat algust võib tähele panna Paaborisa talude all, kuid mida ebaselgemana võib märgata vähemate kõrgendikkude vahel veel Mõõlu, Kauru, Muduri, Haki jne. talude alt läbi kaugemale kagusse. Loodes lõpeb org järveotsa talude kohal vastu Nursi seljakut ja Kahrila järvest väljavoolav Ajo jõgi käänab täisnurgi kirdesse ning Kaku veski juures uuesti loodesse, et mööduda Nursi seljakust ja suubuda Võhandu jõkke enne selle suubumist Vagula järve. Rõuge org on võrdlemisi sügav (Tõug- ja Kahrila järve vahel 73 m:it) ja ulatub aluspõhja kihtidesse, paljandades dolomiiti. Rõuge oru kagupoolsem osa Paaborisa ja Jürihani talu vahemikus, nimetatud Tindioruks, on sälkorg; edasi muutub ta lammoruks, mille põhjas rida ilusaid järvi: Liin-, Valg-, Suur-, Kauss-, Ratas-, Tõug-, Pera- ja Kahrila järv (72. joonis). Oruveerud on järsud (kaldenurgad 20-30°) ja paiguti umbe kasvanud lehtpuist. Rohkeist sälgulise ilmega lisaorgudest, mis paiguti umbe kasvanud puist ning põõsaist ja omandanud õige metsiku iseloomu, eriti kevadel, kui nende põhjas voolab käre, tibajõega sarnanev veerikas oja, olgu nimetatud ainult mõni. Jürihani veski juures suubub Rõuge orgu kagust tulev Pussu org, mis algab lamedaveerulise oruna Paaborisa talu lähedalt, Kõrgmäe (abs. kõrg. 221 m) jalalt ja suudmeosas muutub õige järsuveeruliseks sälkoruks, mille veerudel paljandub aluspõhja dolomiit. Pussu orust lõunas on kuppelkink Nudi mägi, kust avaneb kena vaade Rõuge alevikule.

Vähe loode pool sellest järgneb Troska org, mis Augli talude ümbruse liivaküngastiku vahelt tulles suubub Rõuge orgu. Tüdu talude all suubub Rõuge orgu 25-30° kaldenurkadega Mõhkorg ja sellest läänes Suure Ruuga küla alt tulev Külmorg, mille lepa- ja kasevõserikuga kaetud veerudelt hoovab välja hulk jahedaveelisi allikaid, millist org saanud oma nimegi. Nende allikate vesi koondub väikesesse käredavoolulisse ojasse, mis suubub soostuvasse Perajärve.

Liin- ja Suurjärve vahemikus suubub paremalt poolt peaorgu kuni 15 m:it sügav Ööbikuorg,. ilusaim ja turistidest sagedamini külastatud org Rõuge ümbruses. Ööbikuorg on kitsas sälkorg, mille paiguti otse järsakuid moodustavau veerudel paljandub 12 m:i paksuse moreenkatte ja selle all 90 sm paksuse sinisaue-kihi all 1.2 m:i paksuselt tahvlitena lõhkev dolomiit. Oru veerud on metsastunud ja allikalised, orupõhjas voolab väike oja, jalgrajaga kaldal.

Allpool Ööbikuorgu suubub peaorgu Kaussjärve kohal väike Kirikumõisa sälkorg, kevadeti õige ägeda ojaga põhjal; edasi tuleb Sikasoo org samanimelise talu alt, käsutatud Nursi-Rõuge maanteest,. Mällatiige mäest (171 m absol. kõrge) loodes Kiidi org, mille arvukaist allikaist ammutavad oma vee kalatiigid,. Tinopeetri org, samanimelise talu juurest, Hinni sügav ja kitsas. sälkorg, Järveotsa org ning rida teisi vähemaid lisaorge, mida kohtame üksteise järele peaoru järskudesse veerudesse uuristunutena. Pahemalt poolt on mainitavad Otsaorg ja hulk vähemaid orge, mis eriti sagedad Raudsepa ja Lauri talu vahel, kus peaorg järsk ja sügav. Viimane asjaolu tunnistab lisaorgude suurt arenemist. Nimetatud lisaorud on tekkeliselt enamasti noored arenemisvõimelised orud. Ühelt poolt lähenevad nad oma algusega Pärli orule ja selle lisaorgudele, paiguti nendega liitudes, teiselt poolt suunduvad nad idasse ja kirdesse, lähinedes kõrgendikkude vahel loogeldes Kurgjärvest algavale ja kinkude ning vaärade vahelt loodesse suunduvale Uraorule, mis lõpeb Vana-Nursi juures Võru ürgorundis. Need ürgorud liigestavad Rõuge lähima ümbruse üksikuiks lavadeks, mis eriti tüübilised lääne pool Rõuge orgu, kus pinnareljeef tasasem. Ida pool Rõuge orgu takistavad lavade mõju esilepääsemist kõrgendikud ja nende rühmad, mis esinevad seda sagedamini, mida kaugemale ida poole orust.

Pärli orust läänes olevad lavad on laelt enam-vähem tasased ja metsastunud või soostunud. Kultuurmaistuid leidub neil ainult orgude läheduses. Rahutum pinnamoelt on Kingsepa ja Mikita vaheala; lavaserv moodustab siin paiguti järsakuid vastu Pärli orgu ja laele on kuhjunud hajusalt mõned madalamad kühmad, mis tõusevad absoluutselt kuni 157 m kõrgusele. Pärli ja Rõuge oru vahelised lavad on juba ebatasasemad, iseäranis Hüüdva orust lõunas, Viitina ja Vanamõisa vahelisel alal, ja mida rohkem lõuna poole Saviorule lähineda, seda rahutumaks läheb pinnamood. See ebatasane pinnamood on tingitud vähemaist liivaseist hajakingustikest, kus kuppel- ja kühm-kõrgendikkude vahele kiilunduvad lamedad soise põhjaga lohud. Lava servalähised kõrgendikud erinevad keskpaikseist kõrgendikest oma koosseisu ja suurema kõrgusega. Tavaliselt koosnevad nad rühksavist ja on rändrahnudest rikkad ning viljakama pinnase tõttu kattunud põldudega. Mainitagu seesuguseist kõrgendikest nimetatud alal kahte: Pullimäge - kuppelvaära Pulli talude vahel (absol. kõrg. 199.6 m, kaldenurgad kuni 15-20°) ja kuppelkinku Igimemäge Viitina järve loodekaldal, maantee käänakust põhjas (191 m abs. kõrg., suhteliselt 15 m, kaldenurgad kuni 20°). Põhjas Hüüdva orust on lavad jälle tasasema pinnaga. Neist on tähelepandavamad suur sopilise põhijoonega ja võrdlemisi järskude nõlvadega Ruuga lava lõunast Hüüdva ja põhjast Hinu oru vahel ning üle Hinu oru Raudsepa lava, mis liuska madaldub põhja poole. Mõlemad lavad kummuvad lamedalt keskepoole, saavutades esimene suurima kõrguse Väike-Ruuga küla, juures (187.5 m:it) ja teine Kova metsas, Raudsepa talu juures (153.4 m:it). Keskelt on nad ka metsastunud ja ainult äärtelt siinseal servatud põlduderibaga. Raudsepa lava Matsi talude poolset tömpja neemikuna orgu ulatuvat järsku serva nimetab rahvas Uibu-mäeks (abs. kõrg. 136.5 m, rel. kõrg. 43 m).

Idas Rõuge ürgorust väheneb Rõuge osavaldkonnas lavakõrgendikkude mõju. Nad esinevad ebaselgemalt ja peaasjalikult oru läheduses, kuna kaugemal omandavad mõju ikka enam latvkõrgendikud, alguses vähe madalamad ja lamedamad, kaugemal aga selgejoonelisemad. Selle tagajärjel tungib valdkonda ida pool ikka enam S.-Munamäe ja kirdes Kasaritsa osavaldkonna jooni.

Kasaritsa ümbruse pinnavormid erinevad nii koostuselt kui kujult niihästi S.-Munamäe suurkuplite ja seljakute osavaldkonnast kui ka Rõuge ümbruse orglikust ja lavalisest osavaldkonnast. Iseloomustavamate pinnavormidena esinevad ses osavaldkonnas vähemad ja nii suhteliselt kui absoluutselt madalamad, paiguti aga üsna järsud kuppelkingud ia idaosas ka vaärad, mis astmena kõrgunud Võru ürgorundist, moodustavad S.-Munamäe osavaldkonna eelastme. See Kasaritsa osavaldkond koosneb kahest üksteisele lõuna poole järgnevast kõrgendikkude vootest. Esimene - orundipoolne - 1.5-2 km laiune ja lõunas umbes kuni Haavakannu-Härmäe (abs. kõrg. 158.7 m) jooneni ulatuv vööde, mis koosneb kollakat, paiguti rauarooste ja vähemate kivide rikast peenliiva sisaldavaist kupleist, kuulub tõenäoliselt mõhnastikkude hulka. Lõunas järgneb sellele vootele teine suuremate ja kõrgemate kuplite vööde, mis, koosnedes enam kruusaseist ja harvemini saviseist ning liivaseist kõrgendikest, läheb pikkamööda üle S.-Munamäe valdkonnaks. See on rändrahnudest rikas otsmoreenide vööde, mis lõunas ulatub umbes Nursi (= Üra) jõeni ja Vaeselatse-Holsta jooneni. Pinnamoelt on mõlemad vööted väga rahutud, ja seda enam, mida enam lõunasse ja itta, kuna lääne- ja põhjaosas vastu Võru ürgorundit esineb hajusalt rohkesti vähemaid järsunõlvalisi kuppelkinke, mille vahele on suletud lamedaid sulglohke ja loode-kagu suunalisi orge, mis rikkad lisaorgudest ja pikkade kitsaste järvedega põhjal.

Ida poole, nagu öeldud, muutub Kasaritsa osavaldkonna pinnamood õige rahutuks, moodustades Sossi küla ümbruses suuremaist lääne-idalise või edela-kirdelise asendiga kõrgendikest koosneva sumbkingustiku. Kõrgendikkude laumaid osi katavad põllud, kuna järsemail kasvab mets, mis annab maastikule veel vahelduvama ja rahutuma ilme. Kasaritsa osavaldkonna tähelepandavamaist kõrgendikest mainigem vaid üksikuid, et pildistada pinnareljeefi muutuvust lõuna-ja ka idasihis. Lõunas tõuseb Savisoo talust pisut eemal savikas tasase ladvaga kuppel kuni 220 m üle meretasemi, lähinedes S.-Munamäe valdkonna kõrgustele. Sellest kuplist umbes 3 km kirdes on Võru Holsta maantee lääneserval Lavatimägi, mis samuti nagu eelmine koosneb rühksavist, kuid saavutab ainult 188-m:lise absol. kõrguse. Siit veel enam põhja poole minnes kohtame madalamaid kõrgendikke: Sossi talu all 152 m (lang 1.5 km kohta 36 m:it), Meusi talu juures 106 m (lang 2.5 km kohta 46 m).

Samuti madaldub maapind läände. Lõunaosas, Hannuste küla all, kõrgub pealt tasane lavaga sarnanev kuppelvaar Linnamägi 180 m ja sellest 2 km põhja pool, Vana-Kasaritsa asunduse juures, Tammoru mägi, õige sopilise põhijoonega ja orustatud nõlvadega kuppel, mis saavutab 56-m: lise suhtelise kõrguse. Tammoru mäest põhjas, üle heinamaa, kõrgub kuni 135 m: ini teine kuppel - Mäletusmägi, mida varemalt kattis varjurohke mets, ilmasõja esimesist päevist aga hõre särapik. Vähkjärvest läänes, kus ainult üksikud kõrgendikud küünivad vaevalt 100 m:ni, madaldub maapind õige tunduvi nurgi Võru ürgorundisse 75 m: ilisele kõrgusele.

See pinna madaldumine põhja ja loodesse tingib Kasaritsa osavaldkonna rohkearvuliste avalohkude-orgude-tekke. Kooskõlas pinna-languga suunduvad nad keske poolt ääre poole, omandades sagedasti õige kitsa sälkoru kuju. Idas, vastu Vastseliina kihelkonda, on põhjaosaga koguni tervelt sinna kuuluv Holsta kitsas järskude veerudega (kaldenurgad 35°) ürglammorg, mille veerudes paljudes kohtades paljandub aluspõhi. Oru algus ulatub lõunas Vastseliina ja Rõuge kihelkonna piiril olevasse Seeva sohu, kust võib teda, täitunud liivaga, ebaselgena jälgida veel kaugemale lõunasse. Põhjas lõpeb ta Noodasjärve. Holsta org on tõenäoliselt radiaalne ürgorg, mis juhtis osalt Peipsi jääsulgjärve vett lõunasse. Kõrvalt suubub peaorgu rida vähemaid lisaorge, mis noored orud ja vormilt sälkorud, sagedasti koguni rippuvad, sest nende suud on kõrgemal peaoru põhjast. Kevadise sulavee ja sadude mõjul tekivad, vaatamata metsale, järskude veerude all rusukalded, mis ulatuvad kaugele orulammile. Oru niidusel lammil lookleb väike veeruallikaist toidetud jõgi, sidudes nelja järvikut.

Holsta orust mõned kilomeetrid lääne pool on silmapaistvamaks oruks Lindsora org, ülemises osas sälk-, alumises kitsa lammiga lammorg, mis kogub enesse ümberkaudsete põldude ning niitude ja Kaasjärve vee. Ta on eriti järsuveeruline ja rikas lisaorgudest. Need seovad Lindsora orgu naaberorgudega: idas, Oru talude all, Võru ürgorundisse lõppeva Palumetsa oruga, mis algab sõdurite kruntide vahelt kõrgema kingu (abs. kõrg. 145.9 m) jalalt, ja läänes on ta üle vähe kõrgema pügala seoses Verijärve oruga, milles peale Verijärve veel kaks järve. Verijärve org ja tast läänes olev Kubjaorg on loode-kagu suunalised orud ning kuuluvad kahtlemata radiaalsete ürgorgude hulka, mille tekkimine on seotud taganeva mannerjää sulavetega. Nende lisaorud on aga enamasti retsentsed orud, tekkinud nüüdsete soolavate vete tegevuse tagajärjel, mispärast neil ka sälkoru või õige kitsa ja järsuveerulise lammoru kuju. Märgitagu seesuguste orgude näiteina Kunnalaane ja Kose orgu. Esimene lühike org, mis tuleb Jaama talude alt, on metsastunud veerudega uhtlammorg, kinnikasvanud järvega põhjal, teine - Kose org - on väga vahelduva kujuga org, mis algab mitme haruga Hannuste küla juurest Linnamäe jalalt. Loogeldes Vana-Kasaritsa asunduse ja ümberkaudsete külade põldude ja niitude vahel ahendub ta paiguti kitsaks sälkoruks või jälle laieneb lammoruks, mille põhjal väike järveke. Eriti järsud veerud on orul Tammoru mäe kohal (kaldenurgad 35° ja enam). Tammoru mäe kohal lõikub org Kubjaoruga, mis kaotab siin oma selgejoonelisema kuju ja hargneb väikeste liivakuplite vahel, mis tõenäoliselt mõhnad. Kubjaoru lisaorgudest olgu nimetatud väike kuni 10 m sügav Ilasniidu org, sälkorg, mis suundub Raudsepa küla alt kirdesse. Tähelepandav org on ka Tsutsu küla alt Kunnimäe alt tulev Üraorg, mis lõpeb Vana-Nursi all Võru orundisse. Hannuste küla kohal liitub ta Kose-oruga. Üraorg on võrdlemisi lame ja kaotab paiguti oru ilme, muutudes õige lamedaks ning lauveeruliseks ja lähinedes kujult orundile. - Kokku võttes moodustab Rõuge kihelkond pinnavormilt suur kuplite ja kühmade ning ürgorgude valdkonna, mis Võru ja Mustajõe ürgoruga eraldub võrdlemisi teravalt Otepää ja Karula kuplite valdkonnast.

Rõuge kihelkonna positiivsete pinnavormide ülesehitamisest võtab osa peaasjalikult lahtine aines: savi, liiv, sõmer, kruus ja munakad, milles paiguti rohkesti rändrahne. See lahtine aines avaldab oma esinemises teatud vöötsust, nagu näitavad Kodu-uurimise Toimkonna .stipendiaadi andmed ja J. Käisi uurimused. Põhjaosa kõrgendikes on koosseisus enam liiva, kaugemais kõrgendikes aga kruus ja savi ning suuremaid rändmunakaid. Tähelepandavad on profiilid, mis avanevad Nursi vallamaja lähises kruusa-augus. Siin erineb ida- ja läänepoolse nõlva koosseis teineteisest. Idanõlva profiilis esineb huumuse all 6 m paksuselt peent valget sorditud liiva, mille all kohe veerkividerohke kruus. Läänenõlva profiilis sellevastu vahelduvad huumusekihi all kuni 1.5 m:i paksused peenliiva-kihid õhukihtidega. Teise savikihi all on sõmer veerkividega, mille rohkus suureneb allapoole, kus tekivad pärised rändrahnude pangad. Lubjarikast savikat koosseisu avaldavad Kasaritsa Härmäe, Tammoru mäe ja S.-Munamäe, Rogosi jne, ümbruse kõrgendikud. Tihti avaneb kõrgendiku koosseisus savi alt veel peehliiv, nagu näitab Tammoru mäe koosseis. Tutsu ja Jaanimäe küla vahelised kõrgendikud koosnevad sellevastu enamasti liivast ja kruusast. - Laiemail ja tasasemail aladel, nagu Vanamõisa ümbrus, Lõõgeruse- ja Sõnnipalus jne., esineb puhas liiv ning tõenäoliselt on meil siin tegu vähemate sandurite alaga. Negatiivsete pinnavormide moodustusest võtab lahtise ainese kõrval osa ka aluspõhja devoon, paljandudes sageli 10 m:i kõrguselt ja enam. Sealjuures on märgata, et loodeosas avaneb enamasti punaliivakivi, kuna mujal paljandub dolomiit. Dolomiitpaljandeid leidub Kiidiorus samanimelise küla all, Liinjärve ääres katab niidul dolomiiti ainult 15 sm paksune mullakamar, Tindioru veerus on 12 m paksuse moreenkihi all 90 sm paksuselt punakat kihilist savi ja selle all 1.2 m dolomiiti ja sama oru põhjal voolavas ojas on põhi käetud dolomiidikildudega. Samuti leidub dolomiiti Saarlase veski, Purlaku mäe ja Roosikusse viiva maantee ääres, seal, kus ta teeb suurema kõveruse. Sagedasti on dolomiidikihid varjatud punaka kihilise saviga, mida kasutatakse telliskivi- ja potitööstuses, mida Rõuges mitu. Dolomiiti tarvitavad kohalikud elanikud ahjude ehitamisel telliskivide asemel.

Rõuge kihelkond on rikas ka rändrahnudest. Tihedalt katavad nad kõrgendikkude nõlvu ja lohkude veere. Rohkesti on neid mitmelt poolt koristatud ja kasutatud hoonete ehitustel, kuid siiski on neid mõnes köhas veel sedavõrt palju, et takistavad põlluharimist ja heinaniitu. Suuremate rändrahnudena mainitagu Tsutsu külast kirdes olevat rahnu (3.3 m:it kõrge, ümbermõõt 15 m) ja Tallimäe küla Kahru-soo talu põllul olevat, mis ainult pisut vähem eelmisest.

Veestik. Veelahe, mis jaotab kihelkonna kaheks pea sama suureks osaks, algab kihelkonna põhjapiiril ja suundub alguses lõunasse, Ahitse järvele. Ahitse järvelt käändub ta kakku ja läheb Rõuge ürgorule rööpsalt kuni Meelu taludeni, teeb seal kääre põhja Vihtla järvele, kust läheb üle Mäe-Mahtja küla kagusuunas kihelkonna piiridest välja. Kihelkonna kirdeosa, kuuludes Võhandu ja Piusa jõgikonda, saadab oma veed Peipsi järve ja sealt Soome lahte, edelaosa aga Mustjõe kaudu Koivasse ja sealt Liivi lahte. Et veelahe lõikab kihelkonda keskelt, siis mahuvad siia ainult vähemad ojad ja jõgede ülemjooksud, mis võrdlemisi väheveelised, madalad ja suure langu tõttu kiirevoolulised ning kärestikulised, milline asjaolu neid paiguti takistab talviti külmumast. Suure langu tõttu on need kergesti käsutatavad ka jõuallikana. Kihelkonna suurim jõgi on Mustjõgi, mis kihelkonna jõgede seas erand ka ses mõttes, et ta kuulub kihelkonda oma keskjooksuga. Mustjõgi algab Karula kihelkonnast Kaugjärvest (76.6 m kõrguselt üle merepinna), voolab alguses kirdesuunas väikese ojana loogeldes läbi metsa ja Latiku talu aluse sooniidu, omandab Antsi talu kohal peaaegu idasuuna ja läheb Urvaste kihelkonda, kaldub Mustjõe soos uuesti kirdesse, Rõuge kihelkonna piirile, mida jälgib, Tpause oja suubumiskohal kaart lõunasse tehes kuni Haki taluni, kus suundub kihelkonna sisse. Rõuge kihelkonnas voolab jõgi endisele suunale vastupidi, s. o. lõunaedelasse ja Vana-Roosa mõisast edasi edelasse. Punsa karjamõisa kohal lõikab jõgi kihelkonna piiri, ja suundunud Hargla kihelkonna Alaküla all läände, valgub Taitsi küla all Koivasse (51.2 m üle merepinna). Jõe üldpikkus on 74.2 km, millest 11.2 km Karula ja Urvaste kihelkonnas, 33.1 km Rõuge kihelkonnas ning kihelkonna piiril ja 29.9 km Hargla kihelkonnas. Jõe üldine lang on 25.4 m ehk 0.35°/°°, mis võrdlemisi suur (Emajõel ümm. 0.05°/°°). Rõuge kihelkonnas on lang 9 m ehk 0.24°/°° (Karula ja Urvaste khk. lang 0.62°/oo). Rõuge piiril voolab jõgi alguses lault loogeldes Võru ürgorundis, Padusepa talu alt lõuna poole ürgorus, mis paiguti laiendub l km:ni ja enam. Selles osas silmuskleb jõgi tugevasti ja moodustab haaru ning umbkooldeid, nagu Roosiku end. kõrtsist ülal- ja allpool. Jõe kaldad on enamasti pehmed ja soised niidualused, mida rahvas nimetab luhaks. Haki ja Padusepa talu vahemikus on jõgi virgendatud. Jõe laius Püsi silla juures (allpool Padusepa talu) on 17 m, sügavus 2 m, vana jõe hauakohtadel aga kuni 4 m: it, voolu kurus 3 m minutis. Rahva seas valitseb arvamine, nagu oleks vesi. jões kahanenud aastate jooksul. Tingitud pinnareljeefist, saab Mustjõgi suurema hulga oma lisajõgesid idast. Lääne poolt suubuvad ainult paar tähtsuseta veesoonekest: Koski oja - 2.5 km pikk - Suursoo põhja osast ja Rebaste oja - 2 km pikk - Lalli talu põldude alt. Teised kannavad vett ainult suurte sadude või lume sulamise järel. Rohkem lisajõgesid tuleb idast Mustjõkke ja need on ka pikemad ning veerikkamad. Vähemaist ojadest mainigem siin Vastse-Nursi soisest metsast algavat ja oma lisaojadega ka kaugelt vett koguvat Lükka oja (3.7 km, lisaojad - 7.5 km), Nilbe küla alt puisniidult tulevat Rallova oja (3 km), Järepalu talu alt metsast - Vungi oja (3.5 km), Kõrgepalu küla alt - Kõrgepalu oja (6 km), Takkametsa talu alt - Pütsepa oja (3 km), Jaama oja (3.3 km) - samanimelise karjamõisa põldude vahelt ja rida teisi vähemaid ojasid. Mustjõe suurem lisajõgi on Rogosi mõisa lähedalt Kassivarikust väikesest järvest (läbimõõt 80 m, pindala 0.5 ha, 223.5 m kõrgusel üle merepinna, kaldad niidused) algav Pärlijõgi, mis oma nime saanud varemal ajal seal leidunud pärlikarbest. Alguses voolab Pärlijõgi kinkudevahelises järsus ja kitsas orus, loogeldes läbi Varkali ja Rusa küla ning Luutsniku asunduse põldude ning niitude loodesihis, kogudes Looga talude all kodarjalt koonduvate lisaojade kaudu vett ka kaugemalt alalt. Looga taludest vähe ülalpool laskub Pärlijõgi laia orundisse, läbib väikese Looga veskijärve ning käändub Piibari talu all piki riigipiiri loodesse. Vaheldades nimetatud suuna siia- ja sinnapoole lõikab Pärlijõgi kihelkonda kuni umb. 3 km allpool Sänna asundust suubub Mustjõkke (68.3 m üle merepinna). Jõe üldpikkus on 39.2 km, sellest 6.0 km riigi piiril. Jõe üldine lang on 155.2 m ehk 4 m km:le (4%), mis ülemjooksul kuni Piibari taluni tõuseb 10.5 m:ni km:le (10.5%). Nimetatud suurt langu käsutavad mitmed veskid, nagu Luutsniku, Saarlase (ehit. umb. 1860:is aastais), Hurda-Metsmehe (ehit. 1909. a.), Urbaniku (ehit. 1900. a.), Sänna (ehit. 1890 :is a.) j. t. Jõgi voolab sügava ja järsuveerulise ürgoru lammil läbi aasade, mis allpool muutuvad niiskeks ja lähevad üle luhaks. Jõgi on vahelduva laiusega ja sügavusega (näiteks Siivaoja talu all 6 m:it lai, l m sügav ja voolu kurus 90 sm sekundis, Kusuri oru suust ülalpool aga 12 m lai, l m sügav, voolu kurus 25 sm sek.). Paiguti voolab ta pae peal, on rikas rändrahnest ja kärestikuline, teisal muutub ta haudlikuks. Urbaniku veski läheduses on jõgi muutnud oma sängi; vana jõesängi ase, uhetud täis liiva, on veel tunda. Et Rogosis on maapinna lang Pärli oru poole, siis suubub siin Pärlijõkke hulk väikesi lisajõgesid. Olgu neist loendatud järgmised: Mardimiku talu lähedal Puuma oja (5.3 km) ühe vähema lisaojaga (2 km), Kujandi oja (3 km), Plaagi ehk Palujüri oja (9 km:it pikk) Palujüri järvest (pikkus 465 m, laius 210 m, pindala 8.8 ha, kõrgus 214.6 m, loodekallas madal, mujal kõrge ja kuiv), millega ühenduses lühema kraavi kaudu Hanija järv (pikkus 325 m, laius 125 m, pindala 2.0 ha, kallas kõrge, soostuv) ja Savioru ehk Salu jõgi (7.0 km) Salu järvest (pikkus 420 m, laius 125 m, pindala 4.6 ha, kõrgus 217.9 m, lõunakallas madal, niidune, mujal kõrge, soostuv), olles peale selle kraavi kaudu ühenduses veel väikese Aabri ehk Peetra järvega (pikkus 125 m, laius 100 m, pindala 0.8 ha, kraavi kaevamise tagajärjel on veepind laskunud umbes 60 sm, mispärast järve piirab kitsam sooriba). Kõigil neil ojadel on omakorda rida vähemaid lisaojasid, mis koos põimuvad tihedaks kõrgendikkudevaheliseks ojastikuks.

Saarlase veskist allpool suubub Rooksu küla all Pärlijõkke Järveküla järvest (pikkus 210 m, laius 170 m, pindala 3 ha, põhi mudane, rampaine, kaldad kuivad, kõrged) algav Hüüdva oja (11.3 km pikk), mis läbib Kunn- (pikkus 80 m, laius 60 m, pindala, 0,3 ha), Jugu-(pikkus 200 m, laius 80 m, pindala 1.4 ha, kaldad kõrged), Perat-(pikkus 160.m, laius 80 m, pindala 1.0 ha, kaldad kõrged) ja Viitina ehk Kose järve (pikkus 550 m, laius 200 m, pindala 8.8 ha, kõrgus; 176.5 m, kaldad kõrged) ja millesse Kokemäe küla aluselt niidult ja põldudelt toob lisa veel Kauru oja (5.3 km pikk). Hüüdva oja laius suubumisel 3 m, sügavus 15 sm, voolu kurus 80 sm sekundis. Rõuge mõisa poolt suubub Pärlijõkke Hinu orus looklev Vinne oja (3 km) ja Sänna mõisast umbes üks km ülalpool Väike-Kusuri oja (4 km). Loendatud lisaojad valguvad peajõkke paremalt poolt, pahemalt tulevad vaid lühemad ojakesed, milles ainult ajuti vett.

Lõuna pool Pärlijõge suubuvad Mustjõkke Varstu ehk Raudsepa oja (10 km) ja kihelkonna piiril Piiroja (7.5 km). Esimene koondab endasse Suursoo ja Alapalu vee ja voolab loogeldes hästi arenenud ürgoru uhtlammil, omades sealjuures võrdlemisi suurt langu (5 m km:le ehk 5°/oo), teine tuleb Piiroja metsast ja voolab õige kitsas ürgorus, võttes veel vastu Raudoja (3.0 km) Raudsoo talu alt. Kihelkonna lõunaosas voolab Vaidva lisaoja Piirioja (14.0 km, sellest Rõuge kihelkonna pool 6.5 km) riigi piiril, alates Kika järvest (pikkus 950 m, laius 250 m, pindala 20.5 ha, poolitatud riigi piirist, Eestimaa poolsed kaldad kõrged) ja läbides Särapu (pikkus 290 m, laius 125 m, pindala 3.0 ha, poolitatud riigi piirist, kaldad Eestimaa osas kõrged) ning Muda (pikkus 580 m, laius 170 m, pindala 6.5 ha, poolitatud riigi piirist, Eestimaa poolsed kaldad kõrged) järved ja võttes vastu lisaojana Ede-Loksi talu alt algava ja Kirbu lookja järve (pikkus 375 m, laius 255 m, pindala 6.3 ha, kaldad kõrged) läbiva Kolga oja (12.3 km), mis omakorda saab vett veel Tikutaja metsast tulevast Pähni ojast (11.7 km).

Põhja pool veelahet voolavad jõed, mis enamikus kuuluvad Võhandu ja ainult kihelkonna kagu- ja idaosas Piusa jõgikonda, on võrdlemisi väikesed ja väheveelised, kuid suure langu tõttu kiire ja tugeva vooluga, mis neid lubab hästi käsutada jõuallikaks. Peaaegu kihelkonna keskusest algab kraavina Vihtla järvest (pikkus 580 m, laius 165 m, pindala 6.5 ha, kõrgus 225.3 m, suurim sügavus 12.5 m, välja venitatud põhjast lõuna, otsades sood, külgedel põllud, soostumas otsadest, põhi liivane) Rõuge ehk Ajo jõgi (alamjooksul 20.8 km kihekonna piires), mis, kääre lõunasse teinud, Paaborisa talude alt suundub Pärlijõele rööpselt loodesse kuni Nursi künniseni, tõmbab selle kirdeotsa ümber looke ja läheb esiteks loode-, siis põhjasuunas Urvaste kihelkonda, kus ühineb Võhandu jõega enne selle Vagula järve suubumist. Rõuge jõgi kogub oma vee kraavide kaudu ja rohkeist veeruallikaist, mida iseäranis palju Rõuge kirikumõisa kohal ning Mõhk-ja Külmorus; samuti tuleb rohkesti vett ka lisaojadest, mis voolavad Tindi, Ööbiku, Kirikumõisa, Halgaste, Kiidi jne. orgudes. Peale selle läbib ta terve rea järvi. Võrdlemisi suure langu (149.1 m 208 km:le ehk 6.1 m km:le) ja aastaläbise veerikkuse tõttu on Rõuge jõgi, vaatamata, et ta sügavus ja laius väike (allpool Kaku veskit 3 m ja sügavus 15 sm, voolukiirus 45 sm sek.) ja ta paiguti paepõhjal voolab, kasutatav mitmest veskist, millist olgu nimetatud Jürihani (ehit. 1920, lang 3.3 m, elekter), kirikumõisa (ehit. umb. 1890:is aastais, lang 4.5 m), Alaveski (ehit. umb. 1820 :is aastais, lang 4 m:it, 3 paari kive, villaketrus, laualõiküs, elektrijaam), Vastse-Nursi veski (ehit. 1770:is aastais, vee lang 3 m, turbiin) ja Kaku veski (ehit. 1860:is aastais, veelang 2.5 m). Samuti uuristab Rõuge jõgi tugevasti oma kaldaid, kus seetõttu on moodustunud paiguti ilusad aluspõhja paljandid.

Rõuge jõele oma algusega lähedal on Üra (= Tsutsu, Nursi, Reedu, Juba jne.) oja (19.2 km), mis algab Kurgjärvest (pikkus 630 m, laius 420 m, pindala 14.5 ha, sügavus 12.5 m, kõrgus 232.5 m, vesi selge, tarvitatakse söögiveeks, kaldad kõrged, enamasti põllustatud, osalt niidustatud) ja voolab kinkude vahel tugevasti silmuskelles ning läbides Liiva metsa Vagula järve. Reedu metsniku juures on oja laius 1.5 m, sügavus 60 sm, voolukiirus 60 sm/sek.; orus, millel umb. 30 m laiune uhtlamm, on tekkinud liivasse terrassid, mille kõrgus 2-3 m:it. Paremalt võtab ta väikese lisaoja - Tsigaoja, mis oma vee kogub jpeamiselt allikaist. Siitsamast kihelkonna keskusest, S.-Munamäe jalalt Vaskna järvest (pikkus 1.43 km, laius 0.46 km, pindala 41.5 ha, 241.5 m kõrgusel üle merepinna, sügavus 10.8 m, keskel kolm saart, neist kaks soised, samblased, põhi liivane, lõunakallas soine, mujal põllustatud) algab Iskna oja (27,7km:it), mis Kääpa küla lähedal Põlva kihelkonnas liitub Võhandu jõega. Iskna oja (ka Trolla, Saaluse, Holsta jne. oja nimede all tuntud) on suure languga (172.7 m ehk 6.2 m km:le) ja kasutatud veskeist (Trolla Alaveski, ehit. 1894, veelang 3 m, jõe laius allpool veskit l m, sügavus 35 sm; Trolla Mäeveski, ehit. 1820, veelang 2.85 m, voolukiirus 105 sm sekundis; Küti oru veski, ehit. 1870:is aastais, veelang 5 m, oja laius allpool veskit 1.8 m, sügavus 60 sm, voolukiirus 150 sm/sek.; Küti-Mäeveski, ehit 1868. a., turbiiniga, veelang 4.8 m; Tohkri veski, ehit. 1770:is aastais, veelang 3 m; Holsta veski, ehit 1870:is aastais, veelang 4 m:t, Sitasilla veski j. t.). Oja läbib Kavadi (= Kavadi-saare, pikkus 160 m, laius 100 m, pindala 1.2 ha, sügavus 6.3 m, 4 kinnist ja 2 ujuvat saart, 73. joon.) ja hulga teisi järvi, mis kuuluvad juba Vastseliina kihelkonda, ning lisaojana võtab vastu Viira oja Küünjärvest (pikkus 125 m, laius 85 m, pindala 0.9 ha, kaldad kõrged). Kihelkonna kaguosas väärib nimetamist Piusa jõgi, mis kuulub Rõuge kihelkonda oma ülemjooksuga. Ta algab Juhka küla alt Peratjärvest (pikkus 210 m, laius 125 m, pindala 2.1 ha, kaldad osalt kõrged, osalt soised) ja läbib Küla järve (pikkus 675 m, laius 400 m, pindala 17.6 ha, 244.0 m kõrgusel üle merepinna, sügavus 6 m, loode-ja kaguotsas sood, sealt ka soostuv, mujal kaldad kõrged) ja Piipse järve (pikkus 400 m, laius 210 m, pindala 6.5 ha, kõrgus 240.8 m, lõunakallastel kuiv kuusemets, põhjakaldal soo, kus võib märgata ka järve soostumist) ning suundub selle järele kaart lõunasse tehes kirdesse, kuni Vanamõisa lähedal pöördub mööda kihelkonna piiri itta ja Jeedase küla all lahkub Vastseliina kihelkonda. Jõe pikkus kihelkonna piires 19.2 km, lang 4.7°/oo. Piusa lisaojadest mainitagu siin ainult mõnda tähtsamat. Palujärvest (pikkus 210 m, laius 160 m, pindala 2.5 ha, kõrgus üle merepinna 154.2 m, kaldad kõrged, põllu-sed) algab Sura oja (5.5 km), mis voolab osalt kihelkonna piiril ja avaldab kevadisel lumesulamisel Seeva soos bifurkatsiooni; Koroski järvikust (pikkus ja laius 80 m, pindala 0.5 ha) tuleb Tõiva oja (5.5 km), mis oma veele saab lisa veel Holdi ojast (3 km) ja kihelkonna piiri läheduses ühineb Piusa jõega. Peale nimetatute voolavad kinkude vahel veel mõned vähemad lisaojad, millel aga pole olulist tähtsust Rõuge kihelkonna veestikus. Rõuge kogu veestiku pikkus küünib ümmarguselt 350 km:ni, mis annab tiheduse 0.4km:it km2:le. Viimane arv näitab, et Rõuge kihelkond on nõrgalt veestatud ja et voolavad veed ei esine maastikus kuigi silmapaistva osana.

Maastikuliselt hoopis suurem tähtsus on järvedel, millede poolest kihelkond õige rikas (järvede koguarv ulatub umbes 65:ni). Asendi ja kuju järele võiks järved jagada ahel- ja hajajärvedeks. Kõige suurem ja selgekujuliseni aheljärvestik on Rõuge orus, kus see esineb nagu võrendikkude rida kuivaks jäänud jões (72. joon.). Kagust loodesse algab järvede ahel kahe üksteise kõrval oleva väiksema järvega (Liin- ja Valgjärv), milledele järgnevad loodesihis Suur-, Kauss-, Ratas-, Tõug- ja Kahrila järv. Kõik järved on läbivooluga ja isekeskis ojakestega ühenduses, laskudes viimati Rõuge ehk Ajo jõe kaudu Pühajõkke ja Vagula järve. Umbekasvanust suuremal määral on märgata ainult Valg- ja Liinjärves. Allpool järgnevad arvulised andmed järvede suuruse ja sügavuse kohta, peale Kahrila järve, mida pole veel lähemalt uuritud.

Teine neljajärveline ahel on kihelkonna lõunapiiril, alates suurema Kika järvega, millele järgnevad läänes Särapu-, Liivoja- ja Mudajärv. Kalameeste tõenduse järgi olla Särapu-järv kuni 27 m sügav. Et järve piiravad ürgoru veerud väga järsud, siis tekivad maalihked, mis täidavad vähehaaval järvi.

Kolmas järvede ahelik on kihelkonna põhjapiiri lähedal Kubija veski juures. Aheliku moodustavad siin kolm järve: kõige lõuna pool väike Vähkjärv (300 m pikk, 125 m lai, pindala 2.8 ha), keskel suurem pirnikujulise põhijoonisega Kaugjärv (920 m pikk, 300 m lai, pindala 20 ha) ja põhja pool Kubija veski paisjärv (umbes 2 ha pindalaga).

Kaug- ja Vähkjärv on soise heinamaa-ribaga teineteisest eraldatud, millest võib oletada, et järved enne ühes on olnud ja kõrgelt oruveerudelt alla uhetud liivaga osalt täitusid, mis nobedat umbekasvamist võimaldas, nagu seda praegugi sünnib Vähkjärvega Kihelkonda kuulub osaliselt ka Võru linna all olev Tamula järv millesse laskub kirjeldatud järvede ahel Kubija oja kaudu.

Suure hulga väikesi hajajärvi ja järvikuid leiame Munamäe ja Vällamäe ümbrusest. Suurimad neist on Vaskna ja Kavadi järv Kõige kõrgemal tasemel üle merepinna (256 m) asub väike Tuulejärv. läänepool Plaksi küla. Järve suurim sügavus on 16.2 m Teised väiksemad järvekesed asuvad häilutaolisis lohkudes ja on enamasti läbivooluga.

Teise suurema hajajärvede rühma näeme Kasaritsas, kus suurima ja sügavaima järvena on kõrgete järskude kallastega Verijärv (loogakujulise Põhijoonisega, Pikkus 1.3 km, laius keskmiselt 200 m, pindala 31 ha suurim sügavus 17 m). Sellest vähe loode pool asuvad sügavas hail-lohus väikesed Jaani Ja Pera kaksikjärved Kolmikrühma moodustavad Kurg-, Väik- ja Vihtla järv. Kõik need hajajärved on kõva liivase põhjaga ja ainult äärilt vähe umbe kasvanud. Suuremaid sooga ümbritsetud järvi leiame kihelkonna lõunaosast, nagu Must- a Kogrejarv ning Rogosi Tsirguvariku järved.

Kevadised uhtealad on suured seal, kus jõed voolavad laiades lammorgudes, nagu Mustjõgi, kuna mujal on nad võrdlemisi väikesed. Kevadist vee kahele poole voolamist (bifurkatsiooni) leiame kihelkonna idaosas Seeva soo lääneserval, kus voolab Holsta oja. Et oja säng on kitsas, siis voolab kevadel osa vett üle kallaste Seeva soo peale ja sealt Sura ojasse (Piusa lisaoja).

Põhjavesi on künklikul alal 6-8 m sügavuses, kuid sagedasti keevad allikad mäejalal pinna peal, nagu Munamäe ümber, ja ürgorgude veerul on neid kohati nii palju, et muudavad kuni 30° kallakuga veeru vajuvaks sooks. Läänepoolsel tasasemal alal on põhjavesi kohati, nagu Sadrametsas, 25 m sügavusel. Silma-allikaiks peetakse Varstu veski juures leiduvat ja Oina veski juures Raudsepa allikat. Enam tuntud on ka "Selgelätteu allikas, kust algab Sura oja.

Taimkate. Kuivõrt tähtsat osa pinnareljeef taimkattes etendab, näeb kõige paremini Rõuge kihelkonnas. Mida tasasem maapind, seda laialisem on üksikute taimistute levimisala, kuna suur reljeefi vahelduvus otsekohe ka taimistus peegeldub, nagu seda tunnistab vahelduva Haanja kuplistiku väikeste hajapõldude, niitude, salude mosaiigi võrdlus kaugemal asuva tasasema ning taimkattelt ühtlasema alaga.

Põllud. Laiemad põlluaiad on Rõuge ürgoru, Mustjõe ümbruses ning nende vahelisel alal, küna kihelkonna idapoolses osas esineb lõpmata hulk väikesi hajapõlde, laialipillatult rohkearvulistel vahelduvau kõrgendikel. Põldude levimist takistavad siin ühelt poolt järsud nõlvad, teiselt poolt kõrgendikkude vaheliste orgude liiga niisked põhjad. Põldudel kasvab harilik teravili, ristikhein, kartul, lina, vähesel määral ka tatar.

Niidud. Niitusid on rohkesti - nad ümbritsevad jõgesid, järvi nirig esinevad kõigis kõrgendikkude vahelistes lohkudes. Laiaulatuslikum on Mustjõe uhtlamm-niit, mis Rõuge kihelkonna piirides suuremalt jaolt savise pinnaga ning soine, rikas tarnade, villpea, sookuuskheina, ubalehe ja teiste niiskel pinnal kasvavate taimede poolest. Eespoolnimetatuga sarnanevad ka teiste jõgede lammid, rohkearvulisi, tihti jõudsalt kinnikasvavaid järvi ümbritsevad, ning teised kõrgendikkude vahelised niidud. Paiguti leidub ka puisniite, peaasjalikult kase ja pajuga.

Metsad. Suuremad metsad piiravad kihelkonda loodest, läänest ja edelast. Igal pool valitseb okaspuu. Loodes, Sõmerpalu ning Nursi metsades, on ülekaal männil, millele seltsib kuusk kase ning haavaga - seal, kus pinnaehituses esineb savi. Edelapoolseis Pähni metsades on esimesel kohal kuusk, siis mänd ning kask. Kihelkonna läänepiiril on männimets. Pärlijõest läänes on segametsad. Kõik on suuremalt jaolt riigimetsad - kas käsutus- või kultuurmetsad. Kihelkonna idaosas puuduvad pea täiesti suuremad metsad; nende asemele astuvad siin rohkearvulised salud, mis asuvad osalt kõrgendikel, osalt lohkudes. Valitsevama esinevad segasalud, milles peale kuuse suuremal arvul kasvavad veel kask ja haab. Nii on ka oma kõrguse poolest tähtsam kõrgendik, Munamägi, segametsaga käetud, milles valitseb kuusk, kuna alusmetsana peale teiste põõsaste kasvab ka särapuu, nagu paljudel teistelgi kõrgendikel. Tuleb ette kõrgendikke, mis mändidega käetud - juhul, kui pind iseäranis kuiv ning liivane. Kõrgendikkude nõlvadel on tihti rohkesti lepavõsa. Orgude järsemad veerud (nagu on seda Rõuge ürgorul, Mustjõe lisaorgudel) on suuremalt jaolt lehtpuudega käetud - siin kasvavad haavad, kased, pihlakad, toomingad, pajud ning lepad; tihti on puud ning põõsad huma4aga läbi põimitud. Puie all on rohkesti sõnajalgu, konnaosje, leppmaltsu ning teisi varjusallivaid taimi.

Metsades iseäranis vanu puid enam ei leidu. Rõuge mõisa pargis on vanu lehtmände ning elupuid. Üksikult ettetulevaist vanust puist võib nimetada "Marina mäe pedajat" (rahva nim.) - mänd, mis kasvab Vana-Kasaritsa mõisa lähedal Võru poole viiva tee ääres. Rinnakõrguselt võttes on ta ümbermõõt 385 sm; haruneb 11/2 m kõrguselt kaheks. On looduskaitse all. Nimetatav on ka Mustahamba küla lähedal, Rogosi mõisa poole viiva tee ääres kasvav üksik tamm - ümbermõõt rinnakõrguselt 517 sm.

Nurmed esinevad kõrgendikel, kruusase liiva või savi aladel, mis põldudeks käsutamata. Nurmedele on omased: hõredalt kruusast pinda katvad hädised jaani-õnneheinad (Erigeron acer L.), kassikäpad (Antennaria dioica Gaertn.), põldpujud (Artemisia campestris L.), kuldristikhein (Trifolium agrarium L.), maasikas ning mõned muud põuda kannatavad taimed. Põõsaist esinevad lepad ja kadakad.

Rabad asuvad kihelkonna edelaosas - suurim neist on Vanamõisa raba, Vanamõisa külast (endine Vana-Viitina mõisa) lõunas, ulatudes riigi piirini. Pärli- ja Mustjõe vahelisis metsades on Türgi -ning Suur-raba ja Mustjõest läänes Roosa Suur-raba. Kõigis neis on rohkesti jõhvikaid, kuna Roosa Suur-rabas (rahva keeli "soo") veel küllaldaselt murakaid leidub. Teistest marjadest on veel nimetatavad metsades rikkalikult kasvavad mustikad, pohlad ning iseäranis rohkesti raiesmikel esinevad,; maasikad. On kõrgendikke, mis üleni maasikatega käetud ning tõsiselt "maasikamäe" nime ära teenivad - näiteks Mäletismägi Vana-Kasaritsa mõisast põhja pool.

Vesitaimistud. Järvede rohkus ja nende jõudus umbekasvamine seab veetaimestiku tähtsale kohale. Järvede kaldaid piirab peaaegu erandita kõrkjate ning konnaosjade vöö; eelmistele seltsivad pilliroog, hundinui (kohalik nim. - soetõlv) ning osalt rohke kalmus. Veel kasvab rohkesti mõlemavärvilist vesikuppu, mitut liiki penikeeli, vesihernest (Utricularia L.), kaldalt vette tungivaid jõetakjaid (Sparganium L.), soovõhku (Calla palustris L.), vesikarikaid, ubalehti, nii et üksikud järved on sõna tõsises mõttes taimedega läbi kasvanud, nagu näit. Kubija järv.

Vähem taimi esineb jõgedes ja ojades, kuid siingi kasvavad madalamail kohtadel, aeglasemalt voolavas vees - vesikupp, kõrkjas ning teised.

Loomad. Suuremate imetajate arv on viimaseil aastail metsade raiumise ja sõjaaegse röövpüügi tagajärjel suuresti vähenenud. Põtru (Alces alces L.) ei leidu üldse enam. Hirved (Capreolus capreolus L.) elavad alaliselt suuremal arvul ainult edelapoolseis suurtes Pähni ja Vastse-Roosa metsades ja kihelkonna läänepoolseil, Antsla metsadega piirduvail aladel. Vaatamata jõudsa sigimise peale kasvab nende hulk vähe, sest karjakoerad, kes ühes asunikkude levimisega pääsevad nüüd ka metsadesse, murravad noori loomi, ja valjudel talvedel ning suure lumega sureb neid rohkesti ka nälga, kuna nende toitmise eest pole viimasel ajal enam hoolitsetud. Siis on nende vaenlasiks, nagu ka teistele metsloomadele, veel salakütid. Sagedasti ettetulev loom on määr (Meles meles L.), kelle keerulisi, sagedasti mitmekordseid ehitisi leidub pea igas suuremas metsas. Orav (Sciurus vulgaris L.), jänes (Lepus europaeus Pall. ja Lepas variabilis Pall.), samuti rebane (Vulpes vulpes L.) on kõige harilikumaiks loomiks. Viimane on sõja ajal rohkesti siginud, sest selleks ei tehtud enam järjekindlaid takistusi. Oravate püüki naha pärast toimetatakse paiguti õige laialdaselt ja see annab mõnele inimesele isegi ülalpidamist (Krabi vallas). Kärp (Martes L.) on haruldaseks loomaks. Valget nirki (Mustela erminea L.) ja nirki (Mustela nivalis L.), iseäranis aga tõhku (Foetorius putorius L.) on sagedamini leida. Harukordadel läheb hunt (Canis lupus L.) läbi metsade. Pärli-, Must- ja Vaidva jões on nähtud tuhkrut (Wison lulreola L.) ja saarmast (Lutra latra L). Eriliselt haruldasena on 1921./22. a. talvel metssiga (Sus scrofa L.) Pähni metsades maha lastud.

Röövlindudest on kanakull kõige harilikum ja kahjutoovanm. Kotkast (Aquila Briss., Circa?tus Vieill., Halia?tas Sav., Pandion Sav.) on ainult harukorril nähtud. Metslindudest on tedred (Lyrurus tetrix L), laanepüüd (Tetrastes bonasia L), rabakanad (Lagopus lagopus L.) kui ka pardid ja nepid rikkalikult esinemas, kuna metsiste (Tetrao urogallus L.) ja põldpüüde (Perdix perdix lucida Altum.) arv on kiiresti vähenemas.

Toonekurgi (Ciconia ciconia L.) pesitseb siin harva, sookurgi (Megalornis grus L.) sellevastu on veel õige rohkesti (Viitina luhal). Kadumas on kaaren (Corvus corax L.), keda leidub sagedamini ainult veel Munamäe ümbruses. Sellevastu on harakad (Pica pica L.) ja pasknäär (Garrulus glandarius L.) viimaseil aastail rohkesti siginud.

Rõuge kihelkonna vete kalarikkus on sõjaaegse röövpüügi tagajärjel granaatide ning ahingutega ja kalakasvanduste (Rõuge mõisa) hävimise tõttu suuresti vähenenud. Kaladest tulevad ette: haug, pilanik (Leuciscus mtilus L.), ahven, viidikas, koger, latikas, luts. Linaskit on Viitina järves ja Läti piiril olevas Kika järves; viimane on iseäranis kalarikas. Vastse-Nursis on karbikala-kasvandus. Mustjões on lõhesid.

Vähkide arv tõuseb nähtavalt peale mõne aja eest valitsenud katku ja neid leidub juba kaunis rohkesti pea kõigis vetes. Madusid on paiguti õige rohkesti, peaasjalikult rästikuid, harvemini nastikuid. Rohelist vesikonna (Rana esculenta L.) tuleb siin-seal ette.

Maastikud. Pinnavormide poolest kuulub suurem osa kihelkonda Haanja suurkuplite valdkonda. Suur reljeefi vahelduvus peegeldub mitte ainult vete, vaid ka maistute ja asulate rühmituses ning liiklemisteede asendis. Üksikute metsasalude vahel, mis kuplite tippudel ja järskudel veerudel katteks, asuvad vähemate kühmade otsas asulate väikesed rühmad, millede ligi lohu põhjas väike vaikne järvik. Mäe veerul lookleb kitsas külatee, otsides madalamat kohta ja laugemat veeru ülestõusmiseks, või väänleb valge maantee. Vaatevälja laius vaheldub kiiresti, muutudes mõnesaja sammu ulatusel kümneist meetritest kümnete kilomeetriteni. Tüübilist maastikupilti võib näha Võru-Haanja teel Raudsepa küla juures ja kõige laiemat vaatepiiri Munamäel ja Tseamäel, lääne pool Vällamäge. Orumaastikku võib vaadelda Rõuge oru ääres Nuudimäel, kus ühtlasi avaneb vaade Rõuge aleviku peale. Omapäraste maastikuliste tegureina esinevad mõisad oma suuremate puiestikkude, puiesteede, laiade prügitatud maanteede, veskite paisjärvede ja piiritusvabrikute korstnatega kiviehitiste rühmade keskel, mis paistavad valgete kogudena puude vahelt.

4. Inimene.

Elamud ja asulad. Tüübiliseks taluelumuks on harilik eraldi teistest hoonetest kahe- kuni neljakambriline laast-, harvemini õlgkatusega puuehitis. Katus on uuemail ehitusil täisviiluline, vanemail poolkelbaga. Tubadest hoitakse üks harilikult puhtam. Mööbel on enamasti lihtne, kõdus valmistatud, kuid jõukamais valdades on ka tehasemööblit leida, ja tihti ei puudu ka klaver. Kõrvalhooneist on kivist eeskätt laudad, kuid ainult üksikud ajanõuete kohaselt ehitatud (puuduvad aknad ja õhupuhastus). Hoonete asetuses valitseb keskõue-süsteem, kus majad asuvad ümber õue. Viljapuuaed on elumaja otsas või taga, keeduvilja-aed aga selle taga või hoonete ümbruses ja on rõhttäraga piiratud, mis sellest tingitud, et kariloomad suvel väljas aias ööd mööda saadavad. Viljapuu-aeda piirab enamasti püst-tara, karjateede ümber ka kolmeroikaline rõht-või kivitära, paiguti ka okastraadist Asulad on levinud üle kogu harimiseks vähegi kõlbliku ala, kõige tihedamalt kihelkonna kirde-osas, kus palju endisi sõdurite väikekohti (3 vakamaad). Kasaritsa vallas on neid üksi 298. Külad kuuluvad väikeste sumbkülade tuupija kihelkonna lääneosas ka üksikõue tüüpi. Tüübiliseks ahelkülaks võiks Varstu ja Hurda küla pidada, kuid üldiselt on neid vähe.

Liiklemisteed. Maanteede poolest on kihelkond õige rikas ja nende korrashoidmise eest kantakse viimasel ajal ka tarvilist hoolt, kuna külavaheteed on kevadiste uhtumiste ja sillutamatuse tõttu kohati läbipääsematud. Valga-Irboska raudtee puudutab kihelkonna põhjapoolset serva umbes 10 km pikkuselt, kuid lõunapoolsele osale on ta kauguse tõttu (Varstust Võru jaama 32 km) kaunis kättesaadamatu. Kiviteedest on Võru linnast raudteejaama ja sealt Nursini viiv tee liiklemisteede seas esimesel köhal, kuna endine Riia-Pihkva tee kihelkonna lõunaserval piiri muutumise tõttu oma tähtsuse laiemas ulatuses on kaotanud. Maanteedest on tähtsamad Võru-Rõuge, Nursi-Vana-Roosa (Varstu), Võru-Holsta (mis viib Vastseliina) ja Võru-Rogosi (mis lõpeb kiviteel Kuura jõel). Peale nende on kõik mõisad ja Rõuge alevik kirikuteede läbi üksteisega ühendatud. Käidavam talvetee on Tsooru Kolga talust lõuna poolt üle soode ja Mustjõe Mustasaare (Sõmerpalu) raudteejaama ja Nursi poole. Rõuge kiriku juurest Võru raudteejaama on 13.5 km.

Tulunduslikud olud. Kihelkonna idaosa oma künklise liivase, kruusase ja ainult kohati savise pinnaga, mis peale selle veel järskusid, harimiseks ebasoodsaid veerusid ja nõlvu moodustab, ei võimalda põllukultuuri edenemist, pealegi kus maad nii vähe tarvitada on, nagu näit. Kasaritsa vallas ja Haanja ümbruses. Nimetatud põhjusil on terve see ala tulunduslikult õige viletsal järjel, millest oleneb ka elanikkude vaimune arenematus ja oskamatus. Vastandina sellele on kihelkonna lääneosas tasane ja kaunis viljarikas savikas põllupind, millest tingitud jõukus ja ühes sellega vaimune edu. Kihelkonna kõige parem põllumaa on lääne pool Mustjõge Tsooru valla osas, kus ka suuremad ja korralikumad talud.

Kus põldu vähe, seal peetakse teda 3 põllu, suuremais taludes aga 7 ja kohati ka 8 põllu süsteemi järele. Lääneosas on leida kõik tarvilikumad uuema aja põllutöö-masinad. Idaosas ori neid ainult suuremais taludes, kus kivide rohkus ei takista nende tarvitamist. Olgu märgitud siin eriti Haanja meeste visadus ja püsivus, kes kuni 30° veeru veel põlluks teinud ja terved virnad kive eest ära koristanud. Auru-viljapeksumasinaid tarvitatakse üle kihelkonna ja viimasel ajal on nende muretsemiseks ühingute kaudu eritist edu märgata.

Karjakasvatuses on edu märgata, ja et ühismeiereisid veel vähe on, siis on suuremates taludes koorelahutajad, kus siis selle abil piim ümber töötatakse. Parema loomatoidu ja söödajuurikate kasvatamise peale on viimasel ajal hakatud enam rõhku panema. Puhtaid tõukarju ei leidu, küll aga üksikuid puhastverd friisi, angeli ja maatõugu loomi.

Aiandus on üldiselt vähe arenenud. Suuremad aiad, kust saadusi ka turule saadeti, olid mõisais ja Võru ligidal väikemaapidajail, kuna muidu nad ainult oma tarviduseks ära kasutatakse. Kalanduse tähtsus on õige väike, kuigi kõik järved ja jõed kalu annavad; kuid neid püütakse enam oma tarviduseks ja elukutselisi kalamehi on ainult üksikud. Kunstlikke kalatiike oli Rõuge mõisas ja praegu veel Kiidi orus, kus nad allikaist vee saavad. Tööstusettevõtteist on tähtsamad Rõuge alevikus: veski ühes villatõöstuse, laualõikuse ja elektrijõumasinaga, mis ka alevikule voolu annab (Alaveski, veelang 4 m), Muldki värvimis- ja pressimis-töökoda, veejõuline tisleritööstus ja aleviku lähedal Väike-Ruugas 2 savitööstust. Teistest oleks eriti mainida Tsooru telliskivitehas (14 tööl.) ja mõisas viinavabrik ning vallas Kikaoja ühismeierei. Kuna Tsooru tehases peale telliskivide ka potikive, kausse, potte jne. valmistatakse, on teises suuremas tehases, Saaluses, enam esimeste peale rõhku pandud. Võiks veel nimetada Krabi, Sänna, Nursi laualõikust ja Varstu külas rida käsitöölisi. Põllutöö edenemiseks on kaasa aidanud tulunduslikud seltsid ja ühingud, eriti on viimasel ajal masinatarvitajate-ühingute arv kasvanud (kogu kihelkonnas 25). Turbaühingud on hiljuti asutatud ja pole suurt suutnud ära teha, ka oli senini põletamiseks metsa küllalt.

Kaubad tuuakse enamasti Võrust ja kihelkonna lääneosas ka Antslast, kuhu ka põllu- ja karjasaadused müügile toimetatakse. Tööstustooteist lähevad turule piiritus ja savitööstuse saadused, samuti Haanjas kõdus valmistatavad vokid, reed, loogad, vankrid jne., kuna kaabude ja piipude valmistamine, millega Haanja vald vanasti kuulus oli, nüüd soiku on jäänud.

Tulunduslik elu on koondunud ja ligemalt seotud põhjaosas Võru linnaga, millest kuulub kihelkonna piiridesse eeslinn Soo kõrtsi ümbruses ühes raudteejaamaga, samuti on väikemaapidajail kõrvalteenistuseks igasugune vedu ja tööd, mis linnaga seotud. Kihelkonna keskosa koonduskohaks on Rõuge alevik, kus, nagu nimetatud, suuremad tööstuslikud ettevõtted ja ärid. Edelaosa keskuseks on Varstu küla, kus samuti tööstuseasutiste asupaik ning kus üle 400 elaniku. Loodeosas võiks keskuseks pidada Roosiku küla, kus kaks äri, kingsepp, kangur, kuduja jne., 75 elanikuga.

Vaimline elu. Usuliselt on kihelkond valdavas enamuses luteriusuline, kuid on ka apostl.-õigeusulisi, sest neil on oma kirik (Mõniste, ka Ritsiku, Püha Kolmainuse kirik) Varstu külas ja Plaani kirik Haanja vallas. Peale Rõuge on veel abikirik Roosas (Jakobi k.). Vennastekoguduse palvemaja on Haanja vallas Jaanimäe külas, kus lugemistest õige elavasti osa võetakse, eriti kui lugejad on väljastpoolt tulnud, mida ka baptistid oma usu levitamiseks käsutavad, kuigi erilist suurt poolehoidu ei leia. Luteri usu jumalateenistusi peeti enne pea igas koolimajas, kuid nüüd ainult harva mõnedes pühade aegu. Ebausuga ühenduses olnud rahvakombed on kadunud, kuid usku külatarkadesse on kihelkonna lõunaosas õige palju leida; samuti ustakse seal, et kui Mustjões elav vaim oigab, siis värssi keegi ära upub. Naljaks muutunud kombeist on jaanitule põletamine ja mardi- ning kadrisandiks käimine veel moodis. Pidulikkude sündmustega ühenduses olevaist kombeist on siin needsamad alal hoidunud, mis mujalgi; peale selle tuleb kaguosas pulmades kaasitamist ja pulma santide" käimist ette. Talguid peetakse kohati veel, sagedamini sõnnikuveo- (ühes kastmise ehk "valamisega") ja rehepeksu-talguid. Teisi talguid peetakse sagedasti pühapäeval.

Noorte inimeste koosviibimine on koondunud enam laulu- ja näitemängu-harjutuste ümber, kuid kohati, nagu Kasaritsa vallas ja Haanjas, on ka ööhulkumine veel moodis. Seltsimaja on ainult Rõuge Tuletõrjujate-seltsil, kuna mujal koolimajades koos käiakse ja pidusid end. härrastemajades peetakse. Suvepidusid korraldatakse vahel ka Munamäel.

Hariduse edenemise võimalused ei ole just kõige paremad. Võrus avati keskkool veel hilja aja eest, kuna seegi kihelkonna lõunaosale raske kätte saada. Ainult viimaseil aastail on keskkoolis õppijate arv hoogsamalt kasvama hakanud, nii et nende arv ulatub 70:ni, kuna ülikoolis (1921. a.) 18 isikut oli, neist pooled Tsooru vallast. Kihelkonna põhjapoolses osas on hariduse edenemise takistajaks kehvus ja kuigi teised tingimused on soodsad, on just siin enam "mahajäänud nurk". 6-klassilised algkoolid on Rõuges ja Roosikus, kus neil on kaunis korralikud ruumid (telliskiviehitised) tarvitada. Algkoolide majad on pea kõik vanad ehitised ja nõuetele vähe vastavad. Seltsidest on vanemad Kasaritsa Põllumeesteselts (as. 1899) ja Rõuge Tuletõrjutate- (oma seltsimaja) ning Põllumeesteselts. Raamatukogu-seltsid, on suuremalt jaolt ka alles hiljuti asutatud. Kõikidel hariduslikkude sihtidega seltsidel on oma laulu- ja asjaarmastajate näiteseltskonnad ning mõnedel, nagu Haanja ja Tsooru "seltsil, ka riiuusikakoor. Ühiskondlikes vahekorris on teadlikkust enamarenenud kihtides, kuna muidu seda vähe leidub. Taluperemehed on kohati ühinenud põllumeestekogudeks, kuid teravaid vahekordi teiste kihtidega ei ole. Tsooru vallas on ka maatööliste ühing.

Nagu tulunduslikus suhtes, nii on ka vaimlise elu keskuseks Võru linn, Rõuge, Roosiku ja Varstu. Rõuges on kirik, 6-kl. algkool, apteek, postiagentiiur ja telefoni-keskjaam vallamajas, küll l km alevikust eemal, kus on 4-kl. algkool, tuletõrjujate-seltsi maja ja teiste seltside koonduskoht. Varstu külas on apostliku õigeusu koguduse kirik, vallamaja, apteek ja algkool.

Tervishoiulised olud. Tervishoiulised olud on uuritud ülikooli tervishoiu-instituudi poolt Haanja, Kasaritsa, Krabi, Nursi, Pindi, Rõuge ja Vana-Roosa vallas. Läbi on käidud kõigis valdades kokku umbes 160/0 igast suuremal arvul ettetulevast elamutüübist.

Uuritud elamuist oli tervishoiuliselt rahuloldavaid 42% (128) ja mitte-rahuloldavaid 58% (178). Rahulolematuse põhjuseks oli viimaste juures elumajade lagunenud seisukord 53% (93), halb ehitus - laudaga ühe katuse all olevad, väikeste akendega, tervishoiuliselt mitte otstarbekohase ruumijaotusega elamud - 64% (110), eluruumi kitsus -kus inimese peale alla 15 m3 magamisõhuruumi tuli, kus kõigil magamisvoodeid polnud - 12% (21). Suitsutaresid oli läbikäidud elamuist Haanja vallas l, Kasaritsa vallas 2, kokku 3.

Puhtus majas oli rahuloldav 35%-dil (104), mitte-rahuloldav 65%-dil (197). Õues oli puhtus rahuloldav 31%-dil (93), mitte-rahuloldav 69%-dil (208). Mitterahuloldavaks peeti puhtust niisuguseis elamuis, kus aknaruudud olid pesemata, kärbestest mustatud, põrand mõni nädal pesemata, pühkimata, tolmune, käetud porikorraga, sängid üles tegemata, sööginõud katmatult ja pesematult laual, pererahvas lohakalt riides. Puhtas elumajas olid põrandad ja aknad puhtad, .seinad valged, sängid üles tehtud, pererahvas korralikult riides. Puhtust õues hinnati maja ümbruse seisukorra järele.

Põrandaist olid suures ülekaalus laudpõrandad. Neid oli läbikäidud valdades 81°/o (249). Peale selle tuli ette veel savipõrandaid - 12% (36), kõige rohkem Haanja ja Krabi vallas, kuna muldpõrandaid leidus üksikuid. Põrandaist olid korras 70% (211), lagunenud, aukused, kühmilised, savipõrandad sõmerlised, tolmused - 30°/o (85).

Seinad olid seestpoolt täiesti vooderdamata (palkseinad) 78°/o-dil (231), krohvitud 19%-dil (55), paberdatud 3°/o (10). Niiskeid seinu leidus ainult 3-es elamus.

Eluruumide kõrgus oli 1.5-2.0 m 5% (12), 2.0-2.5 m 70% (211), 2.5 m ja rohkem- 25% (75). Kõrgust 1.5 m - 2.5 m tuleb liiga madalaks pidada, nii et 3/4 elamuist olid selles suhtes vähe rahuloldavad.

Kui me elutoa ruumala jagame selles elavate inimeste arvuga, saame iga üksiku kohta tuleva õhu-ruumala. Harilikult ei ole soovitav, et ühe inimese kohta vähem kui 15 m3 õhku tuleb. Rõuge kihelkonnas tuli ühe inimese kohta kuni 10 m3 õhu-ruumala 23%-dil (67) elamuist, 10-20 m3 - 46%-dil (137), 20-30 m3 - 16°/o (50), 30-50 m3 - 9% (28), 50 ja rohkem - 6% (19). Nii ei või kitsuse üle kaevata.

Eluruumi valgustust peetakse rahuldavaks, kui ühe l m2 akna klaasipinna peale tuleb mitte rohkem kui 10 m2 põrandapinda. Uurimised Rõuge kihelkonnas andsid selles suhtes järgmised tagajärjed: l m2 klaasipinna peale tuli põrandapinda kuni 10 m2 - 15%-dil (45) elamuist, 10-12 m2 - 11%-dil (32), 12-"20 m2 - 41% (123), 20-40 m2 - 28% (83), 40-60 m2 - 5% (14), Nii oli valgustuse poolest rahuloldavaid eluruume 15%.

Joogivee võtsid 69% (181) salvkaevudest, 13% (36) pumpkaevudest, 5°/o (15) allikast, 46/o (10) august madalal köhal, 7°/o (18) jõest, 1% (5) järvest.

Joogivee võtmise tkohtade kaugus lähemast roojastusekphast oli suurel enamikul 10 ja 50 m vahel, mis küllaldane on nende kaitsmiseks sealt pärit oleva roojastuse eest.

Saunad olid 82°/o-dil elamuist, neist 95°/o (236) korstnata, 5% (11) korstnaga.

Peldikud olid 33%-dil (99) läbikäidud elamuist, puudusid 77%-dil (201). Nendest oli puudulikke 39%, majast lahus 92%, majaga ühe katuse all 7%.

Ajalugu. Rõuge kihelkonda nimetatakse esimest korda 1613. a. ühes katoliku kirikuvisitatsiooni-protokollis, kus ta esineb Reuda või Renda nime all. Kirik olla ehitatud umbes 1550. a. Rõuge mõisa omaniku Kurseli kulul, kes varustas kiriku ka maadega. Enne seda kirikut olnud praeguse leeritoa kohal väike puukirik, mille ajalugu aga on täiesti tundmata. Kurselite teenete eest kirikule anti Rõuge mõisale patronaadi-õigus. 1630 a. oli kirik veel täiesti korras, aga puudus õpetaja. Olemasolevate andmete järele oli esimeseks õpetajaks Caspar Lessins (a. 1649-1657).

Põhjasõja ajal sai Rõuge väga palju kannatada haiguste ja nälja läbi. Palju inimesi viidi Venemaale vangi. Õpetaja Boretius jäi, Vene sõdurite eest põgenedes, jäljetult kadunuks. Ka kirik sai arvatavasti tublisti kannatada, sest juba a. 1729 hakatakse ehitama õpetaja Laudiese algatusel uut kirikut, kuna vana maha kistakse. Uus kirik õnnistati sisse 14. septembril 1730, ilma altari ja kantslita, mis alles pärast juurde ehitati. See kirik on püsinud kuni tänaseni. Suurem pärandus oli 1860. a. Kirik sai omale uue oreli ja altaripildi a. 1854. A. 1861 tõusis päevakorrale kiriku jaotamise küsimus, sest kogudus oli kasvanud liiga suureks. Õpetaja Hollmann seadis kokku jaotamis-kavagi, mille järele oleks Rõugest lahutatud Roosa ümbrus kihelkonna lõunaserval, põhja pool aga Pindi ja Leevi vald. Roosas oli juba kirik olemas, kuna Pinti oleks ehitatud uus kirik vanaaegse kiriku asemele, mis ära hävitati Põhjasõja ajal. Et aga valdade vahel kokkuleppele ei jõutud, jäi lahutamisasi katki.

Möödunud aastasaja esimesel poolel läks hoogu vene usku astumine. Selleks tegid venelased suurt kihutust; peaasjalikult lasti jutud lahti, et antakse veneusulistele maad ja muid majanduslikke soodustusi. Elava kihutustöö tagajärjel astus ainuüksi a. 1847 Rõuge kihelkonnast 350 inimest vene usku.

Aastasaja teisel poolel võtab kihelkonnas Venemaale rändamise palavik maad: taheti rännata Samaära kubermangu. Kui aga väljasaadetud maakuulajad tagasi tulevad halbade sõnumitega, jahtub palavik ja välja rändavad ainult kaks vabadikku, kes ka värssi tagasi tulevad. Õpetaja hakkas sellest ajast oma rendikohti raharendile andma. A. 1865 on märgata suurt tungi luteri usku tagasipöördumiseks, mis kutsub esile õpetaja ja vene preestri vahel teravaid tülisid.

Talude ostu aega kihelkonnas iseloomustab järgnev tabel, mis koostatud Tartu-Võru Rahukogu kinnistusosakonna andmetel:

1905. a. tekitasid sel ajal tavalised mustsaja jutud teatava äreva meeleolu rahva seas, kuid rahutusi mingisuguseid ei olnud, mille tõttu ka karistussalkadel polnud midagi teha.

Saksa okupatsiooni väed liikusid 1918.a. veebruari lõpupäevil major v. Arnim'i juhatusel läbi Rõuge kihelkonna Võrru. Okupatsioon algas ümberrahvustamisega, millega alustati koolides. Eriliselt silmapaistvaid kannatusi peale üldise surve Rõuge kihelkond läbi ei elanud.

Eesti Vabadussõja ajal muutus Rõuge kihelkond täieliseks sõja tallermaaks, mis käis käest kätte. Sõjategevuse all said eriti tugevasti kannatada Rõuge kirik ja kirikumõisa, Haanja mõisa, Saarlase, Kõrgepalu, Tsooru jt. mõisate ümbruskond. Eriti raskeks muutusid enamlaste röövimised ja meeste mobilisatsioon. Meie vägede võidu puhul pääses rahvas nagu painajalisest unest. Oma vägedele tuldi vastu, niipalju kui oli veel võimalik pärast põhjalikke lahingute purustusi ja enamlaste röövimisi.

Koolid. Koolielude kohta Rõuge kihelkonnas 18. aastasajal puuduvad igasugused teated. On ainult üksikuid teateid, et lapsi on "katsunud" kas kirikuõpetaja või köster. Esimeste koolide asutamine langeb möödunud aastasaja esimesse poolde. Nii asutati 1835. a. Kasaritsa "Rootsiküla" kool, 1840. a. Kasaritsa Sammukala kolmeklassiline vallakool ja ühe õppejõuga Haanja Jaanimäele 1820. a. Kooliruumid on esialgu väga juhuslikud ja mittekohased, nagu endised kõrtsid, talude rehetoad, vallamajad jne. Kasaritsa "Rootsiküla" koolimaja koosnes ainult klassiruumist, puukuurist ja eeskojast. Õpetaja elas paar versta eemal ja käis sealt õpetamas. Õpetuse raskuspunktiks oli usuõpetus piibliloo, katekismuse ja testamendi lugemise näol. Eesti keelest õpetati ainult lugemist. Et kirjutamine ei olnud sunduslik, siis oli vallale suureks uudiseks, kui keegi õppis eraalgatusel kirjutamist. Rehkendamises õpetati ainult kokku- ja mahaarvamist ning ükskordühte. Kuni 1860. a. käidi koolis nädalas ainult kaks kuni kolm päeva.

Laulmist õpetati ainult häälega. Pärastpoole olla muretsenud kihelkonna koolivalitsus igale koolile iseäralise mänguriista. See olevat olnud lapse puusärgi sarnane, ühe traat- või kõõluskeelega; mängimisel asetatud mänguriist lauale ja mängitud sõrmi keelele asetades poognaga. Koolide revideerijaks olid kirikuõpetajad ühes kohaliste mõisnikkudega. A. 1844 loeti koolikonvendile ette ülema kiriku-vöörmündri käsk, mille põhjal tuli asutada Rõugesse kõrgem kool - kihelkonnakool - talurahva lastele. Kooli õppekava ja majaplaani koostab kirikuõpetaja K. G. Hollmann. Kooli asutamise vastu on mõisnikud, kes kardavad, et talupoja-lapsed suuremat haridust saades, oma seisusest võõrduvad. Hollmanni lubadusel, et koolmeistriks ei saa säärane isik, kes oleks kardetav heale korrale, ja et lastele ei anta niisuguseid kooliraamatuid, mis oleksid kahjulikud, asutatakse 1846. a. Rõuge kihelkonnakool. Õppekava koosnes 1) lugemisest (mõlemad murrakud), 2) kirjutamine ja vaba teema, 3) kirikulaul ja usuõpetus ning 4) rehkendamine, kusjuures rõhutati, et kõiges õpetuses tuleb pearõhku panna kristlikule eluviisile ja isamaa-armastusele. Kooli kursus kestis kolm aastat (oktoobrist aprillini). Esimesel aastal astusid kooli 25 poissi, nad pidid ainult oma toidu eest muretsema. 2 poissi peeti üleval mõisnikkude poolt. 1847.a. kooli katsumisel andis kool rahuldavaid vastuseid. 1848.a. tõsteti kooliõpetaja endist 70-rublalist palka sellega, et iga adramaa peale pandi 30-kop. maks, mis läks kooliõpetajale, ja iga laps pidi tooma l sülla puid. 1859. a. peetakse nõu, kas ka mitte suvel kooli pidada. Ollakse vastu, sest see tegevat lapsed laisaks ja võõrutavat oma seisusest. Üldse kardetakse väga laiskust, nii et 1867. a. konvendi otsuse põhjal pidid õpilased päevas 1-2 tundi puid lõhkuma, põrandaid pesema, lund rookima, ahju kütma jne. 1872. a. on saksa keel alamas klassis õppeaineks, aga ülemais õppekeeleks; 1874. a. asutatakse üks vene keele klass, kuhu vastu võetakse kuni 20-a. noormehi. A. 1879 on konvendi otsusel õppekeeleks saksa keel, kuna õppeaineina esinevad eesti ja vene keel. 1883. a. mahapõlenud maja asemele ehitati uus, ajakohane ehitis, kus töötas kool kolme klassi ja kolme õpetajaga, pärastpoole 4 õpetaja ja klassiga. Õppekeeleks on ikkagi saksa keel, erandi moodustavad ainult vene ajalugu ja Venemaa maateadus. Kool omab väga head kuulsust, nõnda et lapsi tuleb isegi Riiast ja Lätimaalt kõrgesse kooli. A. 1885 kooli ministeeriumi alla minnes muutus paljugi. Mõisnikud ütlesid kooli ülalpidamisest lahti, õppekeeleks sai vene keel, saksa keel keelatakse ära, eesti keelt sallitakse ainult. Okupatsiooni ajal muudeti kool (kus oli 173 õpilast) progümnaasiumiks, milles sunduslikuks õppekeeleks saksa keel. Kooli juures korraldati saksa keele kursused 1918. a. 3. juun. - 1. juulini. Lektoreiks olid üks saksa kooliõpetaja ja kohalik koolijuhataja Assor ning kirikuõpetaja Hollmann. Enamlaste ja Vabadussõjas purustati koolimaja ning hävitati inventar. 1919./20. a. pärandati hooned ja õppetöö jätkus nüüd juba kõrgema algkooli V ja VI õppeaastasena kolme õpetajaga ja kolme klassikompleksiga.

Mõisad. Rõuge (saks. Rauge) mõisa, kiriku lähedal, kuulus a. 1544 ühes Sõmerpalu ja Kärgula mõisaga Georg Kurserile. 17. a. s. keskel läks Rõuge ühe Kursel'i tütre kaasavärana Johann Gotthard Bistram'ile, kellelt ta pantimisel 1679. a. siirdus Joh. Riesenkampff'ile ja Hans Blankenhagen'ile. Reduktsiooniga sai mõisaomanikuks uuesti Johann Gotthard Bistram, kes a. 1684 müüs mõisa Heinrich Dinggraven'ile. Viimaste omanduseks oli mõisa 1766. a:ni, mil müügi teel läks Jacob Joh. v., Schmidt'ile. Viimane müüs mõisa juba järgmisel aastal Carl Otto v. Freymannile, kelle soo käes püsis kuni 1811. a:ni, mil omandas mõisa Paul Adolph Gottlieb Ungern-Sternberg. Viimaselt omandas mõisa 1820. a. Carl Hermann Samson-Himmelstjerna.

Saaluse (saks. Salishof) mõisa, kirikust 13 km idas, andis Tartu piiskopp Johann 1540. a. Reinhold Salis'ele laenuks. 1636. a. annab Gustav Adolf mõisa Tartu linnapeale Claus Teshef'ile (=Nicolaus Teschen). 1645. a. laenas kuninganna Kristine Saaluse mõisa Hermann Gordian'ile, kellelt läks pärusena Reinhold v. Glasenapp'ile, kelle soo käes püsis kuni 1782. a:ni, mil mõisa läks müügi teel Johann v. Michelsonen'ile, 1795. a. müügi teel Adolf Wilhelm v. Oettingen'ile, 1796. a, Christoph Müller'ile, kuna 1843. a. omandas ta ostu teel parun Constantin Fr. Maydel.

Pindi (saks. Bentenhof) mõisa, kirikust 28 km kirdes, kuulus juba orduajal Benten'ite perekonnale, kellelt ta on saanud ka oma nime. Gustav Adolf andis 1629. a. Pindi ühes Rogosiga Hermann Liepsdorff'ile. 1797. a. läks Pindi mõisa Liepsdorffi tütre kaasavärana Glasenapp'ile. Viimase sugukonna käest läks müügi teel 1828. a. Gustav Ed. v. Richter'ile, 1861. a. müügi teel Richter'itelt parun Julius Maydell'ile ja sellelt a. 1872 Georg Ferd. von zur Mühlen'ile.

Leevi (saks. Loeweküll) mõisa, Pindi mõisast 6,5 km põhja pool, kuulus Pindi osana varemalt ühiseile omanikele, a. 1726 läks müügi teel Liepsdorff'idelt Carl Gustav Bach'ile. 1744. a. müüs Bach Leevi mõisa parun Niels Joh. Wrangell'ile. Pärast Wrangeiri oli Leevi Lindgren'ide, Petersen'ide, v. Lauw'ide, v. Michelsonen'ite ja veel paljude teiste käes, kuni viimaks 1854. a. läks Müller'eilt müügi teel dr. med. Alex. v. Rennenkampff'ile, a. 1860 sellelt Otto Magnus v. Richter'ile ja hiljemini sellelt parun Maydell'ile, kellelt viimaks parun Budberg'ide suguvõsa ta omandas.

Rogosi (saks. Rogosinsky) mõisa, kirikust 18 km kagus, koosnes vanasti koltnest osast, millest orduajal kuulus praegust Rogosi mõisat moodustav osa Wernicken'ile. 1603. a. anti, kõik kolm osa laenuna Stanislaus Rogosinskyle, kellelt mõisa sai oma nime. Hiljemini, rootsi ajal, liideti Rogosi Vastseliina külge kuni 1627. a. 1629. a. anti Rogosi Norrköpingi lepingu alusel Hermann v. Liepsdorffile, 1776. a. kaasavarana v. Glasenapp'ile. A. 1816 lahutas Otto Reinhold v. Glasenapp Rogosist karjamõisa Luutsniku iseseisvaks rüütlimõisaks.

Luutsniku (saks. Lutznik) mõisa (vt. Rogosi), kirikust 12 km lõunas, pärandas Otto Reinhold v. Glasenapp a. 1860 oma pojale Nicolaile.

Sänna (saks. Sennen) mõisa, kirikust 10 km läänes, oli orduajal Vastseliinale alluv küla. Alles 1586. a. andis Stefan Bathory Sänna iseseisva mõisana Stanislaus ja Peter Nonhard'idele laenuks. Varssi läksid Nonhard'ide mõisad Heinrich v. Gilsen'ile. A. 1625 andis Gustav Adolf mõisa Wilhelm v. Bönninghausen'ile (nimetatud Budberg'iks). Budberg'ide käes oli mõisa 1837. a:ni, mil sai Otto Ludvig v. Freymann'i omanduseks. Vahetas omanikke (Liphardt'id, Reutz'id), kuni 1866. a. sai parun Carl Vietinghoff'i pärisomanduseks.

Kõrgepalu (saks. Hohenheyde) mõisa, kirikust 14km läänes, oli Sänna karjamõisa kuni 1793. a:ni, mil moodustati temast iseseisev rüütlimõisa. Alguses v. Budberg'ide käes, siirdus ta 1806. a. müügi teel Gustav v. Oettingen'ile. Läks 1827. a. parun Gotthard Wilhelm Budberg'ile.

Tsooru (saks. Fierenhof) mõisa, kirikust 19 km läänes, oli juba orduajast saadik Uexküll'ide pärismõisa. Pärast 1516. a. kuulus Taube'dele kuni 1600. a. Stefan Bathory valitsusajal oli mõisa omanikuks Stanislaus (Stenzel) Nonhard (Nonart). Kuulus värssi Heinrich Gilsen'ile. A. 1625 andis Gustav Adolf Tsooru Wilhelm v. Bönninghausen'ile (nimetatud Budberg'iks) laenuks. Budberg'ide käes oli Tsooru 1731. a.:ni, mil ta müüdi kapten Wendt'ile. Viimase lese kaudu sai mõisa omanikuks Johann Jacob Schmidt A. 1780 said mõisa omanikeks uuesti Budberg'id. 1851. a. oli Tsooru omanikuks parun Constantin Budberg.

Viitina (saks. Kosse) mõisa, kirikust 6 km lõunas, andis Tartu piiskopp Johann 1542. a. dr. jur. Jürgen Holdschner'ile laenuks. 1598. a. müüs selle poeg Cremon Bertram Viitina Otto v. Vietinghoff'ile. Viimase soo käes püsis mõisa 1782. a.:ni, mil anti tütre kaasavärana v. Kruedener'ile. 1842. a. müüdi Carl von Jürgensonn'ile, sellelt a. 1856 krahv Gustav Igelstrpm'ile, kes a. 1857 mõisa edasi müüs Arthur v. Richter'ile, kelle käest läks 1860. a. müügi teel Gustav Samson v. Himmelstjerna'le.

Vana-Roosa (saks. Rosenhof) mõisa, kirikust 20 km edelas, oli põlisest ajast Rosen'ite omanduseks. Ainult Poola ajal kuulus kellelegi Grotthusz'ile. 1625. a. andis Gustav Adolf Vana-Roosa Robert v. Rosen'ile laenuks. Viimase suguvõsa kätte jäi mõisa kuni 1794.a:ni, mil müüdi avalikul enampakkumisel Carl Reinhold v. Koskull'ile. A. 1821 müüdi Vana-Roosa v. Transehe'dele. Viimased müüsid Vana-Roosa 1845. a. John v. Jürgensonn'ile, kes 1848. a. lahutas Vana-Roosast Krabi (Schönangern) karjamõisa iseseisvaks rüütlimõisaks. 1853. a. müüs Jürgensonn V.-Roosa Victor v. Aderkas'ile, kes a. 1861 müüs Krabi mõisa omanikule Eugen v. Sahmen'ile 241 taalrit 36 krossi talumaad.

Krabi (saks. Schönangern) mõisa, kirikust 18 km lõunaedelas. 1848. a. lahutas John v. Jürgensonn V.-Roosa karjamõisa iseseisvaks rüütlimõisaks ja müüs 1858. a. Hermann v. zur Mühlen'ile, kes mõisa edasi müüs Eugen v. Sahmen'ile. Viimane suurendas mõisat V.-Roosast juurde ostetud 241 taalri 36 krossi talumaa võrra. A. 1868 müüs v. Sahmen Krabi krahv Mellin'ile, kes omakorda a. 1873 mõisa edasi müüs parun Carl Fr. Bruiningk'ile.

Vana-Nursi (saks. Alt-Nursie) mõisa, kirikust 7.4km põhjas, moodustas alguses Vastse-Nursiga ühe mõisa ja kuulus Rõugele. A. 1629 anti Vana-Nursi ühes viimasega laenuks Georg Kursel'ile;. selle järeltulija müüs Nursi parun Lorentz Creutz'ile. 1674. a. oli omanikuks Adam Bernhard Schrapfer, kelle ema kaudu läks mõisa Taube'dele. 1679. a. müüdi ta Joachim Rothausen'ile, kes pärandas 1721: a. osa Nursist tütrelastele v. Freymann'idele ja teise osa müüs varemalt Otto Johann v. Rönne'le. A. 1721 ostis Carl Johann v. Freymann teise osa Nursist v. Rönnelt ja liitis ühte. A. 1765 jaotas eelmise poeg Eberhard Ludvig v. Fr. mõisa kaheks - Vastse- ja VanaNursiks. Esimese osa sai Eberhard Ludvig v. Fr., teise osa Eberhardi venna Otto Friedrichi lesk. 1812. a. panditi Vana-Nursi ja ta osa Juba mõisa Gertrud v. Freymann'ile ning selle emale Ernestine Elisabeth'ile. 1860. a. müüdi V.-Nursi Friedr. v. Schleyer'ile.

Juba (saks. Quellenhof) mõisa (vt. Vana-Nursi), kirikust 12 km põhjas, ostis oksjonilt Ernestine Elisabet v. Freymann. A. 1861 müüdi ta Friedrich von Möller'ile.

Vastse-Nursi (saks. Neu-Nursie) mõisa (vt. Vana-Nursi), kirikust 7 km loodes. Eberhard Ludvig v. Freymanni järeltulijad müüsid a. 1824 Vastse-Nursi Andreas v. Möller'ile. 1859. a. oli V.-Nursi omanikuks Alexander v. Möller.

Vana- ja Vastse-Kasaritsa (saks. Alt- u. Neu-Kasseritz) mõisa, kirikust 9 ja 12 km kirdes. Need mõisad moodustasid põlisest ajast saadik osa Vastseliina lossi pindalast ja anti a. 1592 Vastseliina asepealikule Theophil Mirzwinsky'le laenuks. A. 1628 laenutas Gustav Adolf mõlemad mõisad Ernst Kreutz'ile, kelle järeltulijad veel a. 1682 pidasid neid mõisaid. Mõisate reduktsiooni aegu riigistati mõlemad ja jäidki sellest ajast peale riigimõisaiks.

Haanja (saks. Hahnhof) mõisa, kirikust 8 km idakagus, on arvatavasti samuti kuulunud Vastseliina lossi piirkonda ja reduktsiooni aegu jäänud riigimõisaks.

Muinasjäänused. Kiviajast tuntakse mõned üksikleiud:

1) Haanja mõisa alalt, kustki Munamäe lähedalt, 2 silmaga kivikirvest;

2) Tsooru valla Möldrioja talu põllust, talust umb. 75 m põhja pool (Mustjõest umb. l km SE pool) kivikirves; 3) Vagula küla taluomaniku Jaan Grünbergi maalt Vagula järve kaldalt kivikirves.

Varemast raua-ajast on mõned üksikleiud: 1) Roosa (Vana- ?) mõisast leitud vahest kustki kalmest kaelavõru pasunotsega, oksastatud sõlgi, käevõrusid; 2) samuti kustki Vana-Roosa mõisa alalt on saadud 2 õõnespaelset käevõru ja rihmakeel; 3) Vana-Roosa valla Pulli talust (?) saadud oksastatud sõlg; 4) Soe küla Puustusmaa talu põllust, umb. 3/4 km talust põhja poole, on leitud ovaalne tuluskivi.

Nooremasse raua-aega kuuluvad vahest 3 kivikalmet Sadra-metsa küla Paljunurgelise talu põllul, talust umb. 1/8 km läänekagu poole, kust leitud m. s. hoburaudsõlg, käevõrusid, helmeid jne. Edasi on sellest ajajärgust pärit veel käevõru, leitud Viitina valla Pulli talu elumaja lähedalt põllult ühes surnuluie ja vanade rahadega. Raua-aegseid kalmeid, ilma et võiks öelda mis ajajärgust, võivad olla veel mitmelt poolt tuntud kivivared ja kääpad. Kivivaresid on: 1) Krabi vallas Hansuli ehk Talomehe talust umb. 1/8 km edela pool põllul l vare; 2) Kõrgepalu mõisa metsas "Oinapalus", umb. 3/4 km Mustjõest ida pool, l vare; 3) Kõrgepalu vallas Oina veski põllus, umb. 1/5 km veskist põhjakirdes, oru kaldal, l varemease; 4) Nursi vallas end. Horsa kooli, praegu Udrase talu maal, elumajast umb. 100 m ida poole, metsa servas, l vare; 5) Vana-Roosa vallas Palu metsavahi-talust umb. 1/4 km idapool, l vare; 6) Tsooru vallas, Palu metsavahi maal, umb. 1/2 km Palu kõrtsist Sänna pool, männisalgakeses, 5 varet; 7) Tsooru valla Vasära talu maal, end. Palu kõrtsist umb. 1/2 km kagu pool, noore kasemetsa all, l vare.

Kääpaid on 58, ja nimelt järgmistes kohtades: 1) Vana-Kasaritsa vallas, metsas, Kintsaare vahtkonnas, Võru jaamast umb. l km lõuna pool, 2 kääbast; 2) samas vahtkonnas, kus eelmised, ruut nr. 57, umb. lääne pool suvimajast, 6 kääbast; 3) Metskülas, Pindi kirikust umb. 0,5 km kirde pool, kahel pool Pindi mõisa ja Lasva vahelist maanteed, 12 kääbast; 4) Paidrast ligi l km põhja pool, Võhandu jõe kaldal, 5 kääbast; 5) Paidrast umb. 1/2 km põhja pool, Võhandu jõe ja Leevi-Võru maantee vahel, metsas, 10 kääbast; 6) Paidra järvest umb. 0.25 km. põhja pool, tee ääres, 2 kääbast; 7) Paidra järve põhjakaldal 3 kääbast; 8) Plaani kirikumõisast umb. 1/10 km lääne pool, mäeseljandikul 6 kääbast või sarnast aset; 9) Vana-Roosa vallas Kriguli palus, Rõuge-Mõniste tee ääres, 3 kääbast; 10) Saaluse vallas, vallamajast V2 km edela pool, telliskivitehasest 1/4 km lääne pool, metsas, 9 kääbast.

Linnamägesid on 2: 1) Vana-Nursi valla Liinamäe talu maal, talust umb. 1/5 km kagu pool; 2) Rõuge kirikust umb. 0.5 km lõunakagu pool, taluomanik Renne krundis, "Tindioru" kaldal. Peale nende tuntakse veel rida "liinamäe''-nimelisi mägesid, kuid nende kohta pole mitte kindel, et nad oleksid olnud linnamäed.

Ajalt ebamääraseist muinasjäänusseist on mainitavad järgmised: 1) ohvrikoht Paidra veskist umb. l km Võhandu jõge mööda ülespoole, väikesel saarel vastu Toropi talu; 2) ohvrikoht "Luuamägi" Viitina-Vanamõisas, Päri jõe ääres; 3) ohvrikoht Villa külas, Plaani õigeusu kirikust 2 km põhja pool, Kalmate talu juures, allikas ja olnud ka kivi, millele tõnisepäeval ohverdatud; 4) ohvritamm Viitina valla Haki talu maal, vallamajast 2 km lõuna pool, maantee ääres; 5) ohvriallikas end. Horsa koolimaja, praegu Udrase talu maal, talumajast umb. 50 m kagu pool.

Kirikud, palvemajad, kalmistud. Rõuge (Püha Neitsi Maarja) kirik (78. joon.) on ehitatud 1729.-30. aastal maakividest. Kirik ei ole köetav ja tal on ainult orelikoor. Eesti Vabadussõja ajal on kirik sõjategevuse all palju kannatanud: katus ja lagi on kahuritulest täiesti purustatud; lagi on veel praegugi (1926. a.) kuuli-auke täis ja vajab täielist remonti. Niisama on ka kuulidest läbilastud uksed veel samas seisukorras kui sõjapäevil. Sõjategevuse all kannatada saanud oreli on Haanja orelimeistrid Kriisad põhjalikult pärandanud. Ka v. zur Mühleni maalitud altaripilt - ristilöödud Kristus - on lõhutud. Pikse süüdatuna põles 1915. a. kirikutorni puuosa maha, ehitati aga kohe vanal kujul üles, ainult 4-5 m võrra endisest madalam.

Kalmistuid on kolm - kirikust kirde ja edela poole viiva maantee ääres.

Rõuge abikirikud. 1. Pindi Jaani kirik (79. joon.) - on olemas olnud juba 17. aastasaja esimesel poolel, hävitati aga Põhjasõja päevil. 1880.-81. a. ehitati ärapõlenud kiriku asemele uus, mis 22. sept.

1881. a. sisse õnnistati. Kirik ehitati maakivist arhitekt Mühlhauseni plaani järele. Materjali on annetanud suuremalt osalt kohalised mõisnikud. Altaripildiks on Rõuge kiriku altaripildi koopia.

Kalmistu õnnistati juba 1861. a., kui kihelkonna jagamine kõne all oli.

2. Roosa Jakobi abikirik - ehitatud 1735. a. Rahva suus liigub selle kohta järgmine jutt: Roosa mõisa omanik admiral Rosen või Aderkas on merehädas olles tõotanud ehitada kiriku. Õnnelikult pääsenud, on ta täitnud oma lubaduse. Et aga kiriku ehitamiseks konsistooriumilt luba pole nõutatud, siis suleti kirik kindralkuberneri käsul a. 1757.

A. 1848 ehitab õpetaja Hollmann kiriku tarviliste lubadega uuesti üles, mis püsis kuni 1892. aastani. 1893. a. ehitatakse maakivist uus kirik ja vana lõhutakse maha. Kiriku. plaan on arhitekt Gulecke valmistatud, kuna ehitusmeistriks oli Joh. Hopp. Ehitus läks maksma 12 500 rubla. Ehitamist toetasid: abikassa 4000 rublaga, Vana-Roosa omanik v. Liphardt 3500 rublaga, ev. luteri usu konsistoorium 800 rublaga. Altaripildiks, samuti nagu eelmiselgi, koopia Rõuge kiriku omast.

Plaani küla apostliku õigeusu (Püha Nikolai) kirik - ehitatud maakivist 1873. a. Ristikujuline ehitis, ei ole köetav. Käimistu sealsamas - tee ääres.

Varstu apostliku õigeusu (Püha Ristija Johannese) kirik on ehitatud 1855. a. Puuehitis, ei ole köetav.

Kalmistu, kiriku juures.

Rändajaile. Ahel- ja hajajärvede, sälkorgude ja suurkuplite maastik kihelkonna keskosas. Võru jaamast Munamäele 15 km. Võru jaamast Kubija veskini (1.8 km), sealt maanteed mööda Kaug- ja Vähkjärvest lõuna poole, kus avaneb vaade nende aheljärvede peale, eriti Raudsepa küla kohalt, kus ka näha sellele alale tüübilisi sälkorge nende järskude võsastunud veerudega. Sealt edasi Vana-Kasaritsa mõisa (5.3 km), mille lähedal Tammorg ja kena kuppel, kus veerul paljandub tüübiline moreensavi. Jaani koolimaja kohal võiks vaadata veel kahte häilu põhjas asuvat järve - Jaani ja Perajärve (maanteest 0.5 km). Vana-Kasaritsast järgneb lõunasihis tüübiline moreenmaastik, kus aga kruusase pinna tõttu järved puuduvad, kuni pea Vällamäeni (5.3 km). Viimasest umbes l km edela pool Tseamäe juures olevalt Leometsa mäelt avaneb suurepärane vaade põhja poole ja teistele mägedele. Vällamäelt Munamäele on 2.6 km. Munamäe tipul :24. juunil 1925. a. avatud ja 19. juulil 1925. a. pidulikult pühitsetud puust vaatetorn, 20 m kõrge (torni tipu abs. kõrgus 330 m, alumine platvorm 8.5 m:i, ülemine 17 m:i kõrgusel üle mäe ladva). Torn on vaatlejaile avatud päikese tõusust loojaminekuni. Torni juures asub tornivaht ja külastajad pääsevad igal ajal väikese tasu eest torni, ennast sellekohases raamatus registreerides. Vaateväli on laialdane, umbes 50 km: lise keskmise raadiusega. Venemaa ja Riia sihis võib selge ilmaga veel kaugemale näha. Vaatlemisvõimalused on kõige paremad hommikuti ja õhtuti, kui õhus vähem auru. Munamägi ise on korraldatud: teed sisse tehtud, pingid asetatud jne.).

Munamäelt Rõuge poole võib kahte teed minna. Õigem, külavaheline tee viib Plaksi (0.5 km) ja Kokemäe (3.2 km) kaudu Jürihane veski juurde (4 km), kus aga vahel tuleb ilma teeta otsejoont minna. Seal oru veerul enne veskit on Nudimägi, kust avaneb ilus vaade Rõuge oru ja aleviku peale. Jürihane veskioja n. n. Püssu orus ilmuvad mitmed suuremad külmavee-allikad, ühtlasi paljandub siin Rõuge orule omane dolomiit-savikivi punaste kihtidena, mida võib näha ka Ööbiku orus (Rõuge alevikust 0.5 km). Mõlemais orgudes kõnniteed ja pingid. Teine, pikem rännak, muidu aga soodsam, on piki maanteed, mis läheb Haanja vallamaja juurest ja viib mööda Kurgjärve, Utsali ja Nõgu külast Rõuge alevikku (9.5 km). Peale eespool-nimetatu on Rõuges vaatamisväärilist kirikumõisa ja endine mõisa puiestik, samuti järved oma kenade metsade ja järskude veerudega. Rõugest võib kas Võrru tagasi pöörduda (linna 15 km) või rännakut jätkata Sänna poole (Sänna mõisa 9.5 km), kus avaneb maanteelt kena vaade Pärlijõe ürgorgu. Sänna Suure kõrtsi kohal võib devooni liivakivi sisse kaevatud koobast ja aluspõhja põimjat kihilisust vaadelda. Enne mõisa jõudmist end. katoliku kirik, mis praegu veskiks ümber ehitatud, ja paisu juures paju, mille ümbermõõt 540 sm. Sänna mõisas, ürgoru veerul, 4.5 ha suurune puiestik. Kes soovib ka kihelkonna tasasema lainja osaga tutvuda, võib minna siit Roosa kiriku juurde (13.5 km), kus võib ühtlasi ka Mustjõe ürgorgu ja ta rohkearvulisi lisaorge vaadelda. Sealt liikuda Varstu külla (4.5 km), kust 13 km Mõniste raudteejaama, või otsemat teed Mõniste mõisa, mis ka oma pargi poolest üks ilusamaist, ja sealt raudteejaama. Teine tee oleks Rõugest Viitina mõisa (5 km), sealt Viitina Vanamõisa (4.25 km) ja Kika järvede juurde (9.5 km), kus omapärane aheljärvestik ühes sügava järsuveerulise oruga. Siit võib rännakut jätkata Pähni mõisa (6 km) ja sealt Matsile (6 km), kust endisele teele välja jõutakse.

Kirjanduslikud allikad. M. v. z. Mühlen, Die Ratsgeschen Seen. Sitzungsberichte der Dorp. Naturforsch. Ges. XVII, 3-4, 1908, lk. 115-135. - Joh. Käis, Munamägi ja tema ümbrus. Ajakiri "Loodus'' 1922, nr. 3-4, Tartu. - 30, 1911, lk. 645-667. - M. J. Eisen, Rõuge kihelkonna hariduspäevaks (Rõuge kihelkond. - Sõdimised Rõuges. - Rõuge kõrgema algkooli ajaloost.) "Postimees" 20. VI. 1925, nr. 163.

Kaartidest on tähtsaim 1-verstaline topograafiline kaart, mille järele on kõrgused ja kartomeetrilised andmed toodud ning kihelkonna kaart koostatud.

Kaastöölised: Mag. zool. Ilse Busch (kodu-uurimise toimkonna stipendiaadina 1922. a. suvel zooloogilisi andmeid kogunud, kirjutanud ptk. "Loomastik"); õpet. A. Fluss (toimkonna stipendiaadina 1922. a. suvel geograafilisi andmeid kogunud, kirjutanud pt-kid "Inimene" ja "Rändajaile"); K. Kalamees (päevapildid); ass.-arst S. Lind ("Tervishoiulised olud"); ass. V. Matiisen (joonistanud kihelkonna kaardi); mag. phil. H. Moora ("Muinasjäänused''); mag. geogr. J. Rumma + ("Asend"" "Pinnaehitus", "Veestik"); üliõp. A. Raielo ("Arvustik", "Ajalugu"); õpet. Emilie Saarson (toimkonna stipendiaadina 1922. a. suvel botaanilisi andmeid kogunud, kirjutanud ptk. "Taimkate"); Iic. phil. A. Tammekann (toimetustöö); üliõp. Zimmermann (toimkonna stipendiaadina 1922. a. suvel ajaloolisi endmeid kogunud).