KULDNE LIND

Elli kol' veljä. Kats olli tarka, ütte peeti ullist^l. Oll suur uiboaid2 väegä. Üts tsirk3 käve kõ4 ubinit5 süümä. Kuningas käve6 aida kaema7, et kes siih om jo ubinit narinu8 pal'lo. Vaja olõsi vahtma naada9. Ütel pojõlõ10: "Minge vahtma."
Inne läts kõ vanõmb poig. Ku naas tuu kullanõ tsirk aida tulõma, nii timä kõrraga jäi ar'11 magama. Tulõ hommok. Lätt timä tarrõ, nii esä küsüs: "Kas näi kedägi?"
"Kedägi näe-es."
Tõõsõ üüse lätt tõõnõ veli vahtma. Tuu ka niisama. Nigu naas tsirk tulõma, nii timä ar'ki12 jäi magama. Tsirk sei ubina ar' ja linnas minemä. Läts timä hommogu tarrõ, esä küsüs: "Kas näi kedägi?"
"Kedägi näe-s käävät." A ubinit õks14 oll süüd15.
Tull ullil velel minnä kõrd. Läts sõs tuu vahtma. Vahtõ kõik üü. Läts uibohe16 üles. Ja kaes, tulõ üts kullanõ tsirk ja nakas ubinit tsäunma17. Timä ku haard handapite18, kakas'19 käest ar', jäi üts kullanõ putsai20 õnnõ21 peio22. Vei23 pudsaja tarrõ esäle kaia, et vot määne24 tsirk siiä käu, kullanõ.
Esä ütel: "Tsirk om illos. Tiiä-i25, kuis seo26 saasi27 ar' meile kätte. Ma tahasi väega säänest28 tsirku." Ütles, et poja, minge otsma tuud tsirku; kualõ29 saa tsirk kätte, toolõ ma anna kuningriigi.
Kõik vanõmba lätsi hüvvi30 hobõstõga, kõ noorõmbalõ anti kõ kõhnõmbakõnõ. Õgaüts läts esi poolõ31.
Sai tuu ull veli suurdõ mõtsa. Sääl oll kol' tiiharro ja oll laud ka lüüd tii pääle, et ku lääde hüvvä32 tiid, jää-i33 hobõst, kurra34 tiid, sõs jää-i hinnast35, keskelt, sõs jää-i üttegi. Tä mõtõl, et kuvva36 tiid ma no sõs lää õks37. Vaia minnä tuud tiid, ku jää-i hobõst. Esi õks läät jalagagi edesi. Lätt minemä tuud tiid. Lätt palakõsõ38 maad edesi. Tull suur hall susi mõtsast vällä, sei ar'ki hobõsõ. Miis lätt edesi jalaga minemä, et lää õks jalagagi, ku kaugõlõ jõua. Tulõ jal39 susi mõtsast vällä, ütles, et mees, istu mullõ sälgä, sa jalaga jõua-i kuki40 kaugõlõ minnä.
Istõ tä soelõ sälgä ja [see] küsse, et kohe41 sa tahat minnä ka nii.
Tä ütel, et esä ai42 meid kullast tsirku otsma, et tuulõ saa kuningriik, kiä43 löüd kullatsõ tsirgu. Tä tiidse44, tuu susi, et koh45 om tuu kullanõ tsirk. Vei sõs mehe vällä ja läts, kooni46 sai üte kuninga poolõ jalki. Sääl oll tuu kullanõ tsirk. Opas47 ar', et koh tuu tsirk om siih48, et timä om kleedkah48. "Ar' sa kleedkat õnnõ50 võtku-i51, võta tsirk. Ku sa kleedka võtat, sõs kuuldas ar' kõrraga."
Timä läts võtma. Kaes, et väega illos kullanõ kleedka ka om. Kuis ma seo jätä siia? Ei, võta ma õks kõga52. Kuuldi kõrraga ar'. Võõdõti53 timä kinni. Küsti, et mis sa vargile tulli sedä tsirku siiä. Ütel, et meid esä käs'k, et ma toolõ anna kuningriigi, kuva54 löüd tsirgu ar'. Ütli, et ma sõs anna sullõ seo tsirgu ar', ku min55 tuu tõõsõst kuningriigist ar' kullatsõ lehega56 ja hannaga57 hopõn. Läts säält kuninga puult vällä ja läts soe mano58. Susi uut59 väläh60. "No sai ar'?"
Selet ar', et saa-as61, kullatsõ lehega ja hannaga hobõst kästi inne tõõsõst kuningriigist tuua.
"Ma sullõ opsi62, et milles63 sa võtat kleedkaga. Võtku-i! Läki no, istu mullõ sälgä ja läki, vast mi saa tuu hobõsõ ka ar'."
Lätsi jal sõitma. Lätsi kooni tuu kuninga puulõ. Aia takah opas susi jal ullilõ velele: "Võta hopõn siist tallist ar', a võtku-i päitsitega, võta ilma päitsildä64. Ku päitsitega võtat, nii peremiis kuuld ar' kõrraga."
Lätt võtma, kaes, kullatsõ lehega ja hannaga hopõn, kullatsõ päitsegi pääh. Kaes, kuis ma no võta seod65 kullast tottupite66 timmä67. Võta ma õks päitse ka ar'. Kui naas noid päitsit vallalõ pästmä, kõrraga kuuld peremees ar'. Võõdõti kinni timä jal. Küsüti jal, milles sa siiä vargilõ tulli.
"Mullõ vaia kullast tsirku ja säält ülti, et tuu ar' säält kullanõ hopõn, sõs mi anna tsirgu."
Säält ülti jal, et min tuu kolmadast kuningriigist kuningatütar ar', kullatsõ hiussõga68, sõs mi anna hobõsõ. Läts jal vällä soe mano aia taadõ69. Selet soelõ as'a ar'. Susi ütel: "Milles sa päitsitega naksi70 võtma? Ma opsi, et võtku-i päitsitega. No istu mullõ sälgä, sõidami kaema, vast saa tuu ka ar' meile."
Läävä sõs jal, saava kuninga aia viirde, kaese71 - kuningatütär aiah kul'atas72, kullatsõ hiussõga.
Susi ütles: "Sust saa-i seo võtjat. Ma lää proovi seod esi võtta jo." Susi karas' üle aia aida, haard tütriku sälgä ja minemä. A tuu ulli vele jätt seeni mõtsa viirde istma. Sõit' kooni ulli vele mano. Võtt ulli vele ka sälgä. Katõkese tuu ull veli ja tütrik soe säläh73 läävä. Ütles, et tahat sa naasest ar' hindäle seod, sõs ma jätä seo sullõ. Sõs ma kae, vast saa ar' tuu hopõn ka kullanõ.
Ull veli ütel: "Milles ei! Sedä no' taha-i!"
Sai sõs tuu tõõsõ kuninga mano jal, koh tuu kullatsõ lehega hopõn oll. Ütles tütrikulõ, et sa siih istu, kooni me tulõ. A susi hindä iske74 tütrikust75 ja ütel poisilõ, et sa minnu vii. Iske hindä kullatsõ hiussõga tütrikust. Vei sõs ull veli kuningalõ, et noh, ma tõi sullõ tütriku, anna mullõ no' hopõn kätte. Timä sõs võtt hobõsõ ja tütriku ja istõ katõkese sälgä ja lätsi minemä. Lätsi palakõnõ maad edesi. Seeni ütel seo tütrik umalõ kuningalõ, et väegä ikäv om, läki aida jalotama. Läts sõs timäga aida. Karas' üle aia, vipsahti õnnõ, vällä, nii läts ar' mõtsagi noilõ järge. Lätsi nika76 ku kolmada kuninga poolõ, koh kullanõ tsirk oll. Susi ütel, et tahat seod hobõst, sõs jätä seo hobõsõ ka sullõ. Ma tii hindä hobõsõst, sa tul77, minnu vii. Timä pand mõtsa viirde kuningatütre ja hobõsõ saisma: "Ti siih olgõ, a mi lää tsirku võtma." Tekk susi sõs hindä hobõsõst, võtt ull veli [hobuse] käe perrä78 ja läts sinnä herrä poolõ. Ütel: "No ma tõi sullõ hobõsõ. Anna mullõ tsirk ar'." And sõs tsirgu kätte kõ kleedkaga ja läts poiss minemä. Läts tuu tütriku mano, istõ hobõsõlõ sälgä, võtt kullatsõ tsirgu kleedkaga kätte ja lätsi kodo poolõ minemä.
Läts tuu kuningapoig uma vahtsõ79 hobõsõga sõitma. Hopõn pand pakku80. Kuningapoig sattõ81 säläst maaha. Hobõsõst sai susi ja pan'd ullilõ velele takah82. Sai sõs järgi. Lätsi kooni tooni83 mõtsani, koh timä hobõsõ sei ar'. Ütel, et ma inämb kauõmbahe84 ei lää. "Minge no esi kodo poolõ."
Nii nimä lätsi, ni' ütli, et vaia siih veidkeist puhata ka. Hobõsõ panni puu külge kinni, tsirgu kleedkaga mano ja esi heitsi puhkama. Sai tõõsõ vele mano. Tulli tsirku otsmast. Süä85 täus, et ullilõ velele sai tsirk, hopõn ja kullatsõ hiussõga naane. "Mis mi tälle teemi ka? Tapami timä ar'."
Tapi'ki86 ar'. Rai' ar' tükägi87, pilli88 tükü'ki mõtsa ar'. Võti kullatsõ tsirgu, tütriku ja hõbõsõ ja lätsi kodo minemä katõkese vele. Vei tsirgu esäle, et vot, mi löuse tsirgu üles. Hopõn jäi keskmätsele pojalõ. Vanõmb veli tahtsõ tütrikku võtta naasest. Naksi pia pulmõ pidämä. Sai tuu susi mano ulli vele lihatükele ja luutükele. Varõsõ89 olli jo liha ar' söönü. Tundsõ90 timä ar'. Andsõ varõssile käsu: "Kor'ake luu kokko, pal'lo näid siih om, muidu ma teid maa päält häötä ar'."
Varõsõ korsi92 kokko kõik timä luu. Sääd timä ilosahe kokko, nigu inemine om. Käsk kaarnil tuua kuulut93 vett. Tõiõ kaarna tuud vett. Tsiuk'94 timä tuu viiga ja kasvi liha ja luu kõik kokko. Sai illos kuulja95. Käsk jal vahtsõst96, et minke toogõ elävät vett ka'. Lätsi sõs, tõi elävät vett ka'. Tsiuk' too elävä veega timä ar' ja tull ello97. Istõ üles ja ütel, et või, ku kaua ma magasi. Susi ütel: "Vai kaua magasi! A kae koh su tsirk om! Hopõn! Naane! Sa olli jo tapõt ar' ja su luu'ki olli jo lajah98. Ma käsi varõssil kor'ata su luu kokko ja kaarna tõiõ kuulut vett ja elävät vett ja ma tsiugi ar' ja sa sai ello. No min sõs sa kodo minemä. Ar' sa kohki99 inämb puhaku-i."
Tuu mõrsja oll kotoh väega pahanu100 kõik aig. Es taha vanõmbalõ velele minnä. Õkva101 säi102 laulatama minemä, laua takah jo olli, ku näkk, et ull veli tuli tarrõ. Karas' üle laua ja haar'd ümbre kaala kinni, et seo om mu kosilanõ ja seolõ ma lää. Seo minnu tõi. Selet' ull veli esäle kõik ar', kuis oll, kuis ma sai tsirgu kätte ja hobõsõ ja kõik ja nimä tapi mu ar' ja pilli luu'ki lak'ka103 ja susi tekk minnu ello. Esä andsõ säändse õigusõ noorõmbalõ velele, et tii sa näile, miä tahat. A timä lask näil minnä ilma pite104 lak'ka ilma karistusõlda105 ja kõõlda106.